Download (1905Kb) - E-Ait

TALLINNA ÜLIKOOL 

HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID 

TALLINN UNIVERSITY 

DISSERTATIONS ON HUMANITIES

Margit Langemets 

NIMISÕNA SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA 

EESTI KEELES JA SELLE ESITUS 

EESTI KEELEVARAS 

Tallinn 2009 

2



TALLINN UNIVERSITY 

DISSERTATIONS ON HUMANITIES 

Margit Langemets 

NIMISÕNA SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA EESTI KEELES JA SELLE ESITUS EESTI 

KEELEVARAS 

Eesti Keele ja Kultuuri Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. 

Dissertatsioon on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keeleteaduse alal 21. mail 2009 

Tallinna Ülikooli lingvistika doktorinõukogu poolt. 

Juhendaja: 

Oponendid: 

filosoofiadoktor Helle Metslang (Tartu Ülikooli professor) 

filosoofiadoktor Renate Pajusalu (Tartu Ülikooli professor) 

filosoofiadoktor Katre Õim (Tallinna Ülikooli dotsent) 

Kaitsmine toimub 27. augustil 2009. aastal kell 12.00 Tallinna Ülikoolis (Silva majas), Narva mnt 27/29, ruum 

S-412, Tallinn, Eesti. 

ISSN 1736-5031 (dissertatsioon, online, PDF) 

ISBN 978-9985-58-651-8 (dissertatsioon, online, PDF) 

ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online, PDF) 

ISBN 978-9985-58-652-5 (analüütiline ülevaade, online, PDF) 

ISSN 1736-3667 (abstract, online, PDF) 

ISBN 978-9985-58-653-2 (abstract, online, PDF) 

Autoriõigus: Margit Langemets, 2009 

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2009 

3

NIMISÕNA SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA EESTI KEELES 

JA SELLE ESITUS EESTI KEELEVARAS 

Ülevaade 

Uurimuses analüüsitakse eesti nimisõna süstemaatilist polüseemiat ning tuvastatakse süstemaatiliselt vahelduvad 

nimisõnatähendused ehk nimisõna süstemaatilise polüseemia mallid. Polüseemiat analüüsides on lähtutud 

polüseemia leksikaalsest perspektiivist ehk selle leksikograafilisest esitusest "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" 

(1988–2007) ning sellist vaatenurka toetavast generatiivse leksikoni teooriast (Pustejovsky 

1995). Analüüsi abivahendina on kasutatud nimisõna semantiliste tüüpide ontoloogilist hierarhiat. Peamise 

uurimisküsimusena käsitletakse võimalust ühendada teoreetilise keeleteaduse tulemusi leksikograafilise esitusega, 

olles ühtaegu nii hõlmav, ülevaatlik ja kasutajale mõistetav ning samal ajal ka teoreetiliselt järjepidev. 

Tähenduspaaride kaupa analüüsitakse eelkõige esemesõnade polüseemiat, aga vaadeldakse ka muid (süstemaatilisi) 

kooslusi. Töö lisana esitatakse süstemaatiliselt polüseemsete mallide loend ehk süstemaatilise polüseemia 

kuldstandard. 

Kvalitatiivselt iseloomustatakse polüseemia levinumaid esitusviise ehk leksikaalsemantilisi mudeleid, mida 

keelevaras on kasutatud kõige sagedamini. Iga esitusviisi juures pööratakse tähelepanu sellele, kuidas on esitatud 

süstemaatilise polüseemiana käsitatavaid tähendusi. Eesti nimisõna polüseemiat iseloomustatakse kvantitatiivselt. 

Eesti keeles (resp. seletussõnaraamatus) on polüseemne ligikaudu iga kümnes sõna: 137 767 

märksõnast on enam kui ühe põhitähendusega sõnu kokku 14 432 (10,5%). Eesti nimisõnadest on polüseemne 

iga viies lihtsõna (22%), liitsõnad on valdavalt monoseemsed (95%). Eesti keele andmeid on omakorda 

kõrvutatud inglise keele andmetega, välja on arvutatud eesti nimisõna polüseemia indeks. 

Rakendusliku, metaleksikograafilise eesmärgina töötatakse välja sõnasemantilise info ühe osa, nimisõna süstemaatilise 

polüseemia esituse põhimõtted eesti keelevaras: nii üheköitelises, nn indoeuroopa tüüpi ükskeelses 

põhisõnaraamatus kui ka Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex. 

Võtmesõnad: leksikaalne semantika, metaleksikograafia, polüseemia, monoseemia, homonüümia, generatiivse 

leksikoni teooria 

4

SYSTEMATIC POLYSEMY OF NOUNS IN ESTONIAN AND ITS 

LEXICOGRAPHIC TREATMENT IN ESTONIAN LANGUAGE RESOURCES 

Abstract 

The aim of this study is to analyse systematic polysemy of the Estonian noun and find out the systematically 

alternating noun meanings, i.e. the systematic patterns of Estonian noun polysemy. The analysis of polysemy 

is based on the lexical perspective, i.e. on the lexicographic representation of polysemy in the Defining 

Dictionary of Standard Estonian (1988–2007) ["Eesti kirjakeele seletussõnaraamat"], and the supportive 

theory of generative lexicon (Pustejovsky 1995). An ontological hierarchy of the semantic types of nouns 

was used as an ancillary means of analysis. The main research question is how to incorporate the results of 

theoretical linguistics in lexicographic representation, remaining at the same time comprehensive, lucid and 

comprehensible for the user, yet without losing theoretical consistency. The analysis consists in a pairwise 

treatment of the polysemy of nouns denoting artefacts mainly, but other (systematic) combinations have also 

been analysed. The list of systematically polysemous patterns as the "golden standard" of systematic polysemy 

can be found in the Supplement of the treatise. 

A qualitative description of major representations of polysemy is provided, i.e. of the lexico-semantic models 

that are most frequently applied in the resources discussed. In the case of each model the main emphasis is 

placed on the way it represents the senses implying systematic polysemy, in order to find out what kind of 

lexicographic resource could be best for discovering systematic polysemy. Estonian noun polysemy is surveyed 

quantitatively. Polysemy applies to practically every tenth Estonian word included in the DDSE; to be 

more precise, 14,432 (10.5%) of the 137,767 headwords have more than one core sense. Of Estonian nouns, 

22% of simple nouns are polysemous, whereas an absolute majority (95%) of compound nouns are monosemous. 

Estonian data are compared to English data; also, a polysemy index has been computed for the Estonian 

noun. 

The applicational metalexicographic (and language technological or, to be more precise, computational lexicological) 

aim of the study was to elaborate the principles of how to represent systematic polysemy, as a part 

of word semantic information, of nouns in Estonian language resources, covering both the one-volume (socalled 

Indo-European type) monolingual basic dictionary and the EELex lexicographic system of the Institute 

of the Estonian Language. 

Keywords: lexical semantics, metalexicography, polysemy, monosemy, homonymy, the generative lexicon 

theory 

5

DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID 

I. Margit Langemets 2002. Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. – Renate 

Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim (toim.). Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu 

Ülikooli üldkeele õppetooli toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikool, 146–163. 

II. Margit Langemets 2003. Leksikoloogia. – Mati Erelt (koost.). Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele 

Seltsi aastaraamat 48 (2002). Tallinn: Emakeele Selts, 98–134. 

III. Margit Langemets 2004. Mõnda nimisõnade semantikast. – Keel ja Kirjandus, 10, 736–754. 

IV. Margit Langemets 2004. Polüseemia ja leksikograafia. – Mati Erelt (peatoim.), Maria-Maren 

Sepper (tegevtoim.). Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2003). Tallinn: Emakeele Selts, 97–124. 

V. Margit Langemets 2005. Estonian lexicography. – Encyclopedia of Language and Linguistics, 

2nd Ed. Edited by Keith Brown. Oxford: Elsevier. 

VI. Margit Langemets 2008. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 50 aastat. – Emakeele Seltsi 

Aastaraamat 53. Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 181–199. 

VII. Margit Langemets, Andres Loopmann, Ülle Viks 2006. The IEL Dictionary Management System 

of Estonian. – Gilles-Maurice de Schryver (ed.). DWS 2006: Proceedings of the Fourth International 

Workshop on Dictionary Writing Systems. Turin: Turin University, 11–16. 

VIII. Margit Langemets, Merike Mägedi, Ülle Viks 2005. Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja 

väljavaateid. – Margit Langemets (koost.), Maria-Maren Sepper (toim.). Eesti Rakenduslingvistika 

Ühingu aastaraamat 1 (2004). Estonian Papers in Applied Linguistics 1 (2004). Tallinn: Eesti 

Keele Sihtasutus, 71–98. 

IX. Margit Langemets, Ülle Viks 2004. Syntactic Information in Electronic Dictionaries: Problems 

and Solutions. – Human Language Technologies: The Baltic Perspective. The First Baltic Conference, 

Riga, Latvia, April 21–22, 2004, 30–34. 

X. Eesti keele seletav sõnaraamat I–VI (ilmumas 2009). ("Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 2., 

täiendatud ja parandatud trükk.) Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi 

Veskis, Ülle Viks ja Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

6

SISUKORD 

LÜHENDID ................................................................................................................... 11 

TÄHISED JA KIRJASTIILID ....................................................................................... 11 

EESSÕNA...................................................................................................................... 12 

1. SISSEJUHATUS............................................................................................................ 13 

1.1. Polüseemiast, leksikaalsest semantikast ja leksikograafiast .................................... 13 

1.2. Polüseemia uurimisest Eestis .................................................................................. 15 

1.3. Uurimuse eesmärk................................................................................................... 18 

1.4. Meetod ja materjal................................................................................................... 19 

2. SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA: TEOREETILINE ÜLEVAADE....................... 22 

2.1. Polüseemia mõistest ................................................................................................ 22 

2.1.1. Polüseemia, homonüümia, monoseemia....................................................... 23 

2.1.2. Süstemaatiline ja mittesüstemaatiline polüseemia........................................ 27 

2.1.3. Süntaktiline ja leksikaalne polüseemia......................................................... 29 

2.2. Süstemaatiline polüseemia: polüseemia ja monoseemia vahel................................ 31 

2.2.1. Osutuse hägusus ja sõna mitmemõttelisuse tüübid (Quine 1960)................. 32 

2.2.2. Kasutusnihked ja polüseemia (Ullmann 1957)............................................. 33 

2.2.3. Kontrastiivne ja komplementaarne polüseemia (Weinreich 1964)............... 35 

2.2.4. Regulaarne polüseemia (Apresjan 1974)...................................................... 36 

2.2.5. Eri tõlgendused: tähenduse tahk ja vaatenurk (Cruse 1986, 2004)............... 39 

2.2.6. Loogiline polüseemia ja generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995) 41 

2.3. Kokkuvõtteks........................................................................................................... 43 

3. POLÜSEEMIA JA SÜSTEMAATILISE POLÜSEEMIA ESITUSVIISE 

KEELEVARAS............................................................................................................ 45 

3.1. Traditsiooniline ükskeelne sõnaraamat (EKSS) ...................................................... 46 

3.1.1. Põhitähendus ................................................................................................ 46 

3.1.2. Alltähendus................................................................................................... 48 

3.1.3. Homonüümide esitus .................................................................................... 52 

3.2. Leksikaalne hierarhia (eesti keele tesaurus) ............................................................ 54 

3.3. Freimisemantika ...................................................................................................... 56 

3.4. Kognitiivne leksikograafia ...................................................................................... 58 

3.5. Kas üks on parem kui teised .................................................................................. 59 

7

3.6. Süstemaatilise polüseemia kajastamise võimalusi: kolm eeskuju ........................... 61 

3.6.1. Inglise keele leksikaalne andmebaas CoreLex ............................................. 61 

3.6.2. Leksikograafiline andmebaas SIMPLE ........................................................ 62 

3.6.3. Hollandi keele andmebaas ja sõnastikusüsteem ........................................... 65 

4. EESTI NIMISÕNA POLÜSEEMIA: ÜLEVAADE VALIMI PÕHJAL ....................... 67 

4.1. Polüseemsed sõnad.................................................................................................. 67 

4.2. Monoseemsed sõnad................................................................................................ 69 

4.3. Liht- ja liitsõnad. Sagedus ja polüseemia ................................................................ 70 

4.4. Eesti keel ja teised keeled: võrdlevat leksikoloogiat ............................................... 73 

4.4.1. Leksikalisatsioonimallid ehk uute tähenduste vormikülg............................. 73 

4.4.2. Polüseemia indeks ........................................................................................ 75 

5. NIMISÕNA TÄHENDUSSUHTED.............................................................................. 78 

5.1. Generatiivse leksikoni teooria: nimisõna semantikamudel...................................... 78 

5.2. Kvaalistruktuur........................................................................................................ 79 

5.2.1. LIIGISUHE....................................................................................................... 81 

5.2.2. MOODUSTAJASUHE, EESMÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE...................................... 83 

5.2.3. Teoreetiline vahepala: kuidas kvaalistruktuur lauses töötab......................... 86 

5.3. Kvaalistruktuur ja leksikaalsemantiline analüüs...................................................... 92 

5.4. Eesti nimisõna LIIGISUHE ehk mida eesti lihtnimisõna tähistab............................... 93 

5.5. Nimisõnatähenduste paarid: esialgne loend............................................................. 98 

6. ESEMESÕNADE SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA ........................................... 104 

6.1. Esemesõna tegevuse tähistajana: TEGEVUS–ESE .................................................... 105 

6.2. Esemesõna koha tähistajana: ESE–KOHT ................................................................ 112 

6.3. Esemesõna seisundi tähistajana: → ABSTR/KONKR–SEISUND................................. 115 

6.4. Esemesõna omaduse (ja nähtuse) tähistajana: ESE–OMADUS ................................. 116 

6.5. Esemesõna muu objekti tähistajana: → ESE–OMADUS........................................... 118 

6.6. Esemesõna kehaosa tähistajana: KEHAOSA–ESE..................................................... 119 

6.7. Esemesõna materjali tähistajana: MATERJAL/AINE–ESE ......................................... 120 

6.8. Esemesõna taime tähistajana: süstemaatiline polüseemia.................................... 121 

6.9. Esemesõna kujutise tähistajana: → KONKR_ENTITEET–KUJUTIS............................ 121 

6.10. Esemesõna sisu tähistajana: ESE–SISU/INFO......................................................... 123 

6.11. Esemesõna abstraktse/konkreetse entiteedi tähenduses: ABSTR/KONKR–ESE....... 124 

8

6.12. Esemesõna koguse tähistajana: ESE–KOGUS ........................................................ 124 

6.13. Esemesõna inimese tähistajana: ESE–INIMENE..................................................... 126 

6.14. Esemesõna valdkonna tähistajana: ESE–VALD ..................................................... 128 

6.15. Esemesõna asutuse tähistajana: → ABSTR/KONKR–ASUTUS................................. 129 

6.16. Kuidas iseloomustada esemesõna polüseemiat.................................................... 130 

7. TEISTE SEMANTILISTE TÜÜPIDE SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA............ 135 

7.1. Muud TEGEVUSEGA seotud tähendusvaheldused ................................................... 135 

7.2. Muud KOHAGA seotud tähendusvaheldused........................................................... 143 

7.3. Muud SEISUNDIGA seotud tähendusvaheldused ..................................................... 147 

7.4. Muud OMADUSEGA seotud tähendusvaheldused .................................................... 149 

7.5. Muud OBJEKTIGA seotud tähendusvaheldused....................................................... 151 

7.6. Muud KEHAOSAGA seotud tähendusvaheldused..................................................... 151 

7.7. Muud MATERJALI/AINEGA seotud tähendusvaheldused.......................................... 152 

7.8. Muud TAIMEGA seotud tähendusvaheldused.......................................................... 153 

7.9. Muud ESITUSEGA (KUJUTISEGA) seotud tähendusvaheldused ................................ 155 

7.10. Muud SISU/INFOGA seotud tähendusvaheldused .................................................. 156 

7.11. Muud ABSTR/KONKR entiteediga seotud tähendusvaheldused ............................. 157 

7.12. Muud KOGUSEGA seotud tähendusvaheldused..................................................... 157 

7.13. Muud INIMESEGA seotud tähendusvaheldused..................................................... 159 

7.14. Muud VALLAGA seotud tähendusvaheldused....................................................... 162 

7.15. Muud ASUTUSEGA seotud tähendusvaheldused.................................................... 163 

7.16. Kuidas iseloomustada teiste semantiliste tüüpide polüseemiat............................ 164 

8. NIMISÕNA SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA: JÄRELDUSI ............................. 166 

8.1. Süstemaatilise polüseemia mallide loend .............................................................. 166 

8.2. Mallid, mida valimis ei ole.................................................................................... 168 

8.3. Metafoorse ja metonüümse polüseemia vahekorrast............................................. 172 

8.4. Muud polüseemialiigid.......................................................................................... 175 

8.5. Ellips...................................................................................................................... 176 

8.6. Süstemaatilise polüseemia pragmaatikast.............................................................. 178 

8.7. Ühendid ja fraasid (konstruktsioonitähendused) ................................................... 180 

8.8. Täiesti monoseemsed sõnad................................................................................. 181 

8.9. Sõnade (reeglipärane) loov kasutus vs. sobimatud tähendused ............................. 185 

8.10. Leksikaalne tõke.................................................................................................. 189 

9

8.11. Tähendusvahelduse piiridest: paar või kimp...................................................... 189 

8.12. Kvaalisuhted ja süstemaatiline polüseemia ......................................................... 191 

8.13. Asjasõnad ja ainesõnad........................................................................................ 196 

8.14. Polüseemia esitusest keelevaras: kokkuvõtteks................................................... 197 

8.14.1. Mida eristada .......................................................................................... 197 

8.14.2. Süstemaatilise polüseemia esitus eesti keele andmebaasis: projekt.......... 199 

LÕPPSÕNA ..................................................................................................................... 202 

SYSTEMATIC POLYSEMY OF NOUNS IN ESTONIAN AND ITS LEXICOGRAPHIC 

TREATMENT IN ESTONIAN LANGUAGE RESOURCES. Summary ....................... 211 

VIITEALLIKAD.............................................................................................................. 220 

LISAD.............................................................................................................................. 233 

LISA 1. Süstemaatilise polüseemia kuldstandard ........................................................ 233 

LISA 2. Ainukordsed sõnatähenduste paarid ............................................................... 241 

LISA 3. LIIGISUHE ehk semantilised põhitüübid........................................................... 243 

ELULOOKIRJELDUS..................................................................................................... 258 

CURRICULUM VITAE .................................................................................................. 259 

10

LÜHENDID 

EKSS – "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (1988–2007) 

GRP (kapiteelkirjas) – abstraktne tähenduselement 'grupp, rühm' 

OSA (kapiteelkirjas) – abstraktne tähenduselement 'osa' 

TÄHISED JA KIRJASTIILID 

poolpaks kiri (EKSS-i näidetes) 

EKSS-i märksõna (korratud iga põhitähenduse juures), nt teater 1, teater 2 

NR (araabia number sõna järel tühikuga) 

1) sõna tähendusnumber EKSS-is (poolpaksus kirjas), nt jänes 1 

2) sõna tähendusnumber eesti keele tesauruses, nt {institutsioon 1, asutus 1} 

_HNR (täht H ja araabia number sõna järel allkriipsuga, EKSS-i näidetes) 

täishomonüüm (EKSS-is rooma numbriga), nt taaler_H1 (tekstis ka: taaler_H1) 

_ENR (täht E ja araabia number sõna järel allkriipsuga, EKSS-i näidetes) 

eri päritolu sõna / osahomonüüm (EKSS-is eraldi artiklis ilma homonüümitähiseta), 

nt tilk_E2 (tekstis ka: tilk_E2) 

KAPITEELKIRI 

1) semantiline põhitüüp (siin: LIIGISUHE), nt ESE_INSTRU, TEGEVUS – loend koos 

näidetega on tervikuna esitatud siinse töö lisana (vt Lisa 3); 

2) muu abstraktne tähenduselement, nt LIIGISUHE, EESMÄRGISUHE, PÕHJUSSUHE, 

MOODUSTAJASUHE, KOGUS, OSA, GRP ('grupp, rühm') 

|| (rööbik, EKSS-i näidetes) 

vähem iseseisev tähendus või tähendusvarjund, nt 

tara 2 .. || KOHT_ALA (poollahtine) varjualune, suvelaut 

| (püstkriips, EKSS-i näidetes) 

(juhuslikumat laadi, hrl piltlik) tarvitusjuhtum, nt 

tara 2 .. | KOHT_ALA (üldisemalt). Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees 

; (semikoolon, EKSS-i näidetes) 

raskesti eristatav tähenduse osa või tähendusvarjund, nt 

taft MATERJAL/AINE riidematerjal; ESE_RIIE sellest tehtud ese 

 

grammatiline info EKSS-is, nt tilks_E2 

{hrl püstkiri looksulgudes} 

sünohulk eesti keele tesauruses, nt {institutsioon 1, asutus 1} 

' ' (ülakomad) 

tähenduse seletus 

+ (plussmärk, malli illustreerivates näitesõnades, nt Lisa 1) 

eraldab (sama tüüpi) sõnu, mis on pärit EKSS-ist väljaspool valimit 

11

EESSÕNA 

Minu uurimistöö teema on välja kasvanud pikaaegsest tööeest, kuhu on kogu aeg 

kuulunud kaks poolt: arvuti ja eesti keele sõnaraamat(ud). Kui oma magistritöös tegelesin 

pigem arvutiga, sõnaraamatute elektroonilise kujuga, siis nüüdses uurimuses 

olen rohkem püüdnud tungida sõnaraamatu sisusse, eesti keele polüseemiasse, täpsemalt, 

nimisõnatähenduste ja nende leksikograafilise esituse juurde. Kogu tööd saadab 

siiski ka keeletehnoloogiline tagamõte: soov välja töötada teatavat tüüpi tähenduste – 

vähemalt mõnevõrra – süstematiseeritud ja formaliseeritud esitus. 

Väga oluliseks pean oma koosolu ja -tööd "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 

(1988–2007) toimetajatega, eriti Tiia Valdre ja Mai Tiitsuga, kelle väärtuslikest ja 

põhjalikest tähelepanekutest sõnatähenduste ja keelekasutuse kohta olen väga palju 

õppinud. Suurte sõnaraamatute arvutileksikograafilisi rakendusi olen palju kordi arutanud 

koos Ülle Viksiga, hiljem Andres Loopmanniga. Koos nendega ja teiste 

seletussõnaraamatu töörühma leksikograafidega oleme katsetanud mitmeid arvutiuuendusi, 

mis puudutavad käsikirja teksti sisestamist arvutisse infoüksuste kaupa, 

alates käsitsi eritähiste lisamisest kuni spetsiaalse tarkvara ja sõnastikusüsteemi 

kasutamiseni. Juhendaja Helle Metslangi kõrval on uurimuse käsikirja kriitiliselt 

kommenteerinud Tallinnas koguneva keeleteaduse doktorantide R-klubi mitmed liikmed: 

Heete Sahkai, Maria-Maren Sepper, Reili Argus, Szilard Toth, Janika Kärk ja 

Helena Metslang. 

Olen teile kõigile tänulik! 

12

1. SISSEJUHATUS 

1.1 POLÜSEEMIAST, LEKSIKAALSEST SEMANTIKAST 

JA LEKSIKOGRAAFIAST 

Inimesed tarvitavad sõnu, lähtudes üldjoontes samadest põhimõtetest, mis nende muud elu 

juhivad: ennekõike ökonoomsusest – resp. mugavusest või laiskusest, Zipfi (1949) järgi 

vähima pingutuse printsiibist –, mis sageli kätkeb endas annuse loovust. Enamasti sünnib 

keel suulises vormis, räägitud tekstina, kõnekeelsena, nüüdisajal ehk ka ajakirjanduskeelena, 

mis kujutab endast suulise stiili ja kirjaliku vormi omamoodi segu. Suur hulk 

niisugusest tekstist jääb juhukasutuseks, olles ellu äratatud vaid viivuks, teate edasiandmise 

hetkeks. Kuid mõned keeletarvitused kinnistuvad, sageli seletamatutel asjaoludel, tõukudes 

õnnelikust juhusest, moest, sisendusjõulisest kõnelejast-kirjutajast või muust. Uus 

keeleüksus võib keelde tulla mitmel viisil: uue sõnana – eesti keeles enamasti liitsõnana –, 

aga ka olemasoleva sõna uue tähendusena – polüseemiana. 

Üldkeeles laiemalt tarvitusele tulnud keeleüksus registreeritakse sõnaraamatus, kus nii 

mõnigi kord saadab seda (esialgu) märgend kõnekeelne (EKSS) või argi (ÕS), mõnikord 

koguni hoiatus ei tähenda (ÕS 1999) või ei soovita tähenduses (ÕS 2006). Traditsiooniline 

sõnaraamat suudab parimal juhul üksnes pildistada keele hetkeseisu, samal ajal kui 

sõnatähendused nihkuvad ja muutuvad kogu aeg, sobitudes üha teiseneva keelelise 

ümbruse ja maailmaga. 

Et paljudel sõnadel on mitu tähendust, sellest annab usutava pildi mis tahes meile tuttava 

keele mahukas üldkeele seletussõnaraamat – leksikograafid on läbi aegade tähendusi 

määratlenud, neid jaganud ja loetlenud. Seetõttu võib peaaegu väita, et polüseemia on väga 

sõnaraamatutundlik, nii nagu leksikaalne semantikagi sai keeleteaduses alguse siis, kui 

olulised suured ükskeelsed sõnaraamatud olid juba ilmunud (1950-ndatel). 

Leksikoloogia (leksikaalsemantika) ja leksikograafia uurimisobjekt – leksikaalne üksus 

ehk lekseem, lihtsamalt öeldes, sõna – on suuresti üks ja seesama. Mõlemad uurivad ja 

kirjeldavad sõna tähendust. Erinevus seisneb peaasjalikult töö eesmärgis: kui teoreetikute 

huvi on märgata ja seletada erilisi ja tüüpilisi nähtusi, mis keeles on, miks ja kuidas keeles 

midagi toimub, siis sõnaraamatutegijate huvi ja ülesanne on täies mahus ära kirjeldada kõik 

sõnad, mis keeles on, enamasti sünkrooniliselt, vahel diakrooniliselt. Kui leksikograafiat 

on keeleteaduses pikka aega peetud deskriptiivseks ja seetõttu ebahuvitavaks, ilma 

teoreetilise aluseta valdkonnaks, siis tasapisi hakkavad sõnaraamatutesse jõudma leksikaalsemantiliste 

teooriate kajastused. Tänapäeval ollakse üldiselt ühel meelel, et teoreetiline 

lingvistika (eriti leksikaalsemantika) peaks pakkuma ka leksikograafias erinevaid vaateid 

keelele ja sõna tähendusele ning olema lingvistilise info esitamise aluseks sõnaraamatus. 

Teoreetilise leksikograafia põhimõtete järgi peaks iga akadeemiline sõnaraamatutöö 

algama leksikograafilise profiili (ingl lexicographic profiling) koostamisest (Atkins, 

Grundy 2006). Idee ise pole mõistagi uus, on ju meilgi üldiselt nõnda suuremaid töid alustatud 

– kui meenutada trükis ilmunud kirjakeele seletava sõnaraamatu (EKSS 1961, vt ka 

Pikamäe 1961, Kont 1968) ja eesti murrete sõnaraamatu prospekti (EMS 1968, vt ka 

Mäger 1966) –, aga uus on selle lingvistilisem vaatenurk ning kindlasti ka põhjalikum ja 

terviklikum sõnaraamatu mikrostruktuuri kirjeldus, mis muuhulgas hõlmab ka keeletehno- 

13

loogilist rakendust, esmajoones sõnastikusüsteemi koos kõigi sellest tulenevate ettekirjutustega 

(profiili koostamine on lausa omaette teaduslik töö). (Vt ka Langemets jt 2006b.) 

Polüseemiat eristavad eri sõnaraamatud ja muud keelekogud – kahjuks või õnneks – väga 

erineval moel, ühed viimsete peensusteni, teised tugevasti üldistades. Kahjuks sellepärast, 

et leksikograafiat ei saa pidada vankumatuks sõnatähenduse analüüsi aluseks, õnneks 

sellepärast, et üksmeelsuste ja erisuste põhjal on võimalik aimata, mis polüseemia puhul 

toimub, õigemini, kuidas inimesed – keelekasutajad ja -kirjeldajad – polüseemiat mõistavad. 

Polüseemia puhul seisneb ökonoomne loovus selles, et samu sõnu või sõnaühendeid 

pruugitakse eri tähendustes ja kontekstides, tihtipeale väga kokkusurutud vormis – vihje 

või elliptilise kokkuvõttena mõttest, mida muul juhul saab ka pika seletusega väljendada. 

Seejuures suhtlus ei kannata: keelekasutaja loometegu kontrollib üldjuhul alati teate vastuvõtja, 

kes peab öeldut mõistma. Niisugust kokkusurutud keeletarvitust võib iseäranis 

märgata just suulises keeles, otseses suhtlussituatsioonis, sageli ka kitsama valdkonna sees. 

Traditsioonilise seletussõnaraamatu semantika kirjeldusviisi on ammu peetud staatiliseks, 

keelt vangistavaks: sõnaraamat oma senises vormis on justkui möödapääsmatult vastamisi 

asetatud keele tegeliku, loova olemusega. Vajadust edasi liikuda olukorrast, kus sõnaraamat 

on "ainult kirjeldav, aga mitte mingil juhul generatiivne", on juba pool sajandit 

tagasi häälekalt väljendanud Uriel Weinreich (1964: 363–364), kritiseerides Websteri 

sõnaraamatu ("Webster's Third", 1961) semantilist esitust teoreetilisest vaatepunktist. 

Kolmkümmend aastat hiljem tõdeb Henri Béjoint (2000 [1994]: 177) ikkagi, et "teoreetiline 

lingvistika on sõnaraamatut puudutanud parimal juhul vaid riivamisi". Võib 

kokkuvõtlikult öelda, et lingvistide seas on sõnaraamat ja muud leksikaalsed keelevarad 

(tesaurused, WordNet jm) esile kutsunud kaksipidi tundeid: ühed, enamasti teoreetilised 

lingvistid, ei tunnusta neid kui tõsiselt võetavat semantilise analüüsi tulemust (Weinreich 

1964, Pethő 2001, Veronis 2001 jt), aga samas pole lingvistid tihtilugu ise osalenud ühegi 

kogu keelt hõlmava keelekirjelduse loomises, piirdutud on vaid n-ö huvitavate probleemide 

käsitlemisega. Teised, kelle seas on palju arvutilingviste, aktsepteerivad leksikograafilist 

käsitlust rohkemal või vähemal, vahel isegi täiel määral, või vähemalt diskuteerivad 

sellega (Apresjan 1974, Tomaszyk, Lewandowska-Tomaszyk 1990, Kilgarriff 

1992, 1994, Pustejovsky 1995, Buitelaar 1998a, Meer 2000, Stevenson 2003, Peters 2004 

jt). Esimesest rühmast eristabki neid see, et nemad harilikult on olnud seotud kogu keelt 

hõlmava keelevaraga – sõnaraamatute või eri tüüpi leksikaalsete andmebaasidega. 

Siinne uurimus kuulub valdkonda, mida on nimetatud teoreetiliseks leksikograafiaks, ka 

metaleksikograafiaks, süsteemseks leksikograafiaks või sõnaraamatuanalüüsiks (metalexicography, 

systemic lexicography, dictionary analysis/research, vt nt Wiegand 1984, 

1998, 2001, Apresjan 1992/1993, 2000, Hartmann 2001, Béjoint 2000 [1994], Pruvost 

2003, Sterkenburg 2004, Atkins 1992/93, Atkins, Grundy 2006 jt; see on ka leksikograafiakonverentsi 

Euralex üks valdkondi). Metaleksikograafia hõlmab kõike, mis eelneb 

praktilisele leksikograafiale ehk sõnaartikli koostamisele ja esitusele: märksõnade valikut, 

sõnaartikli struktuuri, esituspõhimõtteid jm. Samuti kõike, mis sellele järgneb: sõnaraamatute 

kasutamist, tüpoloogiat, sõnaraamatukriitikat jm. Leksikograafia teoreetikud (nt 

Atkins, Grundy 2006) on rõhutanud uuemal ajal tekkinud võimalust (vajadust on tuntud 

varemgi) täiendada sõnaraamatut mitmesuguse uudse infoga, toetudes viimastel kümnenditel 

leksikaalsemantikas tehtud teoreetilistele järeldustele. Nimisõnaga seonduvalt on 

leksikaalsemantikas eristatud mitmeid suuremaid uurimisvaldkondi, nagu nimisõna leksikaalsed 

hierarhiad; nominalisatsioon; nimisõna roll lause moodustusstruktuuris, nimi- 

14

sõnafraasi ja verbifraasi erinevused laiendite osas; nimisõna semantika kompositsionaalne 

tõlgendus jm. 

Üks nähtusi, mis semantikauurimustes jõuliselt esile on kerkinud, on polüseemia ja selle 

esitus, sealhulgas süstemaatiline (ehk regulaarne, reeglipärane) polüseemia, mida on 

peetud just nimisõna semantiliseks eripäraks. See on ka siinse töö teema. Kokkuvõttes 

puudutab nimisõnasemantika keele sõnavara väga suures ulatuses – põhjusel, et meile 

tuttavates keeltes on nimisõnu ülekaalukalt kõige rohkem. 

1.2. POLÜSEEMIA UURIMISEST EESTIS 

1980-ndate teises pooles on Huno Rätsep osutanud tühikutele leksikoloogilises uurimistöös: 

"...pole ulatuslikumaid uurimusi sünonüümidest ega homonüümidest, polüseemiast 

ega kesksetest tähendusväljadest eesti keeles" (Rätsep 1987: 132). Kui üks erand – Haldur 

Õim – välja arvata, siis tähendust ja polüseemiat on sinnamaani eesti keeleteaduses tõesti 

puudutatud üksnes põgusalt, põhiliselt lühemate ülevaadetena keelekäsiraamatutes (Hint 

1978: 210–226) ja õpikutes (Hint 1983: 17–19). Paarkümmend aastat hiljem eesti keeles 

ilmunud Fred Karlssoni kõrgkooliõpiku "Üldkeeleteaduse" (2002) leksikoloogia ja 

semantika osa on tõlkimise käigus täiendatud eesti näidetega. Polüseemia üle on arutatud 

oskuskeeles (T. Erelt 1982, 2007, Vettik 1996 jt), aga see jääb siit kõrvale. Rätsep ise on 

eesti sõnavara käsitlenud eelkõige sõnade algupärast, sõnavara tekkimise loost lähtuvalt (vt 

kogumikku Rätsep 2002), teisalt verbikesksete lausemallide seisukohalt (Rätsep 1978), 

täpsemalt, sõnasüntaksi ehk sõnade süntaktiliste omaduste seisukohalt, nagu seda on 

iseloomustanud Mati Erelt (Erelt jt 1997b: 3). Sõnade päritolu selgitamine sisaldab 

muidugi suures osas sõna või selle taustaks olevate osiste tähenduste lahtimuukimist ja 

põhitähenduste, tähenduse laienemise, kitsenemise või teisenemise konstateerimist, aga 

eesti etümoloogilistes uurimustes on jälgi üldiselt aetud ennem häälikuloole kui 

tähendusmuutuste võimalikule seaduspärale toetudes (nii ka nt Uibo 2007). 

Kümme aastat hiljem kiidab M. Erelt (1999) küll eesti kirjakeele leksikograafia 

silmapaistvaid tulemusi – ilmunud on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" vihikud, lisaks 

mitu muud olulist sõnaraamatut –, aga sõnavarauurimuste olukorda peab ta ikkagi kehvapoolseks, 

sest "ollakse nii kõvasti ametis sõnaraamatute koostamisega, et leksikoloogiliseks 

süvauurimiseks ei jää lihtsalt aega" (Erelt 1999: 2058–2059). 1990-ndatel küpsevat 

kognitiivset (tihti sõnapõhist) uurimissuunda Erelt veel ei maini. 

Läheb veel viis aastat, kui olukord on põhjalikult muutunud: semantika valdkonnas tehtut 

üle vaadanud Tiit Hennoste (2003) on asjaosaliste arvamuste toel nentinud, et kui varem 

oli puhas semantika ühe inimese – H. Õimu – pärusala (H. Õim 1971, 1976, 1983, teisi H. 

Õimu viiteid vt Hennoste 2003), siis alates 1990-ndatest on semantikauurijaid ja teemasid 

juba palju, kusjuures keskseks teemaks on "viimasel ajal eriti polüseemia ehk 

mitmetähenduslikkus" (Hennoste 2003: 218). Viimast on kinnitanud ka kognitiivse 

vaatenurga eestkõnelejad (Tragel jt 2000). Leksikaalsest semantikast toob Hennoste (2003 

– hilisemad viited siinse töö autori lisatud) välja mõisteliste ülekannete (metafoori ja 

metonüümia) uurimused seoses eri tüüpi püsiühenditega (K. Õim 2002, 2003, 2007, A. 

Õim 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, Krikmann 1998a, 1998b, 2002a, 2002b, 2003 jt), eriti 

aga kognitiivsed metafooriuurimused, mis Hennoste hinnangul on sõnasemantikaga 

tihedamalt seotud, sest seal on tehtud järeldusi eesti keele leksikaalsemantilise struktuuri 

jõujoonte (sh polüseemia ja grammatiseerumise) kohta. Uuritud on, kuidas ruumimõistetest 

15

on tuletatud suhtluse- ja iseloomusõnu või ajaväljendeid (H. Õim 2000a, Veismann 2000, 

2001, 2006), tuumsõnade semantikat üldiselt (Tragel 2001, 2003, Pajusalu 2001, Pajusalu 

jt 2004), keele muutumist kasutuskontekstis (Habicht jt 2006), emotsioonisõnavara (Vainik 

2001, 2002), isiksuseomaduste sõnavara semantikat (Orav 2006), viha metafoore (Vainik, 

Orav 2005, Vainik, Velt 2006). Kontrastiivselt (eesti ja vene keeles) on uuritud 

värvinimede ülekantud tähendusi ning intellektuaalseid võimeid tähistavate sõnade 

semantikat (Degel 2005, 2006, 2007), samuti eesti ja saksa keelt (Silk 2004). Oluline on 

siinjuures märkida, et kõigis uuemates semantikauurimustes on ühe põhiallikana kasutust 

leidnud "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (1988–2007), mille eriti väärtuslik osa on 

sõnasemantika analüüs ja selle detailne esitus. 

Keele suursüsteemis (Hint 1998: 20) paikneb leksikoloogia – mille uurimisobjekt on sõna 

– kõrvu grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna mingit leksikaalset tähendust, 

grammatikaüksusena (ja mitteleksikaalsete väljenditega vahendatult) grammatilist tähendust. 

Lähim madalam allsüsteem – sõnatuletus – kuulub omakorda nii grammatikasse 

(morfoloogia) kui ka sõnavarasse, sõnavarasüsteemist ülespoole jäävad semantika ehk 

keele tähenduste süsteem ja (lingvistiline) pragmaatika ehk keelekasutuse seosed situatsiooniga. 

Nii puutuvad sõnatähendusega kokku süntaksiuurijad (Erelt jt 1993, 2007 [1997], 

Sahkai 2005, 2006 jt), morfoloogia- ja sõnamoodustuse uurijad, kes seovad semantilised 

tähelepanekud käänete või tuletusliidetega (Vainik 1995, Vare 2004, Kasik 1994, 2004, 

Erelt jt 1995), samas ei saa öelda, et nad oleksid polüseemia uurijad. Küll on otse süntaksist 

(ja klassikalise strukturaalse lingvistika meetodist) lähtuvalt (verbi) polüseemiat 

käsitlenud H. Õim (1966), eeldades teooriapõhiselt, et sõna tähenduse piisavaiks näitajaiks 

lauses on selle sõnaga süntaktiliselt seotud sõnade teatud formaalsed grammatilised tunnused. 

Oma arutluses tõdeb ta, et semantika ja grammatika on teineteisest rohkem lahus, kui 

teooria eeldab: "iga grammatiline fakt ei ole iseenesest veel semantiliselt relevantne ning 

kõiki semantikas olulisi fakte ei saa seletada grammatika kaudu" (H. Õim 1966: 208). 

Eraldi tahaksin välja tuua XX sajandi algupoole kahe hiiu, Johannes V. Veski ja Johannes 

Aaviku seisukohti polüseemia küsimuses, kuivõrd paljud nende keelenäited saab 

määratleda tüüpiliseks süstemaatilise polüseemia juhtumiks. Mõlemad olid ühte meelt 

selles, et polüseemia on "pahenähtuseks keeles" (Veski 1967: 333), erimeelsused ilmnesid 

vaatenurgas. Kui Aavik tahtis polüseemiast vabaneda uute tüvede abil, siis Veski tuletiste 

ja tähenduspiiride täpse määramise abil (vt nt Aavik 1932, Veski 1958 [1913, 1926, 1936, 

1955, 1956a jm], 1967). Aavik, kelle meelest oli üldiselt oluline "hankida võimalikult palju 

uusi sõnu, sest eesti keel on alles küllalt puudulik ja vaene sõnade poolest ..", soovinuks 

"tähendustega koormatud" ehk polüseemseid sõnu mõnest tähendusest vabastada, luues 

nende väljendamiseks erilisi (tüvi)sõnu. Aavik (1932: 18–19) on välja toonud mitu sellist 

nimisõna: täht võiks tähistada üksnes taevatähte, aga mitte kirjatähte – viimase jaoks tuleks 

kasutusele võtta aabe; au puhul oleks vaja lahku ajada tähendused 'au' (sks Ehre) ja 

'kuulsus' (sks Ruhm, Gloria); puu puhul 'taim' (sks Baum) ja 'puumaterjal' (sks Holz); tund 

ei pruugiks ühtaegu tähendada nii 'ajaühikut' kui ka 'koolitundi'; naine korraga 'naisinimest' 

ja 'abielunaist'. Samas Veskil (1958 [1926]: 103) ei ole midagi selle vastu, kui menuett 

tähendab nii 'tantsimist' kui ka 'selle tantsu muusikat' – pigem noomib ta üht 

õigekeelsussõnaraamatu arvustajat [J. Väinaste], kes viimase tähenduse "tahtnud maha 

salata". 

Veski on omakorda rääkinud sõnade valest tarvitamisest, "võõriti" tähendusest, tema 

arvates tuleks sõnade tähenduspiirid "täieste kindlaks määrata" (Veski 1958 [1913, 1936, 

1956a]). Aavik, kes paljude Veski tuletiste kohta on söandanud arvata, et nad rahvakeeles 

sageli ühe ja sama tähendusega on, sest on liiga lähikõlalised, pälvib seeläbi Veski 

pahakspanu: nimisõnad tarve ja tarvidus, rõivas ja riie, mõju ja toime, tärmin ja termin, 

16

hardumus ja hardus, nähtus ja näht, pakend ja paking, üksindus ja üksildus, ehitus ja ehitis, 

asutus ja asutis jm ei saa Veski arvates kuidagi ühte ja sama tähendada (Veski 1958 

[1936]: 171). Hiljem lisandub selliste sõnade loendisse veel nimisõnu, mida "tarvitatakse 

ebaõiges tähenduses": leidur ja leiutaja, õiend ja teatis, tõlgitsus ja tõlgendus, "sisuliselt 

lahus tuleks hoida ka onu ja lell, tädi ja sõtse". Eriti paha lugu on "hiliselt juurdetoodud 

tähendustega", nagu sõnadel topis ja lehis, kus "hästi tuttavad" on topis kui 'augu sulgemise 

vahend' ja lehis kui 'puu lehestik', aga "ebasobivalt püütakse viimasel ajal ka täistopitud 

lindu topise nimetuse alla viia" ja "lehiseks tahetakse nimetada ka okaspuuliiki" (Veski 

1958 [1955, 1956a]). (Veski järgi on täistopitud lind kaavik ja puu on lehtmänd, lärjepuu, 

laariks või laar.) Veskist lähtunud sobimatu tähenduse tõlgitsust on eesti õigekeelsussõnaraamatud 

jätkanud läbi oma ajaloo, kord karmimalt (ÕS 1999), kord leebemalt ja 

suunavamalt (ÕS 2006). EKSS – sõnaraamat, mille eesmärk on "avada sõnade tähendus" 

(EKSS 1988: 5) – esitab kõik äsja kõneks olnud sõnakasutused täies polüseemiahiilguses, 

kinnitades seeläbi nende kinnistumist eesti keeles. Paljudel neist on välja toodud veel palju 

rohkem tähendusi, kui siin jutuks olnud (tähel koguni 7 ja puul 6 põhitähendust). 

