You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kuidas<br />
asub<br />
riik aitama<br />
puuetega<br />
lapsi?<br />
Kus elavad<br />
Eesti<br />
töövõimetuspensionärid?<br />
Mida<br />
hakkab<br />
pakkuma<br />
Euroopa<br />
noortegarantii?<br />
Kuidas<br />
muutub toimetulekutoetuse<br />
saamine?<br />
Juuni 2014<br />
Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />
Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />
nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />
Nr 29<br />
Mis<br />
põletab<br />
emad<br />
läbi?<br />
Heiko Kruusi<br />
NB! Järgmine ajakiri ilmub septembris<br />
Kui vahetate elukohta, teatage uus aadress info@vedur.ee<br />
Ootame teie kaastöid, mõtteid, ettepanekuid ja soovitusi<br />
Soovime teile kõigile ilusat suve ja kosutavat puhkust!
2 Idee 3<br />
Heiko Kruusi<br />
Kelle jaoks on<br />
erihoolekanne?<br />
Kohtulahendid on vajalikud<br />
Juuni algul tutvustas<br />
sotsiaalministeerium<br />
uut erihoolekande arengukava,<br />
mis on viimases valmimisjärgus.<br />
Selle dokumendiga seab<br />
riik endale eesmärgid ja planeerib<br />
rahakasutuse psüühikahäiretega<br />
inimestele eluliselt vajaliku toe<br />
osutamiseks kuni aastani 2022.<br />
Praegu saab riigilt sellist tuge ligi<br />
5000 inimest. Neist pool elab erihooldekodus,<br />
teine pool saab n-ö<br />
toetavaid teenuseid (elamise toetamine,<br />
töötamise toetamine jne).<br />
Arengukava järgi hakatakse<br />
hooldekodude asukaid järk-järgult<br />
„deinstitutsionaliseerima”,<br />
mis tähendab, et neid püütakse<br />
viia kombinaat-hooldekodudest<br />
üle peremajadega küladesse, tublimaid<br />
ka kogukonnas elamise teenusele.<br />
Võib loota, et kaheksa aastaga<br />
tekib umbes tuhande inimese jaoks<br />
elamise ja töötamise tugiteenuste<br />
pearaha samuti juurde. Lisaks on<br />
ministeerium võtnud plaani 200<br />
psüühilise erivajadusega või intellektipuudega<br />
inimesele päevahoiu<br />
võimaluse loomise. Kokku plaanitakse<br />
aastaks 2022 suurendada erihoolekande<br />
teenuste saajate arvu<br />
7137-ni. Inimesi võib aga selle taga<br />
olla ligi 6000, sest paljud kasutavad<br />
samal ajal toetatud elamise, töötamise<br />
või päevahoiuteenust.<br />
Erihoolekande järjekorras ootab<br />
praegu ligi 1000 inimest.<br />
Arengukava töörühm on ka välja<br />
arvutanud, kui palju on praegustele<br />
teenuse saajatele ja järjekorras<br />
ootajatele lisaks Eestis erihoolekannet<br />
saama õigustatud inimesi<br />
– neid on 12 417. Aastaks 2020<br />
lisandub praeguste lapseealiste<br />
arvelt sellele veel ligi 1100. Seega<br />
jätab riik tähelepanuta 13 500<br />
puudega inimese ja nende perede<br />
olukorra. Kas me oleme sellega<br />
nõus?<br />
Tiina Kangro, peatoimetaja<br />
Ilusat sooja suve,<br />
kallid lugejad!<br />
Puhake hästi ja kõikide<br />
takistuste kiuste, sest just<br />
teie vajategi puhkust kõige enam!<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
Koguge jõudu ja mõtteid,<br />
et sügise saabudes taas üksteist<br />
toetada võitluses puuetega inimeste<br />
eluõiguse ja võrdsete võimaluste<br />
eest. Me kõik vajame paremat<br />
ja tervemat ühiskonda, kus austatakse<br />
ka nõrgemate ning haavatavamate<br />
õigust elada inimväärselt ja<br />
olla kaasatud ühiskonnaellu. Seejuures<br />
ei tohi aga unustada, et õigustega<br />
käivad alati kaasas kohustused:<br />
kohustus kaasa rääkida, osaleda maailma<br />
parandamisel ja anda endast<br />
parim ka ümbritseva heaks.<br />
Ajakirjaga seoses aga palume<br />
kõikidel, kes suve jooksul<br />
elukohta vahetavad, sellest meile<br />
teada anda aadressil info@vedur.ee.<br />
Siis saame teie tellimuse ümber suunata<br />
ja värske ajakiri jõuab ka septembrist<br />
teie postkasti.<br />
© OÜ Haridusmeedia 2014<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetajad Anne Lill,<br />
Kaidor Kahar<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
Eestlased on tagasihoidlikud<br />
ning enda või oma<br />
lähedase kaitseks kohtusse<br />
pöördumine tundub<br />
enamikule absurdne.<br />
Ometi on meie noore<br />
ja kohati pisut hoolimatu<br />
riigi arenguks kohtu<br />
kaalutletud otsuste<br />
lisandumine hädavajalik.<br />
Sügava puudega poega hooldava<br />
Heli Madisoni kohtusaaga, mis<br />
algas vapra naise soovist tõestada,<br />
et koduseinte vahele lõksu jäänud<br />
eestkostjale tuleb maksta toimetulekutoetust,<br />
saigi mai algul märgilise<br />
lahendi riigikohtust. Nüüd on teada,<br />
et kohalikud omavalitsused ei tohi<br />
invaliidsuspensioni ja hooldajatoetust<br />
automaatselt kokku liita, et nii<br />
saada summa, mis välistab perele<br />
toimetulekuabi andmise.<br />
Aga ega asi sellega veel lõppenud<br />
ole. Sotsiaalministeerium on nüüd<br />
andnud omavalitsustele vihje, et nad<br />
võivad paluda eestkostjal pöörduda<br />
kohtusse, nõudmaks endale elatist<br />
teovõimetu hoolealuse pensionist.<br />
Kuna eestkostjaiks on enamasti<br />
emad, tähendaks see, et emal tuleks<br />
minna kohtusse oma haavatavas seisus<br />
lapse vastu, et tema arvelt endale<br />
leivapalukest saada.<br />
Ilmselt saab enamik emasid juba<br />
niisugusest mõttest šoki. Kohtusse<br />
jääb minemata ja omavalitsus, kes<br />
korraks hakkas toimetulekutoetust<br />
maksma, võib (soovi korral) paari<br />
kuu pärast toetuse maksmise taas<br />
lõpetada – eestkostja pole ju vaevunud<br />
kasutama seaduslikku võimalust<br />
elatise saamiseks.<br />
“Põhjuseid<br />
kohtusse minekuks<br />
on teisigi kui<br />
toimetulekutoetus.<br />
Tegelikult oleks see aga asjatu loobumisvõidu<br />
andmine ja kes vähegi<br />
suudab, võiks sellises olukorras<br />
kohtusse siiski minna. Siin ka põhjus,<br />
miks.<br />
Eestkostja aruanded<br />
Omavalitsuse survel kohtusse<br />
pöördudes tuleks tuua välja põhjendused,<br />
miks hooldatava pension<br />
kulub tema enda hädavajaduste<br />
rahuldamiseks. Tegelikult jääb ju<br />
sügava puudega inimese hädavajaduste<br />
rahuldamiseks sellest isegi<br />
väheks: kui elamiskulud ja toit maha<br />
arvata, jääb hooldusvahendite, ravimite,<br />
taastusravi, rehabilitatsiooni,<br />
tugiteenuste ja ühiskonnaelus osalemise<br />
jaoks üle vaid naeruväärne<br />
summa. Ilmselt ei saa ühegi Eestis<br />
elava puudega inimese hooldaja<br />
hoobelda, et tasuta sotsiaalteenused<br />
jõuavad täies mahus tema pereni<br />
ja katavad kõik vajadused just nii,<br />
nagu põhiseaduses ja rahvusvahelistes<br />
konventsioonides puuetega inimeste<br />
elutingimusi kirjeldatakse.<br />
Enamik eestkostjaid ei pea tegelikult<br />
seda isegi eraldi tõestama. Igaaastastes<br />
aruannetes, mida nad niikuinii<br />
kohtule oma hoolealuse vara<br />
kasutamise kohta esitavad, peaks<br />
tõestusmaterjal juba kirjas olema.<br />
Lisaks seadustele<br />
ja rahvusvahelistele<br />
lepetele lähtutaksegi<br />
halduspraktikas<br />
sageli<br />
olemasolevatest<br />
kohtulahenditest.<br />
Bulls<br />
Niisiis ongi väheusutav, et mõni<br />
kohtunik teeb otsuse, kus oleks must<br />
valgel kirjas, et puudega inimesele<br />
makstavast pensionist jääb üle piisav<br />
summa, mida ta ei vaja ning mille<br />
võib ära võtta inimväärset elu kahjustamata.<br />
Kui aga juhtub, et mõni selline<br />
otsus tuleb, võiks selle ju edasi<br />
kaevata ja taas riigikohtuni välja minna,<br />
et teema põhjaliku analüüsi saaks.<br />
Saaksime teada<br />
Just niisugused kohtulahendid,<br />
eriti kui neid tekiks rohkem, hakkaksid<br />
sotsiaalsüsteemi arengut<br />
edasi viima. Seepärast olekski hea,<br />
kui inimesed ebanormaalse olukorra<br />
tekkides kohtutee siiski ette<br />
võtaksid. Põhjuseid, muide, on teisigi<br />
kui toimetulekutoetus. Vähese<br />
sissetulekuga inimestel on võimalik<br />
selliste juhtudel saada riigilt tasuta<br />
õigusabi. Muidugi oleks tore, kui<br />
tekiks suure südamega advokaate,<br />
kes tahaksid, kas või erialasest<br />
hasardist, kohtusse minejatele appi<br />
tulla. Vahel saab juriidilise nõuga<br />
abiks olla patsientide esindusühing.<br />
Ka Eesti Hooldajate Liit plaanib<br />
hakata seda valdkonda toetama, kui<br />
tal õnnestub lisaks oma vabatahtlikult<br />
tegutsemisele mõningast ressurssi<br />
leida. Tiina Kangro<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Tööl käivatest töövõimetuspensionäridest 60% töötab täiskohaga. Juuni 2014
4<br />
Seadus<br />
5<br />
Kas eestkostjad<br />
hakkavad nüüd<br />
saama omavalitsustelt<br />
kohtusse mineku käske?<br />
Mai alguses andis riigikohus<br />
välja otsuse, mille<br />
järel pole omavalitsustel<br />
enam mõeldav liita<br />
toimetulekutoetuse<br />
saamise üle otsustamisel<br />
kokku eestkostja ja tema<br />
hoole all elava puudega<br />
inimese sissetulekut. Kuidas<br />
siis asi nüüd käima<br />
hakkab?<br />
Seni on eestkostjal puudunud igasugune<br />
võimalus toimetulekutoetust<br />
saada isegi siis, kui ta ainsaks<br />
elatusallikaks on paarikümneeurone<br />
hooldajatoetus. Kui ta elab oma<br />
hoolealusega koos, on kohalikud<br />
omavalitsused pidanud sotsiaalministeeriumi<br />
juhiste järgi hooldajatoetuse<br />
ja eestkostetava töövõimetuspensioni<br />
kokku liitma. Nii on<br />
leibkonna sissetulek alati tulnud<br />
suurem kui toimetulekupiir ning<br />
alust toimetulekutoetust maksta<br />
pole olnud.<br />
Samas aga kohustab perekonnaseadus<br />
teovõimetu inimese eestkostjat,<br />
hoolimata ühtses leibkonnas<br />
elamisest, hoidma enda ja oma hoolealuse<br />
raha rangelt eraldi ega luba<br />
tal end eestkostetava pensionist elatada.<br />
Kuidas aga nii ellu jääda?<br />
Täpselt kaks aastat tagasi käsitlesime<br />
seda teemat Puutepunktides ja<br />
lõpuks pöördusime selgituse saamiseks<br />
õiguskantsleri poole. Vastuses<br />
julgustas ta sellises olukorras inimesi<br />
kohtusse minema, sest üks lahendusi<br />
oleks eestkostetava pensioni<br />
arvelt elatise väljanõudmine puuduses<br />
elavale eestkostjale.<br />
Aastake tagasi otsustaski visa hingega<br />
nelja poja ema ja neist noorima<br />
eestkostja Heli Madison minna<br />
kohtusse, kuid siiski mitte oma poja,<br />
vaid koduvalla vastu. Sest talle tundus<br />
täiesti vale, et vald keeldub talle<br />
maksmast toimetulekutoetust, kui<br />
sügava puudega poja pensionist ei<br />
jätku isegi poja enda hädavajaliku<br />
hoolduse jaoks.<br />
Keeruline juriidika<br />
Sellest sai vajalik kohtusaaga, mis<br />
jõudis välja riigikohtuni. Tulemusi<br />
oli riigikohtu otsusel aga lausa kaks.<br />
Esiteks sai lõplikult selgeks, et<br />
omavalitsused ei saa jätkata eestkostetava<br />
pensioni automaatset<br />
arvamist leibkonna ühise sissetuleku<br />
hulka. Nad peavad eestkostja sissetulekut<br />
vaatama eraldi ning kui<br />
leibkonnas pole rohkem liikmeid ja<br />
eestkostja saab üksnes toimetulekutoetust,<br />
mis jääb eluasemekulude<br />
mahaarvamise järel alla toimetulekupiiri,<br />
tuleb omavalitsusel maksta<br />
toimetulekutoetust.<br />
Samas seisab ka riigikohtu otsuses<br />
must valgel, et perekonnaseaduse<br />
alusel on perekonnal kohustus oma<br />
abi vajavate liikmete eest hoolitseda.<br />
Ja et see võib tähendada ka teovõimetu<br />
poja kohustust pidada üleval<br />
oma eestkostjast ema, kel pole piisavalt<br />
elatusvahendeid, kui teovõimetul<br />
pojal on see võimalik. Sest<br />
põhiseadusest lähtudes tekib emal<br />
võimalus nõuda abi riigilt alles siis,<br />
kui perekonnaliikmetel abi andmise<br />
võimalus puudub.<br />
Nüüd siis ongi küsimus: kui hooldajast<br />
ema sissetulek on paarkümmend<br />
