Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ametinimetusena E73 tervisekaitsearst, kelle eriala oli tervisekaitse. Selle nimetuse<br />
alla kuulusid varasemad ametinimetused hügieeniarst, epidemioloog, parasitoloog.<br />
Sellest tulenevalt käskis Riigi <strong>Tervisekaitse</strong>ameti peadirektori käskkiri 29.02.1996. a<br />
nr.26-p ühtlustada ametinimetused tervisekaitsesüsteemis lähtudes riigiteenistujate<br />
ametinimestiku ja palgaastmestiku seadusest. Nii saavad arstidest (bakterioloog,<br />
hügieenik, epidemioloog) arst-inspektorid, kes kuuluvad vanemametnike<br />
kategooriasse ja abientomoloogist, abiepidemioloogist ja abihügieenikust<br />
nooreminspektorid nooremametnike kategoorias. Seni kindlaksmääratud valdkonnas<br />
töötanud ja vastava haridusega ning ettevalmistusega meditsiinitöötajast sai ametnik<br />
ilma erialata.<br />
Seoses valitsemisasutuste reformiga muutus 1996. aasta sügisel järjekordselt<br />
aktuaalseks koondamine. Maakonna tervisekaitsetalitustes soovitas peadirektor<br />
säilitada nii inspektsiooni osa kui labori osa järelevalve teostamiseks, kuigi 1997.<br />
aastast toimus mõlema osa rahastamine eraldi eelarvega.<br />
Planeeritud <strong>Tervisekaitse</strong>inspektsiooni reformi käigus vähenes personali koosseis<br />
alljärgnevalt:<br />
Oli Jäi<br />
Administratsioon 61 30<br />
Haldustöötajad 81,5 51,5<br />
Epidemioloogia:<br />
arstid 36,5 28<br />
abid 59,25 26<br />
Hügieen:<br />
arstid 82 43<br />
abid 83 55<br />
Sotsiaalministri määrus nr.40 11. novembrist 1997 kinnitas<br />
<strong>Tervisekaitse</strong>inspektsiooni ja tema allasutuste uue struktuuri. Maakondades olid<br />
alles veel laborid, kuid koosseisus polnud enam koristaja, kojamehe, kütja või<br />
majahoidja ametkohta. Maakondlik tervisekaitsetalitus koosnes<br />
järelevalveosakonnast, kus töötasid noorem- ja vanemametnikud ning laborist.<br />
Abiteenistujatena kuulusid osakonna koosseisu sekretär-asjaajaja ja autojuht.<br />
Ebaselgus oli tervisekaitsetalituste laborite osas. Kui Sotsiaalministeerium ja<br />
Riigikantselei pooldasid seisukohta, et laborid jääksid <strong>Tervisekaitse</strong>inspektsiooni<br />
koosseisu või tema poolt hallatavateks asutusteks, siis kehtiv Vabariigi Valitsuse<br />
seadus ei näinud ette, et inspektsioonil või ametil oleks hallatavad asutused. Taotleti<br />
seaduse muudatust, kuid tulemuseta. Suhted tervisekaitsetalituste sees olid<br />
pingelised, nii et Riigi <strong>Tervisekaitse</strong>ameti peadirektor T. Trei väidab oma kirjas<br />
talitustele et, ”… paljudes maakondades on tekkinud olukord, mis näeb välja hullem<br />
kui inetu abielulahutus. Labori tööd on hakatud ahistama sedavõrd, et laboril<br />
puuduvad võimalused muretseda isegi söötmeid, millega teenida erivahendeid või
Change language