Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 50. konverentsi kogumik - Terviseamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Tervisekaitse</strong>inspektsioon<br />
On arvatud et olmevee kättesaadavuse kindlustamine ja sanitaartingimuste parandamine<br />
võib vähendada haigestumiste arvu: koolera, tüüfuse jne puhul 80-100%;<br />
trahhoomi, skistosomoosi jne puhul 60-70%, bakterite, amööbide jt soolepõletike<br />
ning kõhulahtisustõve puhul 40-50%. Keemiliste ohutegurite puhul, mis pole<br />
reguleeritud õigusaktidega, juhindutakse lisaks ülalnimetatud WHO juhistele<br />
kemikaalidest tulenevaid terviseriske käsitlevatest rahvusvahelise kemikaaliohutuse<br />
programmi soovitustest, milles osaleb WHO (Environmental Health Criteria 170<br />
(1994), 210(1999), 225 (2001), 228 (2002) jt).<br />
<strong>Eesti</strong> elanikud on joogiveega suhteliselt hästi varustatud. Ühisveevärgi vett kasutab<br />
umbes 75% elanikest, kuid linna ja maa vahelised ning regionaalsed erinevused on<br />
suured. Saab siiski väita, et kõikides linnades ja enamikus maa-asulates on<br />
ühisveevärk. Ülejäänud <strong>Eesti</strong> elanikkond kasutab madalate puur- või salvkaevude<br />
vett. Pinnavett tarbib ühisveevärgist 90% Tallinna ja Narva elanikest, ülejäänud<br />
ühisveevärkide vesi saadakse põhjaveest (NEHAP, 1999).<br />
Siin võib võrdluseks tuua Ameerika Ühendriigid, kus 90% elanikkonnast on<br />
ühisveevarustusega hõlmatud. (United States Environmental Protection Agency.)<br />
Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kasutamise ja kaitse abinõud vesikonna või<br />
alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi,<br />
ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja<br />
-kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende<br />
ülevaatamisel ja muutmisel.<br />
Vabariigi Valitsuse määruse alusel on määratletud <strong>Eesti</strong> territoorium ühe vesikonnana<br />
Läänemere vesikonnas ning jaotatud üheksaks alamvesikonnas. Sellest<br />
tulenevalt koostatakse <strong>Eesti</strong>s üheksa alamvesikonna veemajanduskava. Viru-Peipsi<br />
on üks nendest.<br />
Vesikonna-põhine veemajandussüsteem seab peaeesmärgiks veekogu kaitse,<br />
arvestades veekogu terviklikkust ja kõiki veekogu mõjutavaid tegureid. Sellega<br />
välditakse ka <strong>Eesti</strong>s esinenud probleem, kus ühes maakonnas, kust jõgi alguse saab,<br />
toimub selle reostamine, ning teises maakonnas, kus asub teine osa veekogust,<br />
kasutatakse sama vett joogiveeks. Veemajanduskava sisaldab endas veemajandamise<br />
eesmärke vesikonnas või alamvesikonnas, ülevaadet veekogude ning põhjaveekihtide<br />
seisundist, informatsiooni vee kasutamise kohta, inimtegevusest tuleneva<br />
mõju hinnangut veekogudele ja põhjaveekihtidele, veekasutuse majanduslikku<br />
analüüsi jms.<br />
Lisaks eelpoolnimetatud ülevaadetele sisaldab veemajanduskava ka tegevusprogrammi<br />
ning meetmete kirjeldust veekogude või põhjaveekihtide seisundi<br />
säilitamiseks või parandamiseks.
Change language