paldiski linna arengukava aastani 2015 - Paldiski Linnavalitsus

Lisa 

Paldiski Linnavolikogu 

11.august 2005.a 

määrusele nr 25 

PALDISKI LINNA ARENGUKAVA 

AASTANI 2015 

Paldiski 2005 

1

Paldiski linna arengukava aastani 2015 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS ..................................................................................................4 

1. PALDISKI LINN KUI SOTSIAALMAJANDUSLIK REGIOON.......................5 

1.1. Asend...................................................................................................................... 5 

1.2. Ajalooline kujunemine.......................................................................................... 5 

1.3. Territoorium.......................................................................................................... 6 

1.4. Kogukond............................................................................................................... 9 

1.5. Majandus ............................................................................................................. 17 

1.6. Linna juhtimine................................................................................................... 21 

1.7. Väliskeskkonna trendid ja mõjud ..................................................................... 25 

2. OLUKORRA HINNANG JA STRATEEGIA.................................................27 

2.1. Olukorra hinnang ............................................................................................... 27 

2.2. Visioon.................................................................................................................. 28 

2.3. Strateegia ............................................................................................................. 29 

2.4. Üldised ja valdkondlikud eesmärgid................................................................. 30 

3. VALDKONDADE PRIORITEETSED ÜLESANDED JA TEGEVUSED .......32 

3.1. Kommunaalteenuste ja tehilise infrastruktuuri arendamine ......................... 32 

3.2. Kultuuri ja spordi arendamine.......................................................................... 33 

3.3. Hariduse arendamine ......................................................................................... 34 

3.4. Sotsiaalhoolekande arendamine ........................................................................ 35 

3.5. Keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse arendamine........................................ 35 

3.6. Linna juhtimise arendamine.............................................................................. 36 

2


4. TEGEVUSKAVA .........................................................................................37 

4.1. Kommunaalteenuste ja tehnilise infrastruktuuri arendamine....................... 38 

4.2. Kultuuri ja spordi arendamine.......................................................................... 39 

4.3. Hariduse arendamine ......................................................................................... 41 

4.4. Sotsiaalhoolekande arendamine ........................................................................ 42 

4.5. Keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse arendamine........................................ 43 

4.6. Linna juhtimise arendamine.............................................................................. 44 

5. ARENGUKAVA AJAKOHASTAMINE ........................................................45 

6. KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................46 

LISAD .................................................................................................................47 

LISA 1. PALDISKI LINNA ARENDUSTEGEVUSE 

FINANTSEERIMISVÕIMALUSTE PROGNOOS ................................................48 

LISA 2. PALDISKI LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS 2005-2025...................51 

3


SISSEJUHATUS 

Käesolev arengukava on koostatud lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 

(KOKS) §9 ja 37. Vastavalt KOKS §37 (4) on arengukava aluseks:1) valla- või 

linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja 

muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja 

võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 

Paldiski arengukava koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis Paldiski linn kui 

sotsiaalmajanduslik regioon esitatakse olemasoleva andmestiku põhjal linna olukorra 

analüütiline kirjeldus. 

Teises peatükis Olukorra hinnang ja strateegia on esitatud hinnang linna tugevustele, 

nõrkustele, võimalustele ja ohtudele ning määratletud Paldiski pikaajaline arenguvisioon. 

Visioonist, olukorra hinnangust ja kohaliku omavalitsuse seadusjärgsetest ülesannetest 

lähtudes on edasi määratletud linna strateegia ning selle elluviimise nii üldised kui 

valdkondlikud eesmärgid. 

Kolmandas peatükis esitatakse eesmärkide elluviimist tagavad kohaliku omavalitsuse 

tegevusvaldkondade prioriteetsed ülesanded ja tegevused. Neljas peatükk Tegevuskava 

detailiseerib järgmise kolme eelarveaasta kestel realiseeritavad, tõenäolist finantskatet 

omavad tegevused. Viies peatükk määratleb arengukava ajakohastamise korralduse 

Paldiskis. 

Arengukavale on lisatud arendustegevuste finantseerimisvõimaluste prognoos, mille 

perioodiline ülevaatamine ja pikendamine on abiks tegevuskava ajakohastamisel ning 

Paldiski rahvastikuprognoos. Rahvastikuprognoosi autor on Tiit Tammaru Tartu Ülikooli 

Geograafia instituudist. 

Käesolev Paldiski linna arengukava on koostatud linnavalitsuse poolt moodustatud 

töörühmade seisukohtade alusel. Töörühmi juhendas ja kava teksti koostas OÜ Geomedia 

juhtivkonsultant Aado Keskpaik. 

4


1. PALDISKI LINN KUI SOTSIAALMAJANDUSLIK 

REGIOON 

1.1. Asend 

Paldiski linn asub Eesti põhjarannikul Harju maakonna lääneosas hõlmates Pakri 

poolsaare ja Pakri saared. Läänes eraldab Pakri poolsaart saartest sügav, peaaegu jäävaba 

Paldiski laht, poolsaare idarannikut uhub Lahepere laht. Pakri saari eraldab mandrist 

madal Kurkse väin. Maismaal piirneb Paldiski linn Keila vallaga. 

Paldiski kaugus Tallinnast on 48 km ja Keila linnast 25 km. Heade liiklusühenduste tõttu 

Tallinnaga kuuluvad nii Keila kui Paldiski linnad tänapäeval Tallinna linnastusse 

(aglomeratsiooni), kus asulate vahel toimivad mitmekesised seosed. Tööalane 

pendelränne ühelt poolt Paldiski ja teiselt poolt Tallinna ning Keila vahel on intensiivne. 

Paldiski elanikud ostavad kaupu ja teenuseid suures osas Tallinnast. Tallinna 

valglinnastumisel rajatavad uuselamupiirkonnad jõuavad peagi Paldiski territooriumile. 

Paldiski kui transpordisõlme asend Eesti looderannikul ja sadama jäävabadus teevad 

temast soodsaima koha laevaühenduse pidamiseks Rootsiga ja Läänemere lääneosa 

sadamatega pakkudes häid eeldusi linna majanduse arenguks. 

1.2. Ajalooline kujunemine 

Pakri saared ja poolsaar olid 13-14. sajandist asustatud rannarootslaste poolt, kes 

tegelesid põllumajanduse ja kalapüügiga. Ajalooline Paldiski linn, mis moodustab tänase 

haldusüksuse keskuse, kujunes 18. sajandil tsaar Peeter I poolt rajatud sõjasadama juurde. 

1783. a sai Paldiski linnaõigused. Paldiski sõjaline tähtsus kadus aga õige pea ja 1796. a 

kaotas linn merekindluse staatuse. Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist 1870. a 

Peterburi raudtee lõppjaam ja linn muutus ülevenemaalise tähtsusega kaubasadamaks. 

Peale Eesti Vabariigi tekkimist lakkas transiitkaubandus Venemaale ning Paldiski jäi 

kohaliku tähtsusega eksport- ja kalasadamaks. 

1939.a Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingu alusel kujundati 

Paldiski linnast ja Pakri saartest Nõukogude sõjaväebaas. Tsiviilelanikud 

sundevakueeriti. Enamik rannarootslasi lahkus 1944. a lõplikult Rootsi. 1944. a. hävis 

sõjas suurem osa tollasest Paldiski linnast. 

Pärast II maailmasõda sai Paldiskist Nõukogude sõjaväebaas. 1962. a otsustati 

Paldiskisse tuuma-allveelaevnike õppekeskus, misjärel viidi kogu Pakri poolsaarelt välja 

järelejäänud tsiviilelanikud. Järgnevad 30 aastat oli Paldiski kinnine sõjaväelinn. Pakri 

saari kasutati pommituspolügoonina. Nõukogude ajast pärineb valdav enamus tänase 

Paldiski elamutest ja kommunaalmajanduse tehnilistest infrastruktuuridest. 

5


Eesti taasiseseisvumise järel lahkus Vene armee Paldiskist lõplikult 1994. a. Kohaliku 

omavalitsuse kehtestamiseks moodustati Pakri poolsaare ja Pakri saarte territooriumil 

15.05.1994 Keila linna Paldiski linnaosa. 20.10.1996 on Paldiski linn iseseisev 

omavalitsusüksus. 

1.3. Territoorium 

Territoorium – see on looduslikud tingimused, ressursid ja kaitstavad loodusväärtused, nii 

nagu nad läbi ajalooliste inimmõjude meieni jõudnud. Territoorium on ka tehnilised 

infrastruktuurid, hoonestus ja materiaalne kultuuripärand. 

1.3.1. Maa 

Paldiski linna territoorium koosneb ajaloolise Paldiski linna (praeguses mõistes 

linnakeskuse) territooriumist koos seda ümbritsevata laialdaste vähe kasutatud ja hõredalt 

asustatud aladega Pakri poolsaarel ja Pakri saartel. Linna territooriumi suuruseks 60,2 

km 2 , sellest ca 33 km 2 mandril ja ligi sama palju praegu püsiasustuseta saartel. 

Maa omandisuhted on oluliseks piirkonna arengut mõjutavaks teguriks. 

Maareform Paldiski linnas on lõpule viimata. 2003. a lõpuks oli katastris registreeritud 

36,9% maast, sh 179,1 ha munitsipaalmaad. Ligi 2/3 maadest oli reformimata riigimaa 

(tabel 1). 

Tabel 1. Katastris registreeritud maa Paldiski linnas, 31.dets. 2004 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

! "!# ! # !# 

Allikas: Maa-amet 

1.3.2. Maastikud ja hoonestus 

Pakri poolsaare rannikumaastikud on atraktiivsed. Piki Pakri poolsaare ja saarte 

põhjarannikut kulgeb kohati aktiivselt mere poolt murrutatav pank. Lahepere lahe pära 

rannikut, kus leidub kuiva männimetsa, on kasutusele võetud puhkeasustuse otstarbel 

(Kersalu suvilad). Poolsaare siseosas valdavad metsamaad ja kunagistel 

põllumajanduslikel maadel tekkinud võsa. Kunagisest taluasustusest on säilinud vähe. 

Nõukogude perioodist pärineb rohkesti militaarehitiste varemeid. Tagastatud metsamaad 

on eraomandis, riigimets puudub. Metsavarudest puudub paraku ülevaade. Metsad on 

hooldamata ilmega. 

6


Pakri saarte kunagised kultuurmaastikud on hävimas. Põllud on rohtunud ja võsastuvad. 

Endist asustust märgivad külaasemed, kalmistud ja kirikuvaremed. Rohkesti on 

nõukogudeaegse ja ka varasema militaarkasutuse jälgi – rajatiste varemeid ja 

pommituspolügoon. Praeguseks on saartelt koristatud ohtlikud lõhkekehad, kuid kasutus, 

peale episoodilise turismi puudub. 

Kuna 1944. a põles Paldiski linn suures osas maha, pärineb linnakeskuse struktuur ja 

ilme nõukogude ajast. Linna asustus on koondunud Pakri poolsaare lääneküljele, Peetri 

kindluse ja Lõunasadama vahelisele alale. Piki mereranda paiknevad raudteega 

ühendatud tootmishooned, laod ja sadamaehitised. Need eraldavad merest 

eluterritooriumi. Mererannaga rööpne Rae tänav on nüüd keskuse pikiteljeks. 

Paldiski linna hoonestatud keskus on kompaktne. Piisavalt on elamispinda, mis 

võimaldaks majanduse arengu korral lisaelanikkonda paigutada, kuigi korterid on 

suhteliselt halva ehituskvaliteediga. Peaaegu kõik paldiskilased elavad korterelamutes. 

2000. a rahvaloenduse järgi oli Paldiskis paljukorterilistes elamutes 1868 eluruumi, 

millest kolmveerand ehitatud 1960-1990. a. Väikeelamutes oli vaid 35 eluruumi. Kõik 

korterelamud on liitunud ühisveevärgi, kanalisatsiooni ja keskküttega. Valdavalt 

haldavad elamuid korteriühistud. Aastatel 1996-2000 renoveeriti üle 200 korteri. 

Linnavalitsuse hinnangul võib aastatel 2004–2010 renoveerimise teel valmida veel ca 550 

korterit. Linna territooriumil on 125 suvilat, nendest aastaringses kasutuses umbes 50. 

Paldiski linna keskuse (korruselamutega ala) miljöö ei ole atraktiivne. Linnal puudub 

ajaloolistel põhjustel kompaktne ühiskondlik keskus. Esindushooneid pole, 

teenindusasutused on hajali. Majade ümbrus on küllalt hästi koristatud, kuid täiesti 

heakorrastatud maju on vähe. Peatänavast eemal ja endistel sõjaväeterritooriumidel on 

hulganisti tühje lagunevaid hooneid. 

1.3.3. Tehnilised infrastruktuurid 

Tehnilistest infrastruktuuridest on olulisemad raudtee, sadamad, teed ja tänavad, 

elektrivarustus, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküte. 

Paldiskit ühendab Tallinnaga 48 km pikkune elektrifitseeritud raudtee. Kaubaterminaalid 

on nii Põhjasadamas kui Lõunasadamas. Sadamate kasv nõuab raudtee läbilaskevõime 

suurendamist ja kaubaterminaalide laiendamist. 

Nii Põhja- kui Lõunasadam on navigatsiooni seisukohast head, kuid Põhjasadamal on 

paremad looduslikud eeldused, kuna sügav vesi on rannale lähemal. Praegu on käimas 

Põhjasadama basseini süvendamine kuni 19 m süvisega aluste vastuvõtuks. Sadamate ja 

raudtee arengu küsimusi käsitletakse eespool koos ettevõtlusega. 

Paldiskit peamiseks linnaväliseks maanteeühenduseks on keskmises seisukorras olev 

Tallinn-Keila-Paldiski põhimaantee. Riigile kuuluvatest kõrvalmaanteedest asuvad 

Paldiski territooriumil Paldiski-Padise ja Lõunasadama tee, riigiomandisse antakse üle 

neeme tippu viiv Majaka tänav. Linnatänavate kogupikkus oli 2003. a seisuga 59,2 km. 

7


Kõik tänavad on kõvakattega. Neist kõnniteega on 7,3 km ja valgustatud 9,8 km. 

Tänavate võrk on keskuses piisavalt tihe, kuid keskuse äärealadel kohati halvas 

olukorras. Kõnniteede olukord on ebarahuldav. Keskusest välja jäävad tänavad on suurelt 

osalt halvas olukorras. 

Paldiski linn saab elektrivõrgu toite poolsaare keskel asuvast 110 kV alajaamast. Linna 

poolt praegu tarbitav jooksev koormus on ligi poole võrra väiksem kui 1990. aastate 

alguses, seega on siin küllalt suur võimsusvaru, kindlustamaks majandustegevuse kasvu. 

Paldiski keskuse elamud ja munitsipaalasutused on kindlustatud keskküttega. Katlamaja 

hoone on küll väga amortiseerunud, kuid olemasolev küttevõimsusest on osa reservis, 

kuna tarbimine on nõukogudeaegsest tunduvalt väiksem. Kahest kasutusel olevast katlast 

on üks masuudi- ja teine puiduhakkekatel. Soojatrassidest on kaasajastatud umbes 30%. 

Soojusenergia hind on püsinud stabiilne 2001. aastast. 

Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga on kindlustatud valdav osa keskusest. 

Vananenud veetrasside uuendamisega on veekaod suudetud viia 45-lt 31%-le. Suvilate ja 

aianduskooperatiivide reovesi läheb aga siiani põhjavette, kuna seal puudub toimiv 

reovete kogumise süsteem. Linnal on olemas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 

(2001) ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eelprojekt (2002). Paldiski Vee koostatava 

äriplaani järgi moderniseeritakse 2006. a reoveepuhasti, mille järel puhastatud heitvesi 

hakkab vastama kõigile normidele. Sotsiaalselt valusaim küsimus on teenustariifide 

korrastamine, mille tagajärjel majapidamistele tõusevad tariifid 2001. a võrreldes ligi 

kaks korda. Kahjuks ei käsitle praegune ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 

suvilapiirkondade kanaliseerimist. 

1.3.4. Jäätmed ja keskkonnaseisund 

Jäätmekäitlusest toimib Paldiskis olmejäätmete kogumine, ohtlike jäätmete kogumine, 

settega heitvee ja fekaalide vastvõtt ning vanapaberi ja papi vastuvõtt. Kahjuks pole 

ohtlike jäätmete eraldi kogumine olnud süstemaatiline. Aianduskooperatiividel pole 

olnud organiseeritud jäätmevedu. Mõlemad mainitud probleemid peab lahendama 

vastavalt jäätmekavale. Pikka aega tegutsenud olmejäätmete prügila endises paepõhjaga 

kruusakarjääris, mida loetakse Harjumaa ohtlikemaks, on suletud ja ootab kahjutustamist. 

Omavoliline prügi mahapanek on probleemiks kogu Harjumaal ja Paldiski pole siin 

erand. 

Paldiskis elanikud täheldavad häirivat välisõhu saastamist Lõunasadama piirkonnas 

paikneva Alexela Terminali ja linna katlamaja poolt, kui see töötab õliküttel. Lähtuvalt 

välisõhu kaitse seadusest peavad ettevõtted planeerima õhusaaste vähendamise abinõud. 

Nõukogude ajast pärinevat jääkreostust on linnas eelkõige kohaliku õlireostusena endistel 

sõjaväeobjektidel. Suureulatuslik pinnase õlireostus on katlamaja ümbruses. Selle 

kõrvaldamine on hädavajalik. 

8


1.3.5. Loodus- ja kultuuripärand 

Paldiski linna territooriumil on mitmeid kaitsealasid, kaitstavaid ning ühiskondlikult 

väärtustatud objekte, mis ühtekokku moodustavad piirkonna materiaalse loodus- ja 

kultuuripärandi. Ühelt poolt moodustavad need arenguressursi, teisalt tuleb aga nende 

säilitamiseks territooriumi arendamisel arvestada mitmete piirangute ja kaitserežiimidega. 

