kriitika lemuseks antropotseeni – esimest korda planeedi ajaloos on üksainus liik muutnud planeedi nägu nii kardinaalselt, et seda saab iseloomustada geoloogilise ajajärguna. Geoloogiliselt ülilühikese aja jooksul – mõnesaja tühise aastatuhandega, oleme vallutanud oma endeemilisest elupaigast – subtroopilisest savannist, kardinaalselt erinevaid elukeskkondi, avastanud üha võõramates ja vaenulikumates keskkondades esimest korda planeedi ajaloos on üksainus liik muutnud planeedi nägu nii kardinaalselt üha omapärasemaid ökonišše ja õppinud tarbima ning kapitaliseerima tohutul hulgal Maa bioloogilisi ja geoloogilisi ressursse. Vaadates inimkonna globaalset interaktsiooni Maa ökosüsteemidega, moodustab see meie jaoks sisuliselt suletud süsteemi – põhimõtteliselt pole kooslust, mida inimene oma leidlikkusega ei oskaks keerata enda jaoks materiaalseks kasuks. Evolutsiooni suurim kingitus, vahest ka suurim needus. Kokkuvõttes ja pärmiseene analoogiaga lõpetades – kus pärmid vohavad tillukestes suletud süsteemides, moodustab inimpärmi jaoks suletud süsteemi kogu planeedi ökosfäär tervikuna ning selle vohamise tagajärgi Maa loodusele võib iseloomustada lihtsalt – ökokatastroofina. 74 VEGAN <strong>talv</strong> <strong>2017</strong> Selge on, et vabaturumajandus sellisel kujul pikas plaanis ei toimi. Meie ühiskonnad ja majandusmudelid, meie kollektiivne kooperatsioonivõime ja väärtuspagas on nihkes, suutmaks matkida või jäljendada ökosüsteemide või miks mitte holistilisemate mõttekuvandite, nagu James Lovelocki Gaia hüpoteesis kirjeldatud elusolend Maa, iseregulatsioonivõimet. Katsed vabaturumajandust reguleerida ei adresseeri fundamentaalset loogikaviga – majanduslik süsteem peab olema reguleeritud homöostaasi, ringluse ja jätkusuutlikkuse suunal, mitte kapitali kasvatamise suunal. Inimkond on oma manageriaalsetes võimetes lapsekingades (õigemini pärmiseene kingades). Me suhtume loodusesse kui (vaid) ressursibaasi, mitte kui miljardite aastate jooksul väldanud katseeksitusmeetodil välja arenenud isereguleeruvasse nähtusesse. Meie tehnoloogiline vilumus on suunatud loodusest eralduma, kus see aga peaks olema hoopis suunatud loodust jäljendama! Oleme ühed võimsamad, arenenumad, tundlikumad, potentsiaalikamad organismid planeedil, kuid me ei suuda mõelda endast miljardeid aastaid primitiivsemate organismide ressursismiloogikast kaugemale. Aga miks me siis ei suuda? Lubage mul tuua veel üks, mõneti abstraktsem analoogia – ökosüsteem kui jätkusuutlikkusele suunatud majandusmudel. See on erapooletu, äraostmatu, iseväärtuslik ja jätkusuutlik, miljardite aastate evolutsiooni tulemusel väljakujunenud tagasisidemehhanismide ja iseregulatsioonivõimega ressursside jaotamise süsteem. See on muundanud Maa kivikõrbest paradiisiaiaks, vulkaanilise tuha korallrahuks, meteoriidisaju vihmametsaks, amööbi inimeseks, see on pannud vesinikuaatomid iseenda eksistentsi üle järele mõtlema. Sellel puuduvad igasugused huvid võimu kuritarvitada. Ainus, mida tuleb teha, et kõik toimiks nii nagu peab, on ühel päeval surra ja loovutada enda elu jooksul kasutatud energia tagasi ringlusesse. Ökosüsteemsus tähendab ringlust. Pärmiseensus tähendab neelamist. Kui me tahame kunagigi luua tõepoolest jätkusuutlikke (st looduse vajaduste, võimete ja piiridega kooskõlas olevaid) ühiskondlikke ja majanduslikke süsteeme, siis peame õppima parima ressursside jaotamise süsteemi näitest, mis mitte üksi pole olnud kõik see õnnis aeg meie ninade ees, vaid mis on meid üleüldse loonud – elult eneselt! Hajusmajandus, sotsiaalne ettevõtlus, lokaalsus ja bioregionalism. Ma lõpetan positiivse noodiga. Tõsiasi, et kirjutan seda artiklit Eesti esimesse <strong>Vegan</strong> (!!!) ajakirja ja et Sina, hea lugeja, selle vabatahtlikult ostad ja minuga kaasa mõtled, annab mulle lootust, et inimkond ei ole hukatusse määratud. Ma keeldun uskumast, et inimene on evolutsiooni ebaõnnestunud eksperiment; et meie funktsioon looduse suurmängus on enesehävituslik. Isegi kui vaadata seda määratut energiakulu, mis meid tänasesse päeva on toonud, on mul hea meel aduda, et see on andnud meile valiku – kas tõusta oma potentsiaali tasemele ning hakata elama meile päriselt omaselt – ökosüsteemselt, või vohada ennast surnuks nagu pärm, kes on terve konservipurgi suhkrut kinni pistnud. Mina ei ole pärmiseen!
Oma vegan menüüs pakume 100% vegan maitseelamusi, mis garanteerivad hea emotsiooni nii taimetoitlastele kui ka omnivooridele. Live laugh love Sosista meie teenindajale salasõna VEGANPLAZA ja oled omale võitnud 15% allahindlust Kalamaja restoran Vana-Kalamaja 10,Tallinn. COMING SOON! Viimsi Restoran, sõpruse pst 15,Viimsi | Kesklinna restoran Narva mnt 6, Tallinn