You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
HELENE WESTRUM GUNDERSEN<br />
DAVVISÁMEGIEL MANUÁLA<br />
GEAVAHEDDJIIDE<br />
Early Years Movement<br />
Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>)<br />
1
HELENE WESTRUM GUNDERSEN<br />
DAVVISÁMEGIEL MANUÁLA<br />
GEAVAHEDDJIIDE<br />
Early Years Movement<br />
Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>)<br />
M. CHAMBER & D. SUGDEN
Kopierengielddus!<br />
Dát duodji lea suodjaluvvon dahkkivuoigatvuođa lágain. Kopiijaváldin, earretgo<br />
oahpaheddjiid vuoigatvuohta váldit kopiija oahpaheapmái, mii čuovvu Kopinor<br />
šiehtadusaid, lea gielddus.<br />
Davvisámegiel manuála geavaheddjiide<br />
Early Years Movement Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>)<br />
Helene Westrum Gundersen<br />
ISBN 978-82-90910-71-1<br />
Heivehan davvisámegillii: Kirsten Wirkola, Solvår Knutsen Turi, Lone Nergård Boine<br />
ja Marit Inger Pulk, Statped 2022<br />
© Info Vest forlag www.infovestforlag.no<br />
Design: Tryll design<br />
Illustrašuvnnat: Sirina Håland<br />
3
OVDASÁTNI<br />
Early Years Movement Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>) dárogiel manuála geavaheddjiide<br />
lea Helene Westrum Gundersen čállán 2015:s. Dan barggu son čađahii<br />
Stavangerprošeavtta – Oahppi mánná- oktavuođas, go guorahalai dárogielat<br />
golmmajahkásaččaid máhtu <strong>EYMSC</strong> dáfus. Barggustis son oaččui doarjaga fágabirrasis<br />
fysio- ja ergoterapevtabálvalusas.<br />
Davvisámegiel manuála <strong>EYMSC</strong>:as lea Elle Márjá Vars jorgalan sámegillii, ja<br />
Statpeda prošeaktajoavku: Kirsten Wirkola, Solvår Knutsen Turi, Lone Nergård Boine<br />
ja Marit Inger Pulk, leat viidásat heivehan sisdoalu davvisámegillii. Fágalaš sisdoalu<br />
barggus lea Statped ovttasbargan Info Vest lágádusain.<br />
Statped lea resurssaid juolludemiin dahkan vejolažžan ollašuhttit prošeavtta.<br />
Prošeaktajoavku, Áltá, guovvamánnu 2022<br />
4
SISDOALLU<br />
1. ÁLGU....................................................................................................................................6<br />
2. LIHKADANOVDÁNEAPMI.............................................................................................7<br />
2.1 Introdukšuvdna..............................................................................................................7<br />
2.2 Motorihkalaš gálggat mánáidgárdeagis.......................................................................9<br />
2.3 Lihkadanváttisvuođaid kárten....................................................................................11<br />
3. EARLY YEARS MOVEMENT SKILLS CHECKLIST (<strong>EYMSC</strong>)...............................13<br />
3.1 Mo deavdit iskanlisttu.................................................................................................14<br />
3.2 <strong>EYMSC</strong> bargamušaid dárkileappot čilgen................................................................16<br />
1. OASSI Iešbirgengálggat.........................................................................................17<br />
2. OASSI Fiinnamotorihkalaš gálggat......................................................................21<br />
3. OASSI Mihtilmas gálggat go lea joavkkus...........................................................25<br />
4. OASSI Gálggat astoáiggis/stoahkanbáikkiin.......................................................29<br />
3.3 Áicanskovvi..................................................................................................................37<br />
4. TEKNIHKALAŠ DIEĐUT..............................................................................................41<br />
5. NJUOLGGADUSAT JA DOAIBMAEVTTOHUSAT..................................................46<br />
Doaibmaevttohusat 1. oassái – Iešbirgengálggat............................................................48<br />
Doaibmaevttohusat 2. oassái – Fiinnamotorihkalaš gálggat.........................................48<br />
Doaibmaevttohusat 3. oassái – Mihtilmas gálggat go lea joavkkus..............................49<br />
Doaibmaevttohusat 4. oassái – Gálggat astoáiggis/stoahkanbáikkis...........................50<br />
6. KASUISTIHKKA – OVDAMEARKKAT DASA MO<br />
<strong>EYMSC</strong> SÁHTÁT GEAVAHIT........................................................................................53<br />
7. REFERÁNSSAT................................................................................................................57<br />
5
1. ÁLGU<br />
Early Years Movement Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>) lea motorihka iskanlisttu mii<br />
lea ráhkaduvvon Englánddas, Mary Chambers ja David Sugden bokte, dan várás<br />
ahte sáhttit identifiseret ja árvvoštallat mánáidgárdeagi mánáid motorihkalaš<br />
váttisvuođaid. Synnøve Iversen ja Else Mari Larsen leaba jorgalan áicanskovi<br />
dárogillii 2008:s, Stavangerprošeavtta – Oahppi mánná- geavaheapmái. Dasa lassin<br />
ráhkadeigga bagadallama mii sáhttá geavahuvvot doarjjan skovi deavdimii. Dušše<br />
dat mánáidgárddit mat ledje dien prošeavttas fárus ožžo vuoigatvuođa geavahit dien<br />
dárogiel veršuvnna. Maŋŋil lea boahtán gažaldat iigo gávdno almmolaš <strong>EYMSC</strong><br />
dárogiel veršuvdna, mii dál gávdno.<br />
<strong>EYMSC</strong> jorgaluvvui sámegillii 2022:s, dan dárogiel veršuvnna vuođul. Mii<br />
bálddastahttit sámegielhállii mánáid dárogielhálli mánáiguin.<br />
Dán manuála váldoulbmiljoavku leat mánáidgárdeoahpaheaddjit, mánáidgárddiid<br />
bargit, fysioterapevttat, ergoterapevttat ja eará olbmot geat barget mánáiguin<br />
mánáidgárdeagis. Nuppi kapihttalis čilgejuvvo motorihkalaš ovdáneapmi<br />
mánáidgárdeagis ja <strong>EYMSC</strong>:a teoriijavuođđu. Goalmmát kapihttalis čilgejuvvo movt<br />
iskanlistu galgá deavdit ja movt árvvoštallat bohtosiid. Vuđolaš dieđut iskanlisttu birra<br />
lea kapihttal njealjis.<br />
<strong>EYMSC</strong> lea ráhkaduvvon dan várás ahte identifiseret mánáid geain leat<br />
motorihkalaš váttut. Iskanlisttu lea juhkkon ja huksejuvvon njealji fáttá vuođul,<br />
mii dagaha ahte lea álki álggahit spesifihkka doaimmaid árrat. Viđat kapihttalis<br />
evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket iešguđet fáttáide iskanlisttus. Loahpas dán<br />
manuálas leat ovdamearkkat movt geavahit iskanlisttu, moatti kasuistihka bokte.<br />
6
2. LIHKADANOVDÁNEAPMI<br />
2.1 Introdukšuvdna<br />
Máná motorihkka ovdána jođánit ja dramáhtalaččat máná vuosttaš eallinjagiid.<br />
Njuoratmánná ii sáhte ieš lihkadit, son dárbbaša rávisolbmo veahki nagodit lihkadit.<br />
Moadde jagi maŋŋá viegada mánná duohkot deike, stivre diŋggaid ja duhkorasaid, ja<br />
lea lunddolaš oassálasti bearraša sosiálalaš eallimis. Motorihkalaš gálggaid ovdáneapmi<br />
lea eanemus oinnolaš máná vuosttaš eallinjagiid ja daid leage álkimus áicat (2, 1).<br />
Gaskal guovtti ja čieža jagi ovdánit ollu motorihkalaš vuođđogálggat, mat leat<br />
huksengeađggit ollu lihkadangálggaide. Mánát ohppet viehkat, njuikut, čiŋkut,<br />
goargŋut, čiekčat, bálkestit ja dustet spáppa, tennjet, čállit ja lihkahallat/stivret<br />
iešguđetlágan reaidduid. Gálggat maid mánát ovddidit dien agis, leat dárbbašlaččat<br />
dasa vai sii sáhttet doaibmat iešheanalaččat beaivválaš eallimis, nugo ovdamearkka<br />
dihte hálddašit iešbirgengálggaid ja searvat stoahkanšilju stoahkamiidda ja<br />
astoáiggedoaimmaide (1, 3).<br />
Dan ahte máhttit lihkadit sihkkarit ja dárkilit iežas dábálaš birrasis, lea eatnasiidda<br />
hui vuđolaš ja automáhtalaš oassi beaivválaš eallimis. Danin lea álki vajáldahttit dan<br />
man váddásat ja máŋggabealálaččat dat lihkastagat duođai leat. Dat mat orrot álkis,<br />
beaivválaš gálggat, sáhttet dagahit stuora fuolastumi mánáide geat eai leat ovddidan<br />
daid lihkadannávccaid maiguin mánná galgá doaibmat (4, 1).<br />
Mánáid motorihkalaš gálggain leat hui viiddis normála variašuvnnat. Muhtumat<br />
šaddet spábbačiekčannásttit, earát šaddet rytmmalaš čeahpes dánsut. Earát ges<br />
guossalit iežaset julggiide, rahčet juogalágan hehttehusa meaddel beassat, durddidit<br />
borranbeavddis ja čađat dárbbašit veahki feara makkár bargamušaide. Ii leat álo álki<br />
diehtit goas boalbbasvuohta lea juoga maid sáhttá gohčodit dábálašvuohtan ja goas dat<br />
lea eahpedábálaš (5).<br />
Guhkes áiggiid dás ovdal leat čilgen mánáid geain leat motorihkalaš váttut.<br />
Ođđaseamos ja eanemus dohkkehuvvon namahus čilget dieid váttisvuođaid, lea<br />
Developmental Coordination Disorder (DCD). DCD gávdno 5-6 % mánáin gaskal<br />
5 ja 11 jagi (6). Ollu iskkademiin leat oaidnán sohkabeliid gaskka erohusaid. Dáid<br />
váttuid oaidná dávjjit bártnážiin go nieiddažiin. Erohusat sáhttet rievddadit gaskkal<br />
2:1 ja 4:1 (7). DCD lea dávjá okta máŋgga eará váttisvuođain, mat sáhttet leat ADHD,<br />
7
dysleksiija, autisma ja giellaváttut (8).<br />
Ovdal lei dábálaš ipmárdus ahte mánáin geain lei DCD, jávket motorihkalaš<br />
váttut dađi mielde go sii sturrot. Ođđasit dutkamat čájehit ahte ii álo doala deaivása.<br />
Mánát geain lea DCD, ohppet spesifihkka motorihkalaš bargamušaid oalle bures,<br />
muhto sii sáhttet dovdat váttisvuođaid go bohtet ođđa gálggat maid galget oahppat.<br />
Lea maid vissis riska ahte dat mánát sáhttet oažžut sekundára váttisvuođaid mat<br />
čuvvot sin motorihkalaš váttuid. DCD dábálaččat fuomášuvvo go fuolastuvvá máná<br />
motorihkalaš gálggaid dáfus. Das viidáseappot sáhttá oaidnit váttisvuođaid mat gusket<br />
iešbirgengálggaide ja skuvlabargguide, ja ahte unnit searvá astoáiggedoaimmaide. Jus<br />
daid váttuid ii identifisere ja álggat spesifihkka doaimmaid áiggil, de lea stuorát riska<br />
ahte mánát sáhttet oažžut earálágan ja heajut iešgova go nuorravuhtii jovdet. Sáhttet<br />
maid šaddat mentála dearvvašvuođaváttisvuođat (9).<br />
Lea dehálaš árrat identifiseret motorihkalaš váttisvuođaid ja álggahit spesifihkka<br />
doaibmabijuid, vai nagoda geahpedit vejolaš dovdduide čuohcci, fysalaš ja sosiálalaš<br />
váikkuhusaid. Eaktun dasa ahte áiggil galgá sáhttit veahkehišgoahtit, lea ahte máná<br />
motorihkalaš doaibma identifiserejuvvo ja árvvoštallojuvvo dárkilit ja systemáhtalaččat<br />
(10, 1).<br />
8
2.2 Motorihkalaš gálggat mánáidgárdeagis<br />
Teoriijat dan hárrái ahte mo mánát ovddidit iežaset motorihkalaš gálggaid, leat<br />
ollu rievdan maŋemus čuođi jagis. Ođđaseamos ipmárdus motorihka ovdáneami<br />
birra siskkilda máŋga fágalaš perspektiivva, nugo earet eará fysihka, psykologiija,<br />
nevrodiehtaga, biologiija ja ovdánanteoriija (2, 11). Moser ja Storli (11)<br />
čoahkkáigeassiba dán dynámalaš, proseassavađut oainnu, mii guoská motorihkalaš<br />
ovdáneapmái, dakkár seagáš nuppástuvvan proseassan. Dat proseassa siskkilda sihke<br />
máná individuála dili (árbbi, vásáhusaid, biologalaš eavttuid jnv.), birrasa fysalaš<br />
ja psyhkalaš dilálašvuođaid (mat sáhttet juogo ovddidit dahje goahcat) ja makkár<br />
lihkadan bargamušaiguin mánná deaivida ja sáhttá atnit ávkin. Ovdáneapmái váikkuha<br />
diehttelas maiddái stuorrun ja láddan. Go dán dynámalaš teoriija čuovggas geahččá<br />
ášši, de oaidná ahte juohke máná motorihkalaš ovdáneapmi lea individuála proseassa<br />
mii lea ollu rievdavaš.<br />
Vaikko motorihkalaš ovdáneapmi ii čuovoge bissovaš stáđis ja ovdagihtii<br />
mearriduvvon minstara, mii lea seammalágan juohke máná dáfus, de gávdno aŋkke<br />
muhtun njuolggaduslaš ortnetvuorru man mielde motorihkalaš gálggat ovdánit.<br />
Mánná ferte ovdamearkka dihte máhttit čuožžut ovdalgo sáhttá vázzit. Ja vázzin ferte<br />
ollen vissis dássái ovdalgo mánná sáhttá viehkat (11).<br />