Siit ongi sujuvalt suundutud tiheda seose juurde leksikoloogia ja leksikograafia vahel. 

Sageli vastandatakse neid omavahel, nimetades leksikoloogiat teoreetiliseks ja leksikograafiat 

rakenduslikuks tegevuseks, kuigi sisult võib puhta lingvisti ja sõnaraamatukoostaja 

töö üsna sama olla. Võrreldagu näiteks sõnaartiklit seisma EKSS-is (V kd, 2. vihik) ja 

Renate Pajusalu artiklit "Kas moos ja buss seisavad sarnaselt .." (Pajusalu 2001b): mõlema 

siht on sama – analüüsida, n-ö mõõta polüseemiat –, aga meetod on erinev, samuti tulemuse 

esitamise vorm. Leksikograafias on polüseemiat, täpsemalt, sõna tähendusliku külje 

avamist, läbi aegade peetud seletavate sõnaraamatute põhiliseks teoreetiliseks probleemiks 

(sellest on kokkuvõtvalt kirjutanud Kilgarriff 1992, 2003, Landau 2001, Béjoint 2000 

[1994] jpt). Teistmoodi ei ole see olnud ka Eestis. Seletussõnaraamatu probleeme on aja 

jooksul käsitlenud Rudolf Karelson (1962, 1972, 1977, 1990, 1991, 1997, 1999), Arno 

Pikamäe (1961), Ilse Kont (1968, koos Pikamäega 1962), Mart Mäger (1971), Erich Raiet 

(1976, 1983), Ernst Nurm (1983), Margit Langemets (1993, 2002, 2003, 2004a, 2005). 

Tähenduse esitamisest eesti murdesõnaraamatus on kirjutanud Aldi Sepp (1991). 

Kõrvutavast leksikoloogiast ja leksikograafiast on tehtud kaks kandidaaditööd: nii Asta 

Õimu uurimus "Sõna semantiline struktuur tõlkesõnaraamatus (vene ja eesti keele põhjal" 

(1981) kui ka Anne Rometi uurimus "Püsiühendite esitamispõhimõtted kakskeelses fraseoloogiasõnaraamatus" 

(1983) käsitlevad eeskätt stiiliregistrit ja emotsioonisõnavara, samuti 

on mõlemad seotud otsese sõnaraamatutööga, mistõttu sisaldavad ka koostamispõhimõtteid 

toona töös olnud vene-eesti sõnaraamatu jaoks (ilmus 1984–1994). Siinse töö kontekstis, 

kuivõrd A. Õim on lähtunud sõna (resp. märksõna) leksikograafilisest esitusest, pakuvad 

huvi tema tähelepanekud polüseemia kohta. A. Õimu järeldus on, et vene keeles on enam 

arenenud polüseemia, samas kui eesti keeles on sõnal avaram, diferentseerimatum tähendus, 

laiem kasutusala. Vene sõna konkreetsust vormivad näiteks eesliited, mistõttu tuleks 

selle eesti vastena (sõnaraamatus) kasutada muid vormivahendeid (sõnaühend, liitsõna 

vm), et diferentseeritud tähendust võimalikult täpselt edasi anda. (Vt ka A. Õim 1980, 

1981.) 

Ja lõpuks. Oluline roll on sõnasemantikal (eesti) arvutilingvistikas: automaatse keeleanalüüsi 

üks ülesandeid on sõnatähenduste ühestamine, mis sisuliselt tähendab polüseemsete 

sõnade tähenduste eristamist tekstis. (Tähenduste ühestamisele eelneb morfoloogiline 

ühestamine, s.t tegelemine vormihomonüümiaga.) Sõnatähendusi on ühestatud nii 

käsitsi kui ka automaatselt või mõlemaid kombineerides (Kahusk, Kaljurand 2002, Kerner 

2004, 2007, Kerner jt 2006). Ühestamise eel- ja kaastööna on Tartu Ülikoolis (alates 1997. 

a) arendatud eesti keele sõnasemantilist andmebaasi ehk tänapäeva eesti keele tesaurust 

17

(TEKsaurus, nimetatud ka Eesti WordNetiks). Eesti tesauruses on tähistatud üle 40 eri liiki 

semantilise suhte. 1 Vältimatult puututakse kokku ka erinevate polüseemiaprobleemidega, 

mis tesauruse puhul tähendab sünonüümirühmadesse ehk sünohulkadesse jaotamist (Vider 

jt 2000, Vider, Orav 1998, 2003, Orav, Vider 2006). Mõistagi ei piisa sõnatähenduse 

ühestamiseks tesaurusest, mis kujutab endast ikkagi staatilist leksikoni. Ühe võimalusena 

täiustada eesti keele sõnatähenduse ühestamist on Kadri Kerner (2007) välja pakkunud 

regulaarse polüseemia põhimõttele toetuvat sõnatähenduste kokkuköitmist (klasterdamist), 

mis haakub otseselt siinse tööga (sisaldades esialgu küll väga vähe näiteid). 

1.3. UURIMUSE EESMÄRK 

Polüseemiat uurides on võimalik lähtuda eri alustelt. Pean ennekõike silmas kõige 

üldisemaid, laiemaid lähtealuseid, mis sisemiselt muidugi omavahel põimuvad: 1) leksikograafia, 

2) teoreetiline lingvistika (leksikaalne semantika ja leksikoloogia), 3) filosoofia ja 

loogika, 4) keeletehnoloogia. Siinses töös on oluliselt toetutud neist kahele, leksikograafiale 

ja teoreetilisele lingvistikale, mõnevõrra ka keeletehnoloogiale. 

Uurimuse lingvistiline eesmärk on kirjeldada ja analüüsida polüseemiat kui eesti keele üht 

leksikalisatsiooniviisi, lähtudes polüseemia leksikograafilisest esitusest "Eesti kirjakeele 

seletussõnaraamatus" (1988–2007, edaspidi EKSS) ning generatiivse leksikoni teooriast 

(Pustejovsky 1995). (Leksikalisatsioonist ehk uute tähenduste tekkest on juttu ptk 4.4.1). 

Leksikograafiline (ja keeletehnoloogiline) eesmärk on töötada välja semantilise info ühe 

osa, nimisõna süstemaatilise polüseemia esitusviis eesti keele leksikaalsemantilises andmebaasis, 

sh Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex (vt Langemets jt 2006a), 

eeltööna ka üheköitelise indoeuroopa tüüpi ükskeelse, seletustega varustatud põhisõnaraamatu 

jaoks. Samuti pakkuda välja süstemaatilise polüseemia mallide loend eesti keele 

automaatse semantilise analüüsi abivahendiks. 

Põhilised uurimisülesanded olen sõnastanud järgmiselt: 

1) anda ülevaade, mis on süstemaatiline polüseemia; tutvustada (refereerivalt) 

süstemaatilise polüseemia käsitlusviise, sh generatiivse leksikoni teooriat; 

2) iseloomustada kvalitatiivselt polüseemia levinumaid esitusviise keelevaras; 

3) iseloomustada eesti nimisõna polüseemiat deskriptiivselt (arvandmete abil), k.a 

morfoloogilise struktuuri seisukohalt, lähtudes polüseemia leksikograafilisest esitusest; 

4) luua nimisõna semantiliste tüüpide hierarhia, millel omakorda on kaks eesmärki: a) olla 

(teoreetiliseks) abivahendiks süstemaatilise polüseemia tuvastamisel ja analüüsimisel, ja 

b) olla (praktiliseks) abivahendiks nimisõna semantika kodeerimiseks (Eesti Keele 

Instituudi) eesti keele leksikaalsemantilises andmebaasis; 

5) tuvastada nimisõna süstemaatilise polüseemia mallid, esitada mallide loend; 

6) analüüsida (generatiivse leksikoni teooriale toetudes) eelkõige esemesõnade, aga 

nendega seonduvalt ka mõnede teiste semantiliste tüüpide polüseemiasuhteid; 

7) pakkuda välja nimisõna süstemaatilise polüseemia esituse põhimõtted eesti keele 

leksikaalsemantilises andmebaasis (enam levinud mallide jaoks). 

1 

TEKsaurus arvudes, vt http://test.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/ (6.06.2007). 

18

Uurimuse lähte-eelduse võiks sõnastada järgmiselt. Polüseemse lekseemi tähendused on 

suures osas süstemaatiliselt seotud: ühesugused seosed korduvad paljude lekseemide 

tähenduses ja on tuvastatavad leksikaalsest (resp. leksikograafilisest) perspektiivist lähtudes. 

1.4. MEETOD JA MATERJAL 

Lingvistilises mõttes on siinses uurimuses toetutud generatiivse leksikoni teooriale (Pustejovsky 

1995, 1998, 2002). Teiste teooriate seas eristub generatiivse leksikoni teooria selle 

poolest, et kui traditsiooniliselt on lausungi keskmena vaadeldud verbi, siis selles on esile 

tõstetud just nimisõna. 2 

Pustejovsky (1995) käsitlus, mis kujutab endast Weinreichi (1964) komplementaarse polüseemia 

edasiarendust, köitis mu tähelepanu sellega, et see meetodina tunnustab leksikograafilist 

esitust, õigupoolest lausa lähtub sellest, pöörates erilist tähelepanu nimisõna 

(süstemaatilisele) polüseemiale. Sõna, täpsemalt, semantilise tüübi tähendusstruktuuri aitab 

analüüsida spetsiaalne nimisõna semantikamudel, kus on kodeeritud peamine semantiline 

info, mis leksikaalse üksuse (s.t nimisõna) denotatsioonis olemas on (ja sõnaraamatuesituses 

väljendub). (Teooriat ja selle mõistestikku on koos eesti näidetega lähemalt kirjeldatud 

ptk 5, seal on täpsemalt seletatud ka meetodit, vt 5.3.) Kui traditsioonilist ükskeelset 

sõnaraamatut (nagu EKSS) on üldiselt peetud staatiliseks, nagu juba sissejuhatuses mainitud, 

siis süstemaatiliselt polüseemsete tähendusvahelduste kajastamine leksikaalsemantilises 

andmebaasis võiks lihtsustada nii mitmetähendusliku sõna kirjeldamist sõnaraamatus 

kui ka automaatset keeleanalüüsi, tähenduse ühestamist. Lisaks kirjelduse lihtsustamisele 

kujutaksid väljatöötatud süstemaatilise polüseemia mallid endast võimalikku lähtepunkti 

mis tahes uue sõnatähenduse genereerimiseks, mis kokkuvõttes teeb andmebaasi palju 

dünaamilisemaks. 

Kogu keelematerjal pärineb "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatust" (EKSS), kõige täielikumast 

eesti üldkeele kogust, mis sisaldab kokku ligikaudu 140 000 märksõna. (Keelevara 

eri esitusviiside sobivust süstemaatilise polüseemia tuvastamiseks on uuritud ptk 3.) 

Kuna sõnaraamat on ilmunud 26 vihikuna (1988–2007), siis otsustasin valimi aluseks võtta 

ühe ühiku (ehk vihiku), pidades silmas, et ilmunud käsitlus oleks ajaliselt võimalikult 

värske, s.t hiljuti toimetatud, ja et valitud osa sisaldaks võimalikult palju omasõnu. 2002. 

aastal vastas kõige paremini nendele tingimustele t-algusega sõnu sisaldav VI köite 1. 

vihik: T–tinakas. (T-täht on eesti sõnastike märksõnaloendites sõnaalguse tähena sageduselt 

kolmandal-neljandal kohal. 3 ) Hõlmatud on üksnes nimisõnad, kuivõrd uuritav 

nähtus – süstemaatiline polüseemia – puudutab eelkõige nimisõnu. Nimisõnadest on omakorda 

kõrvale jäetud: a) liitsõnad, põhjusel, et need on eesti keeles valdavalt monoseemsed; 

ja b) pronoomenid (tema, teie, teine jm), hoolimata et neil tavaliselt esineb mõni 

substantiivne tähendus või kasutus. Uurimiskogumiks (valimiks) on seega lihtsõna struktuuriga 

nimisõnad: tüvisõnad ja tuletised (kokku 843 märksõna). Kogu oluliseks peetud 

info on käsitsi kodeeritud Exceli andmebaasi. 

2 

3 

Pustejovsky (1995) käsitleb noomenit, s.t nii nimisõna kui ka adjektiivi, aga kuna siinses töös on 

vaatluse all nimisõnad, siis on siin ja edaspidi räägitud (generatiivse leksikoni teooria piires) üksnes 

nimisõnast. 

EKSS-i põhjal on sageduselt esimene k, teine p, siis enam-vähem võrdselt t ja s, siis v. Saari (Erelt jt 

1993: 361) esitab samasugused andmed 1976. a õigekeelsussõnaraamatu sõnaalguse tähtede kohta. 

19

Arvudes iseloomustab valimit Tabel 1 (valim on varjundatud halliga). Polüseemseks 

sõnaks on loetud märksõnad, millel EKSS eristab kaks või rohkem põhitähendust (tähistatud 

araabia numbriga) – neid on valimis kokku 185 (22%). Kõik ülejäänud on ühe põhitähendusega 

ehk monoseemsed sõnad (EKSS-is ilma tähendusnumbrita) – kokku 658 ehk 

78%. Et lihtnimisõnadest koosnev valim paremini välja joonistuks, on seda kõrvutatud 

(sama vihiku) liitnimisõnadega (liitsõna andmed on esialgsed 4 ), samuti (sama vihiku) kõigi 

sõnade andmetega. Viimaks on välja toodud kõigi sõnade andmed kogu EKSS-i põhjal (A– 

Y, kokku 26 vihikut). Tabelist nähtub, et ka enamik lihtnimisõnu (78%) on eesti keeles ühe 

põhitähendusega, rääkimata liitsõnadest, mis on valdavalt monoseemsed (95%). Kui 

hõlmata kõik sõnad, s.t ka muud sõnaliigid, siis on eesti keeles (resp. EKSS-is) polüseemne 

umbes iga kümnes sõna (tabeli põhjal 9,4–10,5%). 

Tabel 1. 

Ülevaade valimist 

Lihtnimisõnad 

(= VALIM) 

Liitsõnad 

(nimisõnad) 

Kõik sõnad 

(21. vihik: T–tinakas) 

Kõik sõnad 

(EKSS: A–Y) 

märksõnu 

kokku 

843 3 200 

(andmed ei 

ole lõplikud) 

5 632 

(sh nimisõnu ca 70%) 

137 767 

sh polüseemseid 

sõnu 

185 

(22%) 

195 

(5%) 

532 

(9,4%) 

14 432 

(10,5%) 

sh 

monoseemseid 

sõnu 

658 

(78%) 

3 705 

(95%) 

5 100 

(90,6%) 

123 335 

(89,5%) 

Töös esitatud tähendusüksused ja kasutusnäited on üldjuhul pärit EKSS-ist (valimist, 

esitatud ilma viiteta). Mõnevõrra on kasutatud ka muid, enamasti trükikirjanduse näiteid 

(Internetist, tekstikorpusest, ajakirjandusest – neile on lisatud allikaviide). EKSS-i sõnaartiklite 

esitust on kohandatud: artikleid on lühendatud; märksõna korratakse iga põhitähenduse 

juures (alltähenduse korral märksõna ei korrata); grammatiline info on esitatud 

noolsulgudes (muutmisinfo on üldiselt ära jäetud); iga tähendusüksuse juures on esitatud 

LIIGISUHE ehk semantiline tüüp (tähenduseristuse järel, kapiteelkirjas – vt lähemalt ptk 

5.4), nt (1): 

(1) tara 1 ESE_INSTRU maa-ala piirav tõke, aed. 

tara 2 KOHT_ALA aiaga piiratud ala karja jaoks. 

|| KOHT_ALA (poollahtine) varjualune, suvelaut. 

| KOHT_ALA (üldisemalt). Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees. 

tara 3 ESITUS_KUJUTIS ka meteor. Kuu v Päikese ümber nähtav rõngas. 

|| ESITUS_KUJUTIS (üldisemalt:) ring, rõngas. .. pühaduse tara. 

tara 4 KOHT_ALA karjaaed (2. täh) (piiratud ala kalade jaoks). 

Otsese eeskujuna on kasutatud kaht inglise keele leksikaalset baasi: CoreLex (Buitelaar 

1998a, 1998b) ja SIMPLE (Lenci jt 2000). (Kummastki on juttu süstemaatilise polüseemia 

kajastamise võimalusi vaagivas peatükis, vt 3.6) Mõlemad projektid on samamoodi 

4 

Andmed ei ole lõplikud, sest liitsõnad ei ole andmebaasi sisestatud täies ulatuses. Suhtarvud on üle 

võetud väiksema, umbes kaks kolmandikku hõlmava kogumi pealt. 

20

toetunud generatiivse leksikoni teooriale (Pustejovsky 1995) ja kodeerinud nimisõna üht 

semantilist omapära – süstemaatilist polüseemiat. CoreLexis on seda tehtud automaatselt 

kogu WordNeti nimisõnavaliku mahus (kuhu seetõttu on sugenenud hulk veidraid esitusi ja 

asjatuid kordusi), SIMPLE'is on info kodeeritud käsitsi – umbes 7000 nimisõnatähenduse 

ulatuses. 

21

2. SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA: TEOREETILINE ÜLEVAADE 

Peatükis antakse ülevaade polüseemia mõistest üldiselt (2.1). Mitmetähenduslikkust keeles 

on iseloomustatud eri tüüpide kaupa: esiteks homonüümia–polüseemia–monoseemia teljel, 

seejärel vastanduses süstemaatiline ja mittesüstemaatiline polüseemia. Põgusalt on puudutatud 

ka süntaktilist polüseemiat. Peatüki teises pooles on keskendutud polüseemia ja 

süstemaatilise polüseemia vahekorrale (2.2), nii nagu seda eri autorid on käsitlenud. 

Autorid on valitud (vähemalt osalt) leksikograafia-läheduse järgi, ülevaateid olen 

ilmestanud eesti näidetega: Quine (2.2.1), Ullmann (2.2.2), Weinreich (2.2.3), Apresjan 

(2.2.4), Cruse (2.2.5) ja Pustejovsky (2.2.6). Kuna Pustejovsky käsitlus on siinse töö 

teoreetiliseks aluseks, siis sellest on lähemalt juttu ptk 5. 

2.1. POLÜSEEMIA MÕISTEST 

Polüseemia põhikirjeldus keeleteaduse käsiraamatutes on läbi aegade olnud üldjoontes üks 

ja sama: polüseemne on sõna (lekseem ehk leksikaalne üksus) 5 , millel on kaks või rohkem 

tähendust, mis omavahel on semantiliselt seotud. Polüseemiat kirjeldatakse harilikult kui 

sünkroonilist nähtust, semantilist seotust seletatakse harilikult tähenduste sarnasuse (Reitsak 

1971: samaplaaniline mõtestatus) või tähendustevahelise motiveeritud seose kaudu. 

Polüseemia definitsioon ei nõua ühist osa kõigi tähenduste jaoks – piisab, et igal tähendusel 

on seos vähemalt ühe teise tähendusega (Apresjan 1974a). Määratluses pole üldjuhul 

osutatud ei tähenduste tekkemehhanismile ega mõõdupuule (näiteks kontekstile). Polüseemia 

põhiolemusena on alates Aristotelesest välja toodud keeleökonoomiat. 

Üldiselt võib öelda, et väga kaua aega – lingvistid hakkasid polüseemiaga intensiivselt 

tegelema alates 1980-ndatest – on polüseemia olnud üksnes leksikograafide probleem 

(muidugi ka filosoofide oma, aga see jääb siinsest käsitlusest kõrvale). Sõnaraamatuid 

koostades on leksikograafid pidanud pidevalt otsustama, kas sõnal on või ei ole mitu tähendust, 

kas tegemist on eri põhitähendustega või sama tähenduse juurde kuuluva alltähendusega, 

kontekstivariandiga. Kui tegemist on kakskeelse sõnaraamatuga, siis tuleb mõista 

mõlema keele polüseemiat, mis sõnuti üldjuhul ühte ei lange. Omaette metaleksikograafiline 

küsimus on, kuidas tähendusi ja näiteid arusaadaval moel esitada. Kas pidada 

rohkem silmas kasutajat, kes üldjuhul ei ole ülemäära südi ega kannatlik Või järgida lingvistide 

ja leksikograafide keelekirjelduse kokkuleppeid, muuhulgas paljusid (kasutusjuhendis 

või eessõnas) lahti kirjutamata reegleid, mida tõenäoliselt suudavad lõpuni mõista 

üksnes pikaajalise töökogemusega sõnaraamatutegijad ise 

Intuitiivselt on raske otsustada, kui palju võivad tähendused erineda, et neid ikka veel 

seotuks võiks pidada. Selle üle saab otsustada tavainimese moel, tähendust sõnaraamatust 

järele vaadates, aga lingvistide meelest, nagu juba eespool öeldud, pole see muud moodi 

võimalik, kui ainult teooriapõhiselt (sõnaraamat või muu keelekogu võib parimal juhul olla 

lisaallikas). Teooriad erinevad selle poolest, milliste referentide kohta termin polüseemne 

käib. Ehk, nagu Pethő selle sõnastab: "polüseemia intensioon on sama, kuid ekstensioon – 

referentide hulk, maht või kasutusala – varieerub väga suurel määral" (Pethő 2001: 177). 

5 

Eesti termin leksikaalne üksus võib ise olla mitmetähenduslik, vahendades kaht erinevat mõistet: esiteks 

lekseemi ehk sõna (ingl lexical item), teiseks sõna üht tähendust ehk sõnatähendust (lexical unit), nagu 

FrameNetis. Siinses töös tähistab leksikaalne üksus lekseemi, selle üht tähendust väljendab tähendusüksus. 

22

Polüseemia ekstensiooni osas peab teooria vastama igipõhiküsimustele nagu: kuidas 

seletada, et tähendused on seotud millal on tegemist kahe eri tähendusega ja millal saab 

rääkida ühe tähenduse kontekstivariandist või sama päristähenduse eri ekstensioonist, nagu 

Koski (1994: 50) seda on väljendanud 

Alates 1980-ndate keskpaigast on sõnatähenduse uurimused jõuliselt lingvistikas esile 

tõusnud, muuhulgas ka selle leksikograafilise esitusega seotud tööd, nimetatagu näiteks: 

Ayto (1983), Frawley, Steiner (1985), Benson jt (1986), Cruse (1986, 2004), ajakirja 

Computational Linguistics leksikoni erinumber (1987, kd 13, nr 3-4), Miller (1990), Levin 

(1991, 1993), Atkins (1991, 1992/93, 1993), Ostler, Atkins (1992), Nunberg, Zaenen 

(1992), Pustejovsky (1993, 1995, 2002), Pustejovsky, Boguraev (1996), Dorr (1993), 

Saint-Dizier, Viegas (1995), Verspoor (1997), Fellbaum (1998), Viegas (1999), Apresjan 

(1992/1993, 2000), Hanks (2000, 2001, 2008), Atkins, Grundy (2006) jpt. Lingvistiline 

semantika on varem traditsiooniliselt tegelnud lause tähendusega (peamiselt 1960−1970- 

ndatel), uuemad teooriad on rohkem keskendunud sõnatähendusele, kusjuures kognitiivse 

lingvistika kõrval on taas esindatud generatiivne lingvistika, sedapuhku leksikaalsemantilise 

generatiivse leksikoni teooriana (Pustejovsky 1993, 1995, Pedersen 1997, Buitelaar 

1998a, 1998b, Busa jt 2001, Kilgarriff 2001, Lenci jt 2000). 

Polüseemiateooriaid on kokku võetud mitmeti (Kilgarriff 1992, Ravin, Leacock 2000, 

Pethő 2001, Geeraerts 2002, Cruse 1986, 2004, Nerlich, Clarke 2003 jt), enamasti sõlmub 

põhiküsimuseks ühelt poolt polüseemia ja homonüümia, teisalt polüseemia ja monoseemia 

vahekord. Umbes 1970-ndatest peale on kirjanduses vahet tehtud süstemaatilisel ja 

mittesüstemaatilisel polüseemial. Lisaks leksikaalsele tähenduse mitmesusele tuntakse ka 

süntaktilist polüseemiat. Järgnevas vaatlen neid keele mitmetähenduslikkuse viise veidi 

lähemalt. 

2.1.1. Polüseemia, homonüümia, monoseemia 

Eeldades, et sõna on mitmetähenduslik mitmes mõttes, võib konstrueerida üldise mitmetähenduslikkuse 

skaala, mis hõlmab sõna vormi ja tähendust (vt Joonis 1). Kesksele positsioonile 

on joonisel paigutatud polüseemia (varjundatud halliga), mille puhul mitmetähenduslikkus 

seostub ühe sõna ning selle (ühe) vormiga: mitu tähendust esineb ühe sõna 

sees. 

Homonüümia puhul seostub mitmetähenduslikkus (kirjapildis või häälduses kokkulangeva) 

vormi kaudu, ületades ühe sõna piire tähenduste osas: mitu tähendust esineb ühe, juhuslikult 

kokkulangevaks peetava vormi sees, seostades sisult eri sõnu. 

Monoseemia puhul on tegemist n-ö miinusmärgiga mitmetähenduslikkusega: kuivõrd sõnal 

on üks tähendus, siis otsene suhe mitmetähenduslikkusega puudub. Nõnda vastandub 

monoseemne sõna mitme tähendusega sõnale, nii homonüümile kui ka polüseemile. (See 

väide on väga üldine: allpool on näha, kuidas leksikograafilise esituse järgi ühetähenduslikuks 

loetud, s.t ühe põhitähendusega sõnadel on sageli hulk kinnistunud alltähendusi.) 

23

homonüümia polüseemia monoseemia 

SÕNA1 

täh 

VORM 

SÕNA2 

täh 

SÕNA 

VORM 

täh1 

täh2 

SÕNA1 

täh 

VORM 

SÕNA2 

täh 

VORM 

Joonis 1. Mitmetähenduslikkus keeles (SÕNA – leksikaalne üksus, täh – tähendus) 

Käsiraamatute järgi on polüseemia puhul "üks tähendus põhiline ja teised sellega seotud" 

(Erelt jt 2007 [1997]: 643) ning homonüümia puhul on sõnad "täiesti erineva tähendusega" 

(Erelt jt 2007 [1997]: 643). Lyons (2001 [1977]: 551), kes on samuti põhiliseks polüseemia-homonüümia 

eristuskriteeriumiks pidanud tähenduste seotust või mitteseotust, on 

samas kahelnud, kas see saab olla üks ja ainus sünkrooniliselt relevantne argument. Oma 

üldiselt hoiakult on Lyons pooldanud polüseemia suurendamist homonüümia arvelt, s.t 

lähtumist tähenduse, mitte (morfosüntaktilise) vormi ühtsusest, nagu eesti sõnaraamatutes 

seni tavaks. Kahjuks pole tähenduste "mõõtmise" vahendit olemas (kuigi tähendusi on 

proovitud mõõta, nt soome uurija Jarno Raukko jt), seega pole olemas ka tõsikindlat või 

vähemalt üldaktsepteeritud meetodit, kuidas tähenduse seotust/eristuvust määratleda. Üks 

võimalus sõnatähendustele läheneda on analüüsida sõnade leksikograafilist esitust. 

Traditsioonilises sõnaraamatus (tihti ka muus keelevaras) ilmneb esmane mitmetähenduslikkuse 

eristus üldjuhul sõnaloendis (makrostruktuuris): monoseemse, näide (2), ja polüseemse 

sõna (6) tähendusi esindab üks sõnaartikkel, samas kui homonüümide tähendused esitatakse 

eraldi sõnaartiklites. Näidetest on muuhulgas näha, kuidas EKSS eristab homonüüme morfosüntaksist 

ehk vormi terviklikkusest lähtudes: tähenduse mõttes selgelt seotud tilks (3) ja tilks 

(4) on esitatud teineteisest lahus, s.t eri artiklina, sest vastamisi on sattunud (morfosüntaktiliselt) 

muutumatu ja muutuv sõna. Selline juhtum, mida käsitletakse kui osahomonüümi (vt 

lähemalt Lepasaar 2006), ei saa ka homonüümitähistust, vaid on esitatud n-ö eri sõnana. 

Homonüümieristuse (rooma number) saavad EKSS-is üksnes täishomonüümid, s.t täielikult 

kokkulangevat muutmisvormistikku esindavad sõnad, nagu (5) ja (6). (EKSS-i homonüümide 

esitusest lähemalt vt 3.1.3). 

(2) taapir LOOM väikese londiga kabjaline imetaja 

(3) tilks_E1 OMADUS_FÜÜS annab edasi tilga langemise heli, tilkumist (hrl. 

korduvana). Kuskilt tilgub vett – tilks ja tilks 

(4) tilks_E2 NÄHTUS_FÜÜS hele kõlks. Lusikas tegi paar tilksu vastu klaasi 

(5) tee_H1 1 KOHT_ALA käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks 

ettevalmistatud) pinnaseriba; KOHT_TEHIS liiklemiseks ehitatud rajatis 

(6) tee_H2 1 MATERJAL/AINE teepõõsa lehed ja pungad joogi valmistamiseks 

|| TAIM teepõõsas 

tee_H2 2 TOIT jook. Palun üks tee KOGUS 'üks tass teed' 

24

Muidugi on erandeid: on teada sõnaraamatuid, kus igas sõnaartiklis antakse vaid üks tähendus, 

nagu seda on teinud näiteks inglise seletav sõnaraamat "Cambridge International 

Dictionary of English" (Procter 1995). Selle põhimõte on "üks märksõna – üks tuumtähendus", 

mistõttu polüseemia ja homonüümia vahel vahet ei tehta (7): kõik sõnatähendused 

esitatakse omaette artiklis koos tähenduse mõistmist hõlbustava vihjefraasiga. Iga (polüseemne) 

märksõna on ära trükitud n arv korda (inglise keeles teatavasti on polüseemsed ka 

nimisõnad ja verbid). 

(7) spring 1 .. ('aastaaeg') 

spring 2 .. ('painutatud metall') 

spring 3 .. ('kiiresti liikuma') 

spring 4 .. ('äkki ilmuma') 

spring 5 .. ('põhjustama') 

spring 6 .. 

('vesi') 

Polüseemia ja homonüümia eristamist on peetud ka eesti leksikoloogia üheks keerulisemaks 

sõlmeks (Reitsak 1971: 251). Eesti leksikograafias peegeldavad homonüümia-polüseemia 

ebamäärasust näiteks EKSS ja ÕS 2006 (vt Tabel 2 – lähemalt homonüümidest 

eesti leksikograafias vt Lepasaar 2006, sealt on võetud ka mõned näited). Võib täheldada, 

kuidas mitme sõna osas on n-ö liigutud homonüümialt polüseemiale (tabelis varjundatud 

halliga), s.t "täiesti erinevate" tähenduste asemel kirjeldatakse olukorda, kus "tähendused 

on seotud". Kui taaler on enne olnud homonüüm (EKSS-is), siis nüüd on ta polüseemne 

sõna (ÕS 2006-s), samuti diivan, kann, talent, tasasus, terasus. Mis põhjusel Kas on 

leksikograafide otsust mõjutanud mõned teised sõnaraamatud Või teatav teooria Või 

lihtsalt toimetaja sisetunne Taalri, diivani ja talendi puhul on võidud toetuda "Võõrsõnade 

leksikonile" (7. trükk, Vääri jt 2006), mis on need ühte sidunud etümoloogilise 

printsiibi järgi. Homonüümid on seal erineva keelelise päritoluga, nagu taks I 'määr, hind' 

< ld; taks II 'taksikoer' < sks. Ent millest on lähtutud omasõnade kann, tasasus ja terasus 

puhul Pole võimatu, et siin on tajutud teatavat tähenduslikku ühisosa, mida ka tuletistes 

kannab jõuliselt just sõnatüvi (minikatsest, mis seda väidet kinnitab, võib lugeda pisut 

allpool). Muidugi tuleb siinjuures silmas pidada, et võrdlusalused ei ole võrdsed: kui 

seletussõnaraamatu eesmärk on "avada sõnade tähendus" (EKSS 1988: 5), siis õigekeelsussõnaraamatu 

peamine mõte on muus: kirjeldada ja hinnata keelendeid, olla normatiivne – 

aga viimast muuhulgas ka tähenduste osas (ÕS 2006: 5, 10). 

Tabel 2. Homonüümia ja polüseemia eesti sõnaraamatutes (HOMON – esitatud homonüümiana, 

POLÜS – esitatud polüseemiana, ERI – esitatud eri sõnana; hallil taustal on homonüümiast 

polüseemiaks "saanud" esitused) 

Märksõna Tähenduse seletus EKSS ÕS 2006 

taaler hõbemünt HOMON I POLÜS 1 

maa hindamise ühik 

(POLÜS 1 ja 2) 

POLÜS 2 

diivan 

jalutus 

metallplaat HOMON II POLÜS 3 

kunagine riiginõukogu 

islamimaades 

HOMON I POLÜS 2 

idamaine luuletuskogu HOMON II POLÜS 3 

polsterdatud mööbliese HOMON III POLÜS 1 

jalutu olek HOMON I HOMON 1 

jalutamine HOMON II HOMON 2 

25

hääletus 

kann 

tai 

talent 

tasasus 

terasus 

hääletu olek 

(ÕS: hääle puudumine, vaikus) 

HOMON I HOMON 2 

hääletamine HOMON II HOMON 1 

lelu ERI 1 POLÜS 1 

van lill ERI 2 POLÜS 2 

tailiha ERI 1 ERI 1 

tai keel ERI 2 ERI 2 

vaimuanne HOMON I POLÜS 1 

andekas inimene 

(POLÜS 1 ja 2) 

POLÜS 2 

massiühik HOMON II POLÜS 3 

leebus, tagasihoidlikkus 

(ÕS: vaikus, aeglus) 

< tasane 

(ÕS: siledus) 

HOMON I POLÜS 2 

HOMON II POLÜS 1 

teralisus HOMON I POLÜS 1 

< terane, terane olek HOMON II POLÜS 2 

Kui polüseemiat määratleda kui psühholoogiliselt motiveeritud nähtust, nagu Leech (1981: 

227–228) on rääkinud võimalusest arvestada kriitilise hulga keelekasutajate suutlikkust 

sõnastada seos kahe tähenduse vahel teatava leksikaalse reegli kujul (kirjeldades näiteks 

metafoorset või metonüümset ülekannet), siis mainin ka eesti keelekasutajate seas läbi 

viidud homonüümia-polüseemia tajumise minikatset, kus palusin ka selgitust tähenduste 

sarnasuse-erinevuse kohta. 6 Minikatse vastused tõestasid üheselt, et tuletised hääletus 

('hääletu olek' ja 'hääletamine') ja jalutus ('jalutamine' ja 'jalgadeta olek') seostatakse ilma 

ühegi erandita üheks sõnaks, s.t polüseemiaks. Samas tavatsetakse eesti sõnaraamatutes 

(EKSS, ÕS 2006) need esitada homonüümidena, sest nende moodustuskäik on erinev 

(hääletus – I adj < hääletu, II < hääletama; jalutus – I adj < jalutu, II < jalutama) (vt 

eespool Tabel 2). Tähenduste seotust põhjendasid keelekasutajad sellega, et tüvi on sama. 

See tähendab, et psühholoogiliselt on moodustusstruktuuri erinevus palju nõrgema mõjuga 

kui tüve samasus: kõige olulisem mõjutaja on tuletiste puhul ühine tüvi (siinsetel 

juhtumitel vastavalt hääl ja jalg) – sel alusel tunduvad tähendused olevat seotud. 

Vastanute arvamus lahknes leksikograafilisest traditsioonist ka lekseemi kriitiline puhul: 

kõigi vastanute meelest olid tähendused ('kritiseeriv, arvustav' ja 'ohtlik, otsustav, kriisiga 

seotud') omavahel seotud, samas nii EKSS-is kui ka ÕS 2006-s on need esitatud homonüümidena. 

(Vrd "Võõrsõnade leksikonis" on see polüseemne, s.t ühe päritoluga sõna.) 

Samalaadne homonüümia-polüseemia vastuolu tuleb välja näiteks sõnaga alus. 

Homonüümiuurija Vihma on väitnud, et "sõnad alus I, II ja III on tõesti homonüümid" 

(Vihma 1966: 93), kuivõrd tema meelest pole olnud võimalik tuvastada aluse kolme 

6 

2005. aastal läbi viidud katses küsisin (kahe tähenduse kaupa), kas tähendused on seotud. Küsitlusele 

vastas paarteist heterogeense taustaga keelekasutajat (sh kümmekond filoloogiaüliõpilast). Sõnad valisin 

Jane Lepasaare magistritööst (2006). 

26

esinemuse puhul (I 'millegi all olev asi' jt tähendused, II lgv 'subjekt', III 'liik keemilisi 

ühendeid') mingisugust "vahetut leksikaalse tähenduse seost", sest semantiliste seoste ahel 

on katkenud. Siiski on see nii EKSS-is kui ka ÕS 2006-s esitatud polüseemse, s.t seotud 

tähendustega sõnana (EKSS-is on eristatud 9 tähendust). Tõenäoliselt ongi võimatu ilma 

psühholoogilisi katseid läbi viimata otsustada, mis tähendused on või (veel) ei ole 

minetanud kunagise omavahelise semantilise sideme. Ja kõige algul – kui nii võib öelda – 

kindlasti oligi üksainus sõna iga juhtumi jaoks: isegi homonüümia valvenäiteks peetud 

lekseemi pank (ingl bank) tähenduste 'rahaasutus' ja 'jõe- vm kallas' vahel on itaalia keele 

ajaloo najal leitud kokkupuutepunkt. Nimelt on vanaitaalia keeles need sõnad olnud 

ühendatud seeläbi, et pankurid (raha väljalaenajad) istusid oma äri ajades jõe kaldal 

(Verspoor 1997: ptk "Homonymy vs. Polysemy"). Muidugi ei vähenda see diakrooniline 

teadmine nende tähenduste lahusust tänapäevases keelekasutuses. 

Niisama ähmane, nagu on piir polüseemia ja homonüümia vahel, on piir polüseemia ja 

monoseemia vahel. Kui üldiselt räägitakse polüseemsetest ja monoseemsetest sõnadest, 

mõeldes selle all, et sõnadel on mitu tähendust või üks tähendus, siis lähemal vaatlusel, 

muuhulgas ka sõnaraamatut põhjalikumalt uurides, ilmneb, kuidas sõna (ühe) põhitähenduse 

juures elutsevad rohkem või vähem kinnistunud vähemad tähendused – tähendusnihked 

ja juhuslikumat laadi tarvitusjuhud – nagu usina ämbliku punutud võrk kahe 

puulehe vahel (EKSS-i monoseemsetest sõnadest on juttu ptk 4.2). Paljudel juhtudel jäävad 

polüseemia ja monoseemia piirimaile juhtumid, mida on käsitletud süstemaatilise polüseemiana 

(vt ptk 2.2). 

2.1.2. Süstemaatiline ja mittesüstemaatiline polüseemia 

Süstemaatilist (ehk regulaarset, reeglipärast) ja mittesüstemaatilist (ehk ebaregulaarset, 

ebareeglipärast) polüseemiat on kirjanduses üsna järjekindlalt eristatud 1970-ndate algusest 

alates, kui ilmus Apresjani artikkel "Regular Polysemy" (Apresjan 1974a, vene keeles 

1971). Apresjan on paljude vene näidete toel kirjeldanud, kuidas suur osa polüseemiast ei 

ole juhuslik, vaid järgib suures osas üsna korrapäraseid alusmalle (Apresjani näiteid vt ptk 

2.2.4). Eri uurimustes on sama või ligilähedast nähtust nimetatud mitmel eri moel. Algset 

Apresjani terminit regulaarne polüseemia on hiljem kasutanud mitmed uurijad ja 

uurimisrühmad (Malmgren 1988, Lenci jt 2000, Nimb, Pedersen 2000, Peters, Kilgarriff 

2000, Lapata 2001, Geeraerts 2002, Peters 2004, WordNeti, EuroWordNeti ja eri keelte 

tesaurused, nt saksa keele tesaurus GermaNet jt). Levinud on ka süstemaatiline polüseemia 

(Nunberg, Zaenen 1992; Buitelaar 1998, 2000). Mitmed autorid kasutavad neid termineid 

täiesti vaheldumisi, sünonüümsena (Nimb, Pedersen 2000, projekt SIMPLE). Keeletehnoloogiast 

on lähtunud termin täppismääratlemata tähendused (ingl underspecification, 

Buitelaar 1998a, 2000, Pustejovsky 2002; eestikeelse vaste on pakkunud Andres Aule 7 ). 

Sama nähtuse eri tahke käsitledes on kirjanduses käibel veel: loogiline polüseemia (Pustejovsky 

1995), leksikaalsed reeglid / implikatsioonireeglid (lexical (implication) rules, 

Leech 1981, Ostler, Atkins 1992), "leksikaalsed vabadused" ("lexical licences" – ilmselt 

parafraas väljendist licentia poetica / "poetical licences", Nunberg, Zaenen 1992), 

tähenduslikud/semantilised laiendused (sense/semantic extensions, Pustejovsky 1995; 

Copestake, Briscoe 1996), tähendusülekanded (transfers of meaning / sense transfer, 

7 

E-kiri autorile 12.09.2005. 

27

Nunberg 1996, Leech 1981, Sag 1981, Erelt jt 2007 [1997]), allregulaarsused (subregularities, 

Wilensky 1990) jpm. 

Käesolevas töös on kasutatud terminit süstemaatiline polüseemia. 

Süstemaatilise polüseemia all peetakse silmas olukorda, kus vähemalt kahe eri sõna mitu 

tähendust peegeldavad sarnast tähendusstruktuuri. Nii tähistavad söögisõnad ühelt poolt 

söömist kui tegevust või sündmust ('söögikord, söömine'), teiselt poolt seda, mida süüakse 

('söök, toit') – sellelt aluselt võib kodeerida regulaarset suhet iseloomustava malli TOIT– 

SÜNDMUS (8). Isikuomaduste sõnade puhul võib üsna regulaarselt esilduda suhe OMADUS– 

INIMENE (9): üks ja sama sõna tähistab nii (abstraktset, psühholoogilist) omadust kui ka 

isikut, keda selle omaduse järgi tuntakse või iseloomustatakse. Kui Apresjani definitsioon 

kirjeldab põhimõtteliselt n-ö paarisuhet (vt ptk 2.2.4), kuigi ta toob ka kolme liikmega 

näiteid, siis näiteks Buitelaar (1998a, 1998b) koondab ühte klassi suuremaid kimpe või 

nende liikmete mitmeid eri kombinatsioone (10). 

