You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
12<br />
Elu lugu<br />
13<br />
Ettevõtjana on Ellinor õppinud kalkuleerima, nägema seoseid ja ka kaudseid kulusid. Eesti sotsiaalsüsteem<br />
ei ole tema meelest sugugi targalt korraldatud ega juhitud. Heiko Kruusi<br />
Ka teised lapsed<br />
saavad tabamuse<br />
Taneli ja Mihkli sündides<br />
oli Ellinori vanem<br />
tütar Ethel 13-aastane.<br />
Enne kaksikute sündi oli<br />
tal olnud ideaalne ema,<br />
kes püüdis talle parimat<br />
pakkuda, temaga maailma<br />
asjust rääkida, temaga<br />
koos olla ja temaga igal<br />
pool käia.<br />
Kaksikvendade saamise järel<br />
aga Etheli elu muutus. Nüüd neelas<br />
Mihkel kogu ema aja ja energia.<br />
„Ethel sulgus oma tuppa ja kasvatas<br />
end seal ise. Kõik puberteediea<br />
valud ja kasvuraskused tuli tal üksi<br />
lahendada, sest minu tähelepanu oli<br />
mujal,” tunnistab Ellinor ajas tagasi<br />
vaadates avameelselt.<br />
Ta lisab, et ta vältis samas põhimõtteliselt<br />
ja teadlikult Etheli osalemist<br />
Mihkli eest hoolitsemises. Selles<br />
suhtes oli ta eriarvamusel poiste<br />
isaga, kes soosis igati Etheli ja Mihkli<br />
tihedamat suhtlemist. „Kui kasuisa<br />
julgustas tüdrukut, et tule laula<br />
Mihklile, ole tema seltsis, siis mina<br />
olin selles suhtes üsna jäik. Panin<br />
kohe käe vahele ja ütlesin, et laula<br />
Tanelile, mängi Taneliga, aga Mihkliga<br />
tegelen ma ise.”<br />
Ellinoril on hea meel, et Ethelist<br />
on sirgunud iseseisev ja tubli inimene.<br />
Ent ta tajub, et mingi jälje on<br />
ebatavaline lapsepõlv temasse siiski<br />
jätnud. „Eneseusaldust, enesekindlust<br />
napib. Kuigi, eks ole inimese<br />
puhul väga raske inventuuri teha,<br />
millest see või teine lähtub.”<br />
Kaksikvenna pantvang<br />
Terve kaksik Tanel on aga puudega<br />
kaksikvenna kõrval kasvades<br />
päris kindlasti viga saanud. „Kogu<br />
oma elu on ta olnud justkui haige<br />
venna pantvang. Alati number<br />
kaks, see, kellel tuleb tähelepanu<br />
saamiseks järjekorras oodata,” lausub<br />
Ellinor.<br />
Ta tunnistab, et isegi ei mäleta<br />
sellist aega, kui ta oleks istunud<br />
Taneliga põrandal ja näiteks mänguautosid<br />
sõidutanud. Kui ta töölt<br />
tuli, haaras ta instinktiivselt sülle<br />
Mihkli. „Haige laps oli see, keda<br />
tuli päästa! Aga Taneliga ... oli ju<br />
kõik korras, teda polnud vaja päästa,<br />
tema võis oodata,” ütleb Ellinor.<br />
Ta ütleb ausalt välja, et loomulikult<br />
ei osanud ta siis isegi aimata, millise<br />
jälje niisugune elu terve kaksiku<br />
hinge jätab. „Tõtt-öelda pole see veel<br />
praegugi täiesti selge.”<br />
Tanel oli esialgu üks suur rõõmupall<br />
ja ülitubli, ent aastate pärast<br />
muutus ta järsku üliaktiivseks, isegi<br />
hüperaktiivseks. Siis hakkas ta tahtmatult<br />
silmi pilgutama ja see oli juba<br />
tõsine signaal, et lood pole päris korras.<br />
„Tikid on viimasel ajal tunduvalt<br />
süvenenud. Lisaks haige vennaga<br />
seotud pingetele on teda räsinud<br />
muidugi isa kodust äraminek. Nüüd<br />
on tema omakorda murdeeas, see<br />
on nii ehk teisiti igale lapsele pingerohke<br />
aeg. Mai lõpus olid tal muusikakoolis<br />
eksamid – ta õpib saksofoni<br />
– ja mis hääli ma siis sealt kõrvaltoast<br />
kuulsin, kui ta eksamiks valmistus!<br />
