12/81 07.05.2010 - Paldiski Linnavalitsus

Lehekülg lastevanematele
Positiivse kasvatuse printsiibid
Efektiivne alternatiiv traditsioonilistele
kasvatusmeetoditele
(Artikli algus lugege eelmises ajalehenumbris)
3. Negatiivsete emotsioonide ilmutamine
on normaalne. Lubades lapsel väljendada
negatiivseid tundeid, võimaldavad vanemad
tal õppida oma emotsioone valitsema
ja oma tundeid teadvustama, mis sigitab
temas enesekindlust.
Sellised negatiivsed emotsioonid nagu viha,
kurbus, hirm, kahetsus, pettumus, rahutus,
hämmeldus, kadedus, solvumus, ebakindlus
ja häbi, pole mitte üksnes loomulikud ja
normaalsed, vaid on ka olulised kasvamise
komponendid. Negatiivsed emotsioonid on
normaalsed ja neist tuleb lapsega rääkida.
Negatiivsete emotsioonide väljendamise
aeg, koht ja viis võibki olla kohatu, kuid
need emotsioonid ise on alati normaalsed.
Vihapursked on lapse arengu seisukohast
vajalikud, aga ta peab teadma, et need pole
lubatavad mitte igal pool ja mitte alati.
Teisest küljest pole vaja ka lapsele takka
kiita, et ta annaks vihale voli – muidu
hakkab ta korraldama skandaale just neil
hetkedel, kui teil pole võimalik tekkinud
probleemiga efektiivselt tegelda.
Positiivse kasvatuse vaatepunktist pole
lubatav, et lapsed tunneksid ennast vastutavana
vanemate tuju eest. Kui lapsele
antakse mõista, et tema emotsioonid ja
vajadus olla mõistetud tekitavad täiskasvanuile
ebamugavust, hakkab ta oma tundeid
alla suruma ning kaotab sideme oma
tegeliku minaga ja annetega, mis tärkavad
siis, kui inimene on siiras.
Et aidata lapsel tema emotsioone selgemalt
teadvustada, peavad vanemad ta osavõtlikult
ära kuulama, mitte aga jagama omi
tundeid. Kuulamise kunst on sihitud sellele,
et mõista lapse soove ja vajadusi, ärgitades
teda selleks pealetükkimatult avameelsusele.
Pärast seda, kui laps on õppinud negatiivseid
emotsioone teadvustama ja väljendama,
on tal tunduvalt lihtsam arendada endas
tugevat eneseteadvust ning avada järkjärgult
oma loominguliste võimete, intuitsiooni,
armastuse, enesekindluse, rõõmu,
kaastunde, südametunnistuse ja oma vigade
heastamise võime sisemine varamu.
Kõik need tähelepanuväärsed omadused,
mis aitavad inimesel täiel jõul särada ning
saavutada edu ja ennast teostada, arenevad
siis, kui ta teadvustab oma tundeid ja oskab
negatiivsetest emotsioonidest lahti lasta.
Edukad inimesed reeglina teadvustavad
oma kaotusi, ent peagi teevad nad kaotatu
tasa, sest nad oskavad negatiivsetest
emotsioonidest lahti lasta. Enamik inimesi,
kellel ei õnnestu ennast teostada, on
kas kurdid oma tunnete suhtes ja võtavad
oma otsuseid vastu lähtuvalt negatiivsetest
emotsioonidest või on negatiivsetesse
emotsioonidesse ja suhetesse lihtsalt kinni
jäänud. Miski igatahes takistab neid mõlemal
juhul oma unistusi teoks tegemast.
4. Enamat tahta on normaalne. Lubades
lapsel soovida enamat, võimaldavad vanemad
lapsel enesele teadvustada, et ta on
seda väärt, ning ta õpib oma soovide rahuldamist
edasi lükkama.