(8) TOIT–SÜNDMUS: 

TOIT ('söök, toit'), nt: maitsev lõuna; dinee lõppes kaubamaja kaalukoogiga; õhtuseks 

kehakinnituseks on seljanka 

SÜNDMUS ('söögikord, söömine'), nt: mind kutsuti lõunale; pidulikud dineed ning galaõhtud 

ei ole tema maitse; kehakinnituseks kulunud aeg 

(9) OMADUS–INIMENE_OMADUS: 

OMADUS ('omadus'), nt: lapse ja vanema suhted on segu sõprusest ja autoriteedist; kõlas 

mahe bass; tal on ärimehe annet; parun Stackelberg; 

INIMENE_OMADUS ('X omadusega isik'), nt: automaailma autoriteedid; kuulus bass; 

kirjanduses on vähe säravaid andeid; parunite seltskond 

(10) ESE–TEGEVUS–TOIT, nt: ingl dressing 'rõivas', 'riietumine', 'kaste'; 

ESE–OMADUS–TOIT–OBJ_VORM–IN–KOGUS–OSA–SEISUND–AINE, nt: pouch 'konteiner', 

'kitsas vm koht', 'kukkur' jm 8 

Ülejäänud osa polüseemiast, mille puhul reeglipärasus (otse) välja ei paista, oleks mittesüstemaatiline 

polüseemia. Apresjan (1974a) on väidetavalt esimesena (vt Pethő 2001: 

183) rõhutanud, et süstemaatilist polüseemiat motiveerib enamasti metonüümne ning 

mittesüstemaatilist (ehk idiosünkraatilist) polüseemiat valdavalt metafooril põhinev 

tähendusülekanne. Samas kognitiivse lingvistika teoreetikud Lakoff ja Johnson (1980) on 

metafoori pidanud väga süstemaatiliseks nähtuseks. Ka Cruse (2004) on kõnelnud metafoori 

süstemaatilisusest, näiteks ÜLEVAL ON ROHKEM / ALL ON VÄHEM – vrd eesti keeles 

languse tähendusi 'allapoole liikumine' ja 'tagasiminek, allakäik, mandumine' (meeleolu, 

kirjanduse, riigi langus) või tõusu tähendusi 'ülespoole liikumine' ja 'paranemine, ülenemine', 

'edenemine, edasiminek' (meeleolu, linnade tõus), nagu ka mägi üks kasutusi 

kohakäänetes on '(majanduslikult) soodus, kindel seisund' (isa raha aitas pojad mäele, 

õppimine läks mäest alla, allamäge). Aga see jääb siit tööst kõrvale. Vanasõnade osas on 

Krikmann (1998b) polüseemia põhiallikana nimetanud metafoori, täpsemalt, metafoori 

semantilist mitmetimõistetavust ehk määramatust. (Metafoorse polüseemia süstemaatilisust 

pole Krikmann maininud.) Krikmann (2002b) on ka juurelnud, miks metonüümia tõlgendamisega 

on tegeldud tunduvalt vähem kui metafooriga. Tema on arvanud, et kuna pole 

suudetud luua sobivat metakeelt, siis kirjeldatakse metonüümiat üldjuhul põhiliste asendustüüpide 

(vahelduste vm) loendina. Viimasel ajal on siiski püütud eri meetodite abil neid 

vaheldusi seletada, hõlmata ja formaliseerida (Copestake 1992, Pustejovsky 1995, Kilgarriff, 

Gazdar 1995 jpt). 

8 

CoreLexi klassid: fac = act art food; prt = art fod prt / art frm prt / hum prt ..; vt http://www.cs.brandeis.edu/~paulb/CoreLex/corelex.html 

(25.06.2006). 

28

Süstemaatilise ja mittesüstemaatilise polüseemia eristuvust kinnitavad ka Pethő (2001) 

vahendatud Lehreri (1974) ja Panmani (1982) katsed, kus on mõõdetud, kuidas keelekasutajad 

tajuvad homonüümiat-polüseemiat, täpsemalt tähenduste sarnasust-erinevust. 

Selgus, et tüüpilisi süstemaatilise polüseemia juhtumeid peavad keelekasutajad väga selgelt 

ühe ja sama sõna tähendusteks, s.t polüseemiaks. Sama kindlalt peetakse eri sõnade tähendusteks 

tüüpilisi homonüümiajuhtumeid. Kahe selgelt eristuva klassi vahele jäi ähmane 

ala, kus vastused jaotusid statistiliselt väga ebaühtlaselt – tähendused, mida tüüpiliselt liigitatakse 

mittesüstemaatiliseks (näiteks metafoorseks) polüseemiaks. Eesti keelekasutajate 

seas läbi viidud samalaadne minikatse (mida eespool mainiti) tõestas samuti üheselt, et 

kõige hõlpsamini ja üksmeelsemalt seostati metonüümselt ülekantud tähendusi – tüüpilisi 

süstemaatilise polüseemia juhtumeid –, nagu näiteks 'materjal' ja 'sellest tehtud asi' (paber, 

laud, lina) või 'omadus' ja 'selle omadusega inimene' (haige), mis eesti sõnaraamatutes 

ongi esitatud polüseemiana. 

Seega võib eespool toodud mitmetähenduslikkuse skaala polüseemia osa (Joonis 1 – 

varjundatud halliga, vt ptk 2.1.1) täpsustada kahe alltüübiga (Joonis 2), kusjuures süstemaatiline 

polüseemia (varjundatud halliga) külgneks monoseemiaga ning mittesüstemaatiline 

polüseemia pigem homonüümiaga. 

homonüümia polüseemia monoseemia 

mittesüstemaatiline süstemaatiline 

SÕNA1 

VORM 

täh1 

täh2 

SÕNA2 

VORM 

täh1 

täh2 

SÕNA1 

VORM2 

täh1 

täh2 

SÕNA2 

VORM2 

Joonis 2. Süstemaatiline ja mittesüstemaatiline polüseemia 

Suur hulk süstemaatilist polüseemiat on väga üldise loomuga, esinedes samalaadsete 

tähendusvaheldustena paljudes keeltes. 

2.1.3. Süntaktiline ja leksikaalne polüseemia 

Leksikaalselt ehk sõna pinnalt tekkiva mitmetähenduslikkuse kõrval esineb keeles ka 

nähtus, kus tähenduse mitmesus, mitmemõttelisus tekib süntaktiliselt pinnalt. Nähtust, kus 

üks fraas võimaldab mitut tõlgendust või, generatiivse lingvistika terminites, kui pindstruktuurilt 

ühesugusel lausel või fraasil on süvastruktuuris mitu tõlgendust, on nimetatud 

süntaktiliseks polüseemiaks (nt Cruse 2004: 107–108), vahel ka struktuuriliseks või 

mitteleksikaalseks polüseemiaks (Apresjan 1974a, 1974b). (Olgu märgitud, et süntaktiline 

polüseemia ei seostu siinse uurimusega – sellest on juttu vaid tausta mõttes.) 

29

Mängimist süntaktilise (ja leksikaalse) polüseemia ning polüseemia-homonüümia piiril 

võib kohata nii luule- kui ka reklaamikeeles, rõhudes tõlgenduse ootamatusele, üllatuse 

efektile. Näites (11) on luuletaja on elegantselt ja vaimukalt ühte lausesse (diskursusse) 

kokku põiminud verbide kandma ja langema eri tõlgendused, mis sõnaraamatus (EKSS-is) 

on jagatud mitmeks eri põhitähenduseks, vrd: last süles kandma (sub kandma 1), kübarat 

kandma (sub kandma 8), rindu, käsivarsi kandma ('omama' – sub kandma 9), püsiühend 

kätel kandma jne; lehed langevad (sub langema 1), inimesed langevad (sub langema 3 

'surma saama' või 4 '(kõlbeliselt) madalduma, alla käima'). (Kokku on verbil kandma 

registreeritud 11 (!) ja verbil langema 7 põhitähendust.) 

(11) Nad (inimesed Pärnu rannas) .. kandsid karvaseid rindu, tätoveeritud käsivarsi, õlgkübaraid, 

lapsi süles (või ka higistavaid sülekoeri), mõnikord üksteist kätel, mõnikord tühja ja 

mõnikord täis pead. (Juhan Viidingu tekst Mari Tarandi raamatust "Ajapildi sees", 2008, lk 

233) 

Lehed muidugi langevad .. Inimesed langevad .. (Juhan Viidingu tekst Mari Tarandi 

raamatust "Ajapildi sees", 2008, lk 233) 

Reklaamikeeles püüeldakse tarbija tähelepanu köita sageli samal viisil, aga kuna kirjutajaid 

kammitsevad konkreetne kaup, formaat või suhtlusolukord (näiteks ilmateate sponsorreklaam), 

aga ka taidurlus, siis muidugi ei ole tulemus nõnda täiuslik, vt (12). 

(12) Ilma E-Lux Kodutehnikata ei tee (raadio ilmateate sponsorreklaam) 

– 1) nimisõna kodutehnika kaassõnafraas: 'ilma (kodu)tehnikata', 2) tugiverb ilma tegema: 

'ilma ennustama'. Võiks lisada ka kolmanda võimaluse – väljendverbi ilma tegema ('määrava 

tähtsusega olema') –, kuid konstrueerida tõlgendust, mis seostuks selle tähendusega, tundub 

juba liiga vägivaldne; 

Ilmateadet ja teie liigeseid toetab glükosamiin (raadio ilmateate sponsorreklaam) 

– verb toetama: 1) 'püsti hoidma', 2) 'rahastama'; 

Maitse järgi! (vorstireklaam) 

– 1) nimisõna maitse kaassõnafraas: 'maitse kohaselt, nii nagu maitseb', 2) ühendverb 

järgi/ära maitsema: '(kutse maitsma)'; 

Teeme karjääri (traktori jms reklaam) 

– 1) nimisõna karjäär sihitisena: 'kaevand', 2) väljendverb karjääri tegema: 'edukas olema'; 

Keegi ei jää istuma (ööklubi reklaam) 

– väljendverb istuma jääma: 1) 'klassi kordama jääma', 2) 'mitte tantsida saama'. Huvitav on 

siinjuures märkida, et EKSS-is on viimase asemel tähendus 'mitte mehele saama' (mõni iluski 

neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'); 

King on ehe (kingareklaam: plakatil on kaelaketi otsas ilus king) 

– 1) ehe omadussõnana: 'puhas, rikkumatu', 2) ehe nimisõnana: 'ehteasi'; 

Elu tuppa Sotkast! (mööblipoe reklaam) 

– 1) vrd fraseologism elu sisse lööma/puhuma: 'tegutsema panema' 2) (kokkuhääldatuna) 

liitsõna elutuba sisseütlevas käändes: 'elutuppa'. 

Sellistesse tekstidesse tungib tihtilugu sisse ka suuline pruuk: näites Ilma E-Lux Kodutehnikata 

ei tee on kirjapilt sama, aga sõnavormi ilma tähendusi eristab tegelikult välde (II või 

III). Kuuldud raadioreklaamis on püütud seda kunstlikult hägustada, hääldades sõna n-ö II 

ja III välte vahepealsena. Viimases näites (Elu tuppa Sotkast!) annab kirjapilt ühe tõlgenduse, 

aga hääldatuna tuleb esile teine. 

Eesti keele normeeriva õigekeelsuse seisukohalt on seesugust süntaktilist, sõnajärjest tingitud 

mitmeti tõlgendatavust taunitud, sest see võib põhjustada mõtte kentsakat või väära 

edastust (Erelt 2006: 87). Väärseos tekib näiteks olukorras, kus sõna on võimalik tõlgen- 

30

dada kas verbi laiendina või nimisõna täiendina, nagu lauses Napilt toob jalgadega 

ameeriklane kõrguse maha, või kui täiendite suhteid võib mitut moodi mõista, nagu fraasis 

naiste nahast saapad, või kui määrus paigutub öeldise ja kesksõnalise täiendi vahele, nt Ta 

sõi hommikul keedetud muna (kõik näited Erelt 2006: 87–89). Mitmesust soovitatakse 

vältida teisi süntaktilisi konstruktsioone kasutades. Muidugi puudutavad sellised soovitused 

eelkõige ametlikku kirjalikku keelt – tegelikus suhtluses, kus lisaks keelele toimivad 

paljud muud, maailmateadmusest lähtuvad tegurid, selline väärseos üldjuhul esile ei tule 

või kui tuleb, siis markeeritult. 

Problemaatilisem kui tavasuhtluses on süntaktiline polüseemia keeletehnoloogias, kus 

sõnatähenduse ühestamine on keele automaatanalüüsi üks keerulisemaid ülesandeid (vt nt 

Ide, Veronis 1998, Ravin, Leacock 2000, Muischnek 2006, Kerner 2007). Semantilisel 

analüüsil tekkivaid liiaseid tõlgendusi püütakse vältida ette sõnastatud süntaktiliste kombineerumisreeglite 

või süntaktilis-semantiliste valikupiirangute (kontekstikitsenduste) abil. 

Nimisõna-verbi vahelistes suhetes on raskuskese verbi poolel: üldine lähtekoht on, et 

verbid valivad subjekte, objekte jm noomenifraase: näiteks rääkima valib subjekti tunnusega 

INIMENE (või sellest ülema mõiste ELUSOLEND). 

Inglise keele ruumis on süntaktiliseks polüseemiaks nimetatud ka eri sõnaliikide vahelist, 

eriti nimisõna-verbi polüseemiat (MacWhinney 1989). Ullmann (1957) on süntaktiliseks 

polüseemiaks nimetanud otsetuletust ehk konversiooni, kus sõnaliik vaheldub ilma morfoloogilisi 

tunnuseid lisamata. 

2.2. SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA: POLÜSEEMIA JA MONOSEEMIA 

VAHEL 

Süstemaatilise polüseemia näol on niisiis tegemist nähtusega, mis jääb polüseemia ja 

monoseemia vahele, nagu seda kujutab Joonis 2. Kuigi nimisõna tüüpilised referendid on 

osutuse poolest suhteliselt konkreetsed, on mitmeid juhtumeid, kus nende osutust on keeruline 

eritleda ja kus tähendustevahelist piiri on raske määratleda: üldjuhul aitab sõnade polüseemiat 

mõista kontekst, nii keeleline kui ka mittekeeleline ümbrus. Väga üldine leksikaalsemantiline 

põhimõte on, et kui sõnatähendust saab analüüsida n-ö üksi, kontekstist sõltumata, 

siis on tegemist leksikaalse tähendusega (põhitähendusega), kui ei, siis on tegemist 

tähenduse modifikatsiooniga, kontekstist mõjutatud kasutusega (sõnaraamatus harilikult 

esitatud teatavat tüüpi alltähendusena). 

Leksikograafilise esituse jaoks tuleb aina ja aina määratleda, kus lõpeb ühe tähenduse 

kontekstivariant ja kus algab teise tähenduse semantiline ulatus. Süstemaatiline polüseemia 

on oma olemuselt reeglipõhine ja üsna kontekstinõudlik. Mitmed uurijad on süstemaatilist 

polüseemiat seletanud sõltuvusega diskursusest (Gale jt 1992, Buitelaar 1998a, 1998b, 

Blank 2001, 2003), referentsiaalsest klassist (Pustejovsky 1995), freimist (Fillmore 2003, 

vt ka 2005), pragmaatikast (Blank 2003, Peters 2004 jt) – hõlmates seega mõlemat, nii 

keelelist kui ka mittekeelelist ümbrust. Apresjan (1974a) on soovitanud keele polüseemiat 

(language polysemy) lahus hoida diskursuse polüseemiast (discourse polysemy): mõnedel 

leksikaalsetel üksustel on eri kontekstides eri tõlgendused. Need ei peaks Apresjani 

meelest sõnaraamatus olema mitmetähenduslikud – pigem on nende puhul markeerimata 

teatav sellest kontekstist sõltuv semantiline tunnusjoon, eri tõlgendusi katab üks üldisem, 

avaram tähendus (pigem siis monoseemia). 

31

Järgnevas on lähemalt tutvustatud süstemaatilise polüseemia käsitlusi, mis rohkem või 

vähem seonduvad leksikograafiaga. Mõnda neist on süstemaatilise polüseemiaga seostatud 

alles tagantjärele (sestap ka teised terminid). Ülevaateid olen ilmestanud eesti näidetega. 

Pustejovsky käsitlust, mis on siinse töö teoreetiliseks aluseks, on lähemalt seletatud ptk 5.1 

jj. Kõige ette olen paigutanud keelefilosoofi üldised selgitused sõnatähendusega seonduva 

kohta. 

2.2.1. Osutuse hägusus ja sõna mitmemõttelisuse tüübid (Quine 1960) 

Kuidas osutus toimib, sellest on rääkinud keelefilosoof Willard Quine oma 1960. aastal 

ilmunud teoses "Sõna ja objekt" (eesti keeles 2005). Tema sõnutsi läbib kogu keelt osutuse 

määramatus ja korrapäratus. Hägusus puudutab kõike, nii üksik- kui ka üldmõisteid, sealhulgas 

ka nimisõnu (ja pärisnimesid), mille tüüpilisi referente tavatsetakse pidada suhteliselt 

konkreetseks (vastandatuna abstraktsele). Hägusus tekib tähistatava objekti aegruumilistel 

piiridel: näiteks pärisnime Munamägi puhul ei ole üheselt selge, kui kaugel 

Munamäe tipust võib keegi paikneda, et teda ikka veel loetaks Munamäel olevaks või seal 

käinuks. Toodud (kontekstist välja rebitud) näidetes, vt (13) (kõik näited Internetist), 

ollakse tipule kõige lähemal näites (a), ülejäänud näidete puhul võivad kõne all olla muud 

alad, kuigi keeleväliselt on teada, et etenduseplats asub tipus (torni jalamil) (c) ja arvatavasti 

lastakse rakette (d) ka sealsamas. 

(13) (a) Munamäel otse alla kihutades .. 

(b) Võistlused toimusid Suurel Munamäel. 

(c) Suurel Munamäel esitatakse metsavendade lugusid. 

(d) Suurel Munamäel tuleb tulevärk. 

(e) Rahvas hakkas Munamäel käima ja õlle-viina äri õitses. 

Quine (2005: 174) ütleb, et nimisõna (üldmõiste) saab olla hägune "oma ekstensiooni 

marginaalsete kaasajooksikute juures" kahel viisil: esiteks kõigi oma tähistatavate 

objektide mitmesugustel piiridel, ja teiseks, marginaalsete objektide endi sisse- või väljaarvamises. 

Näiteks nimisõna mägi puhul: esiteks, kui suur maa-ala tuleb mäena arvesse, 

teiseks, kui väikesed pinnavormid üleüldse tulevad (veel) arvesse mäena. Kuidas niisugust 

osutuse hägusust on käsitletud sõnaraamatus 

EKSS-i järgi on mägi defineeritud kõrgendikuna. Mäena olemise maa-ala suurust pole 

mainitud, küll aga kuju (ümar või ovaalne), vt näide (14). Mis puutub mäe kõrgusse, siis 

hõlmab mäe osutus, mida on määratletud kolme tähendusüksusena, vähemalt kolme eri 

kõrgust (näites alla joonitud): a) üle 200 m, b) üle 50 m, c) ümbritsevast kõrgem. Ühest 

küljest võib öelda, et põhitähenduse põhiosutust 'hrl .. kõrgendik .. üle 200 m' on 

täpsustatud (kontekstivihjetega Eestis või rahvakeeles). Teisest küljest paistabki siit välja 

alati kummitav osutuse hägusus: kuidas vastata küsimusele kas X on mägi Kas Lätis asuv 

alla 200 m kõrgendik on mägi – eesti keelepruugis justkui mitte (sest täpsustus üle 50 m 

peab silmas Eestit, mitte Lätit). Kas Munamägi on mägi – on (vastab koguni kõigile 

kõrgustingimustele). Kas Patika mägi on mägi – on (sest Tallinna-Tartu maanteel on sel 

kohal pisuke tõus). 

(14) mägi 1 KOHT_LOODUS hrl ümara v ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus 

on üle 200 m (KOHT_LOODUS Eestis ka kõrgendiku kohta, mille suhteline kõrgus on üle 50 

m); (KOHT_LOODUS rahvakeeles igasuguse ümbritsevast alast kõrgema pinnamoodustise 

kohta) 

32

Niisiis võib öelda, et mägi on hägune kõrgusmõõdu suhtes, kusjuures n-ö viimasena tuleb 

mäena arvesse mis tahes pinnamoodustis, mis tundub keelekasutajale ümbritsevast 

kõrgem. Tavapärast suhtlust selline ühe sõna hägusus ei sega, kuivõrd tähendus moodustub 

ikka lausungis, nii "võime ettevaatlikult lasta hägususel olemas olla" (Quine 2005: 176). 

Hägusus äratab huvi filosoofias ja keeleteaduses, eriti leksikaalsemantikas, sundides 

endaga tegelema leksikograafe ja terminolooge. 

Lisaks osutuse hägususele arutleb Quine keeles esinevat mitut tüüpi mitmemõttelisuse üle 

(nii lause, s.t süntaksi kui ka sõna tasandil). Muuhulgas kirjeldab Quine süstemaatilisi 

mitmemõttelisusi verbist tuletatud nimisõnade puhul: 

Üheks laialt levinud tüübiks on mitmemõttelisus TEGEVUSE 9 ja selle TULEMUSE vahel .. mida 

illustreerib omistus, mis võib osutada nii omistamise aktile kui ka omistatud asjale. (Quine 

2005: 179) 

Olgu vahemärkusena öeldud, et eesti tõlkes esitatud omistus ei ole kuigi õnnestunud näide, 

sest esineb üldkeeles harva, kui üldse. Samas on eesti keeles väga palju n-ö harilikke sõnu, 

mis just seda tüüpi mitmemõttelisust kannavad: näiteks tähendusvahelduses TEGEVUS–ESE, 

mida on analüüsitud ptk 6.1, tuleb ta (siinses töös: PÕHJUSSUHTENA) esile sõnades tarastus 

('tara' – 'tarastamine'), taglastus ('taglas' – 'taglastamine'), tikandus ('tikand' – 'tikkimine') jt. 

Sama suhe "töötab" ka teiste mallide taga, nt TEGEVUS–TOIT: vrd tamp 2 ja 3 ('tampimine' – 

'(toidunimetustes')). 

Quine jätkab: 

Teine on TEGEVUSE–TAVA mitmemõttelisus, mida illustreerib uisutaja, mis võib osutada 

kellelegi, kes parajasti uisutab, ja on seega ärkvel, või kellelegi, kes vahel uisutab, ja võib 

praegu ka magada. (Quine 2005: 179) 

Quine'i paari TEGEVUS–TAVA on siinses töös esindatud vaheldusena AGENT_TEGEVUS–INI- 

MENE, vt (15): kokku on valimis 13 sõna, mis seda tüüpi mitmemõttelisust kannavad (vt 

ptk 7.1). 

(15) tantsija AGENT_TEGEVUS < tantsima; IN_ELUKUTSE ka vastav elukutse 

teadustaja AGENT_TEGEVUS < teadustama; IN_ELUKUTSE diktor, konferansjee 

Quine'i on palju tsiteerinud süstemaatilise polüseemia esimene lingvistist käsitleja Apresjan. 

2.2.2. Kasutusnihked ja polüseemia (Ullmann 1957) 

Stephen Ullmann (1957) on sünkroonilises keelekirjelduses välja toonud viis peamist 

asjaolu, kuidas kontekst "teeb" tähenduse. Esiteks emotiivne väärtus, mis avaldub ainuüksi 

kontekstis. Teiseks leksikaalse üksuse semantiline ulatus eri kontekstides (näiteks on 

inglise man 'inimene' palju avarama sisuga vastanduses inimene–loom kui vastanduses 

mees–naine). Kolm ülejäänut – kasutusnihked, polüseemia ja homonüümia – on otseselt 

seotud sõnatähenduse kontekstisõltliku mitmesusega (Ullmann 1957: 63, 114). Kui polüseemia 

(ja kasutusnihke) puhul saab sõnatähendust ka üksiksõna põhjal enam-vähem ette 

aimata, siis homonüümia puhul peab kasutuskontekst olema ette antud. Homonüümia 

korral ollakse ilma kontekstita täielikus nullseisus: leksikaalne üksus tee ei paljasta 

iseenesest, kas kõne all on 'pinnaseriba' (tee_H1) või 'jook' (tee_H2); kui öelda taks, ei ole 

9 

Eesti tõlkes: PROTSESS. 

33

kuidagi võimalik oletada, kas juttu tuleb maksumäärast või taksikoerast... Kui rääkida 

kohvist (mis ei ole homonüüm), siis võib peaaegu ilma kontekstita pakkuda, et tähendus 

seostub otse joogi ja selle joomisega (TOIT, KOGUS (hrl 'tassitäis') ja SÜNDMUS), aga võibolla 

ka kohviubade või juba pulbriks jahvatatud ubadega (MATERJAL/AINE), millest seda 

jooki tehakse, või, õige pisut kaugemalt, kohvipuuga (TAIM), millest kohviube saadakse. 

Ullmann ise ei ole tähenduste regulaarsusele viidanud, aga süstemaatilist polüseemiat näib 

hõlmavat tema kasutusnihete jaotis – näiteks toodud good 'hea' on sõna, mille najal on 

teised uurijad (adjektiivide) süstemaatilist polüseemiat seletanud (nt Apresjan 1974a, 

Pustejovsky 1995). Tõenäoliselt hõlmab süstemaatilist polüseemiat ka teisena nimetatud 

sõna semantilise ulatuse mõõde. Ullmanni polüseemia kirjeldus näib pigem kehtivat 

(mittesüstemaatilise) metafoorse polüseemia kohta. 

Kasutusnihkena (ingl shifts in application) käsitab Ullmann olukorda, kus põhitähendus 

on konteksti mõjul nihkunud, kus esilduvad ühe ja sama tähenduse eri aspektid. Kasutuskontekst 

võib olla kitsenenud, misläbi on kitsenenud ka (põhi)tähendus, mõjustajaks võib 

olla ellips (grammatiline või leksikaalne, sh liitsõnast lähtuv ellips) või muu keelenähtus. 

Sõnaraamatus on kasutusnihe tavaliselt esitatud teatavat tüüpi alltähendusena. Näiteks 

EKSS-is on hea põhitähenduse sees ('oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, 

väärtuslik, nõuetele vastav') rühmitatud nimisõnast lähtuvalt hulk alltähendusi (kasutusjuhte): 

'(inimeste kohta:) osav, tubli', nt hea maletaja; '(omaduste, võimete .. seisundi 

kohta)', nt head kopsud; '(esemete, ainete .. kohta)', nt hea kirves, hea söök; '(nähtuste, olukordade 

vms kohta)', nt hea hoolitsus, hea raamat. Kõigi nende ühine põhitähenduse osa 

on 'millegi poolest hea'. Eri põhitähendusi on heal antud kokku kaheksa, neist kaks substantiivset: 

'miski väärtuslik', nt kellelegi head tegema, temast räägiti üksnes head, ja 

'rahuldavast kõrgem hinne (4)', nt tunnistusel olid head ja väga head. 

Polüseemia tunnusena toob Ullmann välja, et ühe sõna mitmel tähendusel on küllaltki 

erinevad kasutuskontekstid (näiteks valdkonna poolest). Eri sõnatähendused on küll sisult 

(süvatasandil) seotud, tajutavalt motiveeritud, enamasti metafoorse, aga ka metonüümse 

seose kaudu, samas tähenduste kasutuskontekstid lahknevad olulisel määral. Näiteks 

(EKSS-i järgi) võib tiib tähistada kehaosa (1. täh), sõiduki osa (2. täh), (nt hoone) külgmist 

osa (3. täh) või poliitilise partei haru (4. täh) – tähendusi "ühendab" küll komponent 'osa, 

haru', siiski on valdkondade lahknevust tõlgendatud määravamaks. Kohvi polüseemia 

jaotuks tõenäoliselt 'joogi' ja 'kohvipuu' vahel. 

Kasutusnihke ja polüseemia seos kontekstiga on niisiis erinev: kasutusnihe toimub 

konteksti sees, sõnatähenduse semantilise ulatuse piires; polüseemial on eri kontekstid – 

aga mõlemal juhul on kontekst mingis mõttes ära aimatav. Kasutusnihete ja polüseemia 

vahel toimub pidev muutumine: kasutusnihked võivad aja jooksul "kasvada", selgineda ja 

kinnistuda polüseemiaks. EKSS-is on (kinnistunud) eri tähendusteks määratletud tahvli 

tähendused 'tahvelmaal' (5. täh) ja 'teadetetahvel' (2. täh), mis mõlemad peegeldavad 

selgelt oma kasutusnihke mõjustajat – leksikaalset ellipsit: ühel juhul on tähenduse üle 

võtnud ("alla neelanud") täiendsõna ('tahvelmaal'), teisel juhul põhisõna ('teadetetahvel') 

(vt lähemalt ptk 0). Nii kasutusnihke kui ka polüseemia puhul aitab tähenduste ühisosa 

mingil moel konteksti tõlgendamist aimamisi ette ennustada (nt tiib on millegi osa või 

haru, tiibu on harilikult kaks jne), samas kui homonüümia korral see üldiselt ei õnnestu. 

34

2.2.3. Kontrastiivne ja komplementaarne polüseemia (Weinreich 1964) 

Mõnevõrra paratamatu on, et leksikograafid on olnud sunnitud kirjeldama sõnatähendusi 

kui teatavate piiridega asju, mida justkui on võimalik jagada paljudesse järjestikku 

loetletavatesse seletustesse. (Muidugi oleks õigem öelda: pole välja mõeldud üldaktsepteeritud 

moodust teistsuguseks leksikograafiliseks esituseks.) Niisugust lähenemist on 

esimesena tõsiselt arvustanud Uriel Weinreich (1964), kes on lähemalt uurinud Ameerika 

inglise keele sõnaraamatut "Webster's Third" (1961). Weinreich peab ükskeelsete seletussõnaraamatute 

kõige suuremaks lingvistiliseks puudujäägiks seda, et seal ei eristata tähenduste 

kontrastiivset ja komplementaarset loomust ehk kontrastiivset ja komplementaarset 

polüseemiat. 

Kontrastiivse polüseemia puhul vastanduvad leksikaalse üksuse kaks tähendust omavahel 

nii, et sõna mitmetähenduslikkus on selgesti tajutav. Kõige selgem (äärmuslikum) kontrastiivse 

mitmetähenduslikkuse juhtum on homonüümia, kus juhuslikult sarnase välise 

kujuga lekseemidel on täiesti erinev ja igas mõttes ette ennustamatu sisu (samamoodi 

seletas homonüümia suhet kontekstiga Ullmann 1957). Keerulisem on kontrastiivset polüseemiat 

määratleda polüseemse sõna puhul, s.t kui tähendused on osaliselt sarnased, kui 

tegemist on mitme eri tähendusega ühe lekseemi sees. Siin on Weinreichi arvates küsimus 

selles, milline fraasiüksus kontrasteerub. Kontrastiivse polüseemiaga on tegemist, kui tajutavalt 

kontrasteerub vaatlusalune sõna ise (resp. selle sõnatähendused), nagu eespool Ullmanni 

käsitluses polüseemia näitena toodud tiiva tähendused (vt ptk 2.2.2). 

Kui vaatlusaluse sõna sisu nii murranguliselt ei muutu, kui teatav tähenduskomponent 

(tuumelement) on püsiv, suures joones üks ja sama ning varieerub üksnes konteksti 

poolest, siis on tegemist komplementaarse (sidusa, laiendava) polüseemiaga. 10 Võib 

öelda, et komplementaarse polüseemia puhul kannab fraasi tähendust pigem mingi muu, 

aga mitte vaatlusalune sõna. Komplementaarsed sõnatähendused omavahel ei kontrasteeru, 

küll aga näivad olevat teataval – sageli süstemaatilisel – viisil seotud. 

Komplementaarse ja kontrastiivse polüseemia mitteeristamine torkab Weinreichile eriti 

silma verbitähenduste puhul. Ta toob näiteks inglise tegusõna turn 'pöörama', mida 

sõnaraamatus on kirjeldatud 115 (!) eri tähendusüksuse abil, kuid millest tegelikult 1/3 

langeb tähenduse poolest kokku, erinedes vaid transitiivsuse-intransitiivsuse poolest. 

Tähendusjaotiste määra kurioosseimaks näiteks võiks olla "Oxford English Dictionary's" 

verbi set 'panema, asetama' artikkel, kus on esitatud 430 (!) eri tüüpi tähendusnüanssi. 11 

Tõenäoliselt võib ka siin "kahtlustada" polüseemia kontrastiivset üleeristamist komplementaarse 

arvelt. Nagu ehk ka EKSS-is, kus kõige enam põhitähendusi – "kõigest" 22 – on 

verbidel käima ja tõmbama, koos alltähendustega tuleb käima tähenduste arvuks 56, sõnal 

tõmbama veelgi rohkem – 65. Nagu näha, on verbidest "kõige polüseemsemad" tugiverbid. 

Verbi käima on Muischnek (2006: 50) iseloomustanud kui "produktiivselt tugiverbiühendeid 

moodustavat verbi", mis esineb koos tegevust väljendava noomeniga (vestlus 

käis sõbralikus toonis), olles ise üsna hõreda või laia sisuga (vrd EKSS-is on eri tähendusena 

järgmised näited: kell käib, töö käib, tee käis vinka-vonka jne). Tõmbama esineb 

püsiühendites harvemini, aga siiski, nt piipu/suitsu/hinge/liistule tõmbama (vrd EKSS-is 

eri tähendused: tõmbas õhku sisse, tõmbas niiskust sisse). 

10 

11 

Erelti jt "Eesti-inglise keeleteaduse sõnastikus" (2003) toodud võõrtermini komplementaarne kõrval on 

Mereste "Majandusleksikonis" (2003) välja pakutud ka läbipaistvam eesti termin sidus- (nt siduskaubad). 

Vt http://www.oed.com/about/facts.html (8.12.2005). 

35

Weinreichi sõnum leksikograafiale on, et tuleks välja arendada leksikograafiline metakeel, 

et klassifitseerida relevantseid kontekste. Üheks oluliseks vajakajäämiseks leksikograafias 

peabki Weinreich seda, et piisavalt ei pöörata tähelepanu verbi subjektiks oleva nimisõna 

klassile (semantilisele tüübile): tihti oleks otstarbekam määratleda subjektiks või laiendiks 

oleva nimisõna semantiline tüüp kui loetleda üht näidet teise järel, mille põhjal kasutaja 

peab otsuseid ise langetama. Näiteks võiks vaja minna metalingvistilist üldistust nagu 

"ütlemise nimisõnad", mis tüüpiliselt võivad esineda koos teatava(te) verbi(de)ga. Probleem 

on, et tähenduse põhikomponente (tuumelemente) on väga palju ja kontekste on 

keeruline määratleda ja liigitada, sellest hoolimata peab Weinreich vahetegemist kontrastiivse 

ja komplementaarse polüseemia vahel deskriptiivse semantika üheks nurgakiviks. 

Weinreichi komplementaarse polüseemia teooriat on nimisõnade osas edasi arendanud 

Pustejovsky (1995) generatiivse leksikoni teooriana. 

2.2.4. Regulaarne polüseemia (Apresjan 1974) 

Esimesena kirjeldas vene keele põhjal süstemaatilist polüseemiat põhjalikult Jurij Apresjan, 

kelle artikkel "Reguljarnaja polisemija" ilmus vene keeles 1971. aastal (inglise keeles 

1974). Polüseemia mõiste toetub leksikaalsete tähenduste eristuvale (ingl discrete) korrale: 

selgetel juhtudel on tegemist kinnistunud, suhteliselt hõlpsalt eristuvate tähendustega, 

millel on siiski ühine alus (nagu eespool näiteks toodud sõna tiib). Polüseemia definitsioon 

ei nõua ühist osa kõigi tähenduste jaoks – piisab, et igal tähendusel on seos vähemalt ühe 

teise tähendusega. Seda, et seletavad sõnaraamatud on kippunud tähenduste eristamisel 

liialdama, on täheldatud varemgi (Ullmann 1957, Weinreich 1964), Apresjan mainib seda 

samuti, osutades piirialadele, kus referentsiaalsed tähendused võivad osaliselt kattuda 

(overlap) ja/või kõikuda (oscillate), tähistades mõnes mõttes kogu situatsiooni. 

Muuhulgas räägib Apresjan leksikaalsest mitmetähenduslikkusest kui semantilisest derivatsioonist 

(1974b: 175), võrreldes seda sõnamoodustuse ja sünonüümiaga: polüseemsed 

sõnad on (samamoodi nagu mõned tuletised) lingvistilise sünonüümia vahendid ning 

semantilised suhted, mis iseloomustavad sõnamoodustustüüpe, on iseloomulikud ka regulaarses 

polüseemias, ja vastupidi. Regulaarset polüseemiat on Apresjan määratlenud järgnevalt: 

Sõna A polüseemia on keeles regulaarne, kui selles keeles on vähemalt üks sõna B, mille 

tähendusi b i ja b j eristatakse üksteisest täpselt samal viisil nagu sõna A tähendusi a i ja a j ning 

kui a i ja b i ega a j ja b j ei ole sünonüümid. (Apresjan 1974a: 16) 

Lihtsamalt ümber öeldes peab Apresjan regulaarseks polüseemiaks olukorda, kus (vähemalt) 

kahe polüseemse sõna (vähemalt) kahe tähenduse vahel esineb sarnane suhe. 

Apresjan toob näiteks sõna kastrjulja 'pott, kastrul', mille tõlgendused on: 1) 'anum', 2) 

'vedelik selles anumas', 3) 'aine kogus, mida see anum saab sisaldada'. Sarnased tõlgendused 

on ka teistel anumasõnadel, nagu pudel, kruus jt. Sellise suhte najal saab sõnastada 

üldisemad reeglid (Apresjanil kahe komponendi kaupa), näiteks: igal nimisõnal, millel on 

tähendus 'anum', on ka tähendus 'aine kogus, mida see anum saab sisaldada' (siinses töös 

tähistatud mallina ESE_ANUM–KOGUS), või: igal nimisõnal, millel on tähendus 'anum', on 

ka tähendus 'vedelik selles anumas' (ESE_ANUM–TOIT). Vedelikusõnast lähtuvalt võib 

esilduda paar TOIT–KOGUS, nagu siinses valimis nähtub tee_H2 puhul (tähendused 'jook' ja 

'tass teed') (18). 

36

Kuidas on sellised tähendused esitatud sõnaraamatus EKSS-i artiklis pott (16) on esitatud 

kaks tähendust kolmest: 1) 'anum' (põhitähendusena), ja 3) 'aine kogus, mida see anum 

saab sisaldada' (alltähendusena 'potitäis' – mitme kasutusnäite juures, näites alla joonitud). 

Tähendus 2) 'vedelik selles anumas' on poti artiklis eksplitsiitselt välja toomata, mis ei 

tähenda, et eesti keeles seda tähendust poleks: see on ära toodud verbi keema artiklis (17), 

kus seda alltähenduse juures saadab kommentaar "samuti vastavast nõust kõneldes", näites 

alla joonitud). Tassi artiklis (18) pole EKSS-is näidet tähenduse 'vedelik selles anumas' 

kohta, aga keelekasutuses see muidugi esineb, näiteks lausungis tass loksus üle ääre (näide 

Internetist). 

(16) pott_H1 ESE_ANUM anum. a. keedu- v haudepott, kastrul. .. Tegin poti KOGUS 'potitäie' 

makarone. b. lillepott. .. c. ööpott. .. d. pudelike, topsik (sagedamini liitsõna järelosana). Pott 

KOGUS 'potitäis' tinti .. e. KOGUS kannu- v pudelitäis. Jõime poti õlut 

(17) keema 1 (vedelike kohta:) .. || TOIT (ka sellises vedelikus olevast tahkest ainest, samuti 

vastavast nõust kõneldes). Kartulid keevad. Pada/teekann/katel keeb 

(18) tee_H2 2 TOIT jook. Palun üks tee KOGUS 'üks tass teed' 

tass ESE_ANUM jooginõu. || KOGUS tassitäis .. [sh TOIT näide Internetist: tass TOIT loksus üle 

ääre] 

Apresjan peab selliseid semantiliselt külgnevaid tähendusi nimisõna metonüümselt 

motiveeritud tähendusteks, mis peaksid seega kuuluma nimisõna artiklisse. Niisugused 

juhtumid on Apresjani veennud, et ühel ja samal sõnal on võime omada erinevaid, kuid 

lähedalt seotud tähendusi, millel on ühiseid tähenduskomponente. (Ühisosa, teatav semantiline 

assotsiatsioon kehtib ka metafoorselt motiveeritud polüseemia puhul, aga see jääb 

siin kõrvale.) 

Metonüümsete tähendusülekannete omapäraks peabki Apresjan regulaarsust (süstemaatilisust), 

irregulaarsus (mittesüstemaatilisus) on tüüpilisem metafoorsele ülekandele. Võib ka 

teisipidi öelda: tähendusvahelduste regulaarsus avaldub põhiliselt metonüümia abil. Samas 

on ka muid protsesse, näiteks semantiline analoogia (vene vzjat'/sxvatit' knigu 'raamatut 

võtma' – vzjat'/sxvatit' kogo-libo na vokzale 'kedagi kinni võtma, arreteerima') või leksikaalne 

ellips ehk fraaside lühenemine, nagu vene mašinka polüseemia ('kirjutusmasin' ja 

'habemeajamismasin') on tulenenud kahe eri fraasi lühenemisest (< pišuščaja mašinka < 

mašinka dlja brit'ja) jm (vt lähemalt ptk 8.5). (Leksikaalset ellipsit on teised uurijad samuti 

metonüümiaga seostanud, vt nt Blank 2003.) 

Oma artiklis "Regular polysemy" on Apresjan (1974a) loetlenud suure hulga vene keele 

substantiivide tähendusvahelduste tüüpe, näiteks 'tegevus' – 'tegevuse subjekt' (vene 

sensacija 'sensatsioon'); 'seisund' – 'selle seisundi põhjus' (obida 'solvang'); 'omadus' – 

'omaduse subjekt' (avtoritet 'autoriteet'); 'tegevus' – 'tegevuse objekt' (obed 'lõuna', pokupka 

'ost'); 'tegevus' – 'tegevuse vahend' (načinka 'täitmine, täidis', signalizacija 'signalisatsioon'); 

'tegevus' – 'tegevuse koht' (ostanovka 'peatus', vt näidet (137)); 'tegevus' – 'tegevuse aeg' 

(navigacija 'navigatsioon', obed 'lõuna, lõunasöök'). Verbist tuletatud nimisõnadele on 

väga tüüpiline kombineeruda tähendusega 'tegevus', kusjuures teine tähendus on sageli 

väljendatud sünkreetiliselt. 

