You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nii on väga raske mõista, et toimub vanade rollide taastootmine või et naised ise kasutavad<br />
keelt enda vastu. Radikaalsed feministid püüavadki tungida nende põhjusteni. <strong>Naiselik</strong>u ja<br />
meheliku vastandamine hõlmab kõiki eluvaldkondi, ka naiste ja meeste aega. Julia Kristeva<br />
on oma essees „Naiste aeg” kirjutanud, et naistel on monumentaalne aeg, meestel aga<br />
lineaarne. Naine = ruum, emakoda, kust sünnitakse ja mees = aeg, milles liigutakse ja luuakse<br />
kultuuri (Kristeva 2003). Beauvoir seostab naiste teistsugust aega koduste töödega. Ta<br />
kirjutab, et naiste kodused tööd on ajas korduvad. Need ei loo uut vaid säilitavad<br />
olemasolevat. (Beauvoir 1997:416).<br />
Kuigi naistel oma maailma ei ole, on sel teemal palju fantaseeritud. Lapsepõlves nähtud Poola<br />
film „Uued amatsoonid” (Seksmisja 1984) avaldas mulle sügavat muljet ja oli üks esimesi<br />
stiimuleid, mis pani mõtlema naiste-ja meeste maailmade üle. Sellised filmid ja raamatud<br />
näitavad minu meelest meeste hirmu naiste võimu ees. Selle ees, et naised võtavad juhtimise<br />
üle ja teevad oma ühiskonna, kus sünnivad ainult naisjärglased ja mehed surevad välja.<br />
Kaasaajal on naiste olukord parem, kui 100 aastat tagasi, kuid nagu Bourdieu mainib, näen ka<br />
mina, et ühiskonnas valitsevad siiamaani varjatud meestekesksed filosoofiad, mille üks<br />
avaldumisvorm on näiteks pärast abiellumist naisele mehe perekonnanime andmine ja isegi,<br />
kui naine endale oma nime jätab, pannakse lapsele mehe nimi, sest „alati on nii olnud”.<br />
Vanarahvas ütleb: „Ega nimi meest riku”. Aga kas nimi naist rikub, see ei huvita kedagi, sest<br />
naise nimi on alati vaid ajutine olnud, naine võib (mõnes ühiskonnas lausa peab) nime<br />
vahetada mitu korda elu jooksul. Bourdieu kirjutab: „Me näeme, et Otto Weininger polnudki<br />
end kantiaaniks kuulutades päris valel teel, kui ta heitis naistele ette kergust, millega nad<br />
loobuvad oma nimest ja võtavad oma abikaasa nime, ning järeldades sellest, et „naine on<br />
loomust nimetu ja seda seetõttu, et tal loomu poolest puudub isiksus.” (Bourdieu 2005:104).<br />
Läbi ajaloo on mehed normi ja naised teise rollis. „Inimene on asjade mõõt“, tähendab, et<br />
mees on asjade mõõt. Naine on kõrvalt tulija, võõras, kes mehe mõõduni ei küüni.<br />
Vanarahvaski juba ütles, et mehele tuleb anda mehe mõõt, midagi põhjalikult tehes tehakse<br />
seda mehe moodi ning kõik kaunid, üllad ja vaprad teod on meheteod. Kui naine sooritab<br />
kangelasteo, nimetatakse sedagi meheteoks. Mehelikud omadused annaksid naisele nagu<br />
midagi positiivset juurde, kuna naiselikud omadused nagu võtaksid mehelt midagi ära. Mees<br />
20
Change language