Go galgá árvvoštallat máná individuála motorihkalaš ovdánandási, de ferte<br />
vuos diehtit maid galgá áicat. Danin leage dehálaš čohkket máhtu «gaskamearálaš<br />
motorihkalaš ovdánanmanu birra», dasgo de oažžu referánsarámma man siskkobealde<br />
sáhttá máná áicat. Tabealla 2.1 govvida muhtun válljejuvvon ovdánandovdomearkkaid<br />
mat gusket gaskal 2 ja 5 jahkásaš mánáid roavvamotorihkkii ja fiinnamotorihkkii.<br />
Diekkár tabeallat leat ráhkaduvvon «gaskamearálaš máná» vuođul, mat fas leat<br />
huksejuvvon ollu individuálalaš ovdánemiid áicamiidda main leat individuála<br />
variašuvnnat (11).<br />
9
Tabealla 2.1 Muhtun ovdánandovdomearkkat; roavvamotorihkka ja fiinnamotorihkka, 2-5<br />
jahkásaččat (11, 1, 12, 13, 14)<br />
AHKI<br />
2<br />
3<br />
ROAVVAMOTORIHKKA<br />
Vázzinminsttar ovdána (juolgevuođuid<br />
geavaheapmi).<br />
Hálddaša tráhpaid oktoieš (go doarju gieđain).<br />
Máhttigoahtá viehkat nu ahte goappašat<br />
juolggit leat oktanis áimmus.<br />
Njuiku vuosttaš geardde (eanemusat duolba<br />
juolgevuođuid alde).<br />
Máhttá fáhkka spiehkastit eará guvlui.<br />
Njuikugoahtá cehkiin vulos. Máhttigoahtá<br />
balanseret ovtta juolggi alde.<br />
Oktiiordne diagonála vázzinminstara (jorran<br />
ja giehtašlivgun).<br />
Viehkan bures ovdánan – viehká nu ahte<br />
goappašat juolggit leat oktanis áimmus.<br />
Máhttá jođánit spiehkastit eará guvlui ja<br />
johtilit heivehit lihkastagaid.<br />
Njuiku vulos, njuike bajás bálddalas<br />
julggiiguin.<br />
Golmmajuvllagiin sihkkelastá..<br />
Gubbarastá ja jorrá čielggi ala.<br />
Balansere sullii 20 cm govddu stoalppu alde.<br />
Máhttá juolgesuorpmaid alde čuožžut ja<br />
vázzit.<br />
FIINNAMOTORIHKKA<br />
Giehtadominánsa ovdánišgoahtán<br />
Dolle diŋggaid eanemusat iežas guvlui– muhtumat<br />
álget olggosguvlui dollet.<br />
Máhttá geavahit boradanreaidduid.<br />
Nákcegoahtá hálddašit álkis konstrukšuvdna<br />
duhkorasaid (birccuid bordá maŋŋálaga, dahje<br />
bordá mottiin birccuin doartna).<br />
Čiekčá dahje doašku ulbmillaččat johtti diŋggaid<br />
(spáppa).<br />
Bálkesta spáppa guvttiin gieđain.<br />
Čiekčá spáppa.<br />
Geavaha suorpmaid eanet ja eanet «iešráđálaččat».<br />
Dolle eanet olggosguvlui.<br />
Máhttigoahtá čuohppat, máhttá gierddu sárgut.<br />
Máhttigoahtá álkis bihttáspealuid, main bihtát<br />
galget heivet oktii.<br />
Máhttá birccuiguin hukset sihke ceaggut ja láskut.<br />
Bálkesta spáppa guvttiin gieđain, máhttigoahtá<br />
dustet spáppa.<br />
Nuolada ieš.<br />
Máhttá muhtun muddui ieš gárvodit (ii gárvot álo<br />
riekta).<br />
4<br />
Geavaha ollislaš viehkanlihkastagaid.<br />
Duolmmasta goabbat vuoru julggiiguin<br />
go vázzá vulos bajás tráhpaid (vulos<br />
váddáseabbo).<br />
Máhttá máŋgga geardde njuikut bálddalas<br />
julggiiguin, oahppagoahtán čiŋkut.<br />
Addá ieš suhkosii leahtu.<br />
Gubbarastá ja bisána čohkkut. Sáhttá<br />
oahppat guovttejuvllat sihkkeliin sihkkelastit<br />
(doarjjajuvllaiguin).<br />
Bissu čuožžut ovtta juolggi alde 3-5 sekundda,<br />
oahppagoahtán čiŋkut.<br />
«Suorbmagežiiguin bargan» buot suorpmaiguin,<br />
ovddiduvvo.<br />
Sárgu govus motiivvaid (oaivi/juolggit).<br />
Hukse ja konstruere birccuiguin iešguđetlágan<br />
hámiid.<br />
Automatisere borranreaidduid geavaheami,<br />
máhttá gohppui njoarrat.<br />
Bálkesta eambbo ulbmillaččat moala guvlui.<br />
Duste spáppa sihkkareappot goruda vuostá.<br />
Máhttá gárvodit, bártida veaháš boaluiguin ja<br />
johtinlohkain.<br />
5<br />
Máhttá bures koordineret gieđaid ja julggiid<br />
go viehká.<br />
Njuiku meaddimiin, máhttá dánsunnjuikut.<br />
Balansere linnjá alde.<br />
Bissu čuožžut ovtta juolggi alde sullii 10 sek.<br />
Máhttá čiŋkut sullii 5 m goabbat julggiin.<br />
Searvá iešguđetlágan spáppastallamiidda main<br />
leat njuolggadusat.<br />
Gubbarastá nu ahte jorrá čuožžut. Máŋggas<br />
hálddašit guovttejuvllat sihkkela.<br />
Olggosguvlui dolle bliántta. Máhttá guoskat<br />
bealgegežiin eará suorbmagežiide, ovttaid mielde.<br />
Máhttá váddásit vugiin geavahit bargoneavvuid ja<br />
reaidduid.<br />
Čuohppá sázu mielde, sárgu sázuid gaskka,<br />
kopiere govvosiid ja bustávaid.<br />
Máhttigoahtá aktiivvalaččat dustet unna spáppaža<br />
goappašat gieđaiguin.<br />
Galkkaha spáppa oalle buriin stivrejumiin.<br />
Máhttá boaluhit dábálaš boaluid ja johtinlohka.<br />
10
2.3 Lihkadanváttisvuođaid kárten<br />
Go galgá árvvoštallat mo motorihkalaš gálggat váikkuhit beaivválaš doaimmaide, de<br />
ávžžuhit kártet kultuvrralaš, áššáiguoskevaš ovdánahttin bargamušaid dáin surggiin:<br />
mánáidgárdeagi máná iešbirgen ja duhkoraddan ja astoáigi (15). Early Years Movement<br />
Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>) lea ráhkaduvvon dan ulbmilii. Go dien mállet kártenreaidduid<br />
váldá atnui mánáidgárddis, de sáhttá vuordit ahte nákce identifiseret eambbo mánáid<br />
geain leat motorihkkaváttisvuođat. Dat rahpá vejolašvuođa čađahit viidásit kártema ja<br />
ásahit doaibmabijuid mat leat vásedin heivehuvvon juohke mánnái (10, 16).<br />
Máná motorihkalaš váttisvuođaid árvvoštallan ja identifiseren lea vuođustuvvon<br />
máná jámma ovdáneapmái, ja maiddái dasa mo iešguđetlágan birrasiid ja bargamuša<br />
čađaheami ovttasdoaibman lea (1, 10). Govus 2.1 illustrere dien dynámalaš<br />
ovttasdoaibmama. Birrasat gos bargamuš čađahuvvo, ja máná resurssat, ásahit<br />
individuála bargamušaid mánnái juohke dihto dilálašvuođas. Ovdamearkan sáhttit<br />
geavahit máná gii galgá čuohppat. Jus dan galgá bargat stuora beavddis gos seammás leat<br />
ollu eará doaimmat, ja gos lea ollu riedja ja mánná čohkká unohasat stuolus, de sáhttá<br />
geavvat nu ahte mánná ii hálddaš dan barggu. Dan dilis gáibida dat bargamuš beare<br />
ollu mánás. Jus dan seamma barggu bargá jaskes dilis gos mánná čohkká vuohkkasit,<br />
de sáhttá son nákcet čađahit bargamuša. Váttisvuođadási ja máná resurssaid gaskkas lea<br />
balánsa.<br />
Dađistaga go mánná šaddá boarráseabbo ja ovdánahttá iežas gálggaid (šaddan ja<br />
láddan) ja vásáhusaid, de sáhttá váddásit doaimmaid nákcet hálddašit. Dat mearkkaša<br />
ahte mánná maid geavaheimmet ovdamearkan dás ovdalis, sáhttá máhttit čuohppat<br />
iešguđetlágan minstariid, iešguđetlágan materiálain ja nagodit dan bargat iešguđetlágan<br />
dilálašvuođain.<br />
Eará ovdamearka sáhttá leat mánná gii galgá sihkkelastit golmmajuvllat sihkkeliin.<br />
Eadni muitala ahte mánná ii máhte sihkkelastit. Dat čohkká dušše sihkkela alde ja<br />
geassá iežas ovddosguvlui julggiiguin. Go dárkileappot dien iská, de fuobmá ahte die lea<br />
áidna vuohki mo mánná sáhttá bargat, danin go su juolggit eai ole pedálaide, ja danin<br />
ii sáhte sihkkelastit. Dan váttisvuođa čoavdá dan láhkái ahte heiveha sihkkela nu ahte<br />
pedálat bohtet lagabui čohkkánstealli. De olaha mánná duolbmat pedálaid. Ja de mánná<br />
sihkkelastá stuora mojiin ja buriin nákcendovdduin. Dien ovdamearkkas heivehuvvui<br />
doaibma máná fysalaš gáržžádusaide (eai lean doarvái guhkes juolggit). Mánná sáhtii<br />
válljet ođđa lihkadančovdosa, ja nu oinnii ahte son nákcii dan barggu čađahit.<br />
11
Máná resurssat<br />
(kognitiiva, affektiiva,<br />
motorihkalaš)<br />
Lihkadančovdosat<br />
Lihkadanbiras<br />
Makkár bargamuš<br />
Govus 2.1 Máná, birrasiid ja bargamuša ovttasdoaibman (1).<br />
Golmmačiegat čájeha dynámalaš vuogádatperspektiivva, mo dat golbma čiega sáhttet leat dat mat duvdet<br />
ovddos máná fysalaš ja motorihkalaš ovdáneami. Buot diet golbma komponeantta leat guovddážis go galgá<br />
árvvoštallat máná motorihkalaš ovdáneami. Mánáidgárddis leat dávjá birrasat ja bargamušat maiguin sáhttá<br />
ovdáneami ovddidit ja árvvoštallat ovdáneami manu. Go dien golmma komponeantta ovttasdoaimma pláne<br />
ja heiveha - makkár bargamušaid (bargobihtáid) mánná galgá bargat, ja guđe báikkis, makkár reaidduiguin ja<br />
makkár olbmuiguin (birrasiin), de daiguin sáhttá ovddidit (dahje goahcat) máná ovdánanproseassaid (11).<br />
12
3. EARLY YEARS MOVEMENT<br />
SKILLS CHECKLIST (<strong>EYMSC</strong>)<br />
<strong>EYMSC</strong> lea iskanlisttu mii lea ráhkaduvvon dan várás ahte sáhttit identifiseret ja<br />
árvvoštallat motorihkalaš váttisvuođaid eŋgelas mánáin geat leat gaskal 3 ja 5 jagi (1,<br />
10). Álgoiskkademiin ja Stavangerprošeavtta –Oahppi mánná - dutkosiid bokte, leat<br />
gávnnahan ahte iskanlistu sáhttá geavahit maiddái norgalaš mánáide, eandalii sullii<br />
2 ½ gitta 4 jahkásaš mánáide. <strong>EYMSC</strong> sisttisdoallá 23 beavválaš bargamušaid mat lea<br />
sirrejuvvon njealji kategoriijaide. Čuovvovaš doaibmasuorggit árvvoštallojuvvojit:<br />
1. Iešbirgengálggat (6 bargamuša): nuoladit ja gárvodit, boaluhit<br />
boaluid, boradit basttiin ja gáffaliin, bassat gieđaid.<br />
2. Fiinnamotorihkalaš gálggat (5 bargamuša): Manipuleret smávva<br />
diŋggaiguin, kopieren ja manuálalaš máhttu, máhttit bláđet girjjiid,<br />
čuohppat, hukset modeallaid.<br />
3. Obbalaš gálggat go lea joavkobargguin (5 bargamuša):<br />
Čohkkánstabilitehta, guoddit diŋggaid, lihkadit lanjas nu ahte ii guoskka<br />
olbmuide dahje diŋggaide, stivret guđe guvlui galgá.<br />
4. Gálggat astoáiggis/stoahkanbáikkis (7 bargamuša): Stoahkanbáikki<br />
duhkorasaid geavaheapmi, spáppa hálddašit, lihkadit iešguđetládje –<br />
viehkat, njuikut, bissehallat.<br />
Diet leat máná beaivválaš bargamušat mánáidgárddis, ja danin leage iskanlisttu<br />
ávkkálaš indikáhtor mainna sáhttá árvvoštallat mo mánná nákce geavahit iežas vejolaš<br />
máhtu dan proseassas ahte heivehit birrasiid gáibádusaide iežas. Go bargamušat<br />
leat sirrejuvvon kategoriijaide, de dat dahká vejolažžan identifiseret spesifihkka<br />
surggiid main mánná vásiha váttisvuođaid. De sáhttá dárkileappot árvvoštallat vejolaš<br />
váttisvuođaid, ja de sáhttá álggahit ávkkálaš ja ulbmillaš doaimmaid mat leat mánnái<br />
ávkin.<br />
13
3.1 Mo deavdit iskanlisttu<br />
Praktihkalaš njuolggadusat<br />
• Iskanlisttu galget geavahit dakkár olbmot geat dovdet máná bures, nugo<br />
ovdamearkka dihte váhnemat, pedagogat dahje eará fágaolbmot geat leat fárus<br />
máná beaivválaš bargamušain.<br />
• Iskanlisttu lea ráhkaduvvon nu ahte dan sáhtát deavdit muittu mielde jus sihkkarit<br />
muittát mo mánná čađaha bargamušaid, dahje sáhtát máná áicat guhkebuš áiggi<br />
ovdal go deavddát dan.<br />
• Áicanáigodat berre leat gaskal 1-3 vahkku. Go guhkit áiggi áicá, de oaidná máná<br />
dássedis máhttoolahusa. Sáhttá movttiidahttit máná dan áiggis go áicá dan, dakkár<br />
surggiin main mánás lea unnán hárjáneapmi dahje maid ii oro nákcemin, vai oažžu<br />
gova das mo máná ovdáneapmi manná ovddosguvlui.<br />
• Reaiddut maid doaimmaid áicamis geavaha, galget heivet máná ahkái;<br />
– ovdamearkka dihte mánáid baste ja gáffal, unnit mánáide girjjit main leat garrasit<br />
árkkat,bihttáspealut mat guđege ahkásaččaide heivejit ja nu ain.<br />
Skorensystema<br />
Juohke bargamuša árvvoštallá skálas mas leat njeallje oasi mat leat sirrejuvvon guovtti<br />
kategoriijaide, geahča govus 3.1.<br />
Govus 3.1 Skorensystema. Early Years Movement Skills Checklist.<br />
Máhttá čađahit<br />
Ii máhte čađahit<br />
Bures<br />
Dohkálaččat<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Álggos galgá árvvoštallat dán guokte kategoriija; Máhttá čađahit dahje Ii máhte<br />
čađahit bargamuša. Dasto árvvoštallá bargamuša kvalitehta. Jus mánná máhttá čađahit<br />
bargamuša, de merke ahte lea máhttán Bures (skora 1) dahje Dohkálaččat (skora 2).<br />
Jus árvvoštallá máná máhtu Ii máhte čađahit kategoriijai, de árvvoštallá juogo nu ahte<br />
mánná máhttá Measta (skora 3) dahje Ii lahkage (skora 4).<br />
14
Nie árvvoštallojuvvo man láhkái mánná čađaha bargamuša, iige dan ahte leago máná<br />
