PDF-failina - Leht - Äripäev
09.02.2013 • Views
Share Embed Flag

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
leht.aripaev.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

LOGISTIKA<br />

september 2007 nr 5 (27)<br />

�6<br />

�����������<br />

������������������<br />

�����<br />

����<br />

�����<br />

������<br />

��������<br />

� ����� ����� ��� � � ������� ���<br />

������������ ������� �����<br />

������<br />

� ������ ����������<br />

���������� ������� ����������������<br />

������� ����� ������������<br />

�������������<br />

Millistesse transpordiprojektidesse �28 peab riik esmatähtsaks investeerida?<br />

Autotranspordifirmade TOPi võitis<br />

AS Hert-Transport

REKLAAM<br />

Järgmine<br />

Logistika<br />

ilmub 31. oktoobril<br />

Meie alused on väga mitmekülgsed ning võimaldavad<br />

transportida praktiliselt igasugust üldist lasti, sealhulgas<br />

Sto-Ro lasti ehk suuri kaupu, mida on vaja alusele<br />

ja maale vedada, konteinereid, haagiseid, kassette, liikuvat<br />

lasti ning korraga suurt hulka projektikaupu,<br />

samuti ka IMDG (ehk ohtlike kaupade<br />

mereveo) koodeksisse kantud kaupu<br />

ja temperatuurikontrolliga kaupu.<br />

��������������������������������������<br />

�����������������������������������<br />

�����������������������������<br />

�����������������������������������<br />

�������������������������������<br />

�������������������������<br />

�����������������������������<br />

Logistika toimetaja:<br />

Tanel Raig<br />

Tel 667 0111<br />

e-post tanel.raig@aripaev.ee<br />

Logistika<br />

reklaami projektijuht:<br />

Elina Juhanson<br />

Tel 667 0069<br />

e-post elina.juhanson@aripaev.ee<br />

2 LOGISTIKA

LOGISTIKA<br />

Toimetaja: Tanel Raig,<br />

tel 667 0222, e-post:<br />

tanel.raig@aripaev.ee<br />

TOPi andmebaasi koostaja:<br />

Hiie Köster<br />

tel 667 0382, e-post:<br />

hiie.koster@aripaev.ee<br />

Reklaami projektijuht:<br />

Elina Juhanson,<br />

tel 667 0069, e-post:<br />

elina.juhanson@aripaev.ee<br />

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />

Kujundaja: Margit Toovere<br />

Fotograaf: Maris Ojasuu<br />

Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />

Väljaandja:<br />

AS <strong>Äripäev</strong><br />

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />

telefon: (372) 667 0195,<br />

(372) 667 0222,<br />

faks: (372) 667 0265, (372)<br />

667 0165<br />

Toimetus<br />

e-post: aripaev@aripaev.ee<br />

tel: (372) 667 0111,<br />

faks: (372) 667 0265<br />

Korrespondent Tartus:<br />

Väinu Rozental,<br />

vainu.rozental@aripaev.ee<br />

Korrespondent Washingtonis:<br />

Kertu Ruus,<br />

kertu.ruus@aripaev.ee<br />

Reklaamiosakond<br />

e-post: reklaam@aripaev.ee,<br />

tel: (372) 667 0105,<br />

faks: (372) 667 0200<br />

Seminarid ja Käsiraamatud<br />

tel: (372) 667 0207,<br />

faks: (372) 667 0290<br />

Raamatuklubi ja Infolehtede<br />

toimetus<br />

tel: (372) 667 0207,<br />

faks: (372) 667 0290<br />

Tellimine ja levi<br />

e-post: register@aripaev.ee,<br />

tel: (372) 667 0099,<br />

faks: (372) 667 0300<br />

Tiraaž: 25 600<br />

Tellimine internetis<br />

www.aripaev.ee/tellimine<br />

Tellimishind 12 kuuks<br />

3062 kr<br />

Trükk AS Kroonpress<br />

<strong>Äripäev</strong> veebis:<br />

www.aripaev.ee<br />

Toimetus võtab endale õiguse<br />

kirju ja kaastöid vajaduse korral<br />

lühendada. Toimetus kaastöid<br />

ei tagasta.<br />

Kõik ajalehes <strong>Äripäev</strong> ja tema<br />

lisades avaldatud artiklid, fotod,<br />

teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />

majanduslikul, poliitilisel<br />

või religioossel teemal) on<br />

autoriõigusega kaitstud teosed<br />

ning nende reprodutseerimine,<br />

levitamine ning edastamine mis<br />

tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong><br />

kirjaliku nõusolekuta keelatud.<br />

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta<br />

võite pöörduda Pressinõukogusse<br />

pn@eall.ee või<br />

tel (372) 646 3363.<br />

september 2007<br />

KOMMENTAAR<br />

Riik lahendab<br />

masside probleeme<br />

Seekordses Logistikas<br />

avaldab majandus- ja<br />

kommunikatsiooniminister<br />

Juhan Parts riigi<br />

eelistused investeerimisel<br />

transpordisektoris.<br />

On õige, et riik on otsustanud<br />

keskenduda võimalikult<br />

suuri huvigruppe rahuldavatele<br />

projektidele<br />

ning loobunud nišiprojektide<br />

esiletõstmisest.<br />

Investeeringud teedesse<br />

puudutavad kahtlemata<br />

kõige suuremat hulka<br />

inimesi ja transpordi huvigruppe.<br />

Maanteed pidi<br />

käib ca 94% reisijate veost.<br />

Lisaks parandavad investeeringud<br />

teedesse kõigi<br />

auto omanike sõidutingimusi.<br />

Ka kaubaveol on<br />

maanteel tegutsemas kõige<br />

enam ette võtteid, kellele<br />

kõigile lähevad korda investeeringud<br />

teedevõrku.<br />

Tõsi, kauba mahult toimub<br />

raudteel ca kaks korda<br />

enam vedusid. Kuid ainult<br />

TÄNASES LOGISTIKAS KIRJUTAVAD<br />

� Asko Talu, TNT eksjuht<br />

ja koolitaja<br />

Selgitab, miks pööras ta logistikaettevõttes<br />

nii palju tähelepanu<br />

ettevõtte töötajasõbralikkusele.<br />

� Illimar Paul, OÜ Sensei<br />

Kuulutab välja tänavuse Aasta<br />

Logistikateo konkursi.<br />

JUHTKIRI Tanel Raig<br />

”Riik on otsustanudkeskenduda<br />

võimalikult<br />

suuri huvigruppe<br />

rahuldavatele projektidele.<br />

Logistika toimetaja<br />

nõustuda saab ka Partsi<br />

seisukohaga: “Autoveod<br />

jäävad nagunii ja ka sadamasse<br />

saabuvad kaubad tuleb<br />

edasi viia.”<br />

Investeeringud Tallinna<br />

ja Tallinna lähiümbruse<br />

regiooni liiklus- ning ühistranspordi<br />

probleemide lahendamisse<br />

lähevad korda<br />

suurimale hulgale inimestele<br />

ja ettevõtetele. On selge,<br />

et Ülemiste liiklussõlme<br />

läbilaskevõime mõjutab<br />

iga päev kordades rohkema-<br />

� Tiit Reinart, vabakutseline<br />

ajakirjanik<br />

Kirjutab 2006. aasta edukaimatest<br />

autotranspordiettevõtetest.<br />

te inimeste ja ettevõtete tegevust<br />

kui näiteks rekonstrueeritud<br />

väikesadamad.<br />

Euroopa Liit annab Eestitranspordiprojektidesse<br />

investeerimiseks järgmise<br />

seitsme aasta jooksul ligi<br />

10 miljardit krooni. Transpordisektoriinvesteeringuvajaduste<br />

nimekirjas on aga<br />

projekte enam kui 31 miljardi<br />

krooni eest. Valida tuleb<br />

projektid, mis lahendavad<br />

suurima massi probleeme.<br />

SELLES NUMBRIS:<br />

Juhan Parts<br />

Minister lubab investeerida teedesse<br />

ja lahendada Tallinna liiklusprobleeme.<br />

�6–10<br />

Postiturg<br />

Kuidas hakkavad kirjad kohale<br />

jõudma, kui turg aastal 2009<br />

avaneb? �12–13<br />

Tallinnast Tartusse<br />

Ühistranspordifirmad pakuvad<br />

sõitmiseks eri mugavusega võimalusi<br />

�14–17<br />

Logistikategu 2007<br />

Auhinnakandidaate on võimalik<br />

saata 15. oktoobrini. �20<br />

Asko Talu: kaadri voolavus oli<br />

44%, midagi pidi muutma. �22<br />

Autotranspordifirmade TOP<br />

Esikoht ASile Hert-Transport.<br />

�28–39<br />

Transpordituru ülevaade<br />

Piinav tööjõupuudus ja ülekaalulised<br />

veosed. �32–35<br />

3

KÜSITLUS<br />

Siseturul<br />

teenuste<br />

hinnad<br />

tõusevad<br />

Kui kohaliku turu<br />

teenuste hindu<br />

mõjutavad tõusule<br />

meie majanduse üldtendentsidest<br />

teadaolevad<br />

tegurid, siis globaalsel<br />

transporditurul on protsesse,<br />

mis võivad järgmisel<br />

aastal kaasa tuua ka<br />

hindade langemise.<br />

Seekordsesse Logistikasse<br />

mahtusid hinnamuutustepõhiküsimustele<br />

vastama kolme teenuse<br />

liigi esindajad. Eesti<br />

siseturul pakutavate<br />

teenuste hinnamõjutajad<br />

on kallinev tööjõu kulu ja<br />

kütuse aktsiis. Maailmatrendidest<br />

enim mõjutatud<br />

meretransport lubab<br />

aga importvedudel hinnalangust.<br />

Põhjuseks on<br />

lähiaastate jooksul merevedudele<br />

lisanduv mitusada<br />

tuhat TEUd lisavõimsust.<br />

Järgmisest Logistika<br />

numbrist saab lugeda<br />

prognoose lennu- ja autotranspordi<br />

kohta.<br />

Tanel Raig<br />

Millised on muutused hindades aastal 2008? Kui hind muutub, siis kui suures osas?<br />

Mis mõjutab hinda ja selle kujunemist?<br />

RAUDTEETRANSPORT<br />

� Rene Varek,<br />

Eesti Raudtee<br />

Hindu mõjutavad<br />

2008. aastal mitmed<br />

tegurid. Esmalt on<br />

seotud lepingud THI muutumisega<br />

ehk hindu korrigeeritakse<br />

selle võrra. Järgmine<br />

faktor on raudteeinspektsioonikehtestatavadraudteeinfrastruktuuri<br />

kasutustasud, mille komponent<br />

on veotariifis olemas<br />

ning mille muutumisel<br />

muutub ka tariif.<br />

Kolmandaks tõusevad<br />

2008. aasta algusest ühispargi<br />

vagunite kasutustasud,<br />

keskmiselt 15% (otsus<br />

selle kohta on raudteede<br />

nõukogult olemas, aga kas<br />

kasutustasud tõusevad kõigil<br />

nii palju või vagunitüübiti<br />

erinevalt, ei ole veel otsustatud).<br />

Seetõttu peame<br />

samuti mõnevõrra korrigeerima<br />

tariifi ja vagunite kasutustasusid.<br />

Neljandaks on aasta algusest<br />

seadusega kehtestatud<br />

karmimad nõuded vedurikütusele,<br />

mis tõenäoliselt<br />

suurendab kütuse hinda.<br />

MANNLINES<br />

www.mannlines.com<br />

Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod<br />

Inglismaa, Saksamaa, Soome, Beneluxi ning Eesti vahel<br />

MERETRANSPORT<br />

� Roman Doroshenko,<br />

Cargomasters Eesti OÜ<br />

Põhja- ja Lõuna Ameerika<br />

importvedude<br />

hinnatase võib järgmisel<br />

aastal langeda umbes<br />

2–3% võrra, seevastu impordihindadele<br />

Kaug-Idast võib<br />

prognoosida isegi 15–25%<br />

langust. Ekspordi hinnad<br />

Kaug-Idasse ning Põhja- ja<br />

Lõuna Ameerikasse alanevad<br />

hinnanguliselt 2–3%.<br />

Järgnevatel aastatel on<br />

oodata laevakohtade ja tonnaaži<br />

ülepakkumist maailma<br />

meredel, lisandumas on<br />

üle 260 000 TEU lisamahtu.<br />

Vaadates maailma majanduse<br />

9–10protsendilist kasvu,<br />

on selgelt näha, et pakkumine<br />

ületab nõudluse<br />

pea 15%. See jätab kindlasti<br />

jälje ka hinnapoliitikale.<br />

Eksportvedudes on olukord<br />

aga jõudnud faasi, kus<br />

hinnad on selgelt alla omahinna.<br />

Järgmisel aastal, hoolimata<br />

laevaliinide veomahu<br />

võimekuse tõusust, on<br />

laevaliinidel siht tõsta ekspordihindasid.<br />

Hinnatõus<br />

võib ulatuda isegi 100 protsendini.<br />

UUS! BENELUX–EESTI RO-RO LIIN<br />

• Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi<br />

Bremerhaveni sadama Eestisse<br />

• Inglismaa � Eesti kaubaveo<br />

transiitaeg 3 päeva<br />

UK-Germany-<br />

Estonia-Finland<br />

Harwich R<br />

Cuxhaven L<br />

Paldiski E<br />

Turku T<br />

Bremerhaven K<br />

Harwich R<br />

LOGISTIKATEENUSED<br />

� Mait Miller,<br />

AS Smarten Logistics<br />

Sisendkulude jätkuva<br />

kasvu tõttu oleme<br />

järgmisel aastal sunnitud<br />

tõstma ka teenuste<br />

hindu. Kuna teenuseid<br />

hinnastame tegevuse järgi,<br />

siis teenuse hind muutub<br />

eri tegevuste osas erinevalt.<br />

Jätkuvalt on suur surve<br />

tööjõukulude kasvule. Oleme<br />

sel aastal palju panustanud<br />

tööjõu tootlikkuse kasvu<br />

ja saavutanud tänaseks<br />

juba märkimisväärseid tulemusi.<br />

Seetõttu loodame,<br />

et teenuste hinnad klientidele<br />

tõusevad vähem, kui<br />

Eesti keskmise palga muutus,<br />

kuid ca 10protsendilisest<br />

tõusust ilmselt ei pääse.<br />

Suurem muutus on seotud<br />

kütuseaktsiisiga, mis<br />

mõjutab transporditeenuse<br />

hindasid otseselt. Läbirääkimised<br />

vedajatega juba<br />

käivad ning sellest tulenevalt<br />

alustame läbirääkimisi<br />

ka klientidega.<br />

Teatud osa kulude kasvust<br />

on seotud ka teenuse<br />

kvaliteedi parendamisega.<br />

Benelux-Estonia-<br />

Finland-Sweden<br />

Terneuzen K<br />

Flushing/Vlissingen R<br />

Paldiski E<br />

Turku T<br />

Pitea K<br />

Broneerimine ja lisainfo:<br />

Mann Lines OÜ<br />

Rae põik 10,<br />

76806 Paldiski, Eesti<br />

Tel +372 679 1450<br />

Faks +372 679 1455<br />

E-post mannlines@mannlines.ee<br />

4 LOGISTIKA

september 2007<br />

Haagiste ja<br />

sadulveokite rent!<br />

SCANIA<br />

sadulveokite<br />

pikaajaline rent<br />

Scania R 420 LA4x2MNA Topline<br />

EURO IV, opticruise GRS905R, kliima,<br />

kohvimasin, külmik, raadio/CD, CB<br />

raadio, 2x700 L paagid<br />

TALLINN, RIIA, KAUNAS<br />

SCHMITZ<br />

- TIR- poolhaagised<br />

- konteinerhaagised<br />

- kardinhaagised<br />

- külmikhaagised<br />

EURO IV, 3X SAF ketaspidur, 2x tõstetav<br />

sild, alusekast, avatav katus, postiaugud<br />

koos postidega, alumiinium täisuksed<br />

Lisainfo: Heiki Lootus, tel: 5021 800 või 6091 850.<br />

AS Lamont Grupp Aruküla tee 2, Jüri alevik, 75301 Harjumaa<br />

REKLAAM<br />

5

INTERVJUU<br />

Juhan<br />

Parts<br />

lubab<br />

investeerida<br />

teedesse<br />

� Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts otsib infrastruktuuridele uusi väljavaateid. Foto: Andras Kralla<br />

6 LOGISTIKA

INTERVJUU<br />

Kevadel ametisse astunud majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />

Juhan Parts peab põhiliseks küsimuseks, kuidas mõistlikult paigutada üle<br />

üheksa miljardi krooni Euroopa Liidu investeeringuid transpordisektorisse.<br />

Tanel Raig<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

Eestil on järgneva seitsme<br />

aasta jooksul transpordisektoris<br />

kasutada ligikaudu<br />

üheksa miljardit krooni<br />

Euroo pa Liidu raha. Juhan<br />

Partsi hinnangul on selle<br />

rahaga mõistlik parandada<br />

eelkõige teede kvaliteeti<br />

ning lahendada Tallinna<br />

ja selle lähiümbruse liiklus-<br />

ning ühistranspordiprobleeme.<br />

Koos riigile kuuluvateinfrastruktuuriettevõtetega<br />

tuleb teha ka investeeringuid<br />

Eesti geograafilise<br />

asukoha paremaks kasutamiseks<br />

ning transiidile uute<br />

väljavaadete tekitamiseks.<br />

Millised eesmärgid seadsite<br />

endale ja ministeeriumile<br />

ametisse astumisel?<br />

Eesmärgid puudutavad infrastruktuuri<br />

ja ühis transpordi<br />

arengut. Toon välja<br />

kolm valdkonda. Esiteks on<br />

Eestil geograafilise asukoha<br />

tõttu majandusharu seisukohalt<br />

olemas loomulik kapital.<br />

Kindlasti on eesmärk<br />

selle võimaluse kasutamine.<br />

Meil on tekkinud tagasilöök<br />

seoses Venemaa transiidiga,<br />

september 2007<br />

kuid see ei ole muutnud Eesti<br />

geograafilist asukohta. See<br />

loomulik eelis on meil jätkuvalt<br />

olemas ja me peame<br />

töötama, et seda võimalust<br />

kasutada.<br />

Teine küsimus on infrastruktuuri<br />

uute perspektiivide<br />

loomine. Siin võime<br />

rääkida lennuliinidest, teede<br />

olukorrast, rongidest ja<br />

sadamate arengust. Olgu<br />

selleks perspektiiviks siis<br />

näiteks Tallinna–Tartu tee,<br />

mille tulemusena muutuvad<br />

vahe maad Eestis väiksemaks.<br />

Olgu see RailBaltica,<br />

mille osas me ju võime olla<br />

skeptilised. Või näiteks Estonian<br />

Airi areng – milline<br />

on meie lennunduse koht<br />

21. sajandil. Uute perspektiivide<br />

selgeks saamine turuosalistele,<br />

meie klientidele,<br />

partneritele – see on suur tegevussuund.<br />

Kolmandaks on eesmärgid<br />

seotud tavalise inimese<br />

tasandiga. Seotud sellega,<br />

kuidas inimene liigub Eestis<br />

ringi – Tallinnas, Tartus,<br />

Tallinnast välja, Eestis. See<br />

tähendab, kas ühistranspordi<br />

osakaalu peab suurendama,<br />

vägisi suurendama, soodustama,<br />

kuidas soodustama<br />

jne.<br />

Või tahab Eesti inimene<br />

ÜLEMAAILMSED<br />

KONTEINERVEOD<br />

Ametlik esindaja Eestis<br />

hoopis sõita autoga. Siin on<br />

erinevaid punkte, millele<br />

keskenduda – Tallinna linna<br />

probleemid, maakondade<br />

bussiliinid jne.<br />

Mida saab riik teha reisirongi<br />

liikluse arendamiseks?<br />

Eesmärk on saada uued rongid.<br />

Teiseks on oluline, et<br />

saaks sujuvalt Tallinnast<br />

Valka, Tartu ja Narva. Meil<br />

on eesmärk, kui see valitsus<br />

lõpetab, saab rong need<br />

vahe maad läbida kii ru sega<br />

120 km tunnis. Rail Baltica<br />

raames on meil kokkulepe<br />

Läti ja Poolaga, et Valkast<br />

saab samamoodi eda si sõita<br />

Riiga ja Poola. Ehk tekib siis<br />

ka erahuvi sellel marsruudil<br />

reisirongiliikluse korraldamiseks,<br />

nagu täna käivad<br />

rahvusvahelised reisirongid<br />

Moskvasse ja Peterburi. Siin<br />

ei ole vaja riigil midagi peale<br />

maksta. Riigil on vaja vaadata,<br />

et infrastruktuur oleks<br />

korras. RailBaltica teises<br />

etapis on eesmärk viia rongide<br />

liikumiskiirus 160 km<br />

tunnis.<br />

Rööbastranspordi arendamisel<br />

tuleb pöörata tähelepanu<br />

Tallinnale ja sellega<br />

piirnevate alade olukorrale.<br />

Siin seisavad ees keerulised<br />

ajad. Tallinna linn teeb jät-<br />

kuvalt uuringut, mis puudutab<br />

Tallinna ühistranspordi<br />

terviklikku vaadet. Siin ei<br />

ole konkreetseid projekte, et<br />

saaksime öelda, mis on perspektiivne<br />

projekt. On räägitud<br />

mingist loosungist, et<br />

teeme Tallinna trammi. Tegelikkuses<br />

on selle projekti<br />

ettevalmistuse tase selline,<br />

et kui paneme Lasnamäe kanalisse<br />

trammi sõitma, siis<br />

ei oleks see mingi uus kvaliteet.<br />

Isegi mitte kvaliteedi<br />

tõus.<br />

Mis oleks uus kvaliteet?<br />

Rööbastranspordi uuring<br />

käib praegu. Loomulik oleks<br />

arutada, kas ja kuidas arendada<br />

rööbas-ühistransporti<br />

valglinnastuvas Tallinnas.<br />

On räägitud Viimsi, Tabasalu<br />

ja Vääna rööbastranspordi<br />

ideedest. Aga mul ei<br />

ole Tallinnale võimalik öelda,<br />

kuidas nad seda tegema<br />

peavad.<br />

Küll saab aga riik tõsta<br />

elektriraudtee kvali tee ti.<br />

Praegu oleme val mis tamas<br />

ette, et Elektriraudteel tu leb<br />

riigi toel investeerida uutesse<br />

rongidesse. 3–5 aasta pärast<br />

olemasolevad rongid<br />

muidu lihtsalt enam ei sõida.<br />

Siin on juba tehniline<br />

�<br />

Auto- ja reisijapiletite müük Ro-Ro liinidele<br />

RIGA – LÜBECK<br />

KLAIPEDA – KIEL/<br />

KARLSHAMN/SASSNITZ<br />

Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn<br />

Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee<br />

7

INTERVJUU<br />

küsimus, kas on mõtet osta<br />

elektrironge või minna üle<br />

diiselrongidele. Tekib ju küsimus,<br />

miks sõidab elektrirong<br />

ainult Aegviitu, mitte<br />

Tapale ja Rakverre. Kontaktvõrgu<br />

rajamine Aegviidust<br />

Rakverre maksab umbes<br />

300 mil jonit krooni. Samamoodi<br />

ei sõida Elektriraudtee<br />

Raplasse. Kui me investeerime<br />

elektrirongidesse,<br />

mis väidetavalt on keskkonnasõbralikumad,<br />

siis tähendab<br />

see suurt investeeringut,<br />

et laiendada teenindusareaali.<br />

Lähikuudel peame<br />

selles osas otsuse tegema.<br />

Millist lahendust näete<br />

bussi liikluse probleemidele,<br />

kus riigihankeid võitnud<br />

bussiettevõtted küsivad<br />

tagantjärele dotatsioone<br />

juurde?<br />

Bussifirmade kulud palkadele<br />

ja kütusele kasvavad.<br />

Dotatsiooni kasv on loogiline.<br />

Ma mõistan bussiettevõtete<br />

survet. Samas on riigile<br />

oluline, et täidetakse sõlmitud<br />

lepinguid. Läbirääkimised<br />

ei ole kindlasti sellised,<br />

et nemad küsivad ja meie anname.<br />

Kus siis eraettevõtte<br />

efektiivsus esile tuleks? Aga<br />

me oleme kavatsenud järgmise<br />

aasta ühistransporditoetusi<br />

suurendada üle 10%.<br />

See puudutab maakondade<br />

bus siliine.<br />

Olete bussifirmadega rää-<br />

Rendile<br />

anda<br />

kinud, on see 10% nende<br />

jaoks piisav?<br />

Ma ei oska öelda. Teiselt<br />

poolt vastutavad ju maavanemad<br />

– nemad teevad<br />

hankepakkumisi, nemad<br />

saavad tegeleda ka bussiliinide<br />

optimee rimisega, et arvestataks<br />

reisijate liikumisvajadustega<br />

ja ei sõidaks tühjad<br />

bussid.<br />

Omaette probleem on,<br />

kas maakond on piisav üksus,<br />

mille põhjal korraldada<br />

ühistransporti. Võrust Põlvasse<br />

sõites on tegemist juba<br />

maakonnaülese bussiliiniga<br />

ja siin on vaja koostööd.<br />

Aga inimesed liiguvad veelgi<br />

kauge male ja millised on<br />

need piirkonnad ühistransporditeenuste<br />

kavade koostamiseks,<br />

see on suur küsimärk.<br />

Ministeerium püüab<br />

siin arendada üleriigilist<br />

online-infosüsteemi. See on<br />

abivahend riigi ja maakonna<br />

tasemel –me näeme, kus<br />

reisijad liiguvad, millise sagedusega,<br />

kuhu nad liiguvad<br />

jne. Selle info süsteemi<br />

abil on planeerimine ja vajadustele<br />

reageerimine paindlikum.<br />

Eesti Raudtee taasriigistamisel<br />

heideti ette, et puudub<br />

äriplaan, mis selle ettevõttega<br />

edasi teha. Kas teie<br />

ametisoleku ajal on see äriplaan<br />

tekkinud?<br />

Äriplaani ei ole. Praeguse<br />

seisuga (12. september)<br />

uued<br />

laopinnad<br />

on äriplaan jõudnud minu<br />

lauale. Ma ei oska veel öelda,<br />

kas ma selle 100% heaks<br />

kiidan ja valitsusse sellisel<br />

kujul viin või ei vii. See arutelu<br />

seisab ministeeriumis<br />

veel ees.<br />

Lisaks sellele, et Eesti<br />

Raudteel ei olnud äriplaani,<br />

on tohutult muutunud<br />

olukord, kus tegutsetakse.<br />

Kaubavood on vähenenud<br />

40%. Selle pealt tuleb tekitada<br />

Eesti Raudtee edasine<br />

areng.<br />

Kuidas kavatseb Eesti<br />

Raudtee areneda vähenenud<br />

kaubavoogude tingimustes?<br />

Esiteks tuleb aluseks võtta<br />

olemasolevad realistlikud<br />

kaubavood, mis on välja ku-<br />

• Nii<br />

kinnised<br />

kui<br />

ka<br />

lahtised,<br />

asukohagaVana-Narvamnt-lTallinnas<br />

•Kaubakäitlemisvõimalused raudteel,<br />

merekonteinerites<br />

ja<br />

autotranspordil<br />

Kontakt: Tiit Toomits, tel: +372 5068091, e-mail: tiit@cargohunters.ee<br />

w w w . c a r g o h u n t e r s . e e<br />

argohunters KRONOLOOGIA<br />

Juhan Partsi kuus<br />

kuud ministrina<br />

Juhan Partsi toetus transpordivaldkonnalemajandus-<br />

ja kommunikatsiooniministrina<br />

5. aprill<br />

� Saab ministriks.<br />

Mai<br />

� Asub pooldama postituru<br />

viivitusteta avamist.<br />

� Lubab 4realist Tallinna–<br />

Tartu maanteed kuni Koseni<br />

hiljemalt kolme aasta<br />

pärast.<br />

� Sekkub Venemaa algatatud<br />

transpordi- ja kaubanduspiiranguteprobleemi,<br />

teatades, et soovib<br />

kohtuda Vene Föderatsiooni<br />

transpordiministri ja majandusarenguministriga.<br />

� Kinnitab RailBaltica Euroopa<br />

koordinaatoritele, et<br />

Eesti toetab raudteeprojekti<br />

jätkamist.<br />

Juuli<br />

� Liigutab edasi Koidula<br />

raudteepiirijaama rajamist,<br />

sõlmides kokkuleppe,<br />

et riik annab 30 mln krooni<br />

piirijaama rajamiseks vajalike<br />

maade sundvõõrandamiseks.<br />

� Paneb valitsuse toetama<br />

Valga kaudu kulgevat<br />

RailBaltica trassi, kus sõidukiirus<br />

tuleb 120 km/h.<br />

August<br />

� Asub seisukohale, et riigi<br />

osaluse müümine Estonian<br />

Airis ei ole riigi huvides.<br />

8 LOGISTIKA

junenud viimase nelja kuu<br />

jooksul. Siin on oluline, et<br />

tänu infrastruktuuri tasude<br />

arvestamise metoodikale<br />

on Eesti Raudtee riskid mõneti<br />

maandatud. Kaubakogustest<br />

sõltuvalt infrastruktuuritasud<br />

korrigeeritakse.<br />

See võib Eesti Raudtee jaoks<br />

olla teatud perioodil riske<br />

maandav, aga võib tekitada<br />

ka hinnakasvu, millega ei<br />

Tutvu meie<br />

tootevalikuga<br />

www.stokker.com<br />

september 2007<br />

”Autoveod<br />

jäävad nagunii<br />

ja ka sadamasse<br />

saabuvad<br />

kaubad tuleb edasi<br />

viia. Seetõttu tuleb<br />

investeerida teedevõrku.<br />

Juhan Parts<br />

� Augustis käis Parts<br />

tutvumas neljarealise Tartu<br />

maantee asukohaga, mille<br />

valmimist lubab ta kolme<br />

aastaga. Foto: Andres Haabu<br />

olda enam konkurentsivõimeline.<br />

Kindlasti peavad nii Eesti<br />

Raudtee kui ka Tallinna Sadam<br />

töötama transiiditeenuse<br />

uute võimaluste kallal<br />

– kas on kaubavedusid põhja-lõuna<br />

vahel, teine on kauaräägitud<br />

Aasia kauba vedu.<br />

Mingisuguste osade müüke<br />

või teenuste väljaandmist<br />

ma ei toeta. See ei ole riigi-<br />

le mõistlik. On arutatud, et<br />

anname veoteenuse välja.<br />

Ma saan aru, kust ja millistest<br />

huvidest lähtuvalt need<br />

ideed tulevad, kuid ma ei<br />

poolda neid.<br />

Eesti Raudtee nõukogu<br />

on arutanud, kas viia infrastruktuur<br />

ja operaatorteenus<br />

erinevatesse äriühingutesse.<br />

Nad ei ole veel lõplikku<br />

seisukohta võtnud ja ma tahan<br />

kuulda nende arutlusi,<br />

enne kui selle ettepaneku valitsusse<br />

viin. Kuid ise arvan,<br />

et teenused tuleb eristada<br />

erinevatesse äriühingutesse.<br />

Me saavutame kulude läbipaistvuse,<br />

selgemad omavahelised<br />

suhted ja vähendame<br />

kriitikat, mis tuleb teistelt<br />

raudteeoperaatoritelt.<br />

Eesti Raudteel on vaja teha<br />

palju investeeringuid infrastruktuuri.<br />

Kas lisaraha<br />

saamiseks on plaanis Eesti<br />

Raudtee börsile viia?<br />

Praegu seda plaani ei ole.<br />

Pigem on küsimus selles,<br />

kas maksumaksja peab Eesti<br />

Raudteele peale maksma.<br />

Universaalne lahendus Sinu lattu!<br />

Tõnu Rei tel 51 36 711<br />

Raivo Teder tel 51 30 906<br />

Peep Selberg tel 52 63 667<br />

INTERVJUU<br />

Ainus koht, kus me seda teha<br />

saame, on reisijate vedu.<br />

Me investeerime ikkagi ühistransporti,<br />

mitte transiidiärisse.<br />

Millised on riigi prioriteetsed<br />

investeeringud transpordisektoris<br />

järgneva<br />

seitsme aasta jooksul, kus<br />

me saame kasutada ka Euroopa<br />

Liidu raha ligi 10 miljardit<br />

krooni?<br />

See on kõige põhilisem küsimus.<br />

See ongi riigi ülesanne,<br />

kuidas mõistlikult investeerida<br />

need ligikaudu üheksa<br />

miljardit krooni.<br />

Ma arvan, et investeeringud<br />

tuleb teha teedevõrgu<br />

kvaliteedi arengusse. See on<br />

oluline liiklusohutusele, see<br />

on transiidi huvides – autoveod<br />

jäävad nagunii ja ka sadamasse<br />

saabuvad kaubad<br />

tuleb edasi viia. Seetõttu tuleb<br />

investeerida teedevõrku.<br />

Siia hulka kuulub Tallinna–Tartu<br />

maantee, Tallinna<br />

suur ringtee, mis on seotud<br />

ka Tallinna ühistranspordi-<br />

�<br />

STILL<br />

virnastaja<br />

Mudel EGV<br />

• tõstekõrgus alates 2425 mm<br />

• tõstejõud alates 1000 kg<br />

• aku 24 V, 160 Ah, laadija<br />

al 99 900.-<br />

*hinnale lisandub käibemaks<br />

Pakume ka järelmaksuvõimalust.<br />

9

INTERVJUU<br />

Kerge pakkida, lihtne<br />

transportida.<br />

Kaubaaluse ääriste tootmine ja müük<br />

OÜ Edurada, tel 56 682 002<br />

VKG Transport AS<br />

OHTLIKUD VEOSED<br />

OHUTULT KOHALE<br />

RAUDTEETRANSPORT<br />

- raudteetsisternide rent<br />

- raudtee hooldus ja remont<br />

- veoste ekspedeerimine<br />

- raudteetsisternide siseja<br />

välispesu<br />

agrovaru<br />

L A O T Õ S T U K I D<br />

info@agrovaru.ee<br />

www.agrovaru.ee<br />

Vana-Narva mnt 30/5 Maardu<br />

tel 633 9290, faks 633 9292<br />

AUTOTRANSPORT - vedelate kemikaalide<br />

rahvusvahelised ja<br />

Eesti-sisesed veod(ADR-veod)<br />

- kallurveod<br />

- korvtõstukiteenused<br />

(kuni 30 m)<br />

- ohtlike jäätmete vedu<br />

RAUDTEETRANSPORT: tel 334 2756; 51 55 001; faks 337 5044; ilme.raik@vkg.ee<br />

AUTOTRANSPORT: tel 334 2277; 50 64 031; ilmar@vkg.ee<br />

Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve.<br />

Tel 334 2635; faks 334 2719, transport@vkg.ee<br />

Hooldus ja remont:<br />

Tartu tel 53 420 860<br />

Viljandi tel 50 21 593<br />

sõlmega. Edasi tuleb arendada<br />

neljarealisi lõike Narva<br />

poole ja vaadata, mis hakkab<br />

toimuma Narvas piiriületusega.<br />

Pärnu teele tuleb<br />

rajada Pärnu ümbersõit. Me<br />

ei tohi arvata, et investeering<br />

teedesse oleks kahjulik.<br />

Teine investeeringute<br />

suund on kindlasti ühistransport.<br />

Põhiliselt räägime<br />

Tallinna ja selle ümbruses<br />

toimuva leevendamisest.<br />

Siia kuulub Ülemiste ristmik.<br />

Samuti küsimus, kuidas<br />

autod Vana-Sadamast<br />

välja saaksid. Ka investeeringud<br />

ühistransporti, mille<br />

osas ei ole täna Tallinna<br />

linn valmis pakkuma konkreetset<br />

projekti otsast lõpuni.<br />

