Maaparanduslike abinõude uuring kuivendatud maatulundusmaalt

147...154 kg N/ha (Hansen, Olesen, 1991).Soomes tehtud lüsimeeterkatsetes kesapõllultsaviliiv-liivsavipinnases nitraatlämmastiku väljakanne esimesel aastal oli 110 kg/ha, kolmeaasta jooksul kokku 210 kg/ha (Turtola, 1992). Veelgi suuremaid kadusid on täheldatudkastetavatel põldudel: ülalmainitud pinnases kuni 150 kgN/ha aastas, nelja aasta summana437 kg N/ha (Yläranta, Uusi-Kämppä, 1992).Kuid traditsioonilise drenaažkuivenduse korral täheldatakse dreenide kaudu väljakantavanitraatlämmastiku osakaalu märgatavat suurenemist. See on seletatav nii äravoolu mahukui ka selle kontsentratsiooni suurenemisega. Erandina on ka lõhelistes savipinnastes leitudheljumi ja fosfori väljakande suurenemist (Uusitalo, 1998).Väikeste, mitmekesise maakasutusega aladel oleneb biogeenide väljakanne põllumaa osakaalust(Rekolainen et al 1992):kus N L – lämmastiku väljakanne aastas (kg km -2 a -1 );F p – valgalal põllumaa %.Eestis on uurinud lämmastiku väljakannet seoses drenaažiga mitmed autorid. Nii Pärnumaaltehtud katsete järgi drenaaživeega savimullast eemaldatud mineraalse lämmastikuhulk 10 aasta keskmisena oli 38 kg/ha aastas. Taliteraviljade kasvatamisel aasta jooksulväljauhutud lämmastiku kogus oli 6,8 kg/ha suviteraviljal 3,9 kg/ha, kultuurrohumaal 1,4kg/ha (Hannolainen, Tomson, 1988).Drenaažiga kuivendatud maal hõreda vaatlusreaandmetel kandus keskmiselt dreeniveega veekogudesse 6,1 kg/ha lämmastiku kusjuuresnitraatioonide sisaldus oli dreenivees 1,2...4,8 korda suurem kui eesvoolus, kõikudes0,8...40 mg/l (Leetsar, 1988). Porijõe valgalal on Ü.Mander aastaid uurinud biogeenidebilanssi sh Vända peakraavi valgalal on drenaaži äravoolu kvaliteeti aastatel 1987…1993(Mander jt, 1996). Kevadperioodil nitraatlämmastiku kontsentratsioon oli keskmiselt 4…7mgN/l.80-ndate aastate lõpus kasutati Eestis mineraalväetistest lämmastikku 81 kg/ha(Kevvai,1992).90-ndatel väetiste kõrge hinna ja seetõttu vähese kasutamise tõttu võiblämmastiku väljakannet hinnata märgatavalt väiksemana.9