Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
individuaalne, erinedes inimeseti nii suuruse kui kuju poolest. 1982. aastal ilmus vana teooria<br />
uuesti päevavalgele ning ühes väikese valimiga katses (9 meest, 5 naist) näidati, et naistel ja<br />
meestel on erinev corpus callosumi kuju. See avastus seostati kiiresti hüpoteesiga ajude<br />
erinevast spetsialiseerumisest ja see omakorda ideega naiste ja meeste erinevast ruumilis-<br />
visuaalsest ja matemaatilisest võimekusest (Fausto-Sterling 1985:229-232). 1992. aastal<br />
„Time’” ajakirjas seisis pealkiri: „Miks on mehed ja naised erinevad? See pole ainult<br />
kasvatus. Uued uuringud näitavad, et nad on nii sündinud.” (Fausto-Sterling 1985:258).<br />
Üllatus-üllatus - meieni oli tagasi jõudnud 1854. aastal leiutatud teooria, et mees on homo<br />
frontalis ja naine homo parietalis. Nimelt arvati tookord, et aju otsmikusagar (frontal lobe) on<br />
seotud intelligentsusega. Meestel olevat see muidugi suurem ja seega oli tõestatud meeste<br />
ülimuslikkus naiste suhtes, kellel olevat aju tagumine, kiirusagar suurem. Õnnetuseks aga<br />
avastati peagi, et intelligentsus asub hoopis kiirusagaras! Tulemus: „Naiste otsmikusagar ei<br />
ole väiksem, aga on suhteliselt suurem. Naiste kiirusagar on mõningal määral väiksem.”<br />
(Fausto-Sterling 1985:37). 1992. aasta artikkel räägib, et naistel asub keeleline mõtlemine<br />
otsimikusagaras ja meestel kiirusagaras. Taasavastatud on ka corpus callosum, mille<br />
strukturaalne erinevus naistel mängivat rolli intuitsiooni kujunemisel (Fausto-Sterling<br />
1985:258). Kui kaugele on võimalik minna absurdsuses? Kas seal paiknebki naiselik <strong>vaist</strong>?<br />
Kui tagasi tulla ajaloo somatiseerimise juurde (pt. 1.2), siis võib tõesti oletada, et pikaaegne<br />
sotsiaalne mõjutamine on naiste ajudes tekitanud reaalse muutuse: nn <strong>vaist</strong>u keskuse. Enamus<br />
siin viidatud autoreid (näiteks Ortner, Beauvoir, Bourdieu ja Fox Keller) arvavad, et mõisted<br />
naiselik <strong>vaist</strong> nagu ka naiselik psüühika ja - loomus on kultuurilised nähtused, mida ühiskond<br />
taastoodab. Kuid võib-olla seesama taastootmine surubki ajudesse pitseri, pannes naisi ja<br />
mehi käituma sellisel moel nagu ühiskond neilt eeldab. Võib öelda, et füüsilised muutused<br />
pole olemas a priori vaid tekivad pika aja jooksul järjekindla psüühilise töötlemise<br />
tulemusena.<br />
A. Heintalu räägib intervjuus, et meeste ja naiste üks ajuerinevus on, et meestel on mäluosa<br />
paremini arenenud (Heintalu 2007). Kuuldes sellist ideed esmakordselt, arvasin, et see on ta<br />
enda väljamõeldis, kuid siis lugesin, et nõnda arvab ka O. Weininger. Ta kirjutab, et kuna<br />
naistel puudub jätkuv mälu- nad mäletavad vaid oma elu ükskuid hetki, aga mitte elu kui<br />
tervikut- siis nad ei suuda ka loogiliselt arutleda (Weininger 1903).<br />
29
Change language