INTERVJUU Juhan Parts lubab investeerida teedesse � Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts otsib infrastruktuuridele uusi väljavaateid. Foto: Andras Kralla 6 LOGISTIKA
INTERVJUU Kevadel ametisse astunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab põhiliseks küsimuseks, kuidas mõistlikult paigutada üle üheksa miljardi krooni Euroopa Liidu investeeringuid transpordisektorisse. Tanel Raig aripaev@aripaev.ee Eestil on järgneva seitsme aasta jooksul transpordisektoris kasutada ligikaudu üheksa miljardit krooni Euroo pa Liidu raha. Juhan Partsi hinnangul on selle rahaga mõistlik parandada eelkõige teede kvaliteeti ning lahendada Tallinna ja selle lähiümbruse liiklus- ning ühistranspordiprobleeme. Koos riigile kuuluvateinfrastruktuuriettevõtetega tuleb teha ka investeeringuid Eesti geograafilise asukoha paremaks kasutamiseks ning transiidile uute väljavaadete tekitamiseks. Millised eesmärgid seadsite endale ja ministeeriumile ametisse astumisel? Eesmärgid puudutavad infrastruktuuri ja ühis transpordi arengut. Toon välja kolm valdkonda. Esiteks on Eestil geograafilise asukoha tõttu majandusharu seisukohalt olemas loomulik kapital. Kindlasti on eesmärk selle võimaluse kasutamine. Meil on tekkinud tagasilöök seoses Venemaa transiidiga, september 2007 kuid see ei ole muutnud Eesti geograafilist asukohta. See loomulik eelis on meil jätkuvalt olemas ja me peame töötama, et seda võimalust kasutada. Teine küsimus on infrastruktuuri uute perspektiivide loomine. Siin võime rääkida lennuliinidest, teede olukorrast, rongidest ja sadamate arengust. Olgu selleks perspektiiviks siis näiteks Tallinna–Tartu tee, mille tulemusena muutuvad vahe maad Eestis väiksemaks. Olgu see RailBaltica, mille osas me ju võime olla skeptilised. Või näiteks Estonian Airi areng – milline on meie lennunduse koht 21. sajandil. Uute perspektiivide selgeks saamine turuosalistele, meie klientidele, partneritele – see on suur tegevussuund. Kolmandaks on eesmärgid seotud tavalise inimese tasandiga. Seotud sellega, kuidas inimene liigub Eestis ringi – Tallinnas, Tartus, Tallinnast välja, Eestis. See tähendab, kas ühistranspordi osakaalu peab suurendama, vägisi suurendama, soodustama, kuidas soodustama jne. Või tahab Eesti inimene ÜLEMAAILMSED KONTEINERVEOD Ametlik esindaja Eestis hoopis sõita autoga. Siin on erinevaid punkte, millele keskenduda – Tallinna linna probleemid, maakondade bussiliinid jne. Mida saab riik teha reisirongi liikluse arendamiseks? Eesmärk on saada uued rongid. Teiseks on oluline, et saaks sujuvalt Tallinnast Valka, Tartu ja Narva. Meil on eesmärk, kui see valitsus lõpetab, saab rong need vahe maad läbida kii ru sega 120 km tunnis. Rail Baltica raames on meil kokkulepe Läti ja Poolaga, et Valkast saab samamoodi eda si sõita Riiga ja Poola. Ehk tekib siis ka erahuvi sellel marsruudil reisirongiliikluse korraldamiseks, nagu täna käivad rahvusvahelised reisirongid Moskvasse ja Peterburi. Siin ei ole vaja riigil midagi peale maksta. Riigil on vaja vaadata, et infrastruktuur oleks korras. RailBaltica teises etapis on eesmärk viia rongide liikumiskiirus 160 km tunnis. Rööbastranspordi arendamisel tuleb pöörata tähelepanu Tallinnale ja sellega piirnevate alade olukorrale. Siin seisavad ees keerulised ajad. Tallinna linn teeb jät- kuvalt uuringut, mis puudutab Tallinna ühistranspordi terviklikku vaadet. Siin ei ole konkreetseid projekte, et saaksime öelda, mis on perspektiivne projekt. On räägitud mingist loosungist, et teeme Tallinna trammi. Tegelikkuses on selle projekti ettevalmistuse tase selline, et kui paneme Lasnamäe kanalisse trammi sõitma, siis ei oleks see mingi uus kvaliteet. Isegi mitte kvaliteedi tõus. Mis oleks uus kvaliteet? Rööbastranspordi uuring käib praegu. Loomulik oleks arutada, kas ja kuidas arendada rööbas-ühistransporti valglinnastuvas Tallinnas. On räägitud Viimsi, Tabasalu ja Vääna rööbastranspordi ideedest. Aga mul ei ole Tallinnale võimalik öelda, kuidas nad seda tegema peavad. Küll saab aga riik tõsta elektriraudtee kvali tee ti. Praegu oleme val mis tamas ette, et Elektriraudteel tu leb riigi toel investeerida uutesse rongidesse. 3–5 aasta pärast olemasolevad rongid muidu lihtsalt enam ei sõida. Siin on juba tehniline � Auto- ja reisijapiletite müük Ro-Ro liinidele RIGA – LÜBECK KLAIPEDA – KIEL/ KARLSHAMN/SASSNITZ Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee 7
Change language