Tellimine

KESKNÄRVISÜSTEEMtäheldati eelnevalt riskifaktorite olemasolu.Vanust üle 75 eluaasta javaskulaarset/sega tüüpi dementsustmääratleti olansapiinravi korral AVKTriskifaktoritena. Olansapiini efektiivsus eileidnud tõestust nendes uuringutes.Olansapiini ei soovitata kasutadaParkinsoni tõbe põdevatel patsientideldopamiini agonistide poolt esile kutsutudpsühhooside raviks. Kliinilistes uuringuteson Parkinsoni tõve sümptomaatika jahallutsinatsioonide süvenemist täheldatudväga sageli, suurema esinemissagedusegakui platseebo korral, kusjuures suukaudneolansapiin ei osutunud psühhootilisesümptomaatika ravimisel platseebostefektiivsemaks. Neis uuringutes hoitipatsiente esialgu stabiilseltparkinsonismivastaste ravimite (dopamiiniagonistide) madalaimal toimival annuselning jäeti terve uuringu kestel samaleparkinsonismivastasele ainele ja annusele.Suukaudse olansapiini manustamistalustati annusega 2,5 mg/ööp. ning sedasuurendati maksimaalselt kuni 15mg/ööp., olenevalt uurija otsusest.Maliigne neuroleptikumisündroom (MNS):MNS on antipsühhootilise raviga kaasnevseisund, mis võib olla eluohtlik. Seosessuukaudse olansapiiniga on harvatäheldatud MNS-na registreeritud juhte.MNS-i kliinilisteks ilminguteks on kõrgepalavik, lihasjäikus, vaimse seisundimuutus ja autonoomse närvisüsteemiebastabiilsuse tunnused (ebaregulaarnepulss või vererõhk, tahhükardia,higistamine ja südame rütmihäired). Veelvõivad esineda kreatiinfosfokinaasiaktiivsuse tõus, müoglobinuuria(rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.Juhul kui patsiendil tekivad MNS-le viitavadsümptomid või tal tõuseb seletamatulpõhjusel kõrge palavik ilma muude MNS-ikliiniliste nähtudeta, tuleb kõikantipsühhootilised ravimid, kaasa arvatudolansapiin, ära jätta. Hüperglükeemia jadiabeet: Harva on teateidhüperglükeemiast ja/või diabeediarenemisest või eelneva diabeediägenemisest, millega on vahel kaasnenudketoatsidoos või kooma, kaasa arvatudmõned surmajuhud. Mõnedel juhtudel ontäheldatud eelnevat kehakaalu tõusu, misvõib olla seda soodustavaks teguriks.Kasutatud antipsühhootiliste juhenditekohaselt soovitatakse vastavat kliinilistjälgimist. Igasuguste antipsühhootilistetoimeainetega, sealhulgas ZYPADHERA`garavitavaid patsiente tuleks vaadeldahüperglükeemia tunnuste jasümptomite(nagu nt polüdipsia, polüuuria,polüfaagia ja nõrkus) tekkimise osas ningdiabeetikuid ja suhkurtõve riskifaktoritegapatsiente tuleks regulaarselt jälgidaglükoositaseme kontrolli osas. Regulaarselttuleks jälgida kaalu. Lipiidide muutused:Platseeboga kontrollitud kliinilistesuuringutes täheldati olansapiiniga ravitudpatsientidel soovimatuid lipiidide muutusi.Lipiidide muutusi tuleks käsitleda kliiniliseltasjakohastena, eriti düslipideemilistel jalipiidide häirete riskifaktoritegapatsientidel. Igasuguste antipsühhootilistetoimeainete, sealhulgas ZYPADHERAgaravitavaid patsiente tuleks kasutatudantipsühhootiliste juhendite kohaseltregulaarselt jälgida lipiidide muutusteosas. Antikolinergiline toime: Samal ajalkui olansapiinil ilmnes in vitroantikolinergiline toime, näitasid kliiniliseduuringud sellega seotud juhtude madalatesinemissagedust. Siiski kuna kliinilinekogemus kaasuva patoloogiagapatsientidega on piiratud, tuleb ollaettevaatlik olansapiini väljakirjutamiselsuurenenud eesnäärme, paralüütiliseiileuse ja muude sellesarnaste seisunditegapatsientidele. Maksafunktsioon: Tavaliselt,eriti ravi varajases faasis, on esinenudmaksa transaminaaside ALAT ja ASATaktiivsuse mööduvat, asümptomaatilisttõusu. Tähelepanelik tuleb ollapatsientidega, kellel on ALAT ja/või ASATtõusnud, kellel esinevad maksakahjustusesümptomid, kellel esinevad eelnevaltpiiratud maksafunktsiooni reserviga