25. Tartu jooksumaraton

More documents

Recommendations

Info

8 AJAVÕTT 25. Tartu jooksumaraton ELEKTROONIKA: Moodne elektronajavõtusüsteem on arenenud koos Tartu maratoni ajalooga ja lubab juba päris täpset statistikat. Margus Ansu (Postimees) Jooksumaratoni ülimoodne ajavõtusüsteem lubab jooksjal finišis hinnata näiteks ka keskmist kiirust. Maratoni sünniaastatel oli ajavõtt aga märksa keerulisem ja nõudis korraldajatelt nutikust. 13. mail peetaval 25. SEB Ühispanga Tartu jooksumaratonil saab osaleja esimest korda finišis sümboolse tasu eest eridiplomi, millel on elektronajavõtusüsteemi üles võetud vaheajad eri kontrollpunktides ja jooksja keskmine kiirus. Kuidas 25 aastat tagasi esimene elektronaja-võtusüsteem ehitati, meenutab 16 aastat Tartu maratoni infotehnoloogiateeninduse eest vastutanud Rein Rebane. Omaehitatud arvuti Kõik algas 1980. aastal Tartu maratoni taassünniga, mis tõi seninägematult suure osalejate arvu ja pani korraldajaid kukalt kratsima, kuidas kõigi osalejate aega üles võtta. «Esimestel maratonidel oli ajavõtuga probleeme. 1981. aasta lõpul otsis Tõnu Oja isa meid üles ja veenis kogu maratoni infoteenindust lahendama,» meenutab Rebane. Ajavõtu ajalugu: Roosast Käkist moodsa elektroonikani Esialgu panid Rebane ja tema kaastöötajad oma ideed paberile. Need tundusid päris utoopilised. «Meil polnud vajalikku tehnobaasi. Pöördusime spordikomitee poole ja esitasime neile perspektiivprojekti. Kuna tõime põhivajadusena välja Tartu maratoni, siis komitee otsustas, et see ei ole üleeestiline spordivõistlus ega toeta tartlaste tegemisi. Nii ei saanud meie projekt ei siis ega ka edaspidi ühtegi toetusrubla,» ütleb Rebane. Tartu maratoni korralduskomitee ei andnud aga alla ja leidis rahastamiseks teise võimaluse ja 1982. aastal algas süsteemi väljaehitus. «Põhiküsimus oli, kust leida töökindlat välismaist personaalarvutit, mille juurde ehitada elektronkell, ajamõõduandurid ja numbrisisestuspuldid,» ütleb Rebane. Lahendus leiti Piritalt, kust «laenati» oluline mikroprotsessori juhtautomaat suurelt elektrontabloolt. Peagi valmis selle vidina põhjal esimene personaalarvuti, millele tegijad panid nimeks Roosa Käkk. «Selle esimene ülesanne oli kirjutada ajamõõduprogramm ja kasutada seda võistlustel. 1983. aastal töötas projekti kallal põhiliselt tööst vabal ajal viis inimest. Esimene võistlus, mille ametlikult korraldasime, oli 1984. aasta Tamsalu suusamaraton. See õnnestus ja oli edukas,» meenutab Rein Rebane. Tänu oma fanatismile oldi ülejäänud maailmast kümme järgmist aastat ees. 20 järgmisel aastal korraldasid Rebane ja tema kaaslased ajavõttu koguni üle 600 võistluse juures. Teatepulk on üle antud Loomulikult ei sujunud kõik ka päris äpardusteta. Näiteks süsteemi esimest korda 1984. aastal Tartu maratonil kasutades töötas Elva finišis omaehitatud arvuti Roosa Käkk ja saatis registreeritud informatsiooni Piritale põhiarvutisse. Kui välja oli prinditud protokoll 300 esimese osalejaga, side Tallinnaga katkes ja seda taastada võistluse ajal ei õnnestunudki. Viis aastat hiljem oli suusamaratoni ajal nii külm, et suure elektritarbimise tõttu süttisid finišis posti otsas juhtmed. Rebase meeskond läks sujuvalt üle käsiajavõtule ja pärast tuli need andmed ise arvutisse sisestada. Veel kaks aastat hiljem, 1991. aastal peetud tähtsa näidismaratoni ajal ütles Roosa Käkk elektriprobleemide tõttu üles ja kasutusele võeti varuvariant. Tol korral olid kohal ka Worldloppeti esindajad, kes jälgisid asjade sujumist. «Mina pidin esindajatele selgitama, kuidas meie süsteem toimib, aga mul ei jäänud üle muud kui selgituste andmisest igati kõrvale hoiduda. See ka õnnestus,» naerab Rebane. 2004. aastal olid Eestis juba uue põlvkonna andurid ja vastuvõtjad – ajamõõtmine ei nõua enam rinnanumbrite sisestamist. Rebane ja tema meeskond andsid teatepulga üle.Sellest ajast osaleb Rebane maratonidel sportlasena, kellel ei ole muret ega vastutust ajavõtu pärast. Rein Rebane on läbinud kaheksa Tartu maratoni. Martti Kass
Mitsubishi Outlander 2,0 Di-D CO 2 -emissioon 174-183 g/km, keskmine kütusekulu 6,6-6,9 l/100 km UUS OUTLANDER | NUPUKAS MAASTUR LINNAS MAAL MAASTIKUL Vali tõeline nelikvedu! Nelikvedu on Mitsubishi Motorsi pärusmaa. Uus Outlander on auto, mis tuleb nutikalt toime nii raske loodusraja, maantee kui ka linnatänavaga. All Wheel Control süsteem ühendab elektrooniliselt juhitavat nelikvedu aktiivse stabiilsus- ja veojõukontrolliga. Te ei pea tegema muud, kui keerama nuppu – Outlander muudab oma jõuülekannet, tagamaks hea juhitavuse ka kõige karmimates sõidutingimustes. Jääb üle vaid sõita! Autoga tasuta kaasa üle-euroopaline 24h-autoabipakett MAP. Mitsubishi Motorsi peaesindus Eestis – AS Silberauto • www.silberauto.com • TALLINN • Mustamäe tee 46, tel 626 6625 • Peterburi tee 50a, tel 605 6950 • TARTU • Ringtee 61, tel 730 0795 • PÄRNU • Riia mnt. 231a, tel 445 1990 • JÕHVI • Jaama 42a, tel 6119733 • KURESSAARE • Tallinna 82b, tel 5330 7676 • VILJANDI • Pargi 3b, tel 4354902 • www.mitsubishi.ee
Page 1 and 2: AJALUGU 1 25. Tartu jooksumaraton 2
Page 3 and 4: 25. Tartu jooksumaraton AJAKAVA 3 E
Page 6 and 7: 6 AJALUGU 25. Tartu jooksumaraton J
Page 10 and 11: 10 PIKAMAAJOOKS 25. Tartu jooksumar
Page 12 and 13: 12 JALATS 25. Tartu jooksumaraton
Page 14: 14 TAASTUMINE 25. Tartu jooksumarat

25. Tartu jooksumaraton

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?