25. Tartu jooksumaraton
25. Tartu jooksumaraton
25. Tartu jooksumaraton
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
AJALUGU 1<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
2. mai 2007<br />
ALATES 1983<br />
VÕIDURÕÕM:<br />
SEB Ühispanga<br />
24. <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
võitja<br />
Margus Pirksaar.<br />
Margus Ansu (Postimees)<br />
25 aastat<br />
jooksmist<br />
2–3 Ajakava ja<br />
informatsioon<br />
4 Tutvu rajaga<br />
rajakaart ja ühistreening<br />
6–7 Ajaloost<br />
25 aastat <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
8 Ajavõtust<br />
elektronajavõtu sünd<br />
10 Algajale<br />
pikamaajooks on meeldiv<br />
11–13 Varustus<br />
Hea jalats on jalale hea
2 AJAKAVA<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
SEB Ühispanga<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
ajakava<br />
Neljapäev, 3. mai<br />
<strong>Tartu</strong>maa tervisespordikeskuses<br />
18.30 <strong>jooksumaraton</strong>i ühistreening –<br />
17 ja 10 km<br />
Reede, 11. mai<br />
9–19 Avatud maratonikeskus <strong>Tartu</strong> laululaval<br />
Stardimaterjalide väljastamine ja<br />
osavõtjate registreerimine<br />
Laupäev, 12. mai<br />
9–19 Avatud maratonikeskus <strong>Tartu</strong> laululaval<br />
Stardimaterjalide väljastamine (kella 19) ja<br />
osavõtjate registreerimine (kella 17)<br />
<strong>Tartu</strong> Tähtvere spordipargis<br />
TILLUjooks<br />
11 kuni 4aastased ~300 m<br />
11 5–6 aastased ~500 m<br />
11 7aastased ~500 m<br />
11.25 Auhindade loosimine<br />
MINIjooks<br />
11.40 8-9aastased ~1,3 km<br />
11.50 10-11aastased ~1,3 km<br />
12 12aastased ja vanemad ~1,3 km<br />
12.10 Auhindade loosimine<br />
12.20 Avatud raja jooks ~4 km<br />
13 Auhindade loosimine<br />
Pühapäev, 13. mai<br />
SEB ÜHISPANGA<br />
<strong>25.</strong> TARTU JOOKSUMARATON<br />
Otepääl Tehvandi spordikeskuse<br />
staadionil<br />
9–10.50 23 km jooksu stardimaterjalide<br />
väljastamine<br />
10 Otepää lastejooks 500 m<br />
10.50 Soojendusvõimlemine<br />
(Artic Sport Club)<br />
11 23 km jooksu ja kepikõnni start<br />
<strong>Tartu</strong>maa tervisespordikeskuses<br />
10–11.50 10 km jooksu stardimaterjalide<br />
väljastamine<br />
11.30 Elva lastejooks 500 m<br />
11.50 Soojendusvõimlemine<br />
(Artic Sport Club)<br />
12 10 km jooksu ja kepikõnni start<br />
12.10 23 km võitja finišis<br />
12.20 Lilleautasustamine ja<br />
pressikonverents/intervjuu võitjatega<br />
13 Autasustamine<br />
16.30 Finiši sulgemine<br />
KORRALDAJA:<br />
MTÜ Klubi <strong>Tartu</strong> Maraton<br />
Aadress: Laulupeo pst. 25,<br />
51007 <strong>Tartu</strong><br />
Tel. +372 7 421 644,<br />
faks: +372 7 422 536<br />
Kodulehekülg:<br />
http://www.tartumaraton.ee<br />
e-mail:<br />
tartumaraton@tartumaraton.ee
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong> AJAKAVA<br />
3<br />
EELMINE JUUBEL: 20. <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>.<br />
Ove Maidla (Postimees)<br />
Registreerimine ja osavõtumaksud<br />
REGISTREERIDA SAAB:<br />
INTERNETIS <strong>Tartu</strong> maratoni veebiküljel<br />
www.tartumaraton.ee kuni 11. mai kella 17.<br />
HAWAII EXPRESSI KAUPLUSTES<br />
11. maini kõigis Eesti kauplustes kuni sulgemiseni.<br />
TARTU MARATONI KLUBIS Laulupeo<br />
pst 25 (<strong>Tartu</strong>) kuni 12. mai kella 17.<br />
LISAINFO Telefonil 7 421 644 või www.<br />
tartumaraton.ee<br />
OSAVÕTUMAKSUD<br />
23 km 10 km<br />
21.04–7.05 300 krooni 200 krooni<br />
8.05–12.05 400 krooni 250 krooni<br />
OSAVÕTUMAKSU TASUMISEL<br />
PEA MEELES:<br />
Kõigile kuni 18aastastele ja Eesti vabariigi<br />
pensionäridele kehtib 50%line hinnasoodustus.<br />
Osavõtust loobumisel osavõtumaksu ei tagastata,<br />
kuid arstitõendi esitamisel enne 12.<br />
maid saab 2008. aasta <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>ile<br />
registreeruda poole hinnaga.<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>i ärajäämisel korraldajatest<br />
mitteolenevatel põhjustel osavõtumaksu ei<br />
tagastata.<br />
NB! Võistluspäeva hommikul registreerimist ei<br />
toimu.