Tähtsaim ja atraktiivseim kaitstav loodusobjekt on Pakri pankrannik, – üks osa Ölandi 

saarelt algavast ja kuni Laadoga järveni ulatuvast Balti klindist, mis on esitatud UNESCO 

kultuuri- ja looduspärandi nimekirja kandidaadiks. Eelkõige pankranniku ja sellega 

seotud muude geoloogiliste objektide ning eluslooduse koosluste kaitseks moodustatud 

Pakri maastikukaitseala moodustab 23% linna haldusterritooriumist hõlmates nii 

poolsaare kui saarte rannikualasid. Maastikukaitseala piiresse jäävad mõned Eesti 

metsakaitsealad, poolsaare tipus on Eestis haruldaste lindude – krüüslite - 

sihtkaitsevöönd. 

Vastavalt Harju maakonna teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused loetakse Paldiski linnas väärtuslikeks maastikeks Pakri saari täies 

ulatuses ja Pakri poolsaare rannikut maastikukaitseala piires. Pakri saared täies ulatuses 

ning laialdased alad poolsaarel on ühtlasi maakonna rohelise võrgustiku tuumaladeks. 

Muinsuskaitse all on Paldiskis 7 ajaloo- ja 15 arhitektuurimälestist. Neist kõige 

imposantsem on Peetri kindlus, kuid mainima peab ka Paldiski Nikolai kirikut ja Georgi 

õigeusukirikut, kalmistuid linnas ja saartel, Pakri tuletorni jt. Praegune kaitsealuste 

objektide nimestik vajaks täiendamist, näiteks I maailmasõja aegsete kaitserajatistega. 

Korrastamist vajavad esmajärjekorras Georgi õigeusukirik ja Amandus Adamsoni 

majamuuseum. 

1.4. Kogukond 

Kogukond - see on rahvastik koos oma demograafiliste ja sotsioloogiliste omadustega. 

1.4.1. Rahvastik 

Enne Eesti taasiseseisvumist oli elanike arv Paldiskis erinevate allikate andmeil 7700- 

10000 elanikku. Statistikaamet annab 1989. a. elanike arvuks 7690. 1994.a. maist, mil 

Paldiskis hakkas toimima kohalik omavalitsus, tehti elanike korterikartoteegi üle võtmisel 

endiselt sõjaväe majavalitsustelt kindlaks linna elanike arvuks 5700 inimest. Sealt edasi 

kuni 1997. aastani domineeris Vene sõjaväelaste perekondade väljaränne, mille 

tulemusena linna elanike arv saavutas oma madalseisu 1998-1999. a 3900 juures. 1 

Osasse väljarändajatest tühjaks jäänud korteritesse asusid elama erinevatest Eesti 

piirkondadest tulnud, peamiselt eesti rahvusest inimesed. Eeskätt positiivse rändesaldo 

1 1994-1998 Paldiski LV ja ESA andmed elanike arvu kohta lahknevad. Selle põhjuseks on tõenäoliselt osa 

väljarändajate poolt oma lahkumise registreerimata jätmine. 

9


arvel on Paldiski rahvaarv 1999. aastast peale üldiselt kasvanud tempoga ca 2% aastas 

(tabel 2). Siiski küünib praegune rahvaarv vaid 58% 1989. a. ametlikust rahvaarvust. 

Tabel 2. Elanike arv 1. jaanuari seisuga 1999-2005.a 

$ !!! " # 

% !# " "" " " " & ""& 

*Paldiski LV andmed 

Allikas: ESA ja Paldiski LV andmed 

Ränne on jätkuvalt Paldiski rahvaarvu muutumise peamine tegur (tabel 3), kuid see võib 

olla küllalt heitlik, sõltudes mitmetest asjaoludest (sh tööturu ja kinnisvaraturu seis 

Paldiskis ja Tallinnas jm). 

Tabel 3. Elanike arvu muutumine tegurite lõikes 2000-2004.a 

" # 

' 

 

" "" " " " "" 

( " !& & "& 

( ! " " !& "& 

) 

 

 

' ! ! * 

" " ! ! 

*Paldiski LV andmed 

Allikas: ESA ja Paldiski LV andmete põhjal 

Toimunud ränne on mõjutanud rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu. 

Soolis-vanuseline koosseis on muutunud mõnevõrra soodsamaks kui Eesti keskmine 

(joonis 1). Sellega seoses on loomulik iive viimastel aastatel olnud kergelt positiivne 

(tabel 3). 

10


Joonis 1. Paldiski linna rahvastiku soo- ja vanuskoostis, 2005 

80+ 

75-79 

70-74 

65-69 

60-64 

55-59 

50-54 

45-49 

40-44 

35-39 

30-34 

25-29 

20-24 

15-19 

10-14 

5-9 

0-4 

Mehed 

Naised 

400 300 200 100 0 100 200 300 400 

Demograafiline tööturusurve indeks, mis väljendab pensionile siirdujate ja tööturule 

saabujate suhet oli 2003. a 1,32, mis on tunduval kõrgem Harju maakonna keskmisest 

(0,96). Suurem laste osatähtsus tingib aga ka seda, et ülalpeetavate määr - 45,6 – oli 

sama aasta seisuga Paldiskis kõrgem kui maakonnas keskmiselt (42,2). 

Võrreldes taasiseseisvumise ajaga on eestlaste osatähtsus suurenenud. Kui 1989. aastal 

elas linnas vaid paarsada eestlast, moodustades paar protsenti Paldiski rahvastikust, siis 

2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Paldiskis juba ligikaudu 1200 eestlast, moodustades 

enam kui neljandiku linna elanikkonnast. 2005. a alguseks oli rahvastikuregistris eestlasi 

aga napilt alla 1000. Seejuures on eestlaste vanusstruktuur tänu hiljutisele sisserändele 

mõnevõrra soodsam, kui teistel rahvustel. Tööealisi ja lapsi on suhteliselt rohkem, 

pensioniealisi eestlasi on aga vähe (joonis 2). 

11


Joonis 2. Eestlaste ja muude rahvuste vanuskoostis Paldiskis (%), 2005. 

12 

10 

Osakaal, % l 

8 

6 

4 

2 

0 

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 

Eestlased 

Muud rahvused 

Käesoleva arengukava koostamise käigus tehtud rahvastikuprognoosis (lisa 2) võrreldi 

viit arengustsenaariumit: 

 

 

 

 

 

Baasstsenaarium, mis iseloomustab linna rahvastiku sisemist taastevõimet ehk 

elujõudu, kui rännet ei toimuks. 

Elamuehituse stsenaarium, mis analüüsib rahvastikumuutusi olukorras, kus aastani 

2010 ehitatakse Paldiskisse juurde nii palju uuselamuid, et rahvaarv suureneb 6 000 

elanikuni ning selline rahvastikukasvu tempo säilib kuni prognoosiperioodi lõpuni. 

Selline eeldus tähendab iga-aastast positiivset rändesaldot 300 inimese võrra, mis on 

kolm korda enam kui 1990. aastatel. 

Sõjaväestsenaarium, mis eeldab, et aastani 2007 lisandub linna 300 kutselist 

sõjaväelast, kellest pooled saabuvad koos perekonnaga (keskmine perekonna suurus 

3,0 inimest). Seejärel sõjaväelaste arvus olulisi muutusi ei toimu. 

Majanduskasvu stsenaarium, mille kohaselt lisandub linna 2010. aastani 500 uut 

töökohta proportsionaalselt meestele ja naistele, kusjuures pooled töökohtadest 

täidetakse sisserändajatega. See tähendab igal aastal töökohta ligikaudu 50-le 

sisserändajale. 

Kombineeritud stsenaarium, mis ühendab sõjaväe- ja majanduskasvu stsenaariumi 

eeldused. 

12


Joonis 3. Rahvaarvu muutus Paldiski linnas erinevate 

prognoosistsenaariumite korral, 2005–2025 

250 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

200 

150 

100 

50 

0 

2005 2010 2015 2020 2025 

Baas Elamuehitus Sõjavägi 

Majanduskasv Kombineeritud 

Prognoos näitab, et hoolimata Eesti tingimustes suhteliselt soodsast vanusstruktuurist ei 

suuda Paldiski rahvastik ennast praeguse sündimuskäitumise jätkudes taastoota, kuid 

kõigi sisserände ülekaalu eeldavate stsenaariumite korral rahvaarv kasvab (joonis 3). 

Eestlaste noorem vanuskoostis tagab eestlaste taastootmise ka siis, kui sisseränne 

puuduks, samas kui teiste rahvuste esindajate arv saab suureneda vaid sisserände teel. 

Kuna ka sisserändes Paldiskisse on ülekaalus eestlased, võib arvata, et eestlaste osakaal 

tulevikus suureneb. 

Kõigi positiivse rändesaldoga stsenaariumite korral suureneb aastani 2015 Paldiskis nii 

tööealiste kui laste arv, pensioniealiste arv suureneb aga kõigi stsenaariumite puhul. 

Seejuures jääb kõigi stsenaariumite korral tööealiste osatähtsus rahvastikus 70% lähedale. 

Lasteaia- ja koolikohtadega varustatuse seisukohast on oluline pöörata tähelepanu laste 

arvu prognoosile. Kui pidada kõige realistlikumaks kombineeritud stsenaariumit, siis on 

ette näha juba 2010 aastaks tekkivat lasteaialaste arvu kasvu umbes 100 võrra, mis 

tähendab vajadust uue lasteaia järele. Seevastu kooliealiste arv üldkokkuvõttes võiks 

kasvada vaid väga optimistliku elamuehituse stsenaariumi realiseerudes, muudel juhtudel 

see langeb. 

1.4.2. Tööhõive 

Tööhõive küsimused on Paldiskis küllalt olulised. Seisuga 1.jaanuar 2005 oli Paldiski 

rahvastikus tööealisi (15-65) 3072 inimest, kellest tööjõu hulka kuuluvaks võib olla ca 

13


2000 2 . Kuna registreeritud töötuid on olnud 200 ümber, siis töötajate arvu võib hinnata 

1700-1800-le 3 . Töökohtade arvu Paldiski linnas on 2003. a jaanuari seisuga vastavalt 

telefoniküsitluse andmetele hinnatud ligikaudu 1300-le. Isegi kui töökohtade arv on 

vahepeal mõnevõrra kasvanud, on neid linna tööealistega võrreldes vähe. Suurimad 

tööandjad on ettevõtluses tööstusettevõtted: AS Marat õmblusvabrik (200 töötajat) ja 

puidutöötlemise firma BLM, mis aga hiljuti koondas kõik oma umbes 200 töötajat. AS 

Bell Boats, Paldiski Sadamate AS, AS Tallinna Sadam, Alexela Terminal AS, ACI 

Industries Eesti AS omavad igaüks 30-40 töökohta. Avalikus sektoris on üheks 

suuremaks tööandjaks Rahuoperatsioonide Keskus. 

Tänu tihedale transpordiühendusele kuulub Paldiski nii Tallinna kui Keila tööjõuareaali, 

mis korvab kohapealset töökohtade nappust. Paldiskist väljuvas tööalases pendelrändes 

osalejate arvu võib hinnata vähemalt 400-500 4 . Samal ajal toimub ka tööalane 

pendelränne Paldiskisse – eeskätt spetsialistide ja juhtide osas. 

Lähitulevikus võib töökohtade arv kasvada seoses Scouts-Pataljoni koosseisu 

suurendamisega Rahuoperatsioonide Keskuses. Olulise mõjuga oleks eeldatavasti 

Põhjasadama kavandatav laiendamine, mille tulemusena oodatakse sealsete töökohtade 

arvu kasvu. 

Registreeritud töötute arv on aastail 2000-2004 kõikunud 140-st 200-ni (tabel 4). Paldiski 

tööpuudust tuleb pidada mõnevõrra kõrgemaks kui Harjumaal keskmiselt. Pikaajalisi 

töötuid on sadakond, väga pikaajalisi töötuid kellel on väga raske tööd saada, on 

hinnanguliselt suhteliselt vähe – 10-15. 

Tabel 4. Detsembrikuu jooksul registreeritud Paldiski töötud, 2000-2004 

 

+, 

 

+, 

 

+, 

 

+, 

 

+, 

" 

-.. # ! " " 

Allikas: Tööturuameti andmed 

Detsembris 2004 oli 147 töötust 23 noort sh 17 naist (vanuses 16-24), 96 keskealist (25- 

49) ja 34 vanemat inimest. Töötute haridustase on mõnevõrra madalam kui kogu Eesti 

tööjõul keskmiselt. 66% töötuist on teise astme haridusega, sh üldkeskharidusega 44% 

(tabel 5). 

2 

Eeldades, et osalemise määr ei ole alla 67%, mis on iseloomulik Lõuna-Eestile – madalaima 

osalemismääraga piirkonnale. 

3 2000.a rahvaloenduse järgi oli 1757 

4 2000.a rahvaloenduse ajal isegi 671 inimest 

14


Tabel 5. Eesti tööjõu ja Paldiski registreeritud töötute haridustasemed (%) 

$ -../0 % 

 

 

0 

 

- 

 

 

 

 

 

( ( 

0 

 

 

%../0 #* 

1 

" 

.. * # * 

Allikas: Tööturuameti andmed 

Tööturukoolituses osales aastail nii 2000 kui 2001 21 inimest, tööturutoetust tööandjale 

või töötule on saanud 1-2 inimest aastas. 

Töötuse vähendamise võimalused ei seondu niivõrd tööturu füüsilise kättesaamatuse kui 

sotsiaalpsühholoogiliste barjääridega. Üheks takistavaks teguriks peetakse osa töötute 

nõrka eesti keele oskust. Samas on ebaõnnestunud mõned katsed värvata Paldiskist 

tööjõudu intensiivsele liinitööle, kindlustades isegi transpordi (Elqotec). 2-3 aastat tagasi 

läbi viidud pikaajaliste töötute kaasamise projekt lõppes eriliste tulemusteta. Käesoleval 

ajal on alustatud 8 valla koostööprojektiga pikaajalistele töötutele. 

1.4.3. Majanduslik toimetulek 

2000. a rahvaloenduse andmetel oli Paldiskis 1710 inimest, kelle esimeseks 

elatusallikaks oli palk või töötasu. Peamiselt pensionist elatus 824 ning toetustest, 

stipendiumidest või abirahadest 242. Teiste isikute ülalpidamisel oli 1300 inimest. 

Lähtudes isiku tulumaksu laekumisest kohalikku eelarvesse ühe elaniku kohta võib 

Paldiski elanike sissetulekuid pidada väiksemaks kui Harjumaal (v.a Tallinn) ja ka kogu 

Eestis keskmiselt. 2003. a andmetel oli Paldiski vastav näitaja 3433 kr, kogu Eestis 3619 

Harjumaal aga 4895 kr. 

Madalate sissetulekutega kombineeruvad Paldiskis suhteliselt kõrged keskmised 

elamiskulud kuna elatakse valdavalt korrusmajades, kus kulutused kommunaalteenustele 

on suhtelised kõrged. Seetõttu on toimetulekutoetuste vajadus suhteliselt kõrge. Oma osa 

toimetulekutoetuste suurde vajadusse annab ilmselt ka vähekindlustatud perede, kes ei 

suuda Tallinnas korterikulusid maksta, sisseränne. Toimetulekutoetused ühe elaniku 

kohta on Paldiskis 1997-2003. a olnud pidevalt umbes kaks korda kõrgemad Eesti 

keskmisest. Toetust saanud perekondade arv oli 2004. a 195, neist 34 perekonda sai 

toimetulekutoetust 12 korda aastas. 

15


Tabel 6. Toimetulekutoetusi iseloomustavaid näitajaid Paldiskis, 2004 

- 

 

 

- -23 - 

 

 

 

(.. 

/ 

/ 

.. 

 

 

( 

 

 

 

 

 

 

(.. 

/ 

/.. 

 

 

( 

 

 

 

 

 

 

(.. 

 

/ 

.. 

( 

 

 

 

0 

( 

 

 

 

" !# "! *# ! # * 

Allikas: Paldiski Linnavalitsuse andmed 

Põhilised abivajajad nii perede arvu kui toetussummade järgi on töötute ja tööotsijatega 

pered ning pensionäripered (tabel 6). Seitse munitsipaaleluruumi on välja üüritud 

sotsiaalkorteritena, kuid nende asukate elulaad on asotsiaalne. On vajadus nii 

normaalsete, ühte majja koondatud sotsiaalkorterite kui varjupaiga järele. 

1.4.4. Vaba aeg ja mittetulundustegevus 

Koduväliseid vaba aja veetmise võimalusi pole Paldiskis palju. Lõbustusasutusi peale 

restorani Valge Laev pole. Linnal puuduvad sobivad ruumid etenduste, kontsertide ja 

pidulike sündmuste läbiviimiseks. Võimaluse piires on selleks kasutatud koolisaale ja 

Nikolai kirikut. Suvel korvatakse seda vajakajäämist vabaõhuüritustega – 

traditsioonilised rahvapeod on perepäev ja jaanipäev, laste jõulupidu linna kuuse all. 

Õpilastele on kättesaadav koolide ringitegevus ja koolides korraldatavad diskod, kuid 

muul ajal on teismelistel ja koolieast väljas noortel tegevusvõimalusi vähe. Võimalusi 

huvitegevusteks pakuvad munitsipaalasutustest Huvikeskus oma ringidega, Muusikakool 

ja Linnaraamatukogu. Lisaks koolide võimlatele ja Vene Gümnaasiumi jalg- ja 

korvpalliväljakule, mis on aga avalikuks kasutamiseks suletud, pakuvad Paldiskis 

sportimisvõimalusi jalgpalliväljak Majaka teel, autokrossirada ning SA 

Rehabilitatsioonikeskus spordisaal. Rehabilitatsioonikeskuse ujula on kaks aastat olnud 

remondis 

Põhilised alaealiste õigusrikkumised on suitsetamine ja koolikohustuse mittetäitmine. 

Paldiskis on täheldatud ka narkomaania esinemist. 

