Maaparanduslike abinõude uuring kuivendatud maatulundusmaalt

Tabel 2.3. Aastane (1. mai 1999–30. aprill 2000) toitainete sidumine Hovi (Soome) tehismärgalas.Äravoolu min and max väärtused varieerusid 10.8 to 255 l s -1 km -2 .(Koskiaho et al, 2003 järgi).HõljuvainedP üld PO 4 -P N üld NH 4 -N NO 3 -N24,300 24 1.2 280 0.7 22068 62 27 36 20 35Sidumine (kgha -1 )Puhastusefektiivsus(%)Braskerud, 2002: 3… 7 aastased vaatlused põhjamaa kliimatingimustes, märgalad 350-900 m2, mis oli 0,06-0,4% valgalast. Keskmine fosfori peetus 21-44 % sissevoolust, hoolimatasuurest hüdraulilisest koormusest (keskmine koormus 0,7-1,8 m ööpäevas), Fosforikinnipidamine 26-71 g /m2 aastas. Koostatud mudel näitas, et fosfori kinnipidamist märgalasmõjutasid mitmed välised tegurid – fosforiühendite hulk sissevoolus, aastaaeg, fosforisisaldus heljumis ja fosfori settimise kiirus. Märgalad ristkülikukujulised suhtega 12:1kuni 5:1.2.4.3. Soovitused avaveeliste tehismärgalasüsteemide rajamiseksDimensioneerimiseks vajalikud parameetrid: vooluhulk, viibeaeg, hüdrauliline efektiivsus,sügavus.Vooluhulgaks võetakse keskmine maksimaalne vooluhulk, sügavus: kevadise suurvee ajalsügavus 0,6 m.Põllumajanduslikest valglatest toitainete väljakande vähendamiseks rajatavad märgalad eisaa olla väikesed, sest nii denitrifikatsiooniks (kui tegemist on valdavalt nitraatiderohkeveega) kui ka fosforiühendite settimiseks ja adsorptsiooniks on vajalik piisav viibeaeg.Fosfori puhul on lisaks oluline ka veekihi sügavus (Sakadevana, Bavorin 1999). Vajalikuksviibeajaks hinnatakse 3-5 ööpäeva (Leonardson )Teoreetiline viibeaeg arvutatakse seosest :Kus t – viibeaeg (;44