You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
10 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Eestlased on aegade<br />
jooksul harjunud sellega,<br />
et aastaajad vahelduvad.<br />
Nii on kohandunud<br />
ka meie organism –<br />
sügisel hakkab keha<br />
paratamatult koguma<br />
rasva, et pikka pimedat<br />
talve üle elada. «Loodus<br />
seab omad reeglid,»<br />
selgitab toitumisteadlane<br />
Mai Maser (pildil).<br />
Õige toiduvalikuga<br />
saab aga looduse<br />
üle kavaldada.<br />
Mai Maseri sõnul tasub meeles<br />
pidada kuldreeglit: tegelikult ei<br />
vaja me meeletutes kogustes<br />
loomset valku. Selle asemel<br />
võiks rõhku panna hoopis köögiviljadele,<br />
mis annavad hulgaliselt<br />
vitamiine ja on igapidi kasulikud<br />
ja tervislikud. «Sügisesel<br />
ajal ju kõik värske valmib,»<br />
ütleb Maser. On ju nii palju<br />
Sügisel söö värskeid juurikaid<br />
erinevaid võimalusi, kuidas<br />
juurikaid endale meelepäraseks<br />
teha.<br />
Proovi kõrvitsat ja peeti<br />
«Porgand, kapsas ja kaalikas on<br />
liiga tavalised, tuleb jälgida, et<br />
need inimest ära ei tüütaks.» Nii<br />
tuleks toidusedelit kokku pannes<br />
jälgida, et söödud saaks ka<br />
köögiviljad, mille järele tavaliselt<br />
käsi esmajärjekorras ei haara.<br />
«Värsked köögiviljad on ju<br />
kohutavalt head! Ja meil kasvab<br />
näiteks kõrvits, millele on väga<br />
vähe tähelepanu pööratud,» räägib<br />
Maser ja lisab, et kõrvitsast<br />
saab mitmeid häid ja tervislikke<br />
toite valmistada. Teine tema sõnul<br />
teenimatult unarusse jäetud<br />
köögivili on punapeet. Ning<br />
ometi on kõrvits-peet toredad ja<br />
värvilised vitamiiniallikad.<br />
«Põhireegel on ikka see, et<br />
pool taldrikust peaks olema täidetud<br />
köögiviljadega,» tuletab<br />
Maser meelde ja kahetseb, et<br />
sageli on ka toidukohtades rõhku<br />
pandud ikka kartulile-riisile,<br />
salat katab vaevalt kolmandiku.<br />
Päevane lihakogus peaks<br />
aga olema 100 grammi, sealjuures<br />
värsket kraami peaks tarbima<br />
vähemalt 300 grammi, parem<br />
oleks kui isegi rohkem.<br />
Mai Maser ütleb, et Eestis on<br />
ju praegusel ajal käepärast ka<br />
seened, mida võiks kartmata<br />
tarbida. «Ja ei pea ju seeni valmistama<br />
just seapeki või rasvaga<br />
– need on vanad maitseharjumused,<br />
et rasv on hea.» Seened<br />
annavad aga vähe energiat,<br />
2 x Kalev Lilleorg<br />
neid on hea marineerida ning<br />
üldse on metsaannid heaks vahelduseks.<br />
Seentel on ju kümneid<br />
valmistusviise, kuidas<br />
neid suupärasemaks teha.<br />
Metsa poole tasuks pilgud<br />
pöörata ka marjade otsinguil.<br />
«Eestlased söövad väga vähe<br />
metsamarju,» ütleb Maser. Kuigi<br />
just praegu hakkavad valmima<br />
jõhvikad ja pohlad, on mustikate<br />
aeg kahjuks läbi. «Mustikad<br />
sisaldavad neli-viis korda<br />
rohkem antioksüdante kui teised<br />
marjad,» kiidab Maser. Jõhvikad-pohlad<br />
on aga head C-vitamiini<br />
allikad.<br />
Pohl ja jõhvikas sisaldavad<br />
rohkesti ka sidrunhapet ja bensoehapet,<br />
mis on looduslikud<br />
konservandid. Seetõttu on neid<br />
marju kerge säilitada. Bensoehappel<br />
ja tema sooladel on nii<br />
mikroobe hävitav kui ka nende<br />
elutegevust pärssiv toime. Seega<br />
on need metsamarjad tuntud<br />
ka mõningase ravitoime tõttu.<br />
Pohlamahlal on rahustav toime,<br />
see sobib liigesepõletike korral.<br />
Jõhvikas on tuntud palavikualandajana,<br />
on higileajava ja rögalahtistava<br />
toimega.<br />
Samuti ergutab<br />
mahl maomahla<br />
eritumist<br />
ja sobib<br />
isutõstjana<br />
või kuseteede<br />
ning põiehaiguste<br />
korral.<br />
Kuigi tänavu<br />
pole just parim<br />
õuna-aasta, ei tohiks<br />
kindlasti õunu menüüst<br />
välja jätta. Maser soovitab õuna<br />
lõikuda kas või toorsalatiks<br />
kartuli kõrvale. Ka saab õuna<br />
marineerida. «Ja õuna on ju<br />
hea kuivatada! Kuigi see on väga<br />
töömahukas, võiks ehk selle<br />
töö siiski ette võtta,» soovitab<br />
Mai Maser.<br />
Maser soovitab mõelda kodusele<br />
kapsa hapendamisele. Seda<br />
saab teha klaaspurki ka väikeses<br />
koguses. Hapendatud<br />
kapsast saab lihtsalt salatina<br />
kõrvale võtta, hautamisel aga<br />
võiks kasutada tangusid või kalkunikoiba.<br />
Alati ei pea ju hapukapsast<br />
valmistama seapekiga!<br />
Ära unusta vedelikku<br />
Kuigi suvi möödas ja janu ehk<br />
väiksem, ei tasu unustada, et<br />
päeva jooksul tuleks tarbida vähemalt<br />
1,5 liitrit vett. Kõige parem<br />
on puhas (kaevu)vesi või<br />
taimne tee. «Mahla ei sobi juua<br />
vee asemel, kuna mahl annab<br />
küllaltki palju energiat, kuid<br />
klaas mahla hommikuks – see<br />
on ideaalne,» kinnitab Maser, et<br />
käimasoleval mahlakampaanial<br />
on tõepõhi all. Samuti saab tervislikku<br />
vedelikku<br />
näiteks köögiviljasuppidest.<br />
«Vaja on<br />
vaid natuke<br />
fantaasiat,»<br />
julgustab Maser<br />
inimesi<br />
erinevaid valmistusviise<br />
proovima.<br />
Dagmar Lamp
Change language