5. SOOVITUSED KESKKONNARAJATISTE PROJEKTEERIMISEKSRegulaator kaevud tuleb rajada johtudes kollektori kaldest. Suure kalde korral tuleb arvestadasoovitud paisutuse vahemikku. Suure pinnakalde korral tuleb rajada piisavalt väikestevahedega paisutuskaeve, et paisutus jääks soovitud kõrgusele maapinna kõrguse suhtes.Praegu kehtiva juhendi järgi (Juhend … 2007) peaks regulaatorid võimaldama vee hoidmist0,3 kuni 0,5 meetri sügavusel maapinnast. Arvestades <strong>uuring</strong>u tulemusi peaks paisutustoimima ka kuivendussüsteemi kriitilistel tööperioodidel – kevadel ja sügisel, kui toimubpeamine taimetoitainete leostumine.Veetase peab olema lihtsalt reguleeritav.Kui soovitakse hoida paisutust ka talvehooajal, tuleb väljavoolu kaev rajada täies mõõduspinnase sisse, kraavinõlvast vähemalt pinnase külmumiskihi võrra eemale. Põhjuseks onmeie kliimast tulenev maapinna pealiskihi läbikülmumine. Koos sellega külmub ka kaev jakaevus olev vesi.Paisutavaks osaks peaks olema kaevu väljavoolu toruga ühendatav elastne lõõtstoru. Nii onkaevus hoitav veekogus suurem ning nõnda tänu suuremale soojusmahutavusele ka külmumiskindlam.Ühtlasi tuleks kaevuluugid varustada soojusisolatsiooniga. Paisutustorukonstrueerida reguleeritavast lõõtstorust.Kui siiski soovitakse kaev rajada otse kraavi nõlvale, tuleb arvestada, et kaev külmub talvelläbi, ning külmal perioodil äravoolurežiimi reguleerimine ei ole võimalik. Ühtlasi tulebkaevu sissetuleva kollektori viimane lõik rajada vett läbilaskmatust sademevee torust. Vastaseljuhul hakkab vesi läbi pinnase kaevust mööda pressima.72
VIIDATUD KIRJANDUSMiedema, S.A., Vlasblom, W.J. 1996. Theory For Hopper Sedimentation.[http://www.dredgingengineering.com/dredging/media/LectureNotes/Miedema/1996_TAMU/TAMU96.HTM] (11.12.2007)Agriculture and Agri-Food Canada, Research Branch, 2000. The Health of our Water:Toward Sustainable Agriculture in Canada. Coote, D.R., Gregorich, L.J. (Eds.), Publ. No.2020/E. Ministry of Public Works and Government Services, Ottawa, Canada.ASAE S442 DEC97. Water and Sediment Control basinsÅström, M, Österholm, P, Bärlund, I. & Tattari, S. 2007. Hydrochemical effects of surfaceliming, controlled drainage and lime-filter drainage on boreal acid sulfate soils. Water AirSoil Pollution 179:107-116.Aura, E. Sameat vesistöt voidaan puhdistaa. Maatalouden tutkimus- ja tuotantopäivät. 20-vuotisjuhlaseminaari Jokioinen 26.-27.7.2000. Maatalouden tutkimuskeskuksen julkaisuja.Sarja A 79.- Jokioinen, 2000.- S. 47-51.Bachand, P. ja Horne, A. 2000. Denitrification in constructed freewater surface wetlands:II. Effect of vegetation and temperature. Ecological Eengineering Vol 14, Nrot 12 , s.1732. ISSN 09218009.Beauchemin, S., Simard, R.R., 1999. Soil phosphorus saturation degree: review of someindices and their suitability for P management in Quebec. Can. Can. J. Soil Sci. 79, 615–625.Beauchemin, S., Simard, R.R., 2000. Phosphorus status of intensively cropped soils of theSt. Lawrence lowlands. Soil Sci. Soc. Am. J. 64, 659–670.73
- Page 1 and 2:
Eesti MaaülikoolMetsandus- ja maae
- Page 3 and 4:
Viidatud kirjandus.................
- Page 5 and 6:
1. KUIVENDATUD MAALT TULENEVA HAJUR
- Page 7 and 8:
Tabel. 1.1. Eesti põllumajandus aa
- Page 9 and 10:
147...154 kg N/ha (Hansen, Olesen,
- Page 11 and 12:
Fosforiringe võib jagada kaheks er
- Page 13 and 14:
2. KESKKONNA SEISUNDIT PARANDAVAD T
- Page 15 and 16:
On uuritud lämmastiku väljakannet
- Page 17 and 18:
Konstruktsioonina soovitatakse Soom
- Page 19 and 20:
On konstrueeritud puisturid, mis ta
- Page 21 and 22: Mõnes USA osariigis nõutakse maah
- Page 23 and 24: Raietega kaasnevad soojus- ja niisk
- Page 25 and 26: Settebassein dimensioneeritakse har
- Page 27 and 28: Uhtaine osakese kuju mõjutab tema
- Page 29 and 30: Saadud suhet - vooluhulga ja bassei
- Page 31 and 32: Kusρ - uhtainete sisaldus (kg/m3);
- Page 33 and 34: abJoonis 2.5. Settebasseinide kuju.
- Page 35 and 36: Settebasseinis sõltub tulemus viib
- Page 37 and 38: Avaveelise märgala üks võimalik
- Page 39 and 40: Eestis on peamiselt pinnasfilter- j
- Page 41 and 42: Võrreldes punktreostusallikast tul
- Page 43 and 44: (Lesta et al, 2007). Selle metoodik
- Page 45 and 46: V - märgala maht;Q - vooluhulk.Lii
- Page 47 and 48: 3. KATSEOBJEKTIKIRJELDUS JA VÄLIT
- Page 50 and 51: Joonis 3.2. Rõhu katseala drenaaž
- Page 52 and 53: H - surve, m.Eeldatavad vooluhulgad
- Page 54 and 55: Joonis 3.5. Veetaseme mõõtmine va
- Page 56 and 57: Katseväljakutel registreeritakse s
- Page 58 and 59: Q - vooluhulk m 3 /s,α - konstant,
- Page 60 and 61: Joonis 4.1. Sademed Rõhu katsealal
- Page 62 and 63: Joonis 4.4. Paisutuskõrgus regulaa
- Page 64 and 65: l/shaJoonis 4.6. Äravoolumoodulid
- Page 66 and 67: Joonis 4.9. Nitraatlämmastiku kont
- Page 68 and 69: Joonis 4.11. Alarõhu infiltromeetr
- Page 70 and 71: 4.3. Veekvaliteet vooluveekogusNõu
- Page 74 and 75: Beauchemin, S., Simard, R.R., Cluis
- Page 76 and 77: Kadlec, R.H. & Knight, R.L. 1996. T
- Page 78 and 79: Muukkonen, P., Helinä Hartikainen,
- Page 80 and 81: Rekolainen, S., Kauppi, L., Turtola
- Page 82 and 83: Vymazal, J., Brix, H., Cooper, P.F.
- Page 84 and 85: LISA 184
- Page 86 and 87: Tabel 2. Veeproovide analüüsitule
- Page 88: Tabel 5. Veeproovide analüüsitule