Maaparanduslike abinõude uuring kuivendatud maatulundusmaalt

Joonis 2.11. Põllumajanduslikelt kõlvikutelt koguneva vee puhastamise (lämmastiku- jafosforikoormuse vähendamise) sõltuvus märgala suurusest (märgala pindalaosakaalusttema valgla pindalast) (Koskiaho & Puustinen, 2005 järgi).Avaveelisi märgalasid põllumajanduslike heitvete puhastamiseks tohiks rajada kaitstudpõhjaveega aladele (karstialad ja liivased alad on vastunäidustatud); vältida tuleks ka sihtkaitsevöönditessemärgalade ehitamist.Enne märgala moodustamist on soovitav nii turvas kui ka mineraalmulla huumuskiht kooridaja eemaldada, vältimaks täiendavat fosforiühendite immobilisatsiooni, mis võib toimudaüleujutuse all kujunevates anaeroobsetes tingimustes.Tehismärgala on soovitav rajada looklevate ja sopistunud kallastega või lookleva ja laiendustegakraavina, kus vahelduvad madalama ja sügavama veega osad; see pikendab viibeaegaja soodustab puhastusprotsesse; keeruka konfiguratsiooniga märgalad sobituvad pareminimaastikupilti ja loovad ka rohkem elupaiku mitmesugustele organismidele.Kraavinõlvadel on laiemates kohtades dreenisuudmetele soovitav rajada hobuserauakujulisedmadalaveelised laiendid, mis võimaldavad madalate vooluhulkade korraldenitrifikatsiooni ning raua- ja fosforiühendite settimist. Piisava taimestikuga kattumineväldib suurvee korral settematerjali väljauhtumist. Üldreeglina peaks aga ka selliste minimärgaladepindala olema vähemalt 2% valgla (drenaažisüsteemi) pindalast.Tehismärgala taimestik on soovitav rajamisel osaliselt istutada või soodustada seda seemnetekülvamise teel. Veetaimestiku koristamine on soovitav talvel jääkatte pealt (nt pilliroogja hundinui ehitusmaterjalideks). Lõunakaldad tuleks hoida puudest ja põõsastestvabad, soodustamaks veetaimede kasvu, kuid põhjaveerudele võib kaldakindlustuse jaelupaiga rikastamise eesmärgil rajada kaitsepuistu.Võimaluse korral (ajutisele üleujutusele vähetundlike kultuuride korral) tuleks rakendadadreenisüsteemi ajutist sulgemist, mis võimaldaks nitraatlämmastiku denitrifikatsiooni jakahandaks dreenivee vooluhulki, mis vähendab ühtlasi kõikide ainete väljakannet alalt.46