Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Põhiseadusega või <strong>Eesti</strong> Vabariigi seadustega. Seega sai riigi nüüdne tervisekaitseteenistus<br />
moodustuda Nõukogude Liidu sanitaar-epidemioloogiateenistusest.<br />
Koos muutusega riigikorras, eelkõige väljaastumisega NSVL ministeeriumide<br />
alluvusest, tekkis vajadus muuta <strong>Eesti</strong> vabariigi sanitaar-epidemioloogiateenistust.<br />
Seadusandliku võimu tagamiseks antakse välja <strong>Eesti</strong> Vabariigi Ülemnõukogu otsus<br />
20. märtsist 1991 „<strong>Eesti</strong> Vabariigi peasanitaararsti staatuse kohta“. <strong>Eesti</strong> Vabariigi<br />
peasanitaararst (<strong>Eesti</strong> peasanitaararst) on <strong>Eesti</strong> Vabariigi kõrgeim ametiisik inimese<br />
tervise kaitsel sanitaar-epidemioloogiateenistuses ja on oma tegevuses sõltumatu,<br />
tegutseb iseseisvalt kooskõlas <strong>Eesti</strong> Vabariigi seadustega.<br />
<strong>Eesti</strong> peasanitaararsti kohustused olid:<br />
1) juhtida ja korraldada sanitaar-epidemioloogiateenistuse kaudu sanitaar-epidemioloogiaalast<br />
tegevust <strong>Eesti</strong> Vabariigis;<br />
2) juhtida ja kontrollida sanitaar-epidemioloogiateenistuse kaudu riiklikku<br />
sanitaarjärelevalvet <strong>Eesti</strong> Vabariigis;<br />
3) kooskõlastada <strong>Eesti</strong> Teadusfondist finantseeritavate sanitaar-epidemioloogiliste<br />
teadusuuringute temaatika.<br />
<strong>Eesti</strong> peasanitaararsti õigused olid:<br />
1) anda välja <strong>Eesti</strong> Vabariigi sanitaarnormatiivakte;<br />
2) anda välja otsuseid, käskkirju, juhendeid sanitaar-epidemioloogialases tegevuses<br />
ja riikliku sanitaarjärelevalve küsimustes;<br />
3) nõuda, et temaga kooskõlastataks sanitaar-epidemioloogia valdkonnaga<br />
seonduvad <strong>Eesti</strong> Vabariigi seaduste eelnõud;<br />
4) kontrollida kõiki <strong>Eesti</strong> Vabariigi territooriumil asuvaid sanitaarjärelevalve all<br />
olevaid objekte sõltumata nende ametkondlikust kuuluvusest ja määrata<br />
administratiivkaristusi sanitaareeskirjade ja -normatiivaktide rikkumise eest;<br />
5) osa võtta <strong>Eesti</strong> Vabariigi Valitsuse ja <strong>Eesti</strong> Vabariigi Ülemnõukogu istungitest.<br />
<strong>Eesti</strong> peasanitaararst oli aruandekohustuslik <strong>Eesti</strong> Vabariigi Ülemnõukogu ees.<br />
Taasiseseisvunud <strong>Eesti</strong> Vabariigi peasanitaararstiks sai Paul Krooni.<br />
Teenistuse reformimiseks esitati tegevust reguleeriva tervisekaitse seaduse eelnõu<br />
<strong>Eesti</strong> Vabariigi Ülemnõukogu vastavale komisjonile 1991. aastal.<br />
<strong>Tervisekaitse</strong>asutuste tegevuse aluseks oli <strong>Eesti</strong> Vabariigi põhiseaduse rakendamise<br />
seaduse kohaselt seni veel ENSV Tervishoiuseaduse III peatükk „Elanikkonna<br />
sanitaar-epidemioloogiline heaolu“ ja selle alusel kehtestatud riikliku sanitaarjärelevalve<br />
põhimäärus ning sanitaareeskirjad ja -normid.<br />
<strong>Eesti</strong> Vabariigi Tervishoiuministeeriumi käskkiri 27. juunist 1991. aastast nr. 110<br />
kandis pealkirja „Sanitaar-epidemioloogiaasutuste ümbernimetamine“, millele olid<br />
alla kirjutanud minister A. Ellamaa ja peasanitaararst P. Krooni. Seoses sanitaarepidemioloogiateenistuse<br />
reorganiseerimisega ja <strong>Eesti</strong> Vabariigi peasanitaararsti
Change language