4 RADA<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
Uderna<br />
Käärdi<br />
ELVA<br />
Mäha<br />
PALUVESKI TP<br />
10,5 km<br />
Hellenurme<br />
SASSI TP<br />
19/6 km<br />
FINIŠ<br />
START<br />
10 km<br />
Pühajärve<br />
1. vahefiniš<br />
5 km<br />
2. vahefiniš<br />
12,5 km<br />
KETNERI TP<br />
15 km<br />
ILLI TP<br />
KIRIKUKÜLA TP<br />
5 km<br />
jook<br />
Nüpli<br />
OTEPÄÄ<br />
START<br />
23 km<br />
Päidla<br />
söök<br />
arstiabi<br />
Nõuni<br />
150 m<br />
100 m<br />
50 m<br />
START<br />
OTEPÄÄ<br />
KIRIKUKÜLA<br />
TP1<br />
5 km<br />
PALUVESKI<br />
TP2<br />
10,5 km<br />
KETNERI<br />
TP3<br />
15 km<br />
SASSI<br />
TP4 19 km/TP2 6 km<br />
39/7 km<br />
FINIŠ<br />
ELVA<br />
23/10 km<br />
SULETAKSE 13:00 SULETAKSE 14:00 SULETAKSE 14:45 SULETAKSE 15:30 SULETAKSE 16:00<br />
Ove Maidla (Postimees)<br />
Rajaga saab tutvuda ühistreeningul<br />
Teist aastat<br />
järjest korraldatakse<br />
SEB<br />
Ühispanga<br />
<strong>jooksumaraton</strong>i<br />
ühistreening,<br />
mis peale<br />
sportliku õhtupooliku<br />
pakub<br />
maratonitrassiga<br />
tutvumist.<br />
Ühisstart antakse<br />
<strong>Tartu</strong>maa<br />
tervisespordikeskuses<br />
3. mail kell<br />
18.30.<br />
Osalema on oodatud nii jooksuhuvilisi<br />
kui ka kepikõnni eelistajaid,<br />
kellel on valida kahe<br />
eraldi ringi vahel, millest üks<br />
jälgib täpselt <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
lühemat, 10kilomeetrist rada,<br />
pikem teeb veel 7kilomeetrise<br />
tiiru ja jõuab tagasi lähtepaika.<br />
Mõlemad rajad on korralikult<br />
tähistatud ja kui huvilised päris<br />
õigeks ajaks starti ei jõua,<br />
saab hiljem ka omal käel distantsi<br />
läbida.<br />
Kindlasti ei maksa rajale minekut<br />
liiga hilja peale jätta, sest<br />
hämaruse saabudes on metsa<br />
vahel keeruline orienteeruda.<br />
<strong>Tartu</strong>st viib eribuss huvilised<br />
lähtepunkti, hiljem toob lõpetanud<br />
ka tagasi. Buss väljub 3.<br />
mail kell 17.30 Vanemuise teatri<br />
eest parklast ja sõidab hiljem<br />
finišist tagasi <strong>Tartu</strong>sse, kui on<br />
kõik soovijad peale võtnud.<br />
Ühistreening on kõigile huvilistele<br />
tasuta ja registreerimine<br />
ei ole vajalik.<br />
<strong>25.</strong> SEB Ühispanga <strong>Tartu</strong><br />
<strong>jooksumaraton</strong>i rada ei ole<br />
plaanis muuta. Sarnaselt eelmise<br />
aastaga käib võistlus peamiselt<br />
kruusa-, kohati ka metsavaheteel.<br />
Seepärast ei ole soovitatav<br />
kanda väga õhukese tallaga<br />
jooksujalatseid, millega kivisel<br />
pinnal on ebamugavam<br />
joosta.<br />
Juhul kui viimaste nädalate<br />
ilmad oluliselt ei muutu, kostitab<br />
kevad võistlejaid varasemast<br />
kuivema rajaga.<br />
Uko Urb
6 AJALUGU<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
Jooksumaratoni<br />
ajaloost: veerand<br />
sajandit joostes<br />
Iga aastaga populaarsust<br />
koguv <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
on 25 aastaga<br />
elanud üle tõuse<br />
ja mõõnu ning liigub<br />
praegu taas ühe aasta<br />
populaarsema jooksuürituse<br />
staatuse poole.<br />
Tänavu juba <strong>25.</strong> korda peetavast<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>ist on<br />
jooksusõpradele saanud oluline<br />
sündmus, mis veerandsajandi<br />
jooksul on läbi teinud<br />
tubli arengu. Üks on aga jooksuvõistlust<br />
iseloomustanud läbi<br />
aastate – jooksusõprade puuduse<br />
tõttu pole üritus ära jäänud.<br />
Üks tänase <strong>Tartu</strong> nelikürituse<br />
osa – jooksuvõistlus – kannab<br />
ametlikult sponsori nime<br />
SEB Ühispanga <strong>Tartu</strong> Jooksumaraton.<br />
Läbi aegade on jooksuvõistlus<br />
aga tuntud olnud kui<br />
<strong>Tartu</strong> sügisjooks ning varem<br />
kuulus see <strong>Tartu</strong> kolmikürituse<br />
alla koos suusamaratoni<br />
ning rattavõistlusega. Tänaseks<br />
on peale jooksu- ja suusamaratoni<br />
nelikürituse osa ka rattaralli<br />
ning maraton.<br />
Eesrindlik<br />
üleliiduliselt<br />
«1980ndate aastate algul tuli<br />
suur muutus <strong>Tartu</strong> maratoni<br />
korraldamisse,» meenutab pikka<br />
aega <strong>Tartu</strong> kolmikürituse<br />
korralduskomiteed vedanud<br />
Rein Kamarik. Olles seotud<br />
jalgrattaspordiga, hakkasid just<br />
ratturid üha enam populaarsust<br />
koguva suusamaratoni<br />
kõrvale jalgrattavõistlust nõudma<br />
ning 1982. aastal esimene<br />
selline peetigi.<br />
«Sealt edasi oli kuidagi loogiline,<br />
et jooksusõbrad tahtsid ka<br />
PARIM NAINE: 24. <strong>Tartu</strong><br />
<strong>jooksumaraton</strong>i võitja Olga<br />
Andrejeva võitis mullu selle<br />
võistluse esimest korda.<br />
Margus Ansu (Postimees)<br />
Uued tuuled<br />
ajavõtus<br />
SEB Ühispanga <strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong><br />
<strong>jooksumaraton</strong>i finišis saab<br />
uuendusena lisatasu eest täpse<br />
diplomi, millele on kantud võistleja<br />
ajad kõigis teeninduspunktides<br />
(s.h poolmaratoni vaheaeg<br />
23 km distantsi läbijatel), tema<br />
keskmine kiirus ning lõpuaeg.<br />
Detailse dokumendi väljastamine<br />
