You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
14<br />
Koostöö<br />
15<br />
Ministeeriumid loovad<br />
mudelit puuetega laste<br />
perede toetamiseks<br />
Mõte luua mahuka hooldusvajadusega<br />
puuetega laste perede jaoks<br />
hästi töötav ja sidustatud teenuste<br />
mudel tekkis juba enam kui aasta<br />
tagasi. Ka eri valdkondade spetsialistidele<br />
ja ametnikele oli selgeks<br />
saanud, et kui puuetega last koolis<br />
vaid õpetada, rehabilitatsioonikeskuses<br />
rehabiliteerida ning kohalikus<br />
omavalitsuses sotsiaalteenustega<br />
toetada, ei tule asjast midagi välja.<br />
Siis langebki kogu koormus perele,<br />
kes lapse hooldamise kõrval peab<br />
olema nagu logistikaettevõte, kes<br />
kõik otsad ise üles otsib, kokku sõlmib<br />
ja mis kõige keerulisem – eri<br />
saarekestel asuvate tervishoiu-, sotsiaal-<br />
ja haridusteenuste pakkujate<br />
vahele sillad ehitab.<br />
Kuna igal saarekesel asuvad teenuseosutajad<br />
on harjunud ajama<br />
vaid oma asja ega pea teistel saartel<br />
toimuvat oma tööga seotuks, siis<br />
polegi tihti kedagi peale pere, kes<br />
puudega lapse olukorra ja tuleviku<br />
eest vastutaks.<br />
Sillad saarte vahel<br />
Samuti on saarekeste süsteemis<br />
halb see, et ressurss on killustatud.<br />
Kui laps käib kord nädalas kõneravi-<br />
või füsioteraapiatunnis rehabilitatsioonikeskuses,<br />
kuid sealne<br />
logopeed või füsioterapeut ei suhtle<br />
tema õpetajate-kasvatajatega koolis,<br />
ei saa nad koordineerida lapsega<br />
tehtavat tööd ega võimendada nii<br />
lapse arendamise mõjusid.<br />
Ilmekas näide ebatulusast rahakasutusest<br />
on ka aastaid pakutud riiklik<br />
lapsehoiuteenus, mida vaid ülivähesed<br />
pered on kasutanud, sest<br />
pole suutnud leida sobivas paigas<br />
nõuetekohast teenuseosutajat. Kuigi<br />
mõni naabritädi valvanuks selle<br />
raha eest last võib-olla hea meelega.<br />
Puudega lapse<br />
kasvatamine<br />
peaks võimaldama<br />
perel<br />
jätkata normaalset<br />
elu.<br />
autismspeaks.org<br />
Nüüd siis ongi sotsiaal- ja haridusametnikud<br />
koos puuetega laste<br />
vanemate, õpetajate ja isegi arstidega<br />
üle poole aasta ümber erinevate<br />
laudade istunud ning uut mudelit<br />
koostanud. Mudel pidi valmima<br />
juba 30. maiks – sestap lubasimegi<br />
eelmises ajakirjas, et seekord tutvustame<br />
seda. Kui tegijaile esimeste<br />
soojade ilmade saabudes tundus, et<br />
asi ongi paberil ja selle võib ministritele<br />
kinnitamiseks saata, siis selgus,<br />
et osa tähtsaid küsimusi oli ikkagi<br />
kahe silma vahele jäänud.<br />
Põhiline mure tekkis asjaolust,<br />
et mudeli juurde polnud tehtud<br />
arvutusi ja just töögrupis osalenud<br />
puuetega laste vanematele (kaasa<br />
arvatud eelmistel lehekülgedel<br />
oma loo jutustanud Ellinorile)<br />
hakkas tunduma, et mudeliga võidakse<br />
küll luua uued keskused, kus<br />
asub tööle hulk uusi spetsialiste,<br />
kes korraldavad ja koordineerivad,<br />
ent tekib küsimus, kui palju jääb<br />
ressurssi selleks, et suure hoolduskoormusega<br />
pere ka senisest suuremat<br />
abi tunda saaks.<br />
Kellel, mida ja kuidas?<br />
Mudeli sihtrühm on mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega<br />
(sealhulgas kaasneva puudega) lapsed<br />
ning raske ja sügava psüühikahäirega lapsed. See hõlmab<br />
nii koduseid väikelapsi kui ka lasteaias ja koolis käivaid lapsi.<br />
Eesti ligi 10 000-st puudega lapsest kuulub seega mudeli<br />
siht rühma umbes 4500. Mudelit saab aga vajadusel kohendada<br />
teistele suure abivajadusega lastele.<br />
Algne mõte oli koondada kõik vajalikud teenused<br />
lapse ümber seal, kus ta veedab suurema osa oma<br />
päevast, näiteks kooli või lasteaeda. Laps saaks siis õppetööga<br />
integreeritult ka rehabilitatsiooniteenust ja vajadusel taastusravi,<br />
talle oleks tagatud invatransport, tugiisik ja lapsehoid,<br />
kättesaadav oleks ka ööpäevaringne hoid kas töönädala<br />
lõikes või vanemate vajadustest lähtudes kokkuleppelistel<br />
aegadel.<br />
Samas oleks lapsel ja perel oma kontaktisik (juhtumikorraldaja),<br />
kes jagab infot, tutvustab võimalusi, mida<br />
pere pole veel märganud, aitab korraldada hooldust, suhtlemist<br />
õppenõustamiskeskuse, huvikoolide, noortekeskuste,<br />
karjääritöö või muude vajalike instantsidega. Juhtumikorraldaja<br />
jälgib ka lapse pere ehk ta vanemate ja õdede-vendade<br />
vajadust tugimeetmete järele.<br />
Kui laps on alles väike ega käi asutuses, saaks ta ikkagi<br />
juhtumikorraldaja, kes teda toetab ja aitab korraldada<br />
abi saamise kodus või vajalikes asutustes.<br />
Iga puudega lapse perega hakkaks seega töötama<br />
informeeritud ja toetav inimene, kes koordineerib abiandmist<br />
ja moodustab lapse tugimeeskonna. Lapsevanem<br />
on last toetava meeskonna aktiivne liige.<br />
Kust tuleks raha?<br />
Järgmiseks kuueks aastaks eraldatakse sidustatud<br />
mudeli arendamiseks 37,5 miljonit eurot Euroopa<br />
Liidu raha.<br />
Sellele lisanduks rehabilitatsiooniraha, riikliku lapsehoiuteenuse<br />
raha (mis jääks kohalike omavalitsuste<br />
käsutusse teenuste arendamiseks) jne.<br />
Väike arvutus näitab, et 45 juhtumikorraldaja palgal<br />
hoidmine (näiteks üks 1000-eurose palgaga multispetsialist<br />
100 lapse kohta + töökoht ja transpordiraha ringiliikumiseks)<br />
läheks kuue aastaga maksma 7–8 miljonit eurot.<br />
Iga pere kohta panustataks siis juhtumikorraldaja töösse 300<br />
eurot aastas. Kas see oleks mõistlik rahakasutus?<br />
Kui sihtgrupi lapsi on 4500, jääks eurorahast igale lapsele<br />
siis veel ligi 1100 eurot aastas teenuste saamiseks<br />
(90 eurot kuus). Kas seda oskuslikult kõige muu juba olemasolevaga<br />
kombineerides oleks võimalik puuetega laste perede<br />
elu märgatavalt kergendada?<br />
Nii otsustatigi materjal veelkord<br />
läbi töötada. Kuna ajakirja trükkiminekuks<br />
polnud uusi teateid saabunud,<br />
kirjeldame seekord lühidalt<br />
senist tööd. Arvestage siis palun, et<br />
järgnev on alles „poolfabrikaat”, kuid<br />
olete kutsutud sellele kaasa mõtlema.<br />
Tiina Kangro<br />
Kas igasse<br />
maa konda uus<br />
habilitatsioonikeskus?<br />
Teemaga tegeledes hakkas mudeli<br />
koostajatele tunduma, et kõige parem<br />
oleks lapse ja perega tehtavat tööd<br />
koordineerida spetsiaalsete keskuste<br />
kaudu, kus töötaksid juhtumikorraldajad<br />
ja kõik vajalikud spetsialistid.<br />
Nii sündis habilitatsioonikeskuste<br />
idee.<br />
Kui sõna „rehabilitatsioon” tähendab taastamist, siis<br />
leiti, et maailmas on kasutusel veel teinegi sõna – „habilitatsioon”<br />
ehk uute oskuste, võimete ja teadmiste arendamine.<br />
Järgnev on lühikokkuvõte mudeli töögrupi esmasest<br />
raportist.<br />
Habilitatsioonikeskused (HK) hakkaksid tööle sotsiaalkindlustusameti<br />
alluvuses ja oleksid tulevikus ilmselt<br />
seotud uue lastekaitseseadusega loodavate regionaalsete<br />
lastekaitsekeskustega. Sidustatud mudeli käivitamisega<br />
korraldataks ümber ka kogu senine laste rehabilitatsioonisüsteem,<br />
kus vanem peab ise valima sadakonna<br />
rehabilitatsioonikeskuse vahel, kuhu laps teenust<br />
saama viia. Uue mudeli järgi kaoksid lastele teenuseid<br />
pakkuvad rehabilitatsioonikeskused järk-järgult ning<br />
nende asemel tekiksid HK-d, kuhu koonduksid ka parimate<br />
rehameeskondade spetsialistid.<br />
Uutes keskustes töötaksid peale juhtumikorraldajate<br />
(nagu senise rehameeskonna sotsiaaltöötaja) spetsialistidest<br />
eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut,<br />
logopeed ja psühholoog. Juhtumikorraldaja tegeleks<br />
korraga kuni 100 lapsega. Ta korraldaks lapsele ja perele<br />
tugiteenuste osutamist sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna<br />
vahel juhtumi tasandil ühtse ja kõikehõlmava<br />
plaani alusel (kaoks vajadus koostada omaette<br />
arenguplaane koolis, hoolekandes jm).<br />
HK-d tekiksid igasse maakonda või piirkonda, kus<br />
on vähemalt 200 raske või sügava puudega last (näiteks<br />
Hiiu- ja Läänemaa võiksid olla üks piirkond). HK-d töötaksid<br />
stabiilsete meeskondadena ja keskust rahastataks<br />
teeninduspiirkonnas elavate sihtrühma laste arvust,<br />
mitte teenustepõhisusest lähtudes.<br />
Teenuste sidustatud mudel peaks olema paindlik<br />
ning meeskonnad kasutaksid raha vajadustest lähtudes<br />
just nii, nagu lastel ja peredel on vaja.<br />
Mudeli koostamist juhtisid sotsiaalministeeriumi hoolekande<br />
osakonna peaspetsialist Pille Vaiksaar (alates<br />
maist töötab haridus- ja teadusministeeriumis) ning<br />
mittekoosseisuline projektijuht Reet Rääk.<br />
Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Avalikus halduses töötab 6% töövõimetusega inimestest.<br />
Juuni 2014
Change language