Lisaks neile, Apresjani liigituses substantiivi kui aktandi ehk situatsioonis osaleja 

tähendusvaheldustele, on ta välja toonud veel mitmeid muid regulaarseid tähenduspaaride 

tüüpe, nn "teisi tähendusi" (Apresjan 1974a: 23, näited võimalusel eestindatud). Olen 

Apresjani loendit (etteruttavalt) täiendanud analüüsi põhjal tehtud märkmetega: kapiteelkirjas 

on lisatud süstemaatilise polüseemia mall, mis valimis esile tuli (vt mallide loendit 

Lisa 1). Loendis on põhiliselt metonüümsed ülekanded, aga on ka semantilist analoogiat 

37

või metafoori (nt 'loom, putukas' – 'neile sarnanev inimene', 'vool, voog' – 'suur hulk või 

kogus' jt). Nagu näha, on enamik tähendusvaheldusi kasutusel ka eesti keeles: 

'taim, puu' – 'selle puit' (kuusk, pirn), vrd TAIM–MATERJAL/AINE; 

'taim, puu' – 'selle vili' (õun, pirn), vrd TAIM–TOIT; 

'taim' – 'sellest tehtud toiduaine' (sinep), vrd TAIM–TOIT; 

'taim' – 'selle õis' (tulp, roos), vrd TAIM–ÕIS (LILL), vt ka näidet (20); 

'loom' – 'selle karusnahk' (orav, rebane), vrd LOOM– MATERJAL/AINE; 

'materjal, aine' – 'sellest tehtud asi' (klaas, siid), vrd MATERJAL/AINE–ESE; 

'looma kehaosa' – 'inimese kehaosa' (vn brjuho 'vats (madalkeeles ka inimese kohta)'); 

'kehaosa' – 'rõiva osa, mis seda katab' (vöö, kael(us)), vrd KEHAOSA–ESE; 

'kehaosa' – 'selle ilme' (ingl its expression) (silm, nägu); 

'anum' – 'aine kogus, mida see anum saab sisaldada' (pott, pudel, kann, vaagen), vrd ESE– 

KOGUS ja ESE_ANUM–TOIT; 

'ruum' – 'mööbel (sisustus) selle ruumi jaoks' (köök, elutuba), vrd ESE–KOHT; 

'kandja, vedaja' (ingl carrier) – 'kandevahend' (ingl carriage) (vn lomovik 1. 'veovoorimees, 

lamavoi', 2. murd. 'veohobune'), vrd TEGEVUS_AGENT–OMADUS; 

'muusikainstrument' – 'sellel muusikainstrumendil mängija' (kontrabass, klaver) – vrd ESE– 

INIMENE; 

'sündmus' – 'selle (piltlik) kujutis' (vn blagoveštšenije 'Maarja kuulutuspäev'); 

'põhiilmakaar' – 'sellest suunast puhuv tuul' (vn nord, ost, eesti keeles liitsõnaga: põhjatuul, 

idatuul); 

'naissoost rahvuse esindaja' – 'tants' (vn vengerka, lezginka); 

'rahvuse esindaja' – 'selle rahvuse laev' (vn angličanin – eesti analoog võiks ehk olla 

jaapanlane 'jaapani auto', vrd näidet (Internetist) jaapanlane on parem kui sakslane); 

'tants' – 'selle tantsu muusika' (rumba, valss), vrd TEGEVUS–ESE; 

'administratiivne üksus' – 'inimeste rühm, kes sel elab' – 'inimesed, kes seda valitsevad' (linn, 

Moskva, Tartu), vrd KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE; 

'tiitel' – 'isik, kes seda kannab' (parun) – ESITUS_TIITTEL–INIMENE; 

'hääl' – 'seda tüüpi häälega laulja' (sopran, bass), vrd OMADUS–INIMENE (LOOM); 

'tegevus' – 'inimesed, kes sellega on seotud' (professuur, juhatus); 

'amet' – 'ametiaeg, ametis olek' (vn direktorstvo, rukovodstvo); 

'number, arv' – 'objekt, millel on see arv hulk komponente' (vn dvojka 1. kõnek 'kaks', 2. 

sport 'kahe(mehe)paat, kahe(mehe)süst', troika); 

'mõõtühik' – 'mõõteinstrument' (meeter, arssin 'arssinapuu', kraad 'kraadiklaas') – ESE– 

OMADUS; 

'nähtus, protsess' – 'teadus, mis seda uurib' (ajalugu, vn pravo 'õigus'), vrd ABSTR/KONKR– 

VALD; 

'kunst' – 'kogum sellesse kunstiliiki kuuluvaid töid' (arhitektuur, graafika), vrd ESE–VALD; 

'loom, putukas' – 'neile sarnanev inimene' (nt vn begemot 'jõehobu' – eesti keeles inimese 

tähendus puudub, vn pauk 'ämblik' (ülekantud tähendusena inimese kohta: 'vereimeja, 

ekspluataator') – valimis (nagu ka siin) metafoorina, mitte metonüümiana; 

38

'sadamine, sademed' – 'suur hulk või kogus' (rahe, valing) – pigem metafoor; 

'vool, voog' – 'suur hulk või kogus' (laviin, voog, vn reka) – pigem metafoor; jm 

2.2.5. Eri tõlgendused: tähenduse tahk ja vaatenurk (Cruse 1986, 2004) 

Alan Cruse on oma raamatutes "Lexical Semantics" (1986) ja "Meaning in Language" 

(2000, 2. trükk 2004) kirjeldanud nähtust, kuidas leksikaalset üksust (teatavas vormis) võib 

siduda ühe või mitme tähendusega, kusjuures tähendus võib sündida kontekstis, s.t olla 

pigem potentsiaalne kui tegelikult olemas olev ja sõnaraamatus eksplitsiitselt antud. Seetõttu 

on Cruse'i peetud sama ideed arendanud generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 

1995, vt ka ptk 2.2.6 ja 5.1) "ristiisaks". Cruse on oma raamatud välja andnud enne ja 

pärast Pustejovskyt (1995), mistõttu ajalugu järgides on siinne peatükk paigutatud Pustejovsky-peatüki 

ette, samas on põhiliselt tsiteeritud 2004. aasta väljaande järgi, mis suures 

osas kordab 1986. aastal ilmunud "Lexical Semantics" seisukohti, aga kuhu on inkorporeeritud 

Pustejovsky teooria. Selliseid (potentsiaalseid) tähendusi on mitut tüüpi, nad 

sünnivad üldjuhul kontekstis ja nende tekkemehhanismid on erinevad. 

Keeleväljendi mitmetähenduslikkuse defineerimisel lähtub Cruse tõlgenduste vastuolust 

(antagonismist) (Cruse 2004: 106, vrd Apresjan rääkis eristuvatest tähendustest). Kui 

tõlgenduste vastuolu kannab sõna, siis on tegemist polüseemse ehk mitmetähendusliku 

sõnaga – sõnaga, millel öeldakse olevat mitu (põhi)tähendust. Küsimus on taas seesama: 

kuidas eri tõlgendusi ja nende vastuolu, s.t eri tähendusi "mõõta". Cruse (1986, 2004) teeb 

vahet kaht tüüpi tähendustel, vt näide (19): ühed on mentaalses leksikonis n-ö vaikimisi 

olemas – need esilduvad kohe, kui sõna välja öeldakse, üldjuhul ka ilma kontekstita. Neid 

nimetab Cruse kinnistunud tähenduseks (a) ja need on tähendused, mis registreeritakse 

sõnaraamatus (polüseemsel sõnal on mitu kinnistunud tähendust). Teist tüüpi tähendused 

on need, mis ei ole samaväärselt valmina mentaalses leksikonis olemas – need sünnivad 

kontekstis, nad võivad varieeruda sõltuvalt kontekstist, pragmaatikast ja muust. Need on 

mittekinnistunud tähendused (b) ja Cruse arvates "ei unistaks keegi nende esitamisest 

sõnaraamatus" (Cruse 2004: 107). Cruse näitlikustab seda vastandust muuhulgas näidete 

rose 'roos' ja lunch 'eine, lõuna' abil (näited eestindatud): 

(19) (a) istutas viis roosi – kinnistunud tähendus ('põõsastaim'); 

(b) kinkis neiule viis roosi – mittekinnistunud tähendus ('selle õis') 

(a) lähen lõunale – kinnistunud tähendus ('söögikord'); 

(b) ta lehvitas 25-kroonist rahatähte: see on täna minu lõuna – mittekinnistunud tähendus 

('raha, mille eest saab osta toitu') 

Kui vaadata samade sõnade esitust EKSS-is, siis ilmneb, et on küll võimalik leida ka 

tõlgendusi "millest keegi ei unistaks": roosi artiklis (20) on Cruse'i esitletud (b) ehk mittekinnistunud 

'õie'-tähendus täiesti olemas, mitte põhitähendusena, aga igal juhul omaette 

tähendusüksusena (semikooloniga eraldatud alltähendusena). Eelmises peatükis (2.2.4) 

loetletud Apresjani tähendusvahelduste nimistus on tähenduspaar 'taim' – 'selle õis' (tulp) 

samuti esindatud, valimis "katab" seda paar TAIM–ÕIS (takjas). Lõuna artiklis (20) tõesti ei 

ole Cruse'i näite (19) (b)-tõlgendust ('raha, mille eest saab osta toitu'), aga (a) ehk kinnistunud 

tähenduse 'söögikord' juures on fikseeritud tähendusüksus 'toit': 

(20) roos 1 TAIM .. hrl lõhnavate õite ja okkaliste vartega põõsastaim; ÕIS selle taime õis 

lõuna 4 SÜNDMUS .. söögikord; TOIT selleks valmistatud toit 

39

Tõlgenduste (vastuolu) üle edasi arutledes vaagib Cruse (2004) tähendustevahelise motiveeritud 

seose olemust. Ta eristab mitut tüüpi (põhi)tähendussuhteid, mis paljudel juhtudel 

esinevad ühtaegu, s.t nad ei välista üksteist. Lineaarse suhtega on tegemist, kui üks 

sõnatähendus sisaldab teist – kas alistussuhtena ülem- ja alammõiste vahel, nagu EKSS-is 

tihane liiginimena 'värvuline' ja üksikisendina '(eeskätt:) rasvatihane', või metonüümse osaterviku 

suhtena, nagu näiteks talong tervikuna 'kaart või leht' ja lausa mitme eri osana: 

'ärarebitav osa' ja 'väärtpaberi põhiosana'. Lineaarsete kõrval on mittelineaarsed, ülekantud 

tähendussuhtel – metafooril või metonüümial – põhinevad suhted (lineaarsete hulka 

arvatud osa-terviku suhe põhineb samuti metonüümial). Kolmandana toob Cruse välja 

süstemaatiliselt polüseemsed tähendussuhted, mis enamasti toetuvad samuti metonüümiale. 

Metonüümiat on Cruse, nagu paljud teised Apresjani (1974) järel, iseloomustanud kui 

"väga süstemaatilist nähtust". 

Tähenduste kõrval, mis enam-vähem selgesti eristuvad tõlgenduste vastuolu printsiibi 

pinnalt, leidub sõnatähendusi, mis kujutavad endast küll eri tõlgendusi, mis aga ei pruugi 

olla omavahel vastuolus. Vastupidi, mõned tõlgendused on mõnes kontekstis päris kohakuti, 

esinedes n-ö samal ajal samas kohas, üksteisega läbi põimunult. Need on tähendused, 

mida Cruse seletab polüseemia ja monoseemia vahele paigutuva nähtusena, tuues välja 

kolm tüüpi: tähenduse tahk (facet), tähenduse vaatenurk (perspective) ja mikrotähendus 

(micro-sense) (Cruse 2004: 112 jj). Süstemaatiline polüseemia (Pustejovsky 1995 käsitluses) 

hõlmab neist kaks: tähenduse tahu ja vaatenurga. 

Tähenduse tahk ehk tähendusvarjund esildub vastavalt kontekstile, kas siis ükshaaval või 

mõlemad koos, näiteks raamatu puhul võidakse mõelda füüsilist objekti (eset) või selle 

sisu (21). Eri tahkudega ühilduvad erinevad adjektiivid, ka muud konstruktsioonid võivad 

erineda, vihjates seeläbi omalt poolt eeldatavale tõlgendusele (21). Samas mõnel juhul (nt 

raske raamat) sellest alati ei piisa – selliste juhtumite üle on arutletud allpool, vt näited 

(88)–(90). 

(21) paks, õhuke raamat; pane raamat lauale – raamat kui füüsiline objekt (ESE); 

huvitav, igav raamat; lausa neelab raamatuid – raamat kui tekst, kui sisuline info 

(ESITUS_SISU/INFO) 

Tähenduse vaatenurk ei ole keeleliselt käitumiselt nii sõltumatu kui tahk, Cruse võrdleb 

vaatenurka ruumikujundiga: asjadele (sh tähenduse tahkudele) võib vaadata eest, tagant, 

ülevalt jne, aga meeleliselt, taju poolest on kõik üks. Tähenduse vaatenurkade ehk perspektiivide 

osas toetub Cruse omakorda Pustejovskyle (1995), viimase poolt välja pakutud 

nimisõna kvaalistruktuurile ehk neljale qualia-rollile (nendest on lähemalt juttu allpool, vt 

ptk 5.2), mida Cruse (2004) reinterpreteerib vastavalt nelja perspektiivina: 1) vaatenurk 

entiteedile kui tervikule, mis koosneb osadest (nt hobune veterinaarias) – vrd Pustejovskyl: 

MOODUSTAJASUHE; 2) vaatenurk entiteedile kui teatava liigi esindajale (nt hobune vs. eesel; 

hobune vs. hiir, kõrb, kronu jne) – LIIGISUHE; 3) vaatenurk entiteedile kui funktsiooni 

kandjale (nt aisahobune, galopihobune, hobu ()) – EESMÄRGISUHE 12 ; 4) vaatenurk entiteedile 

selle pärinemise, päritolu seisukohalt – PÕHJUSSUHE. Näiteks (elliptilises) lausungis 

lõpetasin raamatu/sõnaraamatu/hobuse, muutub tähendusrikkaks see, et raamatut tüüpiliselt 

kirjutatakse, sõnaraamatut koostatakse, hobune tähenduses 'hobuse kujutis' võib olla 

voolitud/joonistatud. 

Mikrotähenduseks nimetab Cruse hüponüümilist tähendust, mis põhimõtteliselt on olemas, 

aga mida välja öelda, täpsustada, ei ole vaja (söögilauas võib kinnitada, et mul ei ole nuga, 

12 

Küsimärk viitab sellele, et Pustejovsky meelest ei saa loomulikul asjal, mille hulka kuulub ka hobune, 

olla ei oluliseks peetavat EESMÄRGISUHET ega ka PÕHJUSSUHET. 

40

mis siis et paberinuga võib samal ajal taskus olla). Tähenduse valikut toetab (mentaalselt) 

lauanõude sünohulk, kuhu kuuluvad nuga, lusikas ja kahvel, aga mitte terariistade 

sünohulk, kuhu kuuluvad nuga ja sirp. 

Konteksti mõju tõlgendusele võtab Cruse (2004) kokku järgnevalt. Eri tõlgendus võib 

kontekstis sündida kolme keelenähtuse toel: valikulise sidustuse (ingl selection), (tüübi)- 

sunduse (ingl coercion) ja konteksti (spetsiifilisemaks või üldisemaks) moduleerimise (ingl 

modulation) toel, millest kaht esimest on seostatud süstemaatilise (loogilise) polüseemiaga. 

2.2.6. Loogiline polüseemia ja generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995) 

James Pustejovsky (1995) on – vahetumalt kui Cruse'i (1986) seisukohti – edasi arendanud 

Weinreichi (1964) komplementaarse polüseemia teooriat. Loogilise polüseemiana defineerib 

Pustejovsky niisuguse komplementaarse mitmetähenduslikkuse, kus üldine referentsiaalne 

klass (võiks ka öelda diskursus või freim) ei muutu ning "kus sõna eri tähendustel 

on osaliselt kattuv, sõltuv või ühine (jagatud) tähendus" (Pustejovsky 1995: 28). Seega on 

(Pustejovsky) loogiline polüseemia pisut kitsam mõiste kui (Weinreichi) komplementaarne 

polüseemia. 

Tähenduste kattuvuse või ühisosa all peab Pustejovsky silmas seda, et ühe ja sama sõna 

abil võib osutada mitmele referendile, mis, kuuludes samasse või väga lähedasse kategooriasse 

(või ka: diskursusse, freimi), on omavahel määratletaval moel seotud. Loogilist polüseemiat 

kandva sõna puhul tundub sageli, et samasse konteksti sobivad iseenesest 

mõlemad tähendused (tõlgendused). Näiteks on lauses teater mängib seda tükki kolmandat 

hooaega üsna raske otsustada, kas sõna teater tähistab ASUTUST või INIMESI (kes seal 

asutuses töötavad) või mõlemat korraga. Sarnast, samade semantiliste komponentide läbipõimumist 

esineb paljudel nimisõnadel, mis üheskoos moodustavad teatava leksikaalsemantilise 

rühma – teater kuulub asutusesõnade hulka (ASUTUS), nagu ka kauplus, haigla, 

kirik, ooper, saatkond jpt. Kõik nad on võimelised väljendama enam-vähem ühesugust 

kimpu (pooleldi) kattuvaid tähendusi: nii ASUTUST kui ka HOONET (kus see asutus toimib), 

samuti INIMESI (kes seal tüüpiliselt toimetavad) ning TEGEVUST ja kõike sellega kaasnevat 

(mida seal tüüpiliselt tehakse või mis seisund sellega kaasneb). Paljud nimisõnatähenduste 

vaheldused sünnivad keeles (mõtlemises) justkui mingisuguse etteantud malli järgi. 

Sellised tähendused (tähenduskimbud) on seega omavahel väga tihedalt seotud, pidevas 

vastastikuses koostoimes, kusjuures valmidus uueks tõlgenduseks on olemas igal sellesse 

rühma kuuluval nimisõnal. 

Süstemaatiliselt võivad esilduda ka teised tähendused (tõlgendused): nii (muud) komplementaarsed 

kui ka kontrastiivsed tähendused (kui mitte arvestada homonüümiat, mis on 

kõige puhtam kontrastiivse polüseemia juhtum), ning on ju süstemaatilisust kirjeldatud ka 

metafoorsete ülekannete puhul. Pustejovsky meelest eristab kontrastiivset ja komplementaarset 

polüseemiat kõige rohkem just sõltuvus kontekstist. Kontrastiivse polüseemia 

puhul on kontekst oluline mõõdupuu: kui üks tähendus on kontekstis võimalik, siis teine ei 

ole – mis tähendab, et kontrastiivsed tähendused on oma olemuse poolest vastandlikud, 

üksteist varjutavad, välistavad (kontradiktoorsed). See, kas need tähendused on ajalooliselt 

seotud või juhuslikud ortograafiliste ja fonoloogiliste arengukäikude tulemused (s.t homograafid, 

homonüümid), on leksikoni ülesehituse ja sünkroonilise tähenduse uurimise seisukohast 

ebaoluline. Selliste, kontrastiivsete tähenduste kontekstisõltlikkust inglise keele 

andmetel kinnitab Gale'i, Churchi ja Yarowsky (1992) uurimus, mille järgi eri (põhi)tähen- 

41

dused üldjuhul samas diskursuses ei esine koguni 98% ulatuses (tsiteeritud Kerneri (2007: 

26) ja Buitelaari (1998a: 4) vahendusel). 

Komplementaarsed tähendused on palju nõrgema üksteist välistava efektiga ja nende 

puhul, s.t neid (automaatselt) analüüsides, näib ebaotstarbekas toetuda kontekstile, sest see 

võib olla üsna sarnane – seda eriti loogilises polüseemias (nagu ülalkirjeldatud asutusesõnade 

puhul). Komplementaarsed tähendused omavahel ei kontrasteeru, küll aga näivad 

olevat seotud teataval süstemaatilisel viisil. Loogilise polüseemia puhul on polüseemia 

pigem näilik kui reaalne, sest leksikaalselt on tegemist ühe ja sama üksusega, ainult et 

tähendust moduleerivad süntagmaatilised protsessid. Sellised kontekstis tekkivad tõlgendused, 

võides esineda segiläbi ka samas diskursuses, suisa ühes lauses (22), jäävad ise 

määramatuks ja paigutuvad kontekstivariandi staatusse. Vahelepõikena: kui mõelda traditsioonilise 

sõnaraamatuesituse peale (millest tuleb juttu allpool, vt ptk 3.1), siis võiks 

eeldada, et komplementaarne (sh loogiline) polüseemia oleks üldiselt esitatud (ühe põhitähenduse) 

alltähendusena, mitte niivõrd (mitme) omaette põhitähendusena. 

(22) Tõin eile Sirbist viimase Sirbi koju (tsitaat e-kirjast; vaheldus ESE–ASUTUS – siin: mall 

ABSTR/KONKR–ASUTUS) 

Kogu kool kogunes kooli ette (vaheldus KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE) 

Tarale ehitati tara ümber (vaheldus ESE–KOHT) 

Buitelaar (1998a, 1998b) toob samuti välja süstemaatilise polüseemia esinemuse sidusas 

diskursuses: ühes ja samas diskursuses võib nimisõna kool osutada a) inimeste rühmale, b) 

õppetegevusele, c) asutusele ja/või d) hoonele (kooli esitust EKSS-is vt näide (145)). Sõna 

täpne tähendus küll täpsustatakse konteksti toel, aga tõlgendused ei kontrasteeru. Ka võib 

üks süstemaatilistest tähendustest olla esilduvam kui teised, siiski on ülejäänud samuti alati 

n-ö käeulatuses olemas. Diskursuseanalüüs peaks võimaldama ligipääsu kõigile süstemaatiliselt 

seotud tõlgendustele. 

Niisugust võimet koondada mitut tähendust peab Pustejovsky (1995) just nimisõna semantika 

loomupäraks ning ennekõike ongi teda huvitanud just loogiliselt polüseemsed substantiivid. 

Aga loogilist, kattuvat polüseemiat esineb ka adjektiivi ja verbi puhul. Selliste 

adjektiivide tähendus on nimisõnast tugevasti mõjutatud, näiteid on toonud mitmed eri 

uurijad: ingl clear 'selge' (Meer 2000), good 'hea' (Pustejovsky 1995), vn vysokij 'kõrge', 

nizkij 'madal', dorogoj 'kallis' (Apresjan 1974a), samuti eesti hea, raske, kiire jm – sellist 

adjektiivide tõlgenduse sündimist kontekstis on nimetatud valikuliseks sidustuseks (ingl 

selection). Verbide puhul võib komplementaarsest (loogilisest) polüseemiast rääkida näiteks 

seoses transitiivsuse-intransitiivsuse vaheldusega, nagu ingl bake 'küpsetama, küpsema', 

fry 'praadima' jt, mis võivad tähistada sama asja seisundi muutust või loovat tegevust 

(selle kohta vt Atkins 1991, samast on rääkinud ka Ilson 1990). Eesti keeles on siin kõrvu 

kaks nähtust: ühelt poolt süstemaatiline polüseemia (liha praeb/grillib pannil – ema praeb- 

/grillib liha), aga rohkem on süstemaatilist morfoloogiat (kook küpseb, vesi keeb – ema 

küpsetab kooki / keedab vett). Verbivaheldust põhjendatakse generatiivse leksikoni teoorias 

sageli samuti nimisõna tähendusega, nimisõna (semantika) poolt verbile kontekstis peale 

sunnitud tõlgendusega – seda nähtust on nimetatud tüübisunduseks (ingl coercion) (vt ptk 

5.2.3). 

Nimisõna komplementaarset loomust on generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1991, 

1995) põhistes süntaksikäsitlustes analüüsitud komplekstüüpi tähenduse nime all (vt ptk 

5.2.3). Pustejovskyl hõlmab sõnatähenduse struktuur ka argumendistruktuuri, s.t mõlemat, 

nii semantikat kui ka süntaksit. Leksikograafilised projektid (nt SIMPLE, vt ptk 3.6) on 

teooriat kasutanud lihtsustatud kujul, peaasjalikult polüseemsete sõnade süstemaatiliste 

tähendusvahelduste kodeerimiseks, ilma otsese süntaksiseoseta (nt KOHT_HOONE–ASUTUS). 

42

SIMPLE-i esituses tähistab komplekstähendus sõnatähenduste süstemaatilist polüseemiat, 

vt ptk 3.6 näide (65). Samasugusel lihtsustatud kujul on teooriat kasutatud ka siinses uurimuses 

(mõistetest ja meetodist lähemalt vt ptk 5). 

2.3. KOKKUVÕTTEKS 

Lyons (2001 [1977]: 235) on väitnud, et igas keeles on oma leksikaalne struktuur, nagu ka 

foneetiline, fonoloogiline ja morfoloogiline. Koski (1994) on arutlenud, et kui viimased on 

oma loomult suhteliselt kompaktsed ja keelte vahel võrreldavad, siis leksikaalne struktuur 

seda ei ole: "keeles pole mingisugust üht leksikoni struktuuri, vaid on peaaegu piiramatu 

arv erisuguseid sõnavälju, millest igaühel on erinev struktuur; ja on üksikute sõnade 

erinevad tähendused ning nende kasutamise pragmaatilised konventsioonid" (Koski 1994: 

45 – minu rõhutus, M.L.). Süstemaatilise polüseemia teoreetikud on samas osutanud, 

kuidas suur hulk leksikaalset polüseemiat on üldiselt süstemaatilise loomuga, seega võiks, 

Koskile vastu väites, pidada vähemalt üht osa leksikaalsest struktuurist sel määral 

kompaktseks (reeglipäraseks), et seda eri keeltes jälgida. 

Geeraertsi (2002) arvates on sõnasemantikas põhiliselt – mitte printsiibina – tegeldud 

sünkroonilise semantikaga ja referentsiaalsete tähendustega. Sünkroonilise kõrval (all, 

taga) on küll alati diakrooniline vaatenurk ning referentsiaalsete kõrval mittereferentsiaalsed 

(nt emotiivsed) tähendused, aga üldiselt on piirdutud siiski sünkroonilise semantika 

ja referentsiaalsete tähendustega, millele uuemal ajal liitub väga tugevasti pragmaatika. 

Leksikaalsemantilisi teooriaid, kus on välditud tavapärast sõnatähenduste loetlevat mudelit 

ja kus on püütud välja töötada tähenduste sisemisest korrapärast lähtuvaid mudeleid, on 

üldiselt iseloomustatud kui leksikoni generatiivseid mudeleid (Pustejovsky 1995, 1998, 

2002, Copestake, Briscoe 1996, Buitelaar 1998a, 1998b jt). 

On selge, et polüseemia ja süstemaatilise polüseemia eristamise põhiline toetuspunkt on 

kontekst, nagu sõnatähenduse puhul ju üldine. Polüseemia, s.t eri põhitähenduste puhul on 

siin vahendatud uurijad märkinud ligikaudu samu asjaolusid, eelkõige kontrasteerumist 

konteksti poolest. Eri sõnastuses on mainitud: tähenduste küllaltki erinevat kasutuskonteksti 

(näiteks valdkonna poolest), tõlgenduste vastuolulisust, kontrastiivsust, s.t seda, 

kuidas eri tähendused ühte konteksti ei sobitu (Ullmann, Cruse, Pustejovsky) või kuidas 

sõna mitmetähenduslikkus on selgesti tajutav/eristuv (Weinreich, Apresjan). Cruse on välja 

toonud mentaalses leksikonis kinnistunud tähenduse tunnuse (võrreldes süstemaatilise 

polüseemia vähem kinnistunud olemusega). Polüseemia puhul esindab tähendust pigem 

vaatlusalune sõna üksi, mitte fraas (Weinreich). Eri tähendustel on siiski tajutav ühine alus, 

seos (Apresjan, Ullmann), mis homonüümial puudub täiesti. 

Süstemaatilise polüseemia, s.t polüseemia ja monoseemia vahele jääva nähtuse korral 

tuuakse samamoodi välja üsna sarnaseid asjaolusid. Kui polüseemia puhul tähenduste kontekstid 

kontrasteeruvad, siis süstemaatilise polüseemia puhul on teistmoodi: üldine kontekst 

on enam-vähem üks ja sama. Näiteks tantsu puhul, vt näide (95), esilduvad (siinses 

töös hiljem süstemaatiliseks määratletud) tähendusvaheldused laias laastus samas kontekstis 

– nii põhitähendused 'tantsimine' (tants 1) ja 'see, mida tantsitakse' (tants 2) kui ka 

alltähendused 'kunstiliik', 'tantsupidu', 'muusikateos' jt – s.t keeletehnoloogilises analüüsis 

pole (osaliselt kattuvale) kontekstile toetuda väga otstarbekas. Põhitähendus on küll 

konteksti mõjul nihkunud (Ullmann, Weinreich), aga teatav tähenduse tuumelement on 

suures joones üks ja sama, üldine referentsiaalne klass (diskursus, freim) ei muutu (Wein- 

43

eich, Pustejovsky), vaatluse all on tähenduse eri aspektid (Ullmann, Cruse, Pustejovsky). 

Cruse on osutanud, et selline tähendus ei ole sageli mentaalses leksikonis kinnistunud, sest 

sünnib kontekstis. Fraasi tähendust kannab pigem mingi muu, mitte vaatlusalune sõna 

(Weinreich). Sellised tähendused kattuvad, kõiguvad, vahelduvad (Quine, Apresjan), 

esinevad tihti ühtaegu, nad ei välista üksteist (Cruse), neil on osaliselt kattuv, sõltuv või 

ühine (jagatud) tähendus (Pustejovsky). Selliste tähenduste vaheldumises ilmneb korrapära, 

regulaarsus, süstemaatilisus (Weinreich, Apresjan, Pustejovsky), kusjuures tähenduste 

vaheldumine toetub põhiliselt metonüümiale (Apresjan). 

Selliste tähenduste polüseemia on pigem näilik kui reaalne, tegemist on pigem monoseemiaga, 

tähenduse laiendusega või "venivusega", sest tähendust (konteksti) moduleerivad 

süntagmaatilised protsessid (Pustejovsky, Cruse): valikuline sidustus (ingl selection), 

(tüübi)sundus (coercion) ja konteksti (spetsiifilisemaks või üldisemaks) moduleerimine 

(modulation) – tüübisundusest ja valikulisest sidustusest lähemalt vt ptk 5.2.3. 

Tähenduste regulaarsusest ja ebaregulaarsusest leksikograafias on hakatud kõnelema 1960- 

ndatel (Weinreich 1964), tõhusamalt alates Apresjani süstemaatilist polüseemiat kirjeldavast 

artiklist (Apresjan 1974a). Teatavasti varem käibis vastandus regulaarne-irregulaarne 

grammatika kohta, toetuspunktiks Bloomfieldi (1945) tuntud väide, et tähendus 

saab olla ainult meelevaldne: "Iga morfeemi tähendus kuulub morfeemi juurde meelevaldse 

traditsiooni tõttu" (Bloomfield 1945: 274). Huvitav on märkida, et kui üldiselt 

seostas biheiviorist Bloomfield keeleväljendi tähenduse ühekordse keelekasutuse situatsiooniga, 

teatava stiimuli või reaktsiooniga, siis näiteks muukeelse vaste kakskeelses sõnaraamatus 

on ta samuti tähenduseks tunnistanud (Bloomfield 1945: 140), aga eks meelevaldseks 

sellegi. 

Weinreich (1964) on pidanud kontrastiivse ja komplementaarse polüseemia eristamist 

deskriptiivse semantika üheks nurgakiviks. See puudutab otseselt traditsioonilise seletussõnaraamatu 

semantika kirjeldusviisi. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et traditsiooniline polüseemia käsitlus on olnud deskriptiivne: 

kirjeldatakse, kuidas kategooria nimi võib rakenduda teise kategooria külge metafoori või 

metonüümia abil. Uuemate suundade siht on otsida teatavat tüüpi sisemisi struktuure ja 

reegleid, mis juhivad sõna tähenduse loomist ja kasutamist. 

44

3. POLÜSEEMIA JA SÜSTEMAATILISE POLÜSEEMIA 

ESITUSVIISE KEELEVARAS 

Leksikaalsemantika üldine ülesanne on (sõnatasandil) anda semantiline tõlgendus igale 

keelejärjendile (sõnale, sõnaosale või ühendile). Rakendusteaduses, näiteks leksikograafias, 

keeletehnoloogias jm, sõltub polüseemia esitus paljuski, või tuleks isegi öelda, eelkõige, 

püstitatud eesmärgist, sõnakogu tüübist, kujuteldavast kasutajast, etteantud mahust, 

ajast jm – seega suures osas keelevälistest asjadest. Tähenduste eristamise astmed võivad 

erineda väga suurel määral: mõned käsitlused n-ö suurendavad polüseemiat, teised pigem 

vähendavad. Kõrge polüseemiatasemega on tavaliselt seostatud traditsiooniliste ükskeelsete 

seletussõnaraamatute esitust, s.t professionaalsete leksikograafide töö tulemust 

(Robins 1987, Kilgarriff 1992, 2003, Peters jt 1998). Vastupidine, polüseemiat vähendav 

suund valitseb automaatses keeletöötluses, kus püütakse leida kuldset keskteed veel vajaliku 

ja juba ülearu detailseks mineva tähenduseristuse vahel. Semantilise analüüsi hõlbustamiseks 

rakendatakse eri meetodeid, näiteks statistikat, süntaktilisi kitsendusi või süstemaatiliselt 

seotud tähenduste kimpuköitmise ehk klasterdamise tehnikat (viimast on tehtud 

põhiliselt WordNeti põhjal, vt Peters jt 1998). 

Loomuliku keelekasutuse tähendusteks jaotamise tinglikkusega ja sellega kaasnevate 

valikutega põrkuti Eestis esimest korda ulatuslikult 1960-ndatel seoses eesti seletussõnaraamatu 

koostamise ettevalmistamisega. Ilse Kont ja Arno Pikamäe on arutlenud: 

Polüsemantilist sõna võime piltlikult kujutada spektrina, kus üleminek ühelt tähenduselt 

teisele, tähenduselt tähendusvarjundile jne on sujuv ning voolav (Kont, Pikamäe 1962: 123). 

Kont ja Pikamäe toovad näiteks saksa Trübneri sõnaraamatu (1. kd 1939), kus selsamal 

põhjusel on loobutud tähenduste nummerdamisest, igasugusest piirjoonte tõmbamisest 

tähenduste vahele: sõnaraamatus vahelduvad pikad kirjeldavad sõnaseletused piltidega, 

ainus abivahend tekstis (resp. sõna tähenduses) orienteerumiseks on lõik. 

Järgnevas on (eri keelte põhjal) kirjeldatud polüseemia esitusviise ehk leksikaalsemantilisi 

mudeleid, mida leksikograafias ja teistes leksikaalsemantilistes andmebaasides on kasutatud 

kõige sagedamini. Iga esitusviisi juures on tähelepanu pööratud sellele, kuidas on 

esitatud süstemaatilise polüseemiana käsitatavaid tähendusi. Kontrollsõnadeks (valimist) 

on tamm ja teater, millega on seotud mitu tähendusvahelduse malli (mis on ka kirjanduses 

välja toodud; vt ka süstemaatiliste mallide loendit Lisa 1): tamm esindab malli TAIM– 

MATERJAL/AINE, teater esindab mitut malli, millest tuntuim on KOHT_HOONE–ASUTUS, 

peale selle ka KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS), TEGEVUS–VALD jm. Teistest 

põhjalikumalt on iseloomustatud traditsioonilist, deskriptiivset ükskeelset sõnaraamatut 

(3.1), mida esindab eesti seletussõnaraamat (EKSS). Seejärel vaadeldakse (süstemaatilise) 

polüseemia esitust leksikaalsetes hierarhiates (3.2), freimisemantikas (3.3) ja kognitiivses 

leksikograafias (3.4). Esitusviise on veel (vt näiteks Zaliznjak 2006, 2007), aga kõikidest 

ülevaadet anda pole siinse töö eesmärk, samuti on mõned n-ö vähem leksikograafilised. 

Pärast käsitlusviiside hindamist (3.5) on kirjeldatud kolme sõnaraamatuprojekti, kus on 

püütud süstemaatilist polüseemiat leksikograafiliselt kajastada (3.6). Mõlemaga seostub 

omakorda uurimuse lõpuosa (8.14), kus pärast traditsioonilise sõnaraamatu kriitilist kokkuvõtet 

on välja pakutud süstemaatilise polüseemia esituspõhimõtted eesti keele andmebaasis. 

45

3.1. TRADITSIOONILINE ÜKSKEELNE SÕNARAAMAT (EKSS) 

Traditsiooniline ükskeelne sõnaraamat on tüüpiline semasioloogilise keelekirjelduse esindaja. 

Semasioloogiline perspektiiv lähtub sõnast (komponendist, sõnavormist, ühendist 

vm), sõnaraamatus kirjeldatakse tähendusüksuste kaupa, mida sõna tähistab. Semasioloogilise 

kirjelduse tüüpiline esitusviis on sõnatähenduste loetlemine: tähenduse varieerumist 

kodeeritakse eri sümbolite abil. Ka omal ajal Eestis aset leidnud arutlus polüseemia parima 

esitusviisi üle päädis eesti seletussõnaraamatu puhul otsusega kasutada traditsioonilist, 

numbrite jm sümbolitega liigendatud esitust, sest "kui selline [sakslaste] esitusviis vastabki 

paremini tegelikkusele, siis on ta ometi ebaülevaatlik ja selletõttu ebapraktiline" (Kont, 

Pikamäe 1962: 123). Selles Kondi-Pikamäe lauses aimub üks siinseid uurimusküsimusi: 

kuidas ühendada teoreetilise, eeldatavasti tegelikku keelekasutust adekvaatselt kirjeldava 

keeleteaduse tulemusi leksikograafilise esitusega, olles ühtaegu nii hõlmav, ülevaatlik ja 

kasutajale mõistetav ning samal ajal ka teoreetiliselt järjepidev 

Polüseemse sõna tähendusjaotuse tüüpilised üksused on (nummerdatud) põhitähendus 

ning vähemad, mitmel eri moel kodeeritud alltähendused. (Jaotust saab enam-vähem 

kõrvutada Ullmanni jaotusega polüseemiaks ja tähendusnihkeks (vt ptk 2.2.2). Sõnaraamatu 

mikrostruktuuri selgroog on (nummerdatud) sõnatähenduste loend. Keerulisematel 

juhtudel on ühe sõna esitusse haaratud mitmeid hierarhiliselt ja/või lineaarselt seostatud 

tähendusüksusi. Tähenduse seletused ise eristuvad eksplitsiitsuse astme poolest: on eksplitsiitseid 

ja vähem eksplitsiitseid seletusi, nagu on ka selliseid, mida suudab mõtestada üksnes 

seda sõnaraamatut koostanud leksikograaf. Järgnevas on iseloomustatud semasioloogilise 

keelekirjelduse põhilisi esitusviise EKSS-i näitel. Suurelt jaolt on toetutud EKSS-i eessõnale 

(EKSS 1988: 5–16), osalt on need tuletatud seletusi endid analüüsides (Langemets 

2004b). EKSS-i kodeerimisviisid on kokku võetud tabelina alltähenduse peatüki lõpus (vt 

ptk 3.1.2 Tabel 3). 

3.1.1. Põhitähendus 

Põhitähenduseks on harilikult nimetatud keeles kinnistunud sõnatähendust, mis jääb oma 

põhiosas muutumatuks kõigil sellega seostatud kasutusjuhtudel (näitelausetes), k.a temaga 

seostatud alltähendustes. Põhitähendus on harilikult määratletud klassikalisel ümbersõnastuse 

(perifraasi) meetodil, sisaldades enamasti ka ontoloogilist ülemmõistet. Keelend on 

polüseemne, kui üht perifraasi formuleerida ei ole võimalik (või pigem: mõistlik), ehk 

teisisõnu, sõnal on nii mitu põhitähendust kui mitme ümbersõnastuse alla tema kasutusjuhtumid 

mahuvad: EKSS-i järgi on tammel 2, teatril 5 ja teibal 2 põhitähendust, vt (23)– 

(25). Põhitähendus on EKSS-is eristatud araabia numbriga. 

(23) tamm_E1 1 TAIM .. puu, mille vili on tõru (Quercus). Tammede oksad, koored. 

Laiavõralised, jämedad tammed. Mees on tugev kui tamm. 

| PSÜHH_OM piltl Õde-venda on ühe tamme tõrud. Murdunud on meie kirjanduse vana tamm. 

tamm_E1 2 MATERJAL/AINE tammepuit. Tamm on väga vastupidav. Tammest trepp, parkett. 

Peitsitud tamm. 

(24) teater 1 ASUTUS kunstiasutus. Estonia teater. Teater mängib seda tükki kolmandat hooaega. 

teater 2 KOHT_HOONE koht etenduste andmiseks, hrl teatrihoone. Esinduslik südalinnas asuv 

teater. Linn saab moodsa teatri. 

teater 3 VALD teatrikunst. Teatri sünd, areng. Armastab teatrit. 

teater 4 SÜNDMUS/TEGEVUS (teatrietenduse, -lavastuse kohta). Peale teatrit mindi 

46

kohvikusse. Armastab teatris käia. 

teater 5 TEGEVUS piltl teesklus, tembutus; SÜNDMUS vaatamisväärne sündmus. Ta sügavad 

tunded on puhas teater. Nende kohtumine oli omamoodi teater. 

(25) teivas 1 MATERJAL/AINE tarbepuu; ESE_INSTRU aiateivas. Teibad ja latid. 

teivas 2 ESE_INSTRU hüppeteivas. Teivast hüppama TEGEVUS 'teivashüpet sooritama'. 

Liitsõnad: bambus-, metall-, fiiberteivas. 

Põhitähenduste rühm (plokk). Funktsioonisõnade, s.t mittetäistähenduslike muutumatute 

sõnade (kaas-, side-, hüüd- ja määrsõnade) artiklites esineb EKSS-is spetsiifiline põhitähenduste 

rühmitamisvõte: kui sõna süntaktiline käitumine vaheldub, siis on põhitähendused 

(ülemtasandil) koondatud eri rühmadesse süntaksist lähtudes (EKSS-i sõnaartiklis 

eristatud punktiga rooma numbriga) 13 . Eristus on puhtalt süntaksipõhine, mis tähendab, et 

omajagu ähmastab see n-ö puhast tähenduse pilti, kuivõrd enamasti on põhitähendus oma 

semantilise sisu poolest üks ja seesama (26). Üldiselt esineb sellist koondamisvõtet siiski 

vähe: EKSS-is umbes 1 juhtum 1000 sõna kohta (EKSS-i umbes 140 000 märksõna puhul 

on seda moodust kasutatud 130 sõnaartiklis). Valimis ei ole ühtki sellist artiklit. 

Peamiselt on põhitähendusi rühmitatud seoses muutumatute sõnade, enamasti määr- ja 

kaassõnakonstruktsiooni vaheldusega (26), tihti on sellistel sõnadel ka põhitähendusi endid 

väga palju (nt ette I. – 12 põhitähendust, ette II. – 10 põhitähendust). Viieteistkümnel juhul 

(130-st) on rühmitatud muutuvaid sõnu, peamiselt seoses omadussõna ja nimisõna- 

/arvsõna/asesõna vaheldusega (kallis, kauge, kuiv, kuri, kõrge, kõva, kõver, kärakas, 

peenike(ne), püha, sirge, terve; esimene, teine; paar), millega süntaktilisi erinevusi ei 

pruugigi alati kaasneda (27). Kahel korral, seega ilmselt juhuslikult, on koondamisvõtet 

kasutatud verbitähenduste puhul (lugema, neelama), siin siiski tähendusest, mitte süntaksist 

lähtudes (28). 

(26) ette I. 1. kellestki v millestki esikülje suunas, .. ettepoole (kaks sammu ette) [kokku 

12 põhitähendust] 

ette II. 1. millestki-kellestki ettepoole (maja ette istutati põõsaid) [10 

põhitähendust] 

(27) püha I. [5 põhitähendust] (püha Jüri) 

püha II. [4 põhitähendust] (jõulu esimene püha) 

esimene I. [kokku 2 põhitähendust] (armastus esimesest pilgust) 

esimene II. [3 põhitähendust] (esimene ja tagumine tuba) 

paar I. (terviku kohta) [6 põhitähendust] (paar kindaid) 

paar II. .. mõni [1 põhitähendus] (ajasime paar sõna juttu) 

(28) lugema I. kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama [kokku 3 põhitähendust] (oskab lugeda) 

lugema II. loendama jt [4 põhitähendust] (sajani lugema) 

neelama I. sööki kurgust alla suruma [1 põhitähendus] (toitu neelama) 

neelama II. piltl [2 põhitähendust, palju alltähendusi] (nt neelab raamatuid; auto neelab 

palju bensiini) 

Kahe funktsioonisõna puhul (kui ja kuna) on kirjeldus läinud veelgi keerulisemaks: süntaksil 

põhinevat hierarhilist jaotust on alustatud ühe astme võrra ülemalt (punktiga suurtäht). 