Paldiskis tegutseb arvukalt kodanikuühendusi. Mitmete neist tegevus ei piirdu vaid oma 

liikmete huvide rahuldamisega, vaid annavad oma panuse teenuste osutamisse (vt. 

majandus). 

16


Elanike usulisi vajadusi rahuldavad Paldiskis järgmised kirikud ja kogudused: EELK 

Paldiski kogudus, EAÕK püha Georgi kogudus, apostlik-õigeusu kiriku Moskva 

Patriarhaadile alluv Hiiu kogudus Paldiskis jt. 

MTÜ Kultuuripärand tegevus on suunatud vene rahvuskultuuri hoidmisele (laste laul, 

tants, pillimäng). MTÜ Pakri spordiklubi tegeleb jalgpallihuvilistega. MTÜ Meedia Liit 

toodab kohalikke uudiseid ja edastab neid kaabeltelevisiooni kaudu. Paldiski 

Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus tegeleb integratsiooniprojektidega. Aktiivselt 

tegutsevateks ühinguteks on veel Veteranide Ühendus, Vene Kogukond ja Invaliidide 

Ühing. 

1.5. Majandus 

Majandus hõlmab hüvesid tootvat tegevust kõigis oma vormides – nii ettevõtlust, 

avalikke teenuseid kui mittetulundustegevust. 

1.5.1. Ettevõtlus 

Majandust veab ettevõtlus. Seisuga 1. jaanuar 2005. a oli äriregistri andmetel Paldiskis 

registreeritud 120 äriühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat (tabel 7). Ettevõtlusaktiivsus 

on seega 27 ettevõtet 1000 elaniku kohta, mis jääb tunduvalt maha Eesti keskmisest (39 – 

2004.a). Samas on viimastel aastatel Paldiskis registreeritud ettevõtjate arv kiiresti 

kasvanud - 1999-2005. a 55-lt 120-ni. Põhiline kasv on toimunud tertsiaarsektoris 

(transport, teenindus, kaubandus). 

17


Tabel 7. Paldiski ettevõtjad tegevusala järgi 1. jaanuaril 2005.a* 

4 56% 7 , 

8/ & 

- * " 

10/// 

/ 

 

 

-.... * * # 

% / 

% 

// # # 

/ # 

9/ " 

/ ! 

-/ 

:/ 

 

*Viimase Harju Maavalitsusele teadaoleva aastaruande järgi 

Allikas: Harju Maavalitsuse andmete alusel 

 

Enamik ettevõtteid on väikesed. Üle 1 miljoni kroonise käibega ettevõtteid viimase 

aastaaruande järgi oli 24. Lisaks kohapeal registreeritud ettevõtetele tegutsevad Paldiskis 

ka mitmed mujal registreeritud ettevõtted. 

1.5.2. Primaarsektor 

Kohalikke loodusressursse kasutav (põllumajandus, kalandus, metsandus) 

majandustegevus on äärmiselt vähene. Praegu on Paldiskis põllumajanduslik tegevus 

esindatud vaid ühe registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaga. Kalureid on Paldiskis 

18


registreeritud 21. Tegu on võrgupüügi harrastajatega. Suuremate püünistega, nagu traalid 

või seisevnoodad, kala ei püüta. 

1.5.3. Sekundaarsektor 

Töötleva tööstuse ettevõtteid pole küll arvukalt, kuid need on enamasti linna mastaabis 

majanduslikult kaalukad, olles suuremaid tööandjad. Stabiilselt töötab AS Marat 

õmblusvabrik. AS Bell Boats (paatide ja kaatrite tootmine) kavatseb tootmist laiendada. 

Linna territooriumil on välja arendamisel Eesti suurim – Pakri elektri-tuulepark (OÜ 

Pakri Tuulepark). Lisaks on kavandatud Paldiski tuulepargi rajamine, nii et tuulikute 

üldarv hakkab lähitulevikus küündima 38-ni. Üldplaneeringuga jäetakse tuuleparkidele 

250 ha maad poolsaare keskosas. 

Paldiski linna elamuid ja munitsipaalasutusi varustab soojusega Soojusenergia OÜ, kelle 

omanduses on nii soojatrassid kui keskküttekatlad. Vee- ja kanalisatsiooniteenused tagab 

munitsipaalomandis ettevõte Paldiski Vesi OÜ. 

1.5.4. Tertsiaarsektor 

Paldiski majanduses on kesksel kohal transpordiettevõtted: riigi omandis olevale AS 

Tallinna Sadamale kuuluv Paldiski Lõunasadam ja AS Paldiski Sadamad kuuluv 

Põhjasadam, ning nendega seotud teised ettevõtted. 

Lõunasadam on Tallinna Sadama AS jaoks tähtis eelkõige asendi tõttu, mis võimaldab 

ühe päevaga sooritada Rootsi-reisi. Sealt peetakse regulaarset parvlaevaühendust 

Kapellskäriga. Seda liini kasutatakse eelkõige veoautode üleveoks, reisijateliiklus on 

väike. Kaubalaevaliinid toimivad Soome, Saksamaale, Hollandisse, Suurbritanniasse. 

Sadamast veetakse välja puitu, turvast, vanametalli (ACI Industries AS ja Kuusakoski 

Eesti AS), heledaid naftasaadusi ja gaasikondensaati (Alexela Terminal AS). Sadam 

kavandab laienemist põhja suunas ja täiendavate kaide rajamist sega- või puistlasti jaoks. 

Lõunasadamaga seotud logistiline kompleks areneb. Alexela Terminal AS suurendab 

mahutiparki. Lõunasadama territooriumile toob oma tegevuse sõiduautode jaotuskeskus 

Hankost. 

Põhjasadamas on seni välja ehitatud kolm kaid, perspektiivis on kavandatud veel nelja 

kai rajamine. Toimumas on kai ehitus naftasaaduste transiitveo alustamiseks. Uus kai 

võimaldab sadamasse siseneda kuni19 m süvisega tankeritel. Seni on aga lahenduseta 

kütuse raudteed mööda juurdeveo ja kütuseterminaali ehitamise küsimused, mis võivad 

sadama kavandatud viisil toimima hakkamise aastateks edasi lükata. 

Sadamate edasine areng on tihedalt seotud raudtee infrastruktuuriga. Kaubaveo kasvu 

Tallinnast Paldiski poole piiravad Tallinna raudteesõlme läbilaskevõime ja vajadus 

kindlustada samal raudteel elektrirongiliiklus. 2005. a raudtee läbilaskevõime ammendub 

ja väljapääsuks on ainult Tallinnast ümbersõidu rajamine, milleni kulub aastaid. 

Kütuserongide töötlemiseks Alexela Terminal AS tarbeks on rajamisel uus kaubajaam. 

19


Ühistransport Paldiskisse toimub nii elektrirongide, autobusside kui marsruuttaksodega. 

Ühendust Tallinna ja Keilaga tuleb pidada heaks. AS Elektriraudtee elektrirong Keila- 

Tallinna poole väljub tööpäeviti 11 korda ja marsruuttakso 16 korda. Bussiliinidest on 

olulisim Tallinn-Harku-Keila-Paldiski. 

Jaekaubandusettevõtetest on olulisemad Dappo OÜ (toidukaubad) ja Konvers OÜ 

(kaubamaja), toitlustusettevõtetest hotell-restoran Valge Laev, Kapitalinorm OÜ 

(kohvik Lõunasadamas) ja Vana Vedur OÜ (kohvik raudteejaamas). Valge Laev on ka 

ühtlasi linna ainuke majutusettevõte (14 kohta). 

Muudest teenindusettevõtetest tasub mainida Hansapanga Paldiski kontorit, Paldiski 

Kinnisvarahalduse OÜ-d. 

Paldiski on eelkõige siseturismi jaoks sihtkohaks. Omal käel matkajad saavad kasutada 

tähistatud Pakri poolsaare matkarada. Ühepäevaseid pakettreise nii Pakri poolsaarele kui 

saartele pakuvad mitmed Tallinna reisikorraldajad. Turismivoogu ja sellest kohapeale 

laekuvad tulusid piiravad toitlustus- ja majutusvõimaluste nappus ning vaatamisväärsuste 

kohati puudulik tähistamine ja halb seisund. Turismi arendamiseks Pakri saartel on 

Paldiski linn koos erakapitaliga asutanud Pakri Saarte Arenduse Sihtasutuse. 

Avaliku halduse asutustest on Paldiskis linnavalitsus. 

Paldiski eripäraks on riigikaitse oluline koht majanduskompleksis, kuna siin paiknevad 

Kaitsejõudude Rahuoperatsioonide Keskus ja piirivalve. Avalikku korda ja julgeolekut 

kindlustavad politsei konstaablipunkt, Paldiski kiirabi ja päästeteenistus. 

Sotsiaalteenustega kindlustamises on juhtiv osa kohalikul omavalitsusel. Üldharidust 

annavad kaks munitsipaallasteaeda ja kaks gümnaasiumi. Eestikeelses lasteaias Naerulind 

on 5 rühma , kokku 94 kohaga. Kuigi linna registreeritud lapsed on kohtadega 

kindlustatud, on probleemiks rahuvalvajate lastele, eelkõige sõimerühmadesse kohtade 

võimaldamine. Lasteaed vajaks juurdeehitust. Venekeelses lasteaias Sipsik on samuti viis 

rühma, kokku 95 kohaga. Mõlemate lasteaiahoonete tehnoseisund on halb, need vajavad 

renoveerimist. 

Eestikeelses Paldiski Gümnaasiumis on 2004-2005 õppeaastal 13 klassikomplekti 233 

õpilasega, kellest 57 teistest omavalitsustest. Koolihoone võimsus on 300 õpilast. Hoone 

tehnoseisund on hea. Paldiski Vene Gümnaasiumis on 15 klassikomplekti 354 õpilasega, 

kellest 23 teistest omavalitsustest. Koolihoone võimsus on 560 õpilast. Vene 

Gümnaasiumi hoone on halvas tehnoseisundis. 

Mõlemas Paldiski koolis antavat haridust võib hinnata konkurentsivõimeliseks. Seoses 

gümnaasiumiastme väikese õpilaste arvuga mõlemas koolis ja suures osas eestikeelse 

õppe sisseviimisega vene koolide gümnaasiumiastmes kaalutakse mõlema kooli ühise 

gümnaasiumiosa loomist. 

Ligi 100 last käivad koolis väljaspool Paldiskit, sh 38 õhtukoolis õppijat Keilasse. 

Paldiskis avatakse oma õhtukool 2005. a. sügisest. 

20


Muusikakool (66 õpilast) tegutseb eesti gümnaasiumi ruumides. Põhimureks on 

ruumikitsikus. Huvikeskus ja selle koosseisus noortekeskus tegutsevad praegu küllalt 

halvas seisundis ruumides. Huvikeskuses töötavad laulustuudio jm huviringid, võimalik 

on saada psühholoogilist nõustamisteenust. 

MTÜ Paldiski Disainistuudio tegutseb erakoolina. Seal õpetatakse nii erinevaid 

kunstiliike kui kunstiteraapiat. Õpilasi on kokku sadakond, neist pidevalt osaleb umbes 

60. 

Munitsipaalasutusena tegutseb Paldiski Linnaraamatukogu, mis kolis 2000. a uutesse 

ruumidesse Rae t 38. Raamatukogu ruumide remont jätkub. Paldiski muuseum on 

ajutiselt suletud, kuni remonditakse selle jaoks uus pind Rae t 38. 

Tervishoiuteenuseid pakuvad Paldiski Perearstid OÜ, kus tegutseb kaks perearsti ja 

lastearst ning OÜ Paldiski Mediluks. 

Sotsiaalhoolekandeteenuseid osutavad Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakond, Punase 

Risti Paldiski osakond, MTÜ Paldiski Lastekaitseliit, ja MTÜ Meridemm. 

Sotsiaalosakonna peamised teenused on toetuste maksmine ja abivajajate nõustamine. 

Linnavalitsus ostab vanurite koduhooldusteenust. Teenuse vajadus on kaetud. 

Erandjuhtudel, kui koduhooldusest ei piisa, ostab linn teistelt omavalitsustelt 

hooldekoduteenust. Paldiski Punane Rist on korraldanud supikööki ja lastelaagreid 

asotsiaalsetest peredest lastele. MTÜ Paldiski Lastekaitseliit tegutseb projektipõhiselt. 

MTÜ Meridemm on korraldanud noortele matkalaagreid. 

1.6. Linna juhtimine 

1.6.1. Haldusstruktuur 

Paldiski Linnavolikogu koosneb 13 liikmest. Volikogu on moodustanud neli komisjoni: 

revisjonikomisjon, eelarve- ja arengukomisjon, sotsiaal- ja humanitaarkomisjon ning 

keskkonnakomisjon. 

Paldiski Linnavalitsusel on kolm liiget. Linnavalitsuse haldusaparaat koosneb linnapeast 

ja abilinnapeadest, nende vahetus alluvuses töötavatest ametnikest, sotsiaalosakonnast, 

raamatupidamisosakonnast ja linnakantseleist (joonis 4). 

21


Joonis 4. 

Paldiski Linnavalitsuse haldusaparaadi struktuur 

Linnapea 

Abilinnapea 

Abilinnapea 

Heakorrainspektor 

Maakorraldaja 

Haridus- ja kultuurinõunik 

Sise- ja välisprogrammide 

spetsialist 

Raamatupidamisosakond: 

Pearaamatupidaja 

Pearaamatupidaja asetäitja 

Ökonomist 

Raamatupidajad 

Sotsiaalosakond: 

Sotsiaalnõunik 

Juhataja 

Lastekaitsetöötaja 

Sotsiaaltöötaja 

Koristaja 

Linnakantselei: 

Linnasekretär 

Elanike registriteenistuse 

peaspetsialist 

Sekretär-konsultant 

Sekretär-referent 

Majahoidja 

Koristaja 

Paldiski linna hallatavad asutused on: Paldiski Gümnaasium, Paldiski Vene 

Gümnaasium, Lasteaia Sipsik, Lasteaia Naerulind, Paldiski Muusikakool, 

Linnaraamatukogu ja Huvikeskus. 

Linna omandis on Paldiski Vesi OÜ. Paldiski linn on SA Rehabilitatsioonikeskus ja Pakri 

Saarte Arenduse SA asutaja. 

1.6.2. Eelarve 

Perioodil 1997-2004. a on eelarve omatulud ja riigitoetused kasvanud kokku 20 milj kr-lt 

40 milj kr-le (joonis 5). Seejuures moodustavad riigitoetused siiski üle 40% eelarve 

tuludest. 

22


Joonis 5. Omatulud ja toetused Paldiski eelarves, 1997-2004 

25000 

20000 

Tuh. kr 

15000 

10000 

Omatulud 

Toetused 

5000 

0 

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 

Allikas: Rahandusministeeriumi andmete põhjal 

Kulude struktuuris on investeeringute osa madal (joonis 6). Aastail 1997-2004 on 

investeeringute maht küündinud vaid kahel aastal 4 milj kr-ni. Investeeringud on tehtud 

valdavalt riiklike sihtotstarbeliste toetuste arvel. 

Joonis 6. Paldiski eelarve jooksvad ja investeeringukulud, 1997-2004 

Tuh. kr 

45000 

40000 

35000 

30000 

25000 

20000 

15000 

10000 

5000 

0 

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 

Jooksvad kulud 

Investeeringud 


Linna investeerimisvõimet on pärssinud kõrge laenukoormus, mis ulatus 2000.a 68% 

eelarve mahust. Järgnevatel aastatel on laenukoormus jõudsalt kahanenud (joonis 7). See 

lubab loota, et lähitulevikus linna investeerimisvõimekus kasvab. 

23


Joonis 7. Paldiski laenukoormus 31. dets. seisuga, 2000-2003 

Tuh. kr 

16000 

14000 

12000 

10000 

8000 

6000 

4000 

2000 

0 

2000 2001 2002 2003 

80 

70 

60 

50 

40 

30 

20 

10 

0 

% 

Laen koos intressidega 

Laenukoormus eelarve 

suhtes 


1.6.3. Linnasisene koostöö 

Kindlustamaks elanikkonna heaolu teeb Paldiski linnavalitsus oma haldusterritooriumil 

koostööd nii riigiasutuste, eraettevõtjate kui mittetulundusühendustega. 

Kiirabibrigaadi säilitamiseks on antud rahalist toetust kommunaalkulude katmiseks. 

Samuti antakse OÜ Paldiski Perearstikeskusele kommunaalkulude osaliseks katmiseks 

toetust. 

MTÜ-dest toetab linn eelkõige neid, kes osutavad üldkasulikke teenuseid. Toetusi on 

taotlenud ja saanud Disainistuudio, Pakri Spordiklubi, Kultuuripärand, Meedia Liit, 

Paldiski Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, Paldiski Punane Rist, Meridemm, 

Paldiski Lastekaitse Ühing jt. 

1.6.4. Linna siseriiklik ja väliskoostöö 

Paldiski linn on Eesti Linnade Liidu liige. Asutajaliikmena osaleb Paldiski MTÜ Eesti 

Tervislike Linnade Võrgustikus. Võrgustikku kuuluvad linnad püüdlevad selle poole, et 

neis oleks tervislik elada, nende arengukavas peab integreeritult sisalduma tervisehoidlik 

mõte. 

Koostöös Harjumaa kohalike omavalitsustega on üheks peamiseks vormiks osalemine 

MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuses. 

Paldiski sõpruslinnad välisriikides on Kirkkonummi (Soome) ja Norrtälje (Rootsi). 

Kirkkonummiga on sõlmitud koostööleping. Praktiline koostöö on olnud peamiselt 

kirikukoguduste tasandil, mille käigus on Soome partnerite abiga renoveeritud Paldiski 

Nikolai kirik ning paigaldatud sinna orel. Norrtäljega on sõlmitud koostööleping, mis 

24


käsitleb haridust ja kultuuri, piiriülest turismi ning kogemuste vahetamist omavalitsuste 

tasandil. 

Ametlike sõpruslinnade kõrval on Paldiskil kujunenud välja koostöö Altenholzi ja 

Stavenhageni linnadega ning Gorgasti vallaga Saksamaalt ja Ruijena linnaga Lätist. 