maksab 50 krooni ning seda<br />
tuleb küsida diplomitelgist.<br />
Jooksjale pakub see eelkõige<br />
võimalust tagantjärele oma edenemist<br />
hinnata ning võrrelda seda<br />
sõprade-tuttavatega ja miks<br />
mitte hiljem ka järgnevate aastate<br />
tulemustega.<br />
oma üritust ja aasta hiljem oligi<br />
tegu juba kolmiküritusega,»<br />
meenutab Kamarik. «Tollaste<br />
linnaisade ja otsustajate meelest<br />
pidi <strong>jooksumaraton</strong> kindlasti<br />
toimuma linnas, nagu mitme<br />
maailmakuulsa linnamaratoni<br />
puhul,» meenutab mees.<br />
Nii hakkaski <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
trass kulgema läbi terve <strong>Tartu</strong><br />
linna.<br />
Eriti helged olidki legendaarse<br />
jooksuvõistluse algaastad,<br />
kust on pärit ka tänaseni püsinud<br />
osavõturekordid. Ehkki<br />
tervisesport on praegu Eestis<br />
väga populaarseks muutunud,<br />
on <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong> viimastel<br />
aastatel alla jäänud näiteks<br />
1985. ja 1986. aastale, kui<br />
Taaralinna jooksuvõistlusest<br />
võttis osa koguni üle 1300 inimese.<br />
«Me olime kolmikürituse<br />
korraldamisega selgelt esirinnas<br />
ning kord kuulutati <strong>Tartu</strong><br />
maratoni korraldus ka üle terve<br />
Nõukogude Liidu parimaks<br />
rahvaspordiürituseks. Tänu<br />
sellele oli asi ka väljaspool Eestit<br />
populaarne ja me pidime<br />
kehtestama Venemaale piiranguid<br />
osalejate arvu osas,» meenutab<br />
Kamarik osalejaterohkeid<br />
aegu.<br />
Rahvale tegi ürituse populaarseks<br />
ka asjaolu, et üritustest<br />
võtsid algaastatel osa ka<br />
POPULAARNE ÜRITUS:<br />
1986. aastal oli <strong>Tartu</strong> sügisjooks<br />
oma populaarsuse tipul<br />
ning põhijooksust võttis osa<br />
1399 jooksjat. Pildil kulgevad<br />
sportlased mööda Emajõe<br />
kallast. Arhiiv<br />
tuntud inimesed, nagu olümpiavõitja<br />
Aavo Pikkuus ja perekond<br />
Šmigun.<br />
Kui esimesel <strong>Tartu</strong> sügisjooksul<br />
1983. aastal registreerus<br />
903 osavõtjat ning starti<br />
jõudis sadakond vähem, siis juba<br />
aasta pärast oli osalejaid ligi<br />
1400. Kusjuures minimaratonil<br />
oli 1984. aastal lõpetajaid protokolli<br />
kohaselt koguni 1719. Esimesel<br />
juubeliüritusel, viiendal<br />
<strong>Tartu</strong> sügisjooksul, osales ligi<br />
1500 huvilist ning minijooksu<br />
lõpetas üle 2000 osaleja.<br />
Kamarik meenutab, et ürituse<br />
korraldamiseks omavalitsus
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong> AJALUGU<br />
7<br />
Kavas uus<br />
lastejooks Elvas<br />
Esimest korda peetakse sel aastal<br />
<strong>Tartu</strong>maa tervisespordikeskuses<br />
Elva lastejooks, start antakse<br />
13. mai hommikul kell 11.30. Poolekilomeetrisele<br />
rajale on oodatud<br />
kõik noored jooksusõbrad.<br />
Sarnane ettevõte on 13. mai<br />
hommikul kell 10 ka Otepääl<br />
Tehvandi spordikeskuse staadionil,<br />
kus lapsi ootab samuti 500meetrine<br />
rada.<br />
Mõlemale võistlusele saab<br />
registreeruda internetiaadressil<br />
www.tartumaraton.ee.<br />
Jooksumaratoni<br />
võitjad läbi aegade<br />
1983 Viljo Emajõe Ille Kukk<br />
1984 Toomas Turb Ille Kukk<br />
1985 Toomas Turb Ille Kukk<br />
1986 Toomas Turb Ille Kukk<br />
1987 Aivar Tsarski Ene Aigro<br />
1988 Aivar Tsarski Ille Kukk<br />
1989 John Bolger Ille Kukk<br />
1990 Vjatšeslav Košelev Ille Kukk<br />
1991 Viljo Emajõe Ille Kukk<br />
1992 Aivar Kullas Tiiu Müürsepp<br />
1993 Heiki Sarapuu Heidi Rekkand<br />
1994 Pavel Loskutov Ille Kukk<br />
1995 Pavel Loskutov Jane Salumäe<br />
1996 Pavel Loskutov Külli Kaljus<br />
1997 Pavel Loskutov Külli Kaljus<br />
1998 Aleksander Prokopcuk Külli Kaljus<br />
1999 Pavel Loskutov Külli Kaljus<br />
2000 Vjatšeslav Košelev Jane Salumäe<br />
2001 Vjatšeslav Košelev Külli Kaljus<br />
2002 Vjatšeslav Košelev Külli Kaljus<br />
2003 Vjatšeslav Košelev Külli Kaljus<br />
2004 Pavel Loskutov Maile<br />
Magnusson<br />
2005 Pavel Loskutov Tiina Tross<br />
2006 Margus Pirksaar Olga Andrejeva<br />
või riik mingisuguseid takistusi<br />
ei teinud ning pigem olid igati<br />
abiks. Näiteks hankis Eestis<br />
puudu olevaid joogitopse ministeerium.<br />
«Pigem on tänapäeval raskem<br />
korraldada ja sponsoreid<br />
leida,» arvab Kamarik.<br />
Taasiseseisvumine<br />
pani piirid kinni<br />
Tingimused <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
algaastatel olid head ning osalejate<br />
eest kanti vähemalt sama<br />
head hoolt kui nüüdisvõistlustel.<br />
Näiteks 1987. aastal peetud<br />
V <strong>Tartu</strong> sügisjooksul kindlustati<br />
korras arstitõendi esitanud registreerunule<br />
viierublase osavõtumaksu<br />
eest rajal kahes kontrollpunktis<br />
jook, finišis söökjook,<br />
saun ja loomulikult suveniirid.<br />
Enesestmõistetav oli korras<br />
ja selgelt märgistatud rada<br />
ning igasugune rajaäärne abi.<br />
Märgatav mõõn saabus <strong>Tartu</strong><br />
sügisjooksu koos Eesti taasiseseisvumisega,<br />
kui kahanes<br />
oluliselt osalejate arv. Pärast V<br />
<strong>Tartu</strong> sügisjooksu vähenes osavõtjate<br />
arv nelja aastaga ligi<br />
