You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tähelepanelikult. Eriti oluline on, et see idee on meieni kandunud vene ennemuistse<br />
muinasjutu kaudu. Patriarhaalselt Venemaalt on tulnud ka laialt tsiteeritav vanasõna „Kui<br />
peksab, siis armastab”. Bly ja Woodman on dualismi vastased ja nende soov on ühendada<br />
lääne inimeses lahus olevad naiselik ja mehelik poolus. Nad kritiseerivad surnud<br />
soostereotüüpe, mida kultuur meile peale surub. Nad rõhutavad, et nende raamatus ei tähenda<br />
mõisted mehelik ja naiselik bioloogilist sugu vaid sümboleid. Kujunditeilmas ei ole sugude<br />
vahelist võitlust (Bly ja Woodman 2005:13). Seepärast väidavad nad, et kui naine ja mees on<br />
koos, siis on alati kohal neli. Neid on ka siis neli, kui on kokku saanud kaks naist või kaks<br />
meest (Bly ja Woodman 2005:14). Nimelt on igas naises meespoolus ja igas mehes<br />
naispoolus. Binaarsetele opositsioonidele ehitatud maailmas aga peetakse naispoolust halvaks<br />
ning sugudele surutakse peale vanu ja kitsaid rolle, nii et inimene ei saa ise aru, kes ta<br />
tegelikult on. Sarnase idee ütles välja Marianne Mikko: „Iga kaotatud inimene, selle mõttes, et<br />
keegi mängib rolli, mis talle ei kuulu ehk ütleme, andekas naine mängib köögitüdrukut oma<br />
andetule mehele, siis mina leian, et see on ikkagi ühiskonnale väga kahjulik tendents.”<br />
(Intervjuu 2006).<br />
1.4 Mõtlemine<br />
Kreeka ajast saadik on usutud, et naised ei suuda mõelda nagu mehed, st. loogiliselt ja<br />
ratsionaalselt. Käibetõdedesse on imbunud arvamus, et naised on emotsionaalsemad, mehed<br />
ratsionaalsemad, mehed tegelevad „kõvade teadustega” (reaalteadused nagu matemaatika,<br />
keemia, füüsika, IT jne) ja naistele sobivad „pehmed teadused” (humanitaarteadused nagu<br />
keeled, kunstid, ajalugu, sotsiaalteadused jne). Kõige selle põhjuseks peetakse bioloogiat:<br />
naistel ja meestel olevat väga erinev ajuehitus, hormoonidest rääkimata. Kõigepealt vaatleme,<br />
mida peetakse silmas mõtlemise all üldiselt ja siis liigume juba soopõhise mõtlemise juurde.<br />
E. Koemets on öelnud: „Mõtlemine on ülesande lahendamine”. J. Piaget’ uurija F. Kubli on<br />
väitnud ka, et mõtlemine viib üldisele seoste loomisele” (Leppik, 2000:51). Leppik liigitab<br />
mõtlemist järgmiselt:<br />
Sõnalis-loogiline mõtlemine. Seda peetakse inimese põhiliseks mõtlemisliigiks. Selle aluseks<br />
on mõisted ja loogilised struktuurid, mis saavad toimida vaid tänu keelele. Seega saab<br />
24
Change language