Altenholziga on alla kirjutatud koostööprotokoll, mis käsitleb järgmisi valdkondi: lapsed, 

noored ja sotsiaalvaldkond, kogudused, poliitilise tasandi koostöö (omavalitsustöötajad), 

ettevõtjate koostöö. Stavenhageniga suhete arendamise aluseks on sarnased probleemid 

endiste sõjaväelinnadena. Koos osaletakse Interreg IIIB projektis Convernet, mis on 

suunatud endiste sõjaväelinnade kohandamisele tsiviilkasutuseks. Gorgastiga, mis samuti 

osaleb eelmainitud Convernet projektis, on väljavaateid koostööks eeskätt piiriületava 

turismi valdkonnas. Ruijenaga on ettevalmistamisel koostööraamistik. 

Paldiski linn on Läänemere Linnade Liidu liige. Paldiski linn on ka rahvusvahelise 

liikmeskonnaga MTÜ Eurohouse, mis regionaalse koostöö kaudu toetab Eesti 

integratsiooni Euroopasse, liige. Eurohouse’i tegevus on projektipõhine. 

Paldiski osaleb rahvusvahelises projektitöös. Käesoleval ajal on selle näideteks projekt 

Convernet (militaaralade kohandamine tsiviilkasutuseks, partnerid kaheksast riigist) ja 

Kusti II (sotsiaaltöö alane koolitus ja kogemuste vahetamine, Eesti ja Soome partnerid). 

1.7. Väliskeskkonna trendid ja mõjud 

Tuleviku kavandamisel tuleb arvesse võtta väliskeskkonnas valitsevaid trende. 

Lähitulevikus Eestis toimivatest suundumustest võib Paldiski jaoks olulisemateks pidada 

järgmisi: 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kasvavad välisinvesteeringud 

Tööstuse nihkumine Tallinnast välja 

Rahvastiku vananemine ja kahanemine 

Tallinna valglinnastumine 

Kasvav EL-Venemaa kaubandus 

Kasvav turism, sh väljapoole Tallinna 

Kasvav tähelepanu inimkapitalile 

Tööjõu liikumine 

Odavale tööjõule baseeruvate harude konkurentsivõime langus 

Keskkonnanõuete karmistumine 

Välisinvesteeringute kasv on üks osa majanduse globaliseerumisest, millega suurfirmade 

kapital liigub üle riigipiiride hõlpsasti sinna, kus tootmine on kõige kasumlikum. Seni kui 

Eesti suudab pakkuda välisettevõtjaile atraktiivset ettevõtluskeskkonda, on Paldiskil 

võimalik oskusliku tegutsemisega osa sissetulevaid investeeringuid endale saada. 

Välisinvesteeringutele lisaks paiknevad lähiaastatel pealinna lähikonda ümber mitmed 

Tallinna ettevõtted. Mõnede neist jaoks võib osutuda samuti soodsaks asukohaks 

Paldiski. 

25


Kasvav EL-Venemaa kaubandus, mis Eesti jaoks on peamiselt transiit, moodustab ühe 

osa majanduse globaliseerumise protsessist. Ettenähtavas tulevikus kasvav kaubavahetus, 

milles ka Paldiski oma sadamatega osaleb, muudab Paldiski atraktiivseks nii 

välisinvestoritele kui kohalikele ettevõtjatele. 

Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb. Selles olukorras on eelisolukorras vähesed sisserände 

ülekaaluga linnad ja vallad, Paldiski nende hulgas, sest seal on vaba tööjõudu uute 

töökohtade loomiseks. See on oluline argument investeeringute meelitamiseks. 

Majandusliku heaolu kasvades on jõukamad Tallinna elanikud hakanud soetama eramuid 

linnastu äärealadele. Taoline Tallinna valglinnastumine, mille üheks osaks on uute 

elamupiirkondade teke, annab uusi jõukaid elanikke Harjumaa valdadele ja linnadele, 

tugevdab nende maksubaasi ja inimpotentsiaali. Tõenäoliselt tekib osa uusi 

eramupiirkondi ka Paldiski vabale maale. 

Arenenud riikide elanike heaolu kasv loob aluse vaba aja teenuste ja turismi nõudluse 

kasvuks. Välisturismi voog Eestisse kasvab, seejuures kasvab ka Tallinnast kaugemate 

piirkondade külastamine. Teiselt poolt kasvab Eesti elanike elatustaseme kasvuga 

siseturism. Paldiskil oma värvika ajaloo ning loodus- ja kultuuripärandiga on head 

eeldused oma turismitulusid kasvatada. 

Kui eelnimetatud trendid on Paldiski jaoks põhiliselt soodsad, siis on ka võimaliku 

negatiivse mõjuga suundumusi. 

Arenenud riikides kasvab tööjõu väljaõppe ja täiendõppe osatähtsus, kuna kvalifitseeritud 

ja uuendusvõimeline tööjõud muutub peamiseks ettevõtete paigutamise faktoriks. Selles 

osas on Paldiskil raske edeneda, kuna kutseõppe ja täiendõppe võimaluste osas sõltutakse 

Eesti teistest linnadest. Liiati piirab riigikeele vähene oskus suure osa Paldiski inimeste 

konkurentsivõimet tööturul. 

Tööjõu vaba liikumine EL-s ja kvalifitseeritud tööjõu puudus Eestis teravdab konkurentsi 

tööjõu pärast. Kui Paldiski ei suuda pakkuda tasuvaid või muul viisil atraktiivseid 

töökohti, kaotab ta, nagu paljud muud Eesti paigad, oma parimat tööjõudu. 

Eesti kaotab odaval tööjõul baseeruvat konkurentsivõimet. Selle tagajärjel toimib 

tendents, et odavat masstööd tegevad ettevõtted suletakse ja tootmine kolitakse ümber 

veel odavamatesse riikidesse. Võimalik on, et ka mõned Paldiski töötajatele tööd andvad 

ettevõtted lähevad sulgemisele. 

Pidevalt karmistuvad keskkonnakaitse nõuded ja kasvab elanikkonna terviseteadlikkus. 

Sellest seisukohast on Paldiski arendamisel oluline pöörata tähelepanu jääkreostuse 

kõrvaldamisele ja hea keskkonnaseisundi tagamisele. 

26


2. OLUKORRA HINNANG JA STRATEEGIA 

2.1. Olukorra hinnang 

Tabel 8. Paldiski tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud 

 

 

 

 

 

 

 

 

1 - ; 

-/ 

 

- 

% 

1/// 

 

-../00,0 

7 / 

2 

' 

..// / 

 

 

 

 

 

 

 

 

(/0 

/,/ 

% 0/ 0 

 

) 

, / 

 

- 

) / 

0 

9,/ 0 

/ 

% 00.. 

 

(..0 0 

.. 

 

9 0 

/ 

 

 

 

9/%1 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- /0 

70 ,//@ 

 

%)%/ 

0 

- , 

 

=- 

 

 

 

 

 

1../0/%/ 

 

) 

 

(, 

-/ 

(/ 

 

;$6+(69 

27


Eelnevast tabelist (tabel 8) ilmneb, et Paldiski nõrkused tulenevad siiani suurel määral 

omaaegsest suletud sõjaväelinna pärandist: linna kui elukeskkonna puudused, sotsiaalsed 

probleemid, ettevõtluse tagasihoidlik tase ja infrastruktuuride vananemine v. 

puudulikkus. 

Sadamate ja Rahuoperatsioonide keskuse arenguga on tekkinud linnale uued tugevused 

lisaks varasematele, milleks on asend pealinna satelliidina ning väärtuslik loodus- ja 

ajaloopärand. Tänaseks on Paldiski tugevusteks muutunud ka väljaspool linna töötav 

tööjõud, mis võiks rakendust leida oma linnas, ja linna vaba maa. 

Paldiski arengut toetavad mitmed võimalused, mida pakub väliskeskkond. Sadamate ja 

sadamatega seotud ettevõtluse arengut võimaldavad transiitkaubanduse ja laevaliikluse 

oodatav kasv ning investorite huvi. Turismi kasvu soodustab vastava nõudluse kasv. 

Vaba maa kasutuselevõttu võimaldab toimuv Tallinna valglinnastumine. 

Ohtudest on olulisemad keskkonnaohud, mis seonduvad linna majandusarenguga. Selle 

kõrval on sotsiaalsed ohud. Linn tõmbab Tallinna sotsiaalselt probleemseid peresid, mis 

halvendab veelgi siinseid sotsiaalolusid. Laienema kipuvad narkomaania, AIDS; HIV. 

Piiratud töövõimaluste korral võib parem tööjõud linnast lahkuda. 

2.2. Visioon 

Paldiski linna arenguvisioon aastaks 2015 on järgmine: 

Paldiski on mitmekesise majandusega, rohelise elukeskkonnaga, sotsiaalselt 

turvaline multikultuurne sadamalinn, mis on soodne elamiseks ja atraktiivne 

turistina külastamiseks. 

Majanduse mitmekesisus tähendab nii uut väike- ja keskettevõtlust, mis kujuneb välja 

olulisel määral seoses sadamate, logistika, välisinvesteeringute ning turismiga kui ka 

mittetulundus- ja avaliku sektori kasvanud osa turismi- ja vaba-aja teenuste osutamisel. 

Roheline elukeskkond hõlmab nii linnakeskuse korrashoidu, keskkonnaohutuse 

tagamist, vastavust terviselinna nõuetele, uute elamupiirkondade ja turismiobjektide 

loodussäästlikku planeerimist kui Pakri poolsaare ja saarte looduse kasutamist, arvestades 

looduskaitse ning rohevõrgustiku säilitamise nõudeid ning elanike vajadust korrastatud 

puhkemaastike järele. 

Sotsiaalne turvalisus tähendab sotsiaalselt nõrgemate elanikkonna rühmade erivajaduste 

arvestamist omavalitsuse poolt ja neile selliste tugiteenuste või elamistingimuste 

võimaldamist, mis aitavad neil taastada ise toimetulek või kui see pole võimalik, 

kindlustada ühiskondlikult õiglaselt toetatud elamine. 

Multikultuurne tähendab laialdaste võimaluste kindlustamist kõigi linnas elavate 

rahvuste omakeelse kultuuri ja hariduse viljelemiseks Eesti seadustega antud raames. 

28


Sadamalinn tähendab seda, et sadamate ümber on kujunenud välja ettevõtluse kobarad, 

mis pakuvad märkimisväärselt töökohti linnaelanikele ning linna huve arvestavalt on 

kasutusele võetud reisilaevaliiklusega seotud turismipotentsiaal. 

Soodsad elamistingimused tähendavad piisava arvu töökohtade, üld- ja huvihariduse, 

arstiabi ning mitmekesiste vaba aja teenuste kättesaadavust oma linnas, aga samuti 

mõistliku hinnaga kvaliteetseid kommunaalteenuseid. 

Atraktiivsus turismisihtkohana tähendab vaatamisväärsuste korrastatust, 

eksponeeritust, piisavat majutus- ja toitlustusvõimsust ning terviklike turismitoodete 

pakkumist. 

2.3. Strateegia 

Linna edu tagamiseks visiooni suunas liikumisel viiakse üksteist toetavalt ellu kolme 

suunda: majanduse arendamist, elamuehitust ning elukeskkonna ja sotsiaalolude 

parandamist. 

Pikemas perspektiivis saab paldiskilaste heaolu kasv tugineda eeskätt majanduse 

arengule, mis annab nii täiendavaid töökohti, palgatulusid, kohalikku nõudlust kui 

maksutulu avalike teenuste taseme tõstmiseks. Majanduse arengu jaoks on Paldiskil 

olulised tugevused: transpordi- ja logistikakeskuse funktsioon, Tallinna lähedus, turismi 

soodustav loodus- ja ajaloopärand ning Rahuoperatsioonide keskuse paiknemine linnas. 

Seda toetavad väljastpoolt võimalustena transiitkaubanduse ja laevaliikluse oodatav kasv, 

väljastpoolt pärit investorite huvi ning nõudlus puhketeenuste ja vaba aja sisustamise 

järele. Majanduse areng vähendab töökohtade nappust ja ohtu tööjõu väljavooluks mujale 

Eestisse ja välismaale. Tulenevalt oma pädevusest aitab linn majanduse arendamisele 

kaasa: 

õigeaegse ja sujuva planeerimistegevusega, 

kohaturundusega investoritele, 

majanduse arendamiseks vajaliku maa ettevalmistamisega, 

tehniliste infrastruktuuride kaasajastamisega, 

koostööga mittetulundussektori ja ettevõtjatega linna turismieelduste 

kasutuselevõtul, 

majanduslikult kasuliku koostööga Rahuoperatsioonide keskusega. 

Lisaks ettevõtlusele saab Paldiski toetudes oma Tallinna satelliitlinna positsioonile ja 

atraktiivsele maastikule Pakri poolsaarel arendada elamuehitust uutes 

eramupiirkondades osaledes sellega Tallinna valglinnastumises. Uusasukate maksud 

suurendavad linna eelarvetulusid. Kasvab nõudlus kohalike era- ja avalike teenuste järele. 

Uute eramupiirkondadega luuakse linna uut tüüpi elukeskkond, mis võiks soodustada 

kõrge kvalifikatsiooniga ja juhioskustega inimeste praegusest enamat linna elama 

asumist. See on omakorda kohalikku algatusvõimet ja ettevõtlikkust soodustav tegur. 

Linn aitab uute elamupiirkondade arengule kaasa: 

õigeaegse ja sujuva planeerimistegevusega, 

29


tehniliste ja sotsiaalsete infrastruktuuride ning avalike teenuste asjakohase 

arendamisega. 

Majanduse kasv ja eramupiirkondade väljaarendamine annavad küll soodsa impulsi 

mitmete nõrkuste kõrvaldamiseks pikemas perspektiivis, kuid tasakaalustatud arengu 

printsiibist ja linna seadusjärgsetest kohustustest lähtudes on vaja järjepidevalt tegelda 

elukeskkonna parandamise ja sotsiaalprobleemidega kasutades selleks ära mh EL ja 

Eesti riigi toetusi. Seejuures sõltub Paldiskis enamiku avalike teenuste osutamine täna 

väga olulisel määral selleks vajalike hoonete ja rajatiste olemasolust ja tehnilisest 

seisundist. Osa hädavajalikest hoonetest ja rajatistest täna lihtsalt puudub, enamus 

olemasolevaist aga vajavad halva tehnilise olukorra või moraalse vanaduse tõttu 

renoveerimist või rekonstrueerimist. Lisaks edendab linn sotsiaalset turvalisust ja 

noorsootööd. Linn parandab elukeskkonda ja sotsiaalseid olusid järgmistel viisidel: 

linna omandis olevate avalike teenuste osutamiseks kasutatavate hoonete ja 

rajatiste renoveerimine, rekonstrueerimine ja uute rajamine; 

pakutavate avalike vaba aja veetmisega seotud teenuste taseme tõstmine ja seni 

puudunud, Eesti üldiste tavade järgi hädavajalike teenuste alustamine; 

linna heakorra, keskkonna puhtuse ja jäätmehoolduse tagamine; 

seni puudunud kuid seadusjärgsete või Eestis heaks tavaks kujunenud 

sotsiaalhoolekandeteenuste alustamine; 

koostöö linnavõimude, elanikkonna, ettevõtluse ja mittetulundusühenduste vahel 

sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. 

2.4. Üldised ja valdkondlikud eesmärgid 

Strateegia elluviimiseks määratakse kindlaks Paldiski üldised arengueesmärgid. Need on 

järgmised: 

Majanduse suunal: 

Rohkem töökohti 

Aktiivne turismipiirkond 

Elamuehituse suunal 

Kvaliteetsed uuselamupiirkonnad 

Elukeskkonna ja sotsiaalolude suunal: 

Nüüdisaegsed avalike teenuste infrastruktuurid 

Korrastatud ja ohutu elukeskkond 

Konkurentsivõimeline tööjõud 

Head võimalused vaba aja kultuurseks ja sportlikuks veetmiseks 

Sotsiaalne turvalisus 

Kuna linna juhtimine on valdkonnapõhine, siis määratakse üldiste eesmärkide 

elluviimiseks. igale kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkonnale üks või enam spetsiifilist 

valdkondlikku arengueesmärki. Valdkondlikud eesmärgid võetakse aluseks valdkondade 

ülesannete ja nende lahendamiseks vajalike tegevuste määratlemiseks. 

30


Paldiski strateegilised üldised ja valdkondlikud eesmärgid ajaks kuni 2015 on esitatud 

alljärgneval joonisel 8. 

Joonis 8. 

Paldiski linna üldised ja valdkondlikud arengueesmärgid 

31


3. VALDKONDADE PRIORITEETSED ÜLESANDED JA 

TEGEVUSED 

Allpool on lähtuvalt valdkondlikest eesmärkidest esitatud kohaliku omavalitsuse 

tegevusvaldkondade kaupa prioriteetsed ülesanded Paldiski linna jaoks aastani 2015 ja 

nende lahendamiseks ette nähtud konkreetsed tegevused. 