kolm korda ning 1993. aastal oli<br />
osalejaid jooksuvõistluse tippaastatega<br />
võrreldes peaaegu<br />
kümme korda vähem – põhidistantsil<br />
oli vaid 152 osalejat.<br />
«Eks üks põhjus oli kindlasti<br />
piiride kinnipanek ja Venemaalt<br />
ei saanud inimesed enam<br />
osalema tulla. Samas mängis<br />
rolli ka inimeste majandusseis.<br />
Spordivarustus võis küll varasemast<br />
ajast olemas olla, kuid<br />
näiteks Tallinnast kohale sõitminegi<br />
käis paljudele üle jõu,»<br />
räägib Rein Kamarik.<br />
Nii püsis olukord mitu aastat,<br />
ehkki areenile oli tõusnud<br />
mitu Eesti tippjooksjat. 1994.<br />
aastal võitis näiteks esimest<br />
korda <strong>Tartu</strong> sügisjooksu Pavel<br />
Loskutov, kes pärast seda võitis<br />
sama võistluse veel kolm<br />
korda järjest. 1995. aastal oli<br />
naistearvestuses võidukas aga<br />
Jane Salumäe.<br />
Taas tuhande<br />
osaleja piirimail<br />
Loskutovil on enim võite <strong>Tartu</strong><br />
<strong>jooksumaraton</strong>ilt ja selle eelkäijalt,<br />
ta on neid noppinud<br />
seitse. Legendaarsed sportlased<br />
sellel võistlusel on ka viiekordne<br />
võitja Vjatšeslav<br />
Košelev ja võistluse algusaastatel<br />
meeste seas kolm korda järjest<br />
võidukas olnud Toomas<br />
Turb.<br />
2000. aastal <strong>Tartu</strong> sügisjooksust<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>iks<br />
ümber nimetatud võistlusel<br />
hakkas pärast muudatusi taas<br />
paremini minema ning osavõtjate<br />
ja jooksuhuviliste arv kasvas<br />
iga aastaga. Viimasel, 24.<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>il oli osalejaid<br />
juba ligi tuhat, mis meenutab<br />
veerandsaja aasta vanuse<br />
võistluse hiilgeaegu.<br />
«Võrreldes teiste nelikürituse<br />
osadega, on <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
populaarsus aeglasemalt kasvanud.<br />
Ei tea, kas inimesed on<br />
laisad, aga üldiselt on ka <strong>jooksumaraton</strong><br />
populaarsust ikka<br />
juurde võitmas,» arvab kauaaegne<br />
korraldaja. Tema sõnul<br />
on tervitatav, et jooksurada on<br />
viidud linnast välja, see oli juba<br />
algusaastatel üks korralduskomitee<br />
soove. Martti Kass
8 AJAVÕTT<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
ELEKTROONIKA: Moodne elektronajavõtusüsteem on arenenud koos <strong>Tartu</strong> maratoni ajalooga ja lubab juba päris täpset statistikat.<br />
Margus Ansu (Postimees)<br />
Jooksumaratoni ülimoodne<br />
ajavõtusüsteem<br />
lubab jooksjal finišis<br />
hinnata näiteks ka keskmist<br />
kiirust. Maratoni<br />
sünniaastatel oli ajavõtt<br />
aga märksa keerulisem<br />
ja nõudis korraldajatelt<br />
nutikust.<br />
13. mail peetaval <strong>25.</strong> SEB Ühispanga<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>il<br />
saab osaleja esimest korda finišis<br />
sümboolse tasu eest eridiplomi,<br />
millel on elektronajavõtusüsteemi<br />
üles võetud vaheajad<br />
eri kontrollpunktides ja jooksja<br />
keskmine kiirus. Kuidas 25<br />
aastat tagasi esimene elektronaja-võtusüsteem<br />
ehitati, meenutab<br />
16 aastat <strong>Tartu</strong> maratoni<br />
infotehnoloogiateeninduse eest<br />
vastutanud Rein Rebane.<br />
Omaehitatud arvuti<br />
Kõik algas 1980. aastal <strong>Tartu</strong><br />
maratoni taassünniga, mis tõi<br />
seninägematult suure osalejate<br />
arvu ja pani korraldajaid kukalt<br />
kratsima, kuidas kõigi osalejate<br />
aega üles võtta. «Esimestel<br />
maratonidel oli ajavõtuga<br />
probleeme. 1981. aasta lõpul otsis<br />
Tõnu Oja isa meid üles ja<br />
veenis kogu maratoni infoteenindust<br />
lahendama,» meenutab<br />
Rebane.<br />
Ajavõtu ajalugu: Roosast<br />
Käkist moodsa elektroonikani<br />
Esialgu panid Rebane ja tema<br />
kaastöötajad oma ideed paberile.<br />
Need tundusid päris<br />
utoopilised. «Meil polnud vajalikku<br />
tehnobaasi. Pöördusime<br />
spordikomitee poole ja esitasime<br />
neile perspektiivprojekti.<br />
Kuna tõime põhivajadusena<br />
välja <strong>Tartu</strong> maratoni, siis komitee<br />
otsustas, et see ei ole üleeestiline<br />
spordivõistlus ega toeta<br />
tartlaste tegemisi. Nii ei saanud<br />
meie projekt ei siis ega ka<br />
edaspidi ühtegi toetusrubla,»<br />
ütleb Rebane.<br />
<strong>Tartu</strong> maratoni korralduskomitee<br />
ei andnud aga alla ja leidis<br />
rahastamiseks teise võimaluse<br />
ja 1982. aastal algas süsteemi<br />
väljaehitus. «Põhiküsimus<br />
oli, kust leida töökindlat välismaist<br />
personaalarvutit, mille<br />
juurde ehitada elektronkell,<br />
ajamõõduandurid ja numbrisisestuspuldid,»<br />
ütleb Rebane.<br />
Lahendus leiti Piritalt, kust<br />
«laenati» oluline mikroprotsessori<br />
juhtautomaat suurelt elektrontabloolt.<br />
Peagi valmis selle<br />
vidina põhjal esimene personaalarvuti,<br />
millele tegijad panid<br />
nimeks Roosa Käkk. «Selle<br />
esimene ülesanne oli kirjutada<br />
ajamõõduprogramm ja kasutada<br />
seda võistlustel. 1983.<br />
aastal töötas projekti kallal põhiliselt<br />
tööst vabal ajal viis inimest.<br />
Esimene võistlus, mille<br />
ametlikult korraldasime, oli<br />
1984. aasta Tamsalu suusamaraton.<br />
