TÕULOOMAKASVATUS

Tõuloomakasvatus 1-03tonnini, mis teeb 9,8%-lise kasvu võrreldes 2000. aastaga.2002. a toodeti esmaste prognooside kohaselt isegi rohkemsealiha.Sealiha kokkuostuhindade langusest hoolimata on suurenenudEestis sigade arv ning kokkuostetavad sealihakogused. Eesti Statistikaameti (ESA) andmetel suurenes2002. aasta I kvartalis sealiha tootmine ja kokkuostetavlihakogus – kui 2001. a I kvartalis osteti kokku 3599 tonnisealiha, siis aasta pärast samal ajal oli kogus suurenenud5047 tonnini (66 900 siga, 123,7 mln krooni väärtuses).Neljanda kvartalini osteti liha juba 6046 tonni (78 500siga, 132,3 mln kr). Kokku osteti 2002. aastal 21 851 tonnisealiha, see on 24,6% rohkem kui 2001. a (16 478 tonni).Sealiha keskmine kokkuostuhind hakkas tõusma2000. aastal ja saavutas oma lae 2001. aasta kolmandaskvartalis (26.80 kr/kg). 2002. aasta I kvartalis oli kokkuostuhindaga 24.50 kr/kg. Võrreldes 2001. aasta I kvartaligaon sealiha kokkuostuhind vähenenud 4,6%(25.90 kr/kg). IV kvartalis oli hind aga langenud juba20.90 kr/kg, seega 19,3%.Sealiha kokkuostuhind detsembris oli 19.86 kr/kg.Eelmise aasta sama perioodi hinnatasemega (25.90 kr/kg)võrreldes oli 2002. aasta detsembris hind 23,3% madalam.Sellisele järsule langusele peaks järgnema mõninganehinna stabiliseerumine eeloleval perioodil.Tabel 1. Sealiha kokkuostuhinnad Eestis (töötlejatekeskm, kr/kg ilma käibemaksuta)Sea elusmass Dets 2001 Nov 2002 Dets 2002Sealiha 25.90 21.47 19.8655…70 kg 25.83 21.48 19.8970…85 kg* 26.84 22.34 20.5385…105 kg 25.78 20.63 19.54Üle 105 kg 14.81 14.11 14.11* Hinnad tailiha 53…55% sisalduse korralMaamajandus, Toiduinfo LihainfoEesti ühe suurema sealihatootja esindaja ütleb aga, ethoopis suuremat tähelepanu peaks talunikud pööramaefektiivsusele. Euroopa seakasvatajatega ei suuda metõepoolest konkureerida, sest seal ollakse efektiivsemad.tuhat tonni14200180160140120100806040200182,295,1151,875,2107,950,183,769,467,758,6 53,4 6034,7 35,430,4 31,7Sealihatoodang61,153,360,257,335,129,5 32,4 31,3 30,3 33,61990199119921993199419951996199719981999200020012002*Lihatoodang kokkuJoonis 1. Lihatoodang Eestis, sh sealihaNende tasemele jõudmiseks tuleb eestlastel veel paljutööd teha. Samade probleemidega on kimpus ka Läti jaLeedu seakasvatajad.Sigade arvSigade arv ning elussigade eksport-import aastatel1990…2002 on toodud joonisel 2.Eestis tervikuna vähenes sigade arv 1990. aastast(1,08 mln) kuni 2002. aasta (345 400) lõpuni 68,5% ehk3,2 korda. Seakasvatuse madalseis oli 1999. a, mil EestiStatistikaameti andmetel oli meil ainult 285 700 siga.Sigade arvu järsk suurenemine algas 2001. aasta algul,sest lihadefitsiit ja selle kõrgenenud hinnad motiveerisidtootjaid seakasvatust hoogustama. Vaatamata Eesti-sisesesealiha kokkuostuhinna langusele 4…5 krooni võrra eelmiselaastal, on sigade arv pisut suurenenud võrreldes2001. aastaga. Vabakaubanduslepingu tõttu ei ole Lätilalust kehtestada Eestile sigade ja sealiha müügipiiranguidning sellepärast eksporditi 99% ulatuses sigu Lätti(67 200 elussiga, 48% rohkem kui 2001. aastal), väiksemosa läks Leetu.ESA andmetel on 2002. aasta jooksul sündinud põrsaid19,4% rohkem kui 2001. a, vastavalt 656 800 ja 529 500.VälisturgSealihatootmist mõjutavad ka ekspordivõimalused jahinnad. Kõrgemad ekspordihinnad (keskm 25.60 kr/kg)võrreldes kokkuostuhindadega (keskm 22 kr/kg) soodustavadsealiha väljavedu Eestist. Sarnaselt elussigade ekspordigaon samasugune seis ka sealiha osas, kus 79,5%eksporditakse Lätti, ülejäänud osa ehk 19% viiakse Leetu.Ekspordi kogused (sealiha kaubakood 0203) on kasvanudalates taasiseseisvumisest alates, sealiha eksport oli mullusuurim – 6600 t (joonis 3).Sealiha ekspordihind oli 10 kuu keskmisena 25.64 kr/kgning see on aasta algusega võrreldes mõõdukalt alanenud(I kv – 26.62 kr/kg), kuid sügiskuudel püsinud muutumatuna.Sealiha eksporditi Lätti hinnaga 24.70 kr/kg (I kv– 26.17 kr/kv). Elussigu on Lätti müüdud keskmise eluskaaluhinnaga 16.33 kr/kg, kusjuures I kv – 17.32 kr/kg(Maamajandus, Toiduinfo).Ekspordigeograafia on muutunudPõllumajandussaaduste ostu-müüki on taasiseseisvumisperioodiloluliselt mõjutanud kaubavahetuse geograafiamuutumine. Kui 1994. a oli tähtsaim ekspordi sihtmaaVenemaa, kuhu suundus 45% toodangust (väärtuselisesarvestuses), siis 2001. aastaks olid peamised ekspordipartneridLäti ja Leedu. Venemaa osatähtsus oli vaid0,2%. Venemaaga kaubavahetuse vähenemise taga onolnud selle riigi diskrimineeriv väliskaubanduspoliitikaEesti suhtes. Alates 1994. a rakendab Venemaa Eestisuhtes kahekordseid tollitariife. Sellised reeglid põhjustasidEestis ka liha- ja lihasaaduste ekspordi peatumise,mille tõttu mõned lihatööstused pankrotistusid.Euroopa Liit on eraldanud Eesti päritolu (sea)lihalekvoodid ekspordiks ELi soodustariifiga. Eesti lihatööstusedpole seda võimalust kasutanud, kuna suurematellihatööstustel puuduvad eksporttapamaja litsentsid.Toidukauba, sh sealiha importimisel Eestisse oli ELjuba 1994. a juhtpositsioonil. Praeguseks on EL ette näinudmingis osas ekspordisubsiidiumite peatamise lihaosas, kuid impordihinnad on siiski tunduvalt madalamadkui Eesti sealiha kokkuostuhinnad.