Siit idee kasutada seda drenaaži kaevikute täitepinnase veejuhtivuse parandamiseks. Sellealaseiduurimisi on teinud mitmed teadlased (Šaulis, 1988; Tomson,1990; Šaulys andBastiene, 2006).Leedus tehtud katse põhjal kustutamata lubja segamise tulemusena aktiviseerub struktuurimoodustumine kaeviku täitepinnases (poorsus suureneb 30,4%, mullaagregaatide (läbimõõt0,25...10 mm) arv suureneb keskmiselt 3,3 korda ning filtratsioonimoodul 100...300korda, mahumass väheneb 24,4%. Soovitatava lubja koguse jaoks dreenikaevikus on väljatöötatud graafikud. Lupja (aktiivset CaO ja MgO) peaks olema sõltuvalt savisisaldusest0,6...1,8 % mulla massist ( Šaulis, 1988).Eestis selleks otstarbeks tehtud dreenikaeviku täitemulla lupjamise katsed on aastast 1973,kus drenaažikaevikute kaevamisel mitmekopalise ekskavaatoriga väljatõstetud savipinnasaeti buldooseriga laiali, sellele laotati tsisternautoga põlevkivituhka ca 20 kg/m. Tuhksegati mullaga randaali abil ja lükati buldooseriga kaevikusse. Lubjatud kaevikutäite veeläbilaskvusoli 5 aasta vanuselt üle kolme korra suurem kui lupjamata (filtratsioon vastavalt0,78 ja 0,24 m/ööp) (Tomson,1990),Soomes on 90-ndatel aastatel uuritud, arendatud ja patenteeritud meetod savika pinnaseganõlvadel paiknevatelt põldudelt eesvoolu kantava heljumi ja fosfori vähendamiseks. Tehnoloogiapõhineb lubjalisandiga täidisdrenaaži rajamises risti pinnavee liikumissuunaganing pinnase profileerimises toru kohal selliselt, et pindmine äravool tõkestatakse ja juhitakseläbi struktuurse dreenikaeviku täitepinnase. Viimane seob pinnases liikuva fosforining neutraliseerib ka äravooluvee happesust. Esialgsetes katsetes oli lubja kogus 3 – 8%pinnase märjast massist. Optimaalne lubja kogus sõltub pinnase omadustest. Tulemusekson saadud kuni 80% fosfori väljakande vähenemine.Seda kinnitavad ka mujal tehtud katsed. Lindström ja Ulen, 2003 leidsid, et lupjaminevähendab P väljakannet. Leedus tehtud katsed näitavad, et lupjamine (0,6% CaO lisaminesavimullale) võib vähendada fosfori väljakannet aastas lõikes kaks korda. Samas märgitakse,et kontrolldrenaažiga alalt oli fosfori kontsentratsioon 2,8 korda kõrgem. (Šaulysand Bastiene, 2007).Tehnoloogia põhineb lubjalisandiga täidisdrenaaži rajamises risti pinnavee liikumissuunaganing pinnase profileerimises toru kohal selliselt, et pindmine äravool tõkestatakse jajuhitakse läbi struktuurse dreenikaeviku täitepinnase. Viimane seob pinnases liikuva fosforining neutraliseerib ka äravooluvee happesust.18
On konstrueeritud puisturid, mis tagavad ühtlase hea veeläbilaskvusega lubja ja pinnasesegust täitega dreeni kaeviku.Soomes soovitatakse rajada lubjatäitega dreeni järgmistesse kohtadesse:veejuhtmete ääres filter-piirdedreenid (ka parasniiske mulla korral). Selle kohal maapindprofileeritakse selliselt, et veejuhtme poole jääks 20 cm kõrgune peenar, mis takistab pinnaveevoolu.uus drenaaž savimaaltihenenud pinnasega aladel drenaaži rekonstrueerimine2.3. Settebasseinid2.3.1. Settebasseini vajadusSettebasseinon veejuhtme laiendatud ja süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud vooluristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotudtaimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja. Settebasseinide dimensioneerimisealustega, konstruktsiooni ning toimimise efektiivsuse uurimisega on tegeletud peamiselthüdrotehniliste ehitiste (niisutusveehaarded)(Инструкция…1977; Проектирование…1977;), vesiviljeluse ning linnade ja maanteede sademevee puhastamisega ja ärajuhtimisegaseotud teemade juures, veekogudest setete ja liiva kaevandamisega (Miedema2001). Kuivendussüsteemiga seotud settebasseinide uurimise ja modelleerimisega on tegeletudSoomes mitmete programmide raames alates üheksakümnendate aastate algusest(Ihme et al 1991, Kosteikkojen… 1996, Häikiö et al 1998). Viimaste tööde üheks eesmärgikson <strong>kuivendatud</strong> alalt taimetoitainete väljakande vähendamine.Setete liikumise kontrolli meetoditeks on:• valgalal ning nõlval erosiooni ja uhtumise vähendamine;• vooluvette sattunud heljumi eemaldamine;• vooluvee transpordivõime suurendamine, mis väldiks heljumi settimise;• heljumi ärajuhtimine suublasse kontrollitud viisil.Valgalal erosiooni vähendamiseks esitatakse maaharijatele nõuded kriitiliste perioodidejaoks (sügisel ja talvel taimkatte nõue, harimata kõrgema riba jätmine piki veekogu)agromelioratiivsete ja agrotehniliste võtete rakendamine põllul) või rajatakse nn kuivadsettebasseinid valingvihmade mahutamiseks ja reostuskoormuse kinnipidamiseks (Fieneret al 2005; ASAE S442). ASAE (USA) standardi järgi peab settebassein mahutama 24tunnise kestusega 10 aastase korduvusega valingvihmavee.19
- Page 1 and 2: Eesti MaaülikoolMetsandus- ja maae
- Page 3 and 4: Viidatud kirjandus.................