14 Vähe sellest, äsjakirjeldatud (punktiga rooma numbriga) koondatud põhitähenduste 

rühma sees esineb veel üks lisatasand (I a. ja I b.), enne kui jõutakse põhiliseni – põhi- 

13 

14 

Seda ei tohi segamini ajada homonüümide tähisega (punktita rooma number). EKSS-i eessõnas (lk 5–16) 

jääb sellekohane selgitus üsna varjatuks. 

EKSS-i eessõnas (lk 5–16) ei ole märget suurtähtede kasutamise kohta. 

47

tähenduste loetlemiseni (29). Põhitähendusest ülespoole jääb seega veel kolm (süntaksipõhist) 

tasandit. 

(29) kui A. konj 

kui A. I. võrdlev sidesõna [kokku 7 põhitähenduste rühma: I.–VII.] 

kui A. I a. [4 põhitähendust] 

kui A. I b. [3 põhitähendust] 

.. 

kui A. VII. ühendav sidesõna .. 

kui B. adv [4 põhitähendust] 

Grammatika ja leksikoni vahekord ongi üldisem probleem: kas anda semantikat edasi 

pigem leksikaalse või pigem grammatilise süsteemi abil, kas ja kuidas on sõnaraamatus 

seostatud sõnatähenduse süntaktiliste konstruktsioonide variandid jne. EKSS-is esineb 

lahutavat loetlemisviisi lisaks põhitähenduste rühmadele ka muudel juhtumitel, mil (sama 

või sarnase sisuga) sõnatähendused on eristatud ja loetletud sõnaliigist lähtudes. (Verbitähenduste 

(asjatut) lahus esitamist sõltuvalt süntaksist on maininud ka Ilson 1990.) Sama 

problemaatikaga, küll mõneti teise nurga alt, haakub omaaegne H. Õimu käsitlus (1966), 

kus ta uuris, kas sõna tähenduse piisavaks näitajaks lauses on selle sõnaga süntaktiliselt 

seotud sõnade teatud formaalsed grammatilised tunnused. Kokkuvõtteks tõdeb ta, et 

semantika ja grammatika on teineteisest rohkem lahus, kui teooria eeldanuks: "iga grammatiline 

fakt ei ole iseenesest veel semantiliselt relevantne ning kõiki semantikas olulisi 

fakte ei saa seletada grammatika kaudu" (H. Õim 1966: 208). Pustejovsky (1995) soov 

paistab olevat lähtuda semantikast ning genereerida ühest semantilisest tõlgendusest (mis 

liitub erinevate laienditüüpidega) kõik teised süntaktilised variandid. Sõnatähenduse süntaktiliste 

variantide temaatikat pole siin töös lähemalt uuritud. 

3.1.2. Alltähendus 

Alltähendus on niisugune tähendus, mis on teatava olulise tähenduskomponendi poolest 

põhitähendusega seotud, piiritledes seda teataval moel, teatava kontekstiga. Põhitähenduse 

ja alltähenduse vahel valitseb hoomatav seos, tuletatud suhe. Tähendus võib olla nihkunud 

(laienenud) metafoorsel või metonüümsel viisil. EKSS-is (nagu teistes tüüpilistes seletavates 

sõnaraamatutes) on väga mitut tüüpi alltähendusi. Siinse töö andmebaasis on tähistatud 

7 tähenduse kasutusnihke tüüpi, millest enamik esineb sõnaartiklis märksõna tähenduse 

seletuse osas: 

1) vähem iseseisev tähendus või tähendusvarjund (edaspidi: tähendusvarjund); 

2) (juhuslikumat laadi, hrl piltlik) tarvitusjuhtum; 

3) kaasalluvussuhe; 

4) semikooloniga eraldatud raskesti eristatav tähenduse osa või tähendusvarjund (edaspidi: 

raskesti eristatav tähenduse osa); 

5) metasümboli ehk vahekilluga (ja, koma, sulud, või) eristatud tähenduse osa. 

Kaht tähistusviisi on kasutatud näitelausete juures: 

6) näitelause osa (sõna või fraasi) seletus; 

7) näitelausetest (või mujalt kasutusest) registreeritud n-ö uus tähendus. 

48

EKSS-is on need seletusviisid kõik eksplitsiitselt esitatud, v.a viimane, kus uus tähendus 

on registreeritud üksnes siinse materjali andmebaasis. Järgnevas on neid lühidalt iseloomustatud. 

(Arvandmed on kokku võetud ptk 3.1.3 Tabel 3.) 

Vähem iseseisev tähendus või tähendusvarjund. See on leksikaalselt kõige kinnistunum, 

keelekasutuses n-ö kõige väljapaistvam tähendusnihe (EKSS-is tähistatud rööbikutega ||) 

(30)-(31). Valimis on vähem iseseisvat tähendust (tähendusvarjundit) eristatud 140 korral. 


|| ESE_INSTRU malakas, kaigas (löömiseks). Läks naabrimehele teibaga kallale. Teivast 

andma, saama. 

(31) tee_H2 1 MATERJAL/AINE teepõõsa lehed ja pungad joogi valmistamiseks 


Tarvitusjuhtum on juhuslikumat laadi, harilikult põhitähenduse ülekantud (enamasti 

metafoorsed) tähendused (EKSS-is tähistatud püstkriipsuga |) (32), vt ka (23). Tarvitusjuhtumina, 

kusjuures ilma tähendust seletamata, on esitatud pea pooled kõigist EKSS-is 

toodud piltlikest juhtumitest, mõistetavalt on paljud näited tsitaadid. Enamasti on selline 

tähendus seotud ka teatava süntaktilise, sageli genitiivse täiendi konstruktsiooniga (kahtluste 

tihnik, kirjanduse tamm). Peale selle esitatakse nõnda valdkonnasõnavara kasutusi, 

grammatilisi tähelepanekuid jm. Valimis on tarvitusjuhtumit eristatud 48 korda. 

(32) tihnik 1 TAIM_GRP tihe mets 

| SEISUND piltl Rabelesin kahtluste tihnikus. 

Kaasalluvussuhe kirjeldab olukorda, kus põhitähendus oma põhisisult (semantiliselt 

tüübilt) ei muutu: seeasemel on põhitähenduse sees eristatud mitu võrdväärset hargnemist 

(EKSS-is tähistatud väiketähtedega a., b., c. jne) (33). Kui süstemaatilise polüseemia seisukohalt 

pakuvad üldiselt huvi kõik tähenduse kasutusnihked, siis kaasalluvussuhe on nende 

seas üks kõige väheütlevamaid, sest sellised suhted enamasti ei mahu süstemaatilise polüseemia 

raamidesse. Siin oleks huvitav jälgida muid polüseemiasuhteid, näiteks taksonoomilist 

või rööphüponüümset polüseemiat, tähenduse laienemist ja kitsenemist, ka metafoori 

jm. Valimis on tähistatud kaasalluvusuhet kokku 92 korda (29 märksõna puhul, 

täpsemalt, 32 sõnatähenduse juures). 

(33) teos ESE loova töö v tegevuse tulemus 

a. ESE_SEMIO (raamatu kohta) 

b. ESE_KUNST (kunsti- v heliteos) 

c. ESE (muudel juhtudel) 

Semikooloniga eraldatud raskesti eristatav tähenduse osa. Semikoolon (;) eraldab väga 

lähedasi, omavahel põimunud või kattuvaid, raskesti eristatavaid, enamasti põhitähenduse 

seletuse osi (34)–(36), vt ka (24). Valimis on semikoolonit eristajana kasutatud 180 korda. 

(34) taft MATERJAL/AINE riidematerjal; ESE_RIIE sellest tehtud ese 

(35) tagastus TEGEVUS tagastamine; SEISUND/MUUTUS tagastumine 


Metasümboli ehk vahekilluga eristatud tähenduse osa. Need on juhtumid, kus vähemaid 

alltähendusi eristavad abisõnad v ('või'), ja, samuti koma (,) ja ümarsulud ( ), kusjuures 

kõik kasutatud metasümbolid tunduvad tähistavat enam-vähem samaväärset 

(lineaarset, loetlevat) suhet. Enamasti on nõnda loetletud teatava tunnuse poolest sarnaseid, 

aga muidu eri semantilistesse tüüpidesse kuuluvaid entiteete, näiteks INIMEST ja LOOMA 

(37) – mõlemad omaduselt tigeda loomuga või taltunud, või abstraktset ESITUST_MÕÕTU ja 

49

konkreetset ESET_RAHA (38) – mõlemad ühikud, või INIMEST ja ASUTUST (39) – mõlemad 

seotud ühise tegevusega. Valimis on ja/või metasümbolit eristajana kasutatud 40 korda. 

(37) tigedik INIMENE_OMADUS kõnek tigeda loomuga inimene v LOOM_OMADUS loom 

taltunu INIMENE_OMADUS taltunud isik v LOOM_OMADUS loom 

(38) talent_H2 ESITUS_MÕÕT massi- ja ESE_RAHA rahaühik 

(39) tellija AGENT_TEGEVUS < tellima (I); INIMENE isik, ASUTUS asutus vms, kes midagi tellib, 

teha v valmistada laseb jne 

tarnija ASUTUS ettevõte v INIMENE isik, kes tarnib .. 

Näitelause osa (sõna või fraasi) seletus. Huvitavat lisamaterjali tähenduste kohta leiab 

näitelausete plokis antud seletustest, millega on täpsustatud märksõna tõlgendust teatavas 

kontekstis või mitmesõnaliste ühendite sisu (EKSS-is tähistatud ülakomade või sulgudega). 

Ühelt poolt on niisuguseid seletusi kasutatud terminilaadsete ühendite puhul (40), mis 

siinse töö seisukohast on ebahuvitavamad. Hoopis rohkem pakuvad huvi lisamärkused 

üldkeele lausete ja fraaside kohta (41)–(48), eriti muidugi need tähendusvaheldused, mida 

võib pidada süstemaatilise polüseemia kandidaadiks (41)–(44). Sageli on tegemist kollokatsioonidega, 

kus tähendust kannab fraas või püsiühend, nagu (45)–(48), vt ka (25), mitte 

enam (märk)sõna üksi nagu leksikaalse polüseemia puhul üldiselt eeldatud. Valimis on 73 

ülakomadega ja 14 sulgudes näitelause osa seletust. 

(40) temperatuur OMADUS_FÜÜS soojuse aste .. absoluutne temperatuur füüs OMADUS_FÜÜS 

'absoluutsest nullpunktist loetud, Kelvini kraadides väljendatud temperatuur' 

(41) tee_H2 2 TOIT sellest valmistatud jook .. õhtune tee SÜNDMUS 'teejoomine', kellaviietee 

SÜNDMUS; Palun üks tee KOGUS 'üks tass teed' 

(42) tina 2 MATERJAL/AINE kõnek plii, seatina. Uusaastaööl valatakse tina TEGEVUS (teat 

ennustusviis) 

(43) talv AEG_PERIOOD aastaaeg .. Sügisel oli talv MATERJAL/AINE 'lumi' enneaegselt maha 

tulnud 

(44) telefon 2 ESE_INSTRU telefoniaparaat .. Sulle on telefon KÕNETEGU 'telefonikõne' 

(45) tagumik KEHAOSA istmik, tuharad .. palja tagumikuga SEISUND 'väga vaene'; kõva, 

vastupidav tagumik TEGEVUS (pikaajalise istuva töö kohta); tagumikku kuumaks kütma 

TEGEVUS 'peksa andma' 

(46) tekk ESE_RIIE riidest kate .. Ruttu teki alla TEGEVUS 'magama' 

(47) takso ESE_INSTRU auto .. Isa sõidab taksot TEGEVUS_ELUKUTSE 'töötab taksojuhina' 

(48) tiib 1 KEHAOSA_LOOM kulgemiselund .. Linnupojad proovivad tiibu TEGEVUS 'lendamist' 

Näitelausetest (või mujalt kasutusest) registreeritud uus tähendus. Mõnel määral on 

andmebaasi üles märgitud tõlgendusi või kasutusi, mida EKSS-is eksplitsiitselt tähistatud 

pole, aga mis autori tähelepanu on siiski köitnud. Üks selliseid on näiteks teraapia mitmuslik 

kasutus tähenduses 'teatavat liiki teraapia' (49) – samalaadne tähendus on mõnes EKSSi 

sõnaartiklis välja toodud lausa omaette põhitähendusena (50). Sellised näited peegeldavad 

üht nimisõnale tüüpilist tähendusvaheldust (AINE–ASI), mida nüüdisaja eesti keeles saadab 

sageli (võõrmõjuline) mitmuslik vorm, aga samuti annavad nad märku võimalikust uuest, 

peatselt kinnistuvast tähendusest, mille tekkemehhanismi ja vormi (süntaktilist konstruktsiooni) 

on huvitav analüüsida. Valimis on kokku 24 niisugust tähendusüksust. 

50

(49) teraapia med TEGEVUS ravi, ravimine; VALD raviõpetus. Idamaade teraapiad VALD_LIIK 

(50) filosoofia 1 VALD/MÕTE ühiskondliku teadvuse vorm. Vana-Kreeka filosoofia.. Filosoofia 

kategooriad. 

filosoofia 2 VALD_LIIK kellegi filosoofiline õpetus. Aristotelese, Baconi filosoofia. 

*** 

Tähendusjaotuse kodeerimisviisid on kokku võetud tabelina, kus on ära toodud arvandmed 

üksuste kaupa (vt Tabel 3). Põhitähendusi on valimis kokku 1134, alltähendusi on valimis 

kokku 611. 

Alltähendustest suurima osakaaluga on semikooloniga eraldatud raskesti eristatav tähenduse 

osa (29%, kokku 180 juhtumit) ja (rööbikuga tähistatud) vähem iseseisev tähendus 

või tähendusvarjund (23%, kokku 140) – kokku moodustavad nad üle poole kõigist alltähendustest. 

Kaasalluvussuhet (a., b., c. jne) ja näitelausete (või nende osade) selgitamist 

(ülakomades) esineb mõnevõrra vähem, siiski samuti 12–15% (vastavalt 92 ja 73 

juhtumit). Tarvitusjuhtumiks kvalifitseeritud juhuslikumat laadi tähendusi on sõnaraamatus 

registreeritud suhteliselt vähe: kokku 48 juhtumit (8% alltähendustest). Varem (Langemets 

2004b) on nimetatud veel üht seletuse tüüpi – avatud seletust –, millele viitavad mitmesugused 

leksikograafilise metakeele lühendid (jm, jms, jmt, jne, jpt, jt, vm, vms, teat), vt 

näidet (39) – siinses töös on see tüüp kõrvale jäetud. Kõrvale on jäänud ka EKSS-is hrl 

komaga eraldatud seletust täiendav sünonüüm, mida siinse uurimuse seisukohalt pole 

oluliseks peetud. 

Muidugi tuleb kokkuvõttes nõus olla nii eespool tsiteeritud sakslastega (Kont, Pikamäe 

1962: 123) kui ka Kilgarriffiga (1992), samuti paljude teistega, kes leksikograafi tõmmatud 

piire "sõnatähenduste kontiinumis" on üpris meelevaldseks pidanud. Põhitähendused, mis 

eeldatavasti on kinnistunud, ning eri tüüpi ja rohkem või vähem kinnistunud alltähendused 

moodustavad pideva ja sujuvate üleminekutega kogumi, kus sõnakasutused (sõnatähendused) 

justkui "hõljuvad äärmuslike originaalsuste ja konventsionaalsuste vahel", nagu 

Kilgarriff (1992: 57) on seda sõnastanud. 

Tabel 3. 

Tähendusjaotuse kodeerimisviisid EKSS-is (andmed valimi põhjal) 

Tähendusüksus Tähis Valimis 

kokku 

Põhitähendus 1., 2. jne 1134 

sh põhitähenduste rühm I., II. jne – 

Alltähendus 611 

sh semikooloniga eraldatud raskesti eristatav 

tähenduse osa 

sh vähem iseseisev tähendus või 

tähendusvarjund 

; 180 

|| 140 

sh kaasalluvussuhe (32 sõnatähenduse juures) a., b., c. jne 92 

sh näitelause osa (sõna või fraasi) seletus ülakomad, sulud 73 + 14 

sh tarvitusjuhtum | 48 

sh metasümboliga eristatud tähenduse osa ja, või, koma, sulud 40 

sh uus tähendus (ainult andmebaasis) 24 

51

3.1.3. Homonüümide esitus 

Valimi 843 märksõnast (lihtnimisõnad) on homonüüme kokku 100 (12%). Homonüümiks 

on siinses töös loetud nii täishomonüümid (EKSS-is esitatud homonüümi tähise, rooma 

numbriga) kui ka osahomonüümid või muud tüüpi eri sõnad (EKSS-is esitatud omaette 

artiklina). (Suhet EKSS-i esitusega väljendab siinne märgendus: _HNR või _ENR.) Homonüümi 

tähistusega sõnu on 41, nt taksi_H1 ja taksi_H2, eri artiklina esitatud sõnu on 47, nt 

tilks_E1 ja tilks_E2, ning kombineeritud tähistusega märksõnu on 12, nt tapp_E2_H1, 

tapp_E3_H2 jts (vt Tabel 4). 

Esituse mõttes kõige "keerukam" homonüüm on valimis tapp, mis EKSS-i makrostruktuuris 

esineb viie märksõnana (51) (a–e): kõigepealt muutevormiti erineva kolme eri 

sõnana (tapp_E1 : tapa 'tapmine'; tapp_E2 : tapi; tapp_E3 : tapu), millest kaks viimast 

hõlmavad veel omakorda kaht homonüümi: tapp_E2_H1 'võlli v laagri osa' ja tapp_E2_H2 

'vangide edasisaatmine', vt (b ja c); tapp_E3_H1 'taime nimetus' ja tapp_E3_H2 'tapmine', 

vt (d ja e). 

(51) (a) tapp_E1 1 TEGEVUS tapmine. Valib linde tapa jaoks. 

(b) tapp_E2_H1 1 ESE_INSTRU tehn võlli v telje laagrile toetuv osa 

(c) tapp_E2_H2 1 TEGEVUS vangide edasisaatmine etappide kaupa 

(d) tapp_E3_H1 1 TAIM humala .. vm taime rahvapärane nimetus 

(e) tapp_E3_H2 TEGEVUS tapmine. Kanad saadeti tapule. 

Kuivõrd homonüümid üldiselt jaotuvad polüseemseteks ja monoseemseteks sõnadeks 

täpselt samamoodi nagu muud sõnad, siis on neid lähemalt kirjeldatud allpool, ühenduses 

nimisõna polüseemia/monoseemia ülevaatusega (vt ptk 4.1 Tabel 7 ja ptk 4.2 Tabel 8). 

Homonüümide puhul "rikub" kohati polüseemia leksikaalsemantilist pilti vormi see, et 

EKSS-i põhimõtte kohaselt määratletakse homonüümistaatus mitte tähendusest (resp. 

tähenduste seotusest/mitteseotusest), vaid morfosüntaksist lähtuvalt. Jälgitakse eelkõige 

morfoloogilist terviklikkust – homonüümiks olemise eeldus on vormiidentsus (sellest oli 

juttu ptk 2.1.1). Homonüümiks on määratud üksnes täishomonüümid – sõnad, mis kuuluvad 

samasse sõnaliiki ja mille kõik muutevormid langevad kokku (tähistatud rooma 

numbriga), vrd tai_E2_H1 'tailane' ja tai_E2_H2 'tailiha' (53). Kui morfoloogiline terviklikkus 

on (osaliselt) lõhutud, nagu erineva tüvevokaaliga lekseemide puhul (tapp – -a, -i, - 

u) või kui vastamisi on sattunud muutuvate ja muutumatute sõnade paarid (interj-subst, 

indekl-subst jm), siis on need vormistatud eri sõnana (ilma homonüümitähistuseta), hoolimata 

sellest et nendevaheline (metonüümne) tähendusseos võib olla väga hõlpsalt hoomatav 

või lausa üks ja sama. 

Mis tähendusse puutub, siis lõhub selline morfosüntaktiline kriteerium mitme homonüümi 

puhul n-ö täiesti läbinähtava metonüümse polüseemia. Nii on näiteks tai tähendused 'tai 

keel' ja 'tailane' vormistatud kahe eri sõnana – vrd tai_E1 'tai keel' (52) ja tai_E2_H1 

'tailane' (53), kuigi tähendusseos rahva- ja keelenimede puhul, kus homonüümseid märksõnu 

seob metonüümial põhinev mall INIMENE–OMADUS_KEEL on väga hõlpsasti tajutav (vt 

Lisa 1; valimis: tai, telugu, tigrai). Eesti keeles on muidugi suur hulk sama tähendussuhte 

esindajaid lahus oma erineva morfoloogilise struktuuri tõttu (vrd eesti (keel) ja eestlane 

jpt). 

Samuti on seeläbi lahku viidud onomatopoeetiliste helisõnade tähendused, mida seob mall 

NÄHTUS–OMADUS (vt ptk 7.4; valimis: tilks, vt näited (3) ja (4), samamoodi tiks, tilk, tilulii 

jt). Ning ka tere lähedasena tunduvad tähendused – vrd tere_E1 '(pöördumisel kasutatav 

tervitussõna)' (54) ja tere_E2 'sõna "tere", teretamine' (55) (mall ESITUS–KÕNETEGU; 

52

valimis kokku 9 sõna). Eespool makrostruktuuri näiteks toodud kolme eri (muutevormiga) 

sõna tapp hõlmab kaht suisa sama tähendust ('tapmine') – vrd tapp_E1 'tapmine' ja 

tapp_E3_H2 'tapmine' (51) (a ja e), kus üks ja sama tähendus ('tapmine') lubaks vähemalt 

sünkrooniliselt käsitada seda sama sõnana. 

(52) tai_E1 OMADUS_KEEL < Tai. Tai keel. 

(53) tai_E2_H1 INIMENE tailane 

tai_E2_H2 TOIT tailiha. Tai ja pekk. 

(54) tere_E1 ESITUS (kõige üldisem kohtumisel v kellegi poole pöördumisel kasutatav 

tervitussõna; ESITUS ka paarissõnana). Tere hommikust! Tere-tere. 

(55) tere_E2 ESITUS tervitussõna "tere"; KÕNETEGU teretus, teretamine. Ta ei ütle mulle 

teregi. 

Kui keelemärk on esmapilgul terviklik nii morfoloogiliselt kui ka semantiliselt – näiteks 

kui tegemist on tuletistega, mille tähendused on tüve tähenduse kaudu rohkem või vähem 

selgelt seotud (s.t kaaluda võiks esitust polüseemse sõnana) –, siis võib otsustavaks 

teguriks olla erinev morfoloogiline tuletuskäik, et lekseem homonüümiks määrata. Nii on 

EKSS-is homonüümiks määratud jalutus_H1 'jalutu olek' (< jalutu < jalg) 15 ja jalutus_H2 

'jalutamine' (< jalutama < jalg); hääletus_H1 'hääletu olek' (< hääletu < hääl) ja 

hääletus_H2 'hääletamine' (< hääletama < hääl); nagu ka tasasus_H1 'leebus, tagasihoidlikkus' 

(< tasa) ja tasasus_H2 '< tasane' (56). Viimase lahutamine kaheks homonüümiks 

tundub mõnevõrra ootamatu, on ju siin metafoorne seos üsna hõlpsalt aimatav. Liiati 

tundub, et abstraktsem tähendus ('leebus, tagasihoidlikkus') võiks olla tuletatud konkreetsemast 

('< tasane') ja esitatud teise tähenduse/homonüümina, mitte vastupidi, nagu näib osutavat 

homonüümide praegune järjestus makrostruktuuris (enne abstraktne tähendus, siis 

konkreetne, vt (56). Tasasuse tähenduste sarnasust on tajunud teine rühm leksikograafe, 

kes õigekeelsussõnaraamatus ÕS 2006-s on esitanud tasasuse polüseemse sõnana (vt ptk 

2.1.1 Tabel 2). 

(56) tasasus_H1 PSÜHH_OMADUS/NÄHTUS leebus, vagurus, tagasihoidlikkus 

tasasus_H2 OMADUS_FÜÜS < tasane (II). Pinna tasasus. 

Lepasaare (2006: 52-53) andmetel on eesti keeles täishomonüüme umbes 2,5 korda 

rohkem kui osahomonüüme (EKSS-is: eri sõnu) ja nad moodustavad ligi kolmveerandiku 

(72%) kõigist homonüümidest. Seda siinse valimi andmed ei kinnita: valimis, s.t vähemalt 

lihtsõnade osas, on täishomonüüme ja osahomonüüme (eri sõnu) ligikaudu ühepalju (vt 

Tabel 4). Seega on tõenäoliselt liitsõnade osas täishomonüümidel suur ülekaal. 

Enamik homonüüme (90%) on tüvisõnad (kokku 90), tuletisi on homonüümide hulgas vaid 

10% (kokku 10): teade (E1 'sõnum' ja E2 '(vt teatmed)'), tilge (E1 'tilkumine' ja E2 'tilkuv v 

tilkunud vedelik'), tasandus (H1 'tasandamine' ja H2 'tasadus'), tasasus (H1 'leebus' ja H2 

'< tasane_H2'), terasus (H1 'teralisus' ja H2 '< terane'). 

Polüseemseid homonüüme on 30, nt tee_H1 'pinnaseriba', tamm_E1 'puu', kusjuures nad 

kõik on tüvisõnad. Monoseemseid (ühe põhitähendusega) homonüüme on 70. Kõige polüseemsem 

sõna (tüvisõna) on kogu valimis homonüüm tee_H1 ('pinnaseriba', 7 tähendust). 

Täiesti monoseemseid homonüüme on 52, nt tai_E2_H1 'tailane', tai_E1 'tai keel', tilk_E1 

'tilks', sh tuletisi on 8, nt tasasus_H1 'leebus'. 

15 

Sõnamoodustuskäik on võetud EKI sõnaperede andmebaasist (koostanud Silvi Vare). 

53

Tabel 4. Homonüümsed (kokkulangeva kirjakujuga) lihtnimisõnad 

Homonüümsed lihtnimisõnad Tüvisõnad Tuletised 

Kokku 100 90 (90%) 10 (10%) 

sh täishomonüümid (homonüümi tähistusega, 

kokku 41) 

35 (39%) 6 (60%) 

sh osahomonüümid (eri artiklina, kokku 47) 43 (47%) 4 (40%) 

sh kombineeritud (kokku 12) 12 (13%) 0 

Sh polüseemsed sõnad (kokku 30) 28 (96%) 2 (4%) 

Sh monoseemsed sõnad (kokku 70) 44 (85%) 8 (15%) 

sh täiesti monoseemsed sõnad (kokku 52) 

3.2. LEKSIKAALNE HIERARHIA (EESTI KEELE TESAURUS) 

Semantikas on (alates Jost Trieri 1931. aastal ilmunud saksa sõnavara käsitlusest) jagatud 

teatavate sarnasustega sõnu semantilistesse väljadesse. Tuntuim hierarhiline semantiline 

sõnakogu on tänapäeval WordNet (Miller 1990, 1998, Fellbaum 1998, 2000), samuti tema 

edasiarendus EuroWordNet (Peters jt 1998). WordNeti tüüpi tesauruse eesti esindaja on 

eesti keele tesaurus ehk TEKsaurus (Vider jt 2000). 16 WordNeti kõrval on (väiksemaid) 

hierarhiaid, mis on koostatud spetsiifilisemate uurimistööde või sõnaraamatuprojektide 

tarvis (Aquilex, Delis, SIMPLE) – neid on sageli nimetatud ka ontoloogiliseks mudeliks. 

Klassikalise, WordNeti tüüpi tesauruse tähendusjaotuse tüüpiline üksus on sünohulk ehk 

sünonüümirida: sõnal on nii mitu tähendust kui mitmesse sünohulka ta kuulub. Eeldatud 

on, et üksuse tähenduse määrab tema koht leksikaalses hierarhias, s.t tähendusega laused 

pannakse kokku tähendusega sõnadest, nii nagu need inimese peas on. Nii on eesti keele 

tesauruse järgi tamm ühe tähendusega sõna, kuuludes koos teiste puudega (haab, kask jm) 

ühte sünohulka tähenduses 'puu', vt (57), ja teater kahe tähendusega sõna, sest kuulub 

kahte sünohulka: tähendused vastavalt 'teatrihoone' ja 'sündmus', vt (58). (Sünohulgad on 

loogelistes sulgudes, semantilised tüübid on autori lisatud.) Vrd traditsioonilise ükskeelse 

sõnaraamatu (EKSS-i) järgi oli tammel 2 ja teatril 5 põhitähendust, vt näited (23) ja (24). 

(57) tamm 1 {haab 1, kask 1, saar 1, tamm 1, pähkel 1} TAIM meil üldlevinud, pms puisniitudel 

ja hajusalt metsades kasvav pealt läikivroheliste lehtedega puu, mille vili on tõru (Quercus) 

(EKSS) 

(58) teater 1 {avalik asutus 1} KOHT_HOONE koht teatrietenduste andmiseks, hrl teatrihoone 

(EKSS) 

teater 2 {juhtum 1, sündmus 1, juht 4} SÜNDMUS/TEGEVUS vaatamisväärne sündmus, 

tembutus (EKSS) 

Üldjuhul on leksikaalsed hierarhiad loodud käsitsi, toetudes keele traditsioonilisele seletussõnaraamatule 

– s.t sõnatähenduste loetlevale esitusele –, nagu ka eesti keele tesauruses, 

kus seletused on sageli otse EKSS-ist üle võetud. Tesauruse esituse puhul torkab silma 

kaks äärmust: ühelt poolt on EKSS-i määratlused tervenisti üle võetud (EKSS tamm 1), 

16 

Vt http://test.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/ (6.06.2007). 

54

teiselt poolt on arusaamatu, miks siis mõned on täitsa välja jäänud (EKSS tamm 2) või 

kuidas esineb lahknevusi sünohulga ja seletuse vahel, nagu teater 1 kirjeldab sünohulgana 

ASUTUST, samas kui seletus määratleb KOHTA_HOONET, mida leksikaalsemantikas on üldiselt 

eristatud, vt (58). See illustreerib küll nende tähenduste loogilist kokkukuulumist ehk 

süstemaatilist polüseemiat, aga siiski juhusliku, mitte teadliku esituse läbi. 

Lisaks taksonoomilisele ehk liigitavale suhtele on leksikaalses hierarhias tähendusüksused 

seotud paljude muude semantiliste seostega – eesti keele tesauruses on näiteks 45 eri tüüpi 

suhteid (Kerner 2007: 8) –, kuid neid ei ole nii otseselt polüseemiaga seostatud. Viimastel 

andmetel on eesti keele tesauruses 11 000 sünohulka (resp. sõnatähendust), 15 000 

märksõna ja 23 000 tähendussuhet (Vider, Kahusk 2005: 273). Keele hõlmamise mõttes on 

TEKsaurus esialgu veel kümme korda väiksema haardega kui selle "ema"-andmebaas 

WordNet (versioon 3.0), mis sisaldab 115 000 sünohulka (resp. sõnatähendust), 152 000 

märksõna ja 203 000 tähendussuhet. 17 Siinse uurimuse objekte – nimisõnu – on WordNetis 

kokku 117 000 (vrd WordNeti loomise ajal: 80 000 – Miller 1998: 29–30), eesti tesauruses 

on umbes 7000 nimisõna. 

Leksikaalseid hierarhiaid (ontoloogilisi mudeleid) koostataksegi põhiliselt nimisõnade 

jaoks ja põhiliselt arvutilingvistikas. Verbide puhul on samaväärse suhtena välja toodud 

troponüümiat ehk tegevuse VIISI. Leksikaalse hierarhia meetodi tugevuseks on peetud kujutuse 

universaalsust ja hõlmavust, nõrkuseks aga kujutuse staatilisust (Erilt 2001a, 2001b), 

samamoodi nagu tähendusi loetleva mudeli puhul. Kui leksikograafid ja arvutilingvistid 

üldiselt pooldavad leksikaalseid hierarhiaid, pidades neid (vähemalt) nimisõnatähenduste 

puhul loomulikuks, siis kognitivistid on selliseid hierarhiaid umbusaldanud, nemad pole 

rahul olnud näiteks põhitasandi määratlemisega. Ka muud lingvistilised teooriad (kognitivistika 

kõrval) on leksikaalseid hierarhiaid varem ignoreerinud või pole neid pidanud 

piisavalt oluliseks. WordNeti looja Miller (1998: 43) on ise mõningase kibestumusega 

nentinud, et psühholingvistidele pole valmis ehitatud sõnavõrgustik nii palju huvi pakkunud 

kui arvutilingvistidele, kuigi mõlemad on nimisõnade semantikast huvitatud. Kõige 

leplikumalt ongi suhtutud WordNeti põhilise tähendussuhte, semantilise liigitava (taksonoomilise) 

traditsiooni suhtes (A on teatud liiki B), mis Wierzbicka väitel on laialt levinud 

kõigis keeltes ja kultuurides. Varem käibinud seisukoha, nagu väljaspool Lääne ühiskonnamudelit 

oleks esindatud mittetaksonoomiline maailmapilt, lükkab Wierzbicka ümber: tema 

peab taksonoomiat universaalseks (Wierzbicka 1996: 62–63). 

WordNet on muudest keelekogudest kaugelt üle selle poolest, et ta hõlmab (inglise) 

sõnavara täielikult, seda täiendatakse pidevalt (edasiarendus EuroWordNet) ja ta on 

vabavarana kättesaadav kõigile uurijatele. Nii püüavad paljud leksikaalsemantika teooriad 

WordNeti materjali kasutada. WordNeti kriitikud on välja toonud, kuidas mitmed olulised 

leksikaalsemantika nähtused on seal tähelepanuta jäänud: süstemaatiline polüseemia ja 

metafoorid, samuti homonüümia (Buitelaar 1998a: 50), päris- ja üldnimed, asja- ja ainesõnad 

(loendatavuse/loendamatuse kategooria). Mitmetele iseärasustele on WordNeti tegijad 

ka ise osutanud (Fellbaum 1998: 11): andmebaas ei sisalda süntagmaatilisi üksusi, 

sisaldab väga vähe süntaksit (sest on semantiline sõnakogu), ei esita üldiselt konteksti. 

Hüperonüümid ise võivad olla eri tüüpi: kord sisaldada puhtformaalset suhet (kool on 

hoone), kord näidata asja eesmärki (tikand on kaunistus; kool on õppeasutus). 

Kriitika WordNeti pihta on ärgitanud lingviste täiendama andmebaasi uue infoga, see 

puudutab eriti tema edasiarendust EuroWordNetti, kus süstemaatilise polüseemiaga on 

17 

Ülevaate TEKsaurusest arvudes saab http://test.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/ (6.06.2007). WordNeti 

statistikat vt http://wordnet.princeton.edu/man/wnstats.7WN (6.12.2006). 

55

spetsiaalselt tegeldud (Peters jt 1998, Vossen 2001, Peters, Kilgarriff 2000, Peters, Peters 

2001, Peters jt 2002). Näiteks on juurde tekitatud mitmene tüüp, mis võimaldab süstemaatiliselt 

kombineerida eri hüperonüümidega tähendusaspekte ühe tähenduse alla: nt ingl 

arrival ('isik, kes saabub' ja 'asi, mis saabub'); knife ('relv' ja 'söögiriist'). Kokku on võetud 

tähenduse regulaarseid (metonüümilisi) vaheldusi: a) loogilist polüseemiat (kool kui 

'asutus' ja 'hoone') ja b) tähendusnihkeid ('loom' → 'sellest tehtud kehakate'). Süstemaatilist 

polüseemiat on püütud automaatselt analüüsida (Peters, Kilgarriff 2000, Peters jt 2002): 

kui kaks või enam sõna kuuluvad korraga sünohulka hierarhia kahes eri kohas, siis on 

tegemist süstemaatilise polüseemiaga (nagu wool 'vill' ja hair 'karv, karvane rõivas' 

kuuluvad nii riideeseme (ESE_RIIE) kui ka loodusliku kattematerjali sünohulka (MATER- 

JAL/AINE_LOODUS). EuroWordNeti keeltevahelise indeksi uues versioonis hõlmavad 

niisuguseid tähenduskimpe nn ILI-liitkirjed. Mitmekeelsuse asjus mööndakse, et kuigi 

EuroWordNeti näol on tegemist paljude keelte andmebaasiga, domineerib tähenduste 

täpsustamises ikkagi inglise keel. 

Eesti keele TEKsaurusest on probleemsed suhted (esialgu) samamoodi välja jäetud (nagu 

WordNetis algul). Tegijate sõnutsi pole üks lubatud hüperonüümiasuhe võimaldanud süstemaatilist 

polüseemiat esitada, mida ositi on püütud katta, tehes juurde kitsamaid või sõnastades 

laiemaid tähendusi (Vider, Orav 2003: 316). Tulemus on veel väga ebaühtlane: 18 kui 

kooli ülemmõisted on tesauruses nii ASUTUS kui ka HOONE (kolmandana TEGEVUS, tähenduses 

'õppetöö' – TEKsauruse määratluses: 'juhatus'), siis kino on üksnes HOONE ning 

teater on ainult ASUTUS (peale selle ka SÜNDMUS, vt (58), pank on ainult ASUTUS. Panga 

puhul tekitab segadust tüüpiline WordNeti "pärandus": kuna homonüüme pole eristatud, 

siis on pangal veel üks ülemmõiste KOHT_LOODUS (TEKsauruse määratluses: 'formatsioon'). 

Metafooride puhul tekkis eesti koostajail küsimus, kas need on või ei ole omaette 

tähendused, ja nii on püütud neidki andmebaasist eemal hoida (Vider, Orav 2003: 317– 

321). 

3.3. FREIMISEMANTIKA 

Freimisemantika teooria järgi (vt kokkuvõtet Fillmore 2005) on freim n-ö arusaamise 

semantiline mudel, mis kirjeldab tüüpsituatsioone, selle tüüpilisi komponente (osalisi) ja 

seoseid (kontseptuaalseid rolle), hõlmates seeläbi nii keelelist kui ka mittekeelelist teadmust. 

Freimisemantikat ja FrameNeti on eesti keeleteaduses tutvustatud kui alternatiivi 

traditsioonilistele sõnaseletustele sõnaraamatus (Orav 2006: 19–20), samas on FrameNeti 

koostajad seda ikka leksikograafiliseks andmebaasiks nimetanud. 19 Kirjed on koostatud 

sõnatähenduse kaupa (FrameNeti sõnastuses: leksikaalsed üksused, ingl lexical units, 

LU) ning need sisaldavad leksikograafi ja keeleuurija jaoks väga mitmekesist, aga ennekõike 

võimalikult täielikku süntaktilist infot: kirjeldatud on, kuidas sõnatähendus (leksikaalne 

üksus) lausungis realiseerub, mis süntaktilistes konstruktsioonides ta esineb, mis on 

tema obligatoorsed ja fakultatiivsed laiendid jne. Sõnatähendus sõltub nii freimist, millesse 

sõna kuulub, kui ka selle freimi elementidest ehk semantilistest rollidest (tuum- ja lisaelemendid). 

Ära on toodud ka tavapärane tähenduse seletus, mis harilikult on üle võetud 

seletussõnaraamatust või uuesti koostatud, vt (60). 

18 TEKsaurus, vt http://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/teksaurus.cgi.et (20.9.2007). 

19 FrameNet, vt http://framenet.icsi.berkeley.edu/ (25.08.2005). 

56

Kontrollnäidet tamm (või mõnda muud puusõna) ei õnnestunud andmebaasist leida, küll 

aga esines teater leksikaalsete üksuste loendis neli korda, esindades seega nelja sõnatähendust, 

vt (59): VALD ('teatrikunst'), KOHT_TEGEVUS ('koht, mis on seotud teatava tegevusega'), 

KOHT_SÜNDMUS ('koht, mida iseloomustab mingi sündmus') ja KOHT_HOONE. 

(Eesti näiteid pole autor hakanud konstrueerima, sest üks-ühene seos kahe keele vahel 

puudub.) 

(59) theater.n VALD (ingl Fields) 

theater.n 

KOHT_TEGEVUS (ingl Locale_by_use) 

theater_((of war)).n KOHT_SÜNDMUS (ingl Locale_by_event) 

theater.n 

KOHT_HOONE (ingl Buildings) 

Süntaktiliselt oluline info on esitatud eelnevalt märgendatud lausete põhjal: kirjeldatud on 

leksikaalse üksuse valentsi – regeerivaid verbe ja freimi elementide süntaktilist realisatsiooni, 

vt (60). Sõnatähenduse kasutusnäited (mida on keskmiselt 20–40) avanevad lingina. 

Niisiis peaks iga leksikaalne üksus (sõnatähendus) olema nagu Saussure'i märk, mis seob 

tähenduse ja vormi, aga näiteks nimisõnade osas võib pilt kohati olla üsna vaene: nii on 

teatri kirjes (KOHT_HOONE) loetletud üksnes freimielemendid ilma mingi süntaktilise infota 

(võib-olla relevantset infot polegi). Raamatu kirjes (TEKST) on esitatud nii regeerivate 

verbide loend kui ka süntaktiline realisatsioon, vt (60) – seletus eestindatud EKSS-i põhjal. 

(60) raamat (ingl book.n) 

▪ freimi nimi: TEKST 

▪ tähenduse seletus: trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned 

▪ regeerivad verbid (ingl governors): sulgema, lõpetama, avama, avaldama 

▪ freimi elemendid ja nende süntaktiline realisatsioon: [mallid, sagedused] 

▪ [näited] 

Kuna FrameNeti esitusviis põhineb ühel sõnatähendusel, ja selle keskne huviobjekt on 

süntaks, siis terviklikku pilti ühe sõna polüseemiast FrameNeti kirje ei anna. Polüseemia 

paistab välja leksikaalsete üksuste (resp. sõnatähenduste) loendist: kui seal on mitu kirjet, 

s.t kui leksikaalne üksus kuulub mitmesse freimi, siis on tegemist polüseemiaga. Süstemaatilisele 

polüseemiale pole eraldi tähelepanu pööratud. Näiteks on raamatul ka teise 

sõnatähenduse kirje (kuulub freimi OSA_JÄRJESTATUD–LÕIK, ingl Part_ordered_segments), 

samuti kolmas, verbitähenduse kirje (book 'reserveerima'), aga kas tegemist võib olla 

süstemaatilise polüseemiaga, selle kohta FrameNet infot ei anna. Orav (2006: 20) ongi 

vahendanud, et freime pole sõnatähenduste analüüsimiseks väga laialdaselt kasutusele 

võetud, osutades ühe tõkkena just meetodi esitusformaadile, samuti sellele, et põhjalik 

freimianalüüs on isegi FrameNeti andmebaasis esitatud vaid väheste sõnade jaoks. 2006. a 

andmetel sisaldab FrameNet umbes 800 freimi ja 5000 sõnatähendust, sõnaliikidest on 

esindatud substantiivid, verbid ja adjektiivid. Samas Fillmore, Atkins (2000) on sõna 

konteksti- ehk valentsikirjeldust pidanud leksikograafia (eriti õppesõnastiku koostamise) 

jaoks ülitähtsaks. Sõnakirjes on oluline pöörata tähelepanu kõigile sõna laienditele (mh 

seni vähe tähelepanu pälvinud subjektile, nt kas see on INIMENE), samuti vastupidi, mille 

(millise leksikaalse rühma) laiendiks sõna ise on. Lähtudes näiteks nimisõnast, analüüsida, 

mis verbidega (vm sõnaliiki kuuluvate sõnadega), mis fraasis, mis freimis sõna esineb, 

millisesse leksikaalsesse rühma ta seeläbi kuulub. 

