Tellimine

SÜDAME-VERESOONKONDmonoteraapiana või kombintasioonis teiseravimklassi kuuluvate antihüpertensiivseteravimitega.Algannus: ravi peab alustama järk-järgultsoovitusliku algannusega 2,5 mg päevas.Tugevalt aktiveerunud RAASiga patsiendidvõiva kogeda ülemäärast vererõhu langustpärast esimese annuse manustamist.Sellistele patsientidele soovitataksealgannust 1,25 mg ning ravi peabalustama meditsiinilise järelvalve all.Tiitrimine ja säilitusannus: annust võibkahekodistada kahe- kuni neljanädalsteintervallidega progresseeeruvalt kunivererõhu sihtväärtuse saavutamiseni; max.lubatud annus on 10 mg päevas. Tavaliseltmanustatakse annus ühe korraga.KARDIOVASKULAARNE PREVENTSIOON.Algannus: soovituslik algannus on 2,5 mg1 kord päevas. Tiitrimine ja säilitusannus:sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peabannust järk-järult suurendama. Onsoovitatav annus kahekoristada pärastühe- või kahenädalast ravi ja järgnevatekahe või kolme nädala pärast tõsta annuseesmärgiks oleva säilitusannuseni 10 mg 1üks kord päevas. NEERUHAIGUSE RAVI.1.) Diabeedi ja mikroalbuminuuriagapatsientidelAlgannus: soovituslik algannus on 1,25mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: sõltuvalt patsiendiravimtaluvusest suurendatakse järgnevaltannust. Soovitatakse annusekahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädalapärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahenädala pärast. 2.) Diabeedi ja vähemaltühe kardiovaskulaarse riskifaktorigapatsientidelAlgannus: soovituslik algannus on 2,5 mg1 kord päevas. Tiitrimine ja säilitusannus:sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peabannust järgnevalt suurendama.Soovitatakse annuse kahekordistamist 5mg-ni ühe või kahe nädala pärast jaseejärel 10 mg-ni järgnevate kahe võikolme nädala pärast. Sihtväärtus on 10mg.3.) Patsientidele diabeedi jamittediabeetilise nefropaatiaga,määratletuna makroproteinuuriana ? 3mg/ööp.Algannus: soovituslik algannus on 1,25mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: sõltuvalt patsiendiravimtaluvusest suurendatakse järgnevaltannust. Soovitatakse annusekahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädalapärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahenädala pärast.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mistahesabiaine või teiste AKE inhibiitorite suhte.Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatilinevõi tingituna ravist AKE inhibiitorite võiAIIRA- dega). Ekstrakorporaalsedravimeetodid, milles veri putub kokkunegatiivselt laetud pindadega.Märkimisväärne bilateraalne neeruarteristenoos või neeruarteri stenoos ainsafunktsioneeriva neeru korral. Raseduse 2.ja 3. trimester. Ramipriiliga ei tohi ravidahüpotensiivseid või hemodünaamiliseltebastabiilses seisundis patsiente.RISKID: Raseduse ajal ei tohi alustadaravi AKE inhibiitoritega nagu ramipriil võiangiotensiin II retseptori anatagonistidega(AIIRA). Rasedust planeerivad patsiendidtuleb üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, millerasedusaegne ohtusprofiil on teada, väljaarvatud juhul, kui on elutähtis jätkata raviAKE inhibiitori/AIIRA-ga. Rasedusediagnoosimisel peab ravi AKEinhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama javajadusel alustama asjakohastalternatiivset ravi. Hüpotensioonist eritiohustatud patsiendid: - Tugevaltaktiveerunud RAASiga patsiente ohustabväljendunud vererõhu langus janeerufunktsiooni halvenemine AKEpärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitoritvõi kaasuvat