eurot ja teovõimetu poja oma<br />
paarsada, siis kas on õige, et poeg<br />
maksaks oma emale elatist, kui ema<br />
ei saa tema hooldamise tõttu ise teenida?<br />
See kõlab keeruliselt ja imelikult,<br />
aga paneme siia kõrvale ühe pisut<br />
teist laadi olukorra. Oletame, et töövõimetuspensionärist<br />
poeg saab rikkalt<br />
Ameerika onult kopsaka päranduse<br />
– kas siis oleks mõeldav ja<br />
mõistlik, et ta peab ema üleval?<br />
Inimväärne elu<br />
Seda, kas kohus mõistaks Heli<br />
Madisonile välja elatise tema sügava<br />
puudega poja pensionist, seekordsest<br />
kohtusaagast siiski teada ei saa,<br />
sest riigikohtu otsus ei käinud mitte<br />
konkreetse pere kohta, vaid selles<br />
analüüsiti probleemi üldiselt.<br />
Küll aga on põhjust olla riigikohtu<br />
kolleegiumile tänulik selle eest,<br />
et otsusesse lisati täiesti uus teema:<br />
riikliku toimetulekupiiri piisavus.<br />
Kohus juhtis nimelt tähelepanu suurele<br />
erinevusele riigikogu kehtestatud<br />
toimetulekupiiri ja statistikaameti<br />
arvestatava elatusmiinimumi vahel.<br />
Näiteks mullu oli esimene neist<br />
76,6 eurot, teine aga 186 eurot (pere<br />
esimese liikme kohta). „Põhiseaduse<br />
aluspõhimõtetest tuleneb riigi<br />
kohustus anda kodanikele abi,<br />
mis tagaks hädavajalikud vahendid<br />
inimväärseks äraelamiseks,” seisab<br />
riigikohtu otsuses. Ka Euroopa sotsiaalharta<br />
järgi peab riik tagama, et<br />
iga piisavate elatusvahenditeta inimene,<br />
kes pole suuteline oma tööga<br />
või muude allikate, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi<br />
hüvitiste kaudu<br />
elatusvahendeid hankima, saab küllaldast<br />
abi. Otsuses märgitakse ka,<br />
et Euroopa sotsiaalõiguste komitee<br />
(sotsiaalharta kontrolli organ) on viimases<br />
aruandes sedastanud, et Eesti<br />
olukord ei ole kooskõlas harta artikkel<br />
13 lg 1 nõuetega, kuna elatusvahenditeta<br />
inimestele antav sotsiaalabi<br />
ei pruugi tagada inimväärset elu.<br />
Ministeeriumi soovitus<br />
Seadmaks toimetulekutoetuse<br />
maksmise süsteem uutele alustele,<br />
saatis sotsiaalministeerium eelmisel<br />
nädalal omavalitsustele uued soovitused.<br />
Neis rõhutatakse, et omavalitsuste<br />
ülesanne on nüüd jälgida,<br />
et toimetulekutoetuse taotluste<br />
menetlemisel ei satuks toetuse taotlejate<br />
pereliikmete hulka täisealisi<br />
eestkostetavaid, seda välja arvatud<br />
juhul, kui eestkostetavalt on juba<br />
kohtuotsusega mõistetud välja elatis<br />
või tasu eestkoste teostamise eest.<br />
Rõhutatakse, et omavalitsustel<br />
tuleb hakata tegema igal üksikul<br />
juhul kaalutletud otsuseid.<br />
Samas antakse ka vihje, et omavalitsus<br />
võib eestkostjal soovitada<br />
pöörduda kohtusse, taotlemaks toimetulekutoetuse<br />
asemel elatist oma<br />
eestkostetavalt. Sellisel juhul tuleb<br />
Heli Madison<br />
teab omast<br />
käest, et riigi<br />
makstavast<br />
pensionist<br />
sügava liitpuudega<br />
inimese hädavajaduste<br />
rahuldamiseks<br />
ning selle<br />
kõrval veel<br />
inimväärseks<br />
eluks ei piisa.<br />
Andres Putting<br />
(Delfi/Eesti Ajalehed)<br />
Omavalitsused<br />
peavad<br />
ministeeriumi<br />
soovitust<br />
küüniliseks<br />
Eesti Maaomavalitsuste Liidu õigusja<br />
sotsiaalvaldkonna nõunik Mailiis<br />
Kaljula kommenteeris teemat Puutepunktidele<br />
järgnevalt.<br />
„Kohalik omavalitsus saab lähtuda ainult seadusest<br />
ja kasutada kaalutlusõigust siiski ainult seadusega<br />
lubatud piires. Soovituslikud juhised on head, aga<br />
samuti vaid teatud piirides. Kujutan ette, et valla sotsiaaltöötajal<br />
on väga raske rakendada ministeeriumi<br />
selgitust ja soovitada eestkostjast omaksehooldajale,<br />
et ta peab oma hoole all oleva eestkostetava vastu<br />
kohtusse pöörduma. See on väga küüniline soovitus.<br />
Juriidiliselt võib ju kõik õige olla, aga mida peavad<br />
inimesed tundma, kui väikese rahalise abi saamiseks,<br />
mida neil on põhiseaduse järgi õigus riigilt loota, tuleb<br />
minna oma haavatava lähedase vastu kohtusse?!<br />
Samuti on riigist väga ebaõige tekitada olukord, kus<br />
puudulike seaduste ja segaste tõlgenduste tõttu jääb<br />
vastutajaks omavalitsus. Kohalikud omavalitsused on<br />
seetõttu n-ö kahe tule – abivajajate ja segaste seaduste<br />
vahel.<br />
Veel halvem on aga see, et riigikohtu lahendi selgitamisel<br />
on sotsiaalministeerium jätnud kahjuks hoopis<br />
tähelepanuta otsuse selle osa, mis räägib puudust<br />
kannatavate inimeste õigusest riigi piisavale abile. See<br />
puudutab teemat, et isegi toimetulekutoetust saades<br />
ei ole hätta sattunud inimestele tihtipeale tagatud<br />
inimväärne toimetulek.<br />
Eestkostega seonduvate probleemidega oleks tarvis<br />
lõpuks ometi hakata tegelema terviklikult.”<br />
Eesti Linnade Liidult saime vastuse, et liit arutab<br />
teemat koos ministeeriumi esindajaga oma volikogu<br />
istungil 17. juunil.<br />
inimesele anda kohtusse pöördumiseks<br />
kindel aeg, mille vältel ei saa<br />
toimetulekutoetuse maksmisest<br />
keelduda.<br />
„Alles siis, kui inimene ei ole<br />
kohaliku omavalitsuse seatud<br />
perioodi jooksul (näiteks 2–3 kuud)<br />
esitanud dokumenti elatise saamise<br />
või elatise sissenõudmise kohta,<br />
võib kohalik omavalitsus jätta toimetulekutoetuse<br />
edaspidi määramata,”<br />
seisab ministeeriumi soovitustes.<br />
Nii et nüüd on siis pall omavalitsuste<br />
poolel.<br />
Teades, et oma puudega lähedase<br />
vastu ei minda naljalt kohtusse, võivad<br />
kohalikud omavalitsused soovi<br />
korral ka uue otsuse valguses vabaneda<br />
toimetulekutoetuse maksmisest<br />
paari kuuga. Loodame siis, et<br />
neil sellist rehepaplikku soovi siiski<br />
ei teki. Tiina Kangro<br />
Juuni 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
31% tööl käijatest tunnistab, et vajaks tegelikult osakoormusega tööd.<br />
Juuni 2014
6 Elu lugu<br />
7<br />
Ellinor Roosimägi on<br />
inimene, kelle kohta<br />
tavatsetakse öelda:<br />
uskumatult tubli! Kõike<br />
jõuab, kõigega saab<br />
hakkama! Kasvatab üksi<br />
13-aastaseid kaksikuid<br />
poisse, kellest üks on<br />
sügava liitpuudega.<br />
Ning jaksab olla toeks<br />
ka täiseas tütrele. On<br />
koristusfirma omanikuna<br />
tööandja 60 inimesele<br />
ning üritab pingelise<br />
töö kõrvalt seista puuetega<br />
laste hoolekande<br />
arendamise eest.<br />
Lisaks käib Ellinor kolm korda<br />
nädalas spordiklubis trennis, on<br />
kursis Eesti elu päevasündmustega<br />
jne.<br />
Ellinor ise nimetab oma tublidust<br />
pigem tubliduseks jutumärkides,<br />
sest tegelikult on see sundseis.<br />
Karm ja halastamatu iseendale<br />
antud käsk jalul püsida ja kohustusi<br />
täita.<br />
Number üks Ellinori elus on puudega<br />
poja Mihkli vajadused, number<br />
kaks terve poja Taneli vajadused.<br />
Õnneks ei vaja 27-aastane Ethel<br />
praegu enam palju muud, kui vahetevahel<br />
ärakuulamist ja kinnitust, et<br />
ema on siiski olemas, kui peaks tekkima<br />
vajadus abi järele mõnes konkreetsemas<br />
mõttes.<br />
Ja töö – see on tegelikult hädavajadus,<br />
millest tuleb kas või hambad<br />
ristis kinni hoida, sest kõnetu,<br />
lamaja, krambitava ning ööpäev läbi<br />
hoolt ja jälgimist vajava lapse kasvatamine<br />
on kulukas ning kui Ellinor<br />
jääks koju kasina hooldajatoetuse<br />
peale, tähendaks see kriipsu pealetõmbamist<br />
ka terve kaksiku elukvaliteedile<br />
ja hobidele, eriti muusikakoolile.<br />
Võimlemissaaligi ei lähe<br />
Ellinor lõbu pärast, vaid kindla plaaniga<br />
keha vormis hoida, et järjest<br />
suuremaks kasvava Mihkli tõstmise-tassimisega<br />
hakkama saada.<br />
Programm<br />
„Olen nagu robot! Programm on<br />
sisse pandud ja muudkui edasi! Kõik<br />
Heiko Kruusi<br />
Ellinor, kelle unistuseks on<br />
elada tavalise inimese elu<br />
isiklik, igasugused tunded on välja<br />
lülitatud – see oleks liigne energiakulu.<br />
Aga aina sagedamini on mul<br />
siiski tunne, et ma lihtsalt varisen<br />
kokku,” ütleb Ellinor.<br />
Psühhiaater on tal diagnoosinud<br />
raskekujulise depressiooni, mida<br />
tavaliselt ravitakse haiglas. „Üks<br />
ravikuur kestab kolm nädalat. Mina<br />
saaksin lapsehoidjate palkamise,<br />
oma 75-aastase isa ja kaksikute isa<br />
abiga kombineerides endale kuidagi<br />
ehk korraldada nädalase raviaja.<br />
Aga kolm nädalat haiglas olla ei<br />
tuleks kõne allagi,” lausub ta.<br />
Seljataga<br />
Ellinori elu muutus pöördumatult<br />
ümmargusel kuupäeval –<br />
30.10.2000. Sel päeval sai temast<br />
enneaegsete kaksikute ema. Poisid<br />
sündisid 33.–34. rasedusnädala paiku<br />
ja esialgu näis nende tervis korras<br />
olevat. Ent teisel elupäeval tekkis<br />
Mihklil paistetus ja analüüsid näitasid,<br />
et vere elektrolüütide sisaldus<br />
on paigast ära. Laps viidi intensiivravipalatisse,<br />
siis aga seiskus tal süda<br />
ning teda tuli elustada. Tal tekkisid<br />
krambihood. Igaks juhuks viidi ka<br />
Tanel intensiivravisse jälgimisele,<br />
aga temal õnneks ühtki terviseriket<br />
ei ilmnenud.<br />
„Ilmselt sai Mihklile saatuslikuks<br />
üsasisene hapnikupuudus. Ajupilt<br />
näitas ulatuslikke kahjustusi. Mis<br />
temast saab, oli ebaselge. Vaatame,<br />
ütlesid arstid, ehk pole asi siiski<br />
nii hull, kui esialgu näis,” meenutab<br />
Ellinor. Kuu aega oli ta poistega<br />
lastehaiglas ja kui hakati koju minema,<br />
küsis ta sealselt massöörilt,<br />
mis võiks olla kõige hullem variant.<br />
„Tema pakkus, et ehk see, kui poiss<br />
hakkab vaevaliselt, kõige nelja ilmakaare<br />
suunas loperdades kõndima.<br />
Nojah, nüüd oleksin küll üliõnnelik,<br />
kui ta selliselt käiks,” ohkab Ellinor.<br />
Ent ta pole allaandja tüüp. Kohe<br />
pärast haiglast lahkumist otsis ta<br />
massööre ning üritas enda ja tuttavatelt<br />
hangitud teadmiste pinnal vähemalt<br />
midagi Mihkli heaks ära teha.<br />
„Tohtrite meelest sel suurt mõtet polnud.<br />
Öeldi, et massaaž on passiivne<br />
mõjutus ja ajukahjustusega last palju<br />
ei aita, targem oleks talle pakkuda<br />
füsioteraapiat,” meenutab Ellinor.<br />
„Aga mina olin sel ajal neis asjus veel<br />
nii roheline, et ma ei teadnud isegi<br />
seda, kes see füsioterapeut on või<br />
mida ta teeb. Ma polnud kuulnudki<br />
asendiravist, mida tegelikult liikumisvõimeta<br />
lapsele tuleks kohe tegema<br />
hakata jne. Vaid seda olin kuulnud,<br />
et nõrgukestele beebidele tehakse<br />
massaaži, ja muidugi lasin siis<br />
masseerida juba mõlemat last. Perearst<br />
ka eriti midagi soovitada ei osanud.<br />
Käisin igal kuul titasid näitamas,<br />
aga tema aina kiitis, et oi kui pontsakad<br />
põngerjad, oi kui tubli emme!”<br />
Tõde<br />
Kui kaksikud said pooleaastaseks,<br />
oli selge, et Mihkliga on lood väga<br />
halvasti. Terve lapse arengu mõõdupuu<br />
oli Taneli näol ju kõrvalt võtta.<br />
Kui Tanel hakkas kärmelt pead tõstma,<br />
keerama-pöörama ja istuma,<br />
siis Mihkli areng püsis nullis. Ta oli<br />
spastiline ja krambitas. „Krampe oli<br />
erinevaid ja mul oli esialgu keeruline<br />
krambihooge äragi tunda. Mõnikord<br />
ta käed lihtsalt tõmblesid veidi,<br />
tuli välja, et seegi oli kramp,” räägib<br />
Ellinor. „Epilepsia täpsemaks diagnoosimiseks<br />
ja ravi korrigeerimiseks<br />
soovitasid Tallinna arstid meil<br />
minna Tartusse Inga Talviku konsultatsioonile.<br />
Läksime ja jäimegi<br />
aastateks Tartusse käima. Imetlen<br />
siiamaani dr Talviku kannatlikkust:<br />