čađaheapmi buorre vai heittot su agi ektui. Juohke bargamuššii vállje dan skora mii<br />
buoremusat muitala mo mánná čađahii bargamuša, ja de merke iskanlistui. Juohke<br />
oasi skoraid rehkenastá oktii. Njeallje oasi čuoggát biddjojit oktii ja ollislaš submi<br />
čállojuvvo ruktui iskanlistu ovdasiiddus, ja buot dat rehkenastojuvvojit oktiibuot<br />
loahppaboađusin. Iskanlisttus sáhttá oažžut eanemusat 23 čuoggá. Mađi alladit skora,<br />
dađi heajut čađahannávccat iskanlisttus.<br />
Iskanlisttu bohtosa čilgen<br />
Ollislaš submi árvvoštallojuvvo daid skoraid ektui mat leat tabeallas 3.2. Dan tabeallas<br />
leat ollislaš skorat mat gusket norgalaš mánáid nákcenmuddui <strong>EYMSC</strong> árvvoštallamiin<br />
(17, 18, 19).<br />
Tabealla 3.2 Ollislaš skorat mat ráddjejit norgga mánáid 5 ja 15 proseantta heajumus skoraid (17,<br />
18, 19).<br />
Ahki 5 persentiilla 15 persentiilla<br />
2 jagi ja 9 mánu<br />
3-jahkásaččat<br />
4 jagi ja 9 mánu<br />
55<br />
44<br />
33<br />
49<br />
39<br />
28<br />
Jus máná skora/ollislaš submi lea seamma ollu dahje heajut (alit) go daid čuoggáid<br />
submi mii ráddje 5% heajumus mánáid sin ahkásaččaid gaskkas (5 persentiilla),<br />
de berre ságastallat váhnemiiguin ja fágaolbmuiguin galggašii go mánáin mannat<br />
viidáseappot iskkademiide. Ovdamearkka dihte fysio- ja ergoterapevtta bálvalussii.<br />
Jus máná ollislaš skora lea gaskal 5% ja 15% heajumusaid gaskkas su ahkásaččaid<br />
ektui (gaskal 5 ja 15 persentiilla), de berre dárkilit čuovvut ovdáneami. Sáhttá leat<br />
ávkkálaš álgit arvvosmahttit daid surggiid maid mánná ii riekta nagot hálddašit, ja<br />
čađahit ođđa áicama muhtun mánuid geahčen. Jus mánná olaha ollislaš submi mii<br />
lea buoret go 15 persentiilla, de árvvoštallojuvvo <strong>EYMSC</strong> vuođul ahte mánás eai leat<br />
lihkadanváttisvuođat.<br />
Iskanlisttu bohtosiid galgá várrogasat dulkot. Dat leat dušše vuolggabáiki viidásit<br />
suokkardallamiidda.<br />
15
Álgoiskkademiin ja Stavangerprošeavtta – Oahppi mánná - <strong>EYMSC</strong> dutkosiin,<br />
geažuhuvvo ahte norgga mánáin lea eará ovdánandynamihkka go eŋgelas mánáin.<br />
Danin leat erohusat norgga ja eŋgelas mánáid skorain. Norgga mánáid leat árvvoštallan<br />
<strong>EYMSC</strong> vugiin čuovvovaš agiin: Mánát geat ledje 2 jagi ja 9 mánu, 3-jahkásaččat ja<br />
4 jagi ja 9 mánu (17, 19). Danin ovdanbuktojuvvojit dieid ahkásaččaid kategoriijat<br />
3.1 tabeallas, ja eaige 3-, 4- ja 5- jahkásaččat, nugo eŋgelas mánáid árvvoštallamiin.<br />
Ávžžuhit árvvoštallat norgga mánáid norgga norpmaid mielde. Go logat 4.kapihttala,<br />
de doppe gávnnat eambbo dieđuid norgga ja eŋgelas mánáid earaláganvuođaid birra.<br />
3.2 <strong>EYMSC</strong> bargamušaid dárkileappot čilgen<br />
Iversen ja Larsen (20) leaba ráhkadan dárkkuhanbagadusa mas leat ovdamearkkat mat<br />
čájehit mo iešguđet bargamušaid sáhttá čađahit, iešguđet skorenkategoriijain (20). Dát<br />
ovdanbukto boahttevaš siidduin ja sáhttá leat ávkkálaš go galgá iskanlisttu deavdit.<br />
vale områder,<br />
<strong>EYMSC</strong><br />
Early Years Movement Skills Checklist<br />
Mary Chambers & David Sugden 2006<br />
Sjekkliste for bevegelsesferdigheter i førskolealder<br />
Navn: Kjønn: Født: Alder i år og mnd:<br />
Barnehage: Utført av: Observasjonsperiode/dato:<br />
Del 1 Del 2 Del 3 Del 4 Sum<br />
og Else Mari Larsen<br />
82-90910-75-9 • bestilles på www.infovestforlag.no 1. opplag 2015<br />
© Statped, Lesesenteret og Læringsmiljøsenteret ved Universitetet i Stavanger og Institutt for spesialpedagogikk ved Universitetet i Oslo<br />
16
1. OASSI IEŠBIRGENGÁLGGAT<br />
3 - jahkásaččat<br />
Dán agis oahppá mánná nuoladit, ja máhttá muhtun muddui coggat álkis biktasiid,<br />
eandalii jus oažžu veaháš veahki, muhto ii buot háviid cokka biktasiid rievttes láhkái.<br />
Eatnasat máhttet álkit boradit basttiin ja gáffaliin. Eatnasat čájehišgohtet ahte sii<br />
máhttet čoavdit boaluid, muhto boaluheapme sáhttá ain leat váttis. Mánná máhttá<br />
muhtun osiid giehtabassan ja giehtadoidin barggus, muhto sáhttá leat váttis olles dan<br />
barggu bargat ulbmillaččat.<br />
4-5 jahkásaččat<br />
Go mánná lea 4 -5 jahkásaš, de máhttá nuoladit ja gárvodit. Boaluheapme lea čielgasit<br />
dakkár doaibma masa ferte leat hárjáneapmi. Jus mánná lea unnán hárjánan bargat<br />
boaluhemiin, de sáhttá dát leat váttis, muhto veaháš<br />
hárjehallamiin dáidet eatnasat oahppat dan (jus eai leat<br />
beare váttis boalut). Mánná čohkká stargadit ja nákce<br />
bures boradit basttiin ja gáffaliin. Mánná máhttá bassat ja<br />
sihkkut gieđaidis ulbmillaš ja jotkkolaš doaibman.<br />
1. Mánná máhttá coggat t-báiddi almmá veahki haga<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná nuollá t-báiddi almmá rahčama haga<br />
iešguđetlágan diliin. Lea guhkit áiggi čájehan stabilitehta.<br />
Mánná nuollá t-báiddi veaháš bártidemiin ja go ollu<br />
návccaid bidjá bargui.<br />
Mánná geahččala ieš nuollat t-báiddi, muhto dárbbaša<br />
fysalaš veahki.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce, dárbbaša veahki nuollat<br />
t-báiddi.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Skora<br />
Buorre<br />
Dohkálaš<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
17
2. Mánná máhttá nuollat t-báiddi almmá veahki haga<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná nuollá t-báiddi almmá rahčama haga<br />
iešguđetlágan diliin. Lea guhkit áiggi čájehan stabilitehta.<br />
Mánná nuollá t-báiddi veaháš bártidemiin ja go ollu<br />
návccaid bidjá bargui.<br />
Mánná geahččala ieš nuollat t-báiddi, muhto dárbbaša<br />
fysalaš veahki.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce, dárbbaša veahki nuollat<br />
t-báiddi.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Skora<br />
Buorre<br />
Dohkálaš<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
3. Mánná máhttá boaluhit daid jáhkkaboaluid maid soahpá<br />
Boalut ja boalloráiggit galget heivet máná ahkái. Mánás galgá<br />
jáhkka leat badjelis, ja galgá árvvoštallat dušše daid boaluid<br />
maid mánná lunddolaččat soahpá boaluhit. Bajimus boaluid<br />
lea dábálaččat váttis soahpat boaluhit, danin daid ii galgga<br />
árvvoštallat. Go árvvoštallá ahte mánná lea nákcen čađahit<br />
dán barggu, de galgá mánná nagodan boaluhit daid boaluid<br />
maid son lunddolaččat soahpá boaluhit. (4-5 jahkásaččat:<br />
jus mánná lea hui unnán hárjánan boaluide, de árvideamis<br />
oahppá barggu oalle jođánit go beassá hárjehallat.)<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná boaluha boaluid oba álkit, ja dan máhtu<br />
oaidná máŋgga eará diliin. Lea guhkit áiggi čájehan<br />
stabilitehta.<br />
Mánná boaluha boaluid, muhto bártida ja geavaha<br />
guhkes áiggi.<br />
Mánná geahččala ieš boaluhit, nagoda ovtta dahje<br />
guokte boalu boaluhit ollásii dahje muhtun muddui,<br />
muhto dárbbaša fysalaš veahki gárvvistit bargamuša.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce, dárbbaša veahki<br />
boaluhit boaluid.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Skora<br />
Buorre<br />
Dohkálaš<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
18
4. Mánná máhttá čoavdit daid jáhkkaboaluid maid soahpá<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná čoavdá boaluid álkit, ja dan máhtu oaidná<br />
máŋgga eará diliin. Lea guhkit áiggi čájehan<br />
stabilitehta.<br />
Mánná čoavdá boaluid, muhto bártida ja geavaha<br />
guhkes áiggi.<br />
Mánná geahččala ieš čoavdit boaluid, soaitá ovtta<br />
boalu nagodit čoavdit, muhto dárbbaša fysalaš veahki<br />
nagodit gárvvistit bargamuša.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce, dárbbaša veahki<br />
čoavdit boaluid.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Skora<br />
Buorre<br />
Dohkálaš<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
5. Mánná máhttá ieš boradit basttiin ja gáffaliin<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná borada álkit basttiin ja gáffaliin. Durddida<br />
unnán, dan máhtu áicá máŋgga dilis. Lea guhkit áiggi<br />
čájehan stabilitehta.<br />
Mánná borada basttiin ja gáffaliin, muhto ii máhte<br />
riekta, ja geavaha guhkit áiggi.<br />
Mánná geahččala boradit basttiin ja gáffaliin, muhto<br />
dávjá ii deaivva njálbmái/ durddida ollu ja dárbbaša<br />
fysalaš veahki.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce, dárbbaša veahki<br />
boradit basttiin ja gáffaliin.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Skora<br />
Buorre<br />
Dohkálaš<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
19
6. Mánná máhttá bassat ja sihkkut gieđaidis<br />
Geavat dakkár sáibbu/dispensera mii lea mánáidgárddis. Dás árvvoštallojuvvo ollislaš<br />
bargamuš ovttas, sihke dan go mánná váldá sáibbu, basada ja sihkku.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná bidjá sáibbu gieđaide, njuohtá sáibbu/bassá,<br />
doidá gieđaidis ja sihkku álkit. Mánná ii bisán<br />
makkárge oassái dán bargamušas.<br />
Dán máhtu oaidná máŋgga diliin ja lea guhkit áiggi<br />
čájehan stabilitehta.<br />
Mánná bidjá sáibbu gieđaide, doidá gieđaid ja sihkku.<br />
Muhto mánná bargá guhká ja geavaha guhkes áiggi.<br />
Mánná bisána ovdamearkka dihte doidimii, ja su ferte<br />
sihtat bargat viidáseappot.<br />
Mánná geahččala basadit, muhto dárbbaša veaháš<br />
fysalaš veahki ovdamearkka dihte sáibbu váldimii,<br />
doidimii ja sihkkumii.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce,dárbbaša veahki buot<br />
osiide dán bargamušas.<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
Skora<br />
Buorre<br />
Dohkálaš<br />
Measta<br />
Ii lahkage<br />
20
2. OASSI FIINNAMOTORIHKALAŠ GÁLGGAT<br />
3 -jahkásaččat<br />
Dán agis ovdánit máná tennjen - ja kopierennávccat. Gierdduid máhttet eatnasat kopieret<br />
3 jagi rájes, muhto ruossa kopieren máhttu ii dáidde ihtit ovdal 4-jahkásažžan. Skárriid<br />
geavaheapmi lea hui gitta hárjáneamis. Muhtun 3-, 3.5- jahkásaččat máhttet hálddašit<br />
skárriid, ja earát eai soaitte máhttit dan ovdal leat sullii 4 jagi. Bihtáidbordin spealu, mas<br />
bihtát galget heivet oktii, dan sáhttet 3-jahkásaččat hálddašit, dađi mielde man ollu leat<br />
hárjánan iešguđetlágan bihtáidbordin spealuide, man stuorrát dat leat ja man ollu bihtát leat.<br />
4-5 jahkásaččat<br />
Máná fiinnamotorihkalaš gálggat ovdánit mearkkašan ládje go mánná lea 4-5 jahkásaš.<br />
Dan agis lea eatnasiin juo nubbe giehta mii dominere. Mánná nákce kopieret sihke<br />
gierddu ja ruossa. Skárriid geavaheapmi lea vásáhusvuđot doaibma, maid eatnasat<br />
dán agis dáidet juo geahččaladdan ja vásihan. Sáhttá maid vuordit ahte mánná máhttá<br />
čuohppat njuolga rastá báberárkka. Eatnasat nákcejit maid buđaldit bihttáspealuin mii<br />
heive sin ahkái, mas leat bihtát mat galget heivet oktii, ja sii nákcejit maid álkit hukset<br />
legobihtáiguin feara makkár modeallaid. Vurdojuvvo maid ahte mánná máhttá bláđet<br />
ovtta ja ovtta siiddu girjjis mas leat asehis árkkat.<br />
7. Mánná máhttá kopieret gierddu ja ruossa gárvves ovdamearkka mieldeDás galgá<br />
obbalaččat árvvoštallat sihke gierddu ja ruossa kopierema. Sáhttá oaidnit ahte mánná<br />
kopiere sihke gierddu ja ruossa main ii leat jur juste rievttes hápmi. De mánná oažžu 2.<br />
Jus mánná kopiere gierddu mii ii leat jur nu guhkkin eret riekta, muhto ii máhte sulliige<br />
kopieret ruossa, de árvvoštallojuvvo 3.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná kopiere gierddu ja ruossa dárkilit ja álkit. Dan máhtu<br />
oaidná máŋgga eará diliin. Lea guhkit áiggi čájehan stabilitehta.<br />
Mánná kopiere gierddu ja ruossa oalle muddui rievttes hámiin,<br />
dahje mánná kopiere gierddu bures jorbbasin ja ruossa ii sárggu<br />