See õnnestus ja oli edukas,»<br />
meenutab Rein Rebane.<br />
Tänu oma fanatismile oldi ülejäänud<br />
maailmast kümme järgmist<br />
aastat ees. 20 järgmisel<br />
aastal korraldasid Rebane ja tema<br />
kaaslased ajavõttu koguni<br />
üle 600 võistluse juures.<br />
Teatepulk on üle antud<br />
Loomulikult ei sujunud kõik<br />
ka päris äpardusteta. Näiteks<br />
süsteemi esimest korda 1984.<br />
aastal <strong>Tartu</strong> maratonil kasutades<br />
töötas Elva finišis omaehitatud<br />
arvuti Roosa Käkk ja saatis<br />
registreeritud informatsiooni<br />
Piritale põhiarvutisse. Kui<br />
välja oli prinditud protokoll 300<br />
esimese osalejaga, side Tallinnaga<br />
katkes ja seda taastada<br />
võistluse ajal ei õnnestunudki.<br />
Viis aastat hiljem oli suusamaratoni<br />
ajal nii külm, et suure<br />
elektritarbimise tõttu süttisid finišis<br />
posti otsas juhtmed. Rebase<br />
meeskond läks sujuvalt üle<br />
käsiajavõtule ja pärast tuli need<br />
andmed ise arvutisse sisestada.<br />
Veel kaks aastat hiljem, 1991.<br />
aastal peetud tähtsa näidismaratoni<br />
ajal ütles Roosa Käkk<br />
elektriprobleemide tõttu üles ja<br />
kasutusele võeti varuvariant.<br />
Tol korral olid kohal ka<br />
Worldloppeti esindajad, kes jälgisid<br />
asjade sujumist. «Mina pidin<br />
esindajatele selgitama, kuidas<br />
meie süsteem toimib, aga<br />
mul ei jäänud üle muud kui selgituste<br />
andmisest igati kõrvale<br />
hoiduda. See ka õnnestus,»<br />
naerab Rebane.<br />
2004. aastal olid Eestis juba<br />
uue põlvkonna andurid ja vastuvõtjad<br />
– ajamõõtmine ei nõua<br />
enam rinnanumbrite sisestamist.<br />
Rebane ja tema meeskond<br />
andsid teatepulga üle.Sellest<br />
ajast osaleb Rebane maratonidel<br />
sportlasena, kellel ei ole<br />
muret ega vastutust ajavõtu pärast.<br />
Rein Rebane on läbinud<br />
kaheksa <strong>Tartu</strong> maratoni.<br />
Martti Kass
Mitsubishi Outlander 2,0 Di-D CO 2<br />
-emissioon 174-183 g/km, keskmine kütusekulu 6,6-6,9 l/100 km<br />
UUS OUTLANDER | NUPUKAS MAASTUR<br />
LINNAS<br />
MAAL<br />
MAASTIKUL<br />
Vali tõeline nelikvedu!<br />
Nelikvedu on Mitsubishi Motorsi pärusmaa. Uus Outlander on auto, mis tuleb nutikalt toime nii raske loodusraja, maantee kui ka<br />
linnatänavaga. All Wheel Control süsteem ühendab elektrooniliselt juhitavat nelikvedu aktiivse stabiilsus- ja veojõukontrolliga.<br />
Te ei pea tegema muud, kui keerama nuppu – Outlander muudab oma jõuülekannet, tagamaks hea juhitavuse ka kõige karmimates<br />
sõidutingimustes. Jääb üle vaid sõita!<br />
Autoga tasuta kaasa üle-euroopaline 24h-autoabipakett MAP. Mitsubishi Motorsi peaesindus Eestis –<br />
AS Silberauto • www.silberauto.com • TALLINN • Mustamäe tee 46, tel 626 6625 • Peterburi tee 50a,<br />
tel 605 6950 • TARTU • Ringtee 61, tel 730 0795 • PÄRNU • Riia mnt. 231a, tel 445 1990 • JÕHVI • Jaama 42a,<br />
tel 6119733 • KURESSAARE • Tallinna 82b, tel 5330 7676 • VILJANDI • Pargi 3b, tel 4354902 • www.mitsubishi.ee
10<br />
PIKAMAAJOOKS<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
Pikamaajooks –<br />
meeldiv kogemus<br />
Jooks loob hea enesetunde,<br />
aitab keha vormis<br />
hoida ja pakub tööle<br />
head vaheldust. Paraku<br />
ei leita endas sageli<br />
motivatsiooni või julgust<br />
osaleda suuremates<br />
jooksuvõistlustes.<br />
Hinges hakkab närima kahtlus,<br />
kas distants pole liiga pikk<br />
ja ettevalmistus puudulik, ning<br />
lõppeks lüüakse käega. Selleks,<br />
et pikemale jooksudistantsile<br />
minna, ei ole tingimata tarvilik<br />
veeta kümneid tunde kuus<br />
jooksurajal ja katta sadu kilomeetreid,<br />
piisab ka tagasihoidlikumast<br />
jooksuharjumusest ja<br />
oma võimete tundmisest.<br />
Jooksust tuleb<br />
rõõmu tunda<br />
Oluline on oma keha siiski<br />
jooksmisega harjutada ja otse<br />
kontorilaua tagant rajale minna<br />
ei maksa. Reklaamifirmas<br />
Puffet Invest töötav Janar Siniväli<br />
hakkas jooksma paar nädalat<br />
enne oma esimest maratoni.<br />
«Õnnestus selline treeningukaaslane<br />
leida, kellel jooksustaaž<br />
oli sarnaselt minu omaga<br />
olematu, nii et saime ühes tempos<br />
lasta. Võtsime treeningukohaks<br />
sama trassi, kus võistlus<br />
oli tulemas, et saaks paremini<br />
seda maad tunnetada ja energiat<br />
jaotada,» selgitas Siniväli.<br />
Tema sõnul ei olnud valitud 10-<br />
kilomeetrise raja läbimine hiljem<br />
suur probleem – kui jaks<br />
vahepeal otsa lõppes, sai mõne<br />
minuti jalutatud ja edasi sörgitud.<br />
Tema sõnul on jooksu puhul<br />
tegu puhtalt viitsimise ja<br />
kättevõtmisega. «Jooks on mõnus,<br />
pole vaja mingit kola kaasa<br />
vedada ja harrastada saab seda<br />
igal pool,» ütleb Siniväli.<br />
Hoolitse oma<br />
tervise eest<br />
Alati saab oma keha vitamiine<br />
ja multifunktsionaalseid kapsleid<br />
täis toppida ja loota, et<br />
nüüd oled haiguste või muude<br />
vaevuste eest kaitstud. Alternatiiv<br />
on igaühele palju odavamalt<br />
kätte tulev aktiivne eluviis,<br />
mis aitab organismi tugevana<br />
hoida. Viimase kasuks on<br />
otsustanud ka Eesti Maalikooli<br />
tudeng Liisi Õunapuu: «Tekkis<br />