kümneid ja kümneid kordi küsisin<br />
tema käest ühtesid ja samu küsimusi,<br />
aga ta muudkui rääkis ja seletas.<br />
Minu jaoks oli see väga tähtis, hakkasin<br />
lõpuks Mihkli olukorda aduma.”<br />
Visalt otsisid vanemad Mihklile<br />
järjest uusi taastusravivõimalusi.<br />
Kõik see käis muidugi oma raha<br />
eest. Juhuslikult saadi teada, et üks<br />
USA professor konsulteerib Soomes<br />
tserebraalparalüüsiga lapsi ja<br />
mis sest, et Eesti inimese arusaamade<br />
(ja rahakoti) järgi oli vastuvõtule<br />
pääs üle mõistuse kallis, otsustati<br />
Mihkliga siiski see ära teha.<br />
„Tegime Mihklist filmid ja saat-<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 7% töövõimekaoga inimestest on kasutanud töötukassa teenuseid. Juuni 2014
8 Elu lugu<br />
9<br />
Väsimusest hoolimata käib Ellinor mitu korda nädalas jõusaalis, et<br />
hoida end vormis järjest raskemaks mineva lapse tõstmiseks. Heiko Kruusi<br />
sime need hindamiseks ette. Saime<br />
asjalikku nõu, üksipulgi näidati ette,<br />
joonistati suisa paberile, missuguseid<br />
harjutusi teha. Ehitasime koju<br />
kolmemeetrise treeningurenni, kus<br />
Mihklit mitu korda päevas „piinasime”.<br />
Laps röökis kõigest väest, ei tea,<br />
mis naabrid meist mõelda võisid.<br />
Kas sellest kõigest kasu oli? Eks kindlasti<br />
oli, kuigi ... läbimurdelise tulemuseni,<br />
mida ju ikkagi vargsi lootsime,<br />
me ei jõudnud. Järgmisel aastal<br />
professori juurde minekust loobusime,<br />
sest see oli ikka tõesti üle mõistuse<br />
kallis.”<br />
Ja veel<br />
Ellinor tunnistab, et esimesed aastad<br />
olid kohutavalt rasked. Magamatus<br />
kurnas ning vahel ei saanud<br />
ta arugi, kus parasjagu viibib, ta oli<br />
kogu aeg justkui hallis aurus. Mihklile<br />
lisaks vajas ju ka Tanel pidevalt<br />
hoolt ja tähelepanu. Õige varakult<br />
läks Ellinor ka tagasi tööle, sest firma<br />
käekäik oleks ühe eestvedaja<br />
pika äraoleku tõttu kannatanud.<br />
Ellinor pidas õigeks palgata kaks<br />
lapsehoidjat ning asuda ise ametisse<br />
siiski režiimil 8 tundi ametitööd<br />
ja 16 tundi hooldustööd. Uus hoop<br />
tabas Ellinori sealt, kust ta seda kõige<br />
vähem oodata oskas – ta perekond<br />
lagunes.<br />
See on üsna tavaline lugu puudega<br />
lapse peres – naine on ülepeakaela<br />
uppunud emakohustustesse ning<br />
mehe jaoks ei jagu tal enam lihtsalt<br />
aega ega tähelepanu. Ning eks alati<br />
ole käepärast võtta keegi teine, kel<br />
“Nii sügavate<br />
puuetega laste<br />
korral peaks<br />
kool olema koos<br />
nädalahoiuga.<br />
seda kõike jagub.<br />
„Minu jaoks tegi asja talumatult<br />
raskeks see, et kõik toimus sõna<br />
otseses mõttes minu silme all. Asutasime<br />
ju koristusfirma abikaasaga<br />
üheskoos ja töötasime ühes kabinetis.<br />
Töötame siiamaani tegelikult,<br />
aga nüüd tema isiklik elu ja suhted<br />
mind enam ei riiva, oleme läinud<br />
kumbki oma teed ja kui nii, siis olgu<br />
nii. Olen talle tänulik, et ta poisse<br />
rahaliselt toetab ning on alati valmis<br />
Tanelit või Mihklit mõne aja valvama,<br />
kui mul on hädasti vaja kodust<br />
ära käia,” lausub Ellinor.<br />
Nüüd<br />
Juuni algul lõpetas Mihkel Käo<br />
põhikoolis hooldustaseme 6. klassi.<br />
Ta on endiselt kõnetu ja lamaja laps,<br />
kes vajab kõiges kõrvalabi. Teda tuleb<br />
sööta, pesta, riietada, kärusse istuma<br />
tõsta ja voodisse pikali panna. Kui<br />
poiss on õues, tuleb jälgida, et sääsedkärbsed<br />
talle liiga ei teeks, sest ta ei<br />
suuda tahtlikult oma käsi liigutada, et<br />
kiusajat eemale peletada.<br />
Mihkli õpetaja sõnul on poisi<br />
arengutase püsinud aastaid ükssama.<br />
Koolis tegeletakse Mihkliga<br />
individuaalse arengukava alusel, ent<br />
suurim eesmärk on tema seisundi<br />
halvenemise vältimine. Hommikupoolikul<br />
on Mihklil tunnid ja pärastlõuna<br />
veedab ta pikapäevarühmas.<br />
Septembrist mai lõpuni, kui poisid<br />
koolis käivad, on ka Ellinori päevarütm<br />
minuti pealt paigas. Kell 6.30<br />
on äratus, siis iseenda jalule ajamine<br />
kange kohviga. Kell 7 tuleb Tanel<br />
voodist välja meelitada ja meelepärase<br />
suupistega üles äratada. Kell<br />
7.30 astub Tanel täies varustuses<br />
uksest välja ja järg on Mihkli käes.<br />
Poiss sülle ja vannituppa, hambapesu,<br />
mähkmevahetus, riietamine<br />
jne. Kell 8.20 saabub invabuss ja viib<br />
Mihkli Käo kooli. Ellinor ise tõttab<br />
seejärel tööle.<br />
Töö<br />
Konkurentsis läbilöömiseks ja<br />
ettevõtte arendamiseks on vaja nii<br />
füüsilist kui ka vaimset vormisolekut,<br />
värskust ja erksust. Aga Ellinor<br />
tunnistab, et tal jagub täies mahus<br />
töövõimet tavaliselt vaid kella 15-ni.<br />
See tähendab, et kõik kõige olulisem<br />
tuleb hommikupoolikul ära teha.<br />
Aastatega on naine oma töö nii<br />
filigraanselt paika sättinud, et ei tee<br />
ühtki kõrvalist ega ebavajalikku liigutust.<br />
Sihikindlus ja keskendumine<br />
on edukuse võti ning tagab selle,<br />
et juba kella 16-ks on päevatöö tehtud<br />
ning siis võib endale enne poiste<br />
kojusaabumist lubada tunnikese<br />
puhkust. „Sätin telefoni kella 17-ks<br />
äratuse peale, uinun nagu käsu peale<br />
ja tavaliselt lihtsalt magangi selle<br />
aja,” räägib ta.<br />
Oma aeg<br />
„Unevõlg on nii suur, et see on<br />
südamele mõjunud. Mihklil tuleb<br />
öö jooksul kolm-neli korda asendit<br />
vahetada, aga alailma ajab see iseenda<br />
unerütmi sassi, nii et muudkui<br />
käin – kell 2 lähen rõdule ja teen<br />
ühe suitsu, kell 3 lähen rõdule ja teen<br />
suitsu, kell 4 jälle sama jne,” tunnistab<br />
naine. „Päeva parim aeg saabub<br />
minu jaoks kell 21, kui tõstan Mihkli<br />
voodisse ööunele. Siis on minu<br />
aeg. Siis lähen vaatan, mis FB-s sünnib,<br />
otsin telekast mõne filmi. Alailma<br />
läheb küll nõnda, et jõuan kümmekond<br />
minutit seda vaadata, kui<br />
juba pea vajub tonksti rinnale ja läbi<br />
mu „oma aeg” sellega ongi. Keskööl<br />
pean nagunii tõusma, sest siis tuleb<br />
Mihklil jalgadelt ortoosid ära võtta<br />
– neid üle kolme tunni järjest hoida<br />
ei saa. Ja just see kesköine voodist<br />
väljatulek on minu jaoks tinaraske.<br />
Nagu peaks end mitmekümnemeetrise<br />
vatikihi alt välja kaevama!”<br />
Koolivaheaegadel on Ellinori argielu<br />
veel keerukam. Siis püüab ta<br />
hakkama saada Käo keskuse intervallhoiu<br />
ja palgatud lapsehoidjate<br />
abiga. Üle kolme päeva nädalas ta<br />
Mihklit seni intervallhoidu jätnud<br />
pole. Kuigi seal on äärmiselt hooliv<br />
personal, ei taha kodus elama harjunud<br />
Mihkel siiski leppida sellega,<br />
et ta õhtuks koju ei pääse. „Augusti<br />
lõpus õhkan alati: ometi sai see<br />
suvevaheaeg jälle läbi!” lisab Ellinor<br />
mõrult muiates.<br />
Edasi<br />
Kui Ellinor Mihkli kuus aastat<br />
tagasi Käo põhikooli pani, küsis ta<br />
ühe sealse eripedagoogi käest, kas<br />
koolil pole nädalahoiu võimalust. Ja<br />
sai küsimusele kiirelt nipsaka vastuse,<br />
et lapse kasvatamine on ikka<br />
vanemate kohustus, kool pole hotell,<br />
vaid haridusasutus.<br />
Tegelikult arvab aga Ellinor siiamaani,<br />
et nii sügavate puuetega laste<br />
korral nagu Mihkel peaks kool olemagi<br />
koos nädalahoiuga. Esmaspäeval<br />
läheb laps kooli ja reedel tuleb<br />
koju pere juurde nädalavahetust<br />
veetma.<br />
See on hädavajalik nii selleks, et<br />
perekond ei murduks, kui ka selleks,<br />
et puudega laps ise harjuks arusaamaga,<br />
et tal ongi kaks kodu – üks<br />
on vanematekodu ja teine ühiskodu,<br />
kus ollakse koos omaealistega.<br />
Mihkel sooviks veeta kogu kodus oleku aja Ellinori küljes. Mis juhtub<br />
aga siis, kui ühel päeval tuleb minna hooldekodusse? Erakogu<br />
Kui lapse kodust võõrutamine jätta<br />
täiskasvanuikka, ei pruugi ta sellega<br />
enam kohaneda, leiab Ellinor, kuid<br />
nii raske lapse paratamatu saatus<br />
tulevikus on ju siiski hooldeasutus.<br />
Ja mis veelgi hullem, ka ema kasvab<br />
aastatega lapsega nii kokku, et ei<br />
suudagi enam temast lahti lasta.<br />
Süsteem<br />
„Alailma kurdetakse meil, et emad<br />
on oma puuetega lapsed liiga ära<br />
nunnutanud. Aga praegune elukorraldus,<br />
kus peabki puudega lapsega<br />
suure osa ööpäevast, kui mitte isegi<br />
24 tundi ööpäevas olema vahetus<br />
kontaktis – ta on kas lausa süles või<br />
siis käe- ja nägemisulatuses, soosibki<br />
seda. See on täiesti ebanormaalne<br />
olukord tegelikult! Loodus on ju asjad<br />
nii sättinud, et beebiga on ema vahetus<br />
füüsilises kontaktis, see on loomulik<br />
ja rahuldust pakkuv. Aga kui<br />
minu 13-aastane „beebi” mul aina<br />
süles istub, peakene tihedasti vastu<br />
mu kaela surutud, tunnen, et see hakkab<br />
mind kurnama. Ning kui olen<br />
Mihkli lõpuks kärusse või voodisse<br />
tõstnud ning siis tuleb Tanel ja tahab<br />
ka mulle kaenlasse pugeda, pean end<br />
mõnikord lausa jõuga taltsutama, et<br />
olukorda mõista ja teda mitte eemale<br />
tõugata,” tunnistab Ellinor.<br />
Praegu on Ellinori lootus, et kunagi<br />
ehk ikka valmib praegu vaid lastevanemate<br />
helesinise unistuse seisus<br />
olev Käo kodu ja Mihkel pääseb sinna<br />
elama. Võib-olla on ka sotsiaalsüsteem<br />
selle aja peale juba nii arenenud,<br />
et pärast ülipingelist keskiga saab ka<br />
puudega lapse ema nautida rahulikku<br />
pensionipõlve. Saab öösiti rahulikult<br />
magada, aiamaal sõrmed mulda pista<br />
ja oma tervete laste ilmale toodud<br />
lapselapsi kantseldada.<br />
„Normaalne ja tavaline elu on<br />
minu suurim unistus. See, mis praegu<br />
on minu jaoks täiesti kättesaamatu,”<br />
lausub Ellinor. „Nii kättesaamatu,<br />
et kui ma ausalt ütlen, siis olen<br />
hakanud isegi inimestega suhtlemist<br />
vältima, et mitte seda teiste inimeste<br />
tavalist elu näha. Hiljaaegu läksin<br />
suure klunimise peale oma parima<br />
sõbranna juubelile. Olin seal paar<br />
tunnikest ... ja tulin ära. Tundsin end<br />
teiste seas valge varesena.” Anne Lill<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Neljandik tööandjaid ei tea sotsiaalmaksu tagastamise võimalusest. Juuni 2014
10 Elu lugu<br />
11<br />
Mis siis ikkagi kurnab<br />
puudega lapse ema läbi?<br />
Olen kuulnud arvamust,<br />
et kõige hullemini räsib<br />
ema see, kui ta ei suuda<br />
leppida, et ta laps on puudega.<br />
Kahtlemata on puudega lapse<br />
sünd emale šokk, aga sellest<br />
saadakse lühema või pikema aja<br />
jooksul enamasti siiski üle. Mina<br />
pöörasin Mihkli sünniga saadud<br />
šoki üsna kiirelt tegutsemisse –<br />
laps vajas ju abi!<br />
Muidugi mõtlen ka mina tavalapsi<br />
vaadates vahel, et näe, Mihkel<br />
ei saa kunagi niimoodi palli<br />
mängida, puu otsa ronida jne.<br />
Aga see on rohkem hetkevilksatus<br />
– mõttekild, mis tuleb ja<br />
läheb!<br />
Puudega lapse ema kurnab läbi<br />
see, et puudega last kasvatades<br />
jääbki ta šokke ja šokikesi saama.<br />
Toon näite. Mihklil on tugev spastika<br />
ja seetõttu ka kõige raskemas<br />
järgus skolioos, mis on juba muutunud<br />
eluohtlikuks. Aasta alguses<br />
olin silmitsi vajadusega teha<br />
otsus, kas saata poiss operatsioonile<br />
ja lasta paigaldada lülisambale<br />
metallist toed või jätkata asendiravi<br />
ja füsioteraapiaga lootuses,<br />
et äkki olukord siiski pole nii<br />
hull. Tallinna arstid veensid mind,<br />
et operatsioonita ütlevad lapse<br />
kopsud ja süda ehk nelja-viie aasta<br />
jooksul üles ning ta võib surra.<br />
