Download (1905Kb) - E-Ait

Tõlgenduste (vastuolu) üle edasi arutledes vaagib Cruse (2004) tähendustevahelise motiveeritud
seose olemust. Ta eristab mitut tüüpi (põhi)tähendussuhteid, mis paljudel juhtudel
esinevad ühtaegu, s.t nad ei välista üksteist. Lineaarse suhtega on tegemist, kui üks
sõnatähendus sisaldab teist – kas alistussuhtena ülem- ja alammõiste vahel, nagu EKSS-is
tihane liiginimena 'värvuline' ja üksikisendina '(eeskätt:) rasvatihane', või metonüümse osaterviku
suhtena, nagu näiteks talong tervikuna 'kaart või leht' ja lausa mitme eri osana:
'ärarebitav osa' ja 'väärtpaberi põhiosana'. Lineaarsete kõrval on mittelineaarsed, ülekantud
tähendussuhtel – metafooril või metonüümial – põhinevad suhted (lineaarsete hulka
arvatud osa-terviku suhe põhineb samuti metonüümial). Kolmandana toob Cruse välja
süstemaatiliselt polüseemsed tähendussuhted, mis enamasti toetuvad samuti metonüümiale.
Metonüümiat on Cruse, nagu paljud teised Apresjani (1974) järel, iseloomustanud kui
"väga süstemaatilist nähtust".
Tähenduste kõrval, mis enam-vähem selgesti eristuvad tõlgenduste vastuolu printsiibi
pinnalt, leidub sõnatähendusi, mis kujutavad endast küll eri tõlgendusi, mis aga ei pruugi
olla omavahel vastuolus. Vastupidi, mõned tõlgendused on mõnes kontekstis päris kohakuti,
esinedes n-ö samal ajal samas kohas, üksteisega läbi põimunult. Need on tähendused,
mida Cruse seletab polüseemia ja monoseemia vahele paigutuva nähtusena, tuues välja
kolm tüüpi: tähenduse tahk (facet), tähenduse vaatenurk (perspective) ja mikrotähendus
(micro-sense) (Cruse 2004: 112 jj). Süstemaatiline polüseemia (Pustejovsky 1995 käsitluses)
hõlmab neist kaks: tähenduse tahu ja vaatenurga.
Tähenduse tahk ehk tähendusvarjund esildub vastavalt kontekstile, kas siis ükshaaval või
mõlemad koos, näiteks raamatu puhul võidakse mõelda füüsilist objekti (eset) või selle
sisu (21). Eri tahkudega ühilduvad erinevad adjektiivid, ka muud konstruktsioonid võivad
erineda, vihjates seeläbi omalt poolt eeldatavale tõlgendusele (21). Samas mõnel juhul (nt
raske raamat) sellest alati ei piisa – selliste juhtumite üle on arutletud allpool, vt näited
(88)–(90).
(21) paks, õhuke raamat; pane raamat lauale – raamat kui füüsiline objekt (ESE);
huvitav, igav raamat; lausa neelab raamatuid – raamat kui tekst, kui sisuline info
(ESITUS_SISU/INFO)
Tähenduse vaatenurk ei ole keeleliselt käitumiselt nii sõltumatu kui tahk, Cruse võrdleb
vaatenurka ruumikujundiga: asjadele (sh tähenduse tahkudele) võib vaadata eest, tagant,
ülevalt jne, aga meeleliselt, taju poolest on kõik üks. Tähenduse vaatenurkade ehk perspektiivide
osas toetub Cruse omakorda Pustejovskyle (1995), viimase poolt välja pakutud
nimisõna kvaalistruktuurile ehk neljale qualia-rollile (nendest on lähemalt juttu allpool, vt
ptk 5.2), mida Cruse (2004) reinterpreteerib vastavalt nelja perspektiivina: 1) vaatenurk
entiteedile kui tervikule, mis koosneb osadest (nt hobune veterinaarias) – vrd Pustejovskyl:
MOODUSTAJASUHE; 2) vaatenurk entiteedile kui teatava liigi esindajale (nt hobune vs. eesel;
hobune vs. hiir, kõrb, kronu jne) – LIIGISUHE; 3) vaatenurk entiteedile kui funktsiooni
kandjale (nt aisahobune, galopihobune, hobu ()) – EESMÄRGISUHE 12 ; 4) vaatenurk entiteedile
selle pärinemise, päritolu seisukohalt – PÕHJUSSUHE. Näiteks (elliptilises) lausungis
lõpetasin raamatu/sõnaraamatu/hobuse, muutub tähendusrikkaks see, et raamatut tüüpiliselt
kirjutatakse, sõnaraamatut koostatakse, hobune tähenduses 'hobuse kujutis' võib olla
voolitud/joonistatud.
Mikrotähenduseks nimetab Cruse hüponüümilist tähendust, mis põhimõtteliselt on olemas,
aga mida välja öelda, täpsustada, ei ole vaja (söögilauas võib kinnitada, et mul ei ole nuga,
12
Küsimärk viitab sellele, et Pustejovsky meelest ei saa loomulikul asjal, mille hulka kuulub ka hobune,
olla ei oluliseks peetavat EESMÄRGISUHET ega ka PÕHJUSSUHET.
40