Maaparanduslike abinõude uuring kuivendatud maatulundusmaalt

Avaveeline märgala on vähem efektiivne fosfori sidumise ning külma kliimaga aladel kahapnikku nõudvate protsesside osas. Need protsessid küll toimivad, kuid märkimisväärseefekti saamiseks on vaja väga suurt ala. Praktikas alandatakse sel moel seetõttu ainult vägamadalaid P kontsentratsioone. Anaeroobsusele kalduvad tingimused ja süsiniku kättesaadavusannavad aga väga head eeldused lämmastiku denitrifikatsiooniks (lämmastiklahkub gaasilise lämmastikuna). Kõige parem efektiivsus N eemaldamiseks saadaksegiseetõttu süsteemides, kus märgala on kombineeritud selle ees paikneva mõne aereerivasüsteemiga. Selleks sobivad hästi nt mehaanilised nitrifitseerivad seadmed, samuti ka taimestatudvõi taimestamata vertikaalse läbivooluga pinnasfiltrid (Cooper et al, 1996;Kadlec et al, 2000). Pehmema talvega Kesk-ja Lääne-Euroopa riikides kasutatakse avaveelisimärgalasid ka pinnasfiltrite ees hõljuvainete setitamiseks.Avaveelised tehismärgalad sobivad sekundaarse või tertsiaarse järelpuhastuse läbiviimiseksning samuti sadevete puhastamiseks.Avaveelised tehismärgalad on külmas kliimas vähem eelistatavad kui pinnasfiltrid, sestpinnasfiltreid on võimalik kergesti isoleerida. Avaveeliste tehismärgalade laiem kasutaminekülma kliimaga aladel on võimalik kombinatsioonis sügavamate kogumistiikidega,kuhu talveperioodil vesi akumuleeritakse (Kadlec & Knight, 1996). Avaveelised heitveepuhastus-märgaladon bioloogilise mitmekesisuse osas väärtuslikumad, kui pinnasfiltrid,kuid nad on ohtlikumad võimaliku patogeenidega nakatumise ning sääskedega levivatehaiguste leviku aspektist. Avaveeliste süsteemide maksumus moodustab vaid 1/2 kuni 1/4pinnasfiltrite ehitusmaksumusest ehkki nad vajavad sama puhastusefekti saavutamiseks 2-4 korda suuremat pindala kui pinnasfiltrid. Avaveelisi märgalasid tuleb võrreldes pinnasfiltritegaka umbes poole harvemini hooldada. Oluline perspektiiv avaveeliste tehismärgaladekasutamisel on siis, kui neid niidetakse ja kogutud biomass kasutatakse kas ehituseks(pilliroog, hundinui) või ka kütteks (hundinui).Joonis 2.9. Põltsamaa avaveeline tehismärgala: vasakul üldvaade (1999), paremal hundinuiataimed3. tiigis (2003).Kuivõrd avaveeliste tehismärgalade puhul põhjavee kaitseks mõeldud membraani enamastiei rajata (pindalad on suured ja membraani maksumus ning ehitustööd võivad paisudaliiga suureks), siis tuleb sobilike alade valikul lisaks reoveeallika asukohale vägadetailselt arvestada hüdrogeoloogilisi ja maastikulisi tingimusi. Eelistatuimad on savikatelmuldadel paiknevad kasutusest välja jäetud rohumaad, samuti saviste põhjadega ammendatudfreesturbaväljad. Avaveelistele märgaladele sobivate alade leidmiseks on TÜ Ökoloogiaja Maateaduste Instituudi Geograafia osakonnas välja töötatud vastav metoodika42