Haapsalu arstid, kelle juures Mihkel<br />
on aastaid taastusravil käinud,<br />
aga arvasid, et operatsioon on liiga<br />
suur risk, mida ta ei pruugi üle<br />
elada. Mille järgi oleksin ma pidanud<br />
otsuse tegema, ma pole arst?!<br />
Loobusin operatsioonist. Mõtlesin,<br />
et 13 aastat olen suutnud<br />
Mihklit elus hoida. Aga kas see<br />
elu, mida tema elab, on täisväärtuslik?<br />
Las ta siis elab oma kodus<br />
õnnelikult nii kaua, kuni päevi<br />
jagub. Milleks talle veel valu ja<br />
vaeva valmistada. Aga siis käis emainstinkt<br />
tervest mõistusest üle ning<br />
kogu kevade praadisin nagu pannil.<br />
Kujutasin ette, kuidas pojake mu<br />
käte vahel sureb. Süüdistasin end,<br />
et olin otsust langetades mõelnud<br />
ka enda „huvidele”. Et äkki ma vabanengi<br />
nelja-viie aasta pärast?!<br />
Mais õnneks tuli dr Valentin Sander<br />
Tallinna lastehaiglast välja ideega<br />
paigaldada Mihklile baklofeeni<br />
pump. See on üks uus ravimetoodika<br />
spastilisuse vähendamiseks. Ehk<br />
saame sel moel ka skolioosi veidigi<br />
kontrolli alla.<br />
Abi on lihtsalt vähe<br />
Muidugi oleneb ema koormus<br />
kõige rohkem lapse puude raskusest.<br />
Ja kurnatus kujuneb välja siis,<br />
kui abi on liiga vähe. Sotsiaalabi<br />
põhimõte peaks olema, et abi sõltub<br />
ikka vajadusest, mitte nagu meil, et<br />
kõigile ühe mõõdu järgi. Võtame<br />
kas või lapsehoiuteenuse. Norm on<br />
selline, et igale „paberitega” puudega<br />
lapsele on sel aastal ette nähtud<br />
lapsehoiuteenust 402 euro eest.<br />
Külli Urb Tallinna puuetega inimeste<br />
kojast kutsus mind möödunud<br />
aasta hakul ühele koosolekule,<br />
kus linna ja ministeeriumi spetsialistid<br />
arutasid lastevanematega<br />
puuetega lastele pakutavat abi. Seal<br />
oli ka juttu, et lapsehoiuteenus jääb<br />
suures osas kasutamata ning sellest<br />
tekivad omavalitsuse eelarvesse jäägid,<br />
mille arvel võiks raskemas seisus<br />
lastele võimaldada rohkem lapsehoidjat.<br />
Keegi emadest polnud<br />
sellest kuulnudki! Lärm läks nii suureks,<br />
et linna esindaja lubas pikemata:<br />
pöördugu nad individuaalselt ja<br />
nende probleemid lahendatakse!<br />
Pöördusin. Saingi aastaks Mihklile<br />
neljakordses mahus lapsehoidu.<br />
See oli väga suur abi ja ma kasutasin<br />
seda nii, et kolmest kahenädalasest<br />
taastuskuurist Haapsalus oli<br />
poiss seal iga kord ühe nädala minu<br />
asemel lapsehoidjaga. Alates lapse<br />
12-aastaseks saamisest ei anta ju<br />
emale enam temaga haiglas olekuks<br />
haiguslehte ning kui mul poleks<br />
olnud lapsehoidja võimalust, oleksin<br />
pidanud võtma poja hooldamiseks<br />
iga kord kaks nädalat palgata puhkust.<br />
See aga, tunnistan päris ausalt,<br />
oleks mind majanduslikult rivist välja<br />
löönud.<br />
Jaanuari alguses saatsin linnavalitsusse<br />
koos selgituste ja põhjendusega<br />
uue taotluse, et ka tänavu saada<br />
neljakordses mahus lapsehoidu. Sain<br />
positiivse vastuse. Aga koos ametniku<br />
kaaskirjaga, milles mulle koputati<br />
südamele, et sellises mahus teenuseraha<br />
eraldamine on äärmiselt erandlik<br />
ning linna ja linnaosa erakordne<br />
vastutulek. Et ma ikka teaksin, kui<br />
palju olen tänu võlgu heldeile ametnikele.<br />
Et ma seda abi vastu võttes,<br />
millest ju aasta lõikes minu olukord<br />
ikkagi eriti ei muutu, ennast võimalikult<br />
halvasti tunneksin. Miks meil<br />
need asjad sel viisil peavad käima?!<br />
Muide, see kõige esimene nädal<br />
eelmisel aastal, mil ma Mihkli lapsehoidjaga<br />
Haapsallu jätsin ja tulin<br />
koju oma „unistuste puhkust” nautima<br />
(nagu nüüd hoiukodude kogumiskampaania<br />
reklaamidel öeldakse),<br />
möödus mul puruhaigena. Olin<br />
plaaninud pühendada need viis päeva<br />
oma tervele pojale, aga selle asemel<br />
olin voodis, üle keha valudes,<br />
oksendasin, pea lõhkus... Vaat sellisel<br />
hetkel taipad, mis jõuga sa oma<br />
„äärmiselt erandlikus” olukorras<br />
tegelikult püsti püsid. Kohustus on<br />
see kest, mis sind jalul hoiab. Kui see<br />
ümbert ära kukub, jääb sinust järele<br />
vaid märg plekk põrandal.<br />
Ma ei tea, miks meil paljud ametnikud<br />
pigem tõukavad, kui toetavad<br />
inimesi, kelle abistamine on ju nende<br />
otsene töö. Miks kiputakse<br />
ikka vihjama, et abi küsima tulnu<br />
ju käib tööl, tal on kena kodu,<br />
neil on vaesemaidki!? Kas ametnikud<br />
tõesti peavad õigeks, et<br />
puudega lapse olemasolu peakski<br />
pere vaesusse tõukama? Minu<br />
meelest peaks hoolekanne tegelema<br />
sellega, et pere suudaks ka<br />
pärast puudega lapse sündi säilitada<br />
endise elukvaliteedi.<br />
Asi algab suhtumisest<br />
Äkki kasvabki nõukaaegne<br />
mentaliteet alles põlvkondi hiljem<br />
välja? Nüüd olen sattunud<br />
lapsevanemana osalema puuetega<br />
laste perede abistamise uue,<br />
sidustatud mudeli väljatöötamise<br />
töörühmas. Selle kallal on tööd<br />
tehtud juba üle poole aasta. Kuid<br />
mina tunnen hirmu, et kogu see<br />
suurepärane ja uhke mudel võib<br />
jällegi jääda pidama just sotsiaaltöö<br />
spetsialistide eluvõõruse ja<br />
abistajate suhtumise taha.<br />
Tänapäevane võlusõna on<br />
„juhtumikorraldaja”. Et kui igal<br />
lapsel on oma juhtumikorraldaja,<br />
kes töötab mingis uues keskuses,<br />
siis tema suudab arstid-õpetajadtaastusspetsialistid<br />
ja kõik muu<br />
vajaliku ühte liita ning lapse huvides<br />
tegutsema panna. Ma suhtun<br />
sellesse skeptiliselt. Kui mina, kes<br />
ma tunnen häda sunnil kogu süsteemi<br />
ja samuti suhtlen kõikide<br />
saadaolevate spetsialistidega, ei<br />
ole 13 aasta jooksul oma lapse<br />
jaoks suutnud seda mudelit tööle<br />
saada, siis äkki on probleem siiski<br />
kuskil mujal? Kuidas suudab<br />
seda imet hakata esile kutsuma<br />
üks esmaspäevast reedeni üheksast<br />
viieni töötav uus ametnik?<br />
Ellinor Roosimägi<br />
kolme lapse, sh sügava liitpuudega<br />
lapse ema, ettevõtja<br />
Juuni 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Kolmandik töövõimetuspensionäre pole kasutanud lisapuhkuse nädalat.<br />
Juuni 2014
12<br />
Elu lugu<br />
13<br />
Ettevõtjana on Ellinor õppinud kalkuleerima, nägema seoseid ja ka kaudseid kulusid. Eesti sotsiaalsüsteem<br />
ei ole tema meelest sugugi targalt korraldatud ega juhitud. Heiko Kruusi<br />
Ka teised lapsed<br />
saavad tabamuse<br />
Taneli ja Mihkli sündides<br />
oli Ellinori vanem<br />
tütar Ethel 13-aastane.<br />
Enne kaksikute sündi oli<br />
tal olnud ideaalne ema,<br />
kes püüdis talle parimat<br />
pakkuda, temaga maailma<br />
asjust rääkida, temaga<br />
koos olla ja temaga igal<br />
pool käia.<br />
Kaksikvendade saamise järel<br />
aga Etheli elu muutus. Nüüd neelas<br />
Mihkel kogu ema aja ja energia.<br />
„Ethel sulgus oma tuppa ja kasvatas<br />
end seal ise. Kõik puberteediea<br />
valud ja kasvuraskused tuli tal üksi<br />
lahendada, sest minu tähelepanu oli<br />
mujal,” tunnistab Ellinor ajas tagasi<br />
vaadates avameelselt.<br />
Ta lisab, et ta vältis samas põhimõtteliselt<br />
ja teadlikult Etheli osalemist<br />
Mihkli eest hoolitsemises. Selles<br />
suhtes oli ta eriarvamusel poiste<br />
isaga, kes soosis igati Etheli ja Mihkli<br />
tihedamat suhtlemist. „Kui kasuisa<br />
julgustas tüdrukut, et tule laula<br />
Mihklile, ole tema seltsis, siis mina<br />
olin selles suhtes üsna jäik. Panin<br />
kohe käe vahele ja ütlesin, et laula<br />
Tanelile, mängi Taneliga, aga Mihkliga<br />
tegelen ma ise.”<br />
Ellinoril on hea meel, et Ethelist<br />
on sirgunud iseseisev ja tubli inimene.<br />
Ent ta tajub, et mingi jälje on<br />
ebatavaline lapsepõlv temasse siiski<br />
jätnud. „Eneseusaldust, enesekindlust<br />
napib. Kuigi, eks ole inimese<br />
puhul väga raske inventuuri teha,<br />
millest see või teine lähtub.”<br />
Kaksikvenna pantvang<br />
Terve kaksik Tanel on aga puudega<br />
kaksikvenna kõrval kasvades<br />
päris kindlasti viga saanud. „Kogu<br />
oma elu on ta olnud justkui haige<br />
venna pantvang. Alati number<br />
kaks, see, kellel tuleb tähelepanu<br />
saamiseks järjekorras oodata,” lausub<br />
Ellinor.<br />
Ta tunnistab, et isegi ei mäleta<br />
sellist aega, kui ta oleks istunud<br />
Taneliga põrandal ja näiteks mänguautosid<br />
sõidutanud. Kui ta töölt<br />
tuli, haaras ta instinktiivselt sülle<br />
Mihkli. „Haige laps oli see, keda<br />
tuli päästa! Aga Taneliga ... oli ju<br />
kõik korras, teda polnud vaja päästa,<br />
tema võis oodata,” ütleb Ellinor.<br />
Ta ütleb ausalt välja, et loomulikult<br />
ei osanud ta siis isegi aimata, millise<br />
jälje niisugune elu terve kaksiku<br />
hinge jätab. „Tõtt-öelda pole see veel<br />
praegugi täiesti selge.”<br />
Tanel oli esialgu üks suur rõõmupall<br />
ja ülitubli, ent aastate pärast<br />
muutus ta järsku üliaktiivseks, isegi<br />
hüperaktiivseks. Siis hakkas ta tahtmatult<br />
silmi pilgutama ja see oli juba<br />
tõsine signaal, et lood pole päris korras.<br />
„Tikid on viimasel ajal tunduvalt<br />
süvenenud. Lisaks haige vennaga<br />
seotud pingetele on teda räsinud<br />
muidugi isa kodust äraminek. Nüüd<br />
on tema omakorda murdeeas, see<br />
on nii ehk teisiti igale lapsele pingerohke<br />
aeg. Mai lõpus olid tal muusikakoolis<br />
eksamid – ta õpib saksofoni<br />
– ja mis hääli ma siis sealt kõrvaltoast<br />
kuulsin, kui ta eksamiks valmistus!<br />
Ärevust on viimasel ajal temasse<br />
väga palju tulnud. Õnneks hakkasin<br />
temaga juba aastaid tagasi psühholoogi<br />
juures käima ning mis on päris<br />
üllatav ühe teismelise noormehe juures<br />
– talle näib see meeldivat ja tundub<br />
ka, et pisut on sellest abi.”<br />
Tanel on väga tubli ja mõistev nagu kõik raskete<br />
puuetega laste õed-vennad. Nende saatus on olla<br />
alati teine – see, kes ootab. Erakogu<br />
Mis on pildil<br />
valesti?<br />
Teeme nüüd mõned arvutused. Kui<br />
palju on Ellinor riigile raha säästnud?<br />
Kui Mihkel elanuks 13 aastat lastekodus, oleks riigil tema<br />
hooldamisele ja kasvatamisele kulunud 182 988 €.<br />
Riik rahastab puudega lapse elamist lastekodus 1173 € kuus<br />
• 13 aastat × 12 kuud × 1173 € = 182 988 €<br />
Kodus kasvades on riik sama ajaga panustanud Mihkli<br />
hooldamisse 24 698 €.<br />
Ellinor on saanud puudega lapse toetust 80 € kuus<br />
• 13 aastat × 12 kuud × 80 € = 12 480 €<br />
Viimasel 3 aastal on Mihkel saanud olla intervallhoius<br />
1178 € eest aastas<br />
• 1178 € × 3 aastat = 3534 €<br />
Viimasel 4 aastal on Ellinor saanud kasutada riiklikku lapsehoiuteenust<br />
371 € eest aastas<br />
• 371 € × 4 aastat = 1484 €<br />
Omavalitsusest on Ellinor saanud 10 aasta jooksul isiklikku abistajat<br />
40 tundi kuus (tunnihind 1,5 €)<br />
• 10 aastat × 12 kuud × 40 tundi × 1,5 € = 7200 €<br />
Mõlemal juhul lisanduvad hinnale samaväärselt ravi- ja taastusravi,<br />
rehabilitatsiooniteenuse, kooli ja lasteaia ning nendega<br />
seotud invatranspordi jms kulud.<br />
Järeldus<br />
Tuleb välja, et Mihkli kasvatamine kodus on juba praeguseks<br />
säästnud riigile üle 158 000 €.<br />
Lisaks on Ellinor sel ajal käinud tööl, teeninud Eesti keskmist<br />
palka ning maksnud riigile tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu<br />
kokku üle 100 000 €.<br />
Riik on võitnud 260 000 €.<br />
Mõte<br />
Kui see võidetud raha jagada 13 aastaga, saanuks riik panustada<br />
Ellinori hoolduskoormuse kergendamisse ligi 1500 €<br />
kuus, mis targalt kasutades taganuks kogu perele normaalse<br />
