Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3.1. TRADITSIOONILINE ÜKSKEELNE SÕNARAAMAT (EKSS)<br />
Traditsiooniline ükskeelne sõnaraamat on tüüpiline semasioloogilise keelekirjelduse esindaja.<br />
Semasioloogiline perspektiiv lähtub sõnast (komponendist, sõnavormist, ühendist<br />
vm), sõnaraamatus kirjeldatakse tähendusüksuste kaupa, mida sõna tähistab. Semasioloogilise<br />
kirjelduse tüüpiline esitusviis on sõnatähenduste loetlemine: tähenduse varieerumist<br />
kodeeritakse eri sümbolite abil. Ka omal ajal Eestis aset leidnud arutlus polüseemia parima<br />
esitusviisi üle päädis eesti seletussõnaraamatu puhul otsusega kasutada traditsioonilist,<br />
numbrite jm sümbolitega liigendatud esitust, sest "kui selline [sakslaste] esitusviis vastabki<br />
paremini tegelikkusele, siis on ta ometi ebaülevaatlik ja selletõttu ebapraktiline" (Kont,<br />
Pikamäe 1962: 123). Selles Kondi-Pikamäe lauses aimub üks siinseid uurimusküsimusi:<br />
kuidas ühendada teoreetilise, eeldatavasti tegelikku keelekasutust adekvaatselt kirjeldava<br />
keeleteaduse tulemusi leksikograafilise esitusega, olles ühtaegu nii hõlmav, ülevaatlik ja<br />
kasutajale mõistetav ning samal ajal ka teoreetiliselt järjepidev<br />
Polüseemse sõna tähendusjaotuse tüüpilised üksused on (nummerdatud) põhitähendus<br />
ning vähemad, mitmel eri moel kodeeritud alltähendused. (Jaotust saab enam-vähem<br />
kõrvutada Ullmanni jaotusega polüseemiaks ja tähendusnihkeks (vt ptk 2.2.2). Sõnaraamatu<br />
mikrostruktuuri selgroog on (nummerdatud) sõnatähenduste loend. Keerulisematel<br />
juhtudel on ühe sõna esitusse haaratud mitmeid hierarhiliselt ja/või lineaarselt seostatud<br />
tähendusüksusi. Tähenduse seletused ise eristuvad eksplitsiitsuse astme poolest: on eksplitsiitseid<br />
ja vähem eksplitsiitseid seletusi, nagu on ka selliseid, mida suudab mõtestada üksnes<br />
seda sõnaraamatut koostanud leksikograaf. Järgnevas on iseloomustatud semasioloogilise<br />
keelekirjelduse põhilisi esitusviise EKSS-i näitel. Suurelt jaolt on toetutud EKSS-i eessõnale<br />
(EKSS 1988: 5–16), osalt on need tuletatud seletusi endid analüüsides (Langemets<br />
2004b). EKSS-i kodeerimisviisid on kokku võetud tabelina alltähenduse peatüki lõpus (vt<br />
ptk 3.1.2 Tabel 3).<br />
3.1.1. Põhitähendus<br />
Põhitähenduseks on harilikult nimetatud keeles kinnistunud sõnatähendust, mis jääb oma<br />
põhiosas muutumatuks kõigil sellega seostatud kasutusjuhtudel (näitelausetes), k.a temaga<br />
seostatud alltähendustes. Põhitähendus on harilikult määratletud klassikalisel ümbersõnastuse<br />
(perifraasi) meetodil, sisaldades enamasti ka ontoloogilist ülemmõistet. Keelend on<br />
polüseemne, kui üht perifraasi formuleerida ei ole võimalik (või pigem: mõistlik), ehk<br />
teisisõnu, sõnal on nii mitu põhitähendust kui mitme ümbersõnastuse alla tema kasutusjuhtumid<br />
mahuvad: EKSS-i järgi on tammel 2, teatril 5 ja teibal 2 põhitähendust, vt (23)–<br />
(25). Põhitähendus on EKSS-is eristatud araabia numbriga.<br />
(23) tamm_E1 1 TAIM .. puu, mille vili on tõru (Quercus). Tammede oksad, koored.<br />
Laiavõralised, jämedad tammed. Mees on tugev kui tamm.<br />
| PSÜHH_OM piltl Õde-venda on ühe tamme tõrud. Murdunud on meie kirjanduse vana tamm.<br />
tamm_E1 2 MATERJAL/AINE tammepuit. Tamm on väga vastupidav. Tammest trepp, parkett.<br />
Peitsitud tamm.<br />
(24) teater 1 ASUTUS kunstiasutus. Estonia teater. Teater mängib seda tükki kolmandat hooaega.<br />
teater 2 KOHT_HOONE koht etenduste andmiseks, hrl teatrihoone. Esinduslik südalinnas asuv<br />
teater. Linn saab moodsa teatri.<br />
teater 3 VALD teatrikunst. Teatri sünd, areng. Armastab teatrit.<br />
teater 4 SÜNDMUS/TEGEVUS (teatrietenduse, -lavastuse kohta). Peale teatrit mindi<br />
46
Change language