You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
loogilist rakendust, esmajoones sõnastikusüsteemi koos kõigi sellest tulenevate ettekirjutustega<br />
(profiili koostamine on lausa omaette teaduslik töö). (Vt ka Langemets jt 2006b.)<br />
Polüseemiat eristavad eri sõnaraamatud ja muud keelekogud – kahjuks või õnneks – väga<br />
erineval moel, ühed viimsete peensusteni, teised tugevasti üldistades. Kahjuks sellepärast,<br />
et leksikograafiat ei saa pidada vankumatuks sõnatähenduse analüüsi aluseks, õnneks<br />
sellepärast, et üksmeelsuste ja erisuste põhjal on võimalik aimata, mis polüseemia puhul<br />
toimub, õigemini, kuidas inimesed – keelekasutajad ja -kirjeldajad – polüseemiat mõistavad.<br />
Polüseemia puhul seisneb ökonoomne loovus selles, et samu sõnu või sõnaühendeid<br />
pruugitakse eri tähendustes ja kontekstides, tihtipeale väga kokkusurutud vormis – vihje<br />
või elliptilise kokkuvõttena mõttest, mida muul juhul saab ka pika seletusega väljendada.<br />
Seejuures suhtlus ei kannata: keelekasutaja loometegu kontrollib üldjuhul alati teate vastuvõtja,<br />
kes peab öeldut mõistma. Niisugust kokkusurutud keeletarvitust võib iseäranis<br />
märgata just suulises keeles, otseses suhtlussituatsioonis, sageli ka kitsama valdkonna sees.<br />
Traditsioonilise seletussõnaraamatu semantika kirjeldusviisi on ammu peetud staatiliseks,<br />
keelt vangistavaks: sõnaraamat oma senises vormis on justkui möödapääsmatult vastamisi<br />
asetatud keele tegeliku, loova olemusega. Vajadust edasi liikuda olukorrast, kus sõnaraamat<br />
on "ainult kirjeldav, aga mitte mingil juhul generatiivne", on juba pool sajandit<br />
tagasi häälekalt väljendanud Uriel Weinreich (1964: 363–364), kritiseerides Websteri<br />
sõnaraamatu ("Webster's Third", 1961) semantilist esitust teoreetilisest vaatepunktist.<br />
Kolmkümmend aastat hiljem tõdeb Henri Béjoint (2000 [1994]: 177) ikkagi, et "teoreetiline<br />
lingvistika on sõnaraamatut puudutanud parimal juhul vaid riivamisi". Võib<br />
kokkuvõtlikult öelda, et lingvistide seas on sõnaraamat ja muud leksikaalsed keelevarad<br />
(tesaurused, WordNet jm) esile kutsunud kaksipidi tundeid: ühed, enamasti teoreetilised<br />
lingvistid, ei tunnusta neid kui tõsiselt võetavat semantilise analüüsi tulemust (Weinreich<br />
1964, Pethő 2001, Veronis 2001 jt), aga samas pole lingvistid tihtilugu ise osalenud ühegi<br />
kogu keelt hõlmava keelekirjelduse loomises, piirdutud on vaid n-ö huvitavate probleemide<br />
käsitlemisega. Teised, kelle seas on palju arvutilingviste, aktsepteerivad leksikograafilist<br />
käsitlust rohkemal või vähemal, vahel isegi täiel määral, või vähemalt diskuteerivad<br />
sellega (Apresjan 1974, Tomaszyk, Lewandowska-Tomaszyk 1990, Kilgarriff<br />
1992, 1994, Pustejovsky 1995, Buitelaar 1998a, Meer 2000, Stevenson 2003, Peters 2004<br />
jt). Esimesest rühmast eristabki neid see, et nemad harilikult on olnud seotud kogu keelt<br />
hõlmava keelevaraga – sõnaraamatute või eri tüüpi leksikaalsete andmebaasidega.<br />
Siinne uurimus kuulub valdkonda, mida on nimetatud teoreetiliseks leksikograafiaks, ka<br />
metaleksikograafiaks, süsteemseks leksikograafiaks või sõnaraamatuanalüüsiks (metalexicography,<br />
systemic lexicography, dictionary analysis/research, vt nt Wiegand 1984,<br />
1998, 2001, Apresjan 1992/1993, 2000, Hartmann 2001, Béjoint 2000 [1994], Pruvost<br />
2003, Sterkenburg 2004, Atkins 1992/93, Atkins, Grundy 2006 jt; see on ka leksikograafiakonverentsi<br />
Euralex üks valdkondi). Metaleksikograafia hõlmab kõike, mis eelneb<br />
praktilisele leksikograafiale ehk sõnaartikli koostamisele ja esitusele: märksõnade valikut,<br />
sõnaartikli struktuuri, esituspõhimõtteid jm. Samuti kõike, mis sellele järgneb: sõnaraamatute<br />
kasutamist, tüpoloogiat, sõnaraamatukriitikat jm. Leksikograafia teoreetikud (nt<br />
Atkins, Grundy 2006) on rõhutanud uuemal ajal tekkinud võimalust (vajadust on tuntud<br />
varemgi) täiendada sõnaraamatut mitmesuguse uudse infoga, toetudes viimastel kümnenditel<br />
leksikaalsemantikas tehtud teoreetilistele järeldustele. Nimisõnaga seonduvalt on<br />
leksikaalsemantikas eristatud mitmeid suuremaid uurimisvaldkondi, nagu nimisõna leksikaalsed<br />
hierarhiad; nominalisatsioon; nimisõna roll lause moodustusstruktuuris, nimi-<br />
14
Change language