PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee

More documents

Recommendations

Info

75 koormusel ja koormuse edasisel kasvamisel saab pinge suureneda ainult keskosa all, kuni saavutab ka seal oma maksimaalse võimaliku väärtuse vundamendi kandevõime täielikul ammendumisel. Savi tugevus on määratud põhiliselt nidususega ja ei sõltu normaalpinge suurusest. Seetõttu on kontaktpinge mõõduka koormuse puhul sadulakujuline, ääre all suurem kui keskel. Koormuse suurenedes hakkab ka savile toetuva vundamendi keskosas kontaktpinge kasvama, jäädes ääreosas muutmatuks. Järelikult eeldus, et pingejaotus talla all on ligikaudu ühtlane, on lähedane tegelikkusele kui koormus vundamendile on piisavalt suur ja selle ääre all tekkivad tsoonid, kus tugevus on ammendunud. Tavaliste massiivsete vundamentide arvutamisel sellist eeldust ka arvutuse lihtsustamiseks kasutatakse. Suhteliselt suuremõõtmeliste plaatvundamentide ja pikkade koondatud jõududega koormatud raudbetoonvundamentide arvutamisel tuleb aga arvestada kontaktpingete tegelikku jaotust võttes seejuures arvesse vundamendi ja ehitise paindejäikust. Vundamendi jäikus mõjutab kontaktpinge kõrval ka pinge jaotust sügavuti. Sen- Venant printsiibi kohaselt on see mõju oluline ainult vundamendi talla lähedal ning seepärast pingete arvutamisel tavaliselt sellega ei arvestata. 6.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju Elastsusteooria võimaldab leida pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide deformatsioonimoodulid on erinevad. Tüüpilised, praktikas sageli esinevad juhused, mille kohta leiduvad kirjanduses lahendid, on: B h Kiht 1 E 1 Kiht 2 Kalju, kõva savi jne. E 2 >>E 1 Joonis 6.26 Kahekihiline alus. Suhteliselt õhuke deformeeruv kiht praktiliselt kokkusurumatul pinnasel. B h Kiht 1 Liiv, kõva savi E 1 Kiht 2 Pehme savi E 2
76 6.27). Esimesel juhul toimub pingete kontsentreerumine koormuse keskosas. Joonisel 6.28 on 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 0 1 h 1 /B = 0,5 2z/B 2 3 h 1 /B = 1,0 Ühtlane pinnas 4 5 h 1 /B = 2,5 Joonis 6.28. Vertikaalpinge σ z /q ribakoormuse keskme all lõpliku paksusega kihi korral. esitatud pinge jaotus ribakoormuse keskme all sõltuvalt ülemise kihi suhtelisest paksusest. Võrdluseks on esitatud pingejaotus ühtlases pinnases. Tabelis 6.3 on toodud tegurid normaalpinge arvutamiseks alumise kihi pinnal koormuse keskme all. Keerulisemaks kujuneb pingete arvutus teistes kohtades. Lähtudes tasakaalutingimusest peab juhul, kui koormatud keskosa all vertikaalpinge suureneb, pinge väljapool koormatud ala asuvate punktide all vähenema. 0,0 0,1 -x B x -4 -2 0 2 4 p σ z /p 0,2 0,3 0,4 0,5 Ühtlane pinnas Kiht paksusega 2B deformeerimatul alusel Joonis 6.29 Pingejaotus lõpliku paksusega kihi alumisel pinnal. (h = 2B) Saadud lahendid (Kummings, Marguerre, Passer, Jelinek) on praktiliseks kasutamiseks liialt keerukad. Pingejaotuse deformeeruva kihi alumisel pinnal võib ligikaudselt määrata nagu ühtlases pinnases, kuid võttes kihi paksuseks h′ = 0,75 h. Joonisel 6.29 on näitena esitatud pingejaotus kihi alumisel pinnal juhul, kui h = 2B. Teisel juhul, kui enamkokkusurutav on alumine kiht, pinged koormatud ala keskkoha
Page 1 and 2: 58 6 Pingejaotus pinnases 6.1 Üldi
Page 3 and 4: 60 pingeolukorrast. Tavaliselt väl
Page 5 and 6: 62 Tabel 6.1 Pingejaotustegurid α
Page 7 and 8: 64 Pingejaotustegurid ( (keskpunkt)
Page 9 and 10: 66 B A D C F E I Joonis 6.8 Vertika
Page 11 and 12: 68 σ z kPa 0 0 20 40 60 80 100 2 S
Page 13 and 14: 70 -x p p σ x = ( α - sin α cos
Page 15 and 16: 72 2z/B 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0
Page 17: 74 elastsusteooria lahendusele kus
Page 21 and 22: 78 survepinged nullini, enne kui te
Page 23 and 24: 80 Tabel 6.3 Pingejaotustegurid Wes
Page 25 and 26: 82 σ z /p -0,6 -0,4 -0,2 0,0 0,2 0
Page 27: 84 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 0 2 σ z

PM pingejaotus 6.pdf - tud.ttu.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?