seotudseisundid ning patsientidega, kedaravitakse potentsiaalselt hepatotoksilisteravimitega. Juhul kui ALAT ja/või ASATtõuseb ravi kestel, tuleb patsienti jälgida jakaaluda annuse vähendamist. Hepatiidi (kahepatotsellulaarne, kolestaatiline võikombineeritud maksakahjustus)diagnoosimisel tuleb olansapiinravilõpetada. Neutropeenia: Olansapiinikasutamisel tuleb olla ettevaatlikpatsientide puhul, kellel esineb ükskõik mispõhjusel leukopeenia ja/või neutropeenia,kes kasutavad teadaolevalt neutropeeniatpõhjustavaid ravimeid, kellel onanamneesis ravimindutseeritud luuüdidepressioon/toksilisus või kaasuvasthaigusest, kiiritusravist või kemoteraapiastpõhjustatud luuüdi depressioon ningpatsientide puhul, kellel esinebhüpereosinofiilia või müeloproliferatiivnehaigus. Suukaudse olansapiini javalproaatide samaaegsel kasutamisel onsageli neutropeeniat registreeritud. Ravikatkestamine: Suukaudse olansapiinravijärsul katkestamisel on väga harva (< 0,01%) registreeritud ägedaid sümptomeidnagu higistamine, unetus, treemor,ärevus, iiveldus või oksendamine. QTintervall: Suukaudse olansapiinigaläbiviidud kliinilistes uuringutes kliiniliseltolulised QTc ? intervallide pikenemised(Fridericia QT korrektsioon [QTcF] ? 500millisekundit [msec] igal ajal pealealgväärtust, patsientidel, kel algväärtuseksAntipsühhootilisedoli QTcF< 500 msec) esinesid aeg-ajalt(0,1 % kuni 1 %) olansapiini saanudpatsientidel, kuid olulist erinevustkaasuvate kardiaalsete nähtudeesinemises, võrreldes platseeboga, eiolnud. Olansapiini süstelahuse pulbri võiolansapiini toimeainet prolongeeritultvabastava süstesuspensiooni pulbri jalahustiga läbiviidud kliinilistes uuringutes eikaasnenud olansapiini manustamisegapüsivaid absoluutsete QT ega QTcintervallide pikenemisi. Sellegipoolesttuleb, nagu teiste antipsühhootikumidega,ka olansapiini määramisel koosQTc-intervalli pikendavate ravimitega ollaettevaatlik, eriti vanurite puhul ningpatsientidel, kellel esineb kaasasündinudpikenenud QT sündroom, südamepaispuudulikkus, südamelihasehüpertroofia, hüpokaleemia jahüpomagneseemia. Trombemboolia: Vägaharva on registreeritud suukaudseolansapiinravi ajalist kokkulangemistvenoossete trombembooliatega (< 0,01%). Venoossete trombembooliate jasuukaudse olansapiinravi kausaalset seostei ole tõestatud. Siiski kuna skisofreeniapatsientidel esineb sageli venoossetetrombembooliate omandatudriskifaktoreid, tuleb kindlaks teha kõikvõimalikud VTE riskifaktorid, nt patsiendiimmobilisatsioon, ning rakendadaprofülaktilisi meetmeid. Üldine KNS toime:Olansapiini primaarsete KNS toimete tõttutuleb olla eriti ettevaatlik, kui sedakasutatakse kombinatsioonis teistetsentraalselt toimivate ravimite jaalkoholiga. Kuna olansapiin avaldab invitro dopaminoblokeerivat toimet, siis võibta blokeerida otseste ja kaudsetedopamiini agonistide toime. Krambid:Olansapiini tuleb kasutada eriliseettevaatusega patsientidel, kellel onanamneesis krambid või kes on tundlikudkrambiläve alandavatele faktoritele.Olansapiiniga ravitud patsientidel on harvaesinenud krampe. Neist juhtudestenamikel on täheldatud krampeanamneesis või krambivalmidust. Tardiivnedüskineesia: Üheaastase või lühemakestusega võrdlevates uuringutes selgus,et suukaudne olansapiin oli statistiliselttunduvalt vähem seotud ravi vajavatedüskineesia juhtude tekkega.Sellegipoolest suureneb olansapiinipikaajalisel kasutamisel tardiivsedüskineesia oht ning seetõttu tulebtardiivse düskineesia sümptomiteilmnemisel kaaluda annuse vähendamistvõi ravi lõpetamist. Need sümptomidvõivad pärast ravi lõppu ajutiselt süvenedavõi alles tekkida. Posturaalnehüpotensioon: Kliinilistes uuringutestäheldati vanuritel harva posturaalsethüpotensiooni. Nii nagu teiste143