Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool

More documents

Recommendations

Info

Kunstiteraapia meetodite kasutamine psühhiaatrias 10 Woodì koostatud entsüklopeedilises väljaandes on Marian Liebmanní (2011) määratluses nii kunstiteraapia (art therapy) kui kunstitegevused (art activities) mõlemad olulised protsessid omaette, kuid nende rõhuasetus on erinev. Kunstitegevuse eesmärk on tavaliselt pildi, kollaaži või skulptuuri loomine. Eesmärk on töö lõpetamine ja sageli ka näitusele panek. Kunstiteraapia eesmärk on isiklike probleemide või olukordade uurimine kunstivahendeid kasutades, mille käigus võib valmida väärtuslik kunstitöö. 1.2. Kunsti psühhoteraapia Viimasel ajal on kunstiteraapiat (art therapy) hakatud nimetama ka kunsti psühhoteraapiaks (art psychotherapy). Seetõttu toob magistritöö autor siinkohal välja ka psühhoteraapia mõiste ja olemuse, et näidata selle tegevuse kokkukuuluvust kunstiteraapia kontekstiga. Tähkä (1999, lk. 92) määratluses on psühhoteraapia häirunud isiku professionaalne ja teadlik mõjutamine psühholoogiliste vahendite abil, mille eesmärgiks on kõrvaldada tema häired või leevendada neist põhjustatud kannatusi. Tähkä (1999, lk. 92-93) seletab antud määratluse lahti järgnevalt: • Psühhoteraapia on professionaalne tegevus ning eeldab seetõttu ka kutseõpet ja erialast kompetentsust. • Psühhoteraapia puhul on tegemist teadliku, põhjendatult alustatud ja läbiviidud tegevusega. • Psühhoteraapia mõjutusvahendid on oma loomult psühholoogilised. • Psühhoteraapia on suunatud just psüühilistele häiretele, sõltumata sellest, kas ravitaval on samal ajal ka mõni kehaline haigus või esineb psüühiline häire kehalise häire kujul. • Psühhoteraapia abil püütakse tüli ja vaeva põhjustav psüühiline häire kõrvaldada või siis seda ja selle tagajärgi kergendada. Aalberg (2007) rõhutab vastastikuse mõjutamise olulisust. Tema mõistab psühhoteraapiat kui vahendit, mille abil saavutatakse teises inimeses või inimrühmas vastastikuse mõjutamise kaudu professionaalselt ja teadlikult muutus, eesmärgiga kõrvaldada või leevendada psüühilisi häireid ning nende poolt põhjustatud vaevusi.
Kunstiteraapia meetodite kasutamine psühhiaatrias 11 Kunsti psühhoteraapia taustal võib olla erinevaid psühhoterapeutilisi lähenemisi sõltuvalt terapeudi väljaõppest (Rubin, 2001). Seoses 20. saj. psühhoanalüüsi ja psühhiaatriaga, on kunstiteraapia palju aastaid keskendunud tööle inimese alateadvusega ja ravile läbi eneseteadlikkuse. See lähenemine on endiselt kunstiteraapia keskpunktis. Tänapäeval aga ei ole rõhuasetus enam niivõrd püüdlusel sobituda meditsiinilise diagnoosimise ja ravi mudelisse, vaid pigem postmodernistlikul arusaamal, et klient on ise enda ekspert ja terapeut on nõuandja, kes koos kliendiga konstrueerib teed heaoluni (Burt, 2012, lk. 19). Briti Kunstiterapeutide Assotsiatsiooni (BAAT) määratluses on kunstiteraapia psühhoteraapia vorm, mis kasutab kunstimeediat kui esmast suhtlemisviisi. Terapeudi ja kliendi vaheline suhe on keskse tähtsusega, kuid kunstiteraapia erineb teistest psühholoogilistest teraapiatest kolmepoolse protsessi: klient, terapeut ja kunstitöö, poolest. Kunstiteraapiat on laialdaselt rakendatud erinevate vaimse tervise probleemidega patsientide ravis ning vaimse tervise teenuse kasutajatega kõigis spektri raskusastmetes. Seda võib kasutada kõigi vanusegruppidega erinevates formaatides: individuaal-, grupi-, paari- või peretöös, ning on rakendatud nii lühiajalise kui pikaajalise sekkumisena (Waller, Gilroy, 1992; Waller, 1993, tsit. Richardson, 2007). On leitud, et kunstiteraapia on kasulik meetod psühhoterapeutiliseks tööks. Mitte ainult seetõttu, et see hõlmab suurte raskustega oma tundeid ja mõtteid verbaliseerivate patsientide jaoks vähem hirmutavaid, mitteverbaalseid tehnikaid. Seda võib kasutada ka verbaalse kommunikatsiooni alustamiseks ning laiendamiseks. Kujundlik eneseväljendamine ise on juhtiv terapeutiline faktor paranemisprotsessis ja on esmaseks kommunikatsioonimeetodiks kunstiterapeudi ja patsiendi vahel (Crespo, 2003). Vick (1998) on kunstiteraapiat nimetanud ka hübriiddistsipliiniks, mis põhineb nii kunsti kui psühholoogia iseloomulikel joontel, moodustades uue unikaalse koosluse. Kuna tänapäeval on kunstiteraapial palju seoseid psühhoteraapiaga, seda nii arengulises plaanis kui ka rõhuasetuses terapeutilisele suhtele, siis võib leida ka kriitilist suhtumist kunstiteraapia arengule psühhoteraapia vormiks. Maclaganì (2005) arvates on see mingil määral ajendatud välistest faktoritest, näiteks vajadusest kehtestada end teiste „aitajate professioonide” hulgas ning samas ka kunstiteraapia sisemisest vajadusest näidata end tõsiseltvõetava alana. Seetõttu on kunstiteraapia Maclaganì (2005) arvates liiga teraapiakeskne ning ei väärtusta piisavalt kunstitöö esteetilist kvaliteeti.
Page 1 and 2: Kunstiteraapia meetodite kasutamine
Page 9: Kunstiteraapia meetodite kasutamine
Page 23 and 24: Väljaõppe nõuded sisaldavad jär
Page 45: LISA A Intervjuu küsimustik: Kunst

Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?