Praegu on olemas ainult<br />

küsimus nn Tallinna trammist,<br />

mille osas ma olen<br />

skeptiline. Aga siin toimub<br />

uuring. Ootame need ettepanekud<br />

ära.<br />

Kindlasti on olulised ka<br />

investeeringud rongidesse.<br />

Tallinn on soovinud mõningaid<br />

raudteeülesõite lahendada<br />

kahetasandilisena. Nii<br />

et prioriteet on Tallinn ja selle<br />

ümbrus.<br />

Kolmandaks on investeeringud<br />

Eesti geograafilise<br />

asendi kasutamiseks. Kus<br />

on siin pudelikaelad – Koidula<br />

piirijaam. Siis raudtee<br />

investeeringud, mida me tahame<br />

Eesti Raudteega teha.<br />

Investeeringuid peab tegema<br />

ka Tallinna Sadam.<br />

Riigil on soov, et infrastruktuuri<br />

investeeringud,<br />

mis on ärilised, peaksid olema<br />

isetasuvad ja tahame<br />

seal vältida riigi toetust.<br />

Aga me oleme samas valmis<br />

Tallinna Sadamat toetama.<br />

Näiteks täna (12. septembril)<br />

lähen valitsuskabinetti<br />

ja tahan, et Tallinna Sadamalt<br />

ei võetaks 2007. aasta<br />

eest dividende. Jätame selle<br />

investeeringuteks Paldiski<br />

sadamasse ja investeeringuteks<br />

Muuga idaossa. Muuga<br />

idaosa on kõige keerulisem<br />

küsimus. Sinna tuleb teha<br />

miljardeid investeerin guid.<br />

Kuid nüüd on küsimus, kas<br />

enne peab olema strateegiline<br />

operaator või riigi tohutu<br />

infrastruktuuri investee-<br />

ring. Me peame siin liikuma<br />

paralleelselt. Minu sõnum<br />

on Tallinna Sadama juhtidele<br />

olnud, et toogu need<br />

strateegilised operaatorid<br />

oma 80% osalusega kohale<br />

ja siis me teeme koos need<br />

investeeringud konteinerterminali.<br />

Miks on riik huvitatud Estonian<br />

Airi püsimisest ja jätkuvast<br />

osaluse omamisest<br />

selles ettevõttes?<br />

Minu jaoks on lennundus riigi<br />

arengu seisukohalt tohutult<br />

strateegiline valdkond.<br />

Peame tegutsema nii, et areneks<br />

Tallinna lennujaam, et<br />

areneksid samm-sammult<br />

ka regionaalsed lennujaamad.<br />

Ma ei taha, et Eesti inimene<br />

saab Tallinnast lennata<br />

ainult Riiga, Kopenhaageni<br />

ja ongi kõik. See oleks<br />

taandareng. Kui me oleme<br />

saavutanud olukorra, kus<br />

Tallinna lennujaam on mingil<br />

muul põhjusel saanud väga<br />

atraktiivseks, siis ma arvan,<br />

et ei ole tõesti see osalus<br />

Estonian Airis riigile nii<br />

oluline.<br />

Atraktiivseks saab lennujaama<br />

muuta lennujaamatasudega,<br />

mitte rahvusliku<br />

lennukompaniiga.<br />

Me peame ikkagi arvestama<br />

Eesti spetsiifikaga. Meid on<br />

miljon inimest ja see miljon<br />

inimest on meie koduturg.<br />

Koduturu ja koduturu kaubamärgi<br />

olemasolu on lennunduses<br />

väga oluline. Praegu,<br />

umbes 100 miljoni krooniga,<br />

anda need aktsiad ära,<br />

see on mõttetu kaup.<br />

Peamine argument on, et<br />

Estonian Air oma kehva kvaliteediga<br />

hakkab mõjuma<br />

halvasti ka riigi mainele.<br />

Minu põhikriitika on, et Estonian<br />

Airi olemasolev juhtimine<br />

on ikka üsa vilets.<br />

Aga kui me räägime kvaliteedist,<br />

siis meie jaoks on Estonian<br />

Airi iga juhtum tohutu<br />

sündmus. Kui American<br />

Airlinesil ei tõuse päevas<br />

kümme lennukit õhku või<br />

hilinevad tundide kaupa, ei<br />

pane ameeriklased seda tähelegi.<br />

10 LOGISTIKA

september 2007<br />

REKLAAM<br />

11

POSTISIDE<br />

53 miljonit<br />

kirja ootab<br />

jagamist<br />

Kirjasaatmine maale<br />

muutub kalliks<br />

Naaberministeeriumi pea-<br />

Tanel Raig<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

Riik ja postifirmad peavad<br />

järgmise aasta jooksul<br />

kokkuleppele jõudma,<br />

kuidas jagada ülejärgmisest<br />

aastast ligi 53 miljoni<br />

kirisaadetise vahendamine<br />

Eesti territooriumil.<br />

Põrkunud on aga kaks<br />

vaadet – turu avamise pooldajad<br />

leiavad, et avatusega<br />

kaasnev konkurents aitab<br />

kaasa teenuse kvaliteedi tõusule.<br />

Turu avamise vastased<br />

aga viitavad ohule, et maapiirkonnad<br />

jäävad teenusest<br />

üldse ilma.<br />

Sideamet kirjutab oma<br />

aastaraamatus, et ASi Eesti<br />

Post kirjade kättetoimetamise<br />

kvaliteet ei vasta postiseaduse<br />

nõuetele. Veaprotsent<br />

ületab enam kui viis<br />

korda seaduses lubatud veamäära.<br />

Numbrites väljendatuna<br />

tähendab see, et õigeks<br />

ajaks toimetatakse kätte<br />

vaid 46,4% kirjadest.<br />

Postisideturu kiiret avamist<br />

pooldav majandus- ja<br />

kommunikatsiooniministeerium<br />

näebki, et kiire avamise<br />

kasuks räägib lihtne põhimõte<br />

– konkurents on edasiviiv<br />

jõud. See annab ettevõttele<br />

ajendi tegutseda tõhusamalt,<br />

mis on kasuks tarbijatele.<br />

Ministeerium toob näite<br />

telekomituru avamisest,<br />

kus järgnes hindade langus<br />

ja teenustevalik paranes.<br />

lik rahandusminister Ivari<br />

Padar aga nii optimistlik ei<br />

ole. Enne viimaseid valimisi<br />

opositsioonis olles kritiseeris<br />

Padar teravalt postituru<br />

avamist. Padari nägemusel<br />

surutakse Eesti Post välja<br />

suuremate linnade kasumlikult<br />

turult ja talle jäetakse<br />

vaid kohustus garanteerida<br />

postiteenuse kättesaadavus<br />

maapiirkondades. Linnade<br />

kasumliku turu ka dumisega<br />

kaob aga Eesti Postil ka võimalus<br />

subsideerida maapiirkondade<br />

teenust.<br />

Valitsuses olles on Padar<br />

kriitikaga tagasihoidlikum,<br />

öeldes, et kahtlematult esitab<br />

postisideturu avanemine<br />

majandus- ja kommunikatsiooniministrile<br />

suure väljakutse,<br />

kuidas tagada Eestis<br />

universaalse postiteenuse<br />

osutamine ning edukalt teha<br />

konkurss teenuse osutaja<br />

leidmiseks. “Lihtsamalt<br />

öeldes ei taha keegi odava raha<br />

eest kolkakülla ühte kirja<br />

viia,” selgitab Padar.<br />

Konkurendid himustavad<br />

ainult linnapiirkondi<br />

Eesti Posti kommuni katsiooni<br />

spetsialist Inge<br />

Suder vahendab postifirma<br />

seisukoh ta , et kirjateenuste<br />

turul on turu avanedes kohe<br />

kohal ka uued teenustepakkujad.<br />

Kuid seda mitte<br />

maapiirkon dades, kus teenuse<br />

osutamise kulud on suuremad.<br />

Eesti Posti arvestuste<br />

kohaselt jagatakse linna-<br />

� Praegu Eesti Posti käes olev kirjade vahendamise turust on<br />

2009. aastast võimalik osa saada ka teistel postifirmadel.<br />

des praegu 80% kirjadest ja<br />

maapiirkondades 20%, kuid<br />

samas on maale kirja toimetamine<br />

2,5 korda kallim kui<br />

linnas. Kui maapiirkondades<br />

on vajalik postiteenuse hinna<br />

hoidmine madalamal tasemel,<br />

tuleb see vahe riigil või<br />

teistel turul tegutsejatel kinni<br />

maksta, vahendab Suder<br />

Eesti Posti seisukohta.<br />

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium<br />

ei eita<br />

Ivari Padari ja Eesti Posti<br />

esitatud ohte postituru avamisest.<br />

Ometigi näevad nemad<br />

ka lahendusi.<br />

Foto: Maris Ojasuu<br />

Üks variant on luua kompensatsioonifond,<br />

kuhu kõik<br />

po stiteenuste osutajad maksavad<br />

teatud protsendi oma<br />

käibest.<br />

Kui universaalteenuse<br />

osutamine on majanduslikult<br />

ebamõistlikult koormav,<br />

saab fondist hüvitist<br />

maksta.<br />

Samuti võib kehtestada<br />

kõigile postiteenuste osutajatele<br />

nõuded, nagu kohustus<br />

osutada postiteenuseid<br />

mit te ainult linnades, vaid<br />

määrata piirkond tervete<br />

maa kondade kaupa.<br />

12 LOGISTIKA

KUUPÄEV<br />

2009. a<br />

� alguses avaneb Eesti<br />

postisideturg, st kõigil<br />

ette võtetel on juurdepääs<br />

seni Eesti Posti käes olnud<br />

kuni 50grammiste lihtkirjade<br />

turule. Turu avamine<br />

on ette nähtud ELi direktiividega.<br />

Liikmesriikidel oli<br />

ka võimalus taotleda üleminekuaega,<br />

mida Eesti ei<br />

teinud. Praegu arutatakse<br />

ELis Kolmandat Postidirektiivi,<br />

mis peaks täpsustama<br />

postisideturgude avanemise<br />

tulevikukava.<br />

NUMBER<br />

291,5<br />

� mln krooni oli mullu lihtkirjade<br />

turg Eestis, kui arvestada<br />

kirja saatmishinnaks<br />

5,5 kr. 2006. a saadeti<br />

53 miljonit sellist kirja.<br />

september 2007<br />

Kirjateenus muutub luksusteenuseks<br />

OÜ D2D juhatuse liige<br />

Olle Koop ütleb, et postituru<br />

avamisega kaasnev<br />

postiteenuste hindade<br />

erinevus piirkonniti toob<br />

kaasa konkurentsi tekkimise<br />

ka maapiirkondades.<br />

Intervjuus ütleb Koop, et<br />

hinnatõus on paratamatu ja<br />

kirja teenus muutub marginaalseks<br />

luksusteenuseks.<br />

Mis muutub postiside turul<br />

paremaks pärast selle avamist?<br />

Väheneb Eesti Posti monopoolne<br />

mõjujõud turul ehk<br />

suureneb konkurents, mis<br />

on kahtlemata positiivne<br />

klientidele. Samuti on klientidel<br />

rohkem valikuvõimalusi<br />

kasutada eri teenuseosutajaid,<br />

kuigi võimalused on<br />

olemas praegugi.<br />

Kui palju võib olla huvitatuid,<br />

kes asuvad pakkuma<br />

teenust kuni 50grammiste<br />

kirjade saatmisel?<br />

Eesti-siseseid suuremaid<br />

uusi postifirmasid oodata<br />

pole. Reaalselt oli Eesti postiturg<br />

absoluutselt avatud ju<br />

ka aastatel 1991–2001 ning<br />

ka pärast seda sai kõiki teenuseid<br />

osutada. Väiksemaid,<br />

lokaalseid paari kliendi teenindajaid<br />

lisandub kindlasti.<br />

Suurim muutus tuleb<br />

aga mõne suurema välismaise<br />

postiettevõtte turule<br />

tulekuga, kes hakkab teenuseid<br />

pakkuma kindlasti<br />

üle riigi.<br />

Kuivõrd reaalne on oht, et<br />

uued turule sisenejad hakkavad<br />

tegutsema ainult<br />

linna piirkondades, kus on<br />

suurem turg, ning maapiirkondade<br />

mittekasumlik<br />

postivedu jääb Eesti Postile,<br />

mis omakorda tähendab<br />

postiteenuste hinnatõusu?<br />

Väga tõenäoliselt just nii see<br />

läheb. Postiteenuste näol ei<br />

ole juba ammu tegu strateegiliste<br />

teenustega, seega ei<br />

ole siin üldse mõistlik riik-<br />

POSTISIDE<br />

lik sekkumine. Pakun, et ca<br />

90% kogu postimahust on<br />

kommertspost. Seega oleks<br />

täiesti normaalne, et postiteenuste<br />

hinnad oleksidki<br />

diferentseeritud, mis omakorda<br />

tekitaks konkurentsi<br />

ka maakondades.<br />

Paraku on aga EL läinud<br />

teist teed, seega pole Eestil<br />

arvatavasti valikut ning<br />

riiklik post peab suutma ise<br />

hakkama saada. Kirjasaatmise<br />

hinnatõus on paratamatu.<br />

See omakorda kiirendab<br />

kirjateenuste üleminekut<br />

elektroonilisteks teenusteks,<br />

mis teeb aga universaalteenuse<br />

osutamise<br />

kohustuse veelgi absurdsemaks.<br />

Kirjateenus muutub tulevikus<br />

paratamatult marginaalseks<br />

luksusteenuseks.<br />

Sellele vaatamata aga on<br />

Eesti Postil head eeldused<br />

veel aastaid oma praegusest<br />

97protsendisest turuosast<br />

lähtudes edukalt toime<br />

tulla.<br />

13

ÜHISTRANSPORT<br />

Tallinna ja Tartu vahel<br />

Vedajad pakuvad<br />

reisijatele süüa, juua<br />

ja mugavamat internetti<br />

Tiit Reinart<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

Tallinna ja Tartu vahel liiklevas<br />

ühistranspordis on<br />

vedajatel normiks saamas<br />

mugavuste ja lisateenuste<br />

pakkumine kuni liiklusvahendis<br />

töötegemise<br />

võimaluseni välja.<br />

Tartus elav ja töötav ASi<br />

Elion Ettevõtted regionaalse<br />

grupi personaalkliendihaldur<br />

Elmar Kivaste sõidab<br />

tööasjus Tallinna vahet paar<br />

korda kuus. Teist sama palju<br />

ka isiklikes huvides.<br />

Tööasjus liiklemiseks<br />

eelistab ta rongi. “Sõidame,<br />

koos seltskonnaga. Isiklikes<br />

asjus olen enamasti bussi<br />

kasutanud,” täpsustab<br />

Kivaste.<br />

Rong on töötamiseks<br />

bussist parem<br />

Rongi kasutamise põhjustena<br />

toob Kivaste välja võimaluse<br />

tööasju ajada. Rongis<br />

saab kasutada internetti.<br />

Tallinnast tagasi tulles<br />

on võimalik ka lõõgastuda,<br />

võttes kohvi ja süüa. “Sõidan<br />

alati 1. klassis, kus on kohv,<br />

ajalehed ja pidev teenindus,”<br />

iseloomustab Kivaste.<br />

“Hinna suhtes bussiga<br />

enam vahet ei ole, aga samas<br />

on lahedam – kui väsid<br />

istumast, võid ringi jalutada.<br />

Suitsetajatel on võimalus<br />

suitsuruumi kasutada,” loetleb<br />

Kivaste rongi eeliseid.<br />

Sõidugraafikuga Kivaste<br />

eriti rahul ei ole. “Kui arvestada,<br />

et koosolekud algavad<br />

tavaliselt tööpäeva alguses<br />

ning võivad arutelude<br />

käigus pikemaks venida kui<br />

tööpäev, siis vahel tuleb hilineda<br />

või inetult varem lahkuda,”<br />

märgib ta.<br />

Bussiliikluse kasuks<br />

räägib tihe sõidugraafik<br />

Bussiliikluse esimese punktina<br />

mainib Kivaste väga sobivat<br />

sõidugraafikut – iga<br />

poole tunni tagant väljub<br />

buss. “Tallinnast tagasi Tartusse<br />

võiks hilisõhtul tulla<br />

veelgi rohkem busse, et oleks<br />

mugav üritusi külastada,”<br />

märgib ta.<br />

“Suitsumehed muidugi<br />

bussis suitsu teha ei saa,<br />

neid see ilmselt häirib, sest<br />

ekspressid ei tee ka vahepeatusi,”<br />

toob mittesuitsetajast<br />

Kivaste välja bussis liiklemise<br />

miinuskülgi.<br />

Miinuseid on veel – mitte<br />

igas bussis ei saa kasutada<br />

tualetti, kuigi need on seal<br />

olemas. Kui kitsaste pinkide<br />

vahel kangeks jääd, siis jalutama<br />

minna ei saa. Suurema<br />

seltskonnaga minnes ei ole<br />

võimalik ka kõigiga suhelda,<br />

sest üle istme seljatoe ja<br />

vahekäigu vestlemine kipub<br />

häirima kaasreisijaid.<br />

Kesklinnas asuv<br />

bussijaam on eeliseks<br />

Bussi eelis on ka bussijaam,<br />

mis asub Tartus kesklinnas.<br />

“Samas on mõne mehe puukuur<br />

ka suurem kui Eesti<br />

suuruselt teise linna bussijaam,”<br />

ei saa Kivaste tartlasena<br />

märkimata jätta.<br />

Kui bussis pole Elmaril<br />

põhjust olnud arvutit välja<br />

otsida, siis rongis on ta internetti<br />

proovinud. “Ühenduse<br />

jaoks antakse kaabel.<br />

Sellega oli kiirus normaalne.<br />

VPNi (st Elioni sisevõrku)<br />

mul siiski siseneda ei õnnes-<br />

VÕRDLUS<br />

Rong pakub enam mugavusi<br />

� Tallinna–Tartu vaheline ühistransport<br />

Rong<br />

PLUSSID<br />

� Interneti kasutamise võimalus<br />

� Suurem toiduvalik<br />

� Ringi liikumise võimalus<br />

� Suitsuruumi olemasolu<br />

MIINUSED<br />

� Halb sõidugraafik<br />

tunud. Niisama surfamisega<br />

oli kõik OK. Muidugi võiks<br />

rongis WiFi olla, et ei peaks<br />

kaabliga jändama,” kirjeldab<br />

ta. Augustist ongi Edelaraudteel<br />

uued esimese klas-<br />

Buss<br />

PLUSSID<br />

� Tihe sõidugraafik<br />

� Bussijaam kesklinnas<br />

MIINUSED<br />

� Suitsetamisvõimaluse<br />

puudumine<br />

� Sõidu ajal ei saa liikuda<br />

� Tualetid tihti ei tööta<br />

si vagunid, kus on ka juhtmevaba<br />

internetiühendus. Internetti<br />

saab kasutada ka<br />

mõnedes Tallinna–Tartu vahet<br />

sõitvates Sebe bussides.<br />

�<br />

14 LOGISTIKA

ÜHISTRANSPORT<br />

üha enam mugavusi<br />

� Elion Ettevõtete regionaalse grupi personaalkliendihaldur Elmar Kivaste eelistab tööasjus Tartust Tallinna sõita rongiga,<br />

mille esimese klassi vagunis on lahedalt istumisruumi, saab kasutada internetti ning tellida süüa. Foto: Maris Ojasuu<br />