57

3.4. KOGNITIIVNE LEKSIKOGRAAFIA 

Kognitiivne leksikograafia toetub loomulikult kognitiivsele lingvistikale (mida on eesti 

keeles kokkuvõtlikult vahendanud Tragel (2003), kelle käsitlusega olen siin piirdunud, 

ilma viitamata allikteoreetikutele. Vt ka Tragel jt 2000, H. Õim 1990.) Polüseemia kohta 

on Tragel (2003: 19) väitnud, et selle uurimine muutus populaarseks just 1980-ndatel kahe 

asja, korpuste loomise alguse ja kognitiivse keeleteaduse tuleku kokku langedes. Kui 

varem vastandati polüseemiat eelkõige homonüümiale (nagu siinsegi töö sissejuhatuses on 

kirjeldatud), siis kognitivistikas peetakse polüseemiat iga leksikaalse üksuse loomulikuks 

olekuks. Lähtealus on, et keeles peituvad tähendused sõltuvad inimese tunnetusest ja 

üldisest mõistemoodustuse võimest. 

Polüseemia kirjeldamisel peetakse üht (või mõnda) tähendust prototüüpseks (leksikograafilises 

ja mõnes muus sõnastuses ka: tuumtähendus), millest lähtuvalt seletatakse 

teiste, tuletatud tähenduste kujunemist. Tuletatud tähendusi ei saa tuumtähenduste põhjal 

ette ennustada, küll on need aga mingil viisil sellest motiveeritud. Ka ei tehta põhimõttelist 

vahet täistähenduslike ja mittetäistähenduslike sõnade, nagu ka morfeemide polüseemial 

(Zaliznjak 2007: 108). 

Kognitiivne lähenemine on jõudnud ka leksikograafiasse, puudutades siingi põhiliselt just 

polüseemia esitust. Kui kognitiivses lingvistikas kasutatakse tähenduste võrgu kirjeldamiseks 

korduvate mustritega kujundskeeme jooniste või piltide näol, siis leksikograafias 

on info esitatud ikka tavapäraste sõnaartiklitena. Mulle tuttavaim kognitiivne sõnaraamat 

on inglise keele seletussõnaraamat "Oxford Dictionary of English" (ODE, 1. trükk 1998; 2. 

trüki (2002) pealkirja on lisandunud sõna new ja lühendiks vastavalt NODE), aga 

väidetavasti esindavad kognitiivset sõnaraamatutüüpi ka serbohorvaadi-inglise kõnekeele 

sõnaraamat (Šipka 2000), samuti mõned vene keele sõnaraamatud. 

NODE’i eessõnas on toonitatud, kuidas tuumtähenduseks on valitud lekseemi kõige 

otsesem tähendus (the most literal sense) (NODE: IX). Aga muidugi tekib kriitikutel (nt 

Meer 2000) kohe palju küsimusi, alates sellest, mida üldse pidada otseseks tähenduseks: 

kas see on ajaliselt (kõige) varasem sünkrooniliselt (kõige) sagedam kõige tüüpilisem- 

/esilduvam, ilma kontekstita esimesena pähe tulev tähendus (Sedalaadi arutlusi on kokku 

võtnud Krikmann 2002.) Üldiselt peetakse kognitiivses keeleteaduses otseseks keelekasutuseks 

kõike, mis puudutab konkreetset füüsilist kogemust, ruumist rääkimist (paiknemine, 

liikumine, asend), kõik ülejäänu on metafoorne (Tragel 2003: 16). Enam-vähem 

langeb sellega kokku ka eesti keele käsiraamatu määratlus, mille järgi otsene tähendus on 

see, millele kujundlik laiendus toetub, mis tundub olevat tähendusmuutuse kõige tõenäolisem 

lähtekoht, mis osutab võimalikult konkreetsele objektile, tähistaja ja tähistatu 

kõige vahetumale seosele (Erelt jt 2007 [1997]: 662). 

Kontrollnäide tamm esitab üksnes tähenduse 'puu' (TAIM), aga ei esita tähendust 'puit' 

(MATERJAL/AINE), samas on see suhe näitest implitsiitselt välja loetav (tammedest saadakse 

puitu ..) (61). Tuletatud tähendusena on välja toodud spetsiifiline 'veini lõhna' tähendus 

(metonüümne ülekanne: vein on küpsenud selle puu puidust tehtud vaadis). 

(61) tamm 1 TAIM suur puu .. Tammedest saadakse puitu, mida kasutatakse pms ehitusel ja 

mööbli valmistamisel. ▪ [AINE] OMADUS tammevaadis küpsenud veini lõhn 

Teatri näitel on jälgitav erinevus traditsioonilise sõnatähenduste loetlemise meetodi ja 

kognitiivse lähenemise vahel: tähendused, mis (kognitiivses) NODE-is on koondatud ühe 

tuumtähenduse alla, vt (62) (teater 1), on (traditsioonilises) EKSS-is esitatud igaüks 

omaette (kokku 5 põhitähendust), vt näide (24). Seega, kui EKSS-i tähendusüksustest tekib 

58

põhitähenduste loend (63), mis paratamatult mõjub pigem kontrastiivse polüseemiana, siis 

NODE-is on välja pakutud tähenduste kimp (64), kus tähendused tunduvad pigem 

(loogiliselt) seotud: teater 1 tuumtähendus 'hoone' on seostatud alltähendustega 'teatrikunst' 

(VALD) ja 'teatritegevus' (SÜNDMUS/TEGEVUS) (seotud alltähendused on tähistatud täpiga). 

(Peale selle on inglise keeles välja toodud kaks tuumtähendust, mida sellisena eesti keeles 

ei ole, vt (62) (teater 2 ja 3).) Olgu siin veel kord meenutatud selle peatüki sissejuhatuses 

mainitud (valimis korduvaid) tähenduspaare, milles osaleb eesti sõna teater: KOHT_HOONE- 

–ASUTUS, TEGEVUS–SÜNDMUS, TEGEVUS–VALD, KOHT–TEGEVUS (SÜNDMUS), ASUTUS–VALD 

(vt ka süstemaatiliste mallide loendit Lisa 1). 

(62) teater 1 KOHT_HOONE koht, kus etendus toimub ▪ [AINE] VALD teatrikunst ▪ [AINE] 

SÜNDMUS/TEGEVUS (teatrietenduse, -lavastuse kohta) ▪ (Ameerika inglise keeles) kino 

teater 2 KOHT_HOONE loengute ruum 

teater 3 KOHT_SÜNDMUS ala, kus midagi toimub (theatre of war) 

(63) teater 1 ASUTUS 

teater 2 KOHT_HOONE 

teater 3 VALD 

teater 4 SÜNDMUS/TEGEVUS 

teater 5 TEGEVUS ; SÜNDMUS piltl 

(64) teater 1 KOHT_HOONE ▪ VALD ▪ SÜNDMUS/TEGEVUS 

Paljudel juhtudel tundub – vähemalt põgusal vaatlusel, ja erinevalt teatri näitest – NODE-i 

üldilme siiski üsna sarnane traditsioonilisele, sõnatähendusi loetlevale sõnaraamatule. 

NODE ongi pälvinud karmi kriitikat (Meer 2000) just teoreetilise järjekindlusetuse ja 

meetodi ebatäpsuse osas. Meer on ette heitnud seda, et hoolimata väidetavast tegutsemisest 

uudses, kognitiivse semantika raamistuses, on tegelikult suures osas koostatud ikka vanamoodi, 

sagedusest lähtudes. Paljud ilmsed metafoorsed tähenduse laiendused on Meeri 

meelest asjata paigutatud omaette tuumtähenduseks, rikkudes nõnda tegelikku tähenduste 

pilti (tema sõnastuses: semantilist koherentsust). Samas on selge, et täielikku semantilist 

analüüsi pole sünkrooniliselt võimalik teha, kuivõrd sünkrooniline pilt sõnaraamatus on 

sageli n-ö aukudega, fragmentaarne, vahel isegi läbipaistmatu just diakrooniliste tähendusmuutuste 

tõttu. Esituse fragmentaarsust mõjutab ka korpuslingvistika: tekstikorpuste 

sageduspõhistele andmetele toetudes on võidud mõned tähendused välja jätta, samas kui 

nood võivad olla semantilise ahela vaheastmed. Ja võib-olla peamine: sõnaraamatu puhul 

teeb lõpliku otsuse ikka ja alati leksikograaf, s.t inimene, mitte masin, kes väga tõenäoliselt 

ei suuda kõiki tähendusülekandeid teooriapõhiselt "ära mõõta", vaid vormistab esituse 

nõnda, nagu ta ise tähendust on tõlgendanud. 

NODE-i puhul võib öelda, et tuumtähendusest lähtudes esitatud seotud tähendused ongi 

paljudel juhtudel need, mida võib pidada süstemaatiliseks polüseemiaks. Ja Hanks (2001) 

on seda ka kinnitanud. 

3.5. KAS ÜKS ON PAREM KUI TEISED 

Säärane küsimus niisama on mõistagi asjatundmatu. Tänapäeva metaleksikograafias on 

ammu jõutud tõdemuseni, et täpsustamata kõnesoleva sõnaraamatu/keelevara leksikograafilisi 

funktsioone (Wiegand 1984, 2001, Tarp, Bergenholtz 2002), pole põhjust loota 

59

ammendavaid vastuseid uurijat vm kasutajat huvitama hakanud probleemile. Siinse töö 

kontekstis tuleks tõenäoliselt küsida mitut asja, näiteks järgmist. 

Kas mõne äsjakäsitletud keelevaratüübi üks leksikograafilisi funktsioone on olnud vahendada 

keele lingvistilist struktuuri, esitada iga keeleüksuse detailne kirjeldus Vastus on: jah 

ja ei. Lingvistilist struktuuri on vahendanud kõik neli tüüpi, aga igaüks oma nurgast: traditsiooniline 

ükskeelne sõnaraamat (EKSS) pigem semantikat kui süntaksit, loetledes tähenduse 

seletusi, sest ta eesmärk on "avada sõnade tähendus" (EKSS 1988: 5); leksikaalsed 

hierarhiad (tesaurused) pigem leksikaalsemantilisi hüperonüümiasuhteid kui mis tahes 

muud infot; freimisemantika esmajoones süntaksit, samuti süntaksiga seonduvalt semantilisi 

rolle; kognitiivne leksikograafia eelkõige (motiveeritud) polüseemiat, näidates tähenduste 

kujunemist. 

Kas mõne äsjakäsitletud keelevaratüübi üks leksikograafilisi funktsioone on olnud esitada 

loogilist (süstemaatilist) polüseemiat Jah niivõrd, kuivõrd kognitiivse sõnaraamatu 

(inglise NODE) üks põhimõtteid on koondada kõik ühest tuumtähendusest tuletatud tähendused, 

mille hulgas on palju loogilise (süstemaatilise) polüseemia juhtumeid. Ei, sest tuletatud 

tähenduste moodustusviisi, näiteks metafoorseid ülekandeid ning võimalikke süstemaatilise 

polüseemia malle NODE eraldi ei tähista: nõnda on ühtmoodi (alltähendusena) 

seotud kõik eri tüüpi ülekandel põhinevad tähendusnihked (kasutusel on küll tähis figurative 

'kujundlik', ka informal 'kõnekeelne', mis samuti võib hõlmata tüüpilisi ülekantud 

tähendusi). Ülejäänud keelevaratüübid pole süstemaatiliselt seotud tähendustele eritähelepanu 

pööranud. Tõsi, traditsiooniline sõnaraamat eristab põhitähendusi ning sellega seotud 

eri tüüpi alltähendusi, kuid pealiskaudnegi vaatlus paljastab täieliku ebaühtluse üht tüüpi, 

loogiliselt (metonüümselt) motiveeritud tähendussuhete kajastamisel. 

Milline äsjakäsitletud keelevaratüüp võiks kõige paremini sobida loogilise (süstemaatilise) 

polüseemia tuvastamiseks Kindlasti sobib leksikaalne hierarhia, eriti kui ta on sõnavalikult 

enam-vähem täielik (nagu WordNet), ning seda on ka tehtud: selle põhjal on inglise 

keele süstemaatilist polüseemiat analüüsinud Buitelaar (1998a, 1998b; vt ka ptk 3.6.1), 

Peters, Kilgarriff (2000), samuti leksikograafilise projekti SIMPLE uurijad (SIMPLE, Busa 

jt 2001; vt ka ptk 3.6.2). Mis puutub eesti keele tesaurusse, siis on ta eelkõige liiga väike – 

selles on vähe lekseeme ja vähe infot. Ja kuna ta põhineb EKSS-il, siis peaks olema rohkem 

infot (EKSS-i) tähenduste kokkuvõtmise-väljajätmise kohta, et süstemaatilist polüseemiat 

analüüsida. Kindlasti sobib ka kognitiivne sõnaraamat (inglise NODE), kus suur 

hulk eeltööd on juba leksikograafidel tehtud: NODE-is tuleks põhimõtteliselt analüüsida 

tuumtähenduse ja alltähenduste suhteid, milleks oleks aga omakorda vajalik (andmebaasis) 

tähistada tähendusüksuse semantiline tüüp (vt ka Hanks 2008). Freimisemantilise esituse 

huvi on liiga teisal (süntaksil), et seda sobivaks allikkoguks pidada. 

Traditsiooniline sõnaraamat (EKSS) sobib kindlasti selle poolest, et loetletud on n-ö kõik 

tähendused ja tähendusnüansid. Selline esitusviis (vt ptk 3.1) ehk leksikaalsemantiline 

mudel, kui formaalsemalt väljenduda, on iseenesest üks otsesemaid ja lihtsamaid viise 

sõnatähendusi kodeerida. Samas on selline ladustav loetlemine pälvinud hulganisti kriitikat. 

Näiteks on psühholoogid avaldanud arvamust, et vaid vähesed inimesed on võimelised 

eristama rohkem kui kolme tähendust (katses testiti nimisõnade osas sõnaraamatu polüseemiaesitust 

kui võimalikku mentaalse leksikoni peegeldajat, vt Jorgensen 1990). See 

tähendab, et tähendusi (resp. tähendusüksusi) on sellises sõnaraamatus inimese jaoks liiga 

palju. (Leksikograafid erinevad teistest inimestest selle poolest, et nemad suudavad peentähendusi 

eristada.) Aga sõnaraamatu peen tähenduste hierarhia on osutunud üle jõu 

käivaks ka arvuti(töötluse)le. Lisaks omaaegsetele lingvistidest kriitikutele (Weinreich 

1964, Ilson 1990 – kes paljuski tsiteerib McCawley avaldamata käsikirja 1973. aastast) on 

60

traditsioonilist sõnaraamatut arvustanud mitmed nüüdisaja lingvistid, samuti keeletehnoloogid 

(nt Kilgarriff 1992, 1994, Pustejovsky 1995, Buitelaar 1998a, Meer 2000, Stevenson 

2003, Peters 2004 jt; vt ka Langemets 2004b). Pustejovsky (1995) on väitnud, et ükski 

tähendusi loetlev leksikon (sense enumeration lexicon), mille põhitüüp on traditsiooniline 

ükskeelne sõnaraamat, ei suuda päriselt vahendada loomuliku keele leksikaalsemantikat, 

kuivõrd selline sõnaraamat on oma olemuselt väga staatiline, n-ö keelt vangistav. Oluliseks 

lingvistiliseks puudujäägiks on paljud pidanud seda, et (järjekindlalt) ei eristata kontrastiivset 

ja komplementaarset, s.t loogilist (süstemaatilist) polüseemiat (vt ka ptk 8.14). 

Eesti keele materjali üle pole pikalt arutada: kuna eesti keele tesaurus on väike (ja ebaühtlane), 

siis olen süstemaatilise polüseemia analüüsimil eelistanud mahukat (kuigi ka ebaühtlast) 

EKSS-i. 

3.6. SÜSTEMAATILISE POLÜSEEMIA KAJASTAMISE VÕIMALUSI: KOLM 

EESKUJU 

Süstemaatilise polüseemia kajastamiseks sõnaraamatus pole eeskujusid (veel) kuigi palju 

leida. Siiski on olemas mitu küllalt tuntud leksikograafilist / leksikaalsemantilist andmebaasi, 

kõik algatatud 1990-ndate teises pooles, mis sellele keelenähtusele eritähelepanu on 

pühendanud: inglise keele leksikaalne andmebaas CoreLex (koostatud Brandeisi ülikoolis), 

rahvusvaheline leksikograafiaprojekt SIMPLE ning hollandi keele andmebaas (Referentiebestand 

Nederlands) ja sõnastikusüsteem (Instituut voor Nederlandse Lexicologie). 

Järgnevas olen neid põgusalt kirjeldanud. (SIMPLE-ile olen toetunud ka semantiliste 

tüüpide ontoloogia osas, vt ptk 5.4). Üldised põhimõtted süstemaatilise polüseemia esitamiseks 

eesti keele andmebaasis olen esitanud uurimuse järelduste osas, vt ptk 8.14. 

3.6.1. Inglise keele leksikaalne andmebaas CoreLex 

Kõige hõlmavamalt on nimisõna süstemaatilist polüseemiat käsitlenud Paul Buitelaar 

(1998a, 1998b), kes on koostanud (inglise keele) leksikaalse andmebaasi CoreLex. 20 Buitelaar 

on lähtunud WordNeti kriitikast, pidades WordNeti puuduseks seda, et vahet ei ole 

tehtud homonüümia ja polüseemia vahel ega arvestatud tähenduste (süstemaatilist) seotust, 

on küll esitatud seotud tähendusi (cousins), aga valik on väike ja tulemused esialgsed. 

Buitelaari seisukoht on, et traditsiooniliste semantiliste andmebaaside või seletussõnaraamatute 

tähenduseristused on automaatse semantilise keeletöötluse jaoks ülearu detailsed 

ja pigem risustavad kui hõlbustavad süsteemi tööd. Oma lahendusena pakub Buitelaar 

nimisõnade jaoks välja 126 semantilist tüüpi, mis on koostatud nimisõnade süstemaatilist 

polüseemiat arvestades. Tüübimääratlusega antakse ette tõlgenduste valik (tähenduste 

kimbud), mis on täppismääratlemata, s.t avatud eri tõlgendustele, ja mille tegeliku tähenduse 

käivitab kontekst. (Täppismääratlemata esitused põhinevad Pustejovsky (1995) generatiivse 

leksikoni teoorial.) 

20 

CoreLex Online, vt http://www.cs.brandeis.edu/~paulb/CoreLex/corelex.html (25.06.2006). 

61

CoreLex kujutab endast WordNeti omamoodi edasiarendust: WordNeti sõnatähendusi on 

üldistatud kahes järgus (ca 40 000 nimisõnal on kokku 60 000 tähendust ehk sünohulka). 

Esiteks on tähendused jagatud 39 põhitüübiks vastavalt CoreLexi ontoloogiale (CoreLex 

Basic types, nt ESE, PÕHJUSTAJA, KUJU). Seejärel on (algoritmi abil) võrreldud nende 

põhitüüpide jaotumust eri kombinatsioonidesse (ühe sõna sees). Saadud kimpude põhjal on 

moodustatud nimisõnade klassid (CoreLex Classes), mille tähendustes korduvad sarnased 

mallid – nagu näiteks kooslus TOIT–TAIM sõnade banaan, koriander, viinamari jt puhul. 

Mitmed niisugused klassid (mallid) on kirjanduse põhjal juba süstemaatiliseks polüseemiaks 

kvalifitseeritud: näiteks tüüp LOOM–TOIT, mis CoreLexis hõlmab 104 sõna, sh 

pühvel, part, angerjas, vähk, langust, tigu, sprott jt. 21 Ent on ka vähem tuntud tüüpe, mis 

Buitelaarile (1998a: 53) tunduvad üsna loomulikud, nagu näiteks TEGEVUS–SÜNDMUS– 

ESITUS_MÕÕT, kus on ainult 2 sõna, sh footstep ('samm'), või tüüp TEGEVUS–ESITUS_MÕÕT, 

kus on 7 sõna, sh chew ('närimine, amps'). Peters jt (1998: 412) on kriitiliselt osutanud, et 

19 klassi koosneb ainult põhitüübist, seega ei väljenda süstemaatilist polüseemiat. 

Kui mitmes klassis (mallis) esineb ühesugune tähenduste paar, nagu viimases näites 

TEGEVUS–ESITUS_MÕÕT, siis on need CoreLexis koondatud (Apresjani regulaarse polüseemia 

definitsiooni alusel, vt ptk 2.2.4) ühise tüübi alla (CoreLex Type, siinsel juhtumil 

tüüp "qie"). See tähendab, et üks tüüp võib mahutada eri kimpude loendeid, tingimusel, et 

nad sisaldavad ühesuguseid tähenduste paare. 

CoreLexi andmebaas on loodud mõttega kasutada seda keeletöötluses ja see on uurijaile 

vabavarana kättesaadav täies mahus: iga tüübi juures on esitatud sellega seostuvad süstemaatilise 

polüseemia mallid koos kõigi neisse kuuluvate (WordNeti) sõnadega (ja arvandmetega). 

Väikese () puudusena torkab silma, et kuna CoreLexi tüübid on tekitatud automaatselt 

WordNeti põhjal, siis seetõttu on baasi sugenenud hulk veidraid esitusi ja asjatuid 

kordusi. 22 

WordNeti põhjal automaatselt on loonud oma süstemaatilise polüseemia nn kuldstandardi 

ehk sagedamate/tüüpilisemate süstemaatiliselt polüseemsete mallide loendi (kokku 138 

malli) ka Peters (2004: 151–166). Tähendusvahelduses osalevate märksõnade vähima arvu 

on Peters tõstnud kahelt kolmele, pidades kaht sõna malli esindajana liiga marginaalseks. 

Ka Petersi kuldstandard, nagu CoreLex'ki, sisaldab palju liiasusi ja kordusi, nt on ühed ja 

samad sõnatähendused sattunud küll lähedastesse, aga siiski eri mallidesse, nt: ISIK– 

POSITSIOON / ISIK–ROLL või SÖÖDAV VILI–PUU / TOIT–TAIME OSA / TOIT–JUUR / TAIM– 

SÖÖDAV VILI / TAIM–TOIT / TAIM–TOIDUAINE jne. 

3.6.2. Leksikograafiline andmebaas SIMPLE 

Andmebaas SIMPLE toetub ühelt poolt WordNetile ehk leksikaalse hierarhia tüüpi keelevarale 

(vt ptk 3.2), eriti selle edasiarendusele, mitmekeelsele EuroWordNetile (SIMPLE, 

Busa jt 2001, Badia, Sauri 2000, Villegas jt 2000). 23 Projekti sihte on uurida sõna 

tähendussuhete sisemist korda ja keerukust ning esitada leksikograafias süstemaatilist 

21 

22 

23 

CoreLexis tüüp "anf": animal + food. 

Automaatselt tekitati ka nn generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995) andmebaas: New Mexico 

ülikooli projekti raames loodi (1990-ndatel) sellise leksikaalsete struktuuride baasi kirjed ükskeelse 

"Longman Dictionary of Contemporary English'i" (LDOCE) põhjal, mis sisaldab 55 000 sõnaartklit. 

SIMPLE'i koduleht: http://www.ub.es/gilcub/SIMPLE/simple.html (6.12.2006). 

62

polüseemiat. Tähenduste esitamisel kasutatakse generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 

1995) lihtsustatud võttestikku, tehes vajadusel omapoolseid täiendusi. SIMPLE'i esitusviisi 

on kirjanduses nimetatud SIMPLE'i ontoloogiliseks mudeliks (kokku 153 tüüpi, nt ESE, 

ASUTUS). Laiem eesmärk oli välja töötada universaalne abivahend sõnaraamatu koostamiseks, 

leksikograafiline sõnakirje alusmall või standard, samuti nähti perspektiivis võimalust 

seostada eri keelte semantilised kirjeldused ühtseks mitmekeelseks (tõlke)leksikoniks. 

Projektis, mis lõppes 2000. a, oli hõlmatud 12 keelt: katalaani, taani, hollandi, inglise, 

soome, prantsuse, saksa, kreeka, itaalia, portugali, hispaania ja rootsi. (Seega peaks olema 

mõnevõrra andmeid kõigi nende keelte süstemaatilise polüseemia kohta.) Andmebaasis on 

(ühtse struktuurimalli järgi) kodeeritud umbes 7000 nimisõnatähendust (peale selle 2000 

verbi- ja 1000 adjektiivitähendust – sõnavaliku aluseks on PAROLE-i loendi sagedusandmed). 

24 

SIMPLE'is on tähendused organiseeritud sõnatähenduste kaupa: tähendusjaotuse tüüpiline 

üksus on semantiline üksus (SemU), mis andmebaasis on esitatud omaette kirjena, vt 

(65). Esituspõhimõte sarnaneb FrameNetile, kus sõnatähendust on nimetatatud leksikaalseks 

üksuseks (vt ptk 3.3), aga uudne on info süstemaatilise polüseemia kohta. Kui sõnal 

on mitu sõnatähendust (tõlgendust), siis on kaks võimalust see kirja panna: kui tegemist on 

kontrastiivse tähendusega, siis saab see omaette kirje, aga kui tegemist on komplementaarse, 

süstemaatiliselt polüseemse tähendusega, siis on see kodeeritud sõnatähenduse 

juures komplekstähendusena, vt (65), – põhimõte on, et kui tähendused on seotud, siis 

see seos on kodeeritud. Seega on sõnal nii mitu tähendust kui mitmesse semantilisse üksusesse 

ta kuulub või kui mitu tähendust on sõna juures kodeeritud. 

Semantiliste suhete kodeerimisel on kõigi SIMPLE'is osalevate keelte puhul toetutud oma 

keele mahukas ükskeelses sõnaraamatus esitatud infole (soome keele puhul on aluseks 

"Nykysuomen sanakirja" või "Suomen kielen perussanakirja") (Salmisuo 2000). Kui tähenduse 

seletuses on eksplitsiitselt midagi ära märgitud ja see tundub olemuslik ja prototüüpne, 

siis see ongi kriteerium semantilise suhte kodeerimiseks: nt võivad looma artiklis 

olla mainitud tema kehaosad (semantiline suhe has_as_part) või instrumendi puhul selle 

materjal (semantiline suhe made_of). Ära on kasutatud ka sõnaraamatu seletustes esinev 

valdkonnainfo. Tuletussuhted on semantilises üksuses kodeeritud juhul, kui sõnaraamatus 

on eksplitsiitselt viidatud tuletusalusele. Verbide semantilise tüübi määratlemise alusena on 

kasutatud Beth Levini liigitust ("English Verb Classes and Alternations", 1993). 

Eespool (vt ptk 3) pruugitud kontrollsõna tamm soome andmebaasis puudub, aga on 

olemas lepp (sm leppä – kirje on eestindatud) (65). Näeme, et lepa üks tähendus 'puit' on 

kodeeritud komplekstähendusena (TAIM–MATERJAL/AINE), s.t süstemaatilise polüseemiana. 

Tekstina on 'puit' nähtaval tähenduse seletuses semikooloni järel, näites alla joonitud. 

Kõik (alussõnaraamatus) esilduvad tähendussuhted on semantilise üksuse kirjes esitatud, 

lepa puhul kaks MOODUSTAJASUHET: lepa OSA ON oks, lepa OSA ON tüvi (kasutatud on eesti 

keele tesauruse holonüümiasuhte sõnastust OSA ON). Selline käsitlus erineb Pustejovsky 

(1995) teooriast: kui Pustejovsky kasutab komplekstähendust peamiselt ühenduses lauseanalüüsiga 

(teooriast, sh lauseanalüüsist oli juttu ptk 5), siis SIMPLE'i leksikograafilises 

esituses tähistab komplekstähendus eelkõige mis tahes moel seotud sõnatähendusi (ilma 

otsese süntaksiseoseta). 

24 

PAROLE, vt http://www.dcs.shef.ac.uk/research/groups/nlp/funded/parole.html (07.07.2005), kirjeldas 

12 keele morfosüntaksi. Kummaski projektis ei kasutata üldist terminit leksikaalne üksus (mis kirjeldaks 

tervet sõna), kõik keeleandmed on esitatud kihtide kaupa: PAROLE-is morfoloogilised ja süntaktilised 

üksused (lühendatult MU, SynU), SIMPLE'is semantilised üksused (SemU). 

63

(65) sm leppä 'lepp' 

▪ semantiline üksus (SemU): leppä_TAIM 

▪ tähenduse seletus (gloss ehk lühiseletus): .. lehtpuu ; selle puit 

▪ valik korpusenäiteid (kollokatsioone): .. 

▪ LIIGISUHE (semantiline tüüp) = TAIM 

▪ MOODUSTAJASUHE : OSA ON = oks 

▪ MOODUSTAJASUHE : OSA ON = tüvi 

▪ valdkond: üldkeel 

▪ komplekstähendus: TAIM–MATERJAL/AINE 25 

.. 

Tähendustevahelisi suhteid analüüsitakse generatiivse leksikoni teooriast lähtuvalt: lepa 

puhul seostub tähendusvaheldus TAIM–MATERJAL/AINE infoga, mis tuleneb MOODUSTAJA- 

SUHTEST: MATERJALI/AINENA kasutatakse TAIME suurimaid OSI (ja tõlgendust kannab sama 

sõna). Tuleb nentida, et SIMPLE’is on teooriat kohandatud oma vajaduste järgi üsna 

vabalt: komplekstähendusena, mis teooria järgi peaks hõlmama süstemaatilist polüseemiat, 

on kirjeldatud ka näiteks pusle metafoorset polüseemiat ('lauamäng' ja 'raskesti lahendatav 

juhtum', ESE–ABSTR, vt Nimb, Pedersen 2000). Ka EKSS-i materjalis esineb mall, mis 

hõlmab neidsamu semantilisi tüüpe (ABSTR/KONKR–ESE, vt Lisa 2), ainult et selle sisu 

erineb oluliselt taani pusle-juhtumist: EKSS-i näited (telefon, telegraaf, tehnika, tagatis jt) 

esindavad süstemaatilist polüseemiat, nii nagu teooria seda seletab. SIMPLE'is pole ka 

kõik keeled ühtmoodi kajastatud: kui taani keeles on komplekstähendusena kirjatud erisugused 

tähendusseosed, siis näiteks soome andmebaasis säärast pusle-malli kodeeritud 

pole. 

Soome leksikonis on Salmisuo (2000) kodeerinud nimisõnade tähenduste põhjal järgmised 

süstemaatilise polüseemia mallid (vt Tabel 5). Mallid on esitatud sageduse järjekorras (↔ 

tähistab suunamuutust leksikograafilises esituses). Kõrvutuseks on lisatud vastavad eesti 

mallid (vt mallide loendit Lisa 1) koos paari näitesõnaga. Torkab silma, et eesti valimis 

tugevasti esildunud semantiline tüüp TEGEVUS puudub soome leksikonis (sagedamate 

"mallitootjate" hulgast) sootuks – vrd eesti valimis osales TEGEVUS kümnest sagedamast 

mallist kogunisti seitsmes (vt Lisa 1, varjundatud halliga). 

Tabel 5. 

Sagedamad süstemaatilise polüseemia mallid soome keeles (↔ tähistab suunamuutust 

leksikograafilises esituses) 

Süstemaatiline polüseemia 

(soome k) 

ASUTUS–HOONE (koulu 

'kool') 

Sagedus 

(soome k) 

Vrd eesti mall (valimist) 

34 ↔ 16 KOHT_HOONE–ASUTUS (talu, teater, 

terraarium) 

ESE_SEMIO–SISU/INFO 23 ↔ 21 ESE–SISU/INFO (teatmik) 

ASUTUS–GRP_INIMENE 

(kirkko 'kirik') 

25 ↔ 15 KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE 

(taevas, tagala) 

LOOM–TOIT (kala 'kala') 24 ↔ 8 LOOM–TOIT (valimis 0 – vrd lammas, 

kalkun, kilu) 

TAIM–AINE 19 ↔ 9 TAIM–MATERJAL/AINE (tamm_E1, 

tee_H2) 

KONTEINER–KOGUS 10 ↔ 6 ESE–KOGUS (taldrik, tass, tahvel) 

25 

Täpne üleskirjutus on selline: SRPolysemyPlant-Substance. 

64

RAHVAS–KEEL 6 ↔ 6 INIMENE–OMADUS_KEEL (tai, tigrai – 

vrd EKSS-is esitatud 

homonüümidena) 

LOOM–MATERJAL (kettu 

'rebane') 

8 ↔ 3 LOOM–MATERJAL/AINE (valimis 0 – 

vrd orav, nutria, rebane, lammas) 

TAIM–VILI (sitruuna 'sidrun') 6 ↔ 5 TAIM–TOIT (tatar_E1, tee_H2, tikker) 

GRP_INIMENE–KOHT_GEOPOL 5 ↔ 5 vrd KOHT/ASUTUS/HOONE– 

GRP_INIMENE (EKSS-is suurtähega 

märksõnu ei ole, vrd Tallinn ehitab) 

KONVENTSIOON–ESE_SEMIO 5 ↔ 3 

HOONE–GRP_INIMENE 3 ↔ 2 vrd KOHT/ASUTUS/HOONE– 

GRP_INIMENE 

KOHT–GRP_INIMENE (city 

'linn') 

TAIM–ÕIS (LILL) (orvokki 

'kannike') 

TAIM–MAITSEAINE (pippuri 

'pipar') 

IN_ELUKUTSE–AGENT_PÜSIV 

TEGEVUS (viulisti 'viiuldaja') 

4 ↔ 0 vrd KOHT/ASUTUS/HOONE– 

GRP_INIMENE 

2 ↔ 1 TAIM–ÕIS (LILL) (valimis 0 – vrd roos, 

vt näide (20)) 

2 ↔ 1 TAIM–TOIT, sh TAIM–MAITSEAINE 

(till_E2_H1) 

1 ↔ 0 TEGEVUS_AGENT–OMADUS (tantsija, 

taidur) 

3.6.3. Hollandi keele andmebaas ja sõnastikusüsteem 

Hollandi keele andmebaas (Referentiebestand Nederlands) ja sõnastikusüsteem (Vliet 

2007) on esmajoones mõeldud kakskeelsete sõnastike koostamiseks, hollandi keel enamasti 

lähtekeele, aga ka sihtkeele positsioonis. Baasi maht on praegu 45 000 sõnakirjet 

(mida käsitatakse kui miinimumi), baasi toetab korpus (38 mln sõnet). Süstemaatilist polüseemiat 

esitatakse nii nimisõna kui ka verbi juures. 

Iga nimisõnatähenduse juures määratletakse selle semantiline tüüp, nt INIMENE, MITTE- 

INIMENE, AEG, KOHT, ESE, DÜNAAMILINE, MITTEDÜNAAMILINE jt (kokku 11 tüüpi), mis 

võimaldab polüseemiat osaliselt kirjeldada semantilise tüübi süstemaatilise tähendusnihke 

kaudu. Näiteks nimisõnade kool, pank ja vabrik polüseemiat aitab selgitada mall ESE → 

KOHT → ASUTUS, näitefraasid (eestistatuna) vastavalt: vabrikut/kooli ehitama, vabrikus- 

/koolis töötama, kool/vabrik suleti. Taas kord tuleb tõdeda, kui subjektiivne on niisugune 

määratlemine: vrd siinses töös on samalaadsed sõnad (EKSS-i järgi) hõlmatud kahe 

semantilise tüübiga: KOHT ja ASUTUS, s.t tüüpi ESE asendab KOHT_HOONE, vt kool (145), 

teater (24). Kui variant ESE (HOONE asemel) on igati mõistetav – mõlemad on teataval moel 

valmistatud asjad, kunstlikud entiteedid –, siis arusaamatuks jääb, vähemalt toodud näidete 

puhul, eristus KOHAKS ja ASUTUSEKS. Ilmselt tulebki öelda teisipidi: selline ongi tüüpiline 

süstemaatiline polüseemia, kus "sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või ühine 

(jagatud) tähendus" (Pustejovsky 1995: 28), mida on raske eristada. Eesti kooli puhul on 

65

esil veel tähendused GRP_INIMENE 'koolikollektiiv', samuti TEGEVUS 'õppetöö' ja 'teatav 

kursus', vt (145). 

Vliet (2007: 242) on ära toonud (hollandi) nimisõna sagedamate tähendusnihete loendi, vt 

(eestistatult) Tabel 6. Kõrvutuseks on lisatud vastavad mallid eesti valimist (vt Tabel 12) 

koos oma kohaga pingereas ja paari näitesõnaga. Erinevalt siinsest tööst, kus eri suunaga 

paarid on koondatud ühise nime alla, näeme hollandi baasis kinnipidamist nihke suunast 

(edasi- ja tagasijärjestuses on esitatud 4 malli). Tõsi, nad on ka ise kahelnud, et pole selge, 

"mis on põhitähendus ja mis suunas nihked liiguvad" (Vliet 2007: 242), eks see jääb uurida 

edaspidiseks. Nagu soome leksikonis, nii puudub siingi semantiline tüüp TEGEVUS, mis 

eesti valimis on väga esiplaanil. 

Tabel 6. 

Nimisõna sagedamad tähendusnihked hollandi keeles 

Tähendusnihe (holl k) 

ESE → KOHT → ASUTUS 

ASUTUS → KOHT → ESE 

DÜNAAMILINE → 

MITTEDÜNAAMILINE 

MITTEDÜNAAMILINE → 

DÜNAAMILINE 

INIMENE → MITTEINIMENE 

Vrd eesti mall (valimist) 

ESE–KOHT (tagala, tara) 

KOHT_HOONE–ASUTUS (talu, teater, terraarium) 

 

 

OMADUS–INIMENE (tenor) 

MITTEINIMENE → INIMENE 

INIMENE → ESE 

INIMENE → KOHT 

INIMENE → ASUTUS 

(eesti tandem määratletud rööphüponüümiaks) 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (taevas, 

tagala) 

ASUTUS → INIMENE 

Hollandi andmebaas jätab tervikuna väga usaldusväärse ja sümpaatse mulje, eriti mis 

puudutab nimisõna semantika esitust üldiselt (vt Vliet 2007: 243 jj). Siit ongi mõndagi 

ettepanekuna üle võetud eesti nimisõna semantika esituse jaoks (vt ptk 8.14.2). 

66

4. EESTI NIMISÕNA POLÜSEEMIA: ÜLEVAADE VALIMI PÕHJAL 

Peatükis kirjeldatakse nimisõna polüseemiat EKSS-i leksikograafilise esituse põhjal. Iseloomustatakse 

polüseemseid (4.1) ja monoseemseid (4.2) lihtsõnu (sh homonüüme), 

võrdluseks on esitatud andmeid ka liitsõnade polüseemia kohta (4.3). Ülevaade on deskriptiivne, 

sealjuures formaalne ses mõttes, et peegeldatakse (esialgu ilma sisusse vaatamata) 

pelka tähendusjaotust. (Traditsioonilisele sõnaraamatule omast põhi- ja alltähenduste hierarhiat 

on detailselt analüüsitud ptk 3.1). Polüseemsete ja monoseemsete lihtnimisõnade 

puhul vaadeldakse ka nende morfoloogilist struktuuri, jagunemist tüvisõnadeks ja tuletisteks 

– sihiga teha tähelepanekuid polüseemia ja morfoloogilise struktuuri seose kohta. 

Viimases alaosas (4.4) on eesti nimisõna polüseemiat vaadeldud võrdleva leksikoloogia 

taustal, valimi põhjal on välja arvutatud eesti nimisõna polüseemia indeks. (Kõik andmed 

on dokumenteeritud valimi Exceli andmebaasis.) 

4.1. POLÜSEEMSED SÕNAD 

Polüseemseks sõnaks on loetud märksõnad (sh homonüümid), millel EKSS eristab kaks 

või rohkem põhitähendust (tähistatud araabia numbriga). Valimi 843 märksõnast (lihtnimisõnad) 

on polüseemseid sõnu 185 (22%), sh 30 homonüümi. 

Morfoloogilise struktuuri järgi jaotuvad valimi polüseemsed sõnad kahte enam-vähem 

võrdsesse rühma: pisut rohkem (53%) on morfoloogiliselt lihtsaid tüvisõnu (kokku 98, nt 

tamm_E1, tiba, teater), veidi vähem (47%) on tuletisi (kokku 87) (vt Tabel 7). Polüseemsete 

tuletiste seas on suuremate rühmadena: us-tuletised (kokku 19, nt tarkus, teenistus, 

tigedus), ja-tuletised (9, nt tegija) ja ke(ne)-deminutiivid (6, nt tibuke(ne), tilluke(ne)). 

Põhitähendused. 185 polüseemsel nimisõnal (sh 30 polüseemset homonüümi) on keskmiselt 

2,6 tähendust sõna kohta (kokku 476 põhitähendust). Tüvisõnadel on tähendusi 

üldiselt pisut rohkem kui tuletistel: tüvisõnadel keskmiselt 2,7, tuletistel 2,5 tähendust sõna 

kohta (kokku vastavalt 262 ja 214 põhitähendust) (vt Tabel 7). 

Enamik polüseemseid sõnu on kahe põhitähendusega (tüvisõnadest 59%, tuletistest koguni 

70%), kolme tähendusega on ligi neljandik tüvisõnadest (23%) ja viiendik tuletistest 

(18%), nelja ja enama tähendusega sõnu on vähem (vt Tabel 7). Kõige polüseemsemad 

tüvisõnad on valimis homonüüm tee_H1 ('pinnaseriba', 7 tähendust) ja telg (6 tähendust), 

tuletistest tegu ja teenistus (mõlemal 6 tähendust). 

Alltähendused. Lisaks põhitähendustele on 185 polüseemsel nimisõnal veel hulk 

vähemaid tähendusi: keskeltläbi 2,0 alltähendust sõna kohta (kokku 366). Neist enamik 

(64%) seostub polüseemsete tüvisõnadega: keskmiselt 2,4 alltähendust (kokku 234). 

Polüseemsetel tuletistel on alltähendusi märgatavalt vähem: keskmiselt 1,5 alltähendust 

(kokku 132) (vt Tabel 7). (Alltähenduste liike EKSS-is on detailselt kirjeldatud ptk 3.1.2.) 

67

Tabel 7. Polüseemsed lihtnimisõnad eesti keeles 

Polüseemsed lihtnimisõnad Tüvisõnad Tuletised 

Kokku 185 98 (53%) 87 (47%) 

▪ sh us-tuletised 19 (22%) 

sh ja-tuletised 9 (10%) 

sh ke(ne)-tuletised 6 (7%) 

▪ sh 2 põhitähendusega 58 (59%) 62 (70%) 

sh 3 põhitähendusega 23 (23%) 16 (18%) 

sh 4 ja enama 

põhitähendusega 

17 (17%) 9 (10%) 

Põhitähendusi kokku 262 214 

keskmiselt sõna kohta 2,7 2,5 

sh homonüümidel 

(keskmiselt sõna kohta) 

2,4 – 

Alltähendusi kokku 234 132 


sh homonüümidel 

(keskmiselt sõna kohta) 

2,6 – 

Kokkuvõtteks. Polüseemsete lihtnimisõnade seas on tüvisõnu ja tuletisi enam-vähem 

ühepalju, umbes pooleks (vastavalt 53% ja 47%). Ka põhitähenduste polüseemia poolest 

on tüvisõnad ja tuletised üsna sarnased, siiski väike ülekaal tundub olevat tüvisõnade 

poolel (vastavalt 2,7 ja 2,5 tähendust sõna kohta). Polüseemia "kallakut" kinnitab ka 

asjaolu, et kaks kolmandikku (70%) tuletistest on "ainult" kahe tähendusega. Alltähenduste 

osas on pilt oluliselt erinev: tuletistel on poole vähem alltähendusi kui tüvisõnadel, s.t 

tähendusnihete osas on nad palju suletumad kui tüvisõnad. 

