28.06.2013 Views

Naiselik vaist - Fideelia

Naiselik vaist - Fideelia

Naiselik vaist - Fideelia

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

2007). Aru meelest ei ole inimkond veel nii kõrgele teadvustasandile jõudnud. Siit järeldub, et<br />

<strong>vaist</strong>lik tajumine pole just kõige täpsem tajumise viis, mida kinnitab ka Weiningeri heniidide<br />

teooria peatükis 1.2.2. V. Põldma väidab, et naiselik <strong>vaist</strong> tajub maailma nagu elektrivalgus,<br />

mis valgustab ainult ümber iseenda, aga kaugemale ei ulatu. Naine näeb lähiümbrust<br />

detailselt. Mees on päikeseenergia olend ja kuna päike valgustab kõike ühtlaselt, näeb mees<br />

kõikjale ja tegeleb globaalsete probleemidega. Põldma mainib: „Ega seda ei saa öelda, et see<br />

halb on, eluks on see vajalik, sest naiste läbi sünnivad ka mehed ju.”(intervjuu 2007).<br />

Järeldan, et kuna läbi naiste sünnivad mehed, siis ei saa naisi väga hukka mõista. Tundub<br />

nagu see vabandaks välja naiste rumaluse ja lühinägelikkuse. Emadus ongi ajaloos sageli<br />

naiste austamise ainsaks põhjuseks olnud ja <strong>vaist</strong>u omistatakse tihti naistele just selletõttu, et<br />

nad on järglaste ilmaletoojad. <strong>Naiselik</strong>ku <strong>vaist</strong>u on sageli seostatud emainstinktiga. Peatükis<br />

1.2 viitan S. Ruddick’le, kes väidab, et emainstinkti pole olemas vaid emad rakendavad<br />

loogilist mõtlemist. Emasid ajendab elu alalhoidlikkuse loogika. Tavakeeles nimetatakse seda<br />

aga <strong>vaist</strong>uks ja seostatakse loomariigiga, kus emasloomad peavad olema intuitiivsemad kui<br />

isasloomad, selleks, et ohtu ette aimata ja järglasi kaitsta. (intervjuud T. Aru, E. Roots 2007).<br />

Puudutamata ei jää ka ajupoolkerade vaheline ühendus, millest räägin peatükis 1.5.<br />

Massimeedia ning populaarteaduslik kirjandus hoolitseb ajupoolkerade müüdi jätkumise eest.<br />

Nii on see kinnistunud tänapäeva inimese teadvusse ja keegi ei hakka uurima, kas<br />

teabevahenditest edastatud infol on alust või mitte. Ühiskonnal on tarvis teadmist, et naised<br />

ja mehed on loodud erinevateks. Ma ei oska öelda, miks seda on vaja tänapäeval, kus naised<br />

meestega võrdsetena kõiki ameteid suudavad pidada. Eesti ajakirjanduses avaldatakse aeg-<br />

ajalt paanilisi artikleid teemal miks on ülikoolides nii vähe mehi. V. Põldma vastus on lihtne:<br />

hetkel valitseb maakeral teoreetiline matriarhaat kuni 2029. aastani (pt. 3.4). Sealtmaalt<br />

hakkame tasapisi patriarhaadi suunas liikuma ja mehed muutuvad naistest tähtsamaks<br />

(intervjuu 2007). Küsimus, mida see halba teeb, kui ülikoolides on naiste ülekaal, kõlab vist<br />

üldsuse jaoks kohatuna. Mina ei näe selles küsimuses midagi imelikku. Kui mees tahab, on<br />

tema jaoks kõikide koolide uksed valla, aga naised said loa haridust omandada alles hiljuti.<br />

Kuid ühiskond näeb seda probleemina. Alateadvuses on müüt, et loll naine targal mehel on<br />

normaalne, aga kui mees on naisest lollim, siis on tegu õnnetusega. Fausto-Sterling seostab<br />

haridust ka palga maksmisega. Eestis on laomehe palk teadlase omast kõrgem, kuid läänes on<br />

44

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!