KIIU TEHNOPARK<br />

Äri- ja tootmispindade arendus, müük ja rentimine. Tootmis- ja<br />

laohoonete projekteerimise konsultatsioon ja ehituskorraldus.<br />

Ehitusekspertiis. Omanikujärelvalve.<br />

september 2007<br />

Müüme<br />

tootmiskrunte<br />

KIIUL,<br />

Kuusalu vallas.<br />

Vardo Loks<br />

+372 52 58 520<br />

www.hoog.ee/kiiu<br />

HOOG KINNISVARA AS<br />

Järvevana tee 5, 10132 Tallinn<br />

15

ÜHISTRANSPORT<br />

RONG<br />

ÜLEVAADE Tallinna ja Tartu vahel ühistransporti pakkuvad firmad<br />

AS Edelaraudtee<br />

� Pilet: tavaklassis 95, teises<br />

klassis 115, esimeses<br />

klassis 140 kr.<br />

� Kaks nn tavaliini, mille<br />

sõidu aeg on kolm tundi ja<br />

kiirrongiliin, mille sõiduaeg<br />

on 2,5 tundi.<br />

� Kolm mugavusklassi. Tavaklassis<br />

on kahe- ja kolmekohalised<br />

kunstnahkkatte ja<br />

madala seljatoega istmed.<br />

Teise klassi vagunites on<br />

kahe kohalised tekstiilkattega<br />

kõrge seljatoega istmed.<br />

Teises klassis on võimalik<br />

tellida ka kergeid eineid ja<br />

karastusjooke.<br />

Esimese mugavusklassi vagunites<br />

on kahekohalised<br />

tekstiil- või nahkkattega kõrge<br />

seljatoega istmed, seljatoe<br />

kalle on seatav. Teistest<br />

vagunitest erinevalt on esimeses<br />

klassis kindel istekoht<br />

märgitud piletile. Esimese<br />

klassi vagunis on kohv,<br />

tee, baar, teler, raadio, inter-<br />

netiühendus, elektritoide<br />

220 V. Sõidusoodustused ja<br />

kuupiletid seal ei kehti.<br />

Kiirrongi internetiühendus<br />

toimib kohtvõrgu kaudu.<br />

Selleks, et kasutada rongis<br />

internetti, peab sülearvutil<br />

olema võrgukaart. Vajalikku<br />

võrgukaablit saab laenutada<br />

kohapealt. (Uuemates, augustis<br />

liinile toodud I klassi<br />

vagunites on internetiühendus<br />

üle viidud juhtmevabale<br />

tehnoloogiale.)<br />

Pakume tõsteseadmete / masinate kasutamise järelvaatuse<br />

teenust sild-, pukk-, liikurnoolkraana ning<br />

hüdro- ja korvtõstukitele.<br />

Lisaks pakume ettevalmistust Tehnokontrolli keskuses<br />

registreerimiseks ja järjekordseks ülevaatuseks.<br />

OÜ ROLLTRANS<br />

Uus 7, Harku, Harjumaa<br />

tel 56 615 842, tel/faks 656 0999<br />

info@rolltrans.ee<br />

� Juuli keskpaigast pakub Sebe oma uutes 61kohalistes Bova<br />

Magiqu bussides senisest rohkem mugavusi. Foto: Andras Kralla<br />

Internetiühendus luuakse<br />

GPRSi kaudu, kus kiirus<br />

ühes kanalis ühe kasutaja<br />

puhul on sarnane tavalisesissehelistamisühenduse<br />

kiirusega (allalaadimiskiirus<br />

kuni 4 Kb/sek). Kasutuses<br />

on kaks kanalit.<br />

Kui internetikasutajaid on<br />

rohkem kui kaks, jaguneb<br />

mõlema kanali ressurss ühtlaselt<br />

kõigi samal ajal internetiühendust<br />

kasutavate arvutite<br />

vahel.<br />

BUSS<br />

AS Sebe<br />

� Pilet: 140 kr, soodus pilet<br />

õpilastele, üliõpilastele jt<br />

soodusgruppidele on 100 kr.<br />

� 7 ekspresskaugbussiliini<br />

ja 12 kiirkaugbussiliini.<br />

� Ekspressliine sõidavad<br />

kuus täiesti uut BOVA<br />

Magiqu bussi (61 istekohta),<br />

kahekordsed bussid (kuni<br />

66 iste kohaga) ning uuemad<br />

Bova, Volvo, SETRA bussid.<br />

Lähtudes bussi võimalustest<br />

ja teenindusnõuetest<br />

liinile, pakutakse salongis<br />

mitmesuguseid teenuseid.<br />

Reisisaatja pakub sööke-jooke,<br />

ajalehti, näitab filme,<br />

annab infot jne. Kõik<br />

ekspressliinidel sõitvad bussid<br />

varustatakse internetiga.<br />

Bovad ja kahekordsed bussid<br />

on WCga. Uutes bussides<br />

on turvavööd igale reisijale,<br />

kolme tasandiline toetuspind<br />

jalgadele, erinevad istmevahed,<br />

reguleeritav seljatugi,<br />

igal istmel klapplauad, nahk-<br />

Eesti • Soome • Norra • Rootsi<br />

REGULAARNE<br />

OSAKOORMATE JA<br />

VÄIKESAADETISTE<br />

VEDU<br />

Under the Norden Stars<br />

Põhja Transport<br />

Ädala 8, 10614 Tallinn<br />

Tel 673 7807, faks 673 8135<br />

info@pohjatransport.ee<br />

www.pohjatransport.ee<br />

16 LOGISTIKA

sed peakatted, kohtventilatsioon,<br />

bussis on DVD- ja CDmängija,<br />

stereoraadio, kaks<br />

telerit ja täisautomaatne<br />

kliimaseade.<br />

� Hindade edasine korrigeerimine<br />

sõltub Sebe liinidirektori<br />

Väino Moori sõnul riigi<br />

kehtestavast aktsiisist ja kütuse<br />

hinna tõusust. “Seega<br />

siis 2008 alguses, kui ei toimu<br />

mingeid ootamatuid hinnamuutusi<br />

turul,” sõnab ta.<br />

Taisto Liinid AS<br />

� Pilet: liinitüübist sõltuvalt<br />

120–150 kr.<br />

� Tegutseb nii ekspress-,<br />

kiir- kui ka tavalistel (sõiduaeg<br />

ca 2,5 tundi) liinidel.<br />

� Firma kodulehekülje andmeil<br />

on bussipargis üle<br />

35 bussi, mis mõeldud rahvusvahelistel<br />

teedel sõitmiseks<br />

ning 40 bussi, mis on<br />

sobivad Eestis reisimiseks.<br />

Enamasti on tegemist Saksamaa<br />

bussitootja Neoplan<br />

bussidega. Millised bussid<br />

konkreetselt Tallinna ja Tar-<br />

september 2007<br />

tu vahet sõidavad, bussifirma<br />

ei täpsustanud.<br />

� Firma juht Taisto<br />

Kängsepp ütleb, et nende<br />

eesmärk on pakkuda teenust<br />

kliendile, kellele on<br />

määrav eelkõige soodne piletihind,<br />

mitte niivõrd lisateenused.<br />

“Meie kliendiuuringud<br />

on näidanud, et<br />

reisija valib bussi eelkõige<br />

kellaaja ja piletihinna järgi,<br />

lisateenused võivad ainult<br />

siis rolli mängida, kui busside<br />

väljumisaegades on väike<br />

vahe,” selgitab ta.<br />

� Jätkuv surve bussijuhtide<br />

palgatõusuks, samuti<br />

kütuse aktsiisi tõus toovad<br />

kaasa ka muutusi bussipiletite<br />

hindades, lubab<br />

Kängsepp.<br />

MK Autobuss AS<br />

� Pilet: Tallinnast Tartusse<br />

100 kr.<br />

� Teenindab kaht liini: Tallinn–Tartu–Põlva–Võru–<br />

Haanja ning Tallinn–Tartu–<br />

Võru. Tallinnast Tartusse<br />

kestab sõit 2,5 tundi.<br />

� Liinidel sõitvad Scania<br />

tüüpi 50kohalised bussid on<br />

varustatud video, WC, külmkapi<br />

ja kuuma joogi aparaatidega.<br />

Mõlemal liinil olemas<br />

reisisaatjateenindus.<br />

� Firma juhi Madis Kägo sõnul<br />

on pärast 1. jaanuari kütuseaktsiisi<br />

tõusu plaanis piletihindu<br />

tõsta.<br />

Hansabuss AS<br />

� Pilet: 140 kr.<br />

� Üks ekspressliin, sõiduajaga<br />

2,5 tundi.<br />

� Firma müügiosakonna juhataja<br />

Andres Puskari sõnul<br />

neil Tartu liinil mingeid lisahüvesid<br />

reisijatele pole. Lähiajal<br />

pole plaanis ka sõidugraafikut<br />

tihendada.<br />

� Pileti hind tõusis 20. juunist<br />

“Hinna muutumise tingib<br />

paljuski juhtide palk, kütuse<br />

hind ja ekspluatatsioonikulude<br />

kasv. Hinnatõusu<br />

on raske ajastada, aga hetkel<br />

katab piletitulu enam-vähem<br />

kulud,” selgitab Puskar.<br />

ÜHISTRANSPORT<br />

V.Alve Reisid OÜ<br />

� Pilet: 90 kr<br />

� Kiirliin Tallinn–Tartu–Põlva,<br />

mis jõuab Tallinnast Tartusse<br />

2 tunni ja 45 minutiga.<br />

� Firma omaniku Vello Alve<br />

sõnul on tegu tavapärase<br />

kiirliiniga ning seega pole vajadust<br />

reisisaatja järele. Esialgu<br />

puudub veel ka internet,<br />

kuid mõte selles suunas<br />

liigub. Plaanis on lisada ka<br />

Tallinna–Tartu liine.<br />

� Alve möönab, et elu kallinedes<br />

peab korrigeerima ka<br />

piletihindu.<br />

AS Assotrans<br />

� Pilet: 100 kr.<br />

� Üks tavaliin Tallinn–Paide–<br />

Põltsamaa–Tartu. Tihedate<br />

peatustega liiniga saab Tallinnast<br />

Tartusse 4 tunniga.<br />

� Hannes Künnapuu<br />

Assotransist teatas aga,<br />

et firma kavatseb liini teenindamise<br />

lõpetada. Taotlus<br />

selleks on majandus- ja<br />

kommunikatsiooniministeeriumile<br />

esitatud.<br />

17

10 AASTAT TAGASI<br />

Veolubade sõjas pole vaherahu näha<br />

CEMTi veolubade jagamine<br />

vallandas Eesti<br />

autovedajate aegade<br />

suurima kodusõja.<br />

Mitmekordseks kasutamiseks<br />

mõeldud defitsiitsete<br />

Austria ja Itaalia veolubade<br />

eraldamist otsustav<br />

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate<br />

Assotsiatsiooni<br />

(ERAA) nõukogu pidas meeles<br />

eelkõige ennast.<br />

Neljale nõukogu liikmesfirmale<br />

anti 62% Itaalia<br />

CEMTi lubadest ja 34,4%<br />

Austria CEMTi lubadest.<br />

Lubadest ilma jäänud veofirmad<br />

ausid ERAA juhtkonda<br />

süüdistama suutmatuses<br />

lahendada nii Venemaa<br />

teelubade kriisi kui ka<br />

Austria ja Itaalia teelubade<br />

jagamist.<br />

Jaotushoobadest kaugele<br />

jäänud firmad tulid lisaks<br />

välja väitega, et võimul<br />

olev ERAA nõukogu lõi vahetult<br />

enne ERAA üldkogu<br />

ligi 70 riiulifirmat, keda ka-<br />

sutati lisahäälte saamiseks<br />

ERAA nõukogu valimistel.<br />

Üldkogu soovitakse ümber<br />

korraldada.<br />

Lõpuks sekkus autovedajate<br />

kisklemisse ka teede- ja<br />

sideministeerium, kes kohustas<br />

ERAAd koostama<br />

uued CEMTi lubade jaotamise<br />

põhimõtted.<br />

� Hetkeseis:<br />

ERAA juhtkond jäi võimule.<br />

ERAA sekretariaat eesotsas<br />

peasekretäri Toivo<br />

Kuld kepiga on siiani ametis.<br />

Tõsi, sellist kriisi pole<br />

ERAAs hiljem ka enam olnud.<br />

CEMTi lubade jagamise<br />

probleemi teravus kadus<br />

koos Eesti astumisega ELi,<br />

mis võimaldab nüüd Eesti<br />

vedajatel ELi liikmesriikidesse<br />

sõita ilma CEMTi<br />

lubadeta. Lubade defitsiidi<br />

probleem on Venemaaga.<br />

Kuid temaga suhtlemisel<br />

on veelgi suuremaid probleeme<br />

(piirijärjekorrad),<br />

kus oodatakse sekkumist<br />

juba riigilt ja ELilt.<br />

Paindlikum, turvalisem, tulusam. Kas Profi Liner, Cool Liner või Fresh Liner – Krone pakub Teile uuendusi<br />

kogu tootevaliku ulatuses: Teie edu võti transpordis.<br />

Rohkem infot tel. 6651230<br />

www.krone.ee · www.krone-trailer.com<br />

ESIMENE VALIK<br />

The Trailer-Experts<br />

18 LOGISTIKA

REKLAAM<br />

������������������������������������������<br />

������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

���������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

september 2007<br />

������<br />

����������������������������������������������������������������������������������<br />

����������������������������������������������������������������������������<br />

���������������������������������� � ������������������<br />

����������� ���<br />

����������� ���<br />

����������������� �����������<br />

������������ �����������<br />

��������������� ���������������������<br />

�������������������������������� � ������������������<br />

������<br />

����������� ����<br />

������������ ���������������������������<br />

����������������� ����������<br />

���������������������������������������������������������������������������������������������<br />

�������������������������������������������������������������������������������������������<br />

����������������������������������������������������������������������������������������<br />

����������������������������������������������������������������������������������������������<br />

���������������������������������������������������������������������������<br />

������������ ������������<br />

������������ ���������������������������<br />

��������������� ����������������������<br />

����������������� �����������<br />

������������ ������������<br />

������������ ���������������������������<br />

��������������� ����������������������<br />

������<br />

���������������������������������� � ������������������<br />

����<br />

����������� �<br />

����������������� �����<br />

������������ ������<br />

�����������<br />

������������ ���������������������������<br />

��������������� ���������������������<br />

�������������������������������� � ������������������<br />

���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

��������������������������������������������������������������������������������������������������<br />

