Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool
Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool
Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kunstiteraapia meetodite kasutamine psühhiaatrias 26<br />
2.2.3. Uurimuse eetiline külg<br />
Uurimuses osalemine oli vabatahtlik. Intervjueeritavaid teavitati intervjuu salvestamisest.<br />
Konfidentsiaalsuse tagamiseks on intervjueeritavad tähistatud tekstis koodtunnustega.<br />
Intervjueeritavaid ei seota konkreetse asutusega ja ei esitata nende isiku tuvastamist<br />
võimaldavaid andmeid. Venekeelne intervjuu on konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatud<br />
eesti keeles.<br />
2.3. Tulemused<br />
2.3.1. Taustaandmed<br />
Taustaandmete saamiseks küsitleti intervjueeritavaid nende isiklike kunstialaste harrastuste<br />
ja eelistuste kohta. Eesmärk oli teada saada, kas kunstiharrastuse kogemus mõjutab<br />
suhtumist kunstiteraapia kasutamisse töös patsientidega. Küsimus ei eeldanud ainult<br />
praegust kunstidega tegelemist, vaid hõlmas intervjueeritava kogu varasema elu<br />
kunstialaseid harrastusi. Nagu uurimuses selgus oli enamus intervjueeritavatest<br />
mingisuguse kunstialaga tegelenud ja selle mõju tervisele tundnud.<br />
Kõige sagedamini mainitud alad, millega on tegeletud oli muusika (11 korda), visuaalkunst<br />
(9) ja tantsimine (4). Tegevustena mainiti ka näitlemist (2) ja fotograafiat (2). Kaks inimest<br />
väitis, et on elu jooksul tegelenud kõikvõimalike erinevate kunstialadega ja kaks vastanut<br />
ei olnud kunagi ühegi kunstiliigiga tegelenud. Seitse inimest mainis, et loomingulised<br />
tegevused jäid lapsepõlve.<br />
Lähedasimaks kunstialaks peeti muusikat (12 vastanut) ka sel juhul, kui antud alaga<br />
aktiivselt ei tegeletud. Mainitud oli veel kunst (6), kirjandus (3), tants (1) ja fotograafia (1).<br />
Isikliku tervisemõju kogemist nimetas 12 intervjueeritut. Mainiti keskendumisvõime<br />
parandamist, positiivse laengu andmist, pingete maandamist ja meeleolu parandamist. 9<br />
vastajat ei olnud kunstide tervisemõju tundnud, kuid ei eitanud selle võimalikkust.<br />
Varasemat kokkupuudet visuaalkunstiteraapiaga mainis 14 intervjueeritut. Kokkupuude<br />
avaldus erineval viisil: osalemine koolitustel, kus kasutati kunstiteraapia meetodeid;<br />
kunstiteraapia meetodite rakendamine oma töös; enesearenduslik lugemine; kokkupuude<br />
kuulduste tasandil- kusagil midagi on tehtud; on kuulnud patsientide käest.