PP84

4 KÕNETERAAPIA
5
Vaja on teada põhjust,
mis on lapse kõneprobleemide
taga
• Loe Eesti logopeediast
ja Külli Rohu
tööst kõne kaotanud
inimestega eelmisest
Puutepunktide ajakirjast.
• Ajakirju saab
lugeda veebis
www.puutepunkt.ee.
Eesti kogenumaid logopeede
Külli Roht jagab laste
kõneprobleemid laias laastus
kaheks. Ühel juhul vajavad
kehva kõnega lapsed lihtsalt
palju rohkem tegelemist, teistel
juhtudel aga kõnetakistuse
põhjusest lähtuvat väga spetsiifilist
kõneravi. Neid kahte
ei tohiks ühte patta panna.
Külli Roht, kes on üle 40 aasta
töötanud kõneterapeudina, sealhulgas
viimased 15 aastat ka lasteaialogopeedina,
paneb noortele peredele
südamele, et lapse kõne arengu
nimel tuleb hakata ilmtingimata
tegutsema juba siis, kui laps alles
emaüsas ilmaletulekut ootab.
„Kahjuks meil on kujunenud nii,
et perekoolides kõneletakse küll
rasedusaegsest joogast, sünnitusvalude
leevendamisest ja sellest, kuidas
isasid sünnituseks ette valmistada,
aga mitte eriti palju sellest, kuidas
juba enne sündi lapse arengut
toetada,“ räägib Külli. Tema veendumus
praktikuna on, et lapseootel
vanematele tuleks jagada palju rohkem
teadmisi lapse arengust, sealhulgas
lapse kõne arengust.
„Laps õpib rääkima üksnes kõnekeskkonnas
ja suheldes. On väga
oluline, et see kõnekeskkond, kus
ta viibib, tekitaks soovi rääkida. Kui
see on nii, areneb ka kõne enamasti
normaalselt,“ selgitab Külli.
Muidugi on ka mitmesuguseid
põhjuseid, miks mõni laps, sealhulgas
ta kõne, ei arene ka kõige toetavamas
kasvukeskkonnas nii, nagu
eeldame, soovime ja ootame. Ka
siis on vaja teadmisi, et probleemid
õigel ajal ära tunda ja asjatundlik abi
üles leida.
“Uuringuteta satub
logopeed olukorda, kus
ta peab töötama lapsega
pimesi.
Mida tuleks teha, kui laps ka
kaheaastasena veel ei räägi või
lausub vaid üksikuid sõnu? Kas
tuleb hakata otsima logopeedi?
Nutikas lapsevanem oskab olla
tähelepanelik ja on pisut ärevil juba
siis, kui laps talle paarikuuselt omal
moel ei vasta või kui ta aastaselt isegi
ei püüa veel sõnu öelda. Oma muredest
tasuks juba siis rääkida kindlasti
ka perearstile. Kui aga laps isegi
kaheaastasena ikka veel ei räägi,
olgugi et temaga on kodus piisavalt
tegeletud, rohkesti räägitud ja suheldud,
on vaja saada selgust, miks kõne
vedu ei võta. Nüüd on tõesti mõistlik
samm pidada nõu logopeediga.
Selleks aga peaksid vanemad
praeguse tervishoiukorralduse juures
jällegi esmalt minema lapsega
perearsti vastuvõtule ja paluma saatekirja
logopeedi konsultatsioonile.
Perearst jälgib nii ehk naa lapse üldfüüsilist,
vaimset ja emotsionaalset
arengut. Kuid kõrvalekaldeid kõne
arengus on arstil raske hinnata, sest
visiidiaeg on lühike.
Järgmise sammuna peaksid last
konsulteerinud logopeed ja perearst
nüüd ühiselt välja töötama arstlike
uuringute plaani: missuguseid
uuringuid peaks laps läbi tegema ja
milliste eriarstide jutul tuleks temaga
käia selleks, et jõuda jälile kõne
mahajäämuse põhjustele.
Kui perearst lihtsalt suunab kõnepeetusega
lapse logopeedi teenusele
viieks või ka kümneks seansiks,
nagu haigekassa rutiinsed normid
ette näevad, siis sellest ei pruugi olla
palju abi. Esiteks ei anna nii napp
sekkumine vähegi tõsisema patoloogia
korral soovitud tulemust, teiseks
satub logopeed olukorda, kus ta peab
lapsega tegema tööd pimesi, kõne
hilistumise tegelikku põhjust teadmata.
See on ressursi raiskamine.
Oluline on teada meditsiinilist põhjust,
miks laps pole eakohaselt arenenud.
Missuguseid uuringuid tehakse
kõne mahajäämuse põhjuste
väljaselgitamiseks?
Põhjused võivad lähtuda mitmest
valdkonnast. Esmane uuring puudutabki
lapse peret. Põhjalikul vestlusel
arutatakse läbi, kas lapse jaoks
on loodud igati toetav kõnekeskkond.
Seejärel tuleb veenduda, et lapsel
on kõik kõnelemiseks tarvilik füüsiliselt
olemas ja korras: keel, huuled,
põsed, lõug, liikuv suulagi, neel,
nina, kopsud, häälepaelad.
Järgmiseks tuleks hinnata aistinguid
– kas vastuvõtukanalid on töökorras.
Kas laps kuuleb? Kas ta ikka
kuuleb piisavalt hästi ja kogu helidiapasooni
ulatuses, mida on tarvis
kõne vastuvõtuks? Kui on vähegi
kahtlust, siis peaks ta käima audio-
Vanemates on tekkinud
usk, et kõneprobleemide
korral on eesmärgiks pääseda
lapsega logopeedi
juurde. Tegelikult on põhjused
ja lahendused sageli
mujal. Heiko Kruusi
JAANUAR 2020 WWW.PUUTEPUNKT.EE TEGEVUSLOA ALUSEKS ON HOOLDEKODU HEA KESKKOND JA TÖÖTAJATE PÄDEVUS. JAANUAR 2020