You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
vanem härrasmees hakkaks naissugu sõimama, kui teda intervjueerib kena noor naine? Just<br />
sellepärast pean anonüümseid netikommentaare tähtsaks allikaks. Sealne info on kirjutatud<br />
hetkepuhangu ajel, nii nagu alateadvusest ilmub ja tulemusi kartmata. Naise lollust seostati<br />
tema <strong>vaist</strong>uga, instinktiga ja tarbimisega. Naised ise samuti nimetasid end meestest<br />
lollimateks. Lolli naise peksmine tundus olevat aktsepteeritav. Naise lollust on sageli<br />
põhjendatud tema aju ehitusega, mis mehe omast erineb ja vastupidi: teadlased on püüdnud<br />
ajuerinevusi nõnda esitada, et see kinnitaks uskumust meeste ülimuslikkusest naiste suhtes.<br />
Naise lollust seostati ka ainult lähima ümbruse tajumisega, mis näitab kitsast silmaringi ja<br />
muudab inimese umbusklikuks kaugemate probleemide suhtes. Põldma väitel tekitab see<br />
vihkamist ja paljud netikommentaarid süüdistavadki naisi vingumises, pahurluses, halamises<br />
ja näägutamises. 3. Naine on mehest targem. Anonüümselt öeldi seda palju harvemini kui<br />
intervjuudes, kus kordus see mõte Tõnu Aru jutus, kes väidab, et naine mõtleb mõlema<br />
ajupoolkeraga, mees ainult ühega. Naise oskus olla emotsionaalne, intuitiivne ja samas<br />
praktiline on Aru meelest naise tarkuse näitajaks. Aru sõnab: „Naine on rohkem inimene kui<br />
mees”. (intervjuu 2007). Marianne Mikko peab nn. „naiste tarkust” „jaburaks”. Tema jaoks<br />
seostub see naiste allaheitliku rolliga tänapäeva Eestis ja ta julgustab naisi „ahelad maha<br />
viskama ja kodanikeks hakkama”. (intervjuu 2007) Delfis oli ka selliseid, kes arvasid, tark<br />
naine ei näita mehele oma tarkust välja ja et õigel ajal vait olemine on ka tarkus (vt lisa 1).<br />
Nendes järeldustes on näha, kuidas omavahel põimunud esoteerika ja teadus tavakeeles kokku<br />
saavad, tekitades uusi kombinatsioone ja lähtudes Fausto-Sterlingi analüüsist järeldan, et need<br />
uued kombinatsioonid leiavad tee teaduslikku mõtlemisse, kus nad mõjutavad uurijaid, kes<br />
toodavad ühiskonnas oodatud uurimistulemusi. Nii on see kestnud juba kreeka ajast, jätkudes<br />
valgustusajal, mil müstiline alkeemia läks üle tänapäevaseks teaduseks (Fox Keller 2001).<br />
Kokkuvõte<br />
Analüüsides selliseid autoreid nagu Beauvoir, Ortner ja Bourdieu, selgus, et mõiste naiselik<br />
<strong>vaist</strong> on tekkinud naise sotsiaalsest olukorrast. Samale järeldusele jõudsin Fausto-Sterlingi<br />
metaanalüüside kaudu, kus ta veenvalt näitas, et teadus ei ole vaba uskumustest ja müütidest.<br />
Vaistu mõiste püsimine keeles on pidevalt jälgitav interneti foorumites ja argisuhtlemise<br />
tasandil. Esoteerikud näevad naiselikku <strong>vaist</strong>u objektiivse reaalsusena, mis ühel juhul (kui<br />
58
Change language