Ärevust on viimasel ajal temasse<br />
väga palju tulnud. Õnneks hakkasin<br />
temaga juba aastaid tagasi psühholoogi<br />
juures käima ning mis on päris<br />
üllatav ühe teismelise noormehe juures<br />
– talle näib see meeldivat ja tundub<br />
ka, et pisut on sellest abi.”<br />
Tanel on väga tubli ja mõistev nagu kõik raskete<br />
puuetega laste õed-vennad. Nende saatus on olla<br />
alati teine – see, kes ootab. Erakogu<br />
Mis on pildil<br />
valesti?<br />
Teeme nüüd mõned arvutused. Kui<br />
palju on Ellinor riigile raha säästnud?<br />
Kui Mihkel elanuks 13 aastat lastekodus, oleks riigil tema<br />
hooldamisele ja kasvatamisele kulunud 182 988 €.<br />
Riik rahastab puudega lapse elamist lastekodus 1173 € kuus<br />
• 13 aastat × 12 kuud × 1173 € = 182 988 €<br />
Kodus kasvades on riik sama ajaga panustanud Mihkli<br />
hooldamisse 24 698 €.<br />
Ellinor on saanud puudega lapse toetust 80 € kuus<br />
• 13 aastat × 12 kuud × 80 € = 12 480 €<br />
Viimasel 3 aastal on Mihkel saanud olla intervallhoius<br />
1178 € eest aastas<br />
• 1178 € × 3 aastat = 3534 €<br />
Viimasel 4 aastal on Ellinor saanud kasutada riiklikku lapsehoiuteenust<br />
371 € eest aastas<br />
• 371 € × 4 aastat = 1484 €<br />
Omavalitsusest on Ellinor saanud 10 aasta jooksul isiklikku abistajat<br />
40 tundi kuus (tunnihind 1,5 €)<br />
• 10 aastat × 12 kuud × 40 tundi × 1,5 € = 7200 €<br />
Mõlemal juhul lisanduvad hinnale samaväärselt ravi- ja taastusravi,<br />
rehabilitatsiooniteenuse, kooli ja lasteaia ning nendega<br />
seotud invatranspordi jms kulud.<br />
Järeldus<br />
Tuleb välja, et Mihkli kasvatamine kodus on juba praeguseks<br />
säästnud riigile üle 158 000 €.<br />
Lisaks on Ellinor sel ajal käinud tööl, teeninud Eesti keskmist<br />
palka ning maksnud riigile tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu<br />
kokku üle 100 000 €.<br />
Riik on võitnud 260 000 €.<br />
Mõte<br />
Kui see võidetud raha jagada 13 aastaga, saanuks riik panustada<br />
Ellinori hoolduskoormuse kergendamisse ligi 1500 €<br />
kuus, mis targalt kasutades taganuks kogu perele normaalse<br />
elu. Ellinor oleks sel juhul ilmselt teeninud veel rohkem ja maksnud<br />
ka rohkem makse. Ellinori ja Mihkli õe-venna tervis poleks<br />
kannatada saanud. Mihkli jaoks oleks tulemus olnud sama hea<br />
ja kaudselt (pereliikmete parem vaimne tervis) isegi parem.<br />
Nüüd on aga võit üksnes riigi poolel. Ellinor on tasuta<br />
hooldaja tööga säästnud riigile praeguseks summa, mis kulub<br />
12 000 miinimummääras hooldajatoetuse (19 €) maksmiseks.<br />
Ja vaatame nüüd veel tulevikku<br />
Kuni Mihkli täisealiseks saamiseni suureneb riigi mõtteline<br />
sääst Ellinori pealt 360 000 €-ni. Kui Mihkel jääb pere hoole<br />
alla ka täiskasvanueas, säästab riik järgneva viiekümne aastaga<br />
tema hooldekodu pearaha arvelt veel 400 000 €.<br />
Seega on raske puudega inimese perekonnas hooldamine praeguses<br />
süsteemis riigi jaoks ligi 800 000 € säästmise projekt. Seda<br />
aga paraku ainult võhiku pilguga vaadates. Koos kaudsete kuludega<br />
(pereliikmete tervis, teenimata palk, maksmata maksud,<br />
elukvaliteet) kaupleb riik siiski suure tõenäosusega kahjudega.<br />
Juuni 2014<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
12% töövõimetuspensionäre töötab tervishoius ja hoolekandes. Juuni 2014
Change language