�����<br />

19

KONKURSS<br />

Logistikategu selgub novembris<br />

Traditsiooni kohaselt valitakse<br />

ka tänavu sügisel<br />

aasta parim logistikasaavutus.<br />

Logistikateo konkursile<br />

sobivad 2006/2007. aastal ellukutsutud<br />

ja rakendatud logistilised<br />

parendused, mis<br />

kasvatasid teie ettevõtte efektiiv<br />

sust, käivet, kasumit, tarnekindlust,<br />

varude ringlemiskiirust,<br />

klientide rahulolu,<br />

optimeeris tegevust või<br />

aitas säästa kulusid.<br />

Logistikateenuse pakkujatelt<br />

on oodatud konkursile<br />

tööd, mis on kasvatanud<br />

ettevõtte klientide vastavaid<br />

näitajaid.<br />

Viieliikmeline žürii valib<br />

kõigi kandidaatide<br />

seast kümme finalisti. Žürii<br />

koosneb kahest <strong>Äripäev</strong>a<br />

logistika ajakirjanikust<br />

ning kolmest tunnustatud<br />

logistika juhist.<br />

Finaali pääsevaid töid tut-<br />

CMA CGM Estonia Oü,<br />

Pirita Tee 20, 10127 Tallinn<br />

Tel 666 0540, Faks 666 0549,<br />

tln.genmbox@cma-cgm.com<br />

www.cma-cgm.com<br />

KONKURSS<br />

Aasta Logistikategu<br />

� Esitamise tähtaeg: 15.10<br />

� Finalistide väljakuulutamine:<br />

31.10 <strong>Äripäev</strong>a kuukirjas<br />

Logistikas<br />

� Võitja selgub: 06.11 Logistika<br />

Aastakonverentsil<br />

Võistlustöö tutvustus<br />

� Maksimaalselt 100 sõna.<br />

� Mis oli logistikateo eesmärk?<br />

� Milline oli logistikateo<br />

protsess?<br />

� Millised on tänaseks selgunud<br />

tulemused?<br />

Kuhu saata?<br />

� tanel.raig@aripaev.ee<br />

� sensei@sensei.ee<br />

vus tatakse <strong>Äripäev</strong>a transpordirubriigi,<br />

<strong>Äripäev</strong>a kuukirjade<br />

Logistika ning Transport<br />

ja Logistika vahen dusel,<br />

samuti <strong>Äripäev</strong>a veebiver-<br />

TAUST Varasemad võitjad<br />

� 2003 AS Schenker, uue<br />

terminali avamine Mõigus<br />

� 2004 AS DFDS (praegune<br />

AS DSV Transport), uue lao<br />

rajamine Pärnu mnt ääres<br />

ÜKS KÜSIMUS<br />

Mis on saanud Aasta Logistikateo<br />

konkursi varasematest<br />

võitjatest?<br />

Lextrans jätkab autotransiidiga<br />

Eesti sadamaist,<br />

vaatamata olukorra<br />

keerukusele Eesti–Vene<br />

piiril. Piiriületuseks kasutab<br />

Soomet! Seega kasvatab<br />

korraga kahe riigi transiiti.<br />

Sillamäe Sadam are-<br />

sioonis. Finaali jõudnud logistikategusid<br />

hindab nii žürii<br />

kui ka Eesti logistikaavalikkus<br />

hääletamise teel. Nii<br />

žürii otsusel kui ka avalik-<br />

� 2005 AS Sillamäe Sadam,<br />

Sillamäe sadama avamine<br />

� 2006 OÜ Lextrans/OÜ Autologistika,<br />

sõiduautode transiit<br />

Eesti kaudu Venemaale<br />

neb, kuid aprillisündmuste<br />

tõttu on olukord suhteliselt<br />

keeruline. DFDSi ja<br />

Schenkeri uued laod ning<br />

terminalid täitusid silmapilkselt<br />

ja on end igati õigustanud.<br />

Seeläbi on kasvanud<br />

nende firmade klientidele<br />

pakutavad võimalused.<br />

Illimar Paul, OÜ Sensei, konkursi<br />

Aasta Logistikategu korraldaja<br />

kuse hinnangutel on 50protsendiline<br />

osakaal. Punktide<br />

võrdse jagunemise korral on<br />

määrav žürii otsus.<br />

Sensei ja Logistika<br />

CMA CGM - FROM THE SEVEN<br />

SEAS TO THE WORLD !<br />

-CMACGM–Kolmas<br />

- CMA CGM – Kolmas<br />

konteinervedusid teostav<br />

laevaliin maailmas<br />

-Konteinerveod - Konteinerveod üle maailma<br />

-302 - 302 laeva, mis teenindavad<br />

rohkem kui 403 sadamat<br />

-Hea - Hea transiitaeg ja<br />

professionaalne teenindus<br />

20 LOGISTIKA

september 2007<br />

REKLAAM<br />

Põhjamaade ühe suurima laevaoperaatori<br />

Norlines esindus Eestis<br />

Norest Shipping OÜ<br />

tel 605 1291<br />

605 1284<br />

51 05 550<br />

faks 605 1292<br />

liis.habicht@norest.eu<br />

BALTIC LINE – regulaarne kaubalaevaliin Eesti<br />

ja Skandinaavia vahel.<br />

• Segakaupadetransportniialustel<br />

Segakaupade transport nii alustel<br />

kui ka konteinerites.<br />

• Ülegabariidilised ja<br />

ohtlikud veosed.<br />

21

KOLUMN<br />

Miks pöörasin palju<br />

tähelepanu töötajale?<br />

Kõik sai alguse,<br />

kui TNT Eesti<br />

kaadrivoolavus oli<br />

1998. aastal 44%. See oli<br />

märk sellest, et midagi pidi<br />

muutma ja väga oluliselt.<br />

Juhtidena polnud meil<br />

kellelgi suurt aimu, mida<br />

ette võtta. Tegelikult polnud<br />

ka kedagi, kes oleks<br />

vastutuse enda peale võtnud.<br />

Meie tegevjuht asus<br />

siis Soomes ja kohapeal olid<br />

üksnes osakondade juhid.<br />

Hakkasime kohapeal<br />

omavahel asja ajama. Kõigepealt<br />

tuli meil juhtidena<br />

tõsiselt peeglisse vaadata.<br />

1998. aasta sügisest saime<br />

ametisse kõigi osakondade<br />

juhid ja just see juhtgrupp<br />

pani aluse igaühe enda<br />

ja kogu ettevõtte arenguks.<br />

Olime kindlad, et töötegemine<br />

peab olema mõnus,<br />

siis on kõigil hea olla ja<br />

tulevad ka head tulemused.<br />

Sedasi on ka läinud.<br />

TNT Eesti edu alus on olnud<br />

head ja õiged inimesed.<br />

Inimlik suhtumine ja head<br />

suhted on aidanud kaasa<br />

iga töötaja ja kogu ettevõtte<br />

arengule. Tajusin varakult,<br />

et palju kergem ja tulemuslikum<br />

on toimetada,<br />

kui suhted organisatsioonis<br />

on korras.<br />

Olen juht, kelle tugevam<br />

külg on pehmemad väärtused<br />

– isiklik areng, meeskonna<br />

areng, head suhted<br />

eri huvipooltega (töötajad,<br />

kliendid, partnerid) – seepärast<br />

olen pööranud rohkem<br />

tähelepanu inimestele.<br />

Uutele töötajatega sissejuhatavat<br />

vestlust pidades<br />

olen rõhutanud, et töö pole<br />

eesmärk omaette, vaid<br />

ainult vahend oma isikliku<br />

elu eesmärkide saavutamiseks.<br />

Samas on päris vähestel<br />

inimestele oma elu<br />

tähtsamad eesmärgid lä-<br />

VAHENDAB Asko Talu<br />

”Lähed töötaja<br />

juurde, kes on<br />

hea asjaga hakkama<br />

saanud, ja oledki<br />

hädas – mida öelda,<br />

kuidas käituda.<br />

� koolitaja, TNT<br />

Eesti juht aastatel<br />

1998–2007<br />

bi mõeldud, rääkimata nende<br />

kirjapanemisest. Oleme<br />

julgustanud oma töötajaid<br />

mõtlema oma elu isiklikele<br />

eesmärkidele. Väga oluline<br />

on, et töötajad suhtuvad<br />

iseendasse armastusega<br />

ja neil on tugev eneseusk.<br />

Vaid siis saavad nad sama<br />

tunda ka oma töö ja klientide<br />

vastu. Isegi väga raske<br />

kliendiga tuleb rasket olukorda<br />

lahendades jääda vähemalt<br />

neutraalseks.<br />

Koos töötajatega kirja<br />

pandud põhiväärtused<br />

on aidanud kaasa töötajate<br />

arengule mitte ainult töökontekstis,<br />

vaid ka väljaspool<br />

tööd. Need on universaalsed.<br />

TNT Eestil on neli<br />

põhiväärtust: tulemustele<br />

orienteeritus, head suhted,<br />

pidev areng ning tasakaal.<br />

Need on omakorda<br />

lahti kirjutatud 13 tegevuse<br />

ja hoiakuga.<br />

Ettevõttes ei saa olla erinevateväärtushinnangutega<br />

inimesi. Väärtushinnangud<br />

on meid aidanud rasketes<br />

olukordades. Kui keegi<br />

ei sobi omale kohale, siis on<br />

väga lihtne selgitada, milles<br />

on asi. Kui töötajatega lahkuminek<br />

toimub tööandaja<br />

initsiatiivil, mõistavad ka<br />

teised töötajad paremini,<br />

milles probleem ja millised<br />

väärtused ei klappinud.<br />

Tunnustamine on valdkond,<br />

millega viimased neli-viis<br />

aastat tõsiselt vaeva<br />

on nähtud. Eesmärk on olnud<br />

luua töökeskkond, kus<br />

inimesed üksteist märkavad<br />

ja toetavad. Pole saladus,<br />

et igaüks meist vajab<br />

tähelepanu. Aga seda ei olnud<br />

kerge sisse viia. Tundsin<br />

seda omal nahal, kui otsustasin<br />

inimesi varasemast<br />

rohkem tunnustada.<br />

Lähed töötaja juurde, kes<br />

on hea asjaga hakkama saanud,<br />

ja oledki kohe hädas –<br />

mida öelda, kuidas käituda,<br />

et see kõik kuidagi veidralt<br />

välja ei kukuks? Tundsin<br />

end algul väga ebakindlalt.<br />

Aga hea sõna ütlemist tuleb<br />

lihtsalt harjutama hakata.<br />

Muud lahendust ei ole.<br />

Alustada võib lähema seltskonna<br />

tunnustamisega, et<br />

edaspidi seda ringkonda<br />

siis järk-järgult laiendada.<br />

Siiras ja aus tunnustus<br />

on juhtidele hea võimalus<br />

oma oskusi arendada –<br />

et olla liidrina eeskujuks ja<br />

luua usalduslikumat suhet.<br />

Olen õnnelik ja tänulik<br />

TNTs saadud 11-aastase kogemuse<br />

üle ja otsustanud<br />

seda edasi anda välise mentori<br />

ja nõustajana.<br />

22 LOGISTIKA

Logistika põhimõisted (19)<br />

� Strateegiline juhtimine<br />

logistikas<br />

Eelkõige logistika juhtimine<br />

tasandil, kus otsuseid langetatakse<br />

harva ja pikaks perioodiks.<br />

Strateegiliste otsuste<br />

mõju ja tähtsus on väga<br />

suured. Strateegilise juhtimise<br />

valdkondadeks on nt<br />

tarneahelate simuleerimine<br />

ja modelleerimine, logistiliste<br />

alternatiivide püstitamine<br />

ja lahendamine, veoviiside<br />

valik, operatiivsete tegutsemismudelite<br />

ning infosüsteemide<br />

arendamine,<br />

outsourcing jne.<br />

september 2007<br />

� Suurlinnalogistika<br />

(Citylogistics)<br />

Süsteem, mille kaudu toimub<br />

suurlinnades tellimus-<br />

ja kaubavoogude koordineeritud<br />

ühendamine. Sama<br />

piirkonna kaubad veetakse<br />

kohale võimalikult väikese<br />

arvu jaotusautodega. See läbi<br />

vähendatakse keskkonna<br />

saastatust, väheneb veokite<br />

arv linnaliikluses ning tekkinud<br />

sünergia kaudu saavutatakse<br />

majanduslik efekt.<br />

� Täiskindlustus (All Risks<br />

Cover)<br />

Kõige ulatuslikuma riskikattega<br />

kindlustus, mis katab<br />

kõik riskid, v.a individuaalsed,<br />

mis on jäetud välja poole<br />

kompenseerimispiiri.<br />

� Tõstuk<br />

Oma jõuallika abil vabalt liikuv<br />

lähisiirdamisseade, mis<br />

on mõeldud koormate vedamiseks,<br />

lükkamiseks, tõstmiseks<br />

või virnastamiseks.<br />

Toodetakse kümneid eri mudeleid<br />

tõstevõimega vahemikus<br />

0,5–42 tonni. Jõuallika-<br />

MÕISTED<br />

na kasutatakse diisel-, bensiini-,<br />

gaasi- ja elektrimootoreid.<br />

� Tõstuki sõidukõrgus<br />

Tõstuki kõrgeim punkt, kui<br />

kaup on tõstukil transpordiasendis.<br />

Seda on vaja pidada<br />

silmas koridoride ja ukseavade<br />

läbimisel.<br />

� Tõstuki tõstekõrgus<br />

Tõstekahvlite suurim võimalik<br />

kõrgus meetrites, milleni<br />

on tõstuk võimeline pidevalt<br />

töötades vabalt koormusi<br />

tõstma.<br />

23

SÕNUMID<br />

RAUDTEE<br />

Riik rahastab<br />

ristmike ehitust<br />

Majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />

Juhan<br />

Parts kirjutas alla lepingutele,<br />

millega riik aitab rahastadaraudteeristmike<br />

muutmist kahetasandiliseks.<br />

Lepingud kirjutati alla<br />

Tallinna, Tartu, Rakvere,<br />

Tapa ja Keila linnapeadega.<br />

Suurim osa raudtee<br />

ülesõitude kahetasandiliseks<br />

muutmiseks mõeldud<br />

rahast tuleb Euroopa<br />

Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondist,<br />

veidi väiksem osa<br />

riigilt ning ülejäänud osa<br />

raha taotlejalt – kohalikult<br />

omavalitsuselt.<br />

Allkirjastatud omafinantseerimiselepingutealuseks<br />

on Euroopa Komisjoni<br />

ja Eesti Vabariigi vahel<br />

2003. aastal sõlmitud finantsmemorandum,<br />

mis<br />

muudeti hiljem raudtee ja<br />

maantee samatasandilistel<br />

ristmike ohuprobleemide<br />

likvideerimise projektiks.<br />

KAUBAVEDU<br />

Kaubaekspressil<br />

uus terminal<br />

AS Kaubaekspress avas<br />

septembrist Pärnus uue<br />

terminali.<br />

Uues terminalis on pinda<br />

600 ruutmeetrit. Tegemist<br />

on rendipinnaga.<br />

Riiulite, seadmete jm<br />

jaoks on planeeritud ligikaudu<br />

350 000 krooni investeeringuid.<br />

Kaubaekspressi tegevdirektori<br />

Tiit Jõevee sõnul<br />

on terminal abiks korje ja<br />

jaotusvedude paremaks<br />

organiseerimiseks Pärnu<br />

piirkonnas.<br />

Pärnu terminal on plaanitud<br />

ka selleks, et mööda<br />

maismaad veetavad<br />

koostööpartnerite kaubad<br />

Euroopast ja Euroopasse<br />

võiksid edaspidi<br />

Tallinna-keskse laiali- ning<br />

kokkuveo asemel toimuda<br />

Pärnu terminali kaudu<br />

üle Eesti.<br />

� Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas lubab uue elektrooniliste saadetiste jälgimissüsteemi<br />

abil klientidele infot nende pakkide asukoha kohta. Foto: Andres Haabu<br />

Eesti Post tõhustab<br />

rahvusvaheliste<br />

postipakkide järelevalvet<br />

AS Eesti Post liitus internetipõhise<br />

elektroonilise<br />

süsteemiga Cricket, mille<br />

tulemusena tõhustub<br />

kontroll rahvusvaheliste<br />

postipakkide liikumise<br />

üle.<br />

Eesti Posti juhatuse liikme<br />

Aavo Kärmase sõnul tagab<br />

uue süsteemiga liitumine<br />

klientide parema teenindamise.<br />

“Iga inimene ja ettevõte<br />

on huvitatud, kus parasjagu<br />

tema saadetis on,” lisas<br />

• tegutsenud 12 aastat<br />

• põhitegevus toiduainete vedu<br />

• aastakäive 12 mln kr<br />

ta. Kärmas tõstis süsteemi<br />

tugevusena esile liitunud riikide<br />

rohkearvulisust.<br />

Septembri algusest alustas<br />

Eesti Posti klienditeeninduskeskus<br />

rahvusvaheliste<br />

postipakkide järelepärimiste<br />

edastamist ja vastuvõtmist<br />

Ülemaailmse Postiliidu<br />

(UPU) ning Rahvusvahelise<br />

Posti Organisatsiooni (IPC)<br />

koostöös valminud internetipõhises<br />

süsteemis Cricket.<br />

Cricketi kaudu saab järelepärimisele<br />

vastuse 12 töö-<br />

Müüa hästi toimiv<br />

transpordifirma<br />

Info tel 50 36 377<br />

tunni jooksul. Cricketiga on<br />

liitunud 58 riiki.<br />

Varasemalt edastati elektrooniliselt<br />

vaid EMS (Express<br />

Mail Service) saadetiste päringud.<br />

EMSi päringute süsteemi<br />

nimetus on Rugby ja<br />

sellega liitus Eesti Post detsembris<br />

2002.<br />

EMS on rahvusvaheline<br />

kiirpostiteenus, mis võimaldab<br />

kiiresti edastada Eestist<br />

välisriikidesse dokumendi-<br />

ja kaubasaadetisi, maksimaalse<br />

kaaluga kuni 30 kg.<br />

24 LOGISTIKA

Estonian Airi reisijate arv kasvas 16%<br />

Augustis kasvas Estonian<br />

Airi reisijate arv regulaarlendudel<br />

16,2%, mis on<br />

ligi kaks korda suurem kui<br />

Tallinna lennujaama regulaarlendude<br />

reisijate arvu<br />

kasv samal perioodil.<br />

Kui esimese poolaasta tulemused<br />

olid tagasihoidlikumad,<br />

siis aasta teisel poolel<br />

on reisijate arvu kasvuteguriteks<br />

olnud lendude arvu<br />

suurendamine ja odavama<br />

hinnaga piletite suurem<br />

kättesaadavus.<br />

Augustikuu piletite müüki<br />

iseloomustas suur nõudlus<br />

hooajalistel ja Lõuna-<br />

Euroopa liinidel nagu Barcelona,<br />

Milano, Dubrovnik,<br />

Simferopol, aga ka Hamburg,<br />

Kiiev ja Oslo.<br />

Augustis toimus 102 tellimuslendu,<br />

mis on 20 lendu<br />

Eesti transiidiettevõtjate<br />

ja poliitikute delegatsioon<br />

läheb oktoobri lõpul Hiina<br />

visiidile.<br />

Külaskäigu peamine eesmärk<br />

on läänest itta suunduva<br />

transiidi käivitamine.<br />

Eesti Sadamaoperaatori te<br />

Liidu juhi Ago Tiimani sõnul<br />

on Venemaalt läände suunduva<br />

naftatransiidi kokku-<br />

september 2007<br />

TASUB TEADA<br />

Estonian Air vahetab<br />

sügisel välja neli<br />

sihtpunkti<br />

Lõpetatavad liinid<br />

� Simferopol 15.09<br />

� Dubrovnik 29.09<br />

� Barcelona 28.10<br />

� Pariis 28.10<br />

Uued liinid<br />

� Vilnius 24.09<br />

� Helsingi 24.09<br />

� Kuressaare 27.09<br />

� Stockholm 27.09<br />

vähem kui möödunud aasta<br />

samal kuul. Tellimuslendude<br />

reisijate arv oli 11 815. Tellimuslendude<br />

vähendamine<br />

on toimunud regulaarlennuvõimaluste<br />

arendamise ja<br />

suurendamise arvel.<br />

kuivamise tõttu muutunud<br />

eriti oluliseks läänest itta<br />

suunduvate konteinervedude<br />

arendamine.<br />

“Hiina toodab palju odavat<br />

tarbekaupa, mida on<br />

suur tes kogustes tulusam<br />

viia Venemaa Euroopa ossa<br />

meritsi. Ülisuured kaubakogused<br />

toodaks näiteks Hollandi<br />

või Saksamaa ookeanisadamasse<br />

ja sealt eda-<br />

NUMBER<br />

76<br />

� protsenti oli augustis Estonian<br />

Airi regulaarliinide<br />

keskmine täituvus. See rekordiline<br />

number on 7% kõrgem<br />

kui mullu samal ajal.<br />

Toimus 744 regulaarlendu,<br />

mis on 9% enam kui eelmise<br />

aasta samal perioodil. Augustikuu<br />

lendude regulaarsuse<br />

näitaja oli 99,9%.<br />

Populaarsemad tellimuslendude<br />

sihtkohad augustis<br />

olid Kreekas Chania,<br />

Rhodes, Kos ja Corfu, Itaalias<br />

Catania ja Cagliari, Türgis<br />

Antalya, Prantsusmaal<br />

Nizza jne.<br />

Ettevõtjad otsivad Hiinast kaubavooge<br />

si meile. Kauba Tallinnast<br />

raudteed pidi Moskvasse viimine<br />

on juba lühike ots,” sõnas<br />

Tiiman.<br />

Ärikonsultant Raivo Vare<br />

ütles, et kui Eesti konteinervedude<br />

äris hiinlasi enda<br />

partneriteks ei saa, pole<br />

me varsti enam keegi. Konteinervedude<br />

äri on praegu<br />

kõige kiiremini kasvav turusegment.<br />

SÕNUMID<br />

KULLERTEENUS<br />

ELSi maht kasvas<br />

viiendiku võrra<br />

Aasta algusest kuni augusti<br />

lõpuni on Eesti Posti<br />

kullerteenuse (ELS) mahud<br />

eelmise aasta sama<br />

perioodiga võrreldes tänavu<br />

kasvanud 20 protsenti.<br />

Kullerteenuste mahtude<br />

kasvule on kaasa aidanud<br />

teenuse struktuuri lihtsustamine<br />

ja kliendile arusaadavamaks<br />

muutmine.<br />

Suuremõõtmeliste saadetiste<br />

osas on kullerteenus<br />

läinud lihtsamaks ja<br />

enim edastatud kaalukategooriates<br />

hinnad soodsamaks.<br />

Teenuste struktuuris<br />

on saadetiste liike<br />

vähendatud, mis võimaldab<br />

teenuseid paremini<br />

hinnastada.<br />

Kahjumliku lisateenuse,<br />

partiisaadetise osutamine<br />

on lõpetatud.<br />

1. septembril tõusid kullerteenuse<br />

hinnad kullerpaki<br />

osas 20 protsenti.<br />

NordShore Corporate Park is a City in a City, offering your Company a place where to develop<br />

your modern office, warehouse and light industry facilities.<br />

The Corporate Park is situated on the crossway of Põhjaranna and Muuga Street, next to the largest port<br />

in Estonia, Muuga Harbour. The strategically advantageous location of NordShore Corporate Park makes<br />

it easily accessed by railway, road and sea transportation. One of the largest Corporate Park in the Baltic<br />

States is 78.2 hectares; the land plots sizes vary from 5000 m² - 20 000 m², with a possibility to compound<br />

the plots. It is possible to develop a separate railway line inside the NordShore Corporate Park.<br />

Welcome to NordShore Corporate Park<br />

Põhjaranna Äripark on linn linnas, mis pakub teie ettevõttele võimalust arendada kaasaegset büroo-,<br />

lao- ja tööstuspindu.<br />

Põhjaranna Äripark asub Põhjaranna ja Muuga tee ääres, Eesti suurima sadama, Muuga Sadama väravas.<br />

Strateegiliselt väga hea asukohaga Põhjaranna Äriparki on ligipääs nii raud- kui maanteelt ning mereteelt.<br />

Baltikumi ühe suurima äripargi kogupindala on 78,2 hektarit; kruntide suurused on alates 5000 m² kuni 20<br />

000 m², võimalusega liita krunte vastavalt kliendi soovile. Äriparki on võimalik tuua erladi raudteeliin.<br />

