Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
elevandid ja vaalad inimestest targemad olema. Järgmisena jagati aju suurus kehakaaluga.<br />
Seegi idee hüljati, kui selgus, et selle järgi oleksid naised intellektilt meestest kaugelt üle.<br />
Prantsuse teadlane G. Cuvier otsustas, et intellekti saab hinnata kolju ja näo luustiku suhteliste<br />
proportsioonide järgi. Nüüd tekkis „linnuprobleem”: selle teooria järgi oleksid linnud ja<br />
sipelgaõgijad kõrgema intellektiga kui inimesed (Fausto-Sterling 1985:38). Alates 1960test<br />
aastatest on aju-uuringud uue hoo sisse saanud ning teooriaid tuleb ja läheb pidevalt. Fausto-<br />
Sterling kritiseerib ajakirjandust, mis kuulutab iga uue hüpoteesi püsititamisest kisa ja käraga,<br />
kuid vaikib sama hüpoteesi läbi kukkumisest (Fausto-Sterling 1985:39).<br />
USA Browni ülikooli bioloogia- ja meditsiiniprofessor Anne Fausto-Sterling näitab, et<br />
enamus hüpoteese naise ja mehe aju erinevusest on läbi põrunud. Näiteks hüpotees naise ja<br />
mehe aju erinevast poolkeradele spetsialiseerumisest. 1972. väitsid Buffery ja Gray, et naise<br />
aju on rohkem spetsialiseerunud kui mehe oma ja suurem spetsialiseerumine takistab<br />
ruumilist mõtlemist. Samal aastal väitis Levy vastupidist: naise aju on vähem<br />
spetsialiseerunud kui mehe aju ja see takistab ruumilist mõtlemist. Täpsemalt tähendab see, et<br />
naise keeleline mõtlemine toimub mõlemas poolkeras. Kui verbaalne mõtlemine tungib<br />
paremasse poolkerasse, sekkub see ruumilisse tajusse. Mehed lahendavad aga ruumilisi<br />
küsimusi ainult parema- ja keelelisi ainult vasaku poolkeraga. Buffery ja Gray hüpotees on<br />
ammu ümber lükatud ning Levy hüpotees on küsimärgi all, kuna puudub piisav<br />
tõestusmaterjal (Fausto-Sterling 1985:40, tabel 2.4). Alguses, kui ajupoolkerade erinev<br />
funktsioon avastati, ei tehtud selles osas sugude vahel vahet, aga õige varsti hakkas teadlasi<br />
naise ja mehe erinevus huvitama. R. Sperry, tuntud neurobioloog, kes sai Nobeli preemia<br />
ajupoolkerade uurimise eest, rõhutas: „Parema-vasaku dihhotoomia on idee, millega on väga<br />
kerge ummikusse minna”. Ta selgitas, et aju on keeruline tervik ja uurides selle üksikuid<br />
funktsioone, ei suuda me mõista kogu aju tööd (Fausto-Sterling 1985:48-49). Paraku on just<br />
juhtunud see, mida Sperry kartis. Meil tarvitseb vaid heita pilk populaarteaduslikku<br />
kirjandusse ja rääkida tavaliste inimestega tänavalt, kui märkame õudusega, kuhu on viinud<br />
parema ja vasaku ajupoolkera dihhotoomia ettevaatamatu propageerimine massides. Inimesed<br />
tsiteerivad J. Gray’ raamatut „Mehed on Marsilt ja naised Veenuselt” ning Allan ja Barbara<br />
Pease’de „Miks mehed ei kuula ja naised ei suuda kaarti lugeda”.<br />
27
Change language