diureetikumi manustataksevõi annust suurendatakse esimest korda.RAASi märkimisväärne aktiveerumine onootuspärane ja meditsiiniline järelvalvekoos vererõhu jälgimisega vajalik ntalljärgnevatel juhtudel: tõsisehüpertensioonigapatsiendid,dekompenseeritud südamepaispuudulikkusegapatsiendid,hemodünaamiliselt oluliseventrikulaarse sisse- või väljavoolutakistusegapatsiendid (nt aordi- või mitraalklapistenoos), unilateraalse neeruarteristenoosiga ja teise funktsioneerivaneeruga patsiendid, vedeliku- võisoolavaegusega või sellest ohustatudpatsiendid (k.a diureetikumidegaravitavad), maksatsirroosi ja/või astsiidigapatsiendid, suuremahulise kirurgia korralvõi anesteesia korral ravimitega, mispõhjustavad hüpotensiooni. Üldiseltsoovitatakse dehüdratatsiooni,hüpovoleemia või sooladefitsiidikorrigeerimistenne ravi alustamist(südamepuudulikkusega patsientidel peabsellist korrektsiooni siiski hoolega kaalumavedelikumahu ületäitmisohu tõttu). -Müokardi infarkti järgne mööduv või püsivsüdamepuudulikkus- Ägeda hüpotensiooni korral südame- võiajuisheemiast ohustatud patsiendid.Ravi algfaasis on avajlik spetsiaalnemeditsiiniline järelvalve. Üks päev enneKõrgvererõhutõbikirurgiat soovitatakse võimaluselkatkestada ravi AKE inhibiitoritega.Neerufunktsiooni peab hindama enne ravialgust ja ravi ajal ning kohandama ravimiannust eriti esimestel ravinädalatel. Eritihoolikalt peab jälgima neerukahjustusegapatsiente.Eksisteerib neerupuudulikkuse oht, eritisüdame paispuudulikkusega patsientidelvõi pärast neerusiirdamist. AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on teatatud angioödeemitekkest. Angioödeemi korral tuleb ravikatkestada. Kiiresti peab alustamaerakorralist ravi. AKE inhibitsiooni korralsuureneb anafülaktiliste jaanafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosusja raskusaste putukamürkide ja teisteallergeenide suhtes. Ennedesensistisatsiooni peab kaaluma raviajutist katkestamist. Mõnedel AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.Hüperkaleemia tekke oht onneerupuudulikkusega, eakatel (>70-aastastel), kontrollimatu suhkurtõvega,kaaliumisooli, kaaliumi säästvaiddiureetikume või muid vereplasmakaaliumisisaldust suurendavaid aineidkasutavatel, dehüdratatsiooni, ägedasüdame dekompensatsiooni või metboolseatsidoosi seisundis patsientidel. Kuiloetletud ainete samaaegset kasutamistpeetakse vajalikuks, soovitatakseregulaarselt kontrollida seerumikaaliumisisaldust.Harva on esinenudneutropeeniat/agranulotsütoosi nagu katrombotsütopeeniat ja aneemiat ningteatatud on on ka luuüdi supressioonist.On soovitatav jälgida vere valgelibledearvu, mis võimaldab avastada võimalikkuleukopeeniat. Sagedasemat kontrollisoovitatakse ravi alguses, neerufunktsionikahjustusega ja kaasuvakollageenhaigusega (nt erütematoosluupusvõi skleroderma) patsientidel ning nendel,keda ravitakse samaaegselt teiste verepiltimõjutavate ravimitega. AKE inhibiitoridpõhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel patsientidel. Sarnaseltteiste AKE inhibiitoritega võib ramipriillangetada mustanahalistel patsientidelvererõhku vähem efektiivselt, tingitunamadala reniinitasemega hüpertensioonisuuremast esinemissagedusestmustanahalises populatsioonis. Teatatudon köha tekkest seoses AKE inhibiitoritekasutamisega. Köha on iseloomulikultmitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärastravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitudköha peab arvestamadiferentsiaaldiagnoosimisel.KÕRVALTOIMED: Peavalu,tasakaaluhäired, tahhükardia, nõrkus,71