Tere tulemast Põhjaranna Äriparki<br />

25

SÕNUMID<br />

Maksu- ja tolliameti teeninduskeskustel<br />

uued aadressid ja lahtiolekuajad<br />

Maksu- ja tolliamet muutis<br />

augusti lõpus ning<br />

septembris kolme teeninduskeskuse<br />

asukohta<br />

ja lahtiolekuaegu.<br />

27. augustil kolis uutesse<br />

remonditud ruumidesse<br />

Rapla Ärimajja Rapla maksu-<br />

ja tollibüroo. Büroo telefoninumbrid<br />

kolimise tagajärjel<br />

ei muutunud.<br />

Ka Ida maksu- ja tollikeskuse<br />

teeninduskeskus kolis.<br />

Keskuse asub 28. septembrist<br />

Kohtla-Järve asemel<br />

Jõhvis.<br />

Lahtiolekuaega muutis<br />

Tartu, Pärnu, Saare, Võru<br />

ja Lääne-Viru maakonnas<br />

läheb teede hooldamine<br />

lähitulevikus erakätesse.<br />

Valitsus kiitis heaks majandus-<br />

ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />

(MKM) kava<br />

teehoiu organisatsiooni<br />

ümberkorraldamiseks aastatel<br />

2007-2009.<br />

MKMi kava näeb ette<br />

2008. aasta jooksul anda<br />

Tartu, Pärnu, Saare, Võru ja<br />

Lääne-Viru maakonnas teehooldetööde<br />

teostamine üle<br />

teedevalitsuste varade baa-<br />

TASUB TEADA<br />

Muudatused maksu- ja tolliameti<br />

teenindusbüroodes<br />

� Rapla maksu- ja tollibüroo<br />

uus aadress Tallinna mnt<br />

22/24<br />

� Ida maksu- ja tollikeskuse<br />

teenindusbüroo<br />

uus aadress Rahu tn 3<br />

Ülemiste tollipunkti raudtee<br />

teeninduskeskus. Lahtiolekuaega<br />

lühendati, kuna<br />

enamik kliente on harju-<br />

Teede korrashoid läheb erasektorile<br />

sil moodustatavaile riigi äriühingutele,<br />

mille aktsiad tulevikus<br />

võõrandatakse.<br />

Aastatel 2000–2004 anti<br />

10 maakonnas riigimaanteed<br />

teehoiu organisatsiooni<br />

reformimise esimese etapina<br />

eraettevõtjate hoolde.<br />

Kuid Tartu, Lääne-Viru, Saare,<br />

Pärnu ja Võru maakonnas<br />

jätkasid maanteeameti hallatavad<br />

asutused – teedevalitsused<br />

hooldetööde tegemist<br />

oma jõududega.<br />

Viimase seitsme aasta<br />

jooksul pole nendes maakondades,<br />

kus hoolet teos-<br />

� Ülemiste tollipunkti<br />

raudtee teeninduskeskus<br />

uus lahtiolekuaeg<br />

E–P 8.30–19.30,<br />

deebetkaardiga<br />

saab tasuda kuni kella<br />

16.00ni<br />

nud deklaratsioone esitama<br />

elektrooniliselt. Internetiteenustele<br />

on klientidel ligipääs<br />

ööpäev läbi.<br />

tavad eraettevõtjad, tööd kallinenud<br />

ega ka teede seisukord<br />

halvenenud. Samas on<br />

tekkinud selged piirid töövõtja<br />

ja tellija vahel ning puudujääke<br />

teehooldel saab lepingu<br />

alusel trahvidega karistada.<br />

Neid kogemusi arvestades<br />

tuli MKM järeldusele,<br />

et ka ülejäänud viies maakonnas<br />

on vaja teehoole anda<br />

ettevõtjate teostada ning<br />

korraldada teedevalitsused<br />

ümber riiklikuks järelevalve<br />

asutuseks, kes kavandab<br />

ja tellib töid.<br />

l multimodaalse transpordi operaator<br />

l tollimaakleri teenused<br />

l kaupade kindlustamine Lloyd’sis<br />

l GTO liige – agendivõrk 125 riigis<br />

FASTWAY AS<br />

F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn<br />

Telefon 627 4000, faks 627 4010<br />

fast@fastway.ee, www.fastway.ee<br />

KAUBAVEDU<br />

DPD Eesti pakkide<br />

maht kasvab<br />

Rahvusvahelise logistikafirma<br />

DPD Eesti ASi selle<br />

aasta esimese seitsme<br />

kuu jooksul käsitletud<br />

pakkide maht kasvas eelmise<br />

aasta sama perioodiga<br />

võrreldes 47%.<br />

DPD Eesti tänavu käsitletud<br />

pakkide arv on ületanud<br />

miljoni piiri. DPD Eesti<br />

müügi- ja turundusjuhi<br />

Janek Kivimurru sõnul on<br />

käsitletud pakkide mahu<br />

kasvu taga klientide edu,<br />

mis kajastub ka ettevõtte<br />

tulemustes. Kivimurd lisab,<br />

et 2006. aastal kasvas<br />

pakimaht sellele eelnenud<br />

aastaga võrreldes<br />

samuti 47%.<br />

MAANTEEVEDU<br />

Tallinn kontrollis<br />

raskeveokeid<br />

Tallinna munitsipaalpolitseiamet,<br />

kommunaalamet<br />

ja Põhja politseiprefektuur<br />

kontrollisid augusti<br />

lõpus linnas liiklevate veokite<br />

koormakatete kasutamist<br />

ning mõõdeti raskeveokite<br />

teljekoormust.<br />

Kümnest kaalutud veokist<br />

kaheksa olid ülekaalulised.<br />

Ülekaal jäi kõigil kaalutud<br />

veokitel vahemikku<br />

7–8 tonni. Koormakatet<br />

kasutas vaid üks kontrollitud<br />

veok. “Raskeveokite<br />

kaalumiseks ja koormakatete<br />

kasutamise<br />

kontrollimiseks korraldatud<br />

ühisreid oli esmakordne,<br />

kuid kindlasti hakatakse<br />

kontrollreide tihedamini<br />

tegema,” ütles kommunaalametihooldusosakonna<br />

juhataja Tarmo Sulg.<br />

26 LOGISTIKA

DHL avab Tallinnas<br />

uue logistikakeskuse<br />

Logistikafirma DHL ehitab<br />

kaupade käitlemiseks<br />

uue ja suurema logistikakeskuse.<br />

Uus, Tallinnas Gaasi tänaval<br />

asuv logistikakeskus<br />

valmib selle aasta lõpuks.<br />

Uues logistikakeskuses hakatakse<br />

pakkuma kompleksseid<br />

logistikateenuseid, nagu<br />

kaupade käitlus, ladustamine,<br />

kolmanda osapoole<br />

logistika ning cross-docking.<br />

DHL Baltikumi Freighti<br />

september 2007<br />

valdkonna juhi Mati Kärdi<br />

sõnul tingib vajaduse suuremate<br />

käitlemispindade järele<br />

kaubamahtude kasv. DHLi<br />

uus logistikakeskus võimaldab<br />

suuri kaubakoguseid<br />

käidelda senisest efektiivsemalt.<br />

“Kuna uuel terminalil<br />

on rohkem väravaid, saame<br />

korraga laadida suurema<br />

hulga treilereid,” kommenteeris<br />

Kärt.<br />

Samas jääb sinna Kärdi<br />

sõnul piisavalt võimalusi<br />

lao- ning terminalipinda-<br />

Jahutus-<br />

ja<br />

külmutus<br />

seadmed<br />

igat liiki<br />

transpordivahenditele<br />

VTA Tehnika AS<br />

Betooni 4a, tel 620 1425, faks 620 1426<br />

MIS ON MIS<br />

DHLi uus<br />

logistikakeskus<br />

� Asukoht Tallinnas Gaasi tänaval<br />

� Kogu territoorium 30 000<br />

m 2 , selle alla kuuluvad ka<br />

sõidu- ja manööverdamisteed<br />

ning parkimiskohad<br />

treileritele.<br />

� Esimeses etapis valmivad<br />

3000 m 2 terminal ning<br />

4000 m 2 ladu.<br />

� Ehitatav DHLi uus logistikakeskus<br />

valmib tänavu<br />

aasta lõpuks. Foto: DHL<br />

de edasiseks laiendamiseks.<br />

DHLi logistikakeskuse arendaja<br />

on Joenstoni Investeeringu<br />

AS.<br />

Operatiivsem kaubakäitlus<br />

muudab paremaks ka<br />

klientide teenindamise. “Kogu<br />

saadetiste komplekteerimise<br />

ja klientidele kohaletoimetamise<br />

protsess muutub<br />

kiiremaks ja operatiivsemaks,<br />

kliendid võidavad<br />

kindlasti tarneajas,” lisas<br />

DHL Estonia ASi tegevjuht<br />

Evert Kreek.<br />

SÕNUMID<br />

POSTITEENUS<br />

Eesti Post tõmbab<br />

kulusid kokku<br />

Eesti Posti juhatus võttis<br />

vastu otsuse saavutada<br />

tänavu kulude kokkuhoid<br />

kümne protsendi ulatuses,<br />

et edaspidi senisest<br />

tõhusamalt majandada.<br />

Eesti Posti juhatuse liige<br />

Ahti Kallaste ütles, et juhatus<br />

ja rahandustegelased<br />

vaatasid üle Eesti<br />

Posti raha liikumise ja seisu<br />

ning selgus, et ligi miljardilise<br />

käibe juures on<br />

võimalik kulusid optimeerida.<br />

“Seadsime eesmärgiks<br />

saavutada 10%-line<br />

kokkuhoid,” lisas Kallaste.<br />

“Edastasime kõikidele<br />

allüksustele info, et igal<br />

järgneval juhatusse tuleval<br />

projektil peab olema<br />

väga selge majanduslik<br />

põhjendus, miks me seda<br />

teeme ja kui efektiivne<br />

see on,” ütles Kallaste.<br />

ÜHISTRANSPORT<br />

Tallinn saab uued<br />

Mercedese bussid<br />

AS MRP Linna Liinid toob<br />

Tallinna linnaliinidele sõitma<br />

20 uut Mercedese<br />

bussi.<br />

MRP Linna Liinide juhatuse<br />

liikme Rein Vinni sõnul<br />

on septembri alguses kohale<br />

jõudnud 20 uut Mercedes<br />

O-345 tüüpi normaalpikkusega<br />

32 istekoha<br />

ning 54 seisukohaga<br />

linnaliinibussi.<br />

ASi MRP Linna Liinide turuosa<br />

Tallinna ühtse piletisüsteemi<br />

reisijateveost<br />

on 7%. Bussliinidest on<br />

ASi MRP Linna Liinide vedada<br />

10%.<br />

Sõnumid kogus Tanel Raig<br />

27

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

Edukamad autotranspordi<br />

koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud<br />

1. Hert-Transport AS Tarmo Tšernjavski Tarmo Tšernjavski 100%<br />

2. HRX AS* Jüri Oruste Nauticor OÜ 100%<br />

3. Olbtar AS* Toomas Olbrei Toomas Olbrei 90%<br />

4. Jupiter Plus AS Jevgeni Sidorov Jevgeni Sidorov 33,5%, Konstantin Medjanski 33,5%<br />

5. Haanpää OÜ Tuomo Vilho Juhani Still ADR Haanpää OY 100%<br />

6. Lajos AS Lauri Pärna Einar Vallbaum 100%<br />

7. Saku AB AS Ole Loigu Comex Invest OÜ 100%<br />

8. EST-Trans Kaubaveod AS Reio Engman Reio Engman 50%, Sulev Saareväli 50%<br />

9. Plangi Trans OÜ* Urmas Plangi Arvo Sarapuu 50%, Urmas Plangi 50%<br />

10. Zeigeri Veod OÜ Tõnu Zeiger Tõnu Zeiger 100%<br />

11. Narva Auto AS Nikolai Burdakov Nikolai Burdakov 25%<br />

12. Expressveod OÜ Madis Ennika Madis Ennika, Rene Liiver, Janek Lillemets<br />

13. Linter-Transport AS Rein Lepik Rein Lepik 100%<br />

14. Viva-Trans OÜ Vladimir Gontšarov Viktor Gontšarov 34%, Vladimir Gontšarov 34%<br />

15. Assan Trans OÜ Reena Vaan Aare Vaan 80%<br />

16. Saue Auto AS Urmas Müürsepp Urmas Müürsepp 63,5%<br />

17. Eesti Tehojakelo AS Sulev Saareväli Risto Iivonen 25%, Jukka Iivonen 25%<br />

18. SP Transit Eesti AS 1 Roman Loov SP Transit Finland Ltd<br />

19. Raam Transport OÜ Meelis Raam Meelis Raam 67%<br />

20. PN Transport AS Heli Jakobson Pentti Niinivirta OY 80%<br />

(end Idatee Kaubanduse as)<br />

21. Janvemar AS Janno Krantsiveer Janno Krantsiveer 100%<br />

22. Laarmann & Ko AS Paavo Laarmann Eino-Jüri Laarmann 80%<br />

23. Miil OÜ Heiki Hütt Heiki Hütt 100%<br />

24. Elder Transport OÜ Jüri Nuut Jüri Nuut 55%, Sven Nuut 45%<br />

25. A. Karuse AS Allain Karuse Allain Karuse 100%<br />

26. Harju AB AS Tõnu Mägi Tõnu Mägi 50%<br />

27. LKW Rotare AS Eve Kaseleht Eve Kaseleht 100%<br />

28. Fastek AS Aare Rähn Aare Rähn 50%, Raivo Kapp 50%<br />

29. Navaka Transporditeenuste AS Mark Minkovski Navaka Transport Grupp OÜ 100%<br />

30. Autobaas OÜ Reimo Rändla Agal Invest OÜ 100%<br />

31. Otimardi OÜ Mati Kutser Mati Kutser 100%<br />

32. EPK OÜ Andrus Eisler Andrus Eisler 42,5%, Mihkel Pehk 42,5%<br />

33. Pärnu Auto ETM OÜ Jüri Adamson Karin Reidla 50%, Jüri Adamson 50%<br />

34. Heelix Grupp AS Enno Järvekald Eesti eraisikud<br />

35. Allando Trailways AS Ringo Müür Ringo Müür 33,3%, Vahur Oja 33,3%, Kalle Oja 33,3%<br />

36. Elstera AS Kalle Elster Kalle Elster, Ivo Elster, Heiti Elster<br />

37. KMV AS Heiki Ohu Harju KEK AS 100%<br />

38. Pelgulinna Autobaas AS Juhan Kasemaa Uku Eik 31,5%, Üllar Ots 31,7%, Juhan Kasemaa 31,7%<br />

39. Mehtrans AS Volli Laidmaa Uuemõisa Invest AS 51%, Tüvester OÜ 43%<br />

40. Powertransport OÜ Elvo Vilokas ei avalda<br />

41. Onerton OÜ Arvo Pajo Arvo Pajo 100%<br />

42. Awol Trans OÜ Aavo Laiapea Maimu Laiapea 50%, Aavo Laiapea 50%<br />

43. Delta Transport OÜ Tarmo Annus Filipstad OÜ 100%<br />

44. Alemort OÜ Arno Anier Helga Kriisa 50%, Arno Anier 50%<br />

45. RMW AS Taivo Kuusing eraisikud<br />

46. Tallept Auto AS Kalev Kraag Eesti eraisikud<br />

47. Aatomik-Transport OÜ* Andres Sallo Vasaalia OÜ 51%<br />

48. Transmix AS Valdeko Sõõro Valdeko Sõõro 100%<br />

49. K. Heinonen Eesti OÜ Veiko Kõrgend Veiko Kõrgend 60%<br />

50. Alsped OÜ Anneli Lastik Anneli Lastik 100%<br />

51. Dinotrans OÜ Lauri Pind Paavo Pärnakivi, IMEX Automobile AB, Lauri Pind 33,3%<br />

52. Anmar Trans OÜ Marko Kurba ei avalda<br />

53. Asmari Veod AS* Maret Mitt Maret Mitt 60%, Ants Mitt 40%<br />

54. Autoveod-Speditor AS* Enno Tuudelepp Enno Tuudelepp 29,4%, Ilmar Sööt 29,4%<br />

55. Spitak Aragil OÜ Aleksandr Karmanov Slavik Zahharjan 50%, Aleksandr Karmanov 50%<br />

28 LOGISTIKA

september 2007<br />

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

firmad 2006. aastal<br />

müügitulu kasum koht punkti-<br />

2006, tuh kr 2006, tuh kr 2005. a summa<br />

64 380 9 783 86 38<br />

47 304 21 538 37 60<br />

64 103 7 282 4 65<br />

84 656 9 791 24 66<br />

232 704 35 183 6 81<br />

106 988 4 947 83 94<br />

65 160 7 994 23 95<br />

105 802 10 329 18 97<br />

61 278 7 583 7 100<br />

27 163 6 016 16 105<br />

41 591 9 744 45 112<br />

76 667 8 410 5 125<br />

49 282 4 301 29 131<br />

9 746 3 151 134<br />

22 690 4 492 21 135<br />

68 318 4 666 33 139<br />

57 625 3 999 51 139<br />

287 300 18 200 15 145<br />

36 562 3 605 12 146<br />

39 291 1 832 151<br />

48 028 6 731 8 161<br />

35 273 3 830 165<br />

25 562 3 241 41 171<br />

27 401 2 173 35 174<br />

43 494 2 213 93 175<br />

58 445 6 307 20 177<br />

19 297 1 743 63 189<br />

32 226 2 764 80 191<br />

38 627 3 031 198<br />

38 948 1 940 57 206<br />

5 503 1 176 95 208<br />

16 750 1 503 40 208<br />

28 097 1 486 209<br />

35 973 3 529 44 217<br />

321 905 3 652 22 221<br />

32 532 4 508 28 226<br />

101 746 3 540 32 229<br />

12 247 1 384 43 236<br />

19 069 2 665 49 236<br />

39 748 1 156 237<br />

15 028 555 238<br />

20 315 2 545 68 244<br />

25 064 871 246<br />

9 764 1 760 47 249<br />

90 727 2 019 38 254<br />

63 039 806 73 254<br />

34 668 2 087 34 254<br />

26 288 3 284 13 271<br />

11 342 1 217 272<br />

12 237 882 97 277<br />

31 021 870 30 277<br />

1 864 102 303<br />

16 424 951 303<br />

30 287 1 389 88 310<br />

METOODIKA<br />

� Autotranspordiettevõtete<br />

TOPi pääsemiseks pidi ettevõtte<br />

autotranspordi alase<br />

tegevuse osakaal käibest<br />

olema vähemalt 51%. Samuti<br />

peab ettevõte olema<br />

tegutsenud kahel järjestikusel<br />

täismajandusaastal.<br />

� 2006. aasta TOPi koostamiseks<br />

tellis <strong>Äripäev</strong> justiitsministeeriumiregistrikeskusest<br />

eelmise aasta<br />

majandustulemuste põhjal<br />

valdkonna müügitulult suurimate<br />

ettevõtte andmed.<br />

� Andmed saadeti ettevõtetele<br />

kontrollimiseks<br />

ja täiendamiseks. Vastuste<br />

mittelaekumisel võtsime<br />

valdkonna suurimate<br />

ette võtete majandusandmed<br />

justiitsministeeriumi<br />

registri keskusest.<br />

� Ettevõtted seatakse pingeritta<br />

kuue näitaja põhjal.<br />

Arvutamise aluseks võtame<br />

2006. aasta müügitulu,<br />

TAUST<br />

Mullused võitjad<br />

� I koht OÜ Lextrans<br />

Müügitulu on aastaga kasvanud<br />

jõudsalt – 650%, ehk<br />

jõudnud mullu 363,3 mln<br />

kroonini. Kasum on samas<br />

vähenenud 9,3 miljonilt 7,9<br />

miljonile kroonile. Ettevõte<br />

on endiselt treilervedude liider.<br />

Samas ei luba süvenevad<br />

piiriprobleemid Venemaaga<br />

sõiduautode transiiti<br />

läbi Eesti kasvatada, kuigi<br />

sõiduautode müük Venemaal<br />

teeb rekordeid.<br />

� II koht OÜ Transtar T.P.<br />

Müügitulu kasvas 2005.<br />

aastaga võrreldes 35%, jõudes<br />

97,4 mln kroonini, kasum<br />

kasvas 8% ehk 10,8<br />

mln kroonini. Kogu majan-<br />

müügitulu kasvu võrreldes<br />

2005, 2006. aasta kasumi<br />

enne makse, kasumi kasvu<br />

võrreldes 2005, rentaabluse<br />

aastal 2006 ja omakapitali<br />

tootlikkuse aastal 2006.<br />

Ettevõtted reastatakse iga<br />

näitaja põhjal, iga koht järjestuses<br />

annab kohale vastava<br />

arvu punkte. Kuue tabeli<br />

punktid liidetakse. Võidab<br />

kõige vähem punkte<br />

kogunud ettevõte.<br />

Kui andmed jõuavad õigel<br />

ajal <strong>Äripäev</strong>a, ent ettevõte<br />

ei ole TOPis:<br />

� Ettevõttel pole olnud aktiivset<br />

majandustegevust<br />

kahel täielikul majandusaastal<br />

(2005–2006);<br />

� Puuduvad mõned finantsnäitajad,<br />

sest tabelisse pääsemise<br />

eelduseks on müügitulu,<br />

maksueelse kasumi<br />

ja omakapitali avaldamine<br />

2005. ja 2006. aasta kohta.<br />

duse edukus tõi kaasa käibe<br />

kasvu – ehitusturu kasvuga<br />

kasvas ehitusmaterjalide<br />

import, suur osa käibe<br />

kasvust on tingitud partnerite<br />

mahtude kasvuga ekspordisuunal.<br />

Uue suunana<br />

hakati vedusid teostama<br />

Eestist Lääne-Euroopasse<br />

ja suurendati Euroopa sees<br />

sõitvate autode osakaalu.<br />

Otsustati hakata tegema ka<br />

sõiduautode treilervedusid.<br />

Uued treilerid jõudsid kohale<br />

tänavu aasta alguses.<br />

� III koht OÜ Valev Udras<br />

Müüs möödunud aastal<br />

transpordialase äritegevuse<br />

OÜ-le Nurme Teenindus, ise<br />

jäi tegelema kinnisvaraga.<br />

LOE VEEBIST<br />

� www.aripaev.ee/top<br />

Kogu autotranspordiettevõtete 2006. aasta edetabel<br />

17 680 1 181 313 * justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed ¹ majandusaasta erineb kalendriaastast<br />