tahtmine oma tervise heaks<br />
midagi teha ja jooks tundub<br />
mulle kõige lihtsam liikumise<br />
viis, vaja on ainult jooksususse<br />
ja tahet,» selgitab ta.<br />
Liisi sõnul ongi tema puhul<br />
põhimotivaator soov oma tervise<br />
eest hoolitseda ja liikumisest<br />
saadav mõnu.<br />
Otsus <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
lühemat distantsi läbida sündis<br />
Liisil kerge südamega: «Pigem<br />
olen põnevil, kui hästi ma suudan,»<br />
ütleb üliõpilane.<br />
<strong>Tartu</strong> ülikooli akadeemilise<br />
spordiklubi juhatuse liikme<br />
Harry Lembergi sõnul ei tohiks<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>i lühema,<br />
10kilomeetrise trassi läbimine<br />
üle jõu käia ühelegi inimesele,<br />
kes vähemalt kord nädalas teeb<br />
midagi sportlikku.<br />
10 km peaaegu<br />
igaühele jõukohane<br />
«Siinkohal tasub olla ettevaatlik<br />
vaid tempo valikuga. Kui<br />
füüsiline vorm ei ole just suurepärane,<br />
tasuks ka jooksukiirust<br />
selle järgi valida ja vahepeal kas<br />
või jalutada. Kindlasti tuleb liikudes<br />
hoida maksimaalselt ühtlast<br />
rütmi,» soovitab Lemberg.<br />
Poolmaratoni ehk 23 kilomeetri<br />
läbimiseks peaks ettevalmistus<br />
olema veidi parem ja päris<br />
ilma treeninguta ei tasu seda<br />
siiski jooksma minna.<br />
Arvamus, et kõik jooksuvõistlusest<br />
osavõtjad lähevad tipptulemusi<br />
tegema, on tavaliselt<br />
petlik. Paljud harrastajad, kelle<br />
treeninguplaanis ei ole tippsportlastele<br />
iseloomulikku süstemaatilisust,<br />
käivad lihtsalt liikumisest<br />
rõõmu tundmas. Oluline<br />
on ennast kätte võtta ja kohale<br />
tulla – julge pealehakkamine<br />
on teadupärast pool võitu...<br />
või lihtsalt rõõm sportlikust<br />
pühapäevast. Uko Urb<br />
IGAÜHELE: Valides<br />
õige distantsi, saab<br />
jooksuvõistlusest osa<br />
võtta nii algaja kui ka<br />
olümpiavõitja. Pildil<br />
Andrus ja Angela<br />
Veerpalu 22. <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
kepikõnni distantsil.<br />
Margus Ansu (Postimees)
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong> JALATS 11<br />
IGAÜHELE ERINEV:<br />
Õiget jooksujalatsit ostes<br />
tuleks kindlasti arvestada,<br />
et igale jalatüübile on oma<br />
jalatsid. Kalev Lilleorg<br />
Korralik jalats<br />
säästab<br />
jooksja jalgu<br />
Kvaliteetse ja sobiva<br />
jooksujalanõu arvelt<br />
ei tasu kokku hoida,<br />
vastasel juhul ähvardavad<br />
harrastajat põlveja<br />
seljavalud ning<br />
piinarikkad treeningud<br />
Asicsi jooksujalatsite importija<br />
Aivo Liiv on viieteistkümne<br />
aastaga näinud väga palju erinevaid<br />
jooksujalanõusid. «Praeguse<br />
aja jooksutossud on päris<br />
kindlasti märksa vastupidavamad<br />
kui need, mis kümme aastat<br />
tagasi poelettidel olid,» ütleb<br />
Liiv.<br />
Hea jalats<br />
säästab liigeseid<br />
Aga hea jooksujalatsi kriteeriumid<br />
on põhimõtteliselt samaks<br />
jäänud. Korralik spordijalats<br />
peab eelkõige jalga toestama ja<br />
põrutusel tekkivat lööki vähendama.<br />
Eri spordikaubamärgid<br />
kasutavad selle eesmärgi saavutamiseks<br />
ise vahendeid. Lööki<br />
summutavad näiteks nii<br />
geel- kui ka õhkpadjad, aga ka<br />
kärjematerjalid ja vahetallad.<br />
Erinevaid jalamuresid esineb<br />
küllaltki palju. «Ligi kolmveerandil<br />
inimestel on mingi jalaprobleem-eripära,»<br />
teab Liiv.<br />
Asja selgitamiseks võtab ta appi<br />
pronatsiooni mõiste. Nimetatud<br />
meditsiinitermin tähistab<br />
jala liikumist hüppeliigesest<br />
koos jalavõlviga.<br />
Kui jalg vajub joostes hüppeliigesest<br />
liiga palju sissepoole,<br />
on tegu ülepronatsiooniga, teisel<br />
puhul on jalavõlv liiga jäik<br />
ja tegu alapronatsiooniga.<br />
Mõlemal juhul on jala enda<br />
löögisummutusvõime puudulik.<br />
Jooksmise puhul on see eriti<br />
oluline, sest jalgadele toetuv<br />
keharaskus suureneb kohati 4-<br />
5, treppidel joostes isegi kuni 6-<br />
7 korda. Kui liigeseid seesuguse<br />
massiga vale nurga all pidevalt<br />
koormata, ei jää liigesevalud<br />
tulemata.<br />
Tootja arvestab<br />
eri jalatüüpe<br />
Seega tasuks Aivo Liiva sõnul<br />
enne jooksutossu ostma minnes<br />
oma jala iseärasused selgeks<br />
teha, sest müügil on jalatseid<br />
nii ala- kui ka ülepronatsiooni<br />
all kannatavatele inimestele.<br />
JÄTKUB LK. 12
12 JALATS<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
«Testi tegemiseks või jalatüübi<br />
teada saamiseks tasub eelkõige<br />
pöörduda müüjate poole,»<br />
julgustab Liiv.<br />
Peale selle tasub teada, et<br />
naiste- ja meestetossudel on<br />
erinevad liistud ning need arvestavad<br />
sooliste eripäradega.<br />
Seetõttu ei maksa kanda teise<br />
inimese kasutatud jalanõusid.<br />
«Laste puhul ei soovita ma ka<br />
nooremale lapsele vanema kantud<br />
tosse anda, sest nii võib näiteks<br />
vanema lapse äravajunud<br />
tossud soodustada probleeme<br />
nooremale, kelle jalg on teistsugune,»<br />
selgitab Asicsi importija.<br />
Pimesi ei maksa osta<br />
Spordijalatsite ostul kehtib teada-tuntud<br />
reegel – mida kallim<br />
jalats, seda kvaliteetsem, vastupidavam<br />
