25. Tartu jooksumaraton
25. Tartu jooksumaraton
25. Tartu jooksumaraton
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
8 AJAVÕTT<br />
<strong>25.</strong> <strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong><br />
ELEKTROONIKA: Moodne elektronajavõtusüsteem on arenenud koos <strong>Tartu</strong> maratoni ajalooga ja lubab juba päris täpset statistikat.<br />
Margus Ansu (Postimees)<br />
Jooksumaratoni ülimoodne<br />
ajavõtusüsteem<br />
lubab jooksjal finišis<br />
hinnata näiteks ka keskmist<br />
kiirust. Maratoni<br />
sünniaastatel oli ajavõtt<br />
aga märksa keerulisem<br />
ja nõudis korraldajatelt<br />
nutikust.<br />
13. mail peetaval <strong>25.</strong> SEB Ühispanga<br />
<strong>Tartu</strong> <strong>jooksumaraton</strong>il<br />
saab osaleja esimest korda finišis<br />
sümboolse tasu eest eridiplomi,<br />
millel on elektronajavõtusüsteemi<br />
üles võetud vaheajad<br />
eri kontrollpunktides ja jooksja<br />
keskmine kiirus. Kuidas 25<br />
aastat tagasi esimene elektronaja-võtusüsteem<br />
ehitati, meenutab<br />
16 aastat <strong>Tartu</strong> maratoni<br />
infotehnoloogiateeninduse eest<br />
vastutanud Rein Rebane.<br />
Omaehitatud arvuti<br />
Kõik algas 1980. aastal <strong>Tartu</strong><br />
maratoni taassünniga, mis tõi<br />
seninägematult suure osalejate<br />
arvu ja pani korraldajaid kukalt<br />
kratsima, kuidas kõigi osalejate<br />
aega üles võtta. «Esimestel<br />
maratonidel oli ajavõtuga<br />
probleeme. 1981. aasta lõpul otsis<br />
Tõnu Oja isa meid üles ja<br />
veenis kogu maratoni infoteenindust<br />
lahendama,» meenutab<br />
Rebane.<br />
Ajavõtu ajalugu: Roosast<br />
Käkist moodsa elektroonikani<br />
Esialgu panid Rebane ja tema<br />
kaastöötajad oma ideed paberile.<br />
Need tundusid päris<br />
utoopilised. «Meil polnud vajalikku<br />
tehnobaasi. Pöördusime<br />
spordikomitee poole ja esitasime<br />
neile perspektiivprojekti.<br />
Kuna tõime põhivajadusena<br />
välja <strong>Tartu</strong> maratoni, siis komitee<br />
otsustas, et see ei ole üleeestiline<br />
spordivõistlus ega toeta<br />
tartlaste tegemisi. Nii ei saanud<br />
meie projekt ei siis ega ka<br />
edaspidi ühtegi toetusrubla,»<br />
ütleb Rebane.<br />
<strong>Tartu</strong> maratoni korralduskomitee<br />
ei andnud aga alla ja leidis<br />
rahastamiseks teise võimaluse<br />
ja 1982. aastal algas süsteemi<br />
väljaehitus. «Põhiküsimus<br />
oli, kust leida töökindlat välismaist<br />
personaalarvutit, mille<br />
juurde ehitada elektronkell,<br />
ajamõõduandurid ja numbrisisestuspuldid,»<br />
ütleb Rebane.<br />
Lahendus leiti Piritalt, kust<br />
«laenati» oluline mikroprotsessori<br />
juhtautomaat suurelt elektrontabloolt.<br />
Peagi valmis selle<br />
vidina põhjal esimene personaalarvuti,<br />
millele tegijad panid<br />
nimeks Roosa Käkk. «Selle<br />
esimene ülesanne oli kirjutada<br />
ajamõõduprogramm ja kasutada<br />
seda võistlustel. 1983.<br />
aastal töötas projekti kallal põhiliselt<br />
tööst vabal ajal viis inimest.<br />
Esimene võistlus, mille<br />
ametlikult korraldasime, oli<br />
1984. aasta Tamsalu suusamaraton.<br />
See õnnestus ja oli edukas,»<br />
meenutab Rein Rebane.<br />
Tänu oma fanatismile oldi ülejäänud<br />
maailmast kümme järgmist<br />
aastat ees. 20 järgmisel<br />
aastal korraldasid Rebane ja tema<br />
kaaslased ajavõttu koguni<br />
üle 600 võistluse juures.<br />
Teatepulk on üle antud<br />
Loomulikult ei sujunud kõik<br />
ka päris äpardusteta. Näiteks<br />
süsteemi esimest korda 1984.<br />
aastal <strong>Tartu</strong> maratonil kasutades<br />
töötas Elva finišis omaehitatud<br />
arvuti Roosa Käkk ja saatis<br />
registreeritud informatsiooni<br />
Piritale põhiarvutisse. Kui<br />
välja oli prinditud protokoll 300<br />
esimese osalejaga, side Tallinnaga<br />
katkes ja seda taastada<br />
võistluse ajal ei õnnestunudki.<br />
Viis aastat hiljem oli suusamaratoni<br />
ajal nii külm, et suure<br />
elektritarbimise tõttu süttisid finišis<br />
posti otsas juhtmed. Rebase<br />
meeskond läks sujuvalt üle<br />
käsiajavõtule ja pärast tuli need<br />
andmed ise arvutisse sisestada.<br />
Veel kaks aastat hiljem, 1991.<br />
aastal peetud tähtsa näidismaratoni<br />
ajal ütles Roosa Käkk<br />
elektriprobleemide tõttu üles ja<br />
kasutusele võeti varuvariant.<br />
Tol korral olid kohal ka<br />
Worldloppeti esindajad, kes jälgisid<br />
asjade sujumist. «Mina pidin<br />
esindajatele selgitama, kuidas<br />
meie süsteem toimib, aga<br />
mul ei jäänud üle muud kui selgituste<br />
andmisest igati kõrvale<br />
hoiduda. See ka õnnestus,»<br />
naerab Rebane.<br />
2004. aastal olid Eestis juba<br />
uue põlvkonna andurid ja vastuvõtjad<br />
– ajamõõtmine ei nõua<br />
enam rinnanumbrite sisestamist.<br />
Rebane ja tema meeskond<br />
andsid teatepulga üle.Sellest<br />
ajast osaleb Rebane maratonidel<br />
sportlasena, kellel ei ole<br />
muret ega vastutust ajavõtu pärast.<br />
Rein Rebane on läbinud<br />
kaheksa <strong>Tartu</strong> maratoni.<br />
Martti Kass
Change language