Homonüümide polüseemia eristub pisut üldisest. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik 

polüseemsed homonüümid on tüvisõnad. Põhitähendusi on tüvisõna-homonüümidel pisut 

vähem: keskmiselt 2,4 (72 põhitähendust 30 sõna kohta) – vrd nimisõnade keskmine 2,6 

(tüvisõnadel 2,7, tuletistel 2,5). Alltähendusi on aga märgatavalt rohkem kui polüseemsetel 

nimisõnadel üldiselt: keskmiselt 2,6 (79 põhitähendust 30 sõna kohta) – vrd nimisõnade 

keskmine 2,0 (tüvisõnadel 2,4 ja tuletistel 1,5). Erinevust põhitähenduste osas saab ehk 

seletada sellega, et mitmed läbipaistvad polüseemiajuhtumid on vormistatud homonüümiaks 

vormikriteeriumist lähtudes (sellest oli juttu eespool, ptk 3.13). Alltähenduste erinevus 

tuleneb morfoloogilisest struktuurist: kuna kõik polüseemsed homonüümid on tüvisõnad, 

siis tuletised, millel üldiselt on oluliselt vähem alltähendusi kui tüvisõnadel, siin tulemust 

ei mõjuta. 

68

4.2. MONOSEEMSED SÕNAD 

Monoseemseks sõnaks on loetud ühe põhitähendusega (s.t EKSS-is ilma tähendusnumbrita) 

märksõnad (sh homonüümid), kaasa arvatud need sõnad, mis on esitatud ilma tähenduse 

seletuseta. Valimi 843 märksõnast (lihtnimisõnad) on monoseemseid sõnu 658 (78%), 

sh 70 homonüümi. 

Morfoloogilise struktuuri järgi jaotuvad valimi monoseemsed sõnad kahte rühma järgmiselt: 

rohkem on tuletisi – umbes 60% (kokku 395), morfoloogiliselt lihtsaid tüvisõnu on 

vähem – umbes 40% (kokku 263, nt talisman, tehas, timut) (vt Tabel 8). 

Võib öelda, et enamik us-tuletisi on leksikograafilises esituses ühe põhitähendusega: 

tervelt 121 tuletist valimi 140-st (86%), nt taibukus, teostatavus, tikandus. Ülejäänud 

monoseemsete tuletiste rühmad on liikmete arvu poolest oluliselt väiksemad, nt ühe põhitähendusega 

lane-tuletisi on kokku 15 (nt taanlane, teadlane), ja-tuletisi on 14 (nt tantsija, 

tellija) ja ik-tuletisi on 13 (nt tarvik, tigedik). Monoseemsete sõnade suhtarvu poolest on 

us-tuletistega võrreldavad lane- ja ik-tuletised (vastavalt 83% ja 81%). Ja-tuletistest on 

monoseemseid palju vähem: 66%. 

Põhitähendusi pole eraldi mõtet kokku lugeda: neid on sama palju kui sõnu endid (vt 

Tabel 8). 

Alltähendused. Kõik monoseemsed sõnad ei ole tähendusnihete suhtes ühtviisi tummad: 

ühe põhitähendusega sõnu, mis on andnud ka alltähendusi, on 171 (26%), neist 18 homonüümi. 

Näiteks on EKSS-is ühe põhitähendusega materjalisõnad taft ja tahkis, mis alltähendusena 

hõlmavad ka tõlgendust 'sellest materjalist tehtud ese/objekt' (ühendatud 

malliga MATERJAL/AINE–ESE). 171 monoseemse sõnaga (neist 68 tüvisõna ja 103 tuletist) 

seostub kokku 245 alltähendust: keskeltläbi 1,4 alltähendust sõna kohta – kui võrdlusaluseks 

võtta kõik monoseemsed sõnad (kokku 658), siis on suhtarv 0,4. Alltähenduste 

osakaal ei sõltu morfoloogilisest struktuurist: nii tüvisõnadel kui ka tuletistel on alltähendusi 

ühepalju, keskmiselt 1,4 sõna kohta (kokku vastavalt 97 ja 148 alltähendust) (vt 

Tabel 8). (Alltähenduste liike EKSS-is on detailselt kirjeldatud ptk 3.1.2.) 

Täiesti monoseemsed sõnad. Enamik valimi 658 monoseemsest sõnast on täiesti monoseemsed, 

millel ei ole esitatud ühtki alltähendust – kokku on selliseid sõnu 487 (74%), 

neist 52 homonüümi. Sama suhe (74%) kehtib kõigi rühmade sees: täiesti monoseemseid 

tüvisõnu on kokku 195 (263-st), nt tele, termos, thriller, sh homonüümid, nt tatar_E2. 

Täiesti monoseemseid tuletisi on 292 (395-st) (vt Tabel 8). Kõige monoseemsemad on 

lane-tuletised (86% – aga neid on valimis vähe, nt tallinlane, teadlane), suhtega kolmest 

kaks on täiesti monoseemsed ka us- ja ik-tuletised (mõlemad 69%, nt targutus, tegelus; 

tammik, tehnik). Ja-tuletised on tähendusnihete suhtes märgatavalt "avatumad": täiesti 

monoseemsed on vaid 43% kõigist (ühe tähendusega) ja-tuletistest, nt termin taandaja 

(keem 'redutseerija'), taidleja ('taidlusega tegeleja, isetegevuslane'), teenistuja ('.. töötaja, 

kes ei tee füüsilist tööd'). Monoseemsete sõnade semantikast on juttu üldiste järelduste 

peatükis (vt ptk 8.8). 

Tabel 8. Monoseemsed (ühe põhitähendusega) lihtnimisõnad eesti keeles 

Monoseemsed lihtnimisõnad Tüvisõnad Tuletised 

Kokku 658 263 (40%) 395 (60%) 

sh us-tuletised 121 (86%) 

69

sh lane-tuletised 15 (83%) 

sh ik-tuletised 13 (81%) 


Põhitähendusi kokku 263 395 

Sh alltähendustega sõnu (kokku 171) 68 (26%) 103 (26%) 

Alltähendusi kokku 97 148 


Sh täiesti monoseemseid sõnu 

(kokku 487) 

195 (74%) 292 (74%) 

sh lane-tuletised 13 (86%) 

sh us-tuletised 84 (69%) 

sh ik-tuletised 9 (69%) 


Kokkuvõtteks. Monoseemsete lihtnimisõnade seas on rohkem tuletisi ja vähem tüvisõnu 

(vastavalt 60% ja 40%). Sama suhe kehtib loomulikult ka põhitähenduste osas. Ka alltähenduste 

osas on pilt sarnane: kummaski rühmas suhteliselt vähe, keskmiselt 1,4 alltähendust 

sõna kohta. Alltähendusi on võimaldanud umbes veerand (26%) monoseemsetest 

sõnadest, täiesti monoseemseid sõnu on kogumassist kolmveerand (74%). 

Homonüümide monoseemia üldisest ei eristu. Alltähendustega homonüüme (kokku 18) ja 

täiesti monoseemseid homonüüme (kokku 52) on suhtarvuna samaväärselt kui nimisõnades 

keskmiselt (vastavalt 26% ja 74%). Valimis on küll monoseemsetel homonüümidel 

alltähendusi pisut rohkem (keskmiselt 1,6 sõna kohta – kokku 30 alltähendust) – vrd nimisõnadel, 

nii tüvisõnadel kui ka tuletistel, keskmiselt 1,4 (vt Tabel 8), aga tundub, et erilisi 

järeldusi ei maksa sellest teha. 

4.3. LIHT- JA LIITSÕNAD. SAGEDUS JA POLÜSEEMIA 

On üldteada, et nimisõnu on eesti keeles (ja teistes meile tuttavamates keeltes) ülekaalukalt 

kõige rohkem – umbkaudu 60–75% sõnade üldarvust. Soome keele kohta on teada, et 

"Nykysuomen sanakirja" (1951–1961) 70 000 lihttüvest on käändsõnu kokku 64,4% (vrd 

verbe 22,6%) (Karlsson 2002: 222–223). Inglise seletussõnaraamatus "Longman Dictionary 

of Contemporary English" (LDOCE, 1978) moodustavad nimisõnad (ja nimisõnafraasid, 

s.t ka liitsõnad) koguni 78% märksõnadest (Wilks jt 1996: 181). Eesti keeles on nimisõnu 

samuti umbes kaks kolmandikku kõigist sõnadest: valimi järgi hinnates vähemalt 

70% (ülevaadet valimist vt ptk 1.4 Tabel 1), eesti keele tesauruses on nimisõnu 66% 

(Kahusk, Vider 2005: 273). Eesti keeles on liitsõnamoodustus väga levinud, nagu ka tüpoloogiliselt 

sarnases soome keeles, kus on umbes 130 000 liitsõna (Karlsson 2002: 222– 

223) ja mis arvatavasti samamoodi on enamikus nimisõnad. 

Sõnaraamat ei peegelda loomuliku keele lihtsõna-liitsõna suhet kuigi täpselt. Leksikograafias 

– eriti ükskeelses sõnaraamatus – on tavaliselt püütud liitsõnade osa piirata ja 

"võimalike liitsõnade määratust hulgast" sisse võtta "üksnes sagedamini esinevad, eeskätt 

70

need, mille tähendus ei selgu osiste tähenduste põhjal" (EKSS: 6). Juhuslikumat laadi (ja 

läbinähtavamad) liitsõnad on ükskeelsest sõnaraamatust välja jäetud. Kakskeelses sõnaraamatus 

võib liitsõnu olla suhteliselt rohkem, kuivõrd märksõnavalikut mõjutab ka sihtkeel. 

EKSS-i selgitus on vastuoluline selles mõttes, et kõige sagedamad liitsõnad keeles 

võivad olla vägagi läbipaistvad, samas kui vähem läbipaistvad võivad olla üsna harvad. 

Liitsõna on terviklik leksikaalne üksus, mis vormiliselt on moodustatud kahest (või rohkemast) 

tüvest ning mis sisuliselt (tähenduse poolest) võib olla rohkem või vähem läbinähtav. 

EKSS-is on liitsõnu, mille kogutähendus ei moodustu osade tähenduste summast, nt 

tark+pea 'tark inimene', tiiva+rips 'flirt', siiski selgelt rohkem on neid liitsõnu, mis on 

(peaaegu) läbipaistvad, nt tapeedi+liim, tennise+pall, tina+hall 'hall nagu seatina' (näited 

on võetud valimi aluseks olnud EKSS-i vihikust). 

Valimi (ja selle aluseks olnud EKSS-i vihiku) põhjal võib välja pakkuda umbkaudse suhte. 

Nimisõnu on vihikus ca 4000, neist lihtsõnu umbes viiendik (21%, s.o valimi 843 sõna) ja 

liitsõnu umbes neli viiendikku (79%, kokku ca 3200), aga võib-olla rohkemgi (ülevaadet 

valimist vt ptk 1.4 Tabel 1). Selline sõnaraamatusuhe – üks lihtsõna nelja liitsõna kohta – 

ei pea aga üldsegi paika keele sagedusloendis, kus olukord on rohkem kui vastupidine. 

Sagedussõnastiku (Kaalep, Muischnek 2002) andmetel on 1000 sagedama sõna hulgas 

nimisõnu pisut rohkem kui kolmandik (36,7% – kokku 367), s.t suhteliselt vähe, arvestades 

nimisõnade koguhulka keeles. Neist rõhuv enamik (91% – kokku 335 sõna) on vormilt 

lihtsõnad: tüvisõnad ja tuletised. Liitsõnu on äärmiselt vähe (9%): kokku 32, nt maa+ilm, 

riigi+kogu, esi+mees, olu+kord, üli+kool, noor+mees jm peamiselt ajakirjanduses esinevad 

sõnad. 1000 sagedama nimisõna hulgas on liitsõnu ainult 7,2% (kokku 72 – esikohal 

äsja loetletud liitsõnad). Sagedusloendi suhe (1000 piires) on seega umbes: üks liitsõna 12 

lihtsõna kohta. 100 sagedama sõna sees on aga üksnes 15 substantiivi (6,6%), vt loendit 

näide (66), kusjuures esimese 20 sekka ei mahu neist ükski (on küll neli prosubstantiivi: 

tema, see, mina, sina; Kaalep, Muischnek 2002: 154–167). Sagedusnimekirja tipus on 

partiklid ja verbid. 

Teatavasti on Zipf (1945) analüüsinud sageduse ja polüseemia suhet. Tema katse näitas, et 

tekstides esinevad sagedamini just need sõnad, millel on rohkem tähendusi. Kognitivistid 

on hiljem sedasama väitnud ümberpööratult: mida sagedam sõna, seda rohkem on tal 

tähendusi. See tähendab, seda käepärasemalt oskab emakeelne kõneleja viidata selle abil 

igasugustele nähtustele (Tragel 2003: 14), sellele uusi tõlgendusi "külge pookida". 

Järgnevas on nimisõna polüseemia muutust võrreldud kahe nimisõnaloendi põhjal: 

esimeses loendis, vt (66), on 15 kõige sagedamat nimisõna, teises, vt (67), on 15 nimisõna 

n-ö sagedussõnastiku lõpust (viimasest sajast). Võrdlusaluseks on EKSS-i sõnakirjeldused. 

(66) 15 sagedamat nimisõna (1.–100.): aasta (26.), mees (34.), aeg (35.), inimene (41.), sõna 

(54.), naine (58.), käsi (70.), päev (72.), kroon (77.), laps (78.), asi (81.), riik (87.), silm (93.), 

töö (95.), elu (98.); 

(67) 15 "viimast" nimisõna (901.–1000.): tervis (949.–962.), kontsert, oht, soomlane, valik 

(kõik 963.–970.), pudel, vabadus (971.–979.), katus, külaline, saamine, teos (980.–986.), 

koridor, rong, õnnetus (987.–993.), kurat (995.–996.), dokument, grupp, hunt (997.–999.) 

Kui sagedama 15 nimisõna polüseemia indeks (vt ptk 4.4) on väga kõrge – 4,9 (s.t 4,9 

põhitähendust sõna kohta) –, siis viimase 15 nimisõna polüseemia indeks on enam-vähem 

valimi põhjal arvutatud (liht)nimisõna polüseemia indeksi (2,6) tasemel, täpsemalt, 2,5 (vt 

Joonis 3). Märgatavalt väheneb ka sõnade osalemine püsiühendites: 15 sagedamat nimisõna 

esinevad kõik mitmete väljendverbide ja fraseologismide koosseisus (on siiski üks 

erand: nimisõna riik), samas viimase 15 hulgast osaleb püsiühendites üksnes kaks nimi- 

71

sõna: katus (fraseologismid katuse alla viima/saama, katuse all olema, uuema aja kõnepruugist 

ka katust pakkuma) ja kurat (kurat temaga, kuradile minema jt). (Märkus: üks 

sõna viimaste hulgast (saamine) ei esine EKSS-is omaette märksõnana.) 

16 

14 

14 

12 

10 

8 

6 

4,9 

1.-100. 

901.-1000. 

4 

2 

0 

2,5 

põhitähendused 

2 

püsiühendid 

Joonis 3. Nimisõna sagedus ja polüseemia eesti keeles 

Kokkuvõttes joonistub nimisõna iseloom välja Zipfi (1949) seaduspära järgides: nimisõnade 

koguarvu suurenedes väheneb pidevalt nende polüseemia määr. Tüvisõnade ja tuletiste 

suhe vaatlusalustes loendites kinnitab samuti Zipfi seadust, mille järgi sagedamad 

sõnad on vormilt lihtsamad kui vähem sagedad sõnad: kui 1000 sagedama sõna esisaja 15 

nimisõna hulgas on ainult 1 tuletis (inimene), siis viimase 15 hulgas juba 8 (tervis, 

soomlane, valik, vabadus, külaline, saamine, teos, õnnetus). Liitsõnu ei ole loenditesse 

haaratud, aga info mõttes olgu nimetatud needki. Kõige sagedamad liitsõnad on (1.–100.): 

maailm (45.), riigikogu (84.) ja olukord (97.); viimase saja (901.–1000.) kolm viimast on: 

rahandusministeerium, tütarlaps, ülevaade (jagavad koos lihtnimisõnadega kohti 979.– 

994.). 

Liht- ja liitvormi seisukohalt olen varem kirjeldanud eesti keele polüseemiat deskriptiivselt 

(arvudes), eesti ja inglise seletussõnaraamatu võrdluses (Langemets 2004b). Sealses materjalis 

oli monoseemseid (ühe põhitähendusega) liitsõnu 95,7%, siinse valimi järgi on monoseemseid 

liitsõnu 95% (vt Tabel 9). Jämedalt väljendudes on liitsõna polüseemia "kaal" 

eesti keeles võrdne lihtsõna ühe tähendusega – arvestades, et 843 lihtsõna on kokku 

andnud 1738 tähendusüksust ning 3200 liitsõna on peaasjalikult monoseemsed. 

Tabel 9. Liht- ja liitnimisõnade polüseemia eesti keeles (ülevaadet valimist vt ptk 1.4 Tabel 1) 

Nimisõnad Lihtsõnad (valim) Liitsõnad 

(valimi aluseks olnud 

EKSS-i vihikust) 

Kokku 843 1 350 26 

sh polüseemseid sõnu 185 (22%) 70 (5%) 

sh monoseemseid sõnu 658 (78%) 1 280 (95%) 

26 

Hinnanguliselt on vihikus kokku ca 3200 liitsõna, aga polüseemia andmed on vaid ühe osa kohta. 

72

Kokkuvõtteks. Eesti nimisõnadest on polüseemne iga viies lihtsõna (22%), liitsõnad on 

valdavalt monoseemsed (95%). Pildina kujutab liht- ja liitsõnade polüseemiat Joonis 4. Kui 

liht- ja liitsõna suhe sõnaraamatus (EKSS-is) on umbes üks lihtsõna nelja liitsõna kohta, 

siis sagedusloendis (1000 piires) on see rohkem kui vastupidine: umbes üks liitsõna 12 

lihtsõna kohta. 

100 

95 

80 

78 

% 

60 

40 

20 

22 

5 

monoseemsed 

polüseemsed 

0 

lihtsõnad 

liitsõnad 

Joonis 4. Liht- ja liitnimisõnade polüseemia eesti keeles (protsentides) 

Kahjuks ei ole võimalik nimisõna andmeid võrrelda teiste sõnaliikidega, sest EKSS-is pole 

kõik sõnad sõnaliigimärgendiga varustatud (tähistamata on verbid, samuti liitsõnad). Võin 

vaid välja tuua mõned äärmused. Kõige polüseemsemad on eesti keeles, otsustades 

leksikograafilise esituse järgi, kaassõnad (90%) ja sidesõnad (73%), mille hulgas monoseemsed 

mõjuvad üldiselt värvilisena: piku, aegus, kamul, elik~ellik, kut (murdesõnad), 

lool, saadetusel (vananenud), ennegu, nigu (kõnekeelsed), otsenagu (harvad). Kõige monoseemsemad 

on eesti keeles hüüdsõnad (85%) ja adverbid (81%), tuletistest abstraktsed 

substantiivid (90%) ja deminutiivid (80%). Adjektiividest ja pronoomenitest on polüseemne 

iga teine sõna (50%), neist omakorda veidi polüseemsemad on arvsõnad (64%) ja 

tuletistest tegijanimed (61%). (Vt ka Langemets 2004b.) 

Hüüdsõnade monoseemsus (siin toodud: 85%) on tinglik ning sõltub otseselt EKSS-i 

esitusest. Valimis on kokku 6 hüüdsõna, millest 5 on täiesti monoseemsed, aga mille 

tähendus on kõigil kuuel vormistatud homonüümina (tiks_E1, tilk_E1, tilks_E1, till_E1, 

tilulii_E1, tere_E1) ning umbes sellises määratluses: "annab edasi X häält/heli". See 

tähendab seda, et nende kõrval on üldjuhul alati teine tähendus, mis on vormistatud teise 

homonüümi, substantiivina (tiks_E2, tilk_E2, tilks_E2, till_E2, tilulii_E2, tere_E2), umbes 

sellises määratluses: "X heli / X-ga seotud heli/moodustis". (Homonüümide esitusest 

EKSS-is vt ptk 3.1.3.) 

4.4. EESTI KEEL JA TEISED KEELED: VÕRDLEVAT LEKSIKOLOOGIAT 

4.4.1. Leksikalisatsioonimallid ehk uute tähenduste vormikülg 

Liitsõnamoodustus ja polüseemia (nagu ka tuletus ja laenamine) on võtted, mida pruugitakse 

uute tähenduste moodustamiseks ehk leksikalisatsiooniks. Keeled erinevad (tüpoloogiliselt) 

selle poolest, millist leksikalisatsioonimalli nad eelistavad kasutada. Kaldumist 

polüseemia suunas on täheldatud nii prantsuse kui ka inglise keeles (vt nt Čermák 2002, 

73

Koch 2001). Čermák (2002) on polüseemiat analüüsinud suurte ükskeelsete seletussõnaraamatute 

põhjal, milles tähendusi on esitatud traditsioonilisel, tähendusi loetleval viisil 

(sellest esitusviisist on detailselt juttu ptk 3.1). Čermák võrdles 10 tavalise nimisõnatüve 

(pea, nina, silm, keel, süda, koer, kass, puu, kivi, vesi) 27 leksikograafilise esituse põhjal 

kolme sõnamoodustusviisi (polüseemia, tuletus ja sõnade liitmine) esinemust eri tüüpi 

keeltes – inglise (isoleeriv või analüütiline), soome (aglutineeriv) ja tšehhi (flektiivne) 

keeles. Tema andmetel on polüseemiat kõige rohkem isoleerivat/analüütilist tüüpi (inglise) 

keeles ja kõige vähem flektiivses (tšehhi) keeles. Aglutineerivat tüüpi (soome) keel jääb 

nende vahepeale. Aglutineeriv (soome) keel on esikohal liitsõnade poolest, flektiivses 

(tšehhi) keeles on kõige rohkem tuletisi. 

Silvi Vare on kinnitanud, et liitmist on ka eesti keeles kindlasti rohkem kui tuletust. Väidet 

toestab liht- ja liitsõna sõnaraamatusuhe – üks lihtsõna nelja liitsõna kohta (ptk 4.3). Samas 

on rohkesti ka segamoodustusega keelendeid, kus ühtaegu on rakendunud nii tuletus kui ka 

liitmine, nagu sõnaühendist lähtuvad komplekskeelendid (suureruuduline, allaandmine, 

keelepeksja). 28 Polüseemia osas võib arvatavasti pakkuda, et eesti keel on umbes samas 

positsioonis nagu soome keel, s.t polüseemiat on mõnevõrra – aga ainult mõnevõrra – 

vähem kui inglise keeles. (Pisut allpool kinnitab seda eesti keele polüseemia indeks.) 

Mõneti võib leksikalisatsioonimalli valik (või vähemalt soovitamine) sõltuda ka keelekorraldusest. 

Veski ja Aaviku seisukohti olen vahendanud sissejuhatavas peatükis (vt ptk 

1.2), aga siin on sobiv koht veel kord Veskit tsiteerida, kellele polüseemia sugugi ei 

meeldi: 

Indoeuroopa keeled, nagu vene, samuti saksa, prantsuse, inglise jt keeled, väljendavad 

ulatuslikult ühe nimisõnavormi kaudu kahte sisu: 1) TEGEVUST ja 2) TEGEVUSE TULEMUST, 

nt vene udobrenie tähendab 'väetamist' ja 'väetusainet'. Eesti keeles on kummagi sisu 

tähistajaks eri tuletusvorm: -us (TEGEVUS) ja -is (TEGEVUSE TULEMUS), näiteks ehitus ja 

ehitis, asutus ja asutis". (Veski 1958 [1955]: 216) 

Veski meelest peab ühe nimisõnavormi sisu olema võimalikult täpne ning kuna eesti keel 

on tuletusvõimaluste poolest võrdlemisi rikkalik, siis "mõnes suhtes on ta võimeline sõnu 

näiteks samatüveliste tuletiste kaudu isegi mitmekülgsemalt vormistama kui indo-euroopa 

keeled" (Veski 1958 [1956b]: 245). TEGEVUSELE ja TEGEVUSE TULEMUSELE on hõlpus anda 

erinev sõnakuju. Näiteks: 

sättimine – säte; käsitus – käsitlus – käsitelu; käitamine – käitus – käitis; avaldamine – 

avaldus – avaldis; kujutus – kujutis – kujutlus – kujutelm; istumine – istung – istuk – istik; 

peletus – peletis jt (Veski 1958 [1956b]: 245) 

Veski kritiseerib Elmar Muugi "Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu" (VÕS, 1953) koostajaid, 

kes on "indo-euroopa keelte eeskujul .. is-tuletised surunud minimaalseisse raamidesse 

ja omistanud us-sõnadele tavaliselt kaks tähendust – TEGEVUST kui ka KONKREET- 

SUST väljendava" (Veski 1958 [1956b]: 245-246). Näiteks sõnades: 

kohustus, saavutus, rõivastus, joonistus, rühmitus, pühendus, läkitus, asutus jne (Veski 1958 

[1956b]: 246) 

Aavik pidas tuletiste rohkust keeles ühekülgseks ja taunitavaks, sest "tekib liiga palju lähikõlalisi 

ning väheväärtuslikke tuletussõnu" (Aavik 1932: 18-19). 

Osalt jätkub veskilik suund ka tänapäevastes õigekeelsussõnaraamatutes, mille viimastes 

väljaannetes (ÕS 1999 ja 2006) on sobimatuks tunnistatud hulk uusi nimisõnatähendusi 

27 

28 

Vasted eestindatud. 

Väljavõte Silvi Vare kirjast autorile (13.1.2004). 

74

(kokku 112 nimisõna). Keelekasutajail on raske eristada tuletiste hüvis, hüvitis ja hüvitus 

"õigeid" tähendusi – ikka kipub üks nimisõnavorm, harilikult us-tuletis, teiste üle domineerima 

ja polüseemselt käibima. Lisaks tuletistele, kus soovitatakse kasutada täpseid 

tuletusvorme, tõrjutakse ka mitmesuguseid tähendusi, mis mingil põhjusel eesti keelde 

tükivad. Enamasti kontaktkeelte mõjul, aga vähemalt osaliselt tundub seda õigustavat 

teatav universaalne uute tähenduste tekkimise mall, kui mõelda süstemaatilisele polüseemiale. 

(Sellest lähemalt allpool, vt ptk 8.9.) 

Koch (2001) seletab polüseemia esinemust keeles sisu ja vormi läbipaistvuse skaala abil 

(vt Joonis 5). Keeltes, mille sisu ja vormi läbipaistvuse aste näib olevat vähenenud, nagu 

prantsuse ja teistes romaani keeltes, ka inglise keeles, on polüseemiat suhteliselt rohkem. 

Keeltes, mis leksikalisatsioonimallina kasutavad pigem tuletust ja liitmist, nagu saksa 

keeles, on polüseemiat suhteliselt vähem. Sedasama kinnitavad ka Čermáki (2002) 

tulemused. Mitmesugused liitumid on tüüpiliselt selgemad, läbipaistvamad (motiveeritumad) 

kui tüvisõna vormiga polüseemsed sõnad. Kochi (2001) esitatud sisu ja vormi läbipaistvuse 

skaalal paikneb polüseemia peaaegu selle kõige n-ö pimedamas otsas (vt Joonis 

5, varjundatud halliga). Kõige selgemad ja läbinähtavamad on Kochi järgi fraseologismid 

ja sõnaühendid, neile järgnevad liitsõnad, seejärel tuletised jm nähtused. Samas, arvestades 

süstemaatilise polüseemia reeglipärasust, võiks süstemaatilise polüseemia mallide 

tuvastamine ja kirjeldamine tegelikult oluliselt vähendada polüseemia läbipaistmatust. 

– + 

arv/ 

sugu 

tuletus 

läbipaistmatu 

polüseemia 

toonivaheldus 

tüvekordus 

liitmine 

sõnaühend 

fraseologism 

Joonis 5. Läbipaistvuse (motiveerituse) skaala (Koch 2001: 1162) 

Eesti keele seisukohalt tunduvad küll liitsõnad olevat kõige läbipaistvamad – fraseologismide 

puhul tuleb ju toetuda juba n-ö järgmisele astmele, metafoorsele või metonüümsele 

seosele otsese tähendusega. Läbipaistvaks on üldiselt peetud fraseologisme, kus 

metafoorne side otsese tähendusega on ilmne (nt pärivett ujuma), ja läbipaistmatuks neid, 

kus üldmõistetav ühendus puudub (nt hambasse puhuma). Igal juhul on tõestatud, et 

vormilt analüütilise(ma)d ja seevõrra läbipaistvamad liitsõnad on eesti keeles märgatavalt 

monoseemsemad kui lihtnimisõnad (vt ptk 4.3). 

4.4.2. Polüseemia indeks 

Olen püüdnud eesti keele polüseemiat (EKSS-ist lähtuvalt) kvantitatiivselt hinnata muude 

sõnaraamatute põhjal, aga tuleb üldiselt öelda, et väga raske on leida ühtset võrdlusalust. 

Sageli ei avaldata sõnaraamatute kohta täpseid mahtu puudutavaid andmeid või tehakse 

seda reklaami nimel pisut iseäralikul moel (näiteks mainides, et sõnaraamatus on N arv 

tähendust, samas ei saa kuskilt teada, kui suur on märksõnastik). Vahel on kirjanduses 

esitatud andmeid 2. tähenduse olemasolu kohta (nt Webster7: 60 000 märksõna, 21 488 2. 

tähendust, vt Ravin, Leacock 2000: 1). 

Polüseemia indeksit on (leksikograafias) arvutatud märksõnade ja tähenduste suhte järgi, 

enamasti loetakse ära põhitähenduste arv ühe märksõna kohta. Suhet võib põhimõtteliselt 

75

arvutada kahel viisil: monoseemseid sõnu kaasa arvates või ilma nendeta. Tulemuseks 

saadakse kas siis kõigi sõnade polüseemia indeks või polüseemsete sõnade polüseemia 

indeks (kahtepidi on esitatud näiteks WordNeti statistikat). Ühelt ja samalt aluselt on 

võimalik võrrelda kõigi sõnade, samuti nimisõna andmeid eesti keeles (autori andmete 

põhjal) ja inglise keeles (WordNeti põhjal) 29 (vt Tabel 10). 

Eesti keeles (resp. EKSS-is) on polüseemne ligikaudu iga kümnes sõna: 137 767 

märksõnast on enam kui ühe põhitähendusega sõnu kokku 14 432 (10,5%). Kokku on 

(nummerdatud) põhitähendusi 149 328 (EKSS-i elektroonilise teksti põhjal). Nende 

andmete põhjal on kõigi sõnade polüseemia indeks eesti keeles 1,08 (vt Tabel 10). Inglise 

keele kõigi sõnade polüseemia indeks (WordNeti nelja sõnaliigi põhjal) on 1,51. See 

tulemus kinnitab omakorda, et üldiselt on inglise keeles polüseemiat rohkem kui eesti 

keeles. Kui aga võrrelda nimisõnu, mitte kõiki sõnu, aga eriti polüseemseid nimisõnu, siis 

muutuvad kahe keele näitajad mõnevõrra sarnasemaks. Kõigi nimisõnade polüseemia 

indeks on eesti keeles 1,16 ning inglise keeles 1,23. Sellest võiks järeldada, et nimisõna 

roll tähenduse vahendajana on kahes keeles suhteliselt sarnane. (Ilmselt on siiski ka see 

vahe veidi suurem, kuivõrd valimi aluseks olnud materjalis on üle loetud vaid osa liitsõnu, 

vt ptk 1.4 Tabel 1). Mis puutub polüseemsetesse (liht)nimisõnadesse, siis osutub, et nende 

polüseemia indeks on ligilähedane: eesti keeles 2,6 ja inglise keeles 2,77. Kvantitatiivsete 

andmete põhjal võiks niisiis öelda, et eesti (liht)nimisõna polüseemia ei erine oluliselt 

inglise nimisõna polüseemiast: (liht)nimisõnade ja nendega seostatud tähenduste hulk on 

suhteliselt võrdväärne mõlemas keeles ehk teisisõnu, kui keeles on olemas teatav hulk 

(liht)nimisõnu, siis seostub nendega enam-vähem ettearvatav hulk tähendusi (kasutusi). 

Čermák (2002) päris nii ei väitnud, aga tema uuriski eelkõige kolme leksikalisatsioonimalli 

osatähtsust tüpoloogiliselt erinevates keeltes. 

Tabel 10. Polüseemia indeks eesti ja inglise keelevaras 

Allikas 

Märksõnade 

arv 

Põhitähenduste 

arv 

Polüseemia 

indeks 

kõik sõnad (EKSS, A–Y) 137 767 149 328 1,08 

kõik sõnad (WordNet, 4 peamist 

sõnaliiki) 

eesti nimisõnad, sh monoseemsed (k.a 

liitsõnad) 

inglise nimisõnad, sh monoseemsed 

(WordNet) 

eesti polüseemsed lihtnimisõnad 

(valim) 

inglise polüseemsed nimisõnad 

(WordNet) 

155 327 234 534 1,51 

2 194 2 556 1,16 

117 097 144 029 1,23 

185 476 2,6 

15 776 43 783 2,77 

Kas nimisõna iseenesest on rohkem või vähem polüseemne kui teised sõnaliigid, selles 

suhtes andmed veidi lahknevad. Üldiselt on levinud seisukoht, et kuna nimisõna tüüpilised 

referendid on suhteliselt konkreetsed – pärisnime puhul enamasti ainukordsed –, siis on 

nimisõnal suhteliselt vähem tähendusi kui näiteks verbidel või leksikaalselt tühjavõitu 

29 

WordNeti statistikat vt http://wordnet.princeton.edu/man/wnstats.7WN (6.12.2006). Varasemaid andmeid 

on sõnastike võrdlemisel kasutanud näiteks Stevenson (2003: 41). 

76

asesõnadel. Arvutileksikograafias hästi tuntud ükskeelse sõnaraamatu LDOCE andmetel 

on inglise keeles nimisõna kõige vähem polüseemne sõnaliik: kõige polüseemsemad on 

adverbid, siis verbid ja adjektiivid (Stevenson 2003: 41). WordNeti statistika pingerida 

pisut erineb: kõige polüseemsemad on verbid, nimisõnad on teisel kohal, siis adjektiivid ja 

adverbid. Eesti keele sõnaliikide kohta ei ole kahjuks praegu võimalik selliseid andmeid 

tuua (EKSS-is pole kõik sõnad sõnaliigimärgendiga varustatud – sellest oli põgusalt juttu 

juba eespool). 

Põhilise erinevuse inglise keelest "toodavad" niisiis eesti keeles liitsõnad, mille polüseemia 

indeks on 1,06 (valimi aluseks oleva EKSS-i 21. vihiku umbes 3200 liitsõnast on liitsõnade 

baasi sisestatud 1350 liitsõna, millel kokku on 1432 põhitähendust); teistel andmetel isegi 

1,04 (249 liitsõna, 260 põhitähendust, vt Langemets 2004b). 

*** 

Enne sõnatähenduste juurde asumist järgmistes peatükkides on ülevaatliku tabelina kokku 

võetud selles peatükis eesti nimisõna polüseemia kohta räägitu, lähtudes nimisõna morfoloogilisest 

struktuurist ja polüseemia leksikograafilisest esitusest (vt Tabel 11). 

Tabel 11. Eesti keele nimisõna polüseemia (deskriptiivne kokkuvõte) 

Nimisõnad 

Tähelepanekud morfoloogilise struktuuri järgi 

Polüseemsed sõnad 

tüvisõnu ja tuletisi umbes ühepalju 

põhitähendused 

tuletistel pisut vähem 

polüseemia indeks 

(= põhitähendusi sõna kohta) 

alltähendused 

Monoseemsed sõnad 

alltähendused 

täiesti monoseemsed sõnad 

tüvisõnadel 2,7, tuletistel 2,5, liitsõnadel 1,06 

(vrd inglise keeles 2,77) 

tuletistel palju vähem 

lihtsõnadest tuletisi rohkem kui tüvisõnu, 

liitsõnad valdavalt monoseemsed 

tüvisõnadel ja tuletistel võrdselt 

tüvisõnu ja tuletisi umbes ühepalju 

77

5. NIMISÕNA TÄHENDUSSUHTED 

Kui eelmises peatükis (ptk 4) iseloomustasin eesti lihtnimisõna polüseemiat leksikograafilise 

esituse, mikro- ja makrostruktuuri seisukohalt (polüseemia-monoseemia-homonüümia), 

siis siin on vaadatud tähenduse sisse. Nimisõnatähenduste analüüsimisel olen toetunud 

generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995, vt ka 2.2.6) raames sõnastatud 

semantikamudelile (5.1), täpsemalt, selle ühele komponendile, kvaalistruktuurile (5.2). 

Analüüsis olen lähtunud nimisõnade LIIGISUHTEST (5.4), täpsemalt, selle vaheldumisest ühe 

sõna piires (nt ESE ja TEGEVUS) ehk esialgsest tähenduspaaride loendist (5.5). 

5.1. GENERATIIVSE LEKSIKONI TEOORIA: NIMISÕNA SEMANTIKAMUDEL 

Generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995, vt ka 2.2.6) generatiivsuse idee toetub 

eeldusele (mis sobitub ka kognitiivse lingvistika seisukohaga), et kõik loomuliku keele 

sõnad on polüseemsed. Teataval hetkel, teatavas keelelises (ja pragmaatilises) ümbruses on 

sõnad võimelised uu(t)eks tõlgendus(t)eks, genereerima uusi kasutusi (muidugi, genereerib 

inimene, mitte leksikon, vrd Vainik 1992). See, et sõnaraamatud seda ei kajasta või teevad 

seda lünklikult, ei sega loomulikku keeletarvitust. Traditsioonilised sõnaraamatud on 

jäädvustanud sõna (sünkroonilise) hetkeseisu, mis staatilise pildina jätab palju peitu. Kui 

analüüsida nähtavat infot paljude (ühte leksikaalsesse rühma kuuluvate) sõnade peal, võib 

leida ka peidus olevat, mis nõnda tuletatuna võib kehtida kogu rühmas (kui ähmased 

servad välja jätta). S.t sõna võib nagu reegli järgi omandada tõlgenduse, mis on teisel sõnal 

juba kirjeldatud, kui ta kuulub samasse rühma (semantilisse tüüpi) ja satub (keeleliselt) 

sarnasesse kasutuskonteksti. Seda omadust – hõlmata (või võimaldada) tähenduse eri 

vaatenurki – on vähemalt alates Apresjanist (1974, vt ptk 2.2.4) peetud nimisõna semantiliseks 

eripäraks. Et säärast nimisõna generatiivsust ette aimata ja analüüsida, on Pustejovsky 

(1995) välja pakkunud semantikamudeli, millega lauseanalüüsi kaasatakse (sõnaraamatus 

kodeeritud) nimisõna (resp. nimisõnarühma, semantilise tüübi) leksikaalne info, 

mis on oluliseks tunnistatud. Seega, verbide kõrval, millest lauseanalüüs tavaliselt lähtub, 

"märgatakse" ka muude osaliste semantilist panust. Nimisõna (üldisemalt: leksikaalse 

üksuse) semantikat kirjeldatakse nelikstruktuurina: 

1) LEKSIKAALNE TÜÜBISTRUKTUUR: kirjeldab leksikaalse üksuse pärilust (ingl lexical 

inheritance), tema asendit üldises semantiliste tüüpide hierarhias. 

2) ARGUMENDISTRUKTUUR: kirjeldab leksikaalse üksuse seost süntaksiga. Nimisõna 

tähendus seotakse kontekstiga ehk, teisisõnu, nimisõnasse olemuslikult kodeeritud info (= Q) 

seostatakse verbiga, mille laiend nimisõnafraas on; 

3) SÜNDMUSESTRUKTUUR (ingl event structure): kirjeldab sündmust (sündmuse tüüpi, nt 

SEISUND, PROTSESS, ÜLEMINEK, sh sisemisi sündmusestruktuure), millega nimisõna on 

seotud; 

4) KVAALISTRUKTUUR (qualia-struktuur): kirjeldab asja (entiteedi) olemust, hõlmates 

omakorda nelja tähendussuhet ehk qualia-rolli; 

Polüseemia käsitlemiseks on kõige olulisem kvaalistruktuur, mis nimisõna tähenduse omakorda 

komponentideks lahutab. Pustejovsky esindab enda sõnutsi konservatiivset dekompositsiooni: 

leksikaalseid üksusi on vaid minimaalselt lahutatud teatavatesse struk- 

78

tuuridesse, mis siiski rahuldavad lauseanalüüsi (kuidas täpsemalt, sellest on kõrvalepõikena 

juttu ptk 5.2.3). Kui Pustejovsky kasutab nimisõna kvaalistruktuuri lauseanalüüsi 

abivahendina, siis leksikograafias – nt andmebaasis SIMPLE (vt ptk 3.6.2) – on seda kasutatud 

polüseemia analüüsimiseks ja sõna semantika esituse korrastamiseks keelevaras. 

Leksikaalsemantilist ja (meta)leksikograafilist pilti on silmas peetud ka siinses töös. 

5.2. KVAALISTRUKTUUR 

Nimisõnu on üldiselt peetud kõige kergemini määratletava tähendusega sõnaks, sest nende 

tähenduses saab suhteliselt hõlpsalt tuvastada teatavad tuumelemendid, nn tähenduse 

olemuslikud küljed. Samas on Goddard (1998: 228) pidanud niisugust semantiliste detailide 

rohkust asjaoluks, mille tõttu näiteks esemesõnad on oma tähenduselt palju keerulisemad 

kui abstraktsed mõisted. EKSS-i algusaegadel on Kont ja Pikamäe (1962: 124) selgitanud, 

mida kujutab endast filoloogiline seletus, mida kasutatakse tähenduse avamiseks 

seletavas sõnaraamatus: "Siiski tuleb .. rakendada ka entsüklopeedilise seletuse elemente", 

kusjuures entsüklopeedilist on iseloomustatud kui seletust, mis "kirjeldab olevust, eset, 

nähtust ennast, loetleb tema olulised tunnused". 

Semantika traditsioonis on sõnatähenduse kõige tähtsamaks aspektiks peetud liigitavat 

(taksonoomilist) tähendussuhet, millest lähtuvalt on üles ehitatud leksikaalse hierarhia 

tüüpi keelekogud (vt ptk 3.2). WordNeti (Miller 1990, Fellbaum 1998) ülesehituses on 

püütud arvestada omaaegse psühholingvistika uurimistulemusi: eeldatud on, et inimese 

peas on tähendusega sõnadest koosnev võrgustik, kus üksuse tähenduse määrab – nagu 

üldse strukturaalses semantikas – eelkõige tema koht leksikaalses hierarhias. Tähendusega 

sõnadest pannakse kokku tähendusega laused. Näiteks saab liigitava sõnahierarhia toel teha 

otsustusi nagu "spanjel haugub, klähvib jne, sest spanjel on koer" või "spanjel põlvneb 

hundist, sest spanjel on koer ja koerad on peamiselt hundist põlvnevad koduloomad", kui 

toetuda näiteks EKSS-i seletustele. Liigitav tähendussuhe on paljuski hästi sobinud nimisõnade 

jaoks, mida on harilikult keeltes ka kõige rohkem. Aja jooksul on kogetud, et ühestainsast, 

liigitavast suhtest jääb väheks (seda on hiljem välja toonud ka WordNeti koostajad 

ise, vt nt Fellbaum 1998: 11 jj). 

