TÕULOOMAKASVATUS

Tõuloomakasvatus 1-03Tabel 9. Omakarja kultide järglasedKulditõug Arv Vanus,päevaÖöpäevanemassi-iive, gKüljepekipaksus, mmLihassilmaläbimõõt, mmJõudluse SAVViljakuse SAVHa 13 175,8 565,9 11,1 53,7 x xL 1735 177,9 555,6 12,0 52,4 110,2 99,1L x Y 887 176,8 559,9 12,1 53,5 106,6 100,4Pi 145 179,4 533,0 11,0 58,6 x xPi x Ha 12 161,4 605,0 11,3 55,8 x xY 2521 179,9 540,2 12,1 53,0 110,4 98,8Y x L 322 180,7 553,1 11,6 53,5 113,8 99,6Keskmine 5635 178,8 548,8 12,0 53,1 109,9 99,2Tabel 10. Kultide järglaste lihakehanäitajad tõutiNäitajad Tartu seemendusjaama kultide järglased Baasaretuskarjade kultide järglasedlandrass pjeträän suur valge kokku landrass pjeträän suur valge Pi * Ha kokkuKultide arv 11 5 12 28 3 1 1 16 21Kontrollitud järglasi 130 44 76 250 8 1 2 247 258Tapavanus, päeva 170,6 182,7 189,8 178,5 164,9 186,0 190,0 194,9 193,9Rümba mass, kg 73,9 68,6 74,2 73,0 70,8 68,1 74,1 72,9 72,8Rümba pikkus, cm 101,4 91,9 100,0 99,3 100,4 88,0 95,5 98,4 98,4Seljapekk 6.-7. roidelt, mm 17,7 22,6 20,3 19,3 18,9 17,0 20,0 19,8 19,7Tailiha % 58,4 59,1 58,0 58,4 57,6 63,1 59,1 58,3 58,3Lihassilma pindala, cm 2 44,8 49,6 44,9 45,7 43,4 48,5 47,0 46,2 46,1201...300 emisega karjades. Emiste kasutamise tulemusedvastavalt karja suurusele on toodud tabelis 6.Emiste reproduktsioonijõudluse näitajad tõugude viision toodud tabelis 7. Keskmine aastaemiste arv, võrreldes2001. aastaga, suurenes 662 võrra. Keskmiselt sündis11,4 põrsast pesakonnas, enam 0,1 põrsa võrra kui 2001.aastal. Elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas jäi 2001.aasta tasemele. Emiste kasutamise seisukohalt lähtudeson oluline, et suurenesid nii elusalt sündinud kui kavõõrutatud põrsaste arvud aastaemise kohta 0,2 põrsavõrra. Imetamisperioodi pikkus, mis eelmisel aastal oli34,5 päeva, näitab aastate lõikes lühenemistendentsi.Nende tulemuste põhjal võib järeldada, et seakasvatajadon hakanud kasutama emiseid ökonoomsemalt.Aastatega on pidevalt suurenenud kunstlikult seemendatudemiste osatähtsus. Kui 1997. aastal oli vastavnäitaja 6%, siis 2002. aastal oli see juba 32%. Samuti onparanenud tiinestuvus kunstliku seemenduse korral.Vastav näitaja eelmisel aastal oli 77,8%, mis on 3% võrraparem kui 2001. aastal. 2002. aastal seemendati kunstlikult1500 nooremist, kelle esmasseemenduse tulemusoli 71,6%. Võrdluseks vastavad näitajad 1999. aastast –900 esmasseemendatud emist tiinestuvusega 68,5 %.Tulemuste paranemine kunstliku seemenduse valdkonnastuleneb tõenäoliselt seemendajate kutseoskusteparanemisest.Aretusühistu konsulentide poolt testiti 2002. aastalbaasaretus- ja aretuskarjades 11 500 noorsiga. Testitudsigade keskmine ööpäevane massi-iive sünnist 90 kg elusmassisaavutamiseni oli 556,1 g, keskmine küljepekipaksus11,7 mm ja seljalihase läbimõõt 53,1 mm(mõõdetud Piglog-105ga), mis võrreldes 2001. aastatulemustega on positiivse trendiga – 526,6 g, 12,5 mm ja50,9 mm. Lihajõudluse näitajad ja geneetilise hindamisetulemused on välja toodud tabelites 8 ja 9. Võrreldud onomavahel seemendusjaama kultide järglaste ja oma karjakultide järglaste lihajõudluse tulemusi. Tabelid annavadülevaate ka erinevate tõugude lihajõudlusest karjatestil(90 kg juures).Lisaks karjadest laekunud testiandmetele oli 2002. aastalesmakordselt võimalik ka analüüsida Eesti TõusigadeAretusühistu poolt Scan-Stariga mõõdetud lihakehadeandmeid. Mõõtmised viidi läbi Valga lihatööstuses.Andmed annavad olulist lisainformatsiooni aretusalasteotsuste langetamisel. Kokku mõõdeti 2002. aastal umbes600 lihakeha. Tabelis 10 on välja toodud Tartuseemendusjaama kultide järglaste ja baasaretuskarjadekultide järglaste andmed.26