29

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

Käibe TOP 10<br />

Koht Firma Käive (tuh kr) Koht TOPis<br />

1. Allando Trailways AS 321 905 35<br />

2. SP Transit Eesti AS1 287 300 18<br />

3. Haanpää OÜ 232 704 5<br />

4. Parme Trans OÜ 120 897 66<br />

5. KaroTrans AS 108 216 58<br />

6. Lajos AS 106 988 6<br />

7. EST-Trans Kaubaveod AS 105 802 8<br />

8. KMV AS 101 746 37<br />

9. RMW AS 90 727 45<br />

10. Jupiter Plus AS 85 297 4<br />

Kasumi TOP 10<br />

Koht Firma Kasum (tuh kr) Koht TOPis<br />

1. Haanpää OÜ 35 183 5<br />

2. HRX AS 21 538 2<br />

3. SP Transit Eesti AS1 18 200 18<br />

4. EST-Trans Kaubaveod AS 10 329 8<br />

5. Hert-Transport AS 9 783 1<br />

6. Narva Auto AS 9 744 11<br />

7. Jupiter Plus AS 9 487 4<br />

8. Expressveod OÜ 8 410 12<br />

9. Saku AB AS 7 994 7<br />

10. Plangi Trans OÜ 7 583 9<br />

Rentaabluse TOP 10<br />

Koht Firma Rentaablus (%) Koht TOPis<br />

1. HRX AS 45,53 2<br />

2. Viva-Trans OÜ 32,33 14<br />

3. Narva Auto AS 23,43 11<br />

4. Zeigeri Veod OÜ 22,15 10<br />

5. Otimardi OÜ 21,37 31<br />

6. Assan Trans OÜ 19,8 15<br />

7. Alemort OÜ 18,03 44<br />

8. Hert-Transport AS 15,2 1<br />

9. Haanpää OÜ 15,12 5<br />

10. Janvemar AS 14,01 21<br />

BT Europe<br />

BT Eesti<br />

TOYOTA Group<br />

Tõstukid ja laotehnika<br />

MÜÜK • RENT • HOOLDUS • REMONT<br />

RIIULID, LAOSISUSTUS JA PLANEERIMINE<br />

Kesk tee 13, Jüri,<br />

75301 Harjumaa<br />

Tel 606 6020<br />

Faks 606 6021<br />

info@bt-eesti.ee<br />

www.bt-baltic.com<br />

Käibe kasvu TOP 10<br />

Koht Firma Käibekasv (korda) Koht TOPis<br />

1. Onerton OÜ 6,45 41<br />

2. Elder Transport OÜ 2,05 24<br />

3. Viva-Trans OÜ 1,65 14<br />

4. Hert-Transport AS 1,64 1<br />

5. Delta Transport OÜ 1,57 43<br />

6.–7. Autobaas OÜ 1,53 30<br />

6.–7. LKW Rotare AS 1,53 27<br />

8. PN Transport AS 1,51 20<br />

9. Raam Transport OÜ 1,46 19<br />

10.–11. A. Karuse AS 1,45 25<br />

10.–11. Lajos AS 1,45 6<br />

Kasumi kasvu TOP 10<br />

Koht Firma Kasumikasv (tuh kr) Koht TOPis<br />

1. HRX AS 20 155 2<br />

2. Hert-Transport AS 9 720 1<br />

3. Narva Auto AS 7 578 11<br />

4. Jupiter Plus AS 7 470 4<br />

5. Lajos AS 5 971 6<br />

6. Saku AB AS 4 282 7<br />

7. Olbtar AS 3 767 3<br />

8. Zeigeri Veod OÜ 3 490 10<br />

9. Eesti Tehojakelo AS 3 190 17<br />

10. EST-Trans Kaubaveod AS 3 033 8<br />

Varade tootlikkuse TOP 10<br />

Koht Firma ROE (%) Koht TOPis<br />

1. HRX AS 122,34 2<br />

2. Olbtar AS 112,13 3<br />

3. PN Transport AS 106,18 20<br />

4. Saku AB AS 97,27 7<br />

5. Hert-Transport AS 92,34 1<br />

6. Haanpää OÜ 92,25 5<br />

7. Onerton OÜ 82,67 41<br />

8. Lajos AS 80,19 6<br />

9. Assan Trans OÜ 80,16 15<br />

10. Jupiter Plus AS 79,53 4<br />

30 LOGISTIKA

REKLAAM<br />

Alles 2005. aastal tegevust alustanud Haagiserent AS on jõudsalt arenenud ja kliente<br />

kogunud, kasvades märkamatult üheks suuremaks haagiseid rentivaks ettevõtteks<br />

Eestis.<br />

“Tegeleme raskeveokitele mõeldud<br />

poolhaagiste rentimisega nii<br />

lühikeseks kui ka pikemaks ajaks,<br />

kokku kuulub meile üle 200 haagise,”<br />

räägib Haagiserent ASi juht<br />

Tauno Veide. “Meie haagised sõidavad<br />

ringi kõikjal üle Euroopa, põhiliselt<br />

laenutame neid Eesti transpordi-<br />

ja ekspedeerimisfirmadele,<br />

marginaalne osa kuulub ka lähiriikide<br />

klientidele.”<br />

Haagised asuvad Tallinnas ja<br />

Tartus, püsiv kontor ettevõttel puudub.<br />

“Kasutame mobiilset kontorit,<br />

mille abil saame vajalikku informatsiooni<br />

edastada klientidele<br />

nii interneti teel kui ka suusõnaliselt,<br />

abistada olemasolevaid kliente<br />

vajalike dokumentide vahetusel,<br />

kontrollida ja teostada pisiremonti<br />

kohapeal,” selgitab Tauno Veide.<br />

Praegu töötab Haagiserent ASis<br />

kolm inimest.<br />

Konkurents raskeveokite poolhaagiste<br />

laenutamisel on Eesti turul<br />

tihe. Tauno Veide sõnul võistlevad<br />

Haagiserent ASiga kaks sama<br />

suurt firmat ning paari viimase<br />

aastaga on lisandunud 5–6 pisemat<br />

firmat. “Samas on meie rendi<br />

aktiivsus olnud kõrge, liikudes 75<br />

ja 100 protsendi vahel,” lisab ta.<br />

“Peame oma renditegevust<br />

paindlikuks, klientuur saab valida<br />

oma vajadustele sobivat poolhaagiste<br />

spetsifikatsiooni, võimalik on<br />

koostada uus firmat rahuldava varustusega<br />

poolhaagis juba tehasest.<br />

Meie haagistepargi poolhaagised<br />

omavad laiendatud varustuse<br />

taset, näiteks lükandkatused,<br />

kõrged tagauksed, kaks varuratta<br />

kinnitust. Need annavad meie<br />

klientidele eelised teiste samalaadset<br />

teenust kasutavate klientide<br />

ees,” räägib Tauno Veide.<br />

“Vaadates statistikat näeme, et<br />

maanteetranspordi veomahud on<br />

aasta-aastalt suurenenud, samas<br />

veohinnad on kaua püsinud samal<br />

tasemel. See seab konkurentsile<br />

uued tingimused ja sunnib rendi-<br />

Haagiserent AS<br />

Info 51 47 314 e-post info@hgr.ee<br />

www.hgr.ee<br />

september 2007<br />

POOLHAAGISED<br />

firmasid pakkuma klientidele uusi<br />

võimalusi.<br />

Rendihaagis pole enam kaugeltki<br />

kallis ja mõttetu investeering.<br />

Paljud ettevõtted on leidnud meis<br />

turvalise ja kindla partneri, kes<br />

hoolitseb poolhaagise tehnilise ja<br />

dokumentaalsete protseduuride<br />

eest, lahendades kliendi eest liikluses<br />

juhtunud kahjujuhtumeid.”<br />

Tauno Veide hinnangul on kindel<br />

see, et autotranspordis vajab masinapark<br />

kiiremat muutmist kui haagistepark.<br />

“Autotranspordi ettevõtted<br />

peaks tõsiselt kaaluma võimalust,<br />

kas osta igale oma autopargi<br />

autole poolhaagis või jätta ruumi<br />

ka renditeenustele, mis tegevuse<br />

madalperioodil annab võimaluse<br />

tagastada rendihaagis ja hoida kulusid<br />

kokku. Rendihaagise eelis tuleb<br />

välja juhul, kui transpordifirmal<br />

pole kindlat veopartnerit ja klientuuri<br />

vajadused nõuavad erihaagiseid.”<br />

Haagiserent AS kasvab ja laieneb<br />

pidevalt ning plaanib järgmisel<br />

aastal haagiste arvu taas suurendada.<br />

“Firma kolmas tööaasta pole<br />

veel lõppenud, kuid prognoosid<br />

käibe osas küündivad üle 21 miljoni<br />

krooni. Kasuminumbrit veel ei<br />

prognoosiks, kuna aasta pole läbi,”<br />

kõneleb Tauno Veide. “Tulevikus<br />

on plaan laiendada poolhaagiste<br />

parki ja kindlasti ka nomenklatuuri.<br />

Tööjõu kaasamine firma arengus<br />

toimub järk-järgult ning selle tingib<br />

töömaht. Tulevase aasta käibeprognoosi<br />

on raske ennustada,<br />

kuid kindlasti järgime turu muutusi<br />

ja muudame haagiste mahtu vastavalt<br />

vajadusele.”<br />

31

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

tööjõupuudus<br />

Eriti terav on bussijuhtide<br />

puudus. Bussijuhtide<br />

keskmine vanus on 56 aastat.<br />

Auto- ja bussi juhi ameti-<br />

ning täiendkoolitus on<br />

väga kallis ning käib õppida<br />

soovijatel materiaalselt<br />

üle jõu.<br />

Üsna nõrk on ka juhtide<br />

ettevalmistus. Tänased autokoolid<br />

ei taga piisava kva -<br />

liteediga väljaõpet uutele<br />

Transporditurgu<br />

vaevab<br />

Transpordituru olulisim probleem on endiselt terav tööjõupuudus, mistõttu<br />

juba seitsmendat aastat ei piisa kohalikest töötajatest auto- ja bussijuhtide<br />

ning kvalifitseeritud lukkseppade töökohtade täitmisel.<br />

Tiit Reinart<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

juhtidele. Põhjus on ka see,<br />

et Eestis puudub transpordivahendite<br />

juhtide koolitussüsteem.<br />

Puudub ka üleriigiline<br />

autodroomide võrk, mis<br />

koordineeriks juhtide väljaõpet<br />

ja oleks koht sõidumeisterlikkuse<br />

tagamiseks.<br />

Eesti Rahvusvaheliste<br />

Auto vedajate Assotsiatsiooni<br />

peasekretär Toivo Kuldkepp<br />

möönab, et tööjõupuudus<br />

transpordisektoris on<br />

aastast aastasse teravnev<br />

teema. Üks asi on autojuhtide<br />

lahkumine parema pal-<br />

ga peale välismaale, teine on<br />

turusisesed veidrused. “Kui<br />

ikka prügifirmad pakuvad<br />

autojuhtidele 30 000 krooni<br />

kuus, pole kaubavedajatel<br />

siin väga palju vastu panna,”<br />

möönab ta.<br />

Ka Autotranspordi TOPis<br />

teisele kohale tulnud ASi<br />

HRX müügidirektor Tõnis<br />

Segerkrantz sõnab, et Eesti<br />

majandust vaevav tööjõupuudus<br />

annab end tunda ka<br />

transpordisektoris. HRX on<br />

probleemiga kokku puutunud,<br />

kuna firma autojuhid<br />

on ettevõtte palgalehel, mitte<br />

aga alltöövõtjad. Allhankijatega<br />

ei saavat tagada vajalikku<br />

kvaliteeti.<br />

Autoettevõtete Liit näeb<br />

personalipuuduse leevendamiseks<br />

kolme teed: transpordisektori<br />

palgataseme<br />

ühtlustumist ja ümbrikupalkade<br />

osatähtsuse vähendamist,<br />

mis soodustab auto-<br />

ning bussijuhtide tagasitulemist<br />

Eesti turule; koolituse<br />

taseme tõstmist ja ajutist<br />

tööjõu sissetoomist kolmandatest<br />

riikidest. �<br />

32 LOGISTIKA

september 2007<br />

� Kohalikest<br />

töötajatest<br />

ei piisa, et<br />

täita kõik<br />

roolikeerajate<br />

töökohad Eesti<br />

firmades.<br />

Foto: Raul Mee<br />

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

STATISTIKA<br />

Ligi kolmandik transpordifirmadest<br />

soovib lisatööjõudu<br />

� 3 kuu jooksul töötajate arvu tõsta kavandavate<br />

ettevõtete osakaal, protsentides<br />

30<br />

20<br />

10<br />

0<br />

07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 07<br />

Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut<br />

TASUB TEADA<br />

Suuremad probleemid kaardistatud<br />

Autoettevõte Liit on kaardistanud<br />

riikliku tähtsusega<br />

lahendamist vajavad probleemid<br />

autotranspordis<br />

Ühistransport<br />

� Teenuse osutamine muutub<br />

üha kallimaks.<br />

� Madala investeerimisvõime<br />

tõttu ei suudeta uuendada<br />

veeremit, bussid on<br />

väga vanad.<br />

� Riigihangete korraldamine<br />

bussiteenuse osutajate<br />

leidmisel ei ole andnud<br />

positiivset tulemust teenuse<br />

kvaliteedi tõusu, kulude<br />

kokkuhoiu, elanikkonnale<br />

parema teenuste pakkumise<br />

vmt osas.<br />

29,3<br />

Kaubaveod<br />

� Ülekaaluliste vedude suur<br />

osakaal.<br />

� Töö- ja puhkeaja nõuete<br />

täitmisega seotud probleemid.<br />

� Ebatõhus järelevalve<br />

transporditeenuse osutajate<br />

üle.<br />

Tööjõuturg<br />

� Bussijuhtide puudus ja<br />

nende keskmise vanuse<br />

tõus; noori ei tule peale.<br />

� Auto-ja bussijuhtide ameti<br />

madal populaarsus.<br />

� Auto- ja bussijuhtide koolitamiseks<br />

puudub riiklik tellimus<br />

ning tänapäeva nõuetele<br />

vastav koolitussüsteem.<br />

POOLHAAGISTE RENT JA MÜÜK<br />

MÜÜA TIR- JA KARDIN-POOLHAAGISEID:<br />

2003. a – 250 000 kr + km<br />

2007. a Krone SD kardin – 384 900 kr + km<br />

PNR Eesti OÜ<br />

PNO grupi ametlik esindaja Eestis Betooni 8, 11415 Tallinn<br />

Tel 602 3071 • Faks 602 3070<br />

E-post • pnr@pnr.ee • www.pnr.ee<br />

33

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

Vedajad<br />

võitlevad<br />

ülekaaluliste<br />

veostega<br />

Autovedude suuremaid<br />

probleeme on ülekaalulised<br />

veosed, mida sunnib<br />

vedajatele peale tekkinud<br />

turuolukord.<br />

Vedajad oleksid nõus vedama<br />

õiglase konkurentsi<br />

tingimustes väljakujunenud<br />

hinnaga koormaid, mis vastavad<br />

nii teljekoormusele kui<br />

ka kogukaalule, kuid hetkeolukord<br />

transporditurul kehtestab<br />

teised reeglid. Autoettevõtete<br />

Liit on veendunud, et<br />

tänaste veohindadega kaalukoormaid<br />

vedades ei ole võimalik<br />

ellu jääda.<br />

Veotellijatel on kombeks<br />

arvestada sellega, et vedajad<br />

riskivad ellujäämise nimel<br />

ja veavad koormaid alla õiglase<br />

hinna. Eeskuju ja suunanäitaja<br />

on siin mõne veoliigi<br />

puhul riik ise, riigihangete<br />

ja nende korraldusega.<br />

Kõige kaalukamaks kriteeriumiks<br />

pakkumisel riigihangetel<br />

peetakse hinda, olgugi,<br />

et asjaomased teavad<br />

väga hästi, kui raskeid koormaid<br />

tuleb vedada, et hanke<br />

võidu toonud hindadega<br />

välja tulla.<br />

Autoettevõtete Liidu hinnangul<br />

saab tegelik koormate<br />

komplekteerija ning<br />

ka kaalu eest vastutaja olla<br />

ainult veo tellija. Sõidukijuhil<br />

ja vedajal puudub võimalus<br />

konkurentsisurve tõttu<br />

veosest keelduda. Üks võimalikke<br />

lahendu si Autoettevõtete<br />

Liidu arvates oleks<br />

muuta transpordisektorit reguleerivaid<br />

õigusakte (autov<br />

e o s e a d u s , l i i k l u s s e a d u s ,<br />

teeseadus, ühistranspordiseadus).<br />

Ülekaaluliste veoste<br />

ning töö- ja puhkeja nõuete<br />

rikkumiste eest tuleb panna<br />

vastutust kandma (jagatud<br />

vastutus) ka veo tellijad,<br />

ekspediitorid ja veokorraldajad,<br />

v.a juhtudel, kui tööja<br />

puhkeaja nõuete täitmine<br />

on juhi otsene kohustus.<br />

VÕRDLUS<br />

Pärast aprilli<br />

läks Venemaale<br />

kümnendiku võrra<br />

vähem kaupa<br />

� veoautode piiriületused<br />

Venemaale Narva<br />

piiripunktist<br />

2423<br />

2239<br />

2000<br />

1500<br />

1000<br />

500<br />

0<br />

1.–15.<br />

aprill<br />

Allikas: piirivalveamet<br />

TSITAAT<br />

1.–15.<br />

mai<br />

”Aprillisündmustejärelmõjude<br />

ümber<br />

on vahtu rohkem<br />

löödud, kui asi<br />

väärt on.<br />

Toivo Kuldkepp,<br />

ERAA peasekretär<br />

sh<br />

Eesti<br />

veokid<br />

välisriikide<br />

veokid<br />

Poliitika mõjutab autotransporti<br />

Eesti Rahvusvaheliste<br />

Autovedajate Assotsiatsiooni<br />

peasekretäri Toivo<br />

Kuldkepi hinnangul aprillisündmustele<br />

järgnenu<br />

maanteetranspordisektorit<br />

väga oluliselt mõjutanud<br />

ei ole.<br />

Kuldkepi hinnangul on<br />

aprillisündmuste järelmõjude<br />

ümber vahtu rohkem<br />

löödud, kui asi väärt on. Ka<br />

KIIRED LOGISTILISED LAHENDUSED –<br />

RAHVUSVAHELISED JA EESTI SISESED VEOD<br />

Küsige pakkumist: info@alistar.ee<br />

Tel 681 6655, 681 6658, faks 681 6656<br />

Asume Tallinnas, Valdeku 107e<br />

praegune Eesti vedajate nöökimine<br />

musta nimekirjaga<br />

Eesti–Vene piiril on Kuldkepi<br />

arvates mitte poliitiline, vaid<br />

pi gem idanaabri tolliametnike<br />

kius ja rahaahnus. “Pole<br />

ju saladus, et piiriületusel<br />

tahetakse raha iga liigutuse<br />

eest. Venemaa ametnikkond<br />

devalveerib sellega ainult<br />

iseennast. Ma ei tea, kui<br />

kaugele see asi võib minna,<br />

aga pikapeale hakkab neist<br />

www.alistar.ee<br />

34 LOGISTIKA

arvatust vähem<br />

juba kahju,” möönab ta, olles<br />

siiski veendunud, et olukord<br />

varsti rahuneb ja nimekiri<br />

peagi vähemalt mõneks<br />

ajaks ära unustatakse.<br />

HRXi müügidirektori Tõnis<br />

Segerkrantzi sõnul käib<br />

HRXi igapäevane Venemaa<br />

liin täna Helsingi kaudu.<br />

”Transpordimahud sel liinil<br />

on väga väheseks jäänud,”<br />

nendib ta.<br />

Ent suuremat ohtu, kui<br />

september 2007<br />

� Eesti–Venemaa piirile<br />

tekkinud veokite järjekordi<br />

ei peeta poliitikute<br />

kätte maksuks Eestile,<br />

vaid tolliametnike kiusuks.<br />

Foto: Arno Mikkor<br />

tagasilöögid Vene suunal<br />

näeb HRXi müügidirektor<br />

võimalikus majanduskasvu<br />

pidurdumises. Transpordisektor<br />

on majanduse jahtumise<br />

(languse) ajal üks esimesi<br />

sektoreid, kus kajastuvad<br />

ja realiseeruvad langusetrendid.<br />

“Juhul kui Eestis<br />

majanduskasv aeglustub,<br />

on oodata selle mõjusid ka<br />

transpordisektoris,” ütleb<br />

Segerkrantz.<br />

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

TÕSTUKITE MÜÜK<br />

· konteinerite ja väikesaadetiste<br />

transport üle maailma<br />

· kaupade ekspedeerimine<br />

(mere-, auto- ja raudteeveod)<br />

· laevade prahtimine ja<br />

agenteerimine<br />

Esindatavad laevaliinid:<br />

· China Shipping Container Lines<br />

(ülemaailmne konteinertransport)<br />

· Maruba (konteinertransport<br />

Lõuna-Ameerikast)<br />

CF&S Agentide AS<br />

Ahtri 12, 10151 Tallinn<br />

Tel: 666 4400<br />

Faks: 666 4444<br />

E-mail: cfs@cfs.ee<br />

www.cfs.ee<br />

Peterburi tee 48d<br />

Tallinn<br />

tel 605 3640<br />

tel 605 3642<br />

info@daelift.ee<br />

www.daelift.ee<br />

35

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

Nõudlus sõiduautode<br />

60 000<br />

sõiduautot<br />

aastas<br />

Venemaast<br />

Ameerikani<br />

Tiit Reinart<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

ASile Hert Transport tõi<br />

eelmisel aastal edu kõrgendatud<br />

nõudmine sõiduautode<br />

rahvusvaheliste<br />

vedude järele.<br />

1994. aastal alustanud<br />

Tartu ettevõte Hert Transport<br />

tegeleb rahvusvahelise<br />

sõiduautode veoga koos<br />

müügieelse ettevalmistusega<br />

ning ekspedeerimisega.<br />

Tegevuspiirkond hõlmab<br />

Balti riike, Skandinaaviamaid,<br />

Venemaad ning suurt<br />

osa Lääne-Euroopast, nüüd<br />

ka USAd. Lai masinapark lubab<br />

aastaseks veomahuks 60<br />

000 autot.<br />

Transporditeenuste turul<br />

valitses soodne seis<br />

Ettevõtte juhatuse esimees ja<br />

oma nik Tarmo Tšernjavski<br />

näeb Hert Transpordi edu<br />

eeldustena eelkõige eelmise<br />

aasta soodsat seisu transporditeenuste<br />

turul, õigesti<br />

määratletud strateegiat, kesken<br />

dumist peamisele ning<br />

head meeskonnatööd.<br />

“Möödunud aastal valitses<br />

kõrgendatud nõudmine<br />

sõiduautode rahvusvaheliste<br />

ve dude järele,” selgitab<br />

Tšernjavski.<br />

Ta loetleb, et oma osa<br />

edus mängis ka transpordivõimaluste<br />

de fit siit, laevaliinide<br />

logistikasüsteemi<br />

areng, tollitingimuste paranemine,<br />

laoteenust osutavate<br />

firmade kvaliteetne töö,<br />

� ASi Hert Transport omanikule ja juhile Tarmo Tšernjavskile oli eelmine aasta edukas, kuna<br />

veoturul valitses kõrgendatud nõudlus sõiduautode transporditeenuse järele. Foto: Maris Ojasuu<br />