elu. Ellinor oleks sel juhul ilmselt teeninud veel rohkem ja maksnud<br />
ka rohkem makse. Ellinori ja Mihkli õe-venna tervis poleks<br />
kannatada saanud. Mihkli jaoks oleks tulemus olnud sama hea<br />
ja kaudselt (pereliikmete parem vaimne tervis) isegi parem.<br />
Nüüd on aga võit üksnes riigi poolel. Ellinor on tasuta<br />
hooldaja tööga säästnud riigile praeguseks summa, mis kulub<br />
12 000 miinimummääras hooldajatoetuse (19 €) maksmiseks.<br />
Ja vaatame nüüd veel tulevikku<br />
Kuni Mihkli täisealiseks saamiseni suureneb riigi mõtteline<br />
sääst Ellinori pealt 360 000 €-ni. Kui Mihkel jääb pere hoole<br />
alla ka täiskasvanueas, säästab riik järgneva viiekümne aastaga<br />
tema hooldekodu pearaha arvelt veel 400 000 €.<br />
Seega on raske puudega inimese perekonnas hooldamine praeguses<br />
süsteemis riigi jaoks ligi 800 000 € säästmise projekt. Seda<br />
aga paraku ainult võhiku pilguga vaadates. Koos kaudsete kuludega<br />
(pereliikmete tervis, teenimata palk, maksmata maksud,<br />
elukvaliteet) kaupleb riik siiski suure tõenäosusega kahjudega.<br />
Juuni 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
12% töövõimetuspensionäre töötab tervishoius ja hoolekandes. Juuni 2014
14<br />
Koostöö<br />
15<br />
Ministeeriumid loovad<br />
mudelit puuetega laste<br />
perede toetamiseks<br />
Mõte luua mahuka hooldusvajadusega<br />
puuetega laste perede jaoks<br />
hästi töötav ja sidustatud teenuste<br />
mudel tekkis juba enam kui aasta<br />
tagasi. Ka eri valdkondade spetsialistidele<br />
ja ametnikele oli selgeks<br />
saanud, et kui puuetega last koolis<br />
vaid õpetada, rehabilitatsioonikeskuses<br />
rehabiliteerida ning kohalikus<br />
omavalitsuses sotsiaalteenustega<br />
toetada, ei tule asjast midagi välja.<br />
Siis langebki kogu koormus perele,<br />
kes lapse hooldamise kõrval peab<br />
olema nagu logistikaettevõte, kes<br />
kõik otsad ise üles otsib, kokku sõlmib<br />
ja mis kõige keerulisem – eri<br />
saarekestel asuvate tervishoiu-, sotsiaal-<br />
ja haridusteenuste pakkujate<br />
vahele sillad ehitab.<br />
Kuna igal saarekesel asuvad teenuseosutajad<br />
on harjunud ajama<br />
vaid oma asja ega pea teistel saartel<br />
toimuvat oma tööga seotuks, siis<br />
polegi tihti kedagi peale pere, kes<br />
puudega lapse olukorra ja tuleviku<br />
eest vastutaks.<br />
Sillad saarte vahel<br />
Samuti on saarekeste süsteemis<br />
halb see, et ressurss on killustatud.<br />
Kui laps käib kord nädalas kõneravi-<br />
või füsioteraapiatunnis rehabilitatsioonikeskuses,<br />
kuid sealne<br />
logopeed või füsioterapeut ei suhtle<br />
tema õpetajate-kasvatajatega koolis,<br />
ei saa nad koordineerida lapsega<br />
tehtavat tööd ega võimendada nii<br />
lapse arendamise mõjusid.<br />
Ilmekas näide ebatulusast rahakasutusest<br />
on ka aastaid pakutud riiklik<br />
lapsehoiuteenus, mida vaid ülivähesed<br />
pered on kasutanud, sest<br />
pole suutnud leida sobivas paigas<br />
nõuetekohast teenuseosutajat. Kuigi<br />
mõni naabritädi valvanuks selle<br />
raha eest last võib-olla hea meelega.<br />
Puudega lapse<br />
kasvatamine<br />
peaks võimaldama<br />
perel<br />
jätkata normaalset<br />
elu.<br />
autismspeaks.org<br />
Nüüd siis ongi sotsiaal- ja haridusametnikud<br />
koos puuetega laste<br />
vanemate, õpetajate ja isegi arstidega<br />
üle poole aasta ümber erinevate<br />
laudade istunud ning uut mudelit<br />
koostanud. Mudel pidi valmima<br />
juba 30. maiks – sestap lubasimegi<br />
eelmises ajakirjas, et seekord tutvustame<br />
seda. Kui tegijaile esimeste<br />
soojade ilmade saabudes tundus, et<br />
asi ongi paberil ja selle võib ministritele<br />
kinnitamiseks saata, siis selgus,<br />
et osa tähtsaid küsimusi oli ikkagi<br />
kahe silma vahele jäänud.<br />
Põhiline mure tekkis asjaolust,<br />
et mudeli juurde polnud tehtud<br />
arvutusi ja just töögrupis osalenud<br />
puuetega laste vanematele (kaasa<br />
arvatud eelmistel lehekülgedel<br />
oma loo jutustanud Ellinorile)<br />
hakkas tunduma, et mudeliga võidakse<br />
küll luua uued keskused, kus<br />
asub tööle hulk uusi spetsialiste,<br />
kes korraldavad ja koordineerivad,<br />
ent tekib küsimus, kui palju jääb<br />
ressurssi selleks, et suure hoolduskoormusega<br />
pere ka senisest suuremat<br />
abi tunda saaks.<br />
Kellel, mida ja kuidas?<br />
Mudeli sihtrühm on mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega<br />
(sealhulgas kaasneva puudega) lapsed<br />
ning raske ja sügava psüühikahäirega lapsed. See hõlmab<br />
nii koduseid väikelapsi kui ka lasteaias ja koolis käivaid lapsi.<br />
Eesti ligi 10 000-st puudega lapsest kuulub seega mudeli<br />
siht rühma umbes 4500. Mudelit saab aga vajadusel kohendada<br />
teistele suure abivajadusega lastele.<br />
Algne mõte oli koondada kõik vajalikud teenused<br />
lapse ümber seal, kus ta veedab suurema osa oma<br />
päevast, näiteks kooli või lasteaeda. Laps saaks siis õppetööga<br />
integreeritult ka rehabilitatsiooniteenust ja vajadusel taastusravi,<br />
talle oleks tagatud invatransport, tugiisik ja lapsehoid,<br />
kättesaadav oleks ka ööpäevaringne hoid kas töönädala<br />
lõikes või vanemate vajadustest lähtudes kokkuleppelistel<br />
aegadel.<br />
Samas oleks lapsel ja perel oma kontaktisik (juhtumikorraldaja),<br />
kes jagab infot, tutvustab võimalusi, mida<br />
pere pole veel märganud, aitab korraldada hooldust, suhtlemist<br />
õppenõustamiskeskuse, huvikoolide, noortekeskuste,<br />
karjääritöö või muude vajalike instantsidega. Juhtumikorraldaja<br />
jälgib ka lapse pere ehk ta vanemate ja õdede-vendade<br />
vajadust tugimeetmete järele.<br />
Kui laps on alles väike ega käi asutuses, saaks ta ikkagi<br />
juhtumikorraldaja, kes teda toetab ja aitab korraldada<br />
abi saamise kodus või vajalikes asutustes.<br />
Iga puudega lapse perega hakkaks seega töötama<br />
informeeritud ja toetav inimene, kes koordineerib abiandmist<br />
ja moodustab lapse tugimeeskonna. Lapsevanem<br />
on last toetava meeskonna aktiivne liige.<br />
Kust tuleks raha?<br />
Järgmiseks kuueks aastaks eraldatakse sidustatud<br />
mudeli arendamiseks 37,5 miljonit eurot Euroopa<br />
Liidu raha.<br />
Sellele lisanduks rehabilitatsiooniraha, riikliku lapsehoiuteenuse<br />
raha (mis jääks kohalike omavalitsuste<br />
käsutusse teenuste arendamiseks) jne.<br />
Väike arvutus näitab, et 45 juhtumikorraldaja palgal<br />
hoidmine (näiteks üks 1000-eurose palgaga multispetsialist<br />
100 lapse kohta + töökoht ja transpordiraha ringiliikumiseks)<br />
läheks kuue aastaga maksma 7–8 miljonit eurot.<br />
Iga pere kohta panustataks siis juhtumikorraldaja töösse 300<br />
eurot aastas. Kas see oleks mõistlik rahakasutus?<br />
Kui sihtgrupi lapsi on 4500, jääks eurorahast igale lapsele<br />
siis veel ligi 1100 eurot aastas teenuste saamiseks<br />
(90 eurot kuus). Kas seda oskuslikult kõige muu juba olemasolevaga<br />
kombineerides oleks võimalik puuetega laste perede<br />
elu märgatavalt kergendada?<br />
Nii otsustatigi materjal veelkord<br />
läbi töötada. Kuna ajakirja trükkiminekuks<br />
polnud uusi teateid saabunud,<br />
kirjeldame seekord lühidalt<br />
senist tööd. Arvestage siis palun, et<br />
järgnev on alles „poolfabrikaat”, kuid<br />
olete kutsutud sellele kaasa mõtlema.<br />
Tiina Kangro<br />
Kas igasse<br />
maa konda uus<br />
habilitatsioonikeskus?<br />
Teemaga tegeledes hakkas mudeli<br />
koostajatele tunduma, et kõige parem<br />
oleks lapse ja perega tehtavat tööd<br />
koordineerida spetsiaalsete keskuste<br />
kaudu, kus töötaksid juhtumikorraldajad<br />
ja kõik vajalikud spetsialistid.<br />
Nii sündis habilitatsioonikeskuste<br />
idee.<br />
Kui sõna „rehabilitatsioon” tähendab taastamist, siis<br />
leiti, et maailmas on kasutusel veel teinegi sõna – „habilitatsioon”<br />
ehk uute oskuste, võimete ja teadmiste arendamine.<br />
Järgnev on lühikokkuvõte mudeli töögrupi esmasest<br />
raportist.<br />
Habilitatsioonikeskused (HK) hakkaksid tööle sotsiaalkindlustusameti<br />
alluvuses ja oleksid tulevikus ilmselt<br />
seotud uue lastekaitseseadusega loodavate regionaalsete<br />
lastekaitsekeskustega. Sidustatud mudeli käivitamisega<br />
korraldataks ümber ka kogu senine laste rehabilitatsioonisüsteem,<br />
kus vanem peab ise valima sadakonna<br />
rehabilitatsioonikeskuse vahel, kuhu laps teenust<br />
saama viia. Uue mudeli järgi kaoksid lastele teenuseid<br />
pakkuvad rehabilitatsioonikeskused järk-järgult ning<br />
nende asemel tekiksid HK-d, kuhu koonduksid ka parimate<br />
rehameeskondade spetsialistid.<br />
Uutes keskustes töötaksid peale juhtumikorraldajate<br />
(nagu senise rehameeskonna sotsiaaltöötaja) spetsialistidest<br />
eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut,<br />
logopeed ja psühholoog. Juhtumikorraldaja tegeleks<br />
korraga kuni 100 lapsega. Ta korraldaks lapsele ja perele<br />
tugiteenuste osutamist sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna<br />
vahel juhtumi tasandil ühtse ja kõikehõlmava<br />
plaani alusel (kaoks vajadus koostada omaette<br />
arenguplaane koolis, hoolekandes jm).<br />
HK-d tekiksid igasse maakonda või piirkonda, kus<br />
on vähemalt 200 raske või sügava puudega last (näiteks<br />
Hiiu- ja Läänemaa võiksid olla üks piirkond). HK-d töötaksid<br />
stabiilsete meeskondadena ja keskust rahastataks<br />
teeninduspiirkonnas elavate sihtrühma laste arvust,<br />
mitte teenustepõhisusest lähtudes.<br />
Teenuste sidustatud mudel peaks olema paindlik<br />
ning meeskonnad kasutaksid raha vajadustest lähtudes<br />
just nii, nagu lastel ja peredel on vaja.<br />
Mudeli koostamist juhtisid sotsiaalministeeriumi hoolekande<br />
osakonna peaspetsialist Pille Vaiksaar (alates<br />
maist töötab haridus- ja teadusministeeriumis) ning<br />
mittekoosseisuline projektijuht Reet Rääk.<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Avalikus halduses töötab 6% töövõimetusega inimestest.<br />
Juuni 2014
16 Noored<br />
17<br />
Kas Euroopa Noortegarantiist on abi ka puuetega noortel?<br />
Euroopa Noortegarantii on uus programm noorte töötuse probleemi lahendamiseks,<br />
millega tagatakse, et kõik alla 25-aastased noored saavad kvaliteetse<br />
töö-, õpipoisi- või praktikakoha pakkumise hiljemalt nelja kuu jooksul pärast<br />
ametlike õpingute lõpetamist või töötuks jäämist.<br />
Kas see võiks aidata ka puuetega<br />
noori? Eestis on ju puuetega noorte<br />
puhul päris tavaline, et põhi- või kutsekooli<br />
lõpetamise järel ei tulegi mitte<br />
midagi. Eriti puudutab see neid noori,<br />
kelle õpingud on toimunud lihtsustatud,<br />
toimetuleku- või hooldusõppekava<br />
alusel. Kuid Puutepunktidele<br />
on teada ka kõrgharidusega noori<br />
spetsialiste, kes näiteks liikumispuude<br />
või vähenenud töövõime tõttu<br />
ei leia bakalaureuse- või magistrikraadist<br />
hoolimata rakendust.<br />
Kui töö ja rakenduseta jääb varasema<br />
töökogemusega inimene, on<br />
asi ehk pisut lihtsam. Noortele, eriti<br />
puuetega noortele mõjub ühiskonnaelust<br />
kõrvale jäämine aga iseäranis<br />
kiirelt ja laastavalt. Nende elu<br />
võib ummikusse joosta ning hiljem<br />
neid rehabiliteerida võib osutuda<br />
ülimalt kalliks ja keerukaks.<br />
Just seepärast Euroopa Noortegarantii<br />
käivitatigi. Kui noorele tehtav<br />
pakkumine ei ole töökoht, võib<br />
seda asendada edasiõppimine, mõni<br />
lühem koolitus, tööpraktika või<br />
rakendus vabatahtlikul tööl. Keelduda<br />
noorega tegelemast aga Noortegarantiiga<br />