nu bures.<br />
Mánná nákce kopieret gierddu dohkálaš jorbadassan, muhto ii<br />
máhte sárgut ruossa.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce kopieret gierddu iige ruossa,<br />
muhto joatká sárgut iežas miela mielde.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
21
8. Mánná máhttá čoaggit ja bordit<br />
bihttáspellui bihtáid mat galget heivet oktii<br />
Bihttáspealu bihtáid galgá oktii sáhttit<br />
deaddilit, ja daid lohku galgá heivehuvvot<br />
máná ahkái.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná gávdná bihtáid ja bordá daid álkit riekta. Diehtá gokko<br />
bihtát galget, ja ii leat darvánan dušše ovtta dihto bihttáspellui.<br />
Lea guhkit áiggi čájehan stabilitehta.<br />
Mánná čoaggá bihtáid ja bordá daid oalle bures, muhto muhtun<br />
bihtáid ii máhtestuva bidjat riekta. Buđalda guhkes áiggi ođđa<br />
bihttáspealuin.<br />
Mánná geahččala ieš čoaggit bihtáid ja bordit daid rievttes sajiide,<br />
muhto dárbbaša fysalaš veahki čađahit bargamuša.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce,dárbbaša veahki bidjat bihtáid<br />
rievttes sajiide.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
9. Mánná máhttá bláđet ovtta ja ovtta siiddu girjjis<br />
Girjjiin galget leat dakkár árkkat mat heivejit máná<br />
ahkái. Dat mearkkaša ahte galgá geavahit girjjiid maid<br />
dábálaččat lohká dan ahkásaččaide.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná bláđe álkit ovtta ja ovtta siiddu. Lea guhkit áiggi čájehan<br />
stabilitehta ja máhttá máŋggalágan girjjiid bláđet.<br />
Mánná máhttá bláđet ovtta ja ovtta siiddu hávális veaháš<br />
buđaldemiin. Sáhttá maid bláđestit máŋga siiddu hávális.<br />
Eanas háviid bláđesta mánná máŋga siiddu hávális. Sáhttá gal<br />
maid máhttit ovtta ja ovtta siiddu bláđet.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii máhte bláđet. Dárbbaša<br />
veahki bláđet.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
22
10. Mánná máhttá čuohppat njuolga rastá báhpira (10 cm govddu)<br />
Galgá leat garra bábir, mii ii soja, muhto ii fal nu garas ahte lea lossat čuohppat. Galget<br />
leat rievttes stuora skárrit. Sáhttá geavahit gurutgieđagiid skárriid sidjiide geat orrot<br />
dáhttumin čuohppat gurut gieđain. Sáhttá maid sárgut gokko mánná galgá čuohppat,<br />
muhto ii gáibiduvvo ahte galgá sárgá mielde čuohppat.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná čuohppá árkka álkit fiinna ritmmain. Mánná máhttá<br />
máŋgga dilálašvuođain čuohppat árkkaid main lea iešguđet<br />
assodat.<br />
Mánná čuohppá árkka rastá, muhto buđalda guhká ja<br />
čuohppá olu botnjut. Čuohppá juogo beare njozet dahje<br />
beare jođánit.<br />
Mánná geahččala čuohppat, muhto geavaha juogo goappašat<br />
gieđaid, dahje ferte oažžut fysalaš veahki čuohppat árkka gaskat.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii máhte čuohppat, ii dieđe mo galgá<br />
skárriid doallat.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
23
11. Mánná máhttá hukset álkis modeallaid duplo, lego, stuora birccuiguin<br />
Álkis modeallat/huksehusat sáhttet leat dakkárat go šaldi mas leat unnimus golbma<br />
birccu dahje ovdamearkka dihte seaidni/viessu. Mađi boarrásit mánná, dađi váddásit<br />
huksenbargguid sáhttá vuordit su nagodit čađahit.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná hukse modeallaid álkit ja muttágis fámuin. Bordá bihtáid<br />
gittalaga almmá bilitkeahttá modealla. Mánná hukse iešguđetlágan<br />
birccuiguin iešguđetlágan diliin.<br />
Mánná hukse dan modealla maid galgá, muhto rahčá darvvihit/<br />
dahje luoitit birccuid. Dárbbaša oahpes mállet birccuid vai máhttá<br />
hukset modeallaid.<br />
Mánná geahččala hukset, muhto deaddá sahtedohko moadde birccu<br />
oktii. Ferte oažžut fysalaš veahki modeallaid huksemii.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce hukset modeallaid. Stoahká ieš<br />
nugo háliida birccuiguin.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
24
3. OASSI MIHTILMAS GÁLGGAT GO LEA JOAVKKUS<br />
Mánná lihkada ollu feara gos mánáidgárddi ossodagain, ja dán oasis iskanlisttus<br />
árvvoštallojuvvo máná gelbbolašvuohta iešguđetlágan joavkodoaimmain ossodagas.<br />
Mánná galgá čájehit stabilitehta ja balánssa, motorihkalaš hálddašeami ja plánema, ja<br />
persepšuvnna. Eanas mánát nákcejit bures dán oasi iskanlisttus.<br />
12. Mánná čohkká sullii yoga čohkkán láhkái, njuolggočilggiid<br />
Vurdojuvvo ahte birrasii 3 - jahkásaš mánná máhttá čohkkát sullii nugo yoga<br />
čohkkánvuohki lea, juolggit sojul, njuolggo čilggiid ja buori balánssas. Mánná<br />
ii soaitte hárjánan nie čohkkát, ja leage vuogas hárjehallat dien čohkkánvuogi<br />
čoaggananbottuin. Sáhttá ovdamearkka dihte hárjehallat dien čohkkánvuogi go<br />
čohkkájit lávus. Mánná geas lea heittot stabilitehta, dáidá doallat iežas gieđaiguin,<br />
goruda dahje láhtti vuostá.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná čohkká guhkebuš áiggi yoga sullasaš láhkái, juolggit<br />
sojul ja njuolggočilggiid.<br />
Mánná ii báljo nagot čohkkát guhkebuš áiggi yoga sullasaš<br />
láhkái, juolggit sojul ja njuolggočilggiid. Nagoda oanehaš.<br />
Doarju alccesis muhtomin.<br />
Mánná geahččala nie čohkkát, muhto massá balánssa,<br />
dorje láhttái, ja dárbbaša veahki bissut čohkkut.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii nákce nie čohkkát.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
25
13. Mánná guoddá girjjiid ja duhkorasaid nuppe beallái lanja ja čorge<br />
Dán bargamuša ulbmil lea árvvoštallat nákce go mánná fysalaččat guoddit girjjiid rastá<br />
láhtti ja bidjat daid sadjái. Motorihkalaš plánen ja hálddašeapmi.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná guoddá álkit girjjiid ja duhkorasaid nuppe beallái<br />
lanja. Čorge daid rievttes sadjái almmá váttisvuođaid haga<br />
máŋggalágan diliin.<br />
Mánná guoddá girjjiid ja duhkorasaid nuppe beallái lanja<br />
čorgen dihte daid, muhto rasilda ja sáhttá muhtomin gahčahit<br />
duhkorasaid/ dahje ii máhte daid bidjat albmaládje sadjái.<br />
Manná geahččala guoddit girjjiid ja duhkorasaid nuppe beallái<br />
lanja ja čorget daid rievttes sajiide, muhto gahčaha dávjá<br />
duhkorasaid, dárbbaša fysalaš veahki čađahit barggu.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ii máhte čorget girjjiid ja duhkorasaid<br />
rievttes sajiide.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
26
14. Mánná johtá duohkot deike lanjas/mánáidgárddis almmá guoskkakeahttá<br />
jaskaorru olbmuide/diŋggaide.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná johtá váttisvuođaid haga duohkot deike lanjas/<br />
mánáidgárddis almmá guoskkakeahttá jaskaorru olbmuide/<br />
diŋggaide, iešguđet dilálašvuođain.<br />
Mánná johtá duohkot deike lanjas/mánáidgárddis almmá<br />
guoskkakeahttá jaskaorru olbmuide/diŋggaide, muhto ferte<br />
konsentreret ja ribaha muhtomin guoskat.<br />
Manná johtá lanjas/mánáidgárddis ja guoská dávjá jaskaorru<br />
olbmuide/diŋggaide.<br />
Mánná nagoda johtit duohkot deike lanjas/mánáidgárddis,<br />
muhto guoská čađat jaskaorru olbmuide/diŋggaide.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
27
15. Mánná johtá duohkot deike lanjas/mánáidgárddis almmá guoskkakeahttá<br />
olbmuide/diŋggaide mat lihkadit.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná johtá váttisvuođaid haga duohkot deike lanjas/<br />
mánáidgárddis almmá guoskkakeahttá olbmuide/diŋggaide mat<br />
lihkadit, iešguđet dilálašvuođain.<br />
Mánná johtá duohkot deike lanjas/mánáidgárddis almmá<br />
guoskkakeahttá olbmuide/diŋggaide mat lihkadit, muhto ferte<br />
konsentreret ja ribaha muhtomin guoskat.<br />
Manná johtá lanjas/mánáidgárddis ja guoská dávjá olbmuide/<br />
diŋggaide mat lihkadit.<br />
Mánná nagoda johtit duohkot deike lanjas/mánáidgárddis,<br />
muhto guoská čađat olbmuide/diŋggaide mat lihkadit.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
16. Mánná lihkada ovddosguvlui, maŋosguvlui, doarrás, vuoli ja badjel, go čájeha<br />
mo dan galgá dahkat.<br />
Dán bargamuša ulbmil lea čájehit ahte lea hoalda bures lihkadit juohke guvlui. Danin<br />
sáhttáge mánná guokkardit dahje vázzit. Mánná dahje rávisolmmoš sáhttá čájehit mo<br />
iešguđet osiid bargamušas sáhttá čađahit. Dán bargamuša sáhttá áicat ovdamearkka<br />
dihte oanehis johtinbálgáin mas leat feara makkár hehttehusat, siste dahje olgun.<br />
Bargamuš gáibida ahte iešguđet osiid árvvoštallá ovttas.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná máhttá álkit johtit ovddosguvlui, maŋos, doarrás, vuoli ja<br />
badjel, iešguđetlágan dilálašvuođain, go soames čájeha mo galgá<br />
bargat.<br />
Mánná máhttá johtit ovddosguvlui, maŋos, doarrás, vuoli<br />
ja badjel, go soames čájeha mo dan galgá bargat, muhto ii<br />
máhtestuva ja ferte máŋgii oaidnit mo galgá. Mánná sáhttá omd.<br />
váttisvuođaid haga johtit ovddasguvlui ja maŋos, muhto ferte<br />
máŋgii oaidnit mo galgá johtit doarrás, vuoli ja badjel.<br />
Manná máhttá johtit ovddosguvlui. Geahččala eará guvlui<br />
lihkadit, muhto ii nákce juogo ovtta dahje máŋga dain<br />
doaimmain. Dárbbaša fysalaš veahki.<br />
Mánná ii hálit/ii nákce johtit guđege guvlui go dasa čájeha mo<br />
galgá dahkat, dahje nagoda dušše ovddosguvlui johtit.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
28
4. OASSI GÁLGGAT ASTOÁIGGIS/STOAHKANBÁIKKIIN<br />
3-jahkásaččat<br />
Golmmajahkásaš hálddaša eanas duhkorasaid buriin hoalddain. Eanas<br />
golmmajahkásaččain leat juo dan meare guhkes juolggit ahte olahit golmmajuvllat<br />
sihkkela pedálaide. Spáppa hálddašeapmi vuolgá ollu hárjáneamis. Golmmajahkásaš<br />
nákce čiekčat stuora spáppa ja máhttá dustet stuora spáppa iežas goruda vuostá.<br />
Máhttá maid bálkestit spáppa oaivvi badjel veaháš hárjehallamiin. Dan agis<br />
oahppagoahtá njuikut – njuike áibmui, njuike juogaman alde vulos, njuike ovddos.<br />
Golmmajahkásaččat máhttet viehkat nu ahte goappašat juolggit leat oktanis áimmus, ja<br />
leat oahppagoahtán jorahallat goabbat guvlui, gieđavuliid rájes vulos.<br />
4-5 jahkásaččat<br />
Dán agis máhttá mánná njuovžilit ja buriin koordinašuvnnain geavahit<br />
stoahkanapparáhtaid mat leat giddejuvvon. Golmmajuvllat sihkkela hálddaša<br />
bures, ja muhtumat máhttet maid sihkkelastit unna guovttejuvllat sihkkeliin.<br />
Spáppastallanmáhttu lea čadnon hárjáneapmái. Máhttá stuora spáppa dustet dušše<br />
gieđaiguin, ja ii goruda vuostá. Máhttá álkit bálkut spáppa oaivvi badjel. Balánsamáhttu<br />
ovdána nu ahte máhttá moadde sekundda čuožžut ovtta juolggi alde. Danin bissuge<br />
mánná bures ovtta juolggi alde čuožžut go nuppiin julggiin čievččasta spáppa.<br />
Mánát vihket bures, nákcejit loktet julggiid áibmui viegadettiin, ja oktiiheivehit<br />
giehtašlivguma. Sii njuikejit bálddalas julggiiguin govttolaš allodahkii ja govttolaš<br />
guhkás. Sii geavahit áŋgirit viehkama ja njuikuma iešguđetlágan bargamušain.<br />
29
17. Mánná hálddaša gitta biddjojuvvon stoahkanbiergasiid (ovdamearkka dihte<br />
goargŋunstatiivva, čierastanbána)<br />
Dán bargamuša hálddašeapmi lea čadnon dasa man guhkkálaga stoahkanbiergasiid<br />
ceahkit leat. Ávžžuhuvvo geavahit dakkár stoahkandiŋggaid mat mánáidgárddis leat.<br />
Jus leat eahpádusat, sáhttá geahččalit geavahit dakkár stoahkanbiergasiid mat heivejit<br />
máná sturrodahkii.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná hálddaša gitta biddjojuvvon stoahkanbiergasiid álkit, ja<br />
almmá váttisvuođaid haga iešguđetlágan diliin.<br />
Mánná geavaha gitta biddjojuvvon stoahkanbiergasiid, muhto<br />
rasilda ja rahčá go galgá goargŋut dahje lea eahpesihkar go galgá<br />
čierastit.<br />
Manná geahččala goargŋut ja čierastit, muhto dárbbaša fysalaš<br />