3.1. Kommunaalteenuste ja tehnilise infrastruktuuri arendamine 

Eesmärk: Ettevõtluse arengut võimaldavad tehnilised infrastruktuurid 

Ülesanne: Ettevõtete paigutamise või laiendamise infrastruktuurne 

tagamine 

Tegevused: 

Katlamaja tööstuspiirkonna infrastruktuuriühenduste 

väljaehitamine 

Linnapoolsete infrastruktuuriühenduste väljaehitamine 

laienevaile ettevõtteile või selle korraldamine vastavalt 

vajadusele 

Eesmärk: Tehniliselt korras tänavad 

Ülesanne: Linna territooriumil asuva teedevõrgu rekonstrueerimine 

Tegevused: 

Linna keskuse tänavate katte uuendamine, kõnniteede 

rekonstrueerimine ja rajamine 

Parklate rajamine linna keskusse 

Uute elamupiirkondade juurdepääsu- ja sisetänavate 

remont, rekonstrueerimine ja rajamine 

Rattateede ja rulluisuradade rajamine 

Ülesanne: Linna territooriumil tänavavalgustuse uuendamine 

Eesmärk: Nõuetelevastav ühisveevarustus ja kanalisatsioon 

Ülesanne: Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale (ÜVK)vastav 

võrkude rekonstrueerimine ja rajamine 

Tegevused: 

ÜVK arengukava täiendamine suvilapiirkondade ja uute 

elamupiirkondade vajadusi arvestades 

Uue reoveepuhasti rajamine 

Torustike uuendamine ja rajamine 

Eesmärk: Ohutusnõuetele vastavad elamud, heakorrastatud linnaruum 

Ülesanne: Linna keskuse elamufondi hooldatuse tagamine 

Tegevused: 

Linna kaasabi majaomanikele hoonete ohutusnõuete 

tagamisel 

Linna kaasabi majade renoveerimise korraldamisel 

Avaliku linnaruumi heakorra ja ilme parandamine 

32


Ülesanne: Haljasmaade majandamise arendamine 

Tegevused: 

Haljastuse arengukava koostamine 

Haljasmaade majandamise parendamine 

Uue kalmistu ja kabeli rajamine koostöös Keila vallaga 

3.2. Kultuuri ja spordi arendamine 

Eesmärk: Infrastruktuur mitmekülgseks kultuuri- ja sporditegevuseks 

Ülesanne: Nüüdisaegse infrastruktuuri rajamine 

Tegevused: 

Polüfunktsionaalse kultuuri- ja spordikeskuse rajamine 

Paldiski rehabilitatsioonikeskuse renoveerimise viimane 

etapp 

Linnastaadioni rajamine ning laste spordi- ja 

mänguväljakute rajamine hoovides 

Noortekeskuse uute ruumide välja ehitamine ja 

sisustamine 

Vabaõhulava rajamine Peetri kindlusse 

Linna raamatukogu-muuseumi edasiarendamine 

Eesmärk: Mitmekesised ja kättesaadavad vaba aja teenused 

Ülesanne: Kultuuri- ja spordiobjektide opereerimise korraldamine 

Tegevused: 

Ülesannete delegeerimine mittetulundussektorile 

Uute ametikohtade loomine ja mehitamine 

Linna toetused teenuste kättesaadavuse tagamiseks 

elanikele 

Ülesanne: Mittetulundussektori kultuurilise ja spordialase tegevuse 

laiendamine 

Tegevused: 

Projektipõhised toetused mittetulundussektorile 

Eesmärk: Korrastatud vaatamisväärsused ja matkarajad 

Ülesanne: Pakri poolsaare vaatamisväärsuste korrastamine 

Tegevused: 

Kaitsealuste objektide ja mälestiste nimekirja täiendamine 

Viidastamine ja infotahvlite paigaldamine 

Peetri kindluse väljaarendamine turismibaasiks 

Georgi kiriku ja A. Adamsoni muuseumi renoveerimine 

Turismiinfopunkti avamine 

Turismiinfomaterjalide tootmine ja uute levikanalite 

käivitamine 

Väikealuste sadama ehitus 

Pakri poolsaare matkaraja korrastamine ja viidastamine 

33


Ülesanne: Pakri saarte avaliku turismi infrastruktuuri väljaarendamine 

Tegevused: 

Matkaradade tähistamine ning turismiobjektide 

viidastamine 

Linnapoolseks turismi arendamiseks vajaliku maa 

munitsipaliseerimine saartel 

 

Pakri saarte arengukava ja teiste arendusdokumentide 

väljatöötamine 

Eesmärk: Mitmekesised atraktsioonid ja turismitooted 

Ülesanne: uute atraktsioonide ja turismitoodete loomine 

Tegevused: 

Koostöö ettevõtjate ja mittetulundussektoriga uute 

turismitoodete turule toomiseks ja atraktsioonide 

rajamiseks 

 

 

3.3. Hariduse arendamine 

Koostöö ettevõtjate ja mittetulundussektoriga Pakri saartel 

turistidele erateenuste väljaarendamisel vastavalt Pakri 

saarte arengukavale 

Turistidele orienteeritud tasuliste teenuste väljaarendamine 

linnale kuuluvate kultuuri- ja spordiobjektide baasil 

Regulaarsed tõmbeüritused koostöös ettevõtjate ja 

mittetulundussektoriga 

Eesmärk: Heade õpitingimuste ja piisava mahutavusega lasteaia- ja koolimajad 

Ülesanne: Gümnaasiumide ja muusikakooli õpitingimuste parandamine 

Tegevused: 

Paldiski Vene Gümnaasiumi renoveerimine ja juurdeehitus 

Paldiski Gümnaasiumi hoone renoveerimise viimane etapp 

Maja rekonstrueerimine või rajamine muusikakoolile 

Õppevahendite ja inventari täiendamine 

Ülesanne: Lasteaedade renoveerimine ja ehitus 

Tegevused: 

Lasteaia Naerulind juurdeehitus ja hoone remont 

Lasteaia Sipsik renoveerimine 

Uue lasteaiahoone rajamine 

Eesmärk: Tööeluks ettevalmistust pakkuv heatasemeline haridus 

Ülesanne: Heatasemelise hariduse kindlustamine 

Tegevused: 

Gümnaasiumide juhtimise ümberkorraldamine vastavalt 

koolide arengukavadele 

Eelkutseõppe või kutseõppe võimaluste loomine linnas 

koostöös riigi ja ettevõtjatega 

34


3.4. Sotsiaalhoolekande arendamine 

Eesmärk: Nüüdisaegne sotsiaalhoolekande infrastruktuur 

Ülesanne: Sotsiaalmaja ja varjupaiga rajamine 

Tegevused: 

Sotsiaalmaja rajamine korterite kohandamise teel toetatud 

elamise teenuse pakkumiseks puuetega inimestele 

(Sadama 24) 

Sotsiaalkeskuse (vanurite päevakeskuse) ruumide 

väljaehitamine ja sisustamine sotsiaalmajas 

Hoone kohandamine varjupaigaks vähese sotsiaalse 

toimetulekuvõimega peredele 

Eesmärk: Vanurite ja vaegurite tagatud toimetulek 

Ülesanne: Toimetulekut toetavate teenuste väljaarendamine 

Tegevused: 

Toetatud elamise teenuste käivitamine 

Sotsiaalkeskuse käivitamine 

Eesmärk: Sotsiaalselt õiglased abivõimalused hädasolijaile 

Ülesanne: Linna sotsiaalhoolekande kompleksne kavandamine 

Tegevused: 

Sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine 

Ülesanne: AIDS/HIV ning narkomaania ennetus- ja tõrjetöö tugevdamine 

Tegevused: 

AIDS/HIV ning narkomaania jooksva ennetus- ja tõrjetöö 

tugevdamine koostöös riigi ja mittetulundussektoriga 

Projektitöö AIDS/HIV ning narkomaania vastu koostöös 

riigi ja mittetulundussektoriga 

Eesmärk: Tagatud abivõimalused töötute ja heitunute tööellu aitamiseks 

Ülesanne: Koostöö riigi- ja mittetulundussektoriga tööhõive edendamiseks 

Tegevused: 

Projektitöö tööhõive edendamiseks 

3.5. Keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse arendamine 

Eesmärk: Nõuetekohane jäätmehooldus kogu linna territooriumil 

Ülesanne: Jääkreostuse kõrvaldamine 

Tegevused: 

Prügila sulgemine ja kahjutustamine 

Katlamaja ümbruse pinnase õlireostuse kõrvaldamine 

Jääkreostuse kõrvaldamine ja endiste sõjaväeobjektide 

maa-alade tsiviilkasutuseks ettevalmistamine vastavalt 

tekkivatele arenguvajadustele 

Ülesanne: Jäätmehoolduse korraldamine vastavalt jäätmekavale 

Tegevused: 

Elanike teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitse ja 

35


jäätmehoolduse alal 

Eesmärk: Normidele vastav väliskeskkonna seisund 

Ülesanne: Õhusaaste ohjamine 

Tegevused: 

Õhusaaste seire ja selle tulemuste avalikustamise süsteemi 

käivitamine koostöös ettevõtjatega 

Ülenormatiivse välisõhusaaste vältimise meetmete 

rakendamine koostöös ettevõtjatega 

Linna katlamaja õhusaaste vähendamine koostöös 

soojusettevõtjaga 

3.6. Linna juhtimise arendamine 

Eesmärk: Õigeaegsed planeeringud 

Ülesanne: Planeeringute koostamine 

Tegevused: 

Pakri maastikukaitseala piiride korrigeerimine koostöös 

Keskkonnaministeeriumiga 

Osaüldplaneeringute koostamine linna üldplaneeringus 

ette nähtud detailplaneerimise piirkondades 

Osaüldplaneeringu koostamine Pakri saarte kohta 

Detailplaneeringu koostamine Pakri saartel turismi 

arendamise võimaldamiseks 

Detailplaneeringute koostamise korraldamine vastavalt 

arenguvajadustele 

Eesmärk: Mainekas äri- ja turismilinn 

Ülesanne: Süstemaatiline linnaturundus 

Tegevused: 

Üritused linna tutvustamiseks investeerimise ja turismi 

sihtkohana 

Uute linnaturunduskanalite käivitamine 

36


4. TEGEVUSKAVA 

Arengukava viiakse ellu tegevuskava alusel, mis koostatakse kolmeks eelarveaastaks ette. 

Tegevuskava on koostatud kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa, selle 

struktuur põhineb strateegilistel valdkondlikel eesmärkidel ja vastavatel prioriteetsetel 

ülesannetel. Tegevuskava kogumaht aastateks 2006-2008 on 124 330 tuh kr, sh 

linnaeelarvest 10 525 tuh kr. 

Tähistab tegevuskava tabelites finantseerimist linna eelarve jooksvatest 

kuludest. 

37


4.1. Kommunaalteenuste ja tehnilise infrastruktuuri arendamine 

Eesmärk: Ettevõtluse arengut võimaldavad tehnilised infrastruktuurid 

Ülesanne: Ettevõtete paigutamise või laiendamise infrastruktuurne 

tagamine 

Tegevused: Katlamaja tööstuspiirkonna infrastruktuuriühenduste 

väljaehitamine 

Eesmärk: Tehniliselt korras tänavad 

Ülesanne: Linna territooriumil asuva teedevõrgu rekonstrueerimine 

Tegevused: 

Maksumus (tuh kr) 

2006 2007 2008 Kokku 

Õlireostuse Õlireostuse 

kõrvaldamise kõrvaldamise 

hinna sees, vt hinna sees, vt 

Keskkond Keskkond 

Sh linna 

eelarvest 

Muud finantsallikad 

Vastutaja 

Riik, EL, välisabi Linnavalitsus 

Linna keskuse tänavate katte uuendamine, kõnniteede 

1000 1000 1000 Linnavalitsus 

rekonstrueerimine ja rajamine 

Parklate rajamine linna keskusse 5000 Erasektor Linnavalitsus, 

majaomaniku 

d 

Uute elamupiirkondade juurdepääsu- ja sisetänavate 

4000 Erasektor Arendaja, 

remont, rekonstrueerimine ja rajamine 

linnavalitsus 

Ülesanne: Linna territooriumil tänavavalgustuse uuendamine 500 500 500 Linnavalitsus, 

maaomanikud 

Eesmärk: Nõuetelevastav ühisveevarustus ja kanalisatsioon 

Ülesanne: ÜVK arengukavale vastav võrkude rekonstrueerimine ja 

rajamine 

Tegevused: ÜVK arengukava täiendamine suvilapiirkondade ja uute 10 10 10 Linnavalitsus 

elamupiirkondade vajadusi arvestades 

Uue reoveepuhasti rajamine 2980 17330 15100 35410 Paldiski Vesi, Paldiski Vesi 

KIK, välisabi 

Torustike uuendamine ja rajamine Paldiski Vesi Paldiski Vesi 

Eesmärk: Ohutusnõuetele vastavad elamud, heakorrastatud linnaruum 

Ülesanne: Linna keskuse elamufondi hooldatuse tagamine 

Tegevused: Linna kaasabi majaomanikele hoonete ohutusnõuete 

Linnavalitsus 

tagamisel 

Linna kaasabi majade renoveerimise korraldamisel Linnavalitsus 

Avaliku linnaruumi heakorra ja ilme parandamine 20 20 20 60 60 Linnavalitsus 

Ülesanne: Haljasmaade majandamise arendamine 

Tegevused: Haljasmaade majandamise parendamine 50 50 50 150 150 Linnavalitsus 

Kokku 3060 17900 16170 46130 1720 

38


4.2. Kultuuri ja spordi arendamine 

Eesmärk: Infrastruktuur mitmekülgseks kultuuri- ja sporditegevuseks 


2006 2007 2008 Kokku 


eelarvest 

Muud finantsallikad 

Vastutaja 

Linna raamatukogu-muuseumi edasiarendamine 50 50 100 100 Linnavalitsus 

Eesmärk: Mitmekesised ja kättesaadavad vaba aja teenused 

Ülesanne: Kultuuri- ja spordiobjektide opereerimise korraldamine 

Uute ametikohtade loomine ja mehitamine 

(rehabilitatsioonikeskus) 200 200 

Eesmärk: Korrastatud vaatamisväärsused ja matkarajad 

Ülesanne: Nüüdisaegse infrastruktuuri rajamine 

Paldiski rehabilitatsioonikeskuse renoveerimise 

SA 

Rehabilitatsioonikeskus 

Tegevused: viimane etapp 1000 1 000 Riik, EL 

Noortekeskuse uute ruumide välja ehitamine ja 

sisustamine 200 200 200 Linnavalitsus 

SA 

SA Rehab.- Rehabilitatsioonikeskus 

keskus piletitulu 

Ülesanne: Pakri poolsaare vaatamisväärsuste korrastamine 

Kaitsealuste objektide ja mälestiste nimekirja 

Tegevused: täiendamine Linnavalitsus 

Viidastamine ja infotahvlite paigaldamine 

200 200 100 500 100 Riik, EL Linnavalitsus 

Turismiinfopunkti avamine 

100 100 25 Riik Linnavalitsus 

Turismiinfomaterjalide tootmine ja uute levikanalite 

käivitamine 

50 50 100 20 Riik Linnavalitsus 

Ülesanne: Pakri saarte avaliku turismi infrastruktuuri väljaarendamine 

Tegevused: 

Matkaradade tähistamine ning turismiobjektide 

viidastamine 

Linnapoolseks turismi arendamiseks vajaliku maa 

munitsipaliseerimine saartel 

Pakri saarte arengukava ja teiste arendusdokumentide 

väljatöötamine 

Koos 

ps-ga 

Pakri Koos 

ps-ga 

Pakri Riik, 

erasektor 

Linnavalitsus, 

EL, Pakri Saarte 

Arend. SA 


Pakri Saarte 

Arend. SA 

Pakri Saarte Pakri Saarte 

Arend. SA Arend. SA 

39


Eesmärk: Mitmekesised atraktsioonid ja turismitooted 

Ülesanne: uute atraktsioonide ja turismitoodete loomine 

Koostöö ettevõtjate ja mittetulundussektoriga uute 

turismitoodete turule toomiseks ja atraktsioonide 

Tegevused: rajamiseks Erasektor 

Koostöö ettevõtjate ja mittetulundussektoriga Pakri 

saartel turistidele erateenuste väljaarendamisel 

vastavalt Pakri saarte arengukavale 

Erasektor 

Turistidele orienteeritud tasuliste teenuste 

väljaarendamine linnale kuuluvate kultuuri- ja 

spordiobjektide baasil 

Regulaarsed tõmbeüritused koostöös ettevõtjate ja 

mittetulundussektoriga 

Kokku 1750 300 150 2200 445 


Pakri Saarte 

Arend. SA 


Pakri Saarte 

Arend. SA 



40


4.3. Hariduse arendamine 


2006 2007 2008 Kokku 


eelarvest 

Muud 

finantsallikad 

Vastutaja 

Eesmärk: Heade õpitingimuste ja piisava mahutavusega lasteaia- ja 

koolimajad 

Ülesanne: Gümnaasiumide ja muusikakooli õpitingimuste 

parandamine 

Paldiski Vene Gümnaasiumi renoveerimine ja 

Tegevused: juurdeehitus 8000 8000 8000 24000 6000 Riik Linnavalitsus 

Paldiski Gümnaasiumi hoone renoveerimise 

viimane etapp 

Ülesanne: Lasteaedade renoveerimine ja ehitus 

Tegevused: 

Lasteaia Naerulind juurdeehitus ja hoone remont 

Lasteaia Sipsik renoveerimine 

Eesmärk: Tööeluks ettevalmistust pakkuv heatasemeline haridus 

500 500 1000 

Riik 

(pearaha 

arvel) 




Ülesanne: Heatasemelise hariduse kindlustamine 

Gümnaasiumide juhtimise ümberkorraldamine 

Tegevused: vastavalt koolide arengukavadele Linnavalitsus 

Eelkutseõppe või kutseõppe võimaluste loomine 

linnas koostöös riigi ja ettevõtjatega 

Riik, 

erasektor 


gümnaasiumid 

Kokku 10000 10750 13250 34000 8250 

41


4.4. Sotsiaalhoolekande arendamine 


2006 2007 2008 Kokku 


eelarvest 

Muud 


Vastutaja 

Eesmärk: Vanurite ja vaegurite tagatud toimetulek 

Ülesanne: Toimetulekut toetavate teenuste väljaarendamine 

Toetatud elamise teenuste käivitamine 

Tegevused: 

