08.12.2012 Views

Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool

Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool

Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kunstiteraapia meetodite kasutamine psühhiaatrias 26<br />

2.2.3. Uurimuse eetiline külg<br />

Uurimuses osalemine oli vabatahtlik. Intervjueeritavaid teavitati intervjuu salvestamisest.<br />

Konfidentsiaalsuse tagamiseks on intervjueeritavad tähistatud tekstis koodtunnustega.<br />

Intervjueeritavaid ei seota konkreetse asutusega ja ei esitata nende isiku tuvastamist<br />

võimaldavaid andmeid. Venekeelne intervjuu on konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud<br />

eesti keeles.<br />

2.3. Tulemused<br />

2.3.1. Taustaandmed<br />

Taustaandmete saamiseks küsitleti intervjueeritavaid nende isiklike kunstialaste harrastuste<br />

ja eelistuste kohta. Eesmärk oli teada saada, kas kunstiharrastuse kogemus mõjutab<br />

suhtumist kunstiteraapia kasutamisse töös patsientidega. Küsimus ei eeldanud ainult<br />

praegust kunstidega tegelemist, vaid hõlmas intervjueeritava kogu varasema elu<br />

kunstialaseid harrastusi. Nagu uurimuses selgus oli enamus intervjueeritavatest<br />

mingisuguse kunstialaga tegelenud ja selle mõju tervisele tundnud.<br />

Kõige sagedamini mainitud alad, millega on tegeletud oli muusika (11 korda), visuaalkunst<br />

(9) ja tantsimine (4). Tegevustena mainiti ka näitlemist (2) ja fotograafiat (2). Kaks inimest<br />

väitis, et on elu jooksul tegelenud kõikvõimalike erinevate kunstialadega ja kaks vastanut<br />

ei olnud kunagi ühegi kunstiliigiga tegelenud. Seitse inimest mainis, et loomingulised<br />

tegevused jäid lapsepõlve.<br />

Lähedasimaks kunstialaks peeti muusikat (12 vastanut) ka sel juhul, kui antud alaga<br />

aktiivselt ei tegeletud. Mainitud oli veel kunst (6), kirjandus (3), tants (1) ja fotograafia (1).<br />

Isikliku tervisemõju kogemist nimetas 12 intervjueeritut. Mainiti keskendumisvõime<br />

parandamist, positiivse laengu andmist, pingete maandamist ja meeleolu parandamist. 9<br />

vastajat ei olnud kunstide tervisemõju tundnud, kuid ei eitanud selle võimalikkust.<br />

Varasemat kokkupuudet visuaalkunstiteraapiaga mainis 14 intervjueeritut. Kokkupuude<br />

avaldus erineval viisil: osalemine koolitustel, kus kasutati kunstiteraapia meetodeid;<br />

kunstiteraapia meetodite rakendamine oma töös; enesearenduslik lugemine; kokkupuude<br />

kuulduste tasandil- kusagil midagi on tehtud; on kuulnud patsientide käest.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!