veahki čađahit doaimma.<br />
Mánná ii hálit/ii nákce geavahit gitta biddjojuvvon<br />
stoahkanbiergasiid.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
30
18. Mánná stoahká luovos duhkorasaiguin/fievrruiguin (omd. duolbmunbiillain,<br />
golmmajuvllat sihkkeliin)<br />
Dás ferte oaidnit golmmajuvllatsihkkela/duolbmunbiilla sturrodaga. mánná ferte olahit<br />
pedálaide/ duolbmunstelliide.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná geavaha álkit, váttisvuođaid haga, duhkorasaid maid<br />
sáhttá lihkahallat, iešguđetlágan diliin.<br />
Mánná geavaha measta váttisvuođaid haga duhkorasaid maid<br />
sáhttá lihkahallat, iešguđetlágan diliin.<br />
Manná geahččala duolbmut, muhto dárbbaša fysalaš veahki<br />
nagodit čađahit bargamuša.<br />
Mánná ii hálit/ii nákce geavahit duhkorasaid maid sáhttá<br />
lihkahallat.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
31
19. Mánná máhttá čievččastit jaskaorru spáppa<br />
Spábba galgá leat sullii 25 cm. Gehppes, stuora plastihkkaspábba.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná máhttá álkit čievččastit stuora jaskaorru spáppa buriin<br />
hoalddain iešguđetlágan diliin, olgun ja siste.<br />
Mánná máhttá álkit čievččastit jaskaorru spáppa, muhto ii lokte<br />
juolggi dan meare áibmui ahte nákce albmaládje čievččastit.<br />
Doaimma kvalitehta rievddada.<br />
Manná geahččala čievččastit jaskaorru spáppa, muhto vázzá<br />
njuolga spáppa njeaiga.<br />
Mánná ii hálit/ii nákce čievččastit jaskaorru spáppa.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
32
20. Mánná máhttá bálkestit stuora spáppa go lokte gieđaid gargŋila bajábeallái<br />
Spábba galgá leat sullii 25 cm – gehppes stuora plastihkkaspábba. Rávisolmmoš sáhttá<br />
čájehit mo galgá.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná máhttá álkit ja buriin stivrejumiin bálkestit stuora spáppa<br />
go lokte gieđaid gargŋila bajábeallái, iešguđetlágan diliin, olgun<br />
ja siste.<br />
Mánná máhttá bálkestit stuora spáppa go lokte gieđaid gargŋila<br />
bajábeallái, muhto ii máhte spáppa stivret ja ii bálkes doarvái<br />
fámuin. Gahčaha muhtomin spáppa iežas maŋábeallai.<br />
Manná geahččala bálkestit stuora spáppa go lokte gieđaid<br />
gargŋila bajábeallái, muhto ii hálddaš dan doarvái bures.<br />
Gahčaha spáppa dávjá iežas maŋábeallai, dahje dušše luoitá dan.<br />
Mánná ii hálit/ii nákce bálkestit spáppa go lokte gieđaid gargŋila<br />
bajábeallái.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
33
21. Mánná máhttá searvat stoahkanšilju doaimmaide ja máhttá viehkat ja njuikut<br />
Dás galgá ollislaš bargamuša árvvoštallat. Viehkamin gohčodit de go nákce loktet<br />
goappašat julggiid áibmui oktanaga viegadettiin. Ja go njuike, de galgá nagodit áibmui<br />
njuiket.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná máhttá searvat stoahkanšilju doaimmaide, ja máhttá<br />
viehkat ja njuikut álgoritmmain, ja hálddaša dan iešguđetlágan<br />
diliin. Go mánná njuike, de sus leat bálddalas juolggit ja geavaha<br />
gieđaid veahkkin njuikemii.<br />
Mánná máhttá searvat stoahkanšilju doaimmaide, ja máhttá<br />
viehkat ja njuikut. Muhto viehkan ja njuikun lea rahčanbargu,<br />
mánná loktana álkit áibmui go njuike ja viehkamis ii leat ritmma,<br />
sáhttá omd. fáiput gieđaiguin bearehaga.<br />
Mánná geahččala searvat stoahkanšilju doaimmaide, geahččala<br />
viehkat ja njuikut, muhto ii nagot loktanit áibmui go njuike, ja<br />
viehkan lea eanet dego jođánis vázzin.<br />
Mánná ii hálit/ii nákce searvat stoahkanšilju doaimmaide ja<br />
čájehit máhtášiigo viehkat ja njuikut.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
34
22. Mánná vázzá 4 lávkki juolgesuorpmaid alde<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná vázzá álkit 4 lávkki juolgesuorpmaid alde ja máhttá<br />
heivehit leavttu. Máhttá dan bargat iešguđetlágan diliin áiggi<br />
badjel.<br />
Mánná vázzá 4 lávkki juolgesuorpmaid alde, muhto ráhččá ja<br />
vázzá dávjá jođánit ja oanehaččat.<br />
Mánná geahččala vázzit 4 lávkki juolgesuorpmaid alde, muhto<br />
ii nagot ja dárbbaša veahki. Soaitá máhttit oanehaččat dahje<br />
moadde lávkki.<br />
Mánná ii hálit geahččalit/ ii nákce vázzit 4 lávkki<br />
juolgesuorpmaid alde.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
35
23. Mánná duste stuora spáppa goappašat gieđaiguin<br />
Spábba galgá leat sullii 25 cm – stuora gehppes plastihkkaspábba.<br />
Mo bargamuš sáhttá čađahuvvot<br />
Mánná duste stuora spáppa goappašat gieđaiguin dárkilit<br />
iešguđetlágan diliin, olgun ja siste.<br />
Mánná duste stuora spáppa goappašat gieđaiguin, muhto<br />
gieđat leat stargasat ja passiivvat mat soaittáhagas dustejit.<br />
Rávisolmmoš ferte bálkestit spáppa njuolga máná gieđaide ja<br />
ferte čuožžut hui lahka.<br />
Mánná geahččala dustet stuora spáppa goappašat gieđaiguin,<br />
muhto gieđat leat passiivvat ja spábba gáhččá láhttái, vaikko<br />
rávisolmmoš geahččala čuožžut lahka ja bálkestit spáppa su<br />
gieđaide. Muhtomin deaivá nu ahte spábba lea máná gieđaid<br />
gaskkas.<br />
Mánná ii geahččal/nákce dustet spáppa goappašat gieđaiguin.<br />
Skora<br />
1 Buorre<br />
2 Dohkálaš<br />
3 Measta<br />
4 Ii lahkage<br />
36
3.3 Áicanskovvi<br />
Early Years Movement Skills Checklist<br />
Mary Chambers & David Sugden 2006<br />
Iskanlisttu. Mánáidgárdeagi mánáid lihkadangálggat<br />
Namma: Sohkabealli: Riegádan: Ahki, jagi ja mánut:<br />
Mánáidgárdi: Gii lea čađahan: Áicanáigodat/dáhton:<br />
1.oassi 2.oassi 3.oassi 4.oassi Submi<br />
37
Máhttá čađahit<br />
Ii máhte čađahit<br />
Bures Dohkálaččat Measta Ii lahkage<br />
1 2 3 4<br />
1. OASSI IEŠBIRGENGÁLGGAT<br />
Mánná máhttá<br />
1. Coggat t-báiddi veahki haga<br />
2. Nuollat t-báiddi veahki haga<br />
3. Boaluhit boaluid maid soahpá jáhkas<br />
4. Čoavdit boaluid maid soahpá jáhkas<br />
5. Boradit ieš basttiin ja gáffaliin<br />
6. Bassat ja sihkkut gieđaid<br />
1. OASI SUBMI<br />
2. OASSI FIINNAMOTORIHKALAŠ GÁLGGAT<br />
Mánná máhttá<br />
7. Kopieret gierddu ja ruossa gárvves ovdamearkka mielde<br />
8. Čoaggit ja bordit bihttáspealu bihtáid mat galget heivet oktii<br />
9. Bláđet ovtta ja ovtta siiddu girjjis<br />
10. Čuohppat skárriiguin njuolga gaskat báberárkka<br />
(sullii 10 cm govddu)<br />
11. Hukset álkis modeallaid duplo, lego ja eará stuora<br />
birccuiguin<br />
2. OASI SUBMI<br />
38
Máhttá čađahit<br />
Ii máhte čađahit<br />
Bures Dohkálaččat Measta Ii lahkage<br />
1 2 3 4<br />
3. OASSI MIHTILMAS GÁLGGAT GO LEA JOAVKKUS<br />
Mánná máhttá<br />
12. Čohkkát láhttis yoga sullasaš čohkkán ládje, njuolggočilggiid<br />
13. Guoddit girjjiid ja duhkorasaid nuppe beallái lanja ja<br />
čorget daid sajiide<br />
14. Lihkadit duohkot deike lanjas/mánáidgárddis almmá guosk<br />
kakeahttá jaskaorru olbmuide/diŋggaide<br />
15. Lihkadit duohkot deike lanjas/mánáidgárddis almmá<br />
guoskkakeahttá olbmuide/diŋggaide mat lihkadit<br />
16. Johtit ovddos, maŋálas, vuolil ja badjel go čájeha mo galgá<br />
3. OASI SUBMI<br />
4. OASSI GÁLGGAT ASTOÁIGGIS/STOAHKANBÁIKKIIN<br />
Mánná máhttá<br />
17. Geavahit gitta biddjojuvvon stoahkanbiergasiid<br />
(omd. gizzunstellega, čierastanbána)<br />
18. Geavahit stoahkanbiergasiid maid sáhttá lihkahallat<br />
(omd. duolbmunbiilla, golmmajuvllat sihkkela)<br />
19. Čievččastit stuora jaskaorru spáppa<br />
20. Bálkestit stuora spáppa go lokte goappešat gieđaid bajábeallái gargŋila<br />
21. Searvat stoahkanbáikki doaimmaide, čájehit ahte máhttá viehkat ja njuikut<br />
22. Vázzit 4 lávkki juolgesuorpmaid alde<br />
23. Dustet stuora spáppa (25 cm diamehter) goappešat gieđaiguin<br />
4. OASI SUBMI<br />
39
Mo deavdit iskanlisttu<br />
Juohke bargamuššii 1.-4. osiin, leat njeallje vejolaš vástádusa mat čilgejit mo manná<br />
čađaha bargamuša.<br />
Árvvoštala álggos máhttágo mánná vai iigo máhte čađahit bargamuša. Árvvoštala<br />
dasto barggu čađaheami kvalitehta. Jus mánná Máhttá čađahit barggu, bargá go de dan<br />
“Bures” vai “Dohkálaččat”? Jus mánná Ii máhte čađahit bargamuša, máhttágo son dan<br />
“Measta” vai “Ii lahkage”?<br />
Merke mánnái skora dan mielde mo son čađaha bargamuša, iige dan mielde čađaha<br />
go son dan bures dahje ii nu bures su agi ektui.<br />
Juohke eaŋkil bargamuš gáibida ollislaš árvvoštallama. Juohke bargamuššii<br />
galgá addit skora skálas mas lea njeallje vejolašvuođa; 1 rájes (Bures) gitta 4 rádjái<br />
(Ii lahkage). Vállje juohke bargamuššii dan vejolaš vástádusa mii buoremusat čilge<br />
dan mo mánná čađaha doaimma, ja čále skora iskanlisttui. Juohke oasi skoraid galgá<br />
rehkenastit oktii. Dan njeallje oassesubmi čállá dasto supmiid ruvttuide, mat lea<br />
iskanlisttu vuosttaš siiddus. Dasto rehkenastá buot visot ollislaš submin.<br />
Mearkkašumit:<br />
Dárogillii jorgalan Stavangerprošeavtta -”Oahppi mánná” geavaheapmái: Synnøve Iversen ja Else Mari Larsen<br />
40
4. TEKNIHKALAŠ DIEĐUT<br />
Dr. Mary Chambers ja Professor David Sugden (10) ráhkadeigga Early Years<br />
Movement Skills Checklist (<strong>EYMSC</strong>) Englánddas, dainna ulbmiliin ahte sihkkaris<br />
(reliabel) ja dohkálaš (validitehta) vugiin identifiseret ja árvvoštallat gaskal golmma- ja<br />
viđajahkásaš mánáid geain leat motorihkalaš váttut.<br />
Reliabilitehta<br />
<strong>EYMSC</strong> ovddidanbargguin iskojuvvui inter-teasttaid ja testema-ođđasis testema<br />
reliabilitehta (10). Inter-teasta reliabilitehta mearkkaša dan man muddui máŋga áici<br />
geat čađahit áicanbargguid, áibbas nuppiid dieđuid haga, olahit seamma bohtosiid<br />
(21). Testen- ođđasis testen reliabilitehta muitala mo ovtta ja seamma teastta bohtosat,<br />
mat leat váldojuvvon goabbat áiggis, vástidit oktii (22). Iskkademiid bohtosat ledje<br />
movttiidahttit. Dat mearkkaša ahte iskkadeaddjit ožžo seamma bohtosiid, beroškeahttá<br />
das gii máná áicamiid čađahii. Ja čájehuvvui maiddái ahte go áicamat čađahuvvo<br />
goabbat áiggis, de bođii seamma boađus (1,10).<br />
Validitehta<br />
Validitehta lea sátni mii muitala man dohkálaččat ja gustojeaddjit iskkadeami<br />
bohtosat leat, das maid iská (22). <strong>EYMSC</strong> barggadettiin Englánddas giddejedje<br />
stuora beroštumi dasa ahte galggai leat oktiivástideaddji validitehta. Oktiivástideaddji<br />
validitehta mearkkaša dan ahte buohtastahttá bohtosiid maid lea ožžon ođđa<br />
mihtidaninstrumeanttain dan ektui mo dat ledje go iskojuvvo (dohkálaš)<br />
mihtidaninstrumeanttain mii juo lei geavahusas (22). Movement Assessment Battery for<br />
Children (Movement ABC) (23) geavahuvvui <strong>EYMSC</strong> teastabohtosiid buohtalastimii.<br />
Mánát geat ledje dan vihtta proseantta searvvis geat ožžon heajumus skoraid <strong>EYMSC</strong><br />
iskanlisttus, ja mánát geat ledje dan gaskal 5 ja 10 proseantta joavkku searvvis geat ožžo<br />
heajumus skoraid <strong>EYMSC</strong> iskanlisttus, ja velá sahtedohko válljejuvvon mánát geat ledje<br />
skoren buorebut go dat 10 proseantta heajumusat, testejuvvojedje ođđasit Movement<br />
ABC testemiin, oaidnin várás šattai go seamma boađus. Buohtastahttin čájehii ahte<br />
mađi stuorát motorihkalaš váttut, dađi buoret oktiivástideapmi lei gaskal <strong>EYMSC</strong> ja<br />
Movement ABC iskamiin. Iskanlisttu identifiserii muhtun mánáid geain Movement<br />
ABC iskkademiid duođaštemiin eai lean motorihkalaš váttut, muhto ii oktage mánná<br />
41
identifiserejuvvon Movement ABC iskkademiin, mii ii lean juo identifiserejuvvon<br />
iskanlisttuin. Danin sáhttáge dadjat ahte <strong>EYMSC</strong> lea dohkálaš kártenreaidu identifiseret<br />
mánáid geain leat motorihkalaš váttut (10).<br />
Sensitivitehta ja spesifisitehta<br />