Lastele üritatakse väga sageli pähe panna,
et ainult halvad, egoistlikud ja kasvatamatud
lapsed soovivad enamat või on pettunud,
kui nad soovitut ei saa. Lapsevanemad
püüavad kõigest jõust õpetada oma lastele
külge tänulikkuse voorust, selle asemel et
lubada neil soovida enamat.
Lapsed ei tea, kui palju neil on lubatud
küsida, ning kuidas nad võiksidki seda
teada. Isegi täiskasvanul on teinekord raske
määratleda, kui palju võib küsida ilma teist
inimest solvamata ja liialt nõudliku või tänamatuna
tundumata. Kui selliseid raskusi
esineb isegi täiskasvanutel, kuidas neid siis
lastel tekkima ei peaks. Seepärast ei tohi
lapsi nende soovide pärast häbistada. Kui
laps midagi palub, arendab ta kiirelt oma
läbirääkimisoskust. Enamik täiskasvanuid
on väga viletsad diplomaadid. Kui nad ei
eelda positiivset vastust, siis nad ei küsigi
midagi. Kui vastus on eitav, võtavad nad
selle tavaliselt vaikides teadmiseks ja lahkuvad
– olgu siis varjates oma pettumust
leplikkuse maski taha või nähtavalt ärritatult.
l i n n a l e h t • n r . 12/81 2010
Andke lapsele vabadus küsida seda, mida
ta tahab – sel juhul puhkeb tema kaasasündinud
oskus soovitut saavutada täiel
määral õide. Kui ta saab täiskasvanuks, ei
võta ta enam kõiki teiste inimeste eitavaid
vastuseid lõplikena. Ta harjub lapsepõlvest
saadik pidama läbirääkimisi ja nii mõnigi
kord õnnestub tal veenda teid andma talle
seda, mida ta palub. Lasta hiilgaval diplomaadil
ennast veenda pole kaugeltki mitte
seesama kui anda järele kapriissele lapsele.
Positiivset kasvatust rakendavad lapsevanemad
juhivad kindlalt selliste läbirääkimiste
käiku ning kehtestavad rangelt nende
raamid.
Lastes lapsel küsida enamat, annate talle
sellega võimaluse püstitada endale
eesmärke ja püüda elus midagi saavutada.
Paljud naised tunnevad ennast jõuetuna
just selle pärast, et lapsepõlves ei lubatud
neil enamat küsida. Neid õpetati hoolitsema
teiste inimeste vajaduste eest ning
tundma häbi oma tusameele pärast, mis
tekib, kui nad ei saa seda, mida nad tahavad
või mida nad vajavad.
Oskus küsida enamat on üks olulisimaid
vilumusi, mida saab lapses arendada nii
isa kui ema. Enamikule naistest seda
lapsepõlves ei õpetatud. Oskamatuse tõttu
otse küsida ei saa nad tavaliselt seda, mida
nad elult või vastastikustest suhetest tahaksid.
Kui tüdrukud vajavad luba tahta enamat,
siis poisid vajavad erilist toetust sel juhul,
kui nad ei saa enamat. Küllalt sageli püstitavad
poisid enda ette raskesti saavutatavaid
eesmärke. Üritades kaitsta oma poega pettumuste
eest, püüavad vanemad sellistel
puhkudel veenda teda jääma rohkem realistlikkuse
piiresse. Ema ja isa ei mõista
aga, et noormehe jaoks pole sedavõrd
tähtis mitte pelgalt saavutada eesmärk, kui
just õppida tulema toime oma pettumustega
– õppida uuesti püsti tõusma ja oma
eesmärgi poole edasi rühkima.
5. Oma mittenõustumise väljendamine
on normaalne, aga pea meeles, et ema ja
isa on kõige tähtsamad! Lubades lapsel
öelda „ei”, võimaldavad vanemad tal arendada
oma tahet ning tunnetada positiivselt
ja ehedalt oma mina. Omades õigust vanematega
mitte nõustuda, arendab laps oma
Paldiski Linnaleht nr.12/81 11