PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee
PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee
PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
73<br />
6.5 Erinevate tegurite mõju <strong>pingejaotus</strong>ele<br />
Seni vaadeldud lahendid vaatlevad pinnast lineaarselt deform<strong>ee</strong>ruva ühtlase isotroopse<br />
poolruumina ja koormus jääb pinnase deform<strong>ee</strong>rumisel ühtlaselt jaotatuks. Viimane <strong>ee</strong>ldus<br />
kehtib ainult siis, kui koormust üleandev pind ei oma paindejäikust. S<strong>ee</strong> võib olla nii pinnasest<br />
tammi või mulde puhul, kuid tavaliselt on ehitise vundament pigem absoluutselt jäik element.<br />
Pinnased on tavaliselt ebaühtlased, koosnedes erineva kokkusurutavusega kihtidest või on<br />
kokkusurutavus sügavuti muutuv. Oma tekkeiseloomu tõ<strong>ttu</strong> (osakeste settimine v<strong>ee</strong>kogudes<br />
horisontaalsete kihtidena) on pinnased enam või vähem anisotroopsed, s<strong>ee</strong> tähendab nende<br />
deform<strong>ee</strong>ritavus horisontaal- ja vertikaalsuunas on erinev. Eelnevad lahendid ei arvesta<br />
koormuse rakenduskoha sügavust maapinnast. Ja muidugi ei ole arvesta<strong>tud</strong> toodud lahendustes<br />
pinnasele iseloomulikke mittelineaarseid seoseid pingete ja deformatsioonide vahel.<br />
Inseneri <strong>ee</strong>s seisvate probl<strong>ee</strong>mide lahendamisel on oluline teada kui palju ja millises<br />
suunas <strong>ee</strong>ltoodud tegurid mõjutavad lihtsusta<strong>tud</strong> <strong>ee</strong>ldustel määra<strong>tud</strong> pingeid, millistel juh<strong>tud</strong>el<br />
on n<strong>ee</strong>d kasutatavad ja millal peab kasutama enam pinnase tegelikke omadusi arvestavaid, kuid<br />
k<strong>ee</strong>rukamaid arvutusmudeleid.<br />
6.5.1 Vundamendi jäikuse mõju pingete<br />
jaotusele ja kontaktpinged<br />
Painduva vundamendi korral jälgib s<strong>ee</strong> kõigis punktides pingete suurenemisest<br />
tingi<strong>tud</strong> maapinna vajumit. Sellisel juhul maapinna vajumine ei muuda koormuse jaotust,<br />
kontaktpinget vundamendi talla ja pinnase vahel. Maapinna vajumine ei ole koorma<strong>tud</strong> pinna all<br />
Jäikuseta vundament<br />
Jäik vundament<br />
Joonis 6.23 Jäikuseta ja jäiga vundamendi<br />
vajumine<br />
ühtlane. Koorma<strong>tud</strong> pinna keskpunkti all on pinged ja järelikult vajum suurem, kui äärealadel.<br />
Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel tasapinnaliseks (joon. 6.23). Järelikult peab<br />
koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et<br />
paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal,<br />
kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, s<strong>ee</strong> on servaaladel ja vastupidi, vähenema<br />
keskosa all.<br />
Absoluutselt jäiga tsentriliselt koorma<strong>tud</strong> lintvundamendi all on pinged vastavalt<br />
p =<br />
π<br />
2 p<br />
k<br />
⎛ y ⎞<br />
1- ⎜ ⎟<br />
⎝ b1<br />
⎠<br />
2<br />
(6.27)
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language