2007 Ringvaade nr.: 2 TEOORIA JA PRAKTIKA « Kaskaad « - Eesti ...

TEOORIA JA PRAKTIKALammaste kopsuusstõvedToivo JärvisEesti MaaülikoolSissejuhatusMäletsejalistel ja hobustel on väga levinud,sealhulgas ka Eestis, seedekulgla strongülidoosidehk enterostrongülidoosidehk seedekulgla pihtussilistõved. Oluliseltvähem on neil hingamiselundites parasiteerivaidpihtussilisi, kes põhjustavadkopsuusstõbesid ehk pulmostrongülidoose.Siiski tuleb meil praktikas ka neid ette,eriti veiste diktüokauloosi. Vähem onteada lammaste kopsuusstõbedest. Käesolevaskirjutises summeeritakse vanem jauusim teave kopsuusstõbede, eriti protostrongülidoosidekohta lammastel. Viimastediagnoosimine võib valmistadapraktikas ja haiguste diagnoosimisega tegelevatesasutustes tõsiseid raskusi.Haiguse määratlusLammaste kopsuusstõved on hingamisteedesparasiteerivate Dictyocaulus’e,Protostrongylus’e, Muellerius’e, Cystocaulus’eja Neostrongylus’e perekonnaliikide tekitatud helmintoosid, mis iseloomustuvadbronhiidi, bronhopneumoonia,kõhnumise ja tallede lõpmisega.Nimetatud perekondade kopsuussidtabandavad lambaid, kitsi ja mõningaidulukmäletsejalisi.Haigusetekitajad1. Dictyocaulus filaria, isased on 5–8 cm,emased 5–10 cm pikkused jämedadvalged ümarussid.2. Protostrongüliidid on aga väikesed,isased 0,5–3 cm, emased 1,5–3,5 cmpikkused niitjad ümarussid. Neist suurimon Protostrongylus rufescens, keson värvuselt pruun. Muellerius capillaris,Cystocaulus ocreatus ja Neostrongyluslinearis on karvjad ümarussid,neist tsüstokaulused on tumepruunid,teised aga värvitud (hallid) ja varustamatasilmaga mittenähtavad. D. filariaJoonis 1. Diktüokaulused bronhides ja trahheas, keskel emfüseemne sagar (Kassai, 1999)4 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007