Eesmärk: Sotsiaalselt õiglased abivõimalused hädasolijaile 

Sotsiaalosakond 

Ülesanne: Linna sotsiaalhoolekande kompleksne kavandamine 

Tegevused: Sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine 10 20 30 30 

Ülesanne: AIDS/HIV ning narkomaania ennetus- ja tõrjetöö 

tugevdamine 

AIDS/HIV ning narkomaania jooksva ennetus- ja 

tõrjetöö tugevdamine koostöös riigi ja 

Tegevused: mittetulundussektoriga Riik, EL 

Eesmärk: Tagatud abivõimalused töötute ja heitunute tööellu aitamiseks 

Ülesanne: Koostöö riigi- ja mittetulundussektoriga tööhõive edendamiseks 

Tegevused: Projektitöö tööhõive edendamiseks 40 40 40 120 30 

Kokku 50 60 40 150 60 




42


4.5. Keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse arendamine 

Eesmärk: Nõuetekohane jäätmehooldus kogu linna territooriumil 


2006 2007 2008 Kokku 


eelarvest 

Muud 


Vastutaja 

Ülesanne: Jääkreostuse kõrvaldamine 

Tegevused: Prügila sulgemine ja kahjutustamine 1800 1800 KIK Linnavalitsus 

Katlamaja ümbruse pinnase 

Riik, EL, 

õlireostuse kõrvaldamine 20000 20000 40000 

välisabi Linnavalitsus 

Ülesanne: Jäätmehoolduse korraldamine vastavalt 

jäätmekavale 

Elanike teadlikkuse tõstmine 

keskkonnakaitse ja jäätmehoolduse 

Tegevused: alal Linnavalitsus 

Eesmärk: Normidele vastav väliskeskkonna seisund 

Ülesanne: Õhusaaste ohjamine 

Õhusaaste seire ja selle tulemuste 

avalikustamise süsteemi käivitamine 

koostöös ettevõtjatega Linnavalitsus 

Ülenormatiivse välisõhusaaste 

vältimise meetmete rakendamine 

koostöös ettevõtjatega Linnavalitsus 

Linna katlamaja õhusaaste 

vähendamine 

koostöös 

soojusettevõtjaga Linnavalitsus 

Kokku 1800 20000 20000 41800 0 

43


4.6. Linna juhtimise arendamine 


2006 2007 2008 Kokku 


eelarvest 

Muud 


Vastutaja 

Eesmärk: Õigeaegsed planeeringud 

Ülesanne: Planeeringute koostamine 

Pakri maastikukaitseala piiride korrigeerimine 

Tegevused: koostöös Keskkonnaministeeriumiga Linnavalitsus 

Osaüldplaneeringute koostamine linna 

üldplaneeringus ette nähtud detailplaneerimise 


piirkondades 

Erasektor arendaja 

Osaüldplaneeringu koostamine Pakri saarte 

kohta 


Pakri Saarte 

Arenduse SA, 

50 50 50 Erasektor arendajad 

Detailplaneeringu koostamine Pakri saartel 

turismi arendamise võimaldamiseks 


Pakri Saarte 

Arenduse SA, 

Erasektor arendaja 

Detailplaneeringute koostamise korraldamine 

vastavalt arenguvajadustele Erasektor Arendajad 

Eesmärk: Mainekas äri- ja turismilinn 

Ülesanne: Süstemaatiline linnaturundus 

Üritused linna tutvustamiseks investeerimise ja 

Tegevused: turismi sihtkohana Linnavalitsus 

Kokku 50 50 

44


5. ARENGUKAVA AJAKOHASTAMINE 

Paldiski linna arengukava täiendatakse ja täpsustatakse iga-aastaselt järgmiselt. Linnavalitsus 

koostab ja esitab volikogule hiljemalt 10. septembriks järgmised dokumendid: 

1. ülevaate tegevuskava senisest täitmisest jooksval eelarveaastal koos prognoosiga 

selle täitmisest eelarveaasta lõpuni, 

2. volikogu otsuse eelnõu tegevuskava ajakohastamisest ning pikendamisest ühe 

eelarveaasta võrra ja vajadusel muude arengukava muudatuste kohta. 

Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi esitatud dokumendid ja võtab vastu 

otsuse arengukava muutmise kohta. 

45


6. KASUTATUD ALLIKAD 

Entec AS. Paldiski linn. Üldplaneering (Kavand). (2005). Tallinn; 

Harjumaa koolivõrgu arengukava 2004-2010.(2004). Tallinn; 

Ministry of Environment. Environmental Action Plan for Paldiski. (1995). Tallinn. 

Paldiski linna arengukava 2001-2006. (2001). Paldiski; 

Paldiski Vesi OÜ. Paldiski Vesi OÜ äriplaan (Kavand). (2002). Paldiski; 

Tammaru, T. (2001). Eesti linnade mõjualad ja pendelränne, Tartu. 

46

Lisad Paldiski linna arengukavale aastani 2015 

LISAD 

47


LISA 1. PALDISKI LINNA ARENDUSTEGEVUSE 

FINANTSEERIMISVÕIMALUSTE PROGNOOS 

Linna arengukava elluviimine saab toimuda vaid vastavuses linna majanduslike 

võimalustega. Alljärgnev prognoos pakub aluse tegevuskava 2006-2008 koostamiseks. 

Prognoos lähtub arusaamast, et kohaliku omavalitsuse tegevused ja vastavad kulud 

jagunevad korralisteks ja erakorralisteks. Korralised tegevused on püsiva ja korduva 

iseloomuga. Need peavad olema tagatud kohaliku eelarve korraliste tuludega, mis laekuvad 

jätkuvalt ja korrapäraselt. Arendustegevus on üldreeglina erakorraline, tuues kaasa 

investeeringuid ja muid ühekordseid või ebaregulaarseid kulusid (üritused, asutuste 

käivitamine jm). Normaalses olukorras peavad korralised tulud mõnevõrra ületama korralisi 

kulusid, et oleks võimalik koguda vahendeid investeerimiseks või muudeks erakorralisteks 

kulutusteks. Kohalike omavalitsuste erakorralisi kulutusi kaetakse küll suures osas 

erakorralistest tuludest, millest olulisemad on sihtotstarbelised investeeringutoetused, kuid 

linn peab kindlustama vähemalt minimaalse omafinantseeringu – 20-25% projekti 

kogumaksumusest. 

Allpool on prognoositud Paldiski “korraliste” tulude ülejääki “korraliste” kuludega võrreldes. 

Jutumärke on kasutatud seepärast, et arvutuse aluseks olevad tulude ja kulude klassid 

esindavad vaid ligikaudselt korralisi tulusid või kulusid. 

Tuludepoolelt on erakorralisteks võetud: sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, 

materiaalsete ja immateriaalsete varade müük ning muud tulud. Kuludepoolelt on 

erakorralisteks võetud materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine. 

Prognoositavate aastate jaoks eelarvekomponentide arvutamisel on lähtutud 2004.a eelarve 

täitmisest ja rakendatud järgmisi aasta kasvutemposid 5 : 

maksutulud – 8%; 

riigilõivud – 2,5%; 

kaupade ja teenuste müük – 2,5%; 

sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks – 8%; 

mittesihtotstarbelised toetused – 8%; 

tulud varadelt – 2,5%; 

sotsiaalabitoetused jm eraldised füüsilistele isikutele – 0%; 

sihtotstarbelised eraldised – 2,5%; 

personalikulud - 8%; 

majandamiskulud – 2,5%; 

muud kulud – 2,5%. 

5 Kasvutempod on seostatud Rahandusministeeriumi keskpika majandusprognoosiga: palkadega ja SKP-ga 

seotud tulud ja kulud kasvavad 8% - reaalkasv +inflatsioon; muud tulud ja kulud on võetud kasvama eeskätt 

inflatsiooni arvel, mida on prognoositud 2,5% peale.(,/> 

48


Tabel 1. Paldiski omafinantseerimisvõime 2003-2008 

2003 2004 2005* 2006* 2007* 2008* 

Tulud 

1. Tulud kokku 39203014 41606227 …** …** …** …** 

Sh 

1.1. Maksud 16124328 18750653 20250705 21870762 23620423 25510056 

1.2. Riigilõivud 135806 182818 187388 192073 196875 201797 

1.3. Kaupade ja teenuste müük 883544 1941033 1989559 2039298 2090280 2142537 

1.4. Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 593372 1487859 1606888 1735439 1874274 2024216 

1.5. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 2578170 2871542 …** …** …** …** 

1.6. Mittesihtotstarbelised toetused 14942480 13731000 14829480 16015838 17297105 18680874 

1.7. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 1755470 1274555 …** …** …** …** 

1.8. Tulud varadelt 2189844 1244970 1276094 1307997 1340697 1374214 

1.9. Muud tulud 0 121797 …** …** …** …** 

Sh 

1.10. "Korralised" tulud (1.1.+1.2.+1.3.+1.4.+1.6.+1.8)*** 34869374 37338333 40140114 43161406 46419654 49933694 

Kulud 

2. Kulud kokku 38875664 41422020 …** …** …** …** 

Sh 

2.1. Sotsiaalabitoetused jm eraldised füüsilistele isikutele 2280703 3199884 3199884 3199884 3199884 3199884 

2.2. Sihtotstarbelised eraldised 4667591 2662279 2728836 2797057 2866983 2938658 

2.3. Personalikulud 16175794 17789503 19212663 20749676 22409650 24202422 

2.4. Majandamiskulud 13208815 14459723 14821216 15191746 15571540 15960829 

2.5. Muud kulud 631368 557521 571459 585746 600389 615399 

2.6. Materiaalsete ja immateriaalste varade soetamine ja renoveerimine 1911393 2753110 …** …** …** …** 

Sh 

2.8. "Korralised" kulud (2.1.+2.2.+2.3.+2.4.+2.5.)*** 36964271 38668910 40534058 42524109 44648447 46917192 

Erakorraliste kulude omafinantseerimisvõime 

4. "Korraliste" tulude ülejääk (+) või puudujääk (-) -2094897 -1330577 -393944 637297 1771207 3016502 

5. Finantsvarade suurenemine (-) või vähenemine (+) -10000 0 0 0 0 0 

6. Finantskohustuste põhisummade tagasimaksed 990000 1884537 2996506 1933696 2033985 1382648 

7. Omafinantseerimisvõime "korraliste" tulude arvel (4.-6.) -3094897 -3215114 -3390450 -1296399 -262779 1633854 

8. Oma- ja riigisektori vahendite arvel investeerimise võime ülempiir 

(7./25%) 6535417 

* Prognoos 

** Ei prognoosita 

*** "Korralised" on jutumärkides, kuna arvutuse aluseks võetud tuluja 

kuluklasside iseloom vastab sellele mõistele vaid ligikaudu 

Tabelist nähtub, et viimastel aastatel on Paldiski eelarve korralised tulud jäänud alla 

korralistele kuludele. Lisaks on tasuda võlad. Seetõttu on eelarve tasakaalustamiseks ja 

investeeringute omaosaluse kindlustamiseks tulnud olemasolevate laenude kustutamise 

kõrval võtta uut laenu ja müüa linna vara. Prognoos näitab, et kui linna korralised tulud 

prognoositust kiiremini ei suurene, tuleb sama käitumisjoont 2007. aastani jätkata. Alles 

2008. a võib tekkida märkimisväärne omafinantseerimisvõime. 

49


Siit nähtub ka kui pakiline on linnale saavutada maksutulude kasv kas uute elanike 

lisandumise või tasuvate töökohtade tekkimise kaudu. 

Tegevuskava edaspidise rulluva uuendamise käigus on otstarbekas prognoosi mitte ainult 

aasta kaupa pikendada, vaid ka vastavalt muutunud olukorrale muuta prognoosi eeldusi. 

50


LISA 2. PALDISKI LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS 

2005–2025 

Tartu 2005


SISUKORD 

Sissejuhatus 

1. Paldiski linna rahvastikuareng 1989–2005 

2. Andmed ja metoodika 

3. Rahvastikuprognoosi eeldused 

4. Paldiski linna rahvastikuprognoos 2005–2025 

Kokkuvõte 

Kasutatud allikad 

Lisad 

52


SISSEJUHATUS 

Nõukogude ajal oli Paldiski kinnine sõjaväelinn, kust viimased Vene sõdurid lahkusid 30. 

augustil 1994 (Paldiski ... 2001). Paldiski linna rahvastikuarengule on viimase 15 aasta 

jooksul jätnud seega olulise jälje sõjaväelaste ja nende pereliikmete väljaränne ning nende 

lahkumist asendanud sisseränne. Seetõttu on eelmise kümnendi eripära tõttu varasemate 

aastate rahvastikuprotsesside analüüsimisest Paldiski linna rahvastikuprognoosi 

koostamisel tavapärasest vähem abi. 

Vaatamata Paldiski eripärale näitab viimase kümnekonna aasta Eesti-sisese rände analüüs 

linnas sarnaseid tendentse teiste Tallinna tagamaal paiknevate linnade ja valdadega 

(Tammaru jt 2003). Tallinna lähedus on kahtlemata linna arengu üks oluline tegur (Paldiski 

... 2001). Seda kinnitab asjaolu, et 2000. aasta rahvaloenduse andmetel töötas 24% Paldiski 

linna elanikest Tallinnas (Leetmaa 2003). Lisaks pealinnas töötamisele on hõives oluline 

uute töökohtade teke pärast Vene sõjaväe lahkumisega seotud linna avanemist, näiteks 

sadamaga seotud ettevõtetes (Paldiski ... 2001). 

Käesoleva rahvastikuprognoosi eesmärgiks on analüüsida Paldiski linna rahvaarvu ja 

rahvastiku koostise kujunemist aastatel 2005–2025. Prognoos tugineb Paldiski linna 

senisele rahvastikuarengule aastatel 1989–2005, selle tulemusena 2005. aastaks kujunenud 

rahvastiku soo-vanuskoostisele (meeste ja naiste arv 5-aastaste vanuserühmade 0–4, 5–9, 

… , 80+ kaupa) ning sündimus-, suremus- ja rändearengutele prognoosiperioodil ehk 

aastatel 2005–2025. 

Kokku analüüsitakse viite rahvastiku arengu teed: baas-, elamuehitus-, sõjaväemajanduskasvu- 

ja kombineeritud stsenaariumi. Baasstsenaarium näitab, milliseks kujuneb 

Paldiski linna rahvastik juhul, kui praeguses sündimus- ja suremusarengus ei toimu kogu 

prognoosiperioodi jooksul muutusi. See stsenaarium näitab seega tänase Paldiski linna 

rahvastikuarengu jätkusuutlikkust ehk sisemist elujõudu. Elamuehitusstsenaarium 

analüüsib Paldiski rahvastiku kasvu juhul, kui Paldiskis intensiivistub oluliselt elamuehitus. 

Sõjaväestsenaariumi aluseks on eeldus, et prognoosiperioodi alguses saabub linna 

märkimisväärne arv sõjaväelasi koos pereliikmetega. Majanduskasvu stsenaarium 

keskendub aga uute töökohtade loomisele ja sellega kaasnevatele mõjudele. Kombineeritud 

stsenaarium uurib sõjaväelaste ja majanduskasvu stsenaariumide koosmõju Paldiski linna 

rahvastikuarengule aastatel 2005–2025. Aruanne koosneb neljast osast. Esimeses osas 

antakse ülevaade Paldiski linna senisest rahvastikuarengust aastatel 1989–2005. Teises osas 

tuuakse välja prognoosi koostamise aluseks olevad andmed ja metoodika. Kolmandas osas 

sõnastatakse prognoosistsenaariumide eeldused. Neljandas ja keskses osas analüüsitakse 

Paldiski linna rahvaarvu ja soo-vanuskoostise kujunemist aastatel 2005–2025 viie 

rahvastikuprognoosi stsenaariumi baas-, elamuehitus-, sõjaväe- majanduskasvu ja 

kombineeritud stsenaariumi korral. Aruanne lõppeb tulemuste kokkuvõttega. 

53


1. PALDISKI LINNA RAHVASTIKUARENG 1989–2005 

Paldiski kui endise kinnise sõjaväelinna täpset elanike arvu nõukogude perioodil ei teatud 

ega ilmselt tohtinudki täpselt teada (Paldiski ... 2001). Nõukogude perioodi alguses oli linn 

veel osaliselt avatud kohalikele elanikele, kuid pärast 1962. aastal vastuvõetud otsust luua 

Paldiskisse tuuma-allveelaevnike õppekeskus, viidi järgneva kolme aasta jooksul 

tsiviilelanikkond kogu Pakri poolsaarelt täielikult välja (Paldiski ... 2001). Järgnevad 30 

aastat oli Paldiski kinnine sõjaväelinn, seda kuni 30. augustini 1994, kui linnast lahkusid 

viimased Vene sõjaväelased. 

Vaatamata Paldiski sõjaväelinna staatusele avaldati andmeid Paldiski elanike arvu kohta ka 

nõukogude aastatel. Kuigi nende täpsuses võib kahelda, joonistub nende andmete põhjal 

välja järgmine pilt Paldiski linna rahvastikuloost. Vahetult pärast Teist maailmasõda elas 

linnas tuhatkond elanikku (joonis 1). Aastatel 1950–1975 kasvas rahvaarv ühtlaselt ja 

jõudsalt, jõudes 1970. aastate keskpaigaks 10 000 elanikuni. See tähendab, et Paldiski 

rahvaarv oli kümnekordistunud võrreldes 1950. aastate algusega. Alates 1970. aastate 

keskpaigast sai alguse rahvaarvu kahanemine ja nõukogude aja lõpus elas linnas ligikaudu 

8 000 inimest. 

1994. aasta mais, kui Paldiskist sai Eesti territoorium, elas linnas 5 700 inimest (Paldiski ... 

2001). Linna rahvaarvu vähenemine jätkus 1990. aastate lõpuni, kuid paralleelselt Vene 

sõjaväelaste lahkumisega hakkas Paldiskisse saabuma valdavalt noori eesti peresid 

(Paldiski ... 2001). Kui 1989. aastal elas linnas vaid paarsada eestlast, moodustades paar 

protsenti Paldiski rahvastikust, siis 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Paldiskis juba 

ligikaudu 1 200 eestlast, moodustades enam kui neljandiku linna elanikkonnast. 2005. aasta 

alguseks oli rahvastikuregistris eestlasi napilt alla 1 000, moodustades natukene enam kui 

viiendiku Paldiski rahvastikuregistris kajastuvate inimeste arvust. 