Sensitivitehta mearkkaša oassi dain áššiin main lea vissis diagnosa dahje<br />
váttisvuođačuolbma, mii identifiserejuvvo riekta mihtidaninstrumeanttain (21,22).<br />
<strong>EYMSC</strong> sensitivitehta indeaksa rehkenastojuvvui leat 1,00 (10). Spesifisitehta lea ges<br />
dat oassi iskosiin main ii lean dihto diagnosa dahje váttisvuođačuolbma mii áibbas<br />
riekta identifiserejuvvo mihtidaninstrumeanttain negatiivan (21, 22).<br />
Spesifisitehta indeaksa rehkenastojuvvui leat 0,64. Dat mearkkaša ahte jus<br />
iskanlisttu lea positiiva, de leat 64 mánás 100 mánáin duođai lihkadanváttut. Jus<br />
iskanlisttu lea negatiiva, de oažžu leat oalle vissis dan dáfus ahte mánás eai leat<br />
lihkadanváttut. Dasto leage nu ahte iskanlisttu sáhttá identifiseret beare ollu mánáin<br />
lihkadanváttuid, muhto dat máhttá áibbas riekta skrinet sin eret geain eai leat<br />
váttisvuođat (10).<br />
Erohusat das man ollu nákcejit<br />
Ahkejoavkkuid gaskka nákcenerohusat<br />
<strong>EYMSC</strong> sisttisdoallá doaibmi bargamušaid mat heivejit mánáide geat leat gaskal<br />
golbma ja vihtta jagi. Dien áiggis ovdánit gálggat johtilit. Danin sáhttáge vuordit<br />
ahte viđajahkásaš skore buorebut go njealjejahkásaš, mii fas skore buorebut go<br />
golmmajahkásaš. 1.oasis (Iešbirgengálggat) čilgejuvvojit statistihkalaš signifikánta<br />
erohusat gaskal dien golbma ahkejoavkku. Nubbi, goalmmát ja njealját oassi čájehedje<br />
seamma tendeanssa – mađi boarrásit mánná, dađi buoret skoren, muhto ledje<br />
signifikánta erohusat dušše golmmajahkásaččaid ja njealje -viđajahkásaččaid gaskkas.<br />
Eai lean diekkár erohusat njealjejahkásaččaid ja viđajahkásaččaid gaskkas (10).<br />
Vaikko iskanlisttu galgá čájehit ovdánanjođu, de gávnnaheigga Chambers &<br />
Sugden (10) ahte juohke ahkejoavkkus ledje mánát geat olahedje nu alla skora go lea<br />
vejolaš olahit (23 čuoggá) iskanlisttus. Iskanlisttu alimus olahusrádji ovddiduvvo<br />
vejolaš čilgehussan dasa. Dat mearkkaša dan ahte iskanlisttu ii atte vejolašvuođa<br />
gelbbolaš norgalaš mánáide, eandalii njealje – ja viđajahkásaččaide, čájehit ahte<br />
máhtášedje eambbo. Eanas golmmajahkásaččaid dáfus čájehii iskanlisttu sihke sin<br />
nanu ja gievrras beliid ja sin váttisvuođasurggiid.<br />
Sohkabeliid gaskka nákcenerohusat<br />
42
Golmmajahkásaččaid gaskkas skorejit nieiddažat obbalaččat buorebut go bártnážat<br />
1.oasis (iešbirgengálggat) ja 2.oasis (fiinnamotorihkalaš gálggat). Njealje- ja<br />
viđajahkásaččaid gaskkas orro nieiddažat olaheame alit skora go bártnážat, muhto ii<br />
lean statistihkalaš signifikánta erohus guđege oasis iskanlisttus (10). Dat mearkkaša<br />
ahte bártnážiid ja nieiddažiid galgá árvvoštallat seamma norpmaid mielde.<br />
Norgalaš mánáid ja eŋgelas mánáid olahusat <strong>EYMSC</strong> iskamis<br />
Go váldá atnui ođđa kárteninstrumeantta, de lea dárbu sihkkarastit ahte dan norpmaid<br />
heive geavahit dan earenoamáš kultuvrralaš jovkui maid áigu árvvoštallat. Mii leat<br />
válljen geavahit dárogiel mánáid norpmaid sámegielhállii mánáide.<br />
Go <strong>EYMSC</strong> jorgaluvvui dárogillii, de dan oktavuođas čađahuvvui maid dutkan<br />
mas gehčče norgga golmmajahkásaččaid skorenprofiilla <strong>EYMSC</strong> iskanlisttuin, ja<br />
buohtastahtte daid eŋgelas golmmajahkásaččaiguin (17).<br />
<strong>EYMSC</strong> gaskamearalaš skora<br />
1.oassi 2.oassi 3.oassi 4.oassi<br />
Govus 4.1 Norgalaš ja eŋgelas mánáid gaskamearálaš skorat guđege oasis <strong>EYMSC</strong><br />
iskanlisttus (17).<br />
Govus 4.1 buohtastahttá norgalaš ja eŋgelas golmmajahkásaččaid skorenprofiillaid<br />
– Norgalaš mánát skorejit buorebut go eŋgelas mánát. Erohusain lea signifikánta<br />
mearkkašupmi 1.oasis (Iešbirgengálggat) ja 4.oasis (Gálggat astoáiggis/<br />
stoahkanbáikkiin). 1.oasis deattuhit vejolaš kulturerohusaid muhtun bargamušain, go<br />
dáru veršuvnna bargamušat leat álkidahttojuvvon. Dat sáhttá čilget dan manne norgga<br />
ja eŋgelas mánáid bohtosiin leat erohusat. 4 .oasis sáhttá norgga ja eŋgelas mánáid<br />
skoremiid erohusaid vejolaš čilgehus leat dat makkár obbalaš oaidnu mánáin lea fysalaš<br />
doaimmaide, ja maiddái dat go norgga mánáidgárddiin leat buorit olgobáikkit gos<br />
roavvamotorihkalaš gálggat ovdánit. 2. oasis (Fiinnamotorihkalaš gálggat) ja 3.oasis<br />
(Mihtilmas gálggat go lea joavkkus) eai boahtán ovdan makkárge signifikánta erohusat<br />
gaskal norgga ja eŋgelas mánáid.<br />
43
Iskanlisttu bohtosiid dulkon<br />
<strong>EYMSC</strong> lea ráhkaduvvon dan várás ahte identifiseret motorihkalaš váttuid. Jus<br />
mánná olaha oktiibuotskora <strong>EYMSC</strong> iskanlisttus mii lea 5 % heajumusaid gaskkas su<br />
ahkásaččain, ávžžuhit álggahit viidásit čielggadeami ja veahkkedoaimmaid. Jus olaha<br />
oktiibuotskora mii lea dan joavkku siskkobealde geain leat gaskal 5 ja 15 % heajumus<br />
skorat sin ahkásaččaid gaskkas, de ávžžuhit dárkilit čuovvut máná ovdánanmanu, ja<br />
eandalii dain surggiin main eanemusat rahčá.<br />
Go norgalaš ja eŋgelas mánáin leat veaháš goabbatlágan skorenprofiillat <strong>EYMSC</strong><br />
iskanlisttus (17, 19), de lea lunddolaš ahte maiddái oktiibuotskoren, mii ráddje 5 ja<br />
15 % joavkku main leat heajumus olahusat, čájeha erohusaid dien guovtti joavkkus.<br />
Tabealla 3.1 čájeha ollislaš skoraid mat sirrejit sihke dan 5 ja 15 % heajumus joavkku<br />
olahusaid guđege ahkejoavkkus, sihke eŋgelas ja norgalaš mánáid dáfus.<br />
Tabealla 4.1 Ollislaš skoren mii ráddje 5 ja 15 proseantta heajumus joavkku olahusaid<br />
guđege ahkejoavkkus <strong>EYMSC</strong> iskanlisttuin, sihke eŋgelas ja norgalaš mánáid dáfus<br />
(1,17,18,19).<br />
Válljenjoavku - ahki 5 % 15 %<br />
NORGALAŠ<br />
2 jagi ja 9 mánu<br />
3-jahkásaččat<br />
4 jagi ja 9 mánu<br />
55<br />
44<br />
33<br />
49<br />
39<br />
28<br />
EŊGELAS<br />
3-jahkásaččat<br />
4-jahkásaččat<br />
5-jahkásaččat<br />
56<br />
42<br />
40<br />
44<br />
36<br />
31<br />
Dakkár kártenreaidu go <strong>EYMSC</strong> (2) – mii addá dieđuid motorihkalaš gálggaid birra<br />
mánáin geat leat gaskal 3 ja 5 jagi, go áicamat čađahuvvojit guhkebuš áigodagas, ii leat<br />
ovddiduvvon norgga mánáidgárdemánáide. Go Stavangerprošeakta – Oahppi mánná<br />
– álggahuvvui, de árvvoštallojuvvui <strong>EYMSC</strong> dohkálažžan čohkket motorihka birra<br />
dieđuid, vaikko Stavangerprošeavtta mánát ledjege veaháš nuorabut go dat eŋgelas<br />
mánát geaid várás iskanlisttu lea ráhkaduvvon.<br />
44
Leat dahkkon unnán dutkamat mat čájehivčče mo <strong>EYMSC</strong> váikkuha norgga mánáide.<br />
Stavangerprošeavttas čohkkejedje dieđuid dalle go mánát ledje 2 jagi ja 9 mánu,<br />
ja fas de go dat seamma mánát ledje 4 jagi ja 9 mánu. Dasa lassin lea čađahuvvon<br />
pilohtaprošeakta norgga 3- jahkásaččaiguin (17). Logut mat gusket norgga mánáide 3.1<br />
tabeallas, leat vižžojuvvon diein norgga dutkamiin.<br />
<strong>EYMSC</strong> áigumuš lea identifiseret mánáid geain leat motorihkalaš váttisvuođat.<br />
Iskanlistu lea sensitiiva dan dáfus ahte fuobmát mánáid geain leat heajut motorihkalaš<br />
gálggat. Lea hui dehálaš vuhtiiváldit dan ahte iskanlisttus lea rohpeváikkuhus (bajemus<br />
dássi). Dat váikkuha dasa jus áigu <strong>EYMSC</strong> geavahit geahččat máná ovdánanjođu<br />
guhkit áiggi.(17, 19).<br />
Rohpeváikkuhus mearkkaša dan ahte go dan olahussii olle, de ii leat šat vejolaš<br />
registreret viidásit ovdáneami ja ahtanuššama dainna iskanlisttuin. Dat mearkkaša<br />
maid dan ahte dat oktavuohta mii lea gaskal dan maid mánná nákce čađahit<br />
iskanlisttus, ja eará fáktoriid mat berrejit čuohcat bohtosiidda, lea unnit (21, 22).<br />
Dutkamat mat leat čađahuvvon sihke norgalaš ja eŋgelas mánáiguin (17, 19) čájehit<br />
ahte buot ahkejoavkkuin leat mánát geat leat nákcen olahit nu alla skora go lea vejolaš<br />
oažžut iskanlisttus. Norgga mánáid dáfus oaidná ahte sis lea veaháš sierralágan<br />
skorenprofiila eŋgelas mánáid ektui iskanlisttus. Daid dieđuid vuođul leage govttolaš<br />
jáhkkit ahte iskanlistu sáhttá árabut speadjalastit rohpeváikkuhusa norgga mánáid<br />
dáfus go eŋgelas mánáid. Duohta dilis mearkkaša dat norgga mánáid ektui ahte<br />
iskanlistu heive buoremusat 3- ja 4-jahkásaččaide. 5-jahkásaččas fertejit leat heittot<br />
motorihkalaš gálggat jus <strong>EYMSC</strong> iskkadeamit galget daid moktege registreret. Fas<br />
ferte deattuhuvvot ahte iskanlisttu bohtosiid berre várrogasat dulkot. Dat leat dušše<br />
vuolggabáiki viidásit guorahallamiidda.<br />
Jus dáhttu eambbo dieđuid norgalaš ja eŋgelas mánáid <strong>EYMSC</strong> olahusaid birra, de<br />
ávžžuhit lohkat Gundersen váldofágačállosa (17) Moser ja Reikerås dutkamiid(19).<br />
Ávžžuhit maid lohkat dán girjji: Early Years Movement Skills Checklist, Description,<br />
Diagnosis and Intervention (1), gos gávdná hui dárkilit dieđuid dan birra mo<br />
iskanlisttu lea ovddiduvvon.<br />
45
5. NJUOLGGADUSAT JA<br />
DOAIBMAEVTTOHUSAT<br />
Go máná galgá veahkehit ovddidit motorihkalaš gelbbolašvuođa, de lea dehálaš<br />
muitit ahte ii geahča motorihkalaš gálggaid sierranas ulbmilin. Galgá láhčit dili nu<br />
ahte mánná ovddida sihke motorihkalaš gelbbolašvuođa, buoret iešdovddu ja maiddái<br />
movtta bargat fysalaš bargamušaid.<br />
Tabealla 5.1 čilge oanehaččat ávkkálaš njuolggadusaid maid lea dehálaš muitit go<br />
galgá láhčit dili motorihkalaš doaimmaide (1).<br />
46
Tabealla 5.1 Ávkkálaš njuolggadusat maid lea dehálaš muitit go galgá láhčit dili<br />
motorihkalaš doaimmaide (1).<br />
1. Lea dárbu kártet máná dárkilit go galgá válljet rievttes doaimmaid ja<br />
bargamušaid.<br />
2. Hárjehala dáinna prinsihpain «unnán ja dávjá»; 15-30 minuhta<br />
beaivválaččat. Mánnái lea eambbo movttiidahtti hárjehallat oanehis áiggi, ja<br />
oanehis bargamušaid lea maid álkit čahkkehit beaivválaš doaimmaide.<br />
3. Muital bargobihtáid/bargamušaid iešguđetládje iešguđetlágan<br />
dilálašvuođain. De lea mánnái álkit oahpásnuvvat ođđa dilálašvuođaide.<br />
4. Daga bargamušaid suohtasin, nu ahte mánná oaidná daid oaivila. De son<br />
movttáska.<br />
5. Jus mánná ii oro nagodeamen čađahit bargamuša, analysere bargamuša ja<br />
juoge dan álkit osiide oahppanproseassas.<br />
6. Heivet bargamuša máná nákcendássái. Sáhtát ovdamearkka dihte rievdadit<br />
njuolggadusaid, geavahit álkit reaidduid ja nu ain.<br />
7. Sihkkarastin dihte dan ahte mánná álggos juo beassá dovdat ahte son nákce<br />
ja lihkostuvvá, de sáhttá rávisolmmoš čájehit mo galgá, muitalemiin čilget<br />
dahje obbalaččat veahkehit, ja de dađistaga unnidit veahkeheami vai mánná<br />
šaddá eanet iešheanalaš oahppanproseassas.<br />
8. Máhte oaidnit ja mearridit leatgo mánás váttisvuođat ipmirdit dahje čađahit<br />
doaimma. Dat mearkkaša ollu go galgá oahppanproseassa heivejit ja láhčit.<br />
9. Ráhkat vuoruhemiid máná váttisvuođaid profiilla vuođul. Lihkadanváttut<br />
sáhttet šaddat vel vearrábut sávakeahtes láhttemiin. Go láhttenminstara<br />
rievdada, de dat sáhttá bures váikkuhit máŋgga eará suorgái.<br />
10. Gula maid mánná háliida bargat – suova máná leat mielde bargamuša<br />
álggaheamis.<br />
Čuovvovaš siidduin leat evttohusat mo ja makkár bargamušaid sáhttá lágidit ja makkár<br />
doaimmaid sáhttá ásahit dain njealji <strong>EYMSC</strong> osiin, ja maid sáhttá mánáidgárddi<br />
beaivválaš dilis čađahit (1, 24, 25).<br />
47
Doaibmaevttohusat 1. oassái – Iešbirgengálggat<br />
Nuoladeapmi ja gárvodeapmi<br />
• Sáhttá leat vuogas jus livččii bivttaskássa mánáidgárddis, mas leat boares báiddit, jáhkat<br />
main leat boalut ja johtinlohkat 1 , t-báiddit, čuvllat, buvssat ja vuolpput. Sáhttet áinnas<br />
