Katrin Heinloo - Tallinna Ülikool

Kunstiteraapia meetodite kasutamine psühhiaatrias 38
Nagu teooria 1.4.1. osast lugeda võib on juba ajalooliselt kunstiteraapia esmane roll
psühhiaatrias olnud diagnostilise info andmine. Kujundi loomine läbi joonistuse, maali või
skulptuuri annab visuaalse mõtlemise kogemuse ning võib olla lisainformatiooni allikas nii
patsiendile kui terapeudile (Malchiodi, 2005, lk. 19). Käesoleva uurimustöö intervjuudes
mainiti kunstitööde diagnostilist väärtust küll mitmel korral, kuid kunstiteraapia esmase
rollina nähakse Eesti psühhiaatriahaiglates siiski tegevuse pakkumist.
Vajalikuks peeti nii individuaalset-, grupi- kui ambulatoorset kunstiteraapiat. Grupiteraapia
olulisust nähakse sõltuvalt psühhiaatriliste patsientide haiguse omapärast, mis on välja
toodud ka teooria alalõigus 1.4.3., kus peamiste väärtustena on mainitud
probleemilahendus- ning sotsialiseerumisoskuste parandamist. Samad eesmärgid on ka
Eesti psühhiaatriahaiglate personalil. Intervjuudes osalenud haiglatest oli kunstiteraapia
lülitatud raviprotsessi ühes haiglas. Neljas haiglas kasutasid kunstiteraapia meetodeid oma
töös tegelusjuhendajad või vestlusgruppe läbi viivad medõed. Kahes haiglas selline
võimalus puudus, küll aga oli võimalus patsiendil soovi korral saada paberit ja
värvipliiatseid.
Intervjueerides tunti ka huvi, millised on ootused kunstiteraapiale. Vaatamata sellele, et
küsitletute ettekujutus kunstiteraapiast kui psühhoteraapiast oli vähene, ühtisid nende
ootused kunstiteraapia eesmärkidega, mis on välja toodud teooria osas 1.4.4. Peamisteks
eesmärkideks on loomingulise eneseväljenduse toetamine, emotsioonide elavdamine,
suhtlemisharjumuste arendamine, enesetunnetuse taseme tõstmine jne.
Millist kasu on märgatud kunstiteraapia meetodite kasutamisest patsientide tervisele
ja üldisele heaolule?
Kuigi paljud kunstiteraapiaalased teadusartiklid (nt Hagen, 2007; Miles, 1994; Kopõtin,
2004; Elbing, Schulze, Zillmann, Raak, & Ostermann 2009; Park & Hong 2010) mainivad
tõenduspõhiste uurimuste vähesust antud valdkonnas, on nii käesolevas uurimuses osalejad
kui välisriikide praktikud (nt Hill, 1945; Staricoff, 2004; Ruiz, 2004; Lipe et al., 2012)
täheldanud kasutegureid, mis tagavad patsientide parema toimetuleku ja üldise heaolutunde
kasvu. Käesolevas uuringus osalenute kogemused ühtivad Heywood`i (2003) poolt kirja
pandud seisukohtadega. Emotsioonide väljendamine, kommunikeerumisoskuste
paranemine ja enesekindluse suurenemine on põhilised tegurid, mille puhul on
kunstiteraapia positiivne mõju ilmnenud.