liitunud riigid ei tohi.<br />
Euroopa Sotsiaalfondist jagatakse<br />
riikidele selle jaoks järgmisel kuuel<br />
aastal välja 6 miljardit eurot.<br />
Igaühele võimalus<br />
Ent kuidas see toimima hakkab?<br />
Kuhu pöörduda ja kust täpselt abi<br />
loota?<br />
Protsess käib nii, et kõigil liikmesriikidel<br />
tuleb välja töötada Euroopa<br />
Noortegarantii rakenduskava.<br />
Euroopa Komisjonil on selleks<br />
koostatud näidis. Selles, muide, on<br />
tavaliste noorte kõrval asetatud selge<br />
rõhk puuete ja terviseprobleemidega<br />
noortele, kellega soovitatakse<br />
tegeleda sobilike eriprogrammide<br />
kaudu.<br />
Eesti Noortegarantii rakenduskava<br />
võttis valitsus vastu mai lõpus ja<br />
see jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.<br />
Kava on koos lisadega kaheksa<br />
lehekülge pikk. Sõna „puudega”<br />
või „erivajadustega” pole aga selles<br />
kasutatud kordagi.<br />
Öeldud on, et Noortegarantii<br />
rakendamise ja haldamise eest vastutavad<br />
sotsiaalministeerium ning haridus-<br />
ja teadusministeerium üheskoos<br />
ning et esimesse luuakse programmi<br />
haldamiseks vastav töögrupp.<br />
Kõige tähtsam lõik selles dokumendis<br />
kõlab aga nii: Noortegarantii,<br />
lähtudes 2013. aasta aprillis vastu<br />
võetud Euroopa Liidu Nõukogu<br />
soovitusest, tagab riikliku kava alusel<br />
kuni 25-aastasele noorele teenused,<br />
mida kasutades on noorel võimalus<br />
jõuda nelja kuu jooksul pärast<br />
töötuks jäämist või koolist lahkumist<br />
tagasi kooli, õpipoisiõppesse,<br />
kvaliteetsele praktikakohale või<br />
sobiva tööpakkumiseni. Tiina Kangro<br />
Kallid lugejad!<br />
Me ei oska öelda muud, kui et uuel aastal on teil<br />
kõigil õigus nõuda oma täisikka jõudnud puuetega<br />
lastele Euroopa Noortegarantiid. Mitte ühelgi ametnikul<br />
pole õigust öelda: ei saa, ta ei sobi meile, me<br />
ei oska temaga midagi peale hakata. Tehke see läbi!<br />
Nõudke oma lapsele võrdseid võimalusi!<br />
Eesti Noortegarantiis puuetega noori ei nimetata<br />
Puuetega noored vajavad<br />
eriti suurt tähelepanu<br />
Eurofound* tuvastas kaheksa põhinäitajat, mis mõjutavad<br />
noore inimese kõrvalejäämist töötamisest ja ühiskonnaelus<br />
osalemisest:<br />
• puue<br />
• sisserändaja taust<br />
• madal haridustase<br />
• elamine kõrvalistes piirkondades<br />
• väikese sissetulekuga majapidamisest pärinemine<br />
• töötuks olemise kogemusega vanemad<br />
• madala haridustasemega vanemad<br />
• lahutatud perest pärinemine<br />
Need näitajad, eriti kui need kombineeruvad, võivad muuta<br />
noorte edasised sammud eriti keeruliseks.<br />
Seepärast soovitatakse Noortegarantii raames pöörata eriti<br />
suurt tähelepanu just neile noortele, kes ei pruugi koolist<br />
lahkudes olla veel tegelikuks tööpakkumiseks valmis ning<br />
võivad vajada spetsiifilisi koolituspakkumisi, tugiteenuseid ja<br />
intensiivset juhendamist.<br />
* Eurofound on Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööturupoliitikate<br />
arendamise agentuur<br />
Uurisime mitme riigi<br />
Noortegarantii rakenduskava<br />
ning leidsime<br />
neis hulgaliselt viiteid<br />
ja erilähenemisi puuetega<br />
noortele.<br />
Väga põhjalik rakenduskava oli<br />
Soomel, kus sõna „puue” või „erivajadus”<br />
oli kasutatud koguni 46<br />
korral. Ka Läti kavas oli arvestatav<br />
koht puuetega ja terviseprobleemidega<br />
noortega tegelemisel. Näiteks<br />
oli neile ette nähtud eriprogramme,<br />
kus kooli lõpetanud noored osalevad<br />
n-ö ringpraktikal, käies nädala<br />
kaupa eri firmades õpipoisiks. Seejuures<br />
oli korraldatud ka transport<br />
ja majutus. Programmis olid ette<br />
nähtud ka pikemad praktikad, kus<br />
tööandjaile kompenseeritakse puudega<br />
noorega tegelemise kulud.<br />
Kuna me ei leidnud Eesti rakenduskavast<br />
spetsiaalset selgitust<br />
puuetega noorte kohta, siis uurisime<br />
selle põhjust sotsiaalministeeriumis<br />
Noortegarantii programmiga<br />
tegelevalt tööturuosakonna nõunikult<br />
Karin Kuumalt.<br />
Millistel kaalutlustel ei ole selles<br />
programmis puuetega noortele<br />
Kas Euroopa<br />
Noortegarantii<br />
pakub lahendusi<br />
ka neile peatselt<br />
toimetulekukoolist<br />
välja<br />
kasvavatele<br />
noortele inimestele?<br />
„Puutepunkt”<br />
eritähelepanu pööratud?<br />
Noortegarantii tegevustes saavad<br />
osaleda ka puuetega noored ning<br />
Noortegarantii tegevuskava raames<br />
eraldi meetmeid spetsiaalselt puuetega<br />
noortele ei ole.<br />
Noortegarantii eesmärk on tagada,<br />
et alla 25-aastased noored saaksid<br />
hiljemalt nelja kuu järel töötuks<br />
jäämisest või formaalharidusest lahkumisest<br />
kvaliteetse töö-, haridustee<br />
jätkamise või koolituspakkumise.<br />
Noortegarantii meetmed on kavandatud<br />
noorte töötuse ennetamise ja<br />
vähendamise eesmärki silmas pidades.<br />
Noortegarantii tegevuste juures<br />
on oluline eri meetmete koosmõju<br />
suurendamine ja nõrgematele sihtgruppidele<br />
keskendumine. Seega<br />
lähtutakse nii noorsootöös pakutavate<br />
teenuste kui ka tööturuteenuste<br />
juures noore individuaalsest vajadusest.<br />
Kui puudega noor sooviks osa<br />
saada Noortegarantii programmist,<br />
siis mida ta peaks tegema,<br />
kuhu pöörduma?<br />
Kui puudega noor soovib abi saada<br />
Noortegarantii raames pakutavatest<br />
teenustest, võib ta pöörduda<br />
töötukassasse ja kohalikku noortekeskusse.<br />
Enne meetmete käivitamist<br />
on kavas teavitada noortega<br />
töötavaid spetsialiste (töötukassa,<br />
noortekeskuste, Rajaleidja keskuste<br />
töötajaid, kohaliku omavalitsuse<br />
sotsiaaltöötajaid) käivitatavatest<br />
meetmetest. Nii on tagatud, et iga<br />
noortega tegelev spetsialist on teadlik<br />
noortele suunatud teenusest.<br />
Mida noorel on sealt lootust<br />
saada?<br />
Ühe probleemina on nii noored<br />
ise kui ka noortega töötavad spetsialistid<br />
välja toonud noorte vähese<br />
kokkupuute tööeluga. Siin on kindlasti<br />
abiks noorsootöö raames pakutavad<br />
vabatahtlik töö ja malevates<br />
osalemine. Töötukassa teenustest<br />
aitab töökogemust ja -oskusi omandada<br />
tööpraktikal osalemine.<br />
Lisaks on puudega noorel võimalik<br />
saada tööturuteenuseid. Töötuks<br />
registreerimise ajal koostatakse inimesele<br />
individuaalne tegevuskava<br />
ning kavandatakse temaga koos<br />
tööturuteenused, mille abil ta leiaks<br />
sobiva töö. Erivajadustega inimestel<br />
võiks olla abi järgmistest tööturuteenustest:<br />
abistamine tööintervjuul,<br />
tööruumide ja -vahendite<br />
kohandamine, tööks vajaliku tehnilise<br />
abivahendi tasuta kasutada<br />
andmine, tugiisikuga töötamine ja<br />
tööandjale tööturukoolituse hüvitamine.<br />
Peale tööturuteenuste on puuetega<br />
noortel võimalik abi saada sotsiaalteenustest<br />
ja rehabilitatsiooniteenustest.<br />
Täiskasvanuks saades<br />
on noorel võimalik vajadusel taotleda<br />
erihoolekandeteenuseid. Õpingute<br />
jätkamisel võib taotleda näiteks<br />
õppetoetust, mida makstakse<br />
igakuiselt mittetöötavale puudega<br />
õppurile jne.<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 77% tööandjatel on töövõimetusega inimeste palkamise kogemus. Juuni 2014
18 Reform<br />
19<br />
Töövõimereformi komistuskivid<br />
Uuringufirmas Saar Poll<br />
valmis juba detsembris<br />
töövõimereformi<br />
mõjuanalüüs, milles<br />
osutatakse barjääridele,<br />
millega tegelemata<br />
jätmine võib takistada<br />
reformi õnnestumist.<br />
Osaliselt sotsiaalministeerium ka<br />
soovitusi arvestas (senise pensioni<br />
säilitamine, kui uus töövõimetoetus<br />
oleks väiksem jne), kuid mitmed<br />
analüüsis osutatud probleemkohad<br />
on endiselt teravalt üleval. Toome<br />
need siin lühidalt ära, kuna juuni<br />
alguses tutvustati analüüsi ka riigikogu<br />
sotsiaalkomisjonile.<br />
Järsu ülemineku asemel võiks kaaluda<br />
järkjärgulist üleminekut uuele<br />
töövõimetoetuse süsteemile.<br />
Kõikide töövõimekaoga inimestega<br />
samaaegne ja samalaadne tegelemine<br />
võib osutuda ebatõhusaks.<br />
Selle asemel võiks panustada esmalt<br />
neile, keda on lihtsam ja kiirem tööturule<br />
tuua. Esimesest lainest võiks<br />
kõrvale jätta näiteks aastakümneid<br />
tööta olnud ja vanaduspensionieale<br />
lähenevad inimesed, kelle rehabiliteerimine<br />
nõuaks palju aega ning<br />
väga suuri kulutusi.<br />
Sotsiaalsete turvavõrkude loomine<br />
nõrgemas positsioonis olevatele<br />
töövõimekaoga inimestele.<br />
Reformiga seatakse ohtu vanemad<br />
ja ulatuslikuma töövõimekaoga<br />
inimesed, kes elavad keskustest<br />
kaugemal, samuti psüühiliste häiretega<br />
inimesed ja noored. Noortel on<br />
sagedasti võetud finantskohustused<br />
eluasemelaenu näol, mistõttu töövõimetuks<br />
jäämine võib kaasa tuua<br />
ka kodust ilmajäämise. Turvavõrkude<br />
loomiseks oleks esmalt vaja kaardistada<br />
praeguste töövõimetuspensionäride<br />
probleemid ja nende tööle<br />
pääsemise võimalused, arvestades<br />
tegelikku tööturu olukorda ning<br />
töökohtade iseloomu. Nõnda saaks<br />
eristada riskirühmad, kelle jaoks<br />
saab välja töötada erimeetmed toimetuleku<br />
tagamiseks.<br />
Vajalik oleks ka toetused töövõimekaotuse<br />
määrast lähtudes diferentseerida.<br />
Näiteks võiks kaaluda<br />
osalise töövõimega inimeste jaotamist<br />
kahte rühma, kel on erinevad<br />
toetusmäärad, sest suurema töövõimekaoga<br />
inimestel on tööd leida<br />
siiski palju keerulisem.<br />
Töövõimekaoga inimestele sobivate<br />
töökohtade probleemi lahendamine.<br />
Oleks hea luua meetmed, et toetada<br />
puuetega inimestele töötamiseks<br />
mõeldud ettevõtteid, aga ka töövõimekaoga<br />
inimestele sobivate töökohtade<br />
loomist. Töövõimekaoga<br />
inimeste töökohtade loomisel võiks<br />
eeskuju näidata avalik sektor nii riiklike<br />
asutuste kui ka kohalike omavalitsuste<br />
näol. Samuti saaks töövõimekaoga<br />
inimesi rakendada asutustes,<br />
mille peamiseks sihtrühmaks on<br />
töövõimekaoga inimesed.<br />
Töökohtade pakkumise parandamist<br />
keskustest eemal võib soodustada<br />
riiklike maksusoodustustega.<br />
Oma roll võiks olla ka kohalikel<br />
omavalitsustel. Tuleks välja selgitada<br />
kohalike omavalitsuste võimekus<br />
töökohti luua ning motiveerida ja<br />
vajadusel abistada neid.<br />
Üheks võimaluseks on soodustada<br />
tööandjatele töötajate transpordi<br />
korraldamist, aga mõelda tasuks<br />
ka transpordi kompenseerimisele<br />
üldiselt.<br />
Kus elavad Eesti<br />
töö võimetud?<br />
Eesti ligi 800 000 tööealisest elanikust oli<br />
1. jaanuari seisuga töövõimetuspension määratud<br />
94 325-le. Lisaks neile oli 6000-l tuvastatud<br />
pisem töövõimelangus (10–30 protsenti),<br />
mille korral pensioni ei maksta. Seega osaline<br />
või täielik töövõimetus on 12 protsendil tööealistest.<br />
Arenenud riikide ehk OECD-sse<br />
kuuluvate maade keskmine<br />
on 6,6 protsenti.<br />
töötab<br />
ei tööta<br />
34%<br />
28%<br />
Hiiumaa<br />
TVP 534<br />
(149)<br />
10%<br />
Saaremaa<br />
TVP 2222<br />
(756)<br />
12%<br />
32 850 saab<br />
pensioni ja<br />
töötab täisvõi<br />
osaajaga<br />
(34,8%)<br />
Lisaks elab 1472 Eestist<br />
töövõimetuspensioni<br />
saavat inimest alaliselt<br />
välismaal.<br />
61 475 saab<br />
pensioni<br />
ning ei tööta<br />
(65,2%)<br />
Töövõime hindamisega seotud<br />
probleemide lahendamine.<br />
Hindamismetoodikat välja töötades<br />
tuleks silmas pidada, et hinnates<br />
lähtutaks tööturu olukorrast. Vastasel<br />
korral hinnatakse inimene osaliselt<br />
töövõimeliseks, kuid reaalset<br />
töökohta talle pakkuda siiski pole.<br />
Lisaks tuleks hindamise juures välistada<br />
töövõimekaoga inimeste tööle<br />
sattumine kohtadele, mis kahjustavad<br />
nende tervist.<br />
Täispikkuses leiab 230-leheküljelise<br />
mõjuanalüüsi sotsiaalministeeriumi<br />
veebilehelt.<br />
34,4%<br />
Allikas: statistikaameti<br />
andmed<br />
(1. jaanuar 2014)<br />
Läänemaa<br />
TVP 1597<br />
(549)<br />
11%<br />
Harjumaa<br />
TVP 23 216<br />
(8970)<br />
6,5%<br />
38,6% 37,9%<br />
38,1%<br />
Raplamaa<br />
TVP 2016<br />
(698)<br />
9%<br />
Pärnumaa<br />
TVP 5847<br />
(2230)<br />
12%<br />
LUGEMISE VÕTI:<br />
MAAKOND<br />
TVP – töövõimetuspensionäre<br />
(neist töötab)<br />
töövõimetusega<br />
inimeste osakaal<br />
tööealistest (%)<br />
sh Tallinnas<br />
TVP 17 154<br />
(6506)<br />
6,5%<br />
Järvamaa<br />
TVP 2299<br />
(775)<br />
13%<br />
Viljandimaa<br />
TVP 5042<br />
(1679)<br />
18%<br />
Kui palju töövõimetusega<br />
inimesi töötab?<br />
Kokku 100 379 töövõimetusega<br />
inimest, kellest töötab 34 943 (34,8%)<br />
Allikas: sotsiaalkindlustusameti<br />
andmed (jaanuar 2014)<br />
6054<br />
34,6%<br />
17 772<br />
13 517<br />
16 111<br />
33,7%<br />
33,3%<br />
8685<br />
25 092<br />
34,6% 50% 50% 42,4% 37,7% 23,3%<br />
Töövõimekao protsent<br />
10–30* 40 50 60 70 80<br />
32,6%<br />
35,7%<br />
3868<br />
Lääne-Virumaa<br />
TVP 4271<br />
(1382)<br />
12%<br />
Jõgevamaa<br />
TVP 3820<br />
(1297)<br />
21%<br />
Valgamaa<br />
TVP 3301<br />
(1184)<br />
19%<br />
töötab<br />
ei tööta<br />
15,4% 5,9%<br />
90 100<br />
*Alla 40-protsendise töövõimekaoga inimesed ei saa töövõimetuspensioni<br />
34%<br />
43,3%<br />
Tartumaa<br />
TVP 11 627<br />
(5040)<br />
12%<br />
9280<br />
32%<br />
Töövõimetuspensionäride osakaal:<br />
33,7%<br />
Võrumaa<br />
TVP 3668<br />
(1175)<br />
19%<br />
20%<br />
39,8%<br />
Ida-Virumaa<br />
TVP 19 184<br />
(7635)<br />
21%<br />
Töövõimetuspensionäride<br />
hulk kasvab<br />
Protsent 1.04.2012 1.04.2014<br />
40 13 898 17 772<br />
50 11 192 13 517<br />
60 14 541 16 111<br />
70 8686 8685<br />
80 24 965 25 092<br />
90 4368 3868<br />
100 10 510 9280<br />
Põlvamaa<br />
TVP 4209<br />
(1420)<br />
26%<br />
Tööl käivate<br />
pensionäride<br />
hulk suureneb<br />
Protsent 1.04.2012 1.04.2014<br />
40 5559 8884<br />
50 4617 6725<br />
60 5519 6835<br />
70 2829 3277<br />
80 5111 5835<br />
90 699 746<br />
100 556 548<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Viiendik töövõimetusega inimesi pole leidnud erialast tööd.<br />
Juuni 2014
20 Reform<br />
21<br />
Eesti Hooldajate Liidu avaldus<br />
töövõimereformi teemal<br />
Eesti Hooldajate Liit saatis 28. mail<br />
välja märgukirja, et juhtida valitsuse,<br />
riigikogu ja avalikkuse tähelepanu<br />
ebasihipärasele tegevusele ning riigieelarveliste<br />
ja Euroopa Liidu toetuste<br />
süsteemist saadavate ressursside läbimõtlemata<br />
ja pillavale kasutamisele<br />
töövõimereformiga seoses. Avaldame<br />
siinkohal selle täisteksti, sest hoolimata<br />
konstruktiivsest kriitikast saatis<br />
valitsus küsitavusi täis töövõimetoetuse<br />
seaduse eelnõu siiski riigikokku<br />
vastuvõtmisele.<br />
lisi eritingimusi vajavatele töötajatele,<br />
kui tööandjatele pole seatud vastavaid<br />
kohustusi ega pakutud pädevaid<br />
stiimuleid (töökohtade loomise<br />
programm).<br />
Neljandaks jäämegi imestama<br />
töövõimekaoga inimeste hoogsa<br />
juurdevoolu üle, kuni riik ei näe<br />
töövõimetuses süsteemi ega tegele<br />
ennetavate meetmetega (tööõnnetus-<br />
ja kutsehaiguste kindlustus,<br />
noorte sihtprogrammid jne).<br />
Just neil põhjustel osutub ilmselt<br />
võimatuks, hoolimata ressursside<br />
mastaapsest kulutamisest, saavutada<br />
reformi kõlavalt sõnastatud eesmärke.<br />
Seepärast on vajalik reformikava<br />
enne käikuandmist veelkord<br />
läbi töötada, seekord süsteemselt.<br />
Järgnevalt kirjeldame põhilisi<br />
korrigeerimist vajavaid probleeme<br />
detailsemalt, tuues välja ka ettepanekud<br />
asjakohasteks lahendusteks.<br />
1.<br />
Reformi fookus<br />
tuleb tuua süsteemi<br />
paisutamiselt erivajadustega<br />
inimeste toetamisele.<br />
Praegusel kujul on reform ebaproportsionaalselt<br />
kaldu administreerimise<br />
ja haldamise suunal. See<br />
kulutab ära suure osa vahenditest,<br />
millega oleks otstarbekas toetada<br />
erivajadustega inimeste iseseisvust.<br />
Reformi teostamiseks plaanitakse<br />
luua 500 uut töökohta töötukassa<br />
ametnikele. Lisaks hakatakse hiigelsummade<br />
eest töötukassasse sisse<br />
ostma rutiinseid ja korduvaid töövõime<br />
hindamise ekspertiise, seda<br />
isegi nende inimeste puhul, kes juba<br />
töötavad ja võiksid ise öelda, millist<br />
tuge ja abi nad töötamise hõlbustamiseks<br />
vajaksid.<br />
Algaval eurotoetuste perioodil<br />
plaanitakse nii suunata hindamist<br />
tegevatele töötervishoiuarstidele<br />
(hiljem ilmselt perearstisüsteemi)<br />
72 miljonit eurot töötukassa vahendeid<br />
(ühe hindamise maksumuseks<br />
on arvestatud umbes 250 eurot). Nii<br />
muudetakse reform ülimalt kulukaks.<br />
Eurotoetuste lõppemise järel<br />
saab ehitatud süsteemi jätkuvast kinnimaksmisest<br />
koormus töötuskindlustusmaksete<br />
maksjate õlgadel.<br />
Mõtteainet võiks esmalt otsida<br />
ebaõnnestunud, kuid juba üle kümne<br />
aasta vapralt kestvast rehabilitatsiooniteenuse<br />
süsteemist: kui paljudel<br />
teenusesaajail on olnud kasu<br />
192-eurosest rehabilitatsiooniplaanist?<br />
Miks inimesed pole süsteemis<br />
rehabiliteerunud? Kuigi pole veel<br />
andmeid selle kohta, kas töövõime<br />
hindamise metoodika üldse töötab<br />
või kuidas hindamistulemus aitab<br />
inimesi töölesaamisel, kiirustatakse<br />
seadust vastu võtma.<br />
Selle asemel et vaadelda kogu sihtgruppi<br />
kui kõnetuid ja tahteta objekte,<br />
keda tuleb kohustada, õpetada ja<br />
karistada, tuleks panustada nüüdisaegse<br />
sotsiaaltöö põhimõtetest lähtudes<br />
inimeste omaalgatusele, motiveerida<br />
juba tööl käivaid puuetega<br />
inimesi ja toetada muid iseregulatsioonil<br />
põhinevaid mehhanisme.<br />
2.<br />
Reformi eeltingimusena<br />
tuleb erivajadustega<br />
inimestele<br />
tagada võrdsed võimalused<br />
ühiskonnaelus osalemiseks.<br />
Eesti invapoliitika alustalaks kinnitas<br />
valitsus oma otsusega juba<br />
1995. aastal ÜRO puuetega inimestele<br />
võrdsete võimaluste loomise<br />
standardreeglid (nüüd on sellele<br />
lisandunud ÜRO puuetega inimeste<br />
õiguste konventsioon). Mõlemas<br />
rõhutatakse, et erivajadustega inimeste<br />
edukaks kaasamiseks ühiskonnaellu<br />
tuleb neile esmalt teha<br />
kättesaadavaks taastusravi ja rehabilitatsioon<br />
ning sotsiaalteenused<br />
(ühis- ja eri transport, tugiisikuteenus,<br />
abivahendid jne), mis annavad<br />
võimaluse pääseda liikuma ja saada<br />
vajalikku tuge tegutsemisel. Tugiteenused<br />
peavad olema kättesaadavad<br />
ka maapiirkondades ja omavalitsuste<br />
üleselt.<br />
Eestis on selliste sotsiaalteenuste<br />
osutamine seaduse järgi kohalike<br />
omavalitsuste kohustus, kuigi<br />
kõigile teadaolevalt nad neid teenuseid<br />
vajalikul määral ei taga. Kuna<br />
reform selle küsimusega ei tegele,<br />
ongi ette näha, et suur osa sihtgrupist<br />
võib küll hakata täitma aktiivsusnõudeid<br />
töötukassaga suhtlemisel<br />
(mida eelnõu viimaste paranduste<br />
järel lubatakse vastutulekuna<br />
puuetega inimestele teha ka telefoni<br />
või e-posti teel), kuid reaalselt tööl<br />
käima nad ikkagi ei pääse, kui pole<br />
tagatud liikumisvõimalused elu- ja<br />
töökoha vahel.<br />
Praegu on aktiivsed puuetega inimesed<br />
hankinud hädavajalikke sotsiaalteenuseid<br />
omal kulul, kasuta-<br />
Esindades tuhandeid omastehooldajaid,<br />
puuetega inimesi, hoolekande-,<br />
tervishoiu- ja haridustöötajaid<br />
ning vastavate sihtgruppide ühendusi,<br />
juhime tähelepanu, et mahukas<br />
struktuurne reform, mis mõjutab<br />
otseselt sadade tuhandete tervisehäiretega<br />
inimeste ja nende lähedaste<br />
ning hooldajate elu, aga ühtlasi<br />
riigi majanduslikku ja finantsolukorda,<br />
põhineb kohati valedel alustel<br />
ja lisaks mitmel vääral arusaamal<br />
ühiskonna toimimisest.<br />
Esiteks on jäetud arvestamata, et<br />
puuetega inimeste võimalused ühiskonnaelus<br />
osaleda ja tööl käia sõltuvad<br />
omavalitsuste väga erinevast<br />
tahtest ja võimekusest osutada sotsiaalteenuseid,<br />
nagu ühis- ja eritransport<br />
jne (haldusreform).<br />
Teiseks sõltub terviseriketega inimeste<br />
töövõime taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste,<br />
aga ka erihoolekande<br />
teenuste kättesaadavusest,<br />
mida pole mõeldav asendada tööturuteenuste<br />
pakkumisega (sotsiaalteenuste<br />
killustatus).<br />
Kolmandaks ei eksisteeri isegi teoreetilist<br />
võimalust, et tööturg hakkab<br />
iseregulatsiooni teel pakkuma<br />
kümneid tuhandeid töökohti keerudes<br />
selleks põhiliselt töövõimetuspensioni.<br />
Lisakulutused suurenevad<br />
järsult just tööl käimisega seoses.<br />
Kuigi puude raskusastet omavatele<br />
inimestele (umbes pool praegustest<br />
töövõimetuspensionäridest) makstakse<br />
lisakulutuste katteks ka spetsiaalset<br />
toetust sotsiaalkindlustussüsteemis,<br />
on selle suurus vaid paarkümmend<br />
eurot kuus, millest abi<br />
reaalselt ei ole. Juriidiliselt on kõik<br />
korras, ent toimida süsteem ei saagi.<br />
Uues süsteemis, kus pension<br />
asendub madalama töövõimetoetusega,<br />
mis hakkab vähegi normaalse<br />
teenistuse juures kiiresti vähenema,<br />
kuni kaob üldse, satuvad paljud erivajadustega<br />
inimesed olukorda, kus<br />
nad küll töötavad, kuid üksnes selleks,<br />
et tasuda tööl käimisega seotud<br />
lisakulutuste eest. Vastavalt majandamisloogikale<br />
muutub aktiivsus<br />
ja tööl käimine sellistel tingimustel<br />
paljude jaoks ebamõistlikuks ja see<br />
võib sundida inimesi, vastupidiselt<br />
reformi eesmärkidele, esilekutsutud<br />
passiivsusele.<br />
Seega tuleb reformi õnnestumiseks<br />
lahendada puudega seotud lisakulutuste<br />
kompenseerimine erivajadustega<br />
inimestele, olgu siis kättesaadavate<br />
teenuste või (tööl käimisega<br />
seotud) kulutuste hüvitamise<br />
teel.<br />
“Mõtteainet võiks esmalt<br />
otsida ebaõnnestunud, kuid juba<br />
üle kümne aasta vapralt kestvast<br />
rehabilitatsiooniteenuse süsteemist.<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 40% tööl mittekäijatest pole leidnud sobiva koormusega tööd.<br />
Juuni 2014
22 Reform<br />
23<br />
3.<br />
Puuetega inimestele<br />
sobivate töökohtade<br />
loomiseks tuleb<br />
käivitada riiklik programm.<br />
Töövõimetoetuse seaduse eelnõu<br />
seletuskirjas viitavad reformi autorid<br />
ka ise uuringutele, mille kohaselt<br />
paljud langenud töövõimega<br />
inimesed suudavad tööl käia vaid<br />
osakoormusega. Tööandjad osutavad<br />
puuetega inimeste palkamisega<br />
seoses tekkivatele lisakuludele,<br />
mida oleks asjakohane kompenseerida<br />
maksusoodustuste või muude<br />
motivatsioonisüsteemidega.<br />
Ometi on reformikavas jäetud<br />
mõlemad teemad tähelepanuta<br />
ning töökohtade tekkimise osas<br />
loodetakse vaid tööandjate teadlikkusele<br />
ja soovile erivajadustega inimesi<br />
palgata.<br />
Lisaks on reformi koostades peetud<br />
põhiliselt silmas somaatiliste<br />
haiguste või väiksemate takistustega,<br />
varasema töökogemuse ja korras<br />
vaimse tervisega inimesi. Selliste<br />
inimeste korral ei ole tööandjal<br />
vajadust tööprotsesside suurel määral<br />
kohandamise, mahuka ja kestva<br />
juhendamise ja püsivate kontrollsüsteemide<br />
järele. Samuti puudub<br />
nende inimeste tööprotsessis osalemisel<br />
ettearvamatute olukordade<br />
tekke oht.<br />
Paraku näitavad statistilised andmed,<br />
et niisugused inimesed praegu<br />
juba ülekaalukalt töötavad. Praegustest<br />
mittetöötavatest tervisehäiretega<br />
inimestest on ligi poolel töövõime<br />
vähenemise põhjuseks psüühikahäired,<br />
intellektipuue või käitumis-<br />
ja suhtlemisprobleemid. Nendele<br />
inimestele sobivate töötamisvõimaluste<br />
pakkumist pole mõeldav<br />
jätta üksnes tööandjate initsiatiiviks,<br />
sest suure tõenäosusega<br />
eelistavad ettevõtjad palgata sellisel<br />
juhul terveid inimesi.<br />
Et erivajadustega inimesed leiaksid<br />
tööd, on riigil tarvis sihiteadlikult<br />
panustada asjakohase motivatsioonisüsteemi<br />
käivitamisse, mis<br />
toetaks osakoormusega ning juhendatud<br />
töökohtade teket. Panustada<br />
tuleks samuti kogukonnapõhiste<br />
tööhõivet toetavate teenuste arendamisse<br />
ja spetsiaalsete, puuetega<br />
inimeste vajadusi rahuldavate tööhõiveprogrammide<br />
(eritöökojad,<br />
sotsiaalsed töökohad jne) algatamisse,<br />
seda kõikjal Eestis. Unustada<br />
ei tohi ka seda, et juba tööl käiv<br />
puudega inimene vajab tähelepanu:<br />
taastusravi ja võimalust panustada<br />
tervise hoidmisse (sportimisvõimalused<br />
jms).<br />
Puuetega inimeste rakendamisel<br />
peaksid aga reformi raames esimesena<br />
eeskuju näitama riigiasutused<br />
ise: Eesti suurima tööandjana<br />
peaks riik looma soodsad tingimused<br />
puuetega inimeste rakendamiseks<br />
avalikus sektoris, et kujundada<br />
kõigile nähtav praktika puuetega<br />
inimeste tööhõivest.<br />
4. Töövõimereformis<br />
tuleks panustada<br />
ennetusele ja luua<br />
tõhusad eriprogrammid<br />
puuetega noortele ja<br />
omastehooldajatele.<br />
Vastupidiselt asjatundjate soovitustele<br />
on reformikavast süstemaatiliselt<br />
tõrjutud kõrvale töötervishoiu,<br />
tööõnnetuste ja kutsehaiguste teema.<br />
See loob olukorra, kus tööandjatel<br />
pole erikohustusi panustada<br />
töötajate tervise säästmisse ja töövõimekaoga<br />
inimesi jääbki süsteemi<br />
pidevalt lisanduma.<br />
Ka on reformis seni jäetud eritähelepanuta<br />
noored puuetega inimesed,<br />
kes alles sisenevad tööturule<br />
pärast põhikooli või kutseõppeasutuse<br />
lõpetamist. Kuigi reformijate<br />
tähelepanu on korduvalt juhitud<br />
ülisuurele ressursside raiskamisele,<br />
mis tekib, kui puuetega noored jäävad<br />
pärast kooliaja lõppu kuudeks<br />
Ja lõpuks reformi<br />
alustalade küsimus.<br />
Kui sihtgrupi tööle saamise ja süsteemist<br />
väljumise tase jääb madalaks<br />
(mida kinnitab ka mõjuanalüüs),<br />
jääb suur osa töövõimekaoga<br />
inimesi töötukassa süsteemi haldusalasse<br />
aastakümneteks või kogu<br />
eluks.<br />
Kui valitsus plaanib töövõimereformiga<br />
viia märkimisväärse osa<br />
puuetega inimeste hoolekandega<br />
seotud püsivaid kulutusi lihtsalt üle<br />
töötukassasse, pannes eurotoetuste<br />
järgsel perioodil töötuskindlustusvõi<br />
aastateks arendava rakenduseta,<br />
käsitletakse reformis praegu noorte<br />
sihtgruppi võrdselt kõikide teistega:<br />
süsteemi sisenetakse vastavalt<br />
oma töövõime(tuse) korduvmääramise<br />
tsüklile. Puuetega noored on<br />
aga selleks ajaks tihti juba kaotanud<br />
suure osa koolis õpitud oskustest ja<br />
tegutsemisjulgusest.<br />
Seepärast peaks reformi üks tähtsamaid<br />
ja tulemuse saavutamise seisukohalt<br />
lihtsamini saavutatavaid<br />
ülesandeid olema haridus-, sotsiaalja<br />
tööturusüsteemi koostöös kõikidele<br />
haridussüsteemist väljakasvavatele<br />
puuetega noortele automaatse<br />
tööellu ülemineku kindlustamine,<br />
olgu siis avatud, toetatud või kaitstud<br />
töö vormis.<br />
Ka siin on vaja otsustavalt ületada<br />
halduslõhe riigi ja omavalitsuste<br />
osutatavate sotsiaalteenuste (kogukonnas<br />
elamine, töötamise ja elamise<br />
toetamine, tugiisikud, päeva- ja<br />
töökeskused) vahel. On kahetsusväärne,<br />
et paar nädalat tagasi kinnitas<br />
valitsus sotsiaalministeeriumis<br />
koostatud Euroopa Noortegarantii<br />
tegevuskava (igale noorele sobiv<br />
töö-, praktika- või edasiõppevõimalus<br />
maksimaalselt nelja kuuga!), milles<br />
aga, erinevalt Euroopa Liidu soovitustest<br />
ja paljude teiste riikide eeskujudest,<br />
pole puuetega noori sõnagagi<br />
mainitud.<br />
Eraldi sihtgrupina tuleks reformi<br />
raames käsitleda omastehooldajaid,<br />
kelle tööturule toomine (kuni nad ei<br />
ole veel kaotanud oma tervist) peaks<br />
olema üks lihtsamini saavutatavaid<br />
prioriteete. Selleks on aga tarvis<br />
garanteerida perekondades elavatele<br />
puuetega inimestele sotsiaalteenuste<br />
kättesaadavus omavalitsuste<br />
ja riigi koostöös kõikides Eesti piirkondades.<br />
“Eesti suurima tööandjana peaks<br />
riik esmalt ise looma soodsad<br />
tingimused puuetega inimeste<br />
rakendamiseks avalikus sektoris.<br />
Lisaks kaks üldist<br />
laadi märkust.<br />
Mastaapset struktuurset reformi<br />
pole võimalik edukalt läbi viia,<br />
kui ei arvestata valdkonna erinevate<br />
alasüsteemide omavahelisi seoseid.<br />
Töövõimereformi üritatakse<br />
aga vägisi jõustada enne, kui sotsiaalministeeriumis<br />
on valminud<br />
reformi õnnestumise jaoks kriitilise<br />
tähtsusega uus rehabilitatsiooni- ja<br />
abivahendite süsteem, erihoolekande<br />
arengukava ja omastehooldajate<br />
tugisüsteemi arengukava.<br />
Ka haldusreformi pole seni peetud<br />
reformi õnnestumisega seotud<br />
teemaks, kuigi kohalike omavalitsustega<br />
teenuste kohustuslike standardite<br />
ja rahastamise osas kokkulepete<br />
saavutamine on puuetega<br />
inimeste probleemide lahendamise<br />
võtmeküsimus.<br />
Küsitav on ka reformi finantsanalüüsi<br />
ja mõjude hindamisega seoses<br />
toimuv. Kuigi aasta alguses saadeti<br />
reformi käivitav seaduseelnõu<br />
esimesele kooskõlastusringile veel<br />
enne, kui oli valminud mõjuanalüüs,<br />
ei takistanud see enamikku<br />
sidusasutusi eelnõu kooskõlastamast.<br />
Nüüdseks on mõjuanalüüs<br />
olemas, kuid selgusetuks jääb, kuidas<br />
on tagatud mõjude analüüsi<br />
tõsiseltvõetavus, kui sidustatud<br />
valdkondade (rehabilitatsioonisüsteem,<br />
erihoolekanne jne) arengu- ja<br />
rakenduskavasid, mis reformi tulemusi<br />
otseselt mõjutavad, pole veel<br />
olemaski.<br />
“Kui riik soovib käsitada<br />
töötuskindlustusmakseid<br />
täiendava sotsiaalmaksuna,<br />
tuleks see töötajate ja<br />
tööandjatega esmalt läbi<br />
rääkida ja kokku leppida.<br />
maksete maksjaile kohustuse hakata<br />
panustama riigi sotsiaalkulutuste<br />
katmisse miljoneid eurosid (praeguste<br />
prognooside kohaselt umbes<br />
40 miljonit eurot aastas), tuleks selles<br />
osas kõigepealt saavutada laiapõhjaline<br />
ühiskondlik kokkulepe.<br />
On kuulda olnud ka plaanidest<br />
viia edaspidi töötukassasse üle ka<br />
haiguslehtede hüvitamine, kaugemas<br />
tulevikus isegi töövõime(tuse)<br />
toetuste maksmine, seega muutub<br />
probleem veelgi teravamaks.<br />
Töötuskindlustusmaksed on kehtiva<br />
definitsiooni kohaselt olnud<br />
kindlustusmaksed, mida palgatöötajad<br />
(mitte poliitikud ega ettevõtjad)<br />
koguvad töötukassa reservidesse,<br />
et kindlustada end töötuks jäämise<br />
puhul. Invaliidsuse käsitamine<br />
töötusena on äärmiselt meelevaldne.<br />
Kui riik soovib aga käsitada niisugust<br />
sihtotstarbelist kindlustust<br />
täiendava sotsiaalmaksuna, tuleks<br />
töötajate, aga ka tööandjatega see<br />
teema läbi rääkida.<br />
Riigi sedalaadi vildakad ja isekad<br />
käigud võivad pikemas perspektiivis<br />
veelgi õõnestada Eesti ühiskonnas<br />
viimastel aegadel niigi hapraks<br />
kulunud usaldust.<br />
Me nõuame, et reformi ei käivitataks<br />
enne, kui reformikava on süsteemselt,<br />
riikliku vastutustundega<br />
ja sihtgruppe kaasates läbi töötatud.<br />
Avaldusega on liitunud<br />
Eesti Patsientide Esindusühing<br />
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit<br />
MTÜ Eesti Omastehooldus<br />
Eesti Hooldajate Liidu avaldus<br />
töövõimereformi teemal<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt 42% pensionäre ütleb, et neil pole tööl käimisel mingeid takistusi. Juuni 2014
ISSN 2228-1312<br />
SAAJA AADRESS:<br />
Eesti Hooldajate Liit<br />
kutsub ühinema!<br />
Eesti Hooldajate Liidu toetajaliikmeks oodatakse<br />
kõiki, kes jagavad liidu püüdlusi ja soovivad<br />
olla toeks inimsõbralikuma ja tulemuslikuma<br />
sotsiaalsüsteemi arendamisel.<br />
Partnerina on oodatud liiduga ühinema samu<br />
eesmärke jagavad organisatsioonid ja asutused.<br />
Ajakirja väljaandmist<br />
toetavad ka<br />
Vaata infot lehtedelt<br />
www.ehol.ee ja<br />
www.vedur.ee.<br />
Kontakt: info@ehol.ee.<br />
Eesti Hooldajate Liit (EHOL) ühendab vabu<br />
kodanikke: puuetega inimesi ja nende pereliikmeid,<br />
sotsiaaltöö-, tervishoiu-, rehabilitatsioonija<br />
haridusspetsialiste ning nende liite, et<br />
koondada oma teadmised, oskused ja jõud Eesti<br />
sotsiaalpoliitika suunamisel inimväärsema<br />
ühiskonna ja mõistlikuma riigikorralduse poole.<br />
Liit tegutseb möödunud sügisest survegrupi ja<br />
koostööpartnerina riigiasutustele ning poliitikutele.<br />
Koos oleme<br />
tugevamad!<br />
Kui saad aidata.<br />
Või kui tead<br />
kedagi, kes saab:<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
arveldusarve<br />
EE452200221053907379<br />
MTÜ Puutepunktid on<br />
riiklikus tulumaksusoodustusega<br />
mittetulundusühingute<br />
ja sihtasutuste<br />
nimekirjas.<br />
Puutepunktide juuninumbrit<br />
toetasite teie!<br />
Karolina Antons, Kalev Märtens, Ülle Väina, Maria Praats, Monika Miller, Rika Joala, Reet<br />
Jepisova, Tatjana Rein, Ere Tött, Heldi Käär, Aivar Pärljõe, Chris-Helin Loik, Kristi-Isabella<br />
Kaldoja, Vaike Pähn, Ursi Joost, Külli Taremaa, Elo Saue, Piibe Lõhmus, Anneli Tamela,<br />
Silvia Kalam, Imbi Suun, Ande Etti, Aino Toome, Maret Kivisaar, Vitali Madison, Ene Eigo,<br />
Merle Lints, Maris Luik, Sigrid Kristin, Siivi Hansen, Anneli ja Silvi Tamela, Ülle Väina, Küllike<br />
Lain, Kristel Krischka, Ülle Urbanik, Kristi Kallas, Kajar Lember, Helmen Kütt ja lisaks kaks<br />
anonüümset annetajat. Täname annetuse eest ka MTÜ-d Omastehooldus ja spordiklubi<br />
Meduus. Teie annetustest kogunes seekord 548 eurot.<br />
Selles nimekirjas on inimesi, kes on juba aastaid teinud igakuiselt 1- või 2-eurose<br />
annetuse (tasudes sel moel oma ajakirjanumbri eest), on neid, kelle pisike panus on ühekordne,<br />
ning neid, kelle annetus on suurem. Nimekirjas ei ole nad reastatud panuse järgi.<br />
Mõned inimesed on palunud, et nende nime ei trükitaks, ning nii me oleme ka talitanud.<br />
Paljud jälle ütlevad, et neil on rõõm olla ajakirja toetaja – nende panusest tahame teada<br />
anda. Oma erisoove võite meile julgelt lisada ülekande seletuses või e-kirjaga. Kui aga<br />
soovite saada annetuselt maksusoodustust, lisage ülekandele oma isikukood.<br />
Teie kõikide abiga oleme suutnud Puutepunkte juba kolm hooaega välja anda!
Change language