leat stuora biktasat – de lea mánáide álkit ieža máhttit daid nuollat ja coggat.<br />
• Geavahit biktasiid stoahkamiin; rollastohkosiid main molsot biktasiid, stoahkat<br />
dollačáskkadeaddji, coggat biktasiid guhtet guimmiidasaset. Nuolahit ja gárvvohit<br />
dohkáid ja guovžžažiid.<br />
• Jus johtinlohkas lea gitta čoavddariekkis dahje earálágan riekkis, de sáhttá álkibut<br />
nagodit gaikut olgobiktasa johtinlohka gitta.<br />
• Doaimmat main mánná doallá diŋgga gieđas, ja geavaha seamma gieđa; omd. stoahká<br />
jorbadasaiguin 2 , bordá ruđaid seastinlihttái.<br />
Boradeapmi<br />
• Mánáid boradanreaiddut/gohput. Bija juoidá dállearkka vuollái nu ahte dat ii jođaš, jus<br />
mánná ii nagot dan doallat jaska.<br />
• Čohkkát dássedit ja vuohkkasit, buorre doarjja čielgái ja juolgevuođuide.<br />
• Stoahkat duhkoras boradanlihtiiguin, basttiin ja gáffaliin; addit borrat dohkáide/<br />
guovžžažiidda, ieža boradit.<br />
• Searvat biepmu lágideapmái, bidjat beavdái ja čorget eret beavddis.<br />
• Doaimmat main adnojit goappašat gieđat; omd. njuvdit láibevajahasa niibbiin, botnjat<br />
luovos ja čavget lohki, čuohppat banána, agurkka ja eará diekkáriid.<br />
Doaibmaevttohusat 2. oassái – Fiinnamotorihkalaš gálggat<br />
Doallat bliántta<br />
• Stivrejeaddji giehta lea dábálaččat ovdánan go mánná lea gaskal 3- 5 jagi. Go bures leat<br />
hárjánan, de máhttet dien agi mánát dábálaččat doallat bliántta lotkadit ja ulbmillaččat<br />
dađistaga.<br />
• Láže dili nu ahte sáhttet lonohallat doaimmaid; tennjet, ivdnet, kopieret hámiid, sárgut<br />
sárgáid dahje čuoggáid mielde.<br />
• Tennjet távvalii/seaidnái (ceakko diŋgii) ja geavat áinnas oanehis tennjenreaidduid<br />
danin go de láddá jođáneappot rievttes bliánttadoallan vuohki.<br />
1<br />
Johtinlohka = glidelås<br />
2<br />
Jorbadas = klinkekule<br />
48
• Geavat iešguđetlágan bargoneavvuid; bliántta, kriita, ivdnebliánttaid, málaguštta,<br />
suorbmamálaid, sákkiid, ja tennje/mále áinnas iešguđetlágan materiálaide (távvalii,<br />
báhpirii, sáddui) ja iešguđetlágan diŋggaide (veallu, finju ja ceakko).<br />
Čuohppan<br />
• Stoaga čáhcebissuiguin, čáhcecirgguhanbohttaliiguin (hárjánit čelččenbeale suorpmaid<br />
stabilitehta ja lihkahallat gieđa bealggi bealde), de oahpahallá suorpmaid lihkahallat nu<br />
mo ferte go galgá oahppat čuohppat.<br />
• Álggos álkis bargamušat ja dađistaga váddáseappot; gaikut, ceahkkut, čuohppat bihtáid,<br />
čuohppat sárgá mielde, čuohppat gierdduid, njealječiegagiid ja feara makkár hámiid.<br />
• Álgge stiivvis/assás báhpiriin, ja lonut dađistaga asehit báhpira. Galget leat máŋggalágan<br />
skárrit gávdnamis mánáide.<br />
Obbalaš motorihkalaš doaimmat<br />
• Doaimmat main adnojit goappašat gieđat; láibun, playdoh (stoahkandáigi), bossut<br />
sáibobulljarasaid.<br />
• Spealut mat gáibidit dárkilvuođa; mikado, giggly wiggly jna.<br />
• Huksenduhkorasat; duplo/lego, snihkkenreaiddut, birccut, meccano jna.<br />
• Giehtadoaškun, lávlun ja musihkkainstrumeanttat.<br />
Doaibmaevttohusat 3. oassái – Mihtilmas gálggat go lea<br />
joavkkus<br />
Stabilitehta, bisohallan/balánsa ja guovlodárkkistus<br />
• Čuožžut ja čohkkát iešguđetládje, ja bissut nu guhkebuš áiggi; čippostallat, čuožžut<br />
njoarostanládje, njealjegoantái, čuožžut, áđđestallat muhtunlágan ealli – bidjat<br />
eartabusse iešguđet sadjái gorudis, dahje geahččalit dovdat makkár erohus lea<br />
go muhtun stillegis bissu sihke rabas čalmmiid ja gitta čalmmiid. Sáhttá olles<br />
čoaggananbottu doallat dan láhkái.<br />
• Láhtte dego leat lossa elefánta man ii sáhte duvdilit veallut, earát hoiget ja duvdet.<br />
• Geassit nubbi nuppi láhtti mielde čohkkut dahje veallut (sáhttá ránu alde maid<br />
čohkkát).<br />
• Bálggis man galgá čuovvut mas leat iešguđetlágan hehttehusat.<br />
• Áđđestalli<br />
49
• Dánsun; bisánit vissis láhkái dahje ovdagihtii mearridit man láhkái galgá bisánit go<br />
musihkka bisána.<br />
• Čuožžut nugo guovža (dušše gieđat ja juolggit gusket láhttái) lahkalaga. Vuosttaš<br />
mánná suotnjá tunnealla čađa ja čuoččaha maŋemussii guovžan, ja de suotnjá nubbi su<br />
maŋis seammaládje.<br />
• Iešguđetlágan lávlunstohkosat; omd. Guovža oađđá.<br />
• Akrobatihkka; golbma máná čužžot bálddalaga njealjegoantái ja ráhkadit seaŋgga<br />
njealját mánnái gii galgá velledit doarrás sin selggiid ala. Vejolaččat sáhttet guokte<br />
máná čuoččahit njealjegoantái dien golmma máná ala nu ahte šaddá pyramida.<br />
Doaibmaevttohusat 4. oassái – Gálggat astoáiggis/<br />
stoahkanbáikkis<br />
Njuikut<br />
• Álgge trampoliinna, guottá dahje bolstara alde.<br />
• Njuiket vuollegis báikkis. Doala máná gieđas jus orro dárbu. Hárjehala seaivut nu ahte<br />
ii gahča.<br />
• Lávlunstoahkamat main njuiku. Njoammil giettis, buohkat njuikot jna.<br />
• Njuikut sárgáid badjel. Álggos lea váttis njuiket bálddalas julggiid, muhto dan gal<br />
oahppá.<br />
• Njuiket máŋgga geardde maŋŋálaga. Omd. ruvttuide dahje rockerieggáide.<br />
• Njuikut vuollegis diŋggaid ala/badjel, njuikut lihkadeaddji diŋggaid badjel, omd.<br />
njuikunbátti.<br />
Čiŋkut<br />
• Dan sáhttá hárjehallat go mánná lea oahppan bures njuikut ja máhttá čuožžut ovtta<br />
juolggi alde. Mánná ieš vállje goappáin julggiin álgá.<br />
Bisohallan/balánsa<br />
• Veahket máná nu unnán go vejolaš. Dan sadjái go doallat máná, sáhttá bidjat bátti mas<br />
galgá doallat.<br />
• Njozet vázzin lea dávjá váddáseabbo go jođánit vázzilit. Go bissehallan bargamušaid<br />
hárjehallá njozet lihkastagaiguin, de sáhttá álkibut fuobmát leatgo váttisvuođat<br />
balánssain dahje stabilitehtain.<br />
50
• Vázzit rušu eatnamis/bovnnahagain, luohkáid vulos/bajás.<br />
• Bissehallat ravddaid alde ja diŋggaid/áđaid alde luonddus, goargŋut feara makkár<br />
cakkiid badjel. Vázzit/čuožžut/čuožžut ovtta juolgi alde juogaman alde mii lihkada,<br />
nugo bolsttar, guoddá dahje áibmomadrassa.<br />
• Liibmabáttiin bidjat sárgá láhttái man mielde galgá bissehallat, vázzit šušmmiid alde,<br />
vázzit juolgesuorpmaid alde, vázzit maŋálas.<br />
Goargŋut/gizzut<br />
• Mánát geain lea eahpesihkkaris motorihkka, leat dávjá eahpesihkkarat go leat badjin<br />
juogaman alde.<br />
• Goargŋut ráidalasseainnis, heaŋggo duhkorasaid iešguđet allodahkii maid mánná<br />
galgá viežžat.<br />
• Gizzut muoraide, goargŋut feara man ala, geđggiid ja beaŋkkaid. Iskat ja geahččaladdat<br />
iešguđetlágan stoahkanapparáhtaid.<br />
Spábba<br />
• Dis galget leat ollu spáppat. Spáppastallanmáhttu lea hui ollu dan duohken man ollu lea<br />
hárjánan spáppain stoahkat. Mánná galgá beassat dávjá guoskat spábbii. Álgge stuora<br />
spáppaiguin ja spáppaiguin mat eai fiera nu johtilit, omd. balloŋggat, litna spáppat ja<br />
eartabusset. Geahččal maid geavahit racket.<br />
• Bálkut; Bálkko iešguđetlágan spáppaid ja eartabussiid iešguđetládje – bajás, guhkás,<br />
garrasit, ovttain gieđain (bálkestit go lokte gieđaid bajábeallái gargŋila ja bálkestit<br />
go gieđat leat vuolábealde gargŋila) ja goappašat gieđaiguin( oaivvi bajil). Geahččal<br />
ulbmillaččat bálkut. Omd. deaivat moala dahje soames olbmo.<br />
• Vuostáiváldin; Álgge stuora spáppain ja oanehis gaskkain. Dađistaga geavahat guhkit<br />
gaskka ja unnit spáppaid.<br />
• Galkkahit; Álgge dakkár spáppain<br />
mii njuiku hui bures. Luoitte<br />
spáppa láhttái ja duste dan.<br />
Dađistaga sáhttá mánná galkkahit<br />
spáppa goappašat gieđaiguin, ja<br />
dađistaga dušše nuppiin gieđain.<br />
Hárjehala geavahit sihke olgeš ja<br />
gurut gieđa, ja de sáhttá mánná<br />
oahpahallat galkkahit spáppa<br />
láhtti mielde.<br />
51
Álkis diŋggat mat arvvosmahttet motorihka<br />
Čuovvovaš diŋggaid sáhttá geavahit mánáidgárddi beaivválaš dilis arvvosmahttit<br />
motorihka. Dat leat sihke álkit ja hálbbit.<br />
• Biktasat: Váldde ruovttus mielde boares biktasiid, ja deavdde stuora bivttasgore<br />
biktasiiguin, iešguđet sturrodagas.<br />
• Áibmomadrassa/madrassa: Dan alde arvvosmahttá balánssa, njuikuma, jorrama ja<br />
gubbarastima.<br />
• Báttit: Oastte ollu mehteriid báttiid iešguđet gassodagas. Ráhkat sihke suohpaniid ja<br />
smávva njuikunbáttiid, dahje čana gassa bátti guovtti muora gaskii man alde sáhttet<br />
bissehallat vázzit, go leat čatnan nuppi bátti bajábeallái mas dollet gitta. Váldde báttiid<br />
mielde go vuolgibehtet tuvrii.<br />
• Spáppat: Oastte spáppaid iešguđet sturrodagas, ja iešguđet materiálain.<br />
• Goret/stoahkankássat: Man sisa rádjet duhkorasaid, muhto sáhttet maid geavahuvvot<br />
dan váste ahte deaivat daidda bálkut diŋggaid.<br />
• Rockerieggát: Sáhttet máŋggaládje geavahuvvot- njuikut, balanseret, rocket jnv.<br />
• Máttat: Daid alde lea buorre hárjehallat juohkelágan sojahallamiid, akrobatihka.<br />
• Njuikunstrehkat: Sáhttá čatnat guovtti muora gaskii iešguđet allodahkii, vai mánát<br />
besset geahččaladdat lávket/njuiket badjel. Áđđestallan, Fix-mix babratriks.<br />
• Geaillut 3 main leat ráiggit ja stággu: njuiket badjel, viehkat badjel, suotnjat vuoli.<br />
• Noaidesoabbi: Dainna sáhttá noaiddástallat – noaidut mánáid juogalágan eallin dahje<br />
noaidut sin dahkat ollu miellagiddevaš diŋggaid.<br />
• Diehpit: Somá geavahit iešguđetlágan dánsumiidda hárjehallat ovttasdoaibmama<br />
(koordinašuvnna).<br />
• Liibmabáddi ja mála: Viesu siste sáhttá liibmet liibmenbáttiin sárgáid maid mielde<br />
mánát sáhttet balanseret, ja ruvttuid maid siste sáhttet njuikut. Olgun sáhttá málain<br />
bargat seamma ládje.<br />
3<br />
Geaillut = kjegler<br />
52
6. KASUISTIHKKA –<br />
OVDAMEARKKAT DASA MO<br />
<strong>EYMSC</strong> SÁHTÁT GEAVAHIT<br />
KASUISTIHKKA 1<br />
Ánde lei 4 jagi ja 10 mánu ja lei aitto álgán maŋemus jagi mánáidgárdái, go<br />
mánáidgárdeoahpaheaddji, ovttasráđiid váhnemiiguin, dieđihedje su fysio - ja<br />
ergoterapiijabálvalussii árvvoštallat su motorihka. Pedagogalaš Psykologaš bálvalus<br />
čuovui su dalle juo. Ánde ásai váhnemiiguin, ja sus lei oabbábealli gii lei fargga<br />
rávisolmmoš. Sus ledje unnán motorihkalaš movttiidahtti doaimmat ruovttubirrasiin.<br />
Go fysioterapevta čađahii vuosttaš áicama mánáidgárddis, de oaččui dakkár gova<br />
ahte Ánde lei jaskes ja várrogas bártnáš, gean lei váttis movttiidahttit ja oažžut okto ieš<br />
iežas hástalit motorihkalaččat. Son liikui čohkkát jaska ja buđaldit. Ja liikui eandalii<br />
hukset lego bihtáiguin ja earálágan birccuiguin. Fysioterapevta háliidii oažžut obbalaš<br />
gova Ánde motorihkalaš profiillas, ja bivddii mánáidgárddi bargiid deavdit <strong>EYMSC</strong><br />
skovi golbma vahkku.<br />
Bohtosat <strong>EYMSC</strong>:<br />
1. oassi – iešbirgengálggat 2+2+2+1+1+1=9<br />
2.oassi – fiinnamotorihkalaš gálggat 1+1+1+1+1=5<br />
3.oassi – mihtilmas gálggat go lea joavkkus 1+1+1+1+1=5<br />
4. oassi – gálggat astoáiggis/stoahkanbáikkiin 2+1+1+1+2+2+2= 11<br />
Ollislaš submi: 30 čuoggá<br />
1.oassi 2.oassi 3.oassi 4.oassi Submi<br />
9 5 5 11 30<br />
Govus 6.1 Deavdán <strong>EYMSC</strong> Ándei<br />
Ánde ollislaš skoren lei 30 čuoggá. Dat skora lei gaskal 5 ja 15 persentiilla ja dat<br />
fas muitalii ahte son gulai riskajovkui, geain sáhttet leat motorihkalaš váttisvuođat.<br />
Profiila čájehii čielgasit ahte son ražai eanemusat iešbirgen gálggaiguin ja astoáiggi/<br />
stoahkanšilju gálggaiguin.<br />
53
<strong>EYMSC</strong> bohtosiid vuođul gávnnahii fysioterapevta ahte dáiddii leat ávkkálaš čađahit<br />
dárkileappot kártema, ja čađahiige dasto Movement ABC-2. Movement ABC-2<br />
duođaštii <strong>EYMSC</strong> bohtosiid, ja almmuhii váttisvuođaid čielgaseappot. Ánde skoren lei<br />
5 persentiilla vásttolaš, mii čájehii ahte sus čielgasit ledje motorihkalaš váttisvuođat.<br />
Ánde ražai koordineret fiinnamotorihkalaš doaimmaid earenoamážit de go daid<br />