- Page 5 and 6: 1. KUIVENDATUD MAALT TULENEVA HAJUR
- Page 7 and 8: Tabel. 1.1. Eesti põllumajandus aa
- Page 9 and 10: 147...154 kg N/ha (Hansen, Olesen,
- Page 11 and 12: Fosforiringe võib jagada kaheks er
- Page 13 and 14: 2. KESKKONNA SEISUNDIT PARANDAVAD T
- Page 15 and 16: On uuritud lämmastiku väljakannet
- Page 17: Konstruktsioonina soovitatakse Soom
- Page 21 and 22: Mõnes USA osariigis nõutakse maah
- Page 23 and 24: Raietega kaasnevad soojus- ja niisk
- Page 25 and 26: Settebassein dimensioneeritakse har
- Page 27 and 28: Uhtaine osakese kuju mõjutab tema
- Page 29 and 30: Saadud suhet - vooluhulga ja bassei
- Page 31 and 32: Kusρ - uhtainete sisaldus (kg/m3);
- Page 33 and 34: abJoonis 2.5. Settebasseinide kuju.
- Page 35 and 36: Settebasseinis sõltub tulemus viib
- Page 37 and 38: Avaveelise märgala üks võimalik
- Page 39 and 40: Eestis on peamiselt pinnasfilter- j
- Page 41 and 42: Võrreldes punktreostusallikast tul
- Page 43 and 44: (Lesta et al, 2007). Selle metoodik
- Page 45 and 46: V - märgala maht;Q - vooluhulk.Lii
- Page 47 and 48: 3. KATSEOBJEKTIKIRJELDUS JA VÄLIT
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Rõhu katseala drenaaž
- Page 52 and 53: H - surve, m.Eeldatavad vooluhulgad
- Page 54 and 55: Joonis 3.5. Veetaseme mõõtmine va
- Page 56 and 57: Katseväljakutel registreeritakse s
- Page 58 and 59: Q - vooluhulk m 3 /s,α - konstant,
- Page 60 and 61: Joonis 4.1. Sademed Rõhu katsealal
- Page 62 and 63: Joonis 4.4. Paisutuskõrgus regulaa
- Page 64 and 65: l/shaJoonis 4.6. Äravoolumoodulid
- Page 66 and 67: Joonis 4.9. Nitraatlämmastiku kont
- Page 68 and 69:
Joonis 4.11. Alarõhu infiltromeetr
- Page 70 and 71:
4.3. Veekvaliteet vooluveekogusNõu
- Page 72 and 73:
5. SOOVITUSED KESKKONNARAJATISTE PR
- Page 74 and 75:
Beauchemin, S., Simard, R.R., Cluis
- Page 76 and 77:
Kadlec, R.H. & Knight, R.L. 1996. T
- Page 78 and 79:
Muukkonen, P., Helinä Hartikainen,
- Page 80 and 81:
Rekolainen, S., Kauppi, L., Turtola
- Page 82 and 83:
Vymazal, J., Brix, H., Cooper, P.F.
- Page 84 and 85:
LISA 184
- Page 86 and 87:
Tabel 2. Veeproovide analüüsitule
- Page 88:
Tabel 5. Veeproovide analüüsitule