Download (1905Kb) - E-Ait

dused üldjuhul samas diskursuses ei esine koguni 98% ulatuses (tsiteeritud Kerneri (2007:
26) ja Buitelaari (1998a: 4) vahendusel).
Komplementaarsed tähendused on palju nõrgema üksteist välistava efektiga ja nende
puhul, s.t neid (automaatselt) analüüsides, näib ebaotstarbekas toetuda kontekstile, sest see
võib olla üsna sarnane – seda eriti loogilises polüseemias (nagu ülalkirjeldatud asutusesõnade
puhul). Komplementaarsed tähendused omavahel ei kontrasteeru, küll aga näivad
olevat seotud teataval süstemaatilisel viisil. Loogilise polüseemia puhul on polüseemia
pigem näilik kui reaalne, sest leksikaalselt on tegemist ühe ja sama üksusega, ainult et
tähendust moduleerivad süntagmaatilised protsessid. Sellised kontekstis tekkivad tõlgendused,
võides esineda segiläbi ka samas diskursuses, suisa ühes lauses (22), jäävad ise
määramatuks ja paigutuvad kontekstivariandi staatusse. Vahelepõikena: kui mõelda traditsioonilise
sõnaraamatuesituse peale (millest tuleb juttu allpool, vt ptk 3.1), siis võiks
eeldada, et komplementaarne (sh loogiline) polüseemia oleks üldiselt esitatud (ühe põhitähenduse)
alltähendusena, mitte niivõrd (mitme) omaette põhitähendusena.
(22) Tõin eile Sirbist viimase Sirbi koju (tsitaat e-kirjast; vaheldus ESE–ASUTUS – siin: mall
ABSTR/KONKR–ASUTUS)
Kogu kool kogunes kooli ette (vaheldus KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE)
Tarale ehitati tara ümber (vaheldus ESE–KOHT)
Buitelaar (1998a, 1998b) toob samuti välja süstemaatilise polüseemia esinemuse sidusas
diskursuses: ühes ja samas diskursuses võib nimisõna kool osutada a) inimeste rühmale, b)
õppetegevusele, c) asutusele ja/või d) hoonele (kooli esitust EKSS-is vt näide (145)). Sõna
täpne tähendus küll täpsustatakse konteksti toel, aga tõlgendused ei kontrasteeru. Ka võib
üks süstemaatilistest tähendustest olla esilduvam kui teised, siiski on ülejäänud samuti alati
n-ö käeulatuses olemas. Diskursuseanalüüs peaks võimaldama ligipääsu kõigile süstemaatiliselt
seotud tõlgendustele.
Niisugust võimet koondada mitut tähendust peab Pustejovsky (1995) just nimisõna semantika
loomupäraks ning ennekõike ongi teda huvitanud just loogiliselt polüseemsed substantiivid.
Aga loogilist, kattuvat polüseemiat esineb ka adjektiivi ja verbi puhul. Selliste
adjektiivide tähendus on nimisõnast tugevasti mõjutatud, näiteid on toonud mitmed eri
uurijad: ingl clear 'selge' (Meer 2000), good 'hea' (Pustejovsky 1995), vn vysokij 'kõrge',
nizkij 'madal', dorogoj 'kallis' (Apresjan 1974a), samuti eesti hea, raske, kiire jm – sellist
adjektiivide tõlgenduse sündimist kontekstis on nimetatud valikuliseks sidustuseks (ingl
selection). Verbide puhul võib komplementaarsest (loogilisest) polüseemiast rääkida näiteks
seoses transitiivsuse-intransitiivsuse vaheldusega, nagu ingl bake 'küpsetama, küpsema',
fry 'praadima' jt, mis võivad tähistada sama asja seisundi muutust või loovat tegevust
(selle kohta vt Atkins 1991, samast on rääkinud ka Ilson 1990). Eesti keeles on siin kõrvu
kaks nähtust: ühelt poolt süstemaatiline polüseemia (liha praeb/grillib pannil – ema praeb-
/grillib liha), aga rohkem on süstemaatilist morfoloogiat (kook küpseb, vesi keeb – ema
küpsetab kooki / keedab vett). Verbivaheldust põhjendatakse generatiivse leksikoni teoorias
sageli samuti nimisõna tähendusega, nimisõna (semantika) poolt verbile kontekstis peale
sunnitud tõlgendusega – seda nähtust on nimetatud tüübisunduseks (ingl coercion) (vt ptk
5.2.3).
Nimisõna komplementaarset loomust on generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1991,
1995) põhistes süntaksikäsitlustes analüüsitud komplekstüüpi tähenduse nime all (vt ptk
5.2.3). Pustejovskyl hõlmab sõnatähenduse struktuur ka argumendistruktuuri, s.t mõlemat,
nii semantikat kui ka süntaksit. Leksikograafilised projektid (nt SIMPLE, vt ptk 3.6) on
teooriat kasutanud lihtsustatud kujul, peaasjalikult polüseemsete sõnade süstemaatiliste
tähendusvahelduste kodeerimiseks, ilma otsese süntaksiseoseta (nt KOHT_HOONE–ASUTUS).
42