galggai bargat vissis áigemeari siste. Son ražai maid koordineret dakkár doaimmaid go<br />
spáppa dustet ja bálkestit. Balánssa hárjehallamiid ja roavvamotorihkalaš bargamušaid<br />
maid son válljii eret mánáidgárddis, daid son hálddašii oalle bures iskkademiin.<br />
Ánde motorihkalaš profiilla vuođul ráhkadedje váhnemat ja mánáidgárddi bargiid<br />
ovttasráđiid doaibmaplána:<br />
Sihke ruovttus ja mánáidgárddis galge láhčit dili iešbirgen hárjehallamiidda,<br />
nugo gárvodit ja nuoladit. Ánde dárbbašii ráfálaš dili ja buori saji birrasis vai nákce<br />
bargguid hálddašit. Son sáhtii ovdamearkka dihte mannat ovdal earáid gárvodan/<br />
nuoladanlatnjii. Ja de álge suohtas dihte váldit áiggi man guhká ádjána gárvodit, sáhtii<br />
mahkáš gilvalit muhtun rávisolbmuin.<br />
Dilálašvuođain beavdeguoras, dakkár bargamušain mat gáibidedje<br />
fiinnamotorihkalaš máhtu, ávžžuhuvvo álgit ráfálaš dilálašvuođas, čájehit dárkilit ja<br />
neavvut. Dađistaga eai šat veahkehan nu ollu, ja adde sutnje stuorát hástalusaid, galggai<br />
bargamušaid geahččalit bargat johtileappot.<br />
Spáppastallamiid ja roavvamotorihkalaš bargamušaid čađahedje veahážiid mielde<br />
golbma vahku ain hávális – dán prinsihpa mielde: «unnán ja dávjá». Bargamušat<br />
árvvoštallojuvvo jámma konkrehtalaš mihttomearreskoviin. Bargamušat válljejuvvo<br />
dan mielde maid eará mánát barge, sosiálalaš geahččanguovllus, ja dan mielde maid<br />
váhnemat háliidedje. Son oahpai ovdamearkka dihte ieš addit suhkosii sugadanleahtu,<br />
sus ledje dihto spáppastallan hárjehallamat siste ja olgun, ja son oahpai njuikut báttiin.<br />
Giđabeallái háliidedje váhnemat ahte Ánde galggašii oahppat sihkkelastit, ja de bidjege<br />
dan nannensuorgin.<br />
<strong>EYMSC</strong> lea systematiseren bargamušaid iskanlisttus ja dat leige ávkkálaš<br />
vuolggabáikin dasa guđe láhkái doaimmaid galggai ásahit mánáidgárddis. Diekkár<br />
dieđuid ii oaččo standárda motorihkalaš gálggaid testemiin. Systemáhtalaš<br />
heiveheapmi ja hárjehallan ovddidit Ánde motorihkalaš gelbbolašvuođa, ja son lei<br />
arvat nannoseabbo lávket skuvlaárgabeaivái.<br />
KASUISTIHKKA 2<br />
Káre lei 3 jagi ja 4 mánu, son lei leamaš mánáidgárddis eret goasii beannot jagi<br />
guhkilmas duođalaš buohcama geažil. Son lei máŋgii šaddan buohccivissui. Dál lei<br />
54
son dearvvašnuvvan ja sáhtii fas álgit mánáidgárddi beaivválaš eallimii. Son álggii 3-6<br />
jahkásaččaid ossodahkii. Motorihkalaččat eai lean Káres seamma vásáhusat go eará<br />
dearvvaš golmmajahkásaččain. Son váibbai johtilit. Son šattai maid oahppat máŋga<br />
sosiálalaš doaibmannjuolggadusaid, go lei nu guhká leamaš eret. Káres lei liige veahkki<br />
mánáidgárddis gii sáhtii láhčit beaivválaš eallima sutnje. Bargit oidne ahte Káre ii<br />
nagodan nu ollu go earát, ja ahte sus ii lean seamma motorihkalaš gelbbolašvuohta go<br />
eará seamma ahkásaččain.<br />
Mánáidgárddi bargit válljejedje kártet Káre motorihka <strong>EYMSC</strong> skoviin. Son<br />
oaččui oktiibuot 44 čuoggá. Dat lei 5 persentiilla vásttolaš, ja de berre árvvoštallat<br />
viidásit čielggadeami ja doaimmaid. Profiila čájehii ahte son ražai eanemusat<br />
iešbirgengálggaiguin ja fiinnamotorihkalaš gálggaiguin, ja maiddái veaháš gálggaiguin<br />
maid geavaha astoáiggis/stoahkanbáikkiin. Mánáidgárdi soabai ovttasráđiid Káre<br />
váhnemiiguin ahte sii eai vuos álggat su motorihka viidásit čielggadeami, muhto<br />
láhčet baicca nannendoaimmaid muhtun áiggi ovddosguvlui. Go son lei nu ollu<br />
buohcan, de ii lean beassan hárjehallat gárvodit ja nuoladit. Ja sus ledje guokte<br />
doaibmilis stuoravielja ruovttus, ja danin eai lean šaddan nu bearehaga čalmmustahttit<br />
fiinnamotorihkalaš doaimmaid.<br />
<strong>EYMSC</strong> 1. teasta:<br />
1. oassi - iešbirgengálggat: 2+1+4+3+1+2=13<br />
2. oassi – fiinnamotorihkalaš gálggat: 3+2+2+3+1=11<br />
3. oassi – mihtilmas gálggat go lea joavkkus: 2+1+1+2+1=7<br />
4. oassi – gálggat astoáiggis/stoahkanbáikkiin: 1+1+2+2+3+1+2=12<br />
Ollislaš submi: 43 čuoggá<br />
1.oassi 2.oassi 3.oassi 4.oassi Submi<br />
13 11 7 13 44<br />
Govus 6.2 Deavdán <strong>EYMSC</strong> Kárei<br />
Dál sáhtte mánáidgárddi bargit láhčit nuoladan/gárvodanlanja ja hivssegis fitnama nu<br />
ahte Káre beasai eanemus lági mielde ieš okto ovddidit iešbirgengálggaidis. Son beasai<br />
coggat olgobiktasiid go lei ráfálaš dilli ja buorre sadji gárvodanlanjas, ja hivssegis<br />
veahkehedje bargiid juste jur dan meare ahte son nákcii ieš. Káre lei oainnát šaddan<br />
hui čeahppi sihtat veahki, ja dearvvašvuođadivššus lei son ožžon doarvái veahki.<br />
Fiinnamotorihkalaš gálggaid ovddidan várás oaččui Káre sierra tripp-trapp<br />
55
stuolu beavdegurrii, vai nagodii stáđđásit čohkkát. Sii čájehedje ja čilgejedje sutnje mo<br />
bargguid galggašii nagodit čađahit. Bargit oidne ahte Káre čuovui hui bures mielde<br />
maid earát barge ja dáhtui áinnas bargat seammaládje.<br />
Káre liikui leat olgun, muhto váibbai johtilit. Go mánáidgárdi lei olgun<br />
vázzinmátkkiin, de son čohkkái vovnnas dassážii ollejedje dohko gosa galge, vai de<br />
ledje fámut stoahkat earáiguin doppe gosa ledje bisánan. Ruovttoluotta mátkkoštettiin<br />
váccii son nu guhkás go nagodii. Bargit oidne ahte son liikui njuikut, ja sii ráhkadedje<br />
njuikunstellega mas beasai hárjehallat balánssa ja njuikuma. Das beasai Káre stoahkat<br />
muhtun ustibiiguin iežas ossodagas.<br />
Sii registrerejedje ovdáneami vahkkus vahkkui. Káre oahpai ollu, šattai gievrrat<br />
ja eanet oadjebas, son hástalii iežas go oinnii maid earát barge. Guđa mánu geahčen<br />
kártejedje fas su motorihkalaš gálggaid <strong>EYMSC</strong> skoviin, ja de son oaččui oktiibuot 31<br />
čuoggá. Dat čuokkislohku lei bures vuolábealde 15 persentiilla ráji. Dat muitalii ahte ii<br />
lean šat riska jáhkkit ahte sus ledje motorihkalaš váttut.<br />
<strong>EYMSC</strong> 2. čađaheapmi:<br />
1. oassi – iešbirgengálggat: 1+1+2+2+1+1=8<br />
2.oassi– fiinnamotorihkalaš gálggat: 3+2+1+2+1=9<br />
3.oassi – mihtilmas gálggat go lea joavkkus: 1+1+1+1+1=5<br />
4.oassi – gálggat astoáiggis/stoahkanbáikkiin: 1+1+2+1+2+1+1=9<br />
Ollislaš submi: 31 čuoggá<br />
1.oassi 2.oassi 3.oassi 4.oassi Submi<br />
8 9 5 9 31<br />
Govus 6.3 Deavdán <strong>EYMSC</strong> Kárei maŋŋel doaibmabijuid<br />
Káre lei motorihkalaš vásáhusaid dáfus bázahallan buozanvuođa geažil. <strong>EYMSC</strong><br />
kártemiin lei álki mánáidgárddi bargiide ásahit systemáhtalaš, spesifihkka ja oktonas<br />
mánnái heivehuvvon doaimmaid mat veahkehedje ovddidit su motorihkalaš gálggaid.<br />
Ođđa kárten čájehii ahte su ovdánanjohtu lei hui buorre, ja mánáidgárdái álgin lei<br />
buorre nákcenvásáhus sutnje.<br />
56
7. REFERÁNSSAT<br />
1. Chambers, M. & Sugden, D. (2006). Early Years Movement Skills. Description, Diagnosis<br />
and Intervention. West Sussex, England: Whurr Publishers Limited.<br />
2. Thelen, E. (1995). Motor Development: A new synthesis. American Psychologist, 50, 79-95.<br />
3. Campbell, S.K. (2006). The Child’s Development of Functional Movement. In: Campbell S.K,<br />
editor. Physical Therapy for Children, Third Edition. St. Louis, Missouri: Saunders Elsevier,<br />
33-76.<br />
4. Mackenzie, S., Getchell, N., Deutsch, K., Wilms-Floet, A., Clark, J.E. & Whitall, J. (2008).<br />
Multi-limb coordination and rhythmic variability under vaying sensory availability<br />
conditions in children with DCD. Human Movement Science, 27 (2), 256-269.<br />
5. Steyer David, K. (2006). Developmental Coordination Disorder. In: Campbell S.K, editor.<br />
Physical Therapy for Children, Third Edition. St. Louis, Missouri: Saunders Elsevier, 559-<br />
589.<br />
6. American Psychiatric Association (APA) (2000). Diagnostic and Statistical Manual of<br />
Mental Disorders, Fourth Edition, Text Revision. Washington DC: American Psychiatric<br />
Association.<br />
7. Kirby, A. & Sugden, D. (2007). Children with developmental coordination disorders. Review.<br />
Journal of the Royal Society of Medicine, 100, 182-186.<br />
8. Sugden, D., Kirby, A. & Dunford, C. (2008). Issues Surrounding Children with<br />
Developmental Coordination Disorder. International Journal of Disability, Development and<br />
Education, 55 (2), 173-187.<br />
9. Missiuna, C., Moll, S., King, S., King, G. & Law, M. (2007). A Trajectory of Troubles:<br />
Parents’ Impressions of the Impact of Developmental Coordination Disorder. Physical &<br />
Occupational Therapy in pediatrics, 27 (1), 81-101.<br />
10. Chambers, M.E. & Sugden, D. (2002). The Identification of Young Children with Movement<br />
Difficulties. International Journal of Early Years Education; 10 (3), 157-176.<br />
11. Moser, T. & Storli R. (2014). Fysisk og motorisk utvikling. I: Glaser, V., Størksen, I. & Drugli,<br />
M.B. Utviklingspsykologi i barnehagen. Akademika.<br />
12. Sheridan, M.; Revised and updated by Sharma, A. & Cockerill, H. (2008). From birth to five<br />
years. Childrens developmental progress. Third edition. New York: Routledge.<br />
13. Folio. M.R. & Fewell, R.R. (2000). Peabody Developmental Motor Scales, Second edition<br />
(PDMS-2). Pearsons Education.<br />
14. Haley, S.M., Coster, W.J., Ludlow, L.H., Haltiwanger, J.T. & Andrellos, P.J. (1992). Pediatric<br />
Evaluation of Disability Inventory (PEDI). Pearsons Education.<br />
57
15. Sugden, D.A. (2006). Developmental Coordination Disorder as a Specific Learning Difficulty<br />
[Internett], Leeds Consensus Statements, Economic & Social Reasearch Council, Seminar<br />
Series. Tilgjengelig fra: [Nedlastet<br />
09. februar 2010].<br />
16. Jongmans, M.J. (2005). Early identification of children with Developmental Coordination<br />
Disorder. In: Sugden,D. & Chambers, M., editors. Children with Developmental<br />
Coordination Disorder. London: Whurr Publishers Ltd, 155-167.<br />
17. Gundersen, H. (2010). Early Years Movement Skills Checklist. En studie på<br />
norske treåringer. Masteroppgave. Seksjon for fysioterapivitenskap, Institutt for<br />
samfunnsmedisinske fag, Universitetet i Bergen.<br />
18. Persentilgrenser for norske barn 2 år og 9 måneder, samt 4 år og 9 måneder oppgitt av:<br />
Stavangerprosjektet – Det lærende barnet, Universitetet i Stavanger.<br />
19. Moser,T. & Reikerås, E. (2014). Motor-life-skills of toddlers – a comparative study<br />
of Norwegian and British boys and girls applying the Early Years Movement<br />
Skills Checklist. European Early Childhood Education Research Journal; DOI:<br />
10.1080/1350293X.2014.895560.<br />
20. Iversen, S. & Larsen, E.M. (2008). Sjekkliste for bevegelsesferdigheter i førskolealder med<br />
presisering av oppgavene i <strong>EYMSC</strong>. Stavanger: Universitetet i Stavanger.<br />
21. Polit, D.F. & Beck, C.T. (2008). Nursing Research. Generating and Assessing Evidence for<br />
Nursing Practice. Eighth Edition. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins.<br />
22. Domholdt, E. (2005). Rehabilitation Research: Principles and Applications, Third Edititon.<br />
St. Louis, Missouri: Elsevier Saunders.<br />
23. Henderson, S.E. & Sugden, D.A. (1992). Movement Assessment Battery for Children. Kent:<br />
The Psychological Corporation.<br />
24. Aktive barn i barnehage. Fokus på grovmotoriske ferdigheter: http://www.stavanger.<br />
kommune.no/Documents/Fysio%20og%20ergo/Aktive%20barn%20i%20barnehage%20<br />
-%20bevegelsesutvikling.pdf. Lesedato 25.01.14.<br />
25. Aktive barn i barnehage. Fokus på håndmotorikk: http://www.stavanger.kommune.<br />
no/Documents/Fysio%20og%20ergo/Aktive%20barn%20i%20barnehagen%20-%20<br />
h%c3%a5ndmotorikk.pdf. Lesedato 25.01.14<br />
58