ja toestavam. Heal<br />
jooksujalatsil on jalavõlvi all<br />
liikumist kontrollivad toed, mis<br />
aitavad samuti jala stabiilsena<br />
hoida. Seetõttu tuleb poes kindlasti<br />
vaadata, et jooksujalats ei<br />
oleks liig pehme (rullikeeratav).<br />
Painduv peaks olema vaid esiots,<br />
mitte kogu tald, vastasel juhul<br />
see sportlase jalga ei aita.<br />
Hinnapiir, millest tavaliselt algavad<br />
tehnilised jooksujalatsid,<br />
algab 1500 kroonist.<br />
«Odavamatel ei ole sageli isegi<br />
summutuspatju, üle selle on<br />
juba üsna head jalanõud,» ütleb<br />
Liiv ja soovitab tõsisematel<br />
harrastajatel kergekäelisi ostusid<br />
vältida. Poes tuleks aeg<br />
maha võtta, tossud jalga panna,<br />
ringi käia.<br />
Unustada ei tohi ka spordiala,<br />
sest joostes liigub inimene<br />
rohkem ette, võrkpallis üles,<br />
tennises külgede peale. Toestused<br />
ja summutuspadjad on kvaliteetsete<br />
jalatsite puhul seatud<br />
spordiala dünaamika järgi.<br />
Vana jalats<br />
ei täida eesmärke<br />
Jooksja peab enne jalatsi<br />
valimist mõtlema<br />
ka sellele,<br />
kus ta liikuma<br />
hakkab. Metsajooksuks<br />
on veekindlamad<br />
suurema<br />
tallamustriga<br />
jalatsid, asfaltkatte<br />
tarvis<br />
KANNATUGI Peaks olema optimaalse kõrgusega<br />
ja pehme ülaäärega, et mitte vigastada<br />
Achilleuse kõõlust. Ideaalis fikseerib jala kindlalt.<br />
<br />
VAHETALD Kõige olulisem<br />
osa jala põrutuse vähendamisel.<br />
Kerge aga vastupidav<br />
ning täiendatud näiteks<br />
geel- või õhkpadjakestega.<br />
tuleks aga pigem valida sellised<br />
jalanõud, millel on summutuspadjad<br />
nii ees kui ka taga.<br />
Nii on löök kahelt poolt pehmendatud,<br />
ohutust silmas<br />
pidades tuleb üle vaadata<br />
ka helkurite olemasolu.<br />
<br />
TALD Tugevast kummist<br />
ja pidavust tagava mustriga<br />
sõltuvalt pinnasest.<br />
Kuidas valida sobivat jooksujalatsit?<br />
<br />
Loomulikult tuleks sporditoss<br />
välja vahetada siis, kui jalats<br />
katki hakkab minema. Aivo<br />
Liiva sõnul aga varemgi, sest<br />
vahetalla vastupidavus jääb<br />
kuskile 1000 kuni 1400 kilomeetri<br />
vahele, sõltuvalt jalatsi<br />
kvaliteedist. «Toss võib välja<br />
näha täiesti uus, ent vahetald<br />
kaotab oma summutusomadused<br />
juba varem ning hoolimata<br />
heast välimusest tuleks<br />
mõelda uute soetamisele,»<br />
kinnitab Liiva. Loomulikult<br />
mängib rolli ka hooldus ning<br />
pesemisviis. Kõige jalatsisõbralikum<br />
on pesta pehme harja ja<br />
lahja seebiveega, pesumasinat<br />
ja radiaatoril kuivatamist peaks<br />
vältima. «Põhimõtteliselt võib<br />
tosse ka pesumasinasse panna,<br />
aga see vähendab jalatsi eluiga<br />
umbes kolmandiku,» kinnitab<br />
jalatsiekspert. Kindlasti ei tohi<br />
tosse pesta ka liiga kuumas<br />
vees, sest seeläbi võivad reageerima<br />
hakata erinevad kasutatud<br />
liimid ja jalats võib kaotada<br />
vormi,» seletab Liiv.<br />
Tehnoloogia arengut on raske<br />
ennustada, kuid ilmselt liigutakse<br />
suunas, mis toob veel-
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
JALATS 13<br />
<br />
PAELAD Sidumiseks<br />
on mitu viisi sõltuvalt jalatüübist.<br />
Alt laiema jala puhul<br />
peaks paelad olema ülaltpoolt<br />
tugevamalt seotud,<br />
et jalats kindlalt paigal<br />
püsiks, ning varvaste poolt<br />
lõdvemalt.<br />
ERINEV HINNAKLASS:<br />
Võimaluste ja vajaduste järgi<br />
saab harrastaja või tõsisem<br />
jooksusõber soetada eri hinnaklassi<br />
jalatseid. 3 x Kalev Lilleorg<br />
Nõuandeid:<br />
Uuri oma jalatüüpi<br />
Vaata üle jalatsi summutuselemendid<br />
– ees ja taga<br />
Hinda jalatsi toestuselemente<br />
Hea jalats maksab alates 1500<br />
kroonist<br />
Hinda asjatundlikku müüjat<br />
Ära pese pesumasinas<br />
Tossu sees võiks kanna ja otsaseina<br />
vahel olla pool kuni 1 cm<br />
ruumi<br />
Soovi korral osta ka spetssokid<br />
VARBAOSA Kaitseb<br />
varbaid, kuid samas on<br />
piisavalt vaba ruumi liikumiseks,<br />
et ei tekiks ville<br />
ega hõõrdumist.<br />
SISETALD Eelkõige<br />
lisapehmendi ja imab<br />
lisaks niiskust, et vältida<br />
villide teket.<br />
Jooksujalatsite<br />
hinnaklassid:<br />
KUNI 1500 universaalsed<br />
elustiilijalatsid<br />
1500–3000 tehnilised<br />
head jalatsid<br />
3000–2500 tihti väga head<br />
aga sageli ka nn. moejalatsid<br />
gi kergemad ja jalga paremini<br />
toestavad vahetallad. Töötatakse<br />
ka kangaga, mis peaks kaitsma<br />
UV-kiirte ja ülekuumenemise<br />
eest ning vältima rebenemist.<br />
Tulevikutossul<br />
lisavidinad<br />
Paljud firmad üritavad spordijalatseile<br />
lisada tehnoloogilisi<br />
funktsioone. Seetõttu pole üllatav,<br />
et tootma on hakatud ka<br />
andurite, sammu- ja kaloriloendajate<br />
või mp3-mängijaga<br />
ühendatud jooksutosse. Kokkuvõttes<br />
need jalatsi omadusi<br />
või eesmärke ei muuda, vaid<br />
üritavad toodet tarbijale lihtsalt<br />
originaalsemaks ja ihaldusväärsemaks<br />
teha.<br />
Peale jooksutossude on maailmas<br />
väga levinud ka spetsiaalsed<br />
käimisjalatsid, mis eelmistest<br />
natuke erinevad. Kui jooksmisel<br />
vajub keha ette ja jalg<br />
