PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee
PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee
PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
83<br />
pinnases. Kahjuks on selline mõõtmine väga komplits<strong>ee</strong>ri<strong>tud</strong> ülesanne. Igasuguse mõõteanduri<br />
viimine pinnasesse lõhub selle looduslikku struktuuri ja mõjutab s<strong>ee</strong>ga <strong>pingejaotus</strong>t. Suurt rolli<br />
mängib anduri jäikus. Pinnase jäikusest suurema jäikusega andur põhjustab pinge<br />
kontsentr<strong>ee</strong>rumist andurile ja mõõdetav pinge on tegelikust suurem. Pinnase jäikusest väiksema<br />
jäikusega anduri kasutamine tekitab vastupidise nähtuse. S<strong>ee</strong>pärast on selliste eksperimentide<br />
hulk suhteliselt väike. Rohkem on uuri<strong>tud</strong> eksperimentaalselt kontaktpingete jaotust vahetult<br />
vundamendi talla all.<br />
Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et vertikaalpingete jaotus vundamendi keskpunkti all<br />
on ligilähedane Boussinesq’ lahenduse abil leitule. Enamasti on tähelda<strong>tud</strong>, et pinged on<br />
mõnevõrra suuremad. Boussinesq’ teooriaga võrreldes suurema pingekontsentratsiooni<br />
vundamendi talla all annavad ka mittelineaarse pinnasemehaanika lahendused. Tunduvalt<br />
halvem on kooskõla teor<strong>ee</strong>tiliste ja mõõde<strong>tud</strong> horisontaalpingete vahel.<br />
Kokkuvõttes võib järeldada, et elastsusteooria lahendid, vaatamata <strong>ee</strong>lduste ligikaudsusele,<br />
annavad praktiliste ülesannete lahendamiseks piisava täpsuse. Kuid tuleb arvestada, et saadavad<br />
tulemused ei ole täpsed ning pingeseisundi hindamisel peaks insener arvestama võimalikke<br />
kõrvalekaldeid olenevalt pinnase ehitusest, vundamendi iseärasustest jne.<br />
Kuna elastsusteooria lahendid on ikkagi ainult ligikaudsed, siis kasutatakse mõnikord pinge<br />
arvutamiseks lihtsaid seoseid, mis annavad elastsusteooriaga võrreldes lähedasi tulemusi. Üheks<br />
taoliseks on pingete määramine nn 2:1 m<strong>ee</strong>todil. Selle m<strong>ee</strong>todi puhul <strong>ee</strong>ldatakse, et<br />
vertikaalpinge jaotub sügavuti nurga all, mille kalle horisontaalist on 2/1 (joonis 2.37).<br />
B<br />
p<br />
z<br />
σ z<br />
z/2<br />
B+z<br />
z/2<br />
Joonis 6.37 2:1 m<strong>ee</strong>todi arvutussk<strong>ee</strong>m<br />
vertikaalpinge leidmiseks lintvundamendi<br />
all.<br />
Valemid vertikaalpinge leidmiseks on lihtne tuletada läh<strong>tud</strong>es ainult tasakaalutingimusest.<br />
Tasapinnalise ülesande (lintvundament) puhul<br />
B<br />
σ<br />
z<br />
= p<br />
(6.36)<br />
B + z<br />
Ristkülikulise koorma<strong>tud</strong> pinna all<br />
BL<br />
σ<br />
z<br />
= p<br />
(6.37)<br />
(B + z)(L + z)<br />
Suhteliselt lihtsad seosed võimaldavad arvutada pinge ilma igasuguseid tabeleid või graafikuid<br />
kasutamata. Joonistel 6.38 ja 6.39 on toodud võrdlus 2:1 m<strong>ee</strong>todiga ja Boussinesq’ lahendi abil<br />
lei<strong>tud</strong> vertikaalpingete vahel.
![[ ] rad - tud.ttu.ee](https://img.yumpu.com/51069910/1/184x260/-rad-tudttuee.jpg?quality=85)
Change language