Pustejovsky (1995) on asja (entiteedi) olemuse täielikumaks kirjeldamiseks välja pakkunud 

kvaalistruktuuri, kus lisaks liigitavale suhtele, mida generatiivse leksikoni teoorias on 

nimetatud LIIGISUHTEKS, 30 on kaasatud veel kolm tähendussuhet: MOODUSTAJASUHE, EES- 

MÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE. Üldine põhimõte on, et nimisõna tõlgendatakse kui sündmust 

(ingl event) vastavalt tegevustele ja omadustele, mis temaga tüüpiliselt seotud on. Joonis 6 

kirjeldab lihtsustatult kvaalistruktuuri formaalset esitust semantikamudelis. Nimisõna 

(leksikaalset üksust) iseloomustab (lisaks argumendistruktuurile) neli olulist tähendussuhet 

(nn kvaalisuhet 31 ): 

nimisõna 

(ARGUMENDISTRUKTUUR) 

KVAALISTRUKTUUR = LIIGISUHE = mis X on 

30 

31 

Varem olen kasutanud otsetõlget VORMISUHE (form, vt Langemets 2002, 2004a), aga LIIGISUHE tundub 

terminina läbipaistvam. 

Vrd ladina keeles: qualis, quale 'milline, mis tüüpi, (nii nagu)'; qualia 'omadused, laadid, väärtused'. 

Sama tüvi esineb ka võõrsõnas kvaliteet. 

79

MOODUSTAJASUHE = millest X on tehtud 

EESMÄRGISUHE = X-i eesmärk/funktsioon 

PÕHJUSSUHE = kuidas X on saadud/tekkinud 

Joonis 6. Leksikaalse üksuse kvaalistruktuur (X – entiteet) 

Iseenesest ei ole selline nimisõnatähenduse tuumelementide idee uus, vaid lausa vastupidi: 

väga vana, üle võetud n-ö otse Aristoteleselt (vaheinspireerijaks Moravciku (1975 jt) käsitlused, 

viidatud Pustejovsky 1995). Aristoteles on oma "Metafüüsikas" seletanud maailma 

asjade olemust nelja liiki põhjuslikkuse (kr aitia) abil: 32 

1) vormiline põhjus (Pustejovskyl: LIIGISUHE) – asju saab seletada nende olemuse kaudu 

(olemus, eeskuju ja vorm) ehk selle kaudu, mis teeb asjad selleks, mis nad on (kr eidos 

'olemus', morphē 'vorm', ld causa formalis); 

2) aineline põhjus (MOODUSTAJASUHE) – asju saab seletada nende mateeriaga, materjali 

eripäraga (kr hyle 'puit (mets), ehitusmaterjal; aine', ld causa materialis); 

3) otstarbepõhjus (EESMÄRGISUHE) – asju saab seletada asjade eesmärgi, funktsiooni kaudu 

(kr telos 'siht, otstarve, lõpp', ld causa finalis); 

4) toimimise põhjus (PÕHJUSSUHE) – asju saab seletada nendele mõjuva välise jõu või 

toime kaudu (kr kinun, vrd kinēma 'liikumine, liigutamine', kinein 'liikuma, liigutama', 

ld causa efficiens). Asjade tekkimises eristas Aristoteles asju, mis tekivad ise – need on 

loomulikud asjad (nt loodus, elusolendid) – ja asju, mis tekitatakse kunstlikult kellegi 

poolt (nt esemed). 

Kolm "uut" tähendussuhet – MOODUSTAJASUHE, EESMÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE – pole 

Pustejovsky (1995: 76, 85 jj) meelest leksikaalse semantika formaalsetes mudelites seni 

piisavalt tähelepanu pälvinud, kui ometi on see info üldjuhul sõnaraamatutes (resp. sõnasemantikas, 

semantika süvastruktuuris) olemas – vähemalt implitsiitselt. Pustejovsky on 

väitnud, et "suur osa lause struktuuri puudutavast infost on kõige paremini kodeeritud 

leksikaalsest perspektiivist lähtudes" (Pustejovsky 1995: 5), mis tähendabki seda, et sõnaraamatusse 

on koondatud kogu vajalik tähendusinfo või on see sinna koondunud implitsiitsena. 

Teoorias on eeldatud, et kui sõnaraamatu siht on seletada sõnade tähendusi, siis on 

seal keele semantiline struktuur eksplitsiitselt nähtav ja uuritav, s.t "sõnatähendused 

peaksid kuidagimoodi peegeldama kognitiivse süsteemi mõistelisi süvastruktuure" (Pustejovsky 

1995: 5-6). Muidugi, sõnaraamat ei saa olla mis tahes sõnaraamat, vaid mahukas 

ükskeelne üldkeele sõnaraamat, varustatud semantilise infoga (resp. seletustega) ja näitematerjaliga 

– nagu EKSS. Ning kuna "semantikat ei saa täiesti lahutada teda kandvast 

struktuurist" (Pustejovsky 1995: 5–6), siis tuleb tähelepanu pöörata ka süntaktilistele struktuuridele 

(seda rolli täidab nimisõna semantikamudelis argumendistruktuur A, vt ptk 5.1). 

(Olgu vahemärkusena öeldud, et enamiku süntaktiliste teooriate järgi on lause struktuur 

sõnade semantiliste ja kombinatoorsete omaduste peegeldus või projektsioon, aga Pustejovsky 

rõhutab selle esil-olekut (kodeeritust) sõnaraamatus.) 

Leksikaalsemantikas analüüsitakse sõnatähendusi ja (süstemaatilist) polüseemiat kui 

(kvaalistruktuuri) tähendussuhete kombinatsiooni. Nelja tähendussuhte võimalikke kooslusi 

semantiliselt eri tüüpi nimisõnades, nt INIMENE, ESE, ASUTUS, kujutab (lihtsustatult) 

Joonis 7. Näiteks asutusesõnad hõlmavad lisaks LIIGISUHTELE (joonisel pidevjoonega) harilikult 

ka kolme ülejäänut tähendussuhet (joonisel katkendjoonega). Kui sõna on polüseemne, 

nagu asutusesõnad sageli on, siis võib ta hõlmata mitut eri LIIGISUHET, ja kui mitu 

32 

Tänan Jaan Unti kreeka täpsustuste eest. Ladina vasted on võetud Helmuth Seideli raamatust (Seidel 

1984: 43). 

80

sõna hõlmavad sarnast suhet, siis on tegemist süstemaatilise polüseemiaga. Siinses töös ptk 

7.2 ja mujal analüüsitud ASUTUSE-tõlgenduste põhjal on asutusesõnade süstemaatiliseks 

polüseemiaks määratletud muuhulgas tähendusvaheldused KOHT_HOONE–ASUTUS, KOHT/- 

ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE, ABSTR/KONKR–ASUTUS ja KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS 

(SÜNDMUS) (vt mallide loendit Lisa 1; vt ka näiteid teater (145) ja kool (146)). Seega võib 

asutusesõna tähistada ka muid LIIGISUHTEID: HOONET, INIMESI, muid objekte (ABSTR- 

/KONKR, sh ESE), samuti TEGEVUST (SÜNDMUST). Näiteks telefon võib olla nii ESE ('seadis, 

telefoniaparaat') kui ka ASUTUS (liitsõna järelosana: 'teenustelefon', nt erootikatelefon, nõuandetelefon). 

Kuigi Pustejovsky (1995) huvitub eelkõige süntaksianalüüsist, on teooriat 

rakendatud ka polüseemia seletamisel ja leksikograafilisel esitamisel (näiteks projektis 

SIMPLE, vt ptk 3.6.2). Asutusesõnade eri tõlgendusi ASUTUS ja ESE võib siduda ühisel 

tegevusel (tegevuse vahendil) põhinev EESMÄRGISUHE (= rääkima, helistama) (vt Joonis 7): 

telefoni kui ESEME mõte on sellega helistada, -telefoni kui ASUTUSE mõte on pakkuda 

helistamise teenust, mis vältimatult seostub telefoni kui esemega (peegeldades sellisena ka 

asutusesõna MOODUSTAJASUHET ehk seda, millest ASUTUS koosneb). Sama EESMÄRGISUHE 

võimaldab seletada ka nimisõna TEGEVUSE-tõlgendust fraasis sulle on telefon ('telefonikõne', 

KÕNETEGU) ehk ümberöeldult: 'sulle helistatakse'. Kvaalistruktuuri terminites on 

seletatud peamiselt metonüümseid ülekandeid, aga ka metafoorseid (nt Nimb, Pedersen 

2000). 

LIIGISUHE MOODUSTAJASUHE PÕHJUSSUHE EESMÄRGISUHE 

(ENTITEET) 

KONKREETNE ESITUS OMADUS ABSTRAKTNE SÜNDMUS 

INIMENE ESE ASUTUS 

Joonis 7. Nimisõna semantikamudel. Pidev joon tähistab LIIGISUHET, katkendjoon muid 

tähendussuhteid: MOODUSTAJASUHET, PÕHJUSSUHET ja EESMÄRGISUHET 

Enne LIIGISUHTE-põhise analüüsi (5.4 jj) juurde asumist on nelja tähendussuhet lähemalt 

iseloomustatud (5.2.1 ja 5.2.2). Ettekujutuse sellest, kuidas kvaalistruktuur peaks 

süntaksianalüüsis töötama, annab ptk 5.2.3. 

5.2.1. LIIGISUHE 

LIIGISUHE (ingl form) määratleb, mida nimisõna tähistab, mis objekt on, esitab nimisõna 

osutussisu (ehk referentsiaalse tähenduse). Tüüpiliselt vastab nimisõna seletus küsimusele 

mis see on Uurimustest on teada, et 90% nimisõna definitsioonidest sisaldab niisugust 

semantilist klassimääratlust, genus't (Wilks jt 1996: 164). S.t peaaegu alati esineb 

tähenduse seletuses üks teine nimisõna, mille abil tähendust määratletakse, mis on 

kirjeldatava nimisõna ülemmõiste, vt (68) (näites alla joonitud). Teisisõnu, (ühe tasandi) 

leksikaalne üksus on (teatavas mõttes) sama mis (üldisema, ülatasandi) leksikaalne üksus, 

nagu tamm on sama mis puu, vt näide (23), jne. Sellise samasuskriteeriumi olemasolu on 

81

peetud nimisõna semantika peamiseks eripäraks (Baker 2003: 95–96). Samasuskriteerium 

teeb võimalikuks üksikindiviidi tuvastamise, loendatavuse ja mõõtmise, aga sellega kaasneb 

alati teatav osutuse hägusus (Quine 2005 [1960], vt ptk 2.2.1). 

(68) talent_H1 1 OMADUS eriti suur võimekus 

talent_H1 2 INIMENE silmapaistvalt andekas inimene 

tee_H2 1 MATERJAL/AINE teepõõsa lehed ja pungad .. || TAIM teepõõsas 

tarastus TEGEVUS tarastamine; ESE_INSTRU tara (1. täh) 

Liigitavad taksonoomiad on arvutilingvistikas üsna tavalised, kuna teoreetilises lingvistikas 

on neid tihtilugu ignoreeritud või pole peetud neid piisavalt oluliseks. Harilikult on 

leksikaalset hierarhiat (ehk ontoloogiat) peetud hüperonüümsete suhete ja sünonüümide 

(sünohulkade) esituseks, kuid keelekasutuses see sünonüümia sageli ei toimi (näiteks võib 

üks ja sama sõna osutada osale või tervikule jpm). Hanks (2008) on väitnud, et täieliku, 

sünohulkadesse organiseeritud leksikaalse hierarhia (nt WordNet, vt ptk 3.2) asemel on 

leksikaalsemantikas (ja leksikograafias) sageli rohkem kasu lineaarsetest sõnarühmadest. 

Sellised rühmad hõlmavad küll samuti semantiliselt sarnaseid, semantilistesse tüüpidesse 

koondatud sõnu (aga mitte hierarhiliselt), aga mis olulisem: nende süntagmaatiline roll 

lausungis on sarnane ning teataval viisil käivitavad nad lausungis teiste sõnade/sõnarühmade 

(nt verbide) samalaadseid tõlgendusi (sellest tuleb juttu ptk 5.2.3). Omaette 

küsimus on püsiühendite (avatuse-jäikuse) probleem. 

Hanks (2008) on õhutanud kasutama semantilisi tüüpe (LIIGISUHET) ka (inglise) leksikograafias, 

näiteks uut tüüpi, nn mallide sõnaraamatus ("Pattern Dictionary of English"), kus 

korpusepõhiselt ja generatiivse leksikoni teooriale toetudes on täielikult ära kirjeldatud iga 

verbi iga harilik (normal) tähendus. Mall koosneb verbivalentsidest, mille juures on esitatud 

semantilised tunnused jm oluline info. Mall seob sõnatähenduse pigem kontekstiga 

kui käsitleb seda omaette, isoleeritult. Argumendi semantiline tüüp on esitatud mahuka 

ontoloogia kaudu. Mallisõnaraamat, mis on verbisõnaraamat, on mõeldud kasutamiseks 

automaatsel analüüsil, s.t lahendada on püütud sõnatähenduse ühestamise probleemi, aga 

ka keeleõppes. 

Leksikograafiat ja lingvistilist teooriat pole kunagi olnud kerge kokku viia, aga Hanks on 

seda katsetanud varemgi. 33 Traditsiooniline keelevara (nii sõnaraamatud, tesaurused kui ka 

grammatikad) on suhteliselt kehvasti saanud/osanud väljendada keele sõnavara olemust, 

mida Hanksi meelest iseloomustab kõige paremini hiiglaslik võrgustik, kus nähtub, kuidas 

mõned üksused on omavahel tihedamini seotud kui teised. Osalt on sõnavara puuduliku 

kirjelduse põhjuseks andmete kättesaadavus (see puudutab varasemat, korpuslingvistika 

eelset või algusjärgu aega), aga osalt süntaksi üldine ülemvõim teoreetilises lingvistikas. 

Üldine keeleteooria peaks lähtuma sõnast, empiirilistest andmetest, kuidas sõnad (mh süntaktiliselt) 

käituvad, mis nendega (resp. nende tähendusega) põhimõtteliselt toimub – s.t 

lähtuda ei tohiks üliabstraktsetest süntaksimudelitest. 

Verbimallis on argumendi positsioonis enamasti nimisõnad (või muud sõnarühmad), tüüpiliselt 

on need sünonüümide rühmad (vrd Rätsepa (1978: 43 jj) substitutsiooniklassid 34 ). 

Nimisõnamallidel pole sageli argumendistruktuuri, samas paljudel ka on, eriti deverbaalidel, 

mis sageli kordavad alusverbi oma. Nimisõna roll on moodustada lausungi osalisena 

mitmesuguseid (süntagmaatilisi) kooslusi, funktsioneerides tegelikult üsna samamoodi 

33 

34 

Hanks on kognitiivset tüüpi sõnaraamatu "(New) Oxford English Dictionary" (NODE 2003 / ODE 1998) 

üks autoreid (vt ptk 3.4). 

Tänan Heete Sahkaid osunduse eest. 

82

nagu verbid: nimisõnad suudavad välja pakkuda (peale sundida) võimalikke tõlgendusi 

puhtalt oma olemasoluga teatavas lausungis (sellest on juttu ptk 5.2.3). 

Mallisõnaraamatus on verbi tähendused esitatud implikatuurina, mis meenutab sõnaraamatu 

seletust. Nimisõnade loetlemise asemel on kasutatud semantilisi tüüpe ehk LIIGI- 

SUHET (Hanksi sõnastuses: leksikaalseid rühmi), millesse malli sobivad nimisõnad kuuluvad, 

vt (69) (Hanks 2008: 118 – näide eestindatud EKSS-i põhjal, LIIGISUHE on varjundatud 

halliga). Verbil võib olla mitu malli, siis on toodud ka sagedusandmed (kasutades 

Word Sketchi korpusetöötluse andmeid). 

(69) lonkima (ingl amble) 

MALL: [[INIMENE/LOOM]] lonkima [ILMA OBJEKTITA] [ADVERBIAAL[SUUND]] 

IMPLIKATUUR: [[INIMENE/LOOM]] kõnnib kiirustamata, uitab (ringi) [teatavas SUUNAS] 

KOMMENTAAR: [SUUND] 35 võib süntagmaatikas olemas olla, kuid see on semantiliselt 

ebaoluline, sest verbi fookuses on liikumise viis, mitte suund 

NÄIDE: läksime lonkides; koer longib karja järel; kus sa lonkisid terve päeva; lonkisime 

metsas; lonkisin koju 

Võrdluseks: EKSS-i seletuses on subjekt määratlemata ('(sihitult ja) kiirustamata, aeglasel 

sammul kõndima; (ringi) hulkuma, uitama'), samas kui näited selle paljastavad (läksime 

lonkides – INIMENE; koer longib karja järel – LOOM). Samas traavima puhul oleks sama 

mall veider, kuigi subjekt on nii LOOM kui ka INIMENE, aga viimane siiski ülekantud tähenduses 

(EKSS-is on kaks põhitähendust). 

Hanks (2008) on arvanud, toetades Pustejovsky (1995) teooriat, et mõnikord saab sõnu 

paremini rühmitada mitte LIIGISUHTE, vaid näiteks EESMÄRGISUHTE järgi: rühma {tool, 

taburet, pink, diivan} oluline tunnus on pigem EESMÄRGISUHE (= istuma), mitte LIIGISUHE 

(KONKR ENTITEET : ESE) või MOODUSTAJASUHE (= seljatoega, ilma seljatoeta, pika istmega 

jne). Vahel on parem küsida milleks see on kui mis see on või millest see koosneb 

Teistel juhtudel võib osutuda otstarbekaks küsida aksioloogiliselt: kas see (seos) on hea või 

halb (vrd näiteks tõlgendusi, mis seostuvad verbidega ässitama ja julgustama). Hea ontoloogia 

rühmitab sõnu selliste omaduste järgi ning need tuvastatakse tegelikus kasutuses 

(korpuses), aga kuidas täpselt, see jääb leksikoloogide selgitada. 

Keele süntagmaatilist aspekti (kombinatoorikat) on kuni viimase ajani (inglise) leksikograafias 

tõrjutud. Ometi on sõnadel tõlgendus üksnes kontekstis, mitte isoleeritult. Mallisõnaraamatus 

antaksegi tõlgendus (verbi) mallile, mitte sõnale. Järgmine samm on tuvastada 

argumendi rollis oleva nimisõna semantika ja määratleda piirid, kuhumaani (kui 

paljude eri verbideni) üks või teine sõnarühm võib "venida". LIIGISUHE (ehk semantiline 

tüüp) peaks Hanksi (2008) meelest olema seostatud a) prototüüpseid liikmeid sisaldavate 

sõnarühmadega (servad on alati hajuvad – Hanksil: shimmering); b) semantiliste tüüpidega, 

mis realiseeruvad spetsiifilises semantilises rollis. (Hanks on oma mallisõnastikus 

aluseks võtnud Pustejovsky nimisõnatüübid, mis on SIMPLE'i eeskujul kasutusel ka 

siinses töös, vt Lisa 3.) 

5.2.2. MOODUSTAJASUHE, EESMÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE 

Samavõrra nagu LIIGISUHET, mis enamalt jaolt on nähtav nimisõnatähenduse seletuses, 

tähtsustab generatiivse leksikoni teooria muid sõnaraamatus kodeeritud kvaalistruktuuri 

tähendussuhteid. Kui ära märgitud info tundub olemuslik ja prototüüpne (nt instrumendi 

35 

Ingl [DIRECTION]. 

83

puhul selle materjal või eesmärk, looma artiklis tema kehaosad), siis see ongi alus suhte 

kodeerimiseks kvaalistruktuuris. 36 Olemusliku sisu võib siiski mõnevõrra erineda: kui 

süntaksi (resp. Pustejovsky) jaoks on intrigeeriv komplekstüüpi tähendusega sõnade 

analüüs (vt ptk 5.2.3), siis leksikaalsemantilises andmebaasis registreeritakse igasugused, 

nii liht- kui komplekstüüpi polüseemiasuhted. 

MOODUSTAJASUHE (ingl constitutive) määratleb, millest objekt on tehtud või millest ta 

koosneb (mis osadest, liikmetest, sündmustest vm) või mille osa objekt ise on. MOODUS- 

TAJASUHE on kõnekas üksnes siis, kui ta annab edasi olulist infot objekti mõistmiseks ja 

aitab objekti eristada teistest samasse valdkonda kuuluvatest objektidest (mõnes mõttes 

võib seda võrrelda distinktiivtunnuste tuvastamisega). 

MOODUSTAJASUHE tuleb domineerivana esile tähendustes, mis väljendavad 1) osa või 

osalist, liiget vm (OSA), sh omaette üksusena kehaosa (KEHAOSA); 2) rühma (kogumina või 

tervikuna) (GRP); 3) kogust (KOGUS). Selliste sõnade tähenduse seletuses on esil osatervikut 

väljendavad sõnad (osa, klass, element, kogum, -täis jm), LIIGISUHE (ehk küsimus 

mille osa/kogum jne) esineb selle kõrval, võides mõnikord jääda vähem oluliseks. Näiteks 

esemesõna talong (70) tähistab lisaks n-ö iseendale (talong 1) ka oma olulisi osi: nii 

ärarebitavat kontsu (talong 2) kui ka sisulist infot kandvat osa (talong 3). Tigu (71) on 

klassi nimena iseenda ülemmõiste (esitatud alltähendusena semikooloni järel). Tiib (72) 

kannab OSA-tähendust igas oma tähenduses, nii looma kehaosana (tiib 1), konkreetse 

objekti (tiib 2 ja tiib 3) kui ka sotsiaalse rühmituse (tiib 4) osana. Tare (73) tähistab nii 

hoonet (tare 1) kui ka (alltähendusena) seal sees olijaid, aga samuti üht osa ('tuba') tervest 

hoonest (tare 2). 

(70) talong 1 ESE_SEMIO kaart v leht, mis on aluseks millegi saamiseks. Talongid sportlaste 

toitlustamiseks. Bussitalong. 

talong 2 OSA_ESE_SEMIO dokumendi äralõigatav v -rebitav osa. Tšeki talong. 

talong 3 OSA_ESE_SEMIO väärtpaberi põhiosa. Obligatsiooni talong. 

(71) tigu 1 LOOM .. limune; GRP_ABSTR_LIIK klass selliseid .. limuseid, kõhtjalgsed 

(72) tiib 1 KEHAOSA_LOOM .. lendamist võimaldav kulgemiselund 

tiib 2 OSA_KONKR eelmist meenutav, õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki 

osa lennuki tiivad, männiseemne tiivad. 

tiib 3 OSA_ESE millegi külgmine v väljaulatuv osa Tuuleveski tiivad, auto parem ja vasak 

tiib. 

tiib 4 OSA_ASUTUS .. haru poliitilises parteis vm. Konservatiivne tiib. 

(73) tare 1 KOHT_HOONE (talu)hoone .. || KOGUS_GRP_INIMENE (tares olijate kohta) tare kuulas 

tare 2 OSA_KOHT_HOONE murd (rehe)tuba 

OSA-suhe võib peituda ka eri LIIGISUHTEGA määratletud tähenduste taga, kus üks tähendus 

on küll teise osa, saadud teisest, millele tähenduse seletuses viitab sageli genitiivne asesõna 

selle ('selle X'), nagu tähendusvahelduses TAIM–ÕIS/VILI või TAIM–MATERJAL/AINE (74) 

(näidetes on olulised vihjed MOODUSTAJASUHTELE joonitud katkendjoonega). Roosi puhul 

on TAIME-tähenduse seletuses nähtaval see MOODUSTAJASUHE ('lõhnavate õite ..'), millega 

ruumiliselt külgneb tuletatud ÕIE-tähendus ('selle taime õis'). Sõna kogu sisu paistab läbi ka 

tee_H2 puhul: et teepõõsast saadud osi (MATERJAL/AINE) kasutatakse joogi valmistamiseks, 

on ära öeldud põhitähenduse seletuses (tee_H2 1), samas esilduvad needsamad komponendid 

ka omaette tähendusüksusena: alltähendus 'teepõõsas' (TAIM) ning põhitähendusena 

36 

SIMPLE'i projektis on inglise keele andmete puhul toetutud Collins Cobuildi sõnaraamatule, soome 

keele puhul on kasutatud "Nykysuomen sanakirja" ja "Suomen kielen perussanakirja" infot. Vt 

http://www.ub.es/gilcub/SIMPLE/reports/simple/ (28.05.2006). 

84

vormistatud 'jook' (tee_H2 2, TOIT). Võib tähele panna, kuidas n-ö loogiline järjekord ('X 

on Y-st saadud osa') on sõnaraamatus ümber pööratud ning allutatud kultuurilisele (ja 

sagedusest sõltuvale) esitusele: EKSS-is on esikohal meile tuttavam tähendus 'teepuru', 

mille alltähendusena on ära toodud selle allikas 'teepõõsas'. 

Mallis LOOM–TOIT (75) võib tähenduste asesõnaline seos ('selle X') olla eksplitsiitselt välja 

toodud (kotik 2), aga võib peituda ka näiteks seletuseks antud liitsõna taga (lammas 1 || 

'lambaliha'), mis ümberöelduna võiks samuti kõlada tõlgendusena 'selle looma liha/nahk'. 

(74) roos 1 TAIM .. hrl lõhnavate õite ja okkaliste vartega põõsastaim; ÕIS selle taime õis 

tee_H2 1 MATERJAL/AINE teepõõsa lehed ja pungad joogi valmistamiseks 


tee_H2 2 TOIT jook 

(75) kotik 1 LOOM zool .. väärtusliku karusnahaga loivaline 

kotik 2 MATERJAL/AINE selle looma karusnahk 

lammas 1 LOOM .. imetaja (Ovis); LOOM sellest villa, liha (ja piima) saamiseks aretatud 

koduloom .. 

|| TOIT lambaliha praetud lammas 

|| MATERJAL/AINE lambanahk Ungari lambast kasukas 

Peale selle aitab MOODUSTAJASUHE määratleda ühe ja sama LIIGISUHTEGA sõnade tõlgendust, 

neid omavahel eristada, näiteks romaani ja sõnaraamatu puhul (mõlemad ESE- 

_SEMIO). Kui romaani tekst jaguneb harilikult osadeks ja on tavaliselt jutustav (76), siis 

sõnaraamat ja sõnastik on sõnade korrastatud või süsteemipärane loend (77). Niisugune 

MOODUSTAJASUHE pole kunstlikult tekitatud, vaid ilmneb "leksikaalses perspektiivis" 

(Pustejovsky 1995: 5) ehk siis sõnaraamatus, kas rohkem või vähem eksplitsiitselt (tähenduse 

seletuses, näidetes). 

(76) romaan 1 ESE_SEMIO kirj ulatuslik jutustav keerukama süžeega kirjandusteos Romaan 

novellides, kirjades. 5-köiteline romaan. Romaani kirjutama, lugema, tõlkima. 

(77) sõnaraamat ESE_SEMIO eri raamatuna väljaantud süsteemipärane sõnastik. Sõnaraamatut 

koostama, kasutama. Vaatame sõnaraamatust järele, mis see sõna tähendab. 

sõnastik ESE_SEMIO korrastatud sõnavarakogu 

Eesti keele tesauruses 37 kajastub MOODUSTAJASUHE mitme eri suhtena, näiteks meronüümiasuhtena 

on osa/liige (kaas on osa köide) ja vastupidise suunaga holonüümiasuhtena 

osa/üks liige on (köide osa on kaas), aga ka osalus- ja rollisuhtena (verbi ja nimisõna 

vahel), osasündmuse suhtena jm (eesti keele tesauruse suhted on loetletud Vider jt 2000: 

146-147). Nii mõnigi MOODUSTAJASUHE jääb n-ö liigitava suhte varju (nt tald on teatud 

liiki kehaosa 'jalalaba alumine osa'; tald on teatud liiki osa 'jalalaba alumine osa'). 

EESMÄRGISUHE (ingl telic) määratleb objekti eesmärgi või funktsiooni, kirjeldab, mida 

objektiga tüüpiliselt tehakse, milleks teda kasutatakse. Ka siin kehtib üldine põhimõte, et 

suhe esitatakse teoorias vaid juhul, kui ta on tähenduses oluline, kui niisugune seletuspiirang 

on olemas. Kui romaani harilikult loetakse või tõlgitakse, vt (78), siis sõnaraamatu 

eesmärgiga seonduvaid tegevusi väljendavad verbid kasutama või järele vaatama (79) 

(näidetes alla joonitud katkendliku joonega). 

(78) romaan 1 ESE_SEMIO kirj ulatuslik jutustav keerukama süžeega kirjandusteos. Romaan 


37 

Vt www.keelevara.ee (25.06.2006). 

85




Eesti keele tesauruses seda suhet sellisena kajastatud ei ole. 

PÕHJUSSUHE (ingl agentive, ka: agentiivne suhe) määratleb, milline on objekti "tulemine 

olemisse": kuidas üksus on tekkinud, loodud, saadud vms. Entiteedil (objektil, sündmusel 

vm) võib olla looja, ta võib olla (kunstlikult) tehtud, ta võib olla loomulik (looduslik) asi 

või kuuluda põhjuslikku ahelasse, olla millestki põhjustatud, millegi tulemus. 

PÕHJUSSUHTE abil on Pustejovsky (1995) eristanud loomulikke ja kunstlikult tehtud/saadud 

entiteete, asju (esemeid) ja aineid. Üks peamisi tähenduserinevusi ongi see, et loomulike 

asjade tähenduses põhjussuhe ei esildu, nt semantiline tüübi INIMENE puhul või tamm_E1 

tähenduses TAIM '(leht)puu'. Vähegi kunstlike entiteetide puhul on see oluline, nt tamm_E1 

tähenduses MATERJAL/AINE 'tammepuit' või eseme-, toidusõnade puhul. PÕHJUSSUHTE 

"paljastab" sageli pigem kasutusnäide kui tähenduse seletus, s.t ta seob tähenduse lause 

struktuuriga. 

Näiteks erineb ka romaani ja sõnaraamatu "tulemine olemisse": romaani sündi väljendab 

verb kirjutama, vt (80), aga sõnaraamatu puhul on selleks koostama (81) – EESMÄRGI- 

SUHTE erinev sisu tuleb sõnaraamatus esile näitelause tasandil (näidetes alla joonitud 

katkendliku joonega). 

(80) romaan 1 ESE_SEMIO kirj ulatuslik jutustav keerukama süžeega kirjandusteos. Romaan 





Eesti keele tesauruses kajastub PÕHJUSSUHE fraasina on põhjustatud (luba on põhjustatud 

lubama) või vastupidisena, fraasina põhjustab (lubama põhjustab luba). 38 

5.2.3. Teoreetiline vahepala: kuidas kvaalistruktuur lauses töötab 

Kvaalistruktuur kujutab endast niisiis sõnatähendusega seotud oluliste suhete (tegevuste, 

sündmuste, koha, omaduste jm) hulka, mis süntaksiga (kontekstiga) on seotud argumendistruktuuri 

kaudu (vt ptk 5.2 Joonis 6). Kvaalistruktuur on kui lähtepakk, millelt alustada 

tõlgenduse konstrueerimist: info seostatakse verbiga, mille laiend nimisõnafraas on. Pustejovsky 

(1995) on rõhutanud, et kõik leksikaalsed üksused ei hõlma kõiki tähendussuhteid: 

sugugi igal nimisõnal ei ole kõik neli kvaalirolli sisulise, s.t oluliseks peetud väärtusega 

täidetud. Igal juhul tuleks silmas pidada, et kvaalistruktuuri ei kuhjataks huvitavaid fakte 

kokku lihtsalt niisama, vaid üksnes neid, millel on roll lauseanalüüsis või polüseemia 

seletamisel. 

Sõnatähendused erinevad oma kompositsiooni, sisemiste tähendusstruktuuride poolest, on 

lihtsama ja keerukama struktuuriga tähendusi. Keerukaks teeb tähendusstruktuuri nimisõnatähenduse 

mitmesus, erinevad vaatenurgad, olukord, kus mitu tõlgendust põimuvad, 

osaliselt kattuvad, ilmnevad lausungites selgemalt või ähmasemalt. (Vrd Cruse (2004) on 

38 

Vt www.keelevara.ee (25.06.2006). 

86

ääkinud tähenduse tahkudest, vt ptk 2.2.5.) Niisugusest tõlgendusvaheldusest ja süntaksist 

lähtuvalt on Pustejovsky (2002) liigitanud nimisõnad kahte suurde klassi: 1) lihttüübiks, 

mis sellist kattuvat tähendusvaheldust ei kanna, esindades pigem kontrastiivset polüseemiat, 

ja 2) komplekstüübiks, mis kannab, esindades seega komplementaarset, täpsemalt, 

loogilist polüseemiat. 

Süstemaatiliselt vahelduda võivad mõlemasse tüüpi kuuluvate nimisõnade tähendused, aga 

süntaksi seisukohalt on Pustejovskyt intrigeerinud just komplekstähendused. 

Lihttüüp (sh lihttüüpide liitum). Lihttüüpi tähendus(t)ega nimisõnaga on tegemist juhul, 

kui nimisõna osutused (s.t LIIGISUHTED) püsivad lahus ega kattu või põimu omavahel 

(ühistes kontekstides). 

Lihttüüpi nimisõnad on sageli sellised, mille sõnatähenduse kirjeldamiseks (sõnaraamatus 

ja teoorias) põhimõtteliselt piisab ühest, LIIGISUHTEST. Enamasti on need loomulikud entiteedid, 

nagu LOOM, TAIM, INIMENE, KOHT_LOODUS jm (82), millel juba olemuslikult 

puudub nii PÕHJUSSUHE (s.t nad ei ole kunstlikult tehtud) kui ka EESMÄRGISUHE (muidugi 

võib eksistentsiaalses mõttes küsida: mis on inimese mõte, aga siin seda ei tehta). Vahel 

võib LIIGISUHET täiendada ka eritunnuseid kirjeldav MOODUSTAJASUHE, näiteks kui seletusest 

saab teada, et taapiril on lont ja kabjad, tamme vili on tõru, teismeline on noor, tiik 

on väike jne (82). 

Looma- ja taimesõnade puhul on siiski EESMÄRGISUHE n-ö käeulatuses: pean siin silmas 

loomi ja taimi, mida kasvatatakse, et nendest midagi saada – (karus)nahka, liha, piima, 

muid toidu- ja maitseaineid jm. Kui EKSS-is on toaloom defineeritud kui '(hrl. ilma praktilise 

eesmärgita) toas peetav loom', siis järelikult mõnel loomal (nagu ka taimel) on "praktiline 

eesmärk" olemas, millele on osutatud juba sõnatähenduse seletuses, vt (83) (lammas 1, 

semikooloniga eraldatud alltähendus) ja mis paljudel juhtudel on välja toodud omaette 

tähendusüksusena (mallid LOOM–TOIT, TAIM–MATERJAL/AINE jt), sõltuvalt kultuurilisest 

taustast (mis looma mis maal süüakse, mis puud ehitusmaterjalina kasutatakse jne). 

Kui lihttüüpi tõlgendused nimisõna sees (süstemaatiliselt) vahelduvad, nt mallina LOOM– 

TOIT või LOOM–MATERJAL/AINE (83), siis on osalevaid tähendusüksusi suhteliselt hõlbus 

üheselt tõlgendada eri entiteetidena: lammas on koduloom (LOOM), aga temast tehtud toit 

(TOIT), nagu ka tema karusnahk (MATERJAL/AINE), kuuluvad hoopis teise maailma, teise 

(keelelisse) konteksti. Rääkides lambast, eristuvad need tõlgendused kontekstis selgesti ja 

ei kattu omavahel, ei esine n-ö ühekorraga, eri vaatenurga või tahuna: valge või must 

lammas on alati LOOM, praetud lammas on alati ainult TOIT, Ungari lambast kasukas saab 

tähistada ainult MATERJALI/AINET. Võib proovida "leiutada" lausungeid, kus osutuse üle on 

ilma laiema kontekstita raske otsustada, nt neli lammast – tüüpiliselt LOOM, aga näiteks 

restoranis, kokkade-ettekandjate kõnepruugis võib see tähistada ka lambapraadi (portsjonit) 

(TOIT) või peagi toiduks muunduvat rümpa (MATERJAL/AINE) ning pole raske kujutleda 

ka köösnereid loetlemas lambaid ('lambanahku', MATERJAL/AINE), mis neid töölaual ootamas. 

Ühekorraga ja segiläbi need tõlgendused ikkagi ei esildu. 

(82) taapir LOOM väikese londiga kabjaline imetaja 

tamm_E1 1 TAIM .. puu, mille vili on tõru (Quercus) 

talunik INIMENE talupidaja 

teismeline INIMENE noor inimene 

tiik KOHT_LOODUS väike seisuveekogu; .. 

(83) lammas 1 LOOM .. imetaja (Ovis) ; LOOM sellest villa, liha (ja piima) saamiseks aretatud 

koduloom .. valge, must lammas 

|| TOIT lambaliha praetud lammas 

|| MATERJAL/AINE lambanahk Ungari lambast kasukas 

87

kalkun LOOM_LIND .. kodulind kalkuneid kasvatama 

| TOIT (toiduna) praetud kalkun 

kilu LOOM_KALA .. kala (Sprattus sprattus) ; MATERJAL/AINE (sageli kogunimetusena) 

|| TOIT (toiduna) soolatud kilu(d) 

Esemesõnade jt kunstliku iseloomuga nimisõnade puhul (nt loodussõna tiik tähenduses 

'tehistiik') on üldjuhul (sõnaraamatu seletuses või kasutusnäidetes) esindatud ka EESMÄRGI- 

SUHE ja/või PÕHJUSSUHE. Sõnaraamatus on need nimisõnad iseloomustatud (lisaks LIIGI- 

SUHTELE) harilikult ka funktsiooni ja/või tekkepõhjuse seisukohalt (84). Näiteks seisab 

tabureti mõte tüüpiliselt selles, et seal istutakse (EESMÄRGISUHE = istuma). Takso on mõeldud 

sellega sõitmiseks, kellegi/millegi vedamiseks (EESMÄRGISUHE = sõitma, vedama), 

nagu ka bussil (EESMÄRGISUHE = (reisijaid) vedama). Kui tabureti EESMÄRGISUHET väljendab 

kõige selgemini liigisõna ise (iste < istuma), siis takso ja bussi mõte on eksplitsiitselt 

kirjas tähenduse seletuses ('sõidu- ja veoteenuseid osutav ..'; 'reisijate veoks'). Tiigi kui 

'tehistiigi' funktsioon on võimaldada reguleerida veeseisu, samas kui looduslikule tiigile 

seda mõtet ei saa omistada. 

Esemesõnade jt sarnaste sõnade polüseemia – nii eristatud põhitähendused kui ka erisugused 

alltähendused – toetuvad väga sageli just EESMÄRGISUHTELE (nt taksot sõitma (84) – 

lähemalt tuleb sellest juttu malli TEGEVUS–ESE käsitlevas osas, vt ptk 6.1). 

PÕHJUSSUHE siinsete näidete puhul (olulisena) esile ei tule. EKSS-i artiklis on küll üks 

"reetliku" täiendiga näitelause (Tooli aset täitis lihtne taburet) (84), kus omadussõna lihtne 

võib suunata mõtted muuhulgas sellele, kuidas taburet (võrreldes tooliga) on tehtud: nimelt 

palju lihtsakoelisemal viisil kui tool (PÕHJUSSUHE = valmistama, ehitama vmt). 

(84) taburet ESE_INSTRU seljatoeta ja käetugedeta üheinimeseiste (EESMÄRGISUHE = istuma) 

Tooli aset täitis lihtne taburet 

takso ESE_INSTRU sõidu- ja veoteenuseid osutav auto .. Isa sõidab taksot kõnek TEGEVUS 

'töötab taksojuhina' (EESMÄRGISUHE = sõitma, vedama) 

buss ESE_INSTRU reisijate veoks ehitatud auto .. buss peatub, sõidab (EESMÄRGISUHE = 

(reisijaid) vedama) 

tiik .. ; KOHT_TEHIS reguleeritava veeseisuga (tühjendatav) veekogu (EESMÄRGISUHE = 

veeseisu reguleerima) 

Põhimõtteliselt teistsugused on komplekstüüpi olemusega nimisõnad. 

Komplekstüüp. Komplekstüüpi olemusega nimisõnade tõlgendusi (lausungis, ka sõnaraamatus) 

on pea võimatu lahus hoida või eristada, sest "sõna eri tähendustel on osaliselt 

kattuv, sõltuv või ühine (jagatud) tähendus" (Pustejovsky 1995: 28) ning samuti ei muutu 

üldine referentsiaalne klass (või: kontekst, diskursus, freim). Sellise polüseemia – mis nagu 

ei olegi päris (sest pole kontrastiivne), pigem näilik – on Pustejovsky defineerinud loogilise 

polüseemiana (vt ka ptk 2.2.6). Loogilist polüseemiat kandva sõna puhul tundub sageli, 

et samasse konteksti sobivad iseenesest mõlemad tähendused (tõlgendused), aga mõnikord 

ühe, mõnikord teise nurga alt. 39 

Selliste nimisõnade tähendus tuleneb semantilise tüübi olemusest, mõiste sisust ning see 

moodustub mitmese, põimuva päriluse teel, olles (korraga) seotud mitme eri LIIGISUHTEGA 

(ehk semantilise tüübiga) – selline tüüp on näiteks ASUTUS (mida on analüüsitud ptk 7.2, vt 

teater (145) ja kool (146)). Teoorias on seda nimetatud tüübivahelduseks. Suur hulk 

selliseid tüübivaheldusi (tähendusvaheldusi) on väga regulaarsed, esindades seega süstemaatilist 

polüseemiat. Komplekstüüpi olemus, mis avaldub lausungis, ilmneb nimisõnadel 

39 

Leksikograafilise andmebaasi SIMPLE esituses tähistab komplekstähendus mis tahes sõnatähenduste 

süstemaatilist polüseemiat, vt ptk 3.6 näide (65). 

88

nagu teater, kool, haigla (vaheldus KOHT_HOONE–ASUTUS), raamat, romaan, plaat (ESE– 

SISU/INFO), ajaleht (ESE–ASUTUS – siin: mall ABSTR/KONKR–ASUTUS), tee_H2, lõuna (TOIT– 

SÜNDMUS) jt. Pustejovskyt huvitab ennekõike see, et komplekstüüpi olemusega nimisõnad 

käituvad lauses teisiti kui lihttüüpi olemusega nimisõnad. Nende tõlgendust suunab 

nimisõna semantika, täpsemalt, kvaalistruktuuri suhted, vt näited (85) jj. 

Formaalloogilises kirjelduses on kõik struktuurid sidustatud ja esitatud korrektse predikatsiooniseosena, 

sest lause analüüsis peab olema näha, kustkohast tuleb kontekstuaalne info 

(vt näiteid Pustejovsky (1995), lihtsustatud moel kujutab sedasama Joonis 8). Üldine põhimõte 

on, et nimisõna tõlgendatakse kui sündmust (sündmusestruktuuri) vastavalt tegevustele 

ja omadustele, mis temaga tüüpiliselt seotud on. Nimisõnaga seotud olulised seosed 

(relatsioonid) esitatakse qualia väärtuses (vt Joonis 8). Verbe käsitatakse kui selle nimisõnaga 

tüüpiliselt seotud sündmusi/tegevusi: romaani puhul on argumendiga (x) (LIIGI- 

SUHE : ESE_SEMIO = raamat) seotud tüüpilised relatsioonid lugema (y) ja kirjutama (z), 

sõnaraamatu puhul kasutama (y) ja koostama, kirjutama (z). Relatsioon (y) põhineb EES- 

MÄRGISUHTEL, (z) PÕHJUSSUHTEL. Kolmas argumendiga (x) seotud tähendussuhe 

(MOODUSTAJASUHE) on samuti kummalgi pisut erinev (romaanil: osad, peatükid; sõnaraamatul: 

sõnaartiklid), olles sellisena samamoodi võimalike tõlgenduste ootel. 40 

romaan 

LIIGISUHE = ESE_SEMIO raamat(x) 

MOODUSTAJASUHE = osad, peatükid ...(x) 

EESMÄRGISUHE = lugema(y,x) 

PÕHJUