06.12.2015 Views

PP29

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

14<br />

Koostöö<br />

15<br />

Ministeeriumid loovad<br />

mudelit puuetega laste<br />

perede toetamiseks<br />

Mõte luua mahuka hooldusvajadusega<br />

puuetega laste perede jaoks<br />

hästi töötav ja sidustatud teenuste<br />

mudel tekkis juba enam kui aasta<br />

tagasi. Ka eri valdkondade spetsialistidele<br />

ja ametnikele oli selgeks<br />

saanud, et kui puuetega last koolis<br />

vaid õpetada, rehabilitatsioonikeskuses<br />

rehabiliteerida ning kohalikus<br />

omavalitsuses sotsiaalteenustega<br />

toetada, ei tule asjast midagi välja.<br />

Siis langebki kogu koormus perele,<br />

kes lapse hooldamise kõrval peab<br />

olema nagu logistikaettevõte, kes<br />

kõik otsad ise üles otsib, kokku sõlmib<br />

ja mis kõige keerulisem – eri<br />

saarekestel asuvate tervishoiu-, sotsiaal-<br />

ja haridusteenuste pakkujate<br />

vahele sillad ehitab.<br />

Kuna igal saarekesel asuvad teenuseosutajad<br />

on harjunud ajama<br />

vaid oma asja ega pea teistel saartel<br />

toimuvat oma tööga seotuks, siis<br />

polegi tihti kedagi peale pere, kes<br />

puudega lapse olukorra ja tuleviku<br />

eest vastutaks.<br />

Sillad saarte vahel<br />

Samuti on saarekeste süsteemis<br />

halb see, et ressurss on killustatud.<br />

Kui laps käib kord nädalas kõneravi-<br />

või füsioteraapiatunnis rehabilitatsioonikeskuses,<br />

kuid sealne<br />

logopeed või füsioterapeut ei suhtle<br />

tema õpetajate-kasvatajatega koolis,<br />

ei saa nad koordineerida lapsega<br />

tehtavat tööd ega võimendada nii<br />

lapse arendamise mõjusid.<br />

Ilmekas näide ebatulusast rahakasutusest<br />

on ka aastaid pakutud riiklik<br />

lapsehoiuteenus, mida vaid ülivähesed<br />

pered on kasutanud, sest<br />

pole suutnud leida sobivas paigas<br />

nõuetekohast teenuseosutajat. Kuigi<br />

mõni naabritädi valvanuks selle<br />

raha eest last võib-olla hea meelega.<br />

Puudega lapse<br />

kasvatamine<br />

peaks võimaldama<br />

perel<br />

jätkata normaalset<br />

elu.<br />

autismspeaks.org<br />

Nüüd siis ongi sotsiaal- ja haridusametnikud<br />

koos puuetega laste<br />

vanemate, õpetajate ja isegi arstidega<br />

üle poole aasta ümber erinevate<br />

laudade istunud ning uut mudelit<br />

koostanud. Mudel pidi valmima<br />

juba 30. maiks – sestap lubasimegi<br />

eelmises ajakirjas, et seekord tutvustame<br />

seda. Kui tegijaile esimeste<br />

soojade ilmade saabudes tundus, et<br />

asi ongi paberil ja selle võib ministritele<br />

kinnitamiseks saata, siis selgus,<br />

et osa tähtsaid küsimusi oli ikkagi<br />

kahe silma vahele jäänud.<br />

Põhiline mure tekkis asjaolust,<br />

et mudeli juurde polnud tehtud<br />

arvutusi ja just töögrupis osalenud<br />

puuetega laste vanematele (kaasa<br />

arvatud eelmistel lehekülgedel<br />

oma loo jutustanud Ellinorile)<br />

hakkas tunduma, et mudeliga võidakse<br />

küll luua uued keskused, kus<br />

asub tööle hulk uusi spetsialiste,<br />

kes korraldavad ja koordineerivad,<br />

ent tekib küsimus, kui palju jääb<br />

ressurssi selleks, et suure hoolduskoormusega<br />

pere ka senisest suuremat<br />

abi tunda saaks.<br />

Kellel, mida ja kuidas?<br />

Mudeli sihtrühm on mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega<br />

(sealhulgas kaasneva puudega) lapsed<br />

ning raske ja sügava psüühikahäirega lapsed. See hõlmab<br />

nii koduseid väikelapsi kui ka lasteaias ja koolis käivaid lapsi.<br />

Eesti ligi 10 000-st puudega lapsest kuulub seega mudeli<br />

siht rühma umbes 4500. Mudelit saab aga vajadusel kohendada<br />

teistele suure abivajadusega lastele.<br />

Algne mõte oli koondada kõik vajalikud teenused<br />

lapse ümber seal, kus ta veedab suurema osa oma<br />

päevast, näiteks kooli või lasteaeda. Laps saaks siis õppetööga<br />

integreeritult ka rehabilitatsiooniteenust ja vajadusel taastusravi,<br />

talle oleks tagatud invatransport, tugiisik ja lapsehoid,<br />

kättesaadav oleks ka ööpäevaringne hoid kas töönädala<br />

lõikes või vanemate vajadustest lähtudes kokkuleppelistel<br />

aegadel.<br />

Samas oleks lapsel ja perel oma kontaktisik (juhtumikorraldaja),<br />

kes jagab infot, tutvustab võimalusi, mida<br />

pere pole veel märganud, aitab korraldada hooldust, suhtlemist<br />

õppenõustamiskeskuse, huvikoolide, noortekeskuste,<br />

karjääritöö või muude vajalike instantsidega. Juhtumikorraldaja<br />

jälgib ka lapse pere ehk ta vanemate ja õdede-vendade<br />

vajadust tugimeetmete järele.<br />

Kui laps on alles väike ega käi asutuses, saaks ta ikkagi<br />

juhtumikorraldaja, kes teda toetab ja aitab korraldada<br />

abi saamise kodus või vajalikes asutustes.<br />

Iga puudega lapse perega hakkaks seega töötama<br />

informeeritud ja toetav inimene, kes koordineerib abiandmist<br />

ja moodustab lapse tugimeeskonna. Lapsevanem<br />

on last toetava meeskonna aktiivne liige.<br />

Kust tuleks raha?<br />

Järgmiseks kuueks aastaks eraldatakse sidustatud<br />

mudeli arendamiseks 37,5 miljonit eurot Euroopa<br />

Liidu raha.<br />

Sellele lisanduks rehabilitatsiooniraha, riikliku lapsehoiuteenuse<br />

raha (mis jääks kohalike omavalitsuste<br />

käsutusse teenuste arendamiseks) jne.<br />

Väike arvutus näitab, et 45 juhtumikorraldaja palgal<br />

hoidmine (näiteks üks 1000-eurose palgaga multispetsialist<br />

100 lapse kohta + töökoht ja transpordiraha ringiliikumiseks)<br />

läheks kuue aastaga maksma 7–8 miljonit eurot.<br />

Iga pere kohta panustataks siis juhtumikorraldaja töösse 300<br />

eurot aastas. Kas see oleks mõistlik rahakasutus?<br />

Kui sihtgrupi lapsi on 4500, jääks eurorahast igale lapsele<br />

siis veel ligi 1100 eurot aastas teenuste saamiseks<br />

(90 eurot kuus). Kas seda oskuslikult kõige muu juba olemasolevaga<br />

kombineerides oleks võimalik puuetega laste perede<br />

elu märgatavalt kergendada?<br />

Nii otsustatigi materjal veelkord<br />

läbi töötada. Kuna ajakirja trükkiminekuks<br />

polnud uusi teateid saabunud,<br />

kirjeldame seekord lühidalt<br />

senist tööd. Arvestage siis palun, et<br />

järgnev on alles „poolfabrikaat”, kuid<br />

olete kutsutud sellele kaasa mõtlema.<br />

Tiina Kangro<br />

Kas igasse<br />

maa konda uus<br />

habilitatsioonikeskus?<br />

Teemaga tegeledes hakkas mudeli<br />

koostajatele tunduma, et kõige parem<br />

oleks lapse ja perega tehtavat tööd<br />

koordineerida spetsiaalsete keskuste<br />

kaudu, kus töötaksid juhtumikorraldajad<br />

ja kõik vajalikud spetsialistid.<br />

Nii sündis habilitatsioonikeskuste<br />

idee.<br />

Kui sõna „rehabilitatsioon” tähendab taastamist, siis<br />

leiti, et maailmas on kasutusel veel teinegi sõna – „habilitatsioon”<br />

ehk uute oskuste, võimete ja teadmiste arendamine.<br />

Järgnev on lühikokkuvõte mudeli töögrupi esmasest<br />

raportist.<br />

Habilitatsioonikeskused (HK) hakkaksid tööle sotsiaalkindlustusameti<br />

alluvuses ja oleksid tulevikus ilmselt<br />

seotud uue lastekaitseseadusega loodavate regionaalsete<br />

lastekaitsekeskustega. Sidustatud mudeli käivitamisega<br />

korraldataks ümber ka kogu senine laste rehabilitatsioonisüsteem,<br />

kus vanem peab ise valima sadakonna<br />

rehabilitatsioonikeskuse vahel, kuhu laps teenust<br />

saama viia. Uue mudeli järgi kaoksid lastele teenuseid<br />

pakkuvad rehabilitatsioonikeskused järk-järgult ning<br />

nende asemel tekiksid HK-d, kuhu koonduksid ka parimate<br />

rehameeskondade spetsialistid.<br />

Uutes keskustes töötaksid peale juhtumikorraldajate<br />

(nagu senise rehameeskonna sotsiaaltöötaja) spetsialistidest<br />

eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut,<br />

logopeed ja psühholoog. Juhtumikorraldaja tegeleks<br />

korraga kuni 100 lapsega. Ta korraldaks lapsele ja perele<br />

tugiteenuste osutamist sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna<br />

vahel juhtumi tasandil ühtse ja kõikehõlmava<br />

plaani alusel (kaoks vajadus koostada omaette<br />

arenguplaane koolis, hoolekandes jm).<br />

HK-d tekiksid igasse maakonda või piirkonda, kus<br />

on vähemalt 200 raske või sügava puudega last (näiteks<br />

Hiiu- ja Läänemaa võiksid olla üks piirkond). HK-d töötaksid<br />

stabiilsete meeskondadena ja keskust rahastataks<br />

teeninduspiirkonnas elavate sihtrühma laste arvust,<br />

mitte teenustepõhisusest lähtudes.<br />

Teenuste sidustatud mudel peaks olema paindlik<br />

ning meeskonnad kasutaksid raha vajadustest lähtudes<br />

just nii, nagu lastel ja peredel on vaja.<br />

Mudeli koostamist juhtisid sotsiaalministeeriumi hoolekande<br />

osakonna peaspetsialist Pille Vaiksaar (alates<br />

maist töötab haridus- ja teadusministeeriumis) ning<br />

mittekoosseisuline projektijuht Reet Rääk.<br />

Juuni 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Avalikus halduses töötab 6% töövõimetusega inimestest.<br />

Juuni 2014

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!