36 LOGISTIKA

järele tõi võidu<br />

I KOHT<br />

AS Hert Transport<br />

� Asutatud: 1994<br />

� Asukoht: Tartu<br />

� Tegevusala: rahvusvaheline<br />

autotransport ja<br />

ekspedeerimine<br />

� Omanik: Tarmo<br />

Tšernjavski (100%)<br />

� Tegevjuht: Tarmo<br />

Tšernjavski<br />

� Töötajaid: 80<br />

� Autosid: üle 65<br />

� Kohad varasemates<br />

TOPides: Autotranspordiettevõtete<br />

TOPis 12. koht<br />

2002. a, 33. koht 2003. a,<br />

42. koht 2004. a, 86. koht<br />

2005. a, 12. koht 2006.<br />

aasta Tartumaa TOPis<br />

õige kaadripoliiti ka ja ajakohane<br />

koolitus.<br />

Samal ajal kasvatasid konku<br />

rentsi nii kodu- kui ka välismaised<br />

firmad. Seda arvestades<br />

on ettevõte pidanud<br />

vajalikuks kontsentreeruda<br />

kvaliteedile ning pakkuda<br />

välja eeskätt klien di huvidele<br />

vastavaid lahendusi. Oluline<br />

detail Hert Transpordi<br />

teenuste juures on kliendi<br />

võimalus jälgida kodulehe-<br />

september 2007<br />

AUTOTRANSPORDIFIRMADE TOP<br />

STATISTIKA<br />

Paigalseisu järel<br />

ülikasumlik aasta<br />

� Hert Transpordi majandustulemused,<br />

mln kroonides<br />

Hert Transpordi tütarettevõte<br />

OÜ Corpotrans.<br />

Kommest Autoga on Hert<br />

Transport koostööd teinud<br />

ligi viis aastat. Kommest<br />

Auto logistikajuhi Tarmo<br />

Segenbuschi sõnul on Hert<br />

Transport suurte kogemus-<br />

Edukaim<br />

toetab Tartu<br />

Jalgpalli<br />

Juba aastaid on Hert<br />

kasum 9,5<br />

tega ja laia haardega koostööpartner<br />

ning igati kon-<br />

Transport toetanud<br />

Tartu Tammeka jalg-<br />

80<br />

käive 64,4<br />

8 kurentsivõimeline. Ja kuigi<br />

varem on tulnud ette<br />

palliklubi, praegust<br />

JK Maag Tammekat.<br />

60<br />

6 probleeme transpordikahjude<br />

käsitlemisel möönab Võib öelda, et Tam-<br />

40<br />

4 Segenbusch, et alati leiti neile<br />

lahendused.<br />

meka jõudmine Eesti<br />

meistriliigasse ja seal<br />

20<br />

2<br />

Hert Transpordis töötab<br />

ca 80 inimest, autotreile-<br />

medalinõudlejate kannul<br />

püsimine on osalt ka Hert<br />

reid on praegu 65. Nagu iga Transpordi teene.<br />

0<br />

0<br />

2003 2004 2005 2006<br />

firma, peab ka Hert Transport<br />

tähtsaks majanduskas-<br />

Maag Tammeka tegevjuhi<br />

Madis Hünersoni sõ-<br />

Allikas: <strong>Äripäev</strong><br />

vu ning järjepidevat arengut. nul on firma toetanud<br />

Pidurdavaks on Tšernjavski spordiklubi algusaasta-<br />

sõnul osutunud erakordselt test peale, ka siis, kui aiküljelmonitooringusüstee-<br />

halvad piiriületusolud ja keenult noortega tegeldi.<br />

mi kaudu oma veose täpset ru line poliitiline olukord Praegu ollakse enam<br />

asukohta.<br />

Eesti ja Venemaa vahel, sa- kui veerandmiljonilise pa-<br />

Tegevuspiirkond laienes<br />

USAsse<br />

muti kvalifitseeritud autojuhtide<br />

vähesus.<br />

“Tänavu on nõudlus sõi -<br />

nu sega klubi suursponsor.<br />

“Tarmo Tšernjavski<br />

“Meie tegevuspiirkond on du autode transporditee nus- spor dihuvi kohta tean<br />

laienenud, ulatume ka USAte järele mõnevõrra kaha- nii palju, et ta oli noortesse.<br />

Arenguruumi jätkub, nenud,” hindab Tšernjavski klassis mitmekordne Ees-<br />

kuid kaubaveoga me lähi- 2007. aastat. Negatiivselt on ti medalivõitja aerutamitulevikus<br />

siiski tegelema ei mõjunud aprillisündmused, ses ja edeneb praegu vä-<br />

hakka,” räägib Tšernjavski. mille tagajärgi on tunda siiaga kiiresti golfis,” lisab<br />

Küll aga vahendab kaupa maani.<br />

Hünerson.<br />

Tagaluuktõstukid veo- ja pakiautodele,<br />

invatõstukid, eriotstarbelised tõstukid.<br />

Tõstevõime 300–9000 kg<br />

DHOLLANDIA TAGALUUKTÕSTUKID,<br />

DETAILID FURGOONIDE, HAAGISTE,<br />

KABIINIDE, ERIOTSTARBELISTE<br />

SÕIDUKITE JA BUSSIDE<br />

TOOTMISEKS / REMONDIKS<br />

Ehitajate tee 110a, 12618 Tallinn • tel 653 2430, faks 653 7056<br />

www.widnibaltic.ee • e-post: info@widnibaltic.ee<br />

TÕSTUKITE MÜÜK<br />

tel 6053 619<br />

myyk@liftrent.ee<br />

TÕSTUKITE RENT<br />

tel 6053 616<br />

rent@liftrent.ee<br />

www.liftrent.ee<br />

37

AUTOTRANSPORDIETTEVÕTETE TOP<br />

Ootamatu kasumikasv tõstis TOPi<br />

Nagu ka TOPi võitja Hert<br />

Transport, tegi hõbemedali<br />

pälvinud AS HRX<br />

korraliku tõusu – 2005.<br />

aasta 37. kohalt eelmise<br />

aastal teiseks.<br />

Tähelennu on teinud võimalikuks<br />

ettevõtte kiire kasumikasv.<br />

Selle mõjul on<br />

head ka HRXi rentaabluse<br />

ja varade tootluse näitajad.<br />

Kõigis kolmes edetabelis<br />

hõivas firma autotranspordiettevõtete<br />

hulgas parima<br />

koha. Kasumilt jääb firma<br />

alla vaid suurele kemikaalide<br />

veoga tegelevale OÜle<br />

Haanpää.<br />

HRXi kasumi ootamatult<br />

järsku hüpet võib otsida<br />

eelmisel aastal toimunud<br />

müügi tehingust. Firma<br />

müüs ära oma endise terminali<br />

Vana-Kalamajas. Sealt<br />

ka erakorraline tulu, mis kajastus<br />

kasumikasvus.<br />

Ettevõte alustas tänavu<br />

uue terminali ehitust Tabasalus.<br />

Uut terminali ehitatakse<br />

ka Riiga. Vilniuses on<br />

HRX toiminud uues terminalis<br />

juba mõni aasta. Pealinnadele<br />

lisaks on ettevõttel<br />

satelliitterminale ka Balti<br />

riikide muudes suuremates<br />

keskustes.<br />

Kuna AS HRX kuulub<br />

Rootsit, Soomet, Eestit, Lätit,<br />

Leedut, Venemaad ja Poo-<br />

lat hõlmavasse kontserni, on<br />

firma müügidirektori Tõnis<br />

Segerkranzi sõnul heade tulemuste<br />

taga kontserni tasemel<br />

tehtud õiged strateegilised<br />

otsused, mis kannavad<br />

vilja. ”HRXi kui kontserni<br />

edu põhineb kiirel veol, hästi<br />

planeeritud liinidel ja kvaliteedil.<br />

Oleme vigade osakaalu<br />

saanud kaduvväikeseks,”<br />

ütleb Se gerkrantz.<br />

HRX teenus on kaubavedu<br />

24 tunni jooksul (osakoormad)<br />

eelpoolmainitud<br />

riikide vahel. Tegevust alustati<br />

1992 kahe kaubikuga liinil<br />

Helsingi–Tallinn, täna<br />

kuulub kontserni autoparki<br />

üle 200 auto ja 250 töötaja,<br />

neist Eestis 54 autot ja<br />

100 töötajat.<br />

Ettevõtte olulisemad partnerid<br />

on elektroonikatööstus,<br />

seadmete valmistajad,<br />

tekstiilitööstus, trükitööstus,<br />

ka saatkonnad ning isegi<br />

USA presidendi visiidi ajal<br />

oli HRX USA presidendi delegatsiooni<br />

transpordipartner.<br />

Ka NATO on oma seadmeid<br />

vedanud HRXga.<br />

Selle aasta suurimad<br />

projektid on ISO9001 ja<br />

ISO14001 kvaliteedisertifikaatide<br />

taotlemine ning<br />

vastava te standardite juurutamine.<br />

Samuti uue äriüksuse<br />

moodustamine, mis hakkab<br />

Balti riikides pakkuma<br />

Kui Sa oled kordki küsinud, kus me oleme ja kuhu me minema<br />

peame, on Sul juba GPSi või maakeeli asukohamäärajat vaja olnud!<br />

GARMIN GPS - SINU TEEJUHT EUROOPAS<br />

EUROOPAS!<br />

JAKARI MARINE OÜ Regati pst 1, 11911 Tallinn<br />

Tel 639 8993, faks 639 8994 , www.jakari.ee<br />

� HRXi kontserni autopargis on 250 autot, millest 54 teenindavad<br />

kliente Eestis. Foto: Meeli Küttim<br />

lisaväärtusteenuseid – pakendamist.<br />

Segerkrantz räägib, et<br />

ette võte on tänavu analüüsinud<br />

pakendamise turgu<br />

ja järgmisest aastast pa kutakse<br />

trükitööstusele lisaväärtus<br />

teenuseid (ad resseerimine,<br />

ki letamine, ja<br />

lisade insertimine). Edasi<br />

suundutakse teiste toodete<br />

pakendamisesse. Üksus<br />

hakkab tööle kõigepealt Lätis.<br />

Teenust pakutakse kolmes<br />

Balti riigis, et tagada<br />

tehtavatele investeeringutele<br />

vastavad tootmismahud.<br />

Tiit Reinart<br />

Hotellid, tanklad,<br />

vaatamisväärsused, aadressid...<br />

Lisaks Regio Eesti kaart.<br />

Hind alates 4900 kr<br />

MÜÜK: Pirita Paadipood, Garmin.ee, Motomarket Merimetsa Selveris,<br />

Euronics, PlussMiinus, TOP VOX Rocca al Mares...<br />

II KOHT<br />

AS HRX<br />

� Asutatud: 1992<br />

� Asukoht: Tallinn<br />

� Tegevusala: rahvusvaheline-<br />

ja riigisisene<br />

transport, rippriiete transport,<br />

tolliteenused<br />

� Omanik: OÜ Nauticor<br />

� Tegevjuht: Jüri Oruste<br />

� Töötajaid: 250<br />

� Autosid: üle 200<br />

� Kohad varasemates<br />

TOPides: 106. koht Autotranspordiettevõtete<br />

TOPis<br />

2004. aastal, 37. koht<br />

2005. aastal<br />

STATISTIKA<br />

Viieteistkordne<br />

kasumi kasv<br />

� HRXi majandustulemused<br />

mln kroonides<br />

käive 47,3<br />

kasum 21,5<br />

40<br />

20<br />

0<br />

0<br />

2003 2004 2005 2006<br />

Allikas: <strong>Äripäev</strong><br />

38 LOGISTIKA<br />

30<br />

20<br />

10<br />

15<br />

10<br />

5

Mitmendat aastat<br />

Eesti edukamate<br />

autotranspordi firmade<br />

eesotsas püsinud AS<br />

Olbtar teenib valdava osa<br />

oma edust Lääne-Euroopa<br />

ja Inglismaa vedudel.<br />

Olbtar on olnud stabiilselt<br />

edukas. 2005. aasta tulemuste<br />

põhjal oli ettevõte<br />

eelmises autotranspordi<br />

TOPis 4. kohal, seekord jõuti<br />

pronksmedalile.<br />

Rahvusvahelisi vedusid<br />

on sel ajal tehtud Lääne-Euroopas<br />

ja Inglismaal,<br />

kus vedudeks kasutatakse<br />

kolme meetri kõrguseid ja<br />

13,6 meetri pikkuseid megatreilereid<br />

ja portedega poolhaagiseid.<br />

Juht kiidab logistikuid<br />

Ülitagasihoidlik Olbtari juht<br />

Toomas Olbrei ise ettevõtte<br />

kohta suurt midagi ütlema ei<br />

kipu, ka pildistamisest hoidub<br />

kõrvale. Küll aga märgib<br />

ta, et Olbtaril on kaks suure-<br />

september 2007<br />

AUTOTRANSPORDIETTEVÕTETE TOP<br />

Olbtar kasvab kiirelt Lääne-Euroopa vedude abil<br />

III KOHT<br />

AS Olbtar<br />

� Asutatud: 1991<br />

� Tegevusala: transporditeenused<br />

� Asukoht: Tartu<br />

� Omanik: Toomas Olbrei<br />

(90%); Evald Veldemann<br />

(10%)<br />

� Tegevjuht: Toomas Olbrei<br />

� Töötajaid: 45<br />

� Autosid: üle 41<br />

� Kohad varasemates<br />

TOPides: 8. koht Gaselli<br />

TOPis aastatel 2000–<br />

2002; Autotranspordiettevõtete<br />

TOPis 86. koht<br />

2004. aastal, 4. koht 2005.<br />

aastal<br />

pärast logistikut – Eha Valk<br />

ja Diana Promvalds, keda ka<br />

üheks firma edukuse põhjuseks<br />

võib nimetada.<br />

Promvalds pakub ettevõtte<br />

edukuse põhjuseks siiski<br />

kogu ettevõtte head tööd:<br />

“Meil on väike aga tubli kol-<br />

STATISTIKA<br />

Teine aasta<br />

kiiret kasvu<br />

� Olbtari majandustulemused<br />

mln kroonides<br />

käive 64,1<br />

60<br />

40<br />

20<br />

0<br />

0<br />

2003 2004 2005 2006<br />

Allikas: <strong>Äripäev</strong><br />

kasum 5,1<br />

lektiiv, sellepärast oleme<br />

edukad. Ja… ju siis teistel ei<br />

ole lihtsalt läinud nii hästi,”<br />

arvab ta.<br />

Tublisse kollektiivi kuulub<br />

tänavu 38 autojuhti, lisaks<br />

on Olbtaris veel kolm<br />

mehhaanikut. “Üks meie<br />

VOLVO TRUCKS. DRIVING PROGRESS<br />

www.volvotrucks.ee<br />

6<br />

4<br />

2<br />

edu võti on ka see, et meil on<br />

oma mehaanikud. Autod on<br />

kogu aeg korras ja sõidus,”<br />

toob Promvalds esile.<br />

Kodulehe andmeil koosneb<br />

ettevõtte masinapark<br />

41 veokist. Kas täpne hetkeseis<br />

just sama on, ei julge<br />

Promvalds kinnitada.<br />

“Uuendame masinaparki pidevalt.<br />

Ostame uusi ja müüme<br />

vanu maha. Aga 40 on õige<br />

suurusjärk,” ütleb ta.<br />

Venemaale ei trügi<br />

Venemaa suunal pole Olbtaril<br />

vajadust tegutseda seni<br />

olnud. “Meil on Euroopas<br />

tööd piisavalt,” nendib<br />

Promvalds.<br />

Ettevõte veab nii täis- kui<br />

ka osakoormaid, hakkama<br />

saadakse ka ADR-kaubaga.<br />

Vaheladusid ei kasuta, nii<br />

suudetakse pakkuda kiiremat<br />

ja kvaliteetsemat teenust.<br />

Olbtar on Eesti Rahvusvaheliste<br />

Autovedajate<br />

Assotsiatsiooni liige.<br />

Tiit Reinart<br />

JÕULINE<br />

Ehitusmaastikule sobiva veoauto<br />

leidmine võib osutuda keeruliseks<br />

ülesandeks – tähtsateks omadus-<br />

teks pole mitte ainult võimsus ja teljekoormus,<br />

vaid ka sõidumugavus, manööverdusvõime ja<br />

maksimaalne tööaeg. Volvo veoautomudelid, mis<br />

on loodud juhtide ja ettevõtjate reaalseid vajadusi<br />

arvestades, on üha enam ettevõtjate valikuks<br />

ehitusplatsidel üle maailma. Vastupidavus, turvalisus<br />

ja usaldusväärsus on põhjusteks, miks Volvo on<br />

õige valik rasketeks ülesanneteks. Kontakteeruge<br />

Volvo Estonia esindajaga Tallinnas (Kadaka tee 70A,<br />

tel 671 8360) või Tartus (Ringtee 53, tel 738<br />

4000), et leida just Teie nõudmistele vastav veoauto.<br />

Lisainfo meie kodulehel www.volvotrucks.ee.<br />

39

REKLAAM<br />

40 LOGISTIKA

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!