puudutab maad keha lähedal,<br />
siis käimise puhul on inimese<br />
asend sirgem ja jalg läheb kaugemale.<br />
Käimisjalatsil on sirgem<br />
liist ja suurem kannanurk,<br />
mis asub rohkem keskel. Tihti<br />
on need nahast ja vetthülgavad.<br />
Väga mugav on neis harrastada<br />
näiteks kepikõndi.<br />
Käimisjalatseid<br />
ostetakse Eestis vähe<br />
Asics on käimisjalatsid välja<br />
töötanud ka diabeetikutele, kellele<br />
verevarustuse parandamine<br />
liikumise kaudu on üks põhiravivorme.<br />
Oht on aga selles,<br />
et ka kõige väiksem vill võib<br />
diabeedihaigel areneda raskeks<br />
terviseprobleemiks. Seetõttu<br />
peab suhkruhaige jooksu- või<br />
käimisjalats olema kvaliteetne<br />
ning hoolikalt valitud. Nende<br />
eripära on laiem varbaosa, pehmemad<br />
materjalid ning libedast<br />
õrnast riidest ilma õmblusteta<br />
vooderdus, et vältida jala<br />
hõõrdumist. «Näiteks Austraalia<br />
riik maksab ühe diabeetiku<br />
tossupaari välja, et populariseerida<br />
nende seas liikumist,» teab<br />
Liiv.<br />
Maarika Kirikmäe
14 TAASTUMINE <strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
SADULASSE: Selleks, et mõni nädal<br />
pärast <strong>jooksumaraton</strong>i rattavõistluseks<br />
taastuda, tuleks jälgida toitumisnõuandeid<br />
ning hakata ettevaatlikult treenima. Aldo Luud<br />
Sel kevadel vaevab ilmselt<br />
nii mõnigi harrastussportlane<br />
pead, kuidas<br />
esineda edukalt <strong>25.</strong><br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>il ja<br />
kahe nädala pärast olla<br />
valmis kihutama 26. <strong>Tartu</strong><br />
rattarallil. Võtmesõna<br />
on korralik taastumine.<br />
Jooksumaraton mõjub ühtviisi<br />
koormavalt nii treenitud kui ka<br />
treenimata lihastele. Erinevalt<br />
suusatamisest või rattasõidust<br />
pole siin puhkehetki, kui saaks<br />
näiteks pingutuseta mäest alla<br />
liikuda. Seega saab öelda, et<br />
jooksuvõistlus on kehale pikamaa-alade<br />
seas kõige raskem ja<br />
peale hea ettevalmistuse tuleb<br />
kindlasti tähelepanu pöörata<br />
ka korralikule taastumisele.<br />
Spordimeditsiinikeskuse<br />
Vomax arsti Toomas Karu sõnul<br />
tuleks pärast <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
kolmeks päevaks aeg maha<br />
võtta ja vältida igasuguseid<br />
suuremaid füüsilisi pingutusi.<br />
«Pikk jooks tekitab lihastesse<br />
hulgaliselt mikrotraumasid,<br />
seetõttu vajavad lihased mõne<br />
Kaks maratoni<br />
kahe nädalaga<br />
päeva puhkust. Treeningu asemel<br />
võiks neil päevadel teha<br />
kangetele lihastele külmakompressi,»<br />
soovitab Karu. Mis<br />
tahes treeninguplaanidest<br />
võiks sel ajal loobuda.<br />
Peale füüsilise pingutuse on<br />
kasulik vältida ka suurt töökoormust,<br />
sest psüühiline pinge<br />
suunab keha jõuvarud taastumisprotsessidest<br />
kõrvale.<br />
Maratonide vahelisel ajal ei tasu<br />
ka unega koonerdada. Piisav<br />
magamine on organismile parim<br />
taastusvahend.<br />
Uuesti treenima<br />
Jalgrattaga võiks sõitma hakata<br />
neljandal päeval pärast <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
ja algul ei tasu sellega<br />
üle pingutada. Alustada<br />
tuleks lühematest distantsidest<br />
rahuliku pulsiga ja siis vaikselt<br />
enesetunde järgi vahemaid<br />
suurendada.<br />
Juhul kui varasematel nädalatel<br />
on sportija keskendunud<br />
rohkem jooksule, siis nüüd tuleb<br />
hakata keha kiiresti harjutama<br />
jalgrattasõiduga.<br />
«Viimasel nädalal ei ole mõtet<br />
rõhuda kilometraažile, vaid<br />
pigem iga päev üks ots rattaga<br />
teha. Nii ei tule ka võistlusel<br />
kannatada suurt ebamugavustunnet,<br />
sest keha on velosõiduga<br />
juba kohanenud,» õpetab<br />
<strong>Tartu</strong> ülikooli emeriitprofessor.<br />
Kaks või kolm päeva enne<br />
SUURIMAD OHUD<br />
KAHE MARATONI VAHEL:<br />
Ületreenimine<br />
Vähene puhkus<br />
(ka vähene uneaeg)<br />
Stressirikas ja kurnav töö<br />
Suur pingutus maratonieelsetel<br />
päevadel<br />
võistlust tasuks võtta taastumiseks<br />
puhkust ja võistluseelsel<br />
päeval teha üks pooletunnine<br />
sõit andmaks kehale märku<br />
saabuvast pingutusest.<br />
Asjatundlik toitumine<br />
Ühest maratonist teiseni aitab<br />
sportlase või harrastaja ka õige<br />
toiduvalik. Vomaxi toitumisspetsialist<br />
Eric Roots soovitab esimesel<br />
tunnil pärast <strong>jooksumaraton</strong>i<br />
manustada süsivesikuid,<br />
näiteks paar banaani ja spordijooki.<br />
Hiljem samal päeval süüa<br />
hästi omastatavaid valkusid,<br />
näiteks muna, lahjat liha ja kala.<br />
«Suurele pingutusele järgnevatel<br />
päevadel võiks süüa rohkem<br />
kanaliha või teisi lihatooteid,<br />
mis aitavad taastada keha<br />
rauavarusid,» selgitab Roots.<br />
Rattaralli päeva hommikusöök<br />
tuleks süüa 2-3 tundi enne<br />
starti ja see võiks sisaldada<br />
kergestiseeditavaid süsivesikuid<br />
(puder, leib meega, banaanid,<br />
puuviljamahlad), vältida<br />
tuleks rasva- ja valgurikkaid<br />
toiduaineid. Oluline on juua<br />
piisavas koguses vedelikku –<br />
pool tundi enne starti 300–400<br />
ml puhast vett. Uko Urb
Change language