Rahvaarvu muutus sõltub nii sündide ja surmade vahekorrast ehk loomulikust iibest kui 

saabujate ja lahkujate vahest ehk rändesaldost. Järgnevas analüüsis kasutatavad loomuliku 

iibe üldkordaja ja rändesaldo üldkordaja iseloomustavad loomuliku iibe ja rändesaldo 

suurust 1 000 elaniku kohta. Nimetatud näitajate võrdlusest selgub, et loomulik iive oli 

1990. aastatel Paldiski linnas positiivne, Harjumaal tervikuna aga negatiivne (tabel 1). 

Eesti-sisese rände saldod olid nii Paldiski linnas kui Harjumaal tervikuna positiivsed, 

rändesaldod välisriikidega aga negatiivsed. Seega tasakaalustas Paldiski linna rahvaarvu 

kahanemist 1990. aastatel peamiselt positiivne Eesti-sisene rändesaldo. 

Paldiski linna rännet teiste Eesti piirkondadega on võimalik ka põhjalikumalt analüüsida. 

Selgub, et Paldiski rändesaldo oli positiivne nii Tallinna kui ülejäänud Harjumaa ja Eesti 

piirkondadega (tabel 4). Seejuures võitis Paldiski linn võrdselt elanikke juurde nii Tallinna 

kui ülejäänud Eesti arvel. Analüüsides Paldiski linna saabunud ja lahkunud inimesi vanuse 

kaupa, selgub, et linna saabus igas vanuses inimesi, kuid eriti palju kahekümnendates ja 

kolmekümnendates aastates nooremas pereeas inimesi (joonis 5). Pensioniealisi saabus 

linna vähe. Nii sarnaneb Paldiski linna saabujate ja lahkujate vanusjaotus teistele suuremate 

linnade tagamaal paiknevatele omavalitsusüksustele, kuhu saabub kõige rohkem pereealisi 

inimesi (Jõeveer 2003). 

54


Tabel 1. Rahvaarvu muutuskomponendid, 1989–2000. 

Paldiski linn Harjumaa 

(v.a Tallinn) 

Arv Üldkordaja Arv Üldkordaja 

Rahvaarv 1989 7 690 126 441 

Rahvaarv 2000 4 248 125 304 

Perioodikeskmine rahvaarv 5 969 125 873 

Rahvaarvu muutus -3 442 -577 -1 137 -9 

Sünnid 609 102 15 013 119 

Surmad 581 97 15 571 124 

Loomulik iive 28 5 -558 -4 

Siserände saldo 1 025 172 19 732 157 

Välisrände saldo -4 495 -753 -20 311 -161 

Allikad: Rahvaloendus 2000, Statistikaamet. 

Joonis 1. Paldiski linna rahvaarvu muutus, 1947–2005 

12000 

10000 

Rahvaarv oo 

8000 

6000 

4000 

2000 

0 

1947 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1989 1994 2000 2005 

Allikad: Statistikaamet (1947–1985 rahvaarvud), Rahvaloendus 2000 (1989 ja 2000 rahvaarvud), Paldiski ... 

2001 (1994 rahvaarv), Paldiski rahvastikuregister (2005 rahvaarv). 

55


Tabel 2. Rändesuunad, 1989–2000 

Paldiskisse Mujale Tallinna Mujale Eestisse 

Harjumaale 

Paldiskist 0 -190 -417 -418 

Mujalt Harjumaalt 190 0 -14 668 -4 229 

Tallinnast 417 14 668 0 -10 857 

Mujalt Eestist 418 4 229 10 857 0 

Saldo 1 025 18 707 -4 228 -15 504 

Allikas: Rahvaloendus 2000. 

Joonis 2. Paldiski linna siserändesaldo vanusjaotus, 1989–2000 

160 

140 

120 

Rändesaldool 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 

Vanusrühm 

Allikas: Rahvaloendus 2000. 

56


2. ANDMED JA METOODIKA 

2.1. Andmed 

Rahvastikuprognoosi tulemusi mõjutavatest teguritest on olulisim algandmete kvaliteet. 

Eesti-sisese rände andmekvaliteet on alates 1990. aastatest oluliselt langenud, sest tegeliku 

elukoha registreerimine ei ole enam kohustuslik (Katus jt 1997; Sjöberg ja Tammaru 1999; 

2000). See on paratamatult vähendanud ka rahvastikuregistris sisalduvate andmete 

usaldusväärsust kohalikul tasandil, seda eriti noorte osas, kellest paljud jätavad oma 

tegeliku elukoha registreerimata. 

Alternatiiviks registriandmetele on rahvaloenduse andmed. Samas on viimasest, 2000. 

aastal toimunud rahvaloendusest möödunud viis aastat ja Harjumaa omavalitsusüksuste 

rahvastikuarengus on selle aja jooksul toimunud suuri muutusi. Seega pole ka 

rahvaloenduse andmed algandmestikuna ideaalsed. Nii on käesoleva rahvastikuprognoosi 

koostamise aluseks võetud vaatamata puudustele rahvastikuregistri andmed ehk rahvastiku 

soo- ja vanuskoostis 5-aastaste vanuserühmade kaupa seisuga 1. jaanuar 2005. 

Sündimust ja suremust puudutavad andmed pärinevad Eesti Statistikaametist. 

Sündimuskordajate ja keskmise eluea arvutamiseks on Paldiski linna rahvastik liiga väike, 

mistõttu on nende asemel kasutatud Harjumaa kui terviku andmeid (vt ka Tammaru 2001). 

2.2. Metoodika 

Prognoosi lähteaastaks on 2005. aasta, lõppaastaks 2025. Prognoosi aluseks on vanusnihke 

meetod ning prognoosi koostamisel on kasutatud tarkvarapaketti Spectrum. 

Prognoosi tulemusi mõjutavad lisaks algandmetele (vt ptk “ 2.1 Andmed” ) järgmised 

tegurid. Esiteks rahvastiku soo-vanuskoostis ehk erinevas vanuses meeste ja naiste arv 

prognoosiperioodi alguses. Vanus on seejuures kõige olulisem rahvastikutunnus, sest nii 

sündimus, suremus kui ränne on koondunud kindlatesse vanusrühmadesse. Sündimus on 

suurim 20–34 aasta vanuste naiste seas. Suremus hakkab kiiresti kasvama pärast 50 

eluaastat. Elukohta vahetatakse kõige sagedamini vanuses 15–34. Seega mõjutab näiteks 

sündimust kõige enam 20–34 aasta vanuste naiste arvu muutus. Arvestades sündimuse 

kasvu 1980. aastatel ja suurt langust 1990. aastatel, on sünnitusealiste naiste arvu muutuse 

mõju prognoosiperioodil sündivate laste arvule väga oluline. 

Teiseks oluliseks prognoosi tulemust mõjutavaks teguriks on sündimus-, suremus- ja rändeeeldused 

prognoosiperioodil. Sündimuse osas on keskseks prognoositavaks näitajaks 

sündimuse summaarne kordaja ehk sündide arv ühe naise kohta. Suremuse osas on 

keskseks prognoositavaks näitajaks oodatav eluiga sünnimomendil ehk see, kui kaua elavad 

keskmiselt täna sündivad poisid ja tüdrukud. Rände osas on keskseteks prognoositavateks 

näitajaks rändesaldo ehk saabujate ja lahkujate vahe ning rändesaldo vanusjaotus. Kuna 

Paldiski linna rahvastikuarengu vaatenurgast on rände roll peamine, keskendume 

prognoosistsenaariumide koostamisel rändele. 

Kolmanda põhitegurina mõjutab prognoosi tulemusi ajaperiood. Hästi on prognoositav 

lähiaastate rahvaarv ja rahvastiku koostis. Mida kaugemale tulevikku vaadata, seda 

ebatäpsemaks muutub prognoos ja seda erinevamaks muutuvad ka erinevate 

57


prognoosivariantide tulemused. Seega kui näiteks aastal 2010 on erinevate stsenaariumide 

tulemused sarnased, siis aastal 2025 juba oluliselt erinevad. 

Neljanda olulisema tegurina mõjutab prognoosi tulemusi uuritava rahvastiku suurus. Mida 

arvukam on prognoositav rahvastik, seda vähem mõjutavad seda juhuslikud 

(rahvastiku)sündmused ja vastupidi. Eesti väikelinnade, sh. Paldiski, rahvastik on 

rahvastikuanalüüsi vaatenurgast väga väike ning seetõttu juhuslike sündmuste (nt 

laenuintresside muutus või mõne suurema kortermaja valmimine) mõju suur. 

Ning lõpuks tuleb arvestada seda, et rahvastikuprognoose nagu ükskõik milliseid 

prognoose (nt ilmaprognoos) tuleb regulaarselt üle vaadata ja täpsustada vastavalt olude 

muutumisele. Kõige mõistlikum on Paldiski linna rahvastikuprognoos üle vaadata siis, kui 

Eestis on toimunud järjekordne rahvaloendus. 

58


3. RAHVASTIKUPROGNOOSI EELDUSED 

3.1. Baasstsenaarium 

Prognoosi lähtealuseks on 2005. aasta rahvastiku soo-vanuskoostis 5-aastaste 

vanusrühmade kaupa Paldiski linna rahvastikuregistri põhjal. Rahvastikuprognoosi 

baasstsenaariumis eeldatakse tavapäraselt, et tegemist on suletud rahvastikuga, mis 

tähendab, et selle koostamisel rände mõju ei arvestata. Seega iseloomustab baasstsenaarium 

Paldiski linna rahvastiku sisemist taastevõimet ehk elujõudu ning selles prognoositakse 

praeguse sündimus- ja suremuskäitumise mõju tuleviku rahvastiku kujunemisele. 

Baasstsenaarium on ühtlasi võrdlusaluseks teistele prognoosivariantidele. 

3.2. Elamuehituse stsenaarium 

Elamuehituse stsenaarium analüüsib rahvastikumuutusi olukorras, kus aastani 2010 

ehitatakse Paldiskisse juurde nii palju uuselamuid, et rahvaarv suureneb 6 000 elanikuni 

ning selline rahvastikukasvu tempo säilib kuni prognoosiperioodi lõpuni (vrdl Hendrikson 

2004). Selline eeldus tähendab iga-aastast positiivset rändesaldot 300 inimese võrra, mis on 

kolm korda enam kui 1990. aastatel. 

3.3. Sõjaväestsenaarium 

Analüüsime, millist mõju avaldab linna rahvastikuarengule pikemas perspektiivis 

lühiajaline ja ulatuslik sõjaväelaste sisseränne prognoosiperioodi alguses. Stsenaarium 

eeldab, et aastani 2007 lisandub linna 300 kutselist sõjaväelast, kellest pooled saabuvad 

koos perekonnaga (keskmine perekonna suurus 3,0 inimest). Seejärel sõjaväelaste arvus 

olulisi muutusi ei toimu. 

3.4. Majanduskasvu stsenaarium 

Majanduskasvu stsenaariumi kohaselt lisandub linna 2010. aastani 500 uut töökohta 

proportsionaalselt meestele ja naistele, kusjuures pooled töökohtadest täidetakse 

sisserändajatega. See tähendab igal aastal töökohta ligikaudu 50-le sisserändajale. Eeldame, 

et pooled sisserändajad saabuvad üksinda ja pooled koos perega (keskmine pere suurus 3,0 

inimest) ning et selline töökohtade juurdekasv ja sisseränne säilib prognoosiperioodi 

lõpuni. Sellisel juhul saabub Paldiskisse igal aastal 100 inimest, mis on võrreldav 1990. 

aasate sisserände tasemega. 

3.5. Kombineeritud stsenaarium 

Sõjaväe ja majanduskasvu stsenaariumide koosmõju analüüs eeldab esiteks, et aastani 2007 

lisandub linna 300 kutselist sõjaväelast, kellest pooled saabuvad koos perekonnaga. Teiseks 

eeldatakse, et linnas toimub kogu prognoosiperioodi vältel mõõdukas majanduskasv ning 

sisseränne püsib 1990. aastate tasemel (nagu ka majanduskasvu stsenaariumi korral) ehk 

linna saabub 100 inimest aastas. 

59


4. PALDISKI LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS 2005–2025 

Kolm rahvastikuprognoosi stsenaariumi näitavad Paldiski rahvastikuarengu kohta aastatel 

2005–2025 järgmist: praeguse sündimuse ja suremuse jätkudes väheneb Paldiski 

elanikkond 5%, kuid suureneb kõigi ülejäänud stsenaariumide — elamuehitus- (48%), 

sõjaväe- (5%), majanduskasvu- (45%) ja kombineeritud (55%) stsenaariumi — 

realiseerudes (joonis 3). 

Rahvaarvu vähenemine baasstsenaariumi korral näitab, et ilma sisserändeta ei ole Paldiski 

linna elanikkonna kasv võimalik. Siiski on Paldiski linna rahvastiku sisemine 

taastepotentsiaal suurem kui Tallinna ja Tallinna tagamaa elanikkonnal tervikuna — 

nendes on sisserände puududes rahvaarvu kahanemine veelgi suurem (joonis 4). Lisaks 

tuleb Paldiski rahvastikuarengu analüüsimisel arvestada sellega, et eestlaste ja teiste 

rahvuste vanuskoostised on erinevad: eestlased on oluliselt nooremad võrreldes ülejäänud 

rahvustega (joonis 5). Analüüsides eraldi eestlaste ja muude rahvuste arvu kujunemist 

baasstsenaariumi korral selgub, et eestlaste noorem vanuskoostis tagab eestlaste 

taastootmise ka siis, kui sisseränne puuduks, samas kui teiste rahvuste esindajate arv saab 

suureneda vaid sisserände teel (joonis 6). Kuna sisserändes Paldiskisse on ülekaalus 

eestlased, võib arvata, et tegelikkuses suureneb tulevikus linnas ka eestlaste osakaal. 

Sarnaselt kogurahvastikule toimuvad muutused rahvastiku vanuskoostises (joonised 7–8, 

lisa 1). Prognoosiperioodi alguses on linna rahvastik suhteliselt noor, kuid samas on ilmne 

1990. aastatel sündimuse langusest alguse saanud laste arvu vähenemine: 0–14 aasta 

vanuseid lapsi on võrreldes teiste vanusrühmadega märkimisväärselt vähe. Kui praegu 10– 

14 aasta vanused (see põlvkond on suurem kui 0–9 põlvkond) ületavad 15 eluaasta piiri, 

väheneb 0–14 aastaste laste arv tervikuna veelgi. See tendents peegeldub selgelt 

rahvastikuprognoosi baasstsenaariumis: senise sündimuse ja suremuse jätkudes ja rände 

puududes väheneb laste arv 15% võrra aastaks 2025 (joonis 9). Laste arv väheneb ka 

sõjaväestsenaariumi korral (7%), kuid suureneb elamuehitus- (196%), majanduskasvu- 

(48%) ja kombineeritud (59%) stsenaariumi realiseerudes. 

Tööealiste arv väheneb vaid baasstsenaarium korral (8%), kasvades kõigi ülejäänud 

stsenaariumide — elamuehitus- (149%), sõjaväe- (4%), majanduskasvu- (48%) ja 

kombineeritud (59%) stsenaariumi — realiseerudes (joonis 10). Erinevalt lastest ja 

tööealistest suureneb pensioniealiste arv oluliselt kõikide prognoosivariantide — baas- 

(13%) elamuehitus- (81%), sõjaväe- (19%), majanduskasvu- (36%) ja kombineeritud 

(44%) stsenaariumi — realiseerudes (joonis 11). Muutused laste, töö- ja pensioniealiste 

arvus ei muuda siiski oluliselt nende omavahelisi proportsioone (tabel 3). 

60


Joonis 3. Rahvaarvu muutus Paldiski linnas, 2005–2025 

250 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

200 

150 

100 

50 

0 

2005 2010 2015 2020 2025 



Joonis 4. Rahvaarvu muutus Tallinnas, Tallinna tagamaal* ja Paldiski linnas, 

2005–2025. 

110 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

100 

90 

80 

70 

60 

50 

2005 2010 2015 2020 2025 

Paldiski Tallinn Tallinna tagamaa 

*Tallinna tagamaa hõlmab Harjumaad ja Põhja-Raplamaad. 

61


Joonis 5. Eestlaste ja muude rahvuste vanuskoostis Paldiskis (%), 2005 

12 

10 

Osakaal, % l 

8 

6 

4 

2 

0 

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 

Eestlased 

Muud rahvused 

Allikas: Rahvastikuregister. 

Joonis 6. Eestlaste ja muude rahvuste arvu muutus Paldiskis, 2005–2025 

110 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

100 

90 

80 

70 

60 

50 

2005 2010 2015 2020 2025 

Eestlased 

Muud rahvused 

62


Joonis 7. Paldiski linna soo-vanuskoostis, 2005. 

80+ 

75-79 

70-74 

65-69 

60-64 

55-59 

50-54 

45-49 

40-44 

35-39 

30-34 

25-29 

20-24 

15-19 

10-14 

5-9 

0-4 

Mehed 

Naised 

400 300 200 100 0 100 200 300 400 

Joonis 8. Paldiski linna soo-vanuskoostis (kombineeritud stsenaarium), 

2025. 

80+ 

75-79 

70-74 

65-69 

60-64 

55-59 

50-54 

45-49 

40-44 

35-39 

30-34 

25-29 

20-24 

15-19 

10-14 

5-9 

0-4 

Mehed 

Naised 

400 300 200 100 0 100 200 300 400 

63


Joonis 9. Laste (0–14) arvu muutus Paldiskis, 2005–2025 

300 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

2005 2010 2015 2020 2025 



Joonis 10. Tööealiste (15–64) arvu muutus Paldiskis, 2005–2025 

300 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

2005 2010 2015 2020 2025 



64


Joonis 11. Pensioniealiste (65+) arvu muutus Paldiskis, 2005–2025 

300 

Muutus, 2005 = 100% kkk 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

2005 2010 2015 2020 2025 



65


Tabel 3. Laste, tööealiste ja pensioniealiste osakaalu muutus (%), 2005–2025 

Lapsed Tööealised Pensioniealised Kokku 

Baasstsenaarium 

2005 16 69 14 100 

2010 15 70 15 100 

2015 15 69 16 100 

2020 15 68 16 100 

2025 15 68 17 100 

Elamuehitusstsenaarium 

2005 16 69 14 100 

2010 17 72 11 100 

2015 19 70 11 100 

2020 20 69 11 100 

2025 19 70 11 100 

Sõjaväestsenaarium 

2005 16 69 14 100 

2010 15 72 13 100 

2015 15 70 14 100 

2020 16 69 15 100 

2025 14 69 16 100 

Majandusstsenaarium 

2005 16 69 14 100 

2010 15 72 14 100 

2015 15 71 13 100 

2020 16 71 13 100 

2025 15 71 14 100 

Kombineeritud stsenaarium 

2005 16 69 14 100 

2010 14 73 13 100 

2015 15 72 13 100 

2020 16 71 13 100 

2025 15 71 13 100 

66


5. KOKKUVÕTE 

Paldiski linna elanike arv vähenes 1990. aastatel 7 690 inimeselt 4 248 inimeseni. 

Seejärel on Paldiski rahvaarv mõnevõrra suurenenud, jõudes tänaseks 4 420 elanikuni. 

Eestlaste osakaal linnarahvastikus kasvas 1990. aastatel, kuid vähenes seejärel 

mõnevõrra, moodustades 2005. aasta alguses natukene enam kui viiendiku Paldiski 

elanikest. Eestlased on aga võrreldes teiste rahvuste esindajatega oluliselt nooremad. 

Loomulik iive oli Paldiskis 1990. aastatel positiivne, Eesti-sisene rändesaldo ja 

rändesaldo välisriikidega aga negatiivne. 

Paldiski linna saabutakse võrdselt nii Tallinnast kui mujalt Eestist, kõige rohkem on 

saabujate seas nooremas pereeas inimesi. 

Rahvastikuprognoosi baasstsenaariumi realiseerudes väheneb Paldiski linna rahvaarv 

2025. aastaks 5%, kuid suureneb kõigi ülejäänud stsenaariumide — elamuehitus- (48%), 

sõjaväe- (5%), majanduskasvu- (45%) ja kombineeritud (55%) stsenaariumi —korral. 

Vaatamata rahvaarvu vähenemisele baasstsenaariumi realiseerudes on Paldiski linna 

sisemine rahvastikutaaste potentsiaal mõnevõrra suurem kui Tallinnas ja Tallinna 

tagamaal tervikuna. See tähendab, et nii Paldiski linna, Tallinna kui ülejäänud Harjumaa 

rahvaarv saab kasvada vaid sisserände toel, kuid Tallinnas ja tagamaal peab sisseränne 

olema intensiivsem kui Paldiski linnas. 

Kogurahvastikuga sarnaselt toimuvad Paldiskis muutused rahvastiku vanuskoostises: 

pensioniealiste arv suureneb kõigi stsenaariumide realiseerudes, laste arv väheneb vaid 

baas- ja sõjaväestsenaariumi korral ning tööealiste arv baasstsenaariumi realiseerudes. 

Kõik ülejäänud prognoosivariandid näitavad ka laste ja tööealiste arvu suurenemist. 

Vanusrühmade vahelised proportsioonid püsivad kõigi viie prognoosistsenaariumi 

realiseerudes stabiilsed ning tööealised moodustavad ka tulevikus ligikaudu 70% 

Paldiski linna elanikest. 

67


6. KASUTATUD ALLIKAD 

Hendrikson & Ko 2004. Harjumaa uuselamuehituse ja uute elamualade juurdepääsu 

analüüs. Käsikiri Harju maavalitsuses ja veebilehel 

http://www.harju.ee/failid/areng111.pdf (vaadatud 20.03.2005). 

Jõeveer, J. 2003. Siserände vanuserisused üleminekuaja Eestis. Teoses: Ränne 

üleminekuaja Eestis (toim. H. Kulu ja T. Tammaru). Tallinn: Eesti Statistikaamet, 

28–48. 

Katus, K., A. Puur ja L. Sakkeus 1997. Population data and reorganisation of statistical 

system in Estonia. Trames 1, 171–189. 

Leetmaa, K. 2003. Tallinna linnaregiooni ränne. Teoses: Ränne üleminekuaja Eestis (toim. 

H. Kulu ja T. Tammaru). Tallinn: Eesti Statistikaamet, 104–120. 

Marksoo, A. 1990. Tallinn Eesti rahvarände süsteemis. Geograafia Seltsi Aastaraamat, 53– 

66. 

Marksoo, A. 1992. Dynamics of rural population in Estonia in the 1980s. Teoses: Estonia. 

Man and Nature (toim. J.-M. Punning). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 129–153. 

Paldiski linna arengukava 2001. Käsikiri Paldiski linnavalitsuse ja veebilehel 

http://www.paldiski.ee/id=690 (vaadatud 20.03.2005). 

Sjöberg, Ö. ja T. Tammaru 1999. Transitional statistics: Internal migration patterns and 

urban growth in post-Soviet Estonia. Europe-Asia Studies 51:5, 421–842. 

Sjöberg, Ö. ja T. Tammaru 2000. Rahvastiku ruumiline ümberpaiknemine 

üleminekuperioodi Eestis. Akadeemia 12:8, 1730–1751. 

Tammaru, T. 2001. Tallinna linnastu rahvastikuprognoos 2000–2025. Käsikiri Harju 

maavalitsuses ja veebilehel http://www.harju.ee/failid/areng001.pdf (vaadatud 

20.03.2005). 

Tammaru, T., H. Kulu ja I. Kask 2003. Siserände üldsuunad üleminekuaja Eestis. Teoses: 

Ränne üleminekuaja Eestis (toim. H. Kulu ja T. Tammaru). Tallinn: Eesti 

Statistikaamet. 

Tammaru, T., H. Kulu ja I. Kask 2004. Urbanization, suburbanization and 

counterurbanization in Estonia. Eurasian Geography and Economics 45:3, 212–229. 

68


Lisa 1. Paldiski linna rahvastiku soo-vanuskoostis, 2005–2025 

2005 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" 

#! 

" " " * " " * " " * " " * " " * 

#! * # * # * # * # * # 

" " # ! " # ! " # ! " # ! " # ! 

#! # # # # # 

" * * * * * * * * * * 

# ! * " * " * " * " * " 

""" * " * " * " * " * " 

"#"! # # # # # 

##" * * * * * * * * * * 

###! # # # # # 

" * * * * * 

#! * # * # * # * # * # 

" # # # # # 

#! " " " " " 

*B * * * * * 

!* "" "" !* "" "" !* "" "" !* "" "" !* "" "" 

69


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" # " 

#! 

" # " * " 

#! * " ! * ! * # ! 

" " # # * # 

#! # # " " 

" * " * " ! ! ! " 

# ! * # * * ! ! * ! 

""" " ! * * * # * * 

"#"! 

##" * * * * ! * ! * 

###! * 

" * ! * * ! 

#! " " " " # 

" # * # * # * # * # * 

#! " " " " " 

*B ! ! ! ! ! 

!* "" "" " #! "" ! "! "#* "! "# " #" "* 

70


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" ! " # " " 

#! 

" # " " * 

#! ! ! ! * " ! 

" # ! ! * # " ! ! * 

#! " # ! * ! ! * * 

" ! "" ! " ! ! " "" 

# ! ! " ! ! * ! * " 

""" " " ! * * * # ! ! * 

"#"! * * * " * # 

##" ! ! * * * 

###! * ! * * 

" ! ! ! ! " " 

#! * " 

" # " ! # " ! # " ! # " ! # " ! 

#! " 

*B * * * * * 

!! " "" # ## ! #" " ! #" " " "!" 

71


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" # # " # * 

#! " 

" " " " # # 

#! # ! ! ! # ! 

" "# ! ! * * " 

#! # * ! " * # " 

" * " " " ! " ! ! # " 

# ! * ! " " " "# 

""" * " " ! ! * ! ! ! 

"#"! ! ! ! * # ! * 

##" ! # ! " " # * 

###! ! * ! * * ! 

" ! " " " " " # # 

#! " " " # * # 

" # # # # # # # # # 

#! ! ! ! ! " 

*B ! ! ! ! ! 

!! " "" " ! # #* "*! # #* " " " # 

72


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " * * # " " 

#! " 

" " " ! " " # 

#! # " ! * # # * " 

" " " " "* ! " ! ! "" 

#! # * "" * # * # " 

" " " "* * ! ! ! # " 

# ! ! * * # # " " # "* 

""" * " " "# ! ! * ! " 

"#"! " ! * * * 

##" ! # " * " 

###! * ! * * * 

" " " # " # # # # 

#! " * " 

" # # # # # # 

#! ! ! ! ! " ! 

*B 

!! " "" " # #* "*! "* # ! # 

73


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " " " " * # 

#! ! ! 

" # # " 

#! " " * ! * * # # # 

" * # # # # ! " " " "# 

#! # * # "* * # * ! "" 

" # # # # # * * " # " 

# ! * * * ## "" "" # 

""" * " # "* ! * * * " 

"#"! " "# * ! * ! ! 

##" " * * # * # 

###! * ! * ! ! 

" # " ! # # * 

#! ! * ! * 

" # # 

#! ! " ! " 

*B 

" "" * # "** "!" # *" #" 

74


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " " " " ! 

#! ! # " " " " " # 

" 

#! ! * * # " * # " ! # 

" * " # # * ! " " "# 

#! " # ! # # ! * ! ! " " 

" # # # ! " # "* 

# ! ! * ! #* " "# * " # 

""" * " " # ! ! ! ! " 

"#"! " " " " * * ! * ! " 

##" # " " * * 

###! " # * ! * ! 

" # # * * 

#! ! ! ! * ! 

" # # # # # 

#! " " " " " " 

*B " 

" "" !* * # "** #" *! ## 

75


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" # " "! # # ! 

#! * " # " # # 

" 

#! # ! ! * " " * # " ! 

" # # ! " " 

#! # ! # ! * * " # " "! 

" " # ! * ## * # " # " "! 

# ! ! ! " "# * " # 

""" * # * ## " " "# 

"#"! " # # ! * * ! ! * " 

##" " " # ! * 

###! * # * " ! 

" ! # ! 

#! ! ! " * * ! " 

" # " ! " # " ! " " 

#! " " # " " # " # 

*B " " " 

! " ! # ## # "* #" ! ! # 

76


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" # # # 

#! " # " ! 

" * # 

#! " ! ! * # " " " * 

" # # # ! # ! ! " 

#! ! * ! "# # # 

" # * * # * # " # " # 

# ! " ! " "# * # # 

""" * * ! #! " "" # " "* 

"#"! # # ! ! * * " 

##" " * # * * ! * 

###! * * * # ! 

" ! # " * * ! 

#! * # # * ! " " " 

" # * # * ! 

#! " # " " # " " 

*B " " " " " 

* " * ## "* " * #" " !* # 

77


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" #" # # 

#! " # "* # # * # 

" * 

#! " " " " 

" # " ! # # # ! * * ! " 

#! " ! " " " # # 

" # * ! * # " # # 

# ! " * ! "# * # # 

""" ! * " " " " # 

"#"! # * * #" * ! * ! " 

##" " " "! ! ! * ! " 

###! * * " " " * * " 

" ! # " # * * * 

#! * * ! " " # # 

" # ! # * ! 

#! " # " " " 

*B " # " # # 

" "! * #" "* "! * # # * #* 

78


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" * ## # # " 

#! # " " " ! 

" ! ! " " " 

#! " # " 

" " " * # # # # * * * * 

#! * " # ! " # " "! * # # 

" # * " * # " "# # 

# ! # # # * "# * # # 

""" ! * " " " " * # # 

"#"! # * # * ! * ! " " 

##" # ! ! ! * " 

###! ! " # # * * # 

" ! # " * ! ! 

#! * * ! " # # # 

" # ! # ! 

#! " # " " # 

*B # " # # " # 

# " # "" ! # "*# #" ! #"# *# * #! 

79


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" * * # # " 

#! * * # " # # 

" " "# " " " # " 

#! " # 

" # " # # " * # * * 

#! * " * ! # " "! * # # 

" " # ! # * * * # "* * ## 

# ! " # ! " * ! " * #" 

""" ! * # " # "* ! ## 

"#"! * " ! ! * " "# 

##" #" ! * ! ! ! " 

###! " # ! "" * " * * 

" ! # * * * ! ! 

#! * " ! ! " " # # 

" * * ! 

#! " # # " # " # 

*B # " # " " 

" " " * " * # "*" !# ### ! 

80


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" ! ! #* " " 

#! # # " 

" "! " # " # * 

#! "" " # 

" # # # # " # 

#! " # " "* # # 

" # # ! * # # ! * # 

# ! " # * " * # " " * ## 

""" * # ! " # " "* # 

"#"! * # " ! " " " "* 

##" ! # * * ! ! " 

###! # # " " * # ! ! 

" ! * * ! 

#! * " ! # " 

" * * * 

#! " " # " " " # # 

*B " " " 

!! " " " * # "* # ## ! 

81


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" ! #! " " 

#! # # " 

" * #" # # * " 

#! " " # 

" " # # # # " 

#! # " ! # " " " # 

" * * ! # ! #! 

# ! # * # * # # "* * ## 

""" # ! " # " "* # 

"#"! * * " # * " " # # 

##" # * #* * ! ! " " 

###! # # " # "! * * ! ! * 

" * " * * " ! 

#! * # # ! # " ! 

" ! " ! * 

#! " ! # " ! " " # # 

*B " " " * " " " " " * 

!! " " "# *! # "* " ## 

82


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " 

#! " # " 

" ! #! " # " ! # 

#! # "* # " 

" # " 

#! # " ! # " # "* 

" " ! " ! ! ! * * # ! 

# ! # * ! # " " "! ! * # 

""" * * * * " " "* ! # 

"#"! ! * " " " "* * # 

##" # ! ! ! " " 

###! # # " * ! " 

" # ! " ! " * # ! " 

#! * # " # ! " ! * * 

" * # # * * * 

#! " ! # # " ! " ! " # " 

*B " " # " ! " " " " * " " * 

!* "! " "! ! "* "! ! #*" 

83


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " 

#! # # * # 

" " " # # 

#! ! " # " # 

" # # 

#! " " * # # "" " " 

" " " " * * " ! * # 

# ! # * * " ! * # # # ! ! #* 

""" # # * ! * ! " " "! ! # 

"#"! ! * * * " # " "! ! ## 

##" # * ! ! " "# 

###! # * ## * # ! ! * " 

" # " "" ! # * * " 

#! * # " ! " * ! 

" * ! * ! 

#! " * # " * " ! # ! " 

*B " " # # " " " " * " " ! 

!* ! " ""! "*# ! " " " * #!" " 

84


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " 

#! " " * # 

" " " " # # " 

#! # " # * 

" * ## # # 

#! # " " * " "" 

" " " " * * ! ! * # ! 

# ! " # ! " " * * * * #" 

""" " # ! ! " * ! " # "! ! * # 

"#"! ! " " ! ! " # # # 

##" # * # * ! " " " 

###! # * ! # * # ! ! " 

" # # " " # ! * ! # 

#! * # # * ! # * * * ! 

" * * * " ! " 

#! " * " * # ! " # ! " 

*B " " # # " " " " * # " ! 

! "" " # ! ! "# "# * # # 

85


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" " 

#! " " * " * # 

" # # " 

#! ! " # # ! " 

" * * # # # # 

#! # # " " 

" " " * ! * # ! 

# ! # " "# * ! * * ! # 

""" # * " " * * # " # ! * #* 

"#"! * # " " * ! " # # #* 

##" * " " ! ! * "# " # "! 

###! # * #! * # ! ! " 

" # * # "! # # * " * ! 

#! * # ! ! # # * * 

" ! * * " * # 

#! " * " * # ! " ! # 

*B " # # " " " * # " ! 

! " "* # !!! * "" " ! ! 

86


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" ! " 

#! # " ! " * * # 

" " # * # 

#! " # # " # 

" ! ! #* # # # 

#! " # " " 

" # " " * * # * # * #* 

# ! "# " ! * * ! #! # 

""" # * " "" *# " # # ! #! 

"#"! " " * * ! # # # * #* 

##" * # * " " " " # 

###! " ! * # * " " 

" " # * " # # * # * ! 

#! ! " " # # ! * 

" ! ! * # * # 

#! " * * " * # ! # 

*B " # # " " " * # " ! 

! " " "!* # " " !# # "" ! 

87


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" ! ! " " 

#! # # " * * # 

" * # # * * # 

#! " " # * " 

" ! # # 

#! " " " " 

" # " ! " " * # #" ! * # 

# ! " " !" ! ! " 

""" # " "# ** " # # 

"#"! " " *# * * # # # * #* 

##" * * ! " ! " " # "! * #" 

###! " " * # * " " 

" " # ! * # * ! ! ! 

#! " " * " " # # * 

" ! " * # * " 

#! " ! * # ! " # 

*B " " " # " * # " ! 

!# " #" ## " " "* * 

88


 

A % (0/ :/ , 

9 : 7 : 7 : 7 : 7 : 7 

 

" ! ! * # 

#! # " * # 

" * * # * * 

#! * # " * * 

" ! # * # 

#! " " * ! " " 

" " " * " " * " # * ## 

# ! " "* "* ! * ! # 

""" # * "" " ! " * #" 

"#"! # # " "" * ! # # * #* 

##" * * " " * ! " # # # ! # 

###! " # ! # ! " " "# 

" " # ! ! # * ! ! ! 

#! " " ! " " " " * 

" ! " * # ! " 

#! # ! * # ! " 

*B " " " # * # " ! 

!" "# # # !# # ! "" # " ! " # * 

 

89

paldiski linna arengukava aastani 2015 - Paldiski Linnavalitsus

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?