Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TERVISEKAITSE SPETSIALISTIDE ÕPETAMISEST TARTU<br />
MEDITSIINIKOOLIS<br />
Mare Remm, rahvatervise magister<br />
Tartu Meditsiinikool<br />
2002/03. õppeaastal alustati Tartu Meditsiinikoolis õpetust tervisekaitse spetsialisti<br />
õppekava alusel. Õppekava lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse, mis praeguses<br />
<strong>Eesti</strong> haridussüsteemis on kõrghariduse esimene aste võrdselt bakalaureuseõppega.<br />
Rakenduskõrghariduse õppekavades on võrreldes bakalaureuseõppega enam<br />
tähelepanu pööratud erialaste praktiliste oskuste omandamisele, üliõpilane peab<br />
omandama kindlal kutsealal töötamiseks vajalikud pädevused. Vastavalt Kõrgharidusstandardi<br />
(VV 13.08.2002 määrus 258) nõuetele peab rakenduskõrghariduse<br />
õppekava sisaldama praktilist tööd vähemalt 30% kogu õppemahust ning sellest<br />
omakorda 50% peab olema praktika töökeskkonnas. Magistriõppes on võimalik<br />
jätkata õpinguid nii rakenduskõrghariduse kui bakalaureuseõppe baasil.<br />
<strong>Tervisekaitse</strong> spetsialisti õppekava koostamist alustati 2001. aastal paralleelselt<br />
Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu juurde moodustatud tervisekaitse töörühma<br />
tööga kutsestandardite koostamisel. Õppekava aluseks võeti tervisekaitse spetsialist<br />
III kutsestandard. Vastavalt standardile on tervisekaitse spetsialist III kutsekvalifikatsiooni<br />
taotlemise eelduseks kõrgharidus, just seda eeldust aitabki käesolev<br />
õppekava täita. Õppekava nominaalseks kestuseks on 3 aastat, mahuks 120 ainepunkti.<br />
Üks ainepunkt tähendab seejuures 40 tundi ehk ühte töönädalat. Õppekava<br />
sisaldab tervisekaitsealaseid erialaaineid (55 AP), erialaainete omandamiseks<br />
eelduseid loovaid alusaineid (17 AP), sotsiaalaineid (6 AP), üldaineid (7 AP) ning<br />
valik- ja vabaaineid (5 AP). Õppepraktikat on ette nähtud 19 AP ja uurimuslikku<br />
tööd 10 AP.<br />
Erialaained on õppekavas koondatud kaheteistkümnesse tsüklisse. Reeglina lõpevad<br />
ühe tsükli ained komplekseksamiga. Mahukamateks tsükliteks on epidemioloogia ja<br />
toidu tsüklid, mõlema mahuks on 6 AP ehk 240 tundi ning keskkonna saastumise ja<br />
töötervishoiu tsüklid mahuga 5,5 AP. Kui siiani (kahe aasta jooksul) on valikainete<br />
valik olnud üsna juhuslik, siis alates järgmisest õppeaastast on kavas välja pakkuda<br />
valikaineid, mis tihedalt haakuksid erialaga ja võimaldaksid erialalist spetsialiseerumist.<br />
Reeglina sisaldavad õppeained nii erinevates vormides auditoorset õpet kui<br />
ka üliõpilaste iseseisvat tööd, erialaained ka praktikume. Iseseisev töö, mis on<br />
üliõpilase iseseisev tegevus õppe eesmärgi saavutamiseks, on tänapäevases<br />
õppesüsteemis omandanud tähtsa koha. Õppekava kogumahust moodustab iseseisev<br />
töö 36%. Uurimusliku töö hulka kuuluvad kursusetöö esimesel kursusel ja<br />
diplomitöö, mille teema valitakse ja projekt vormistatakse teisel kursusel, suurem<br />
osa tööst tehakse aga kolmandal kursusel. Mõlemad tööd kaitstakse komisjoni ees.<br />
Hetkel on esimese lennu üliõpilased alustanud tööd diplomitööde koostamiseks.<br />
Teemad on valitud ja projektid on esitatud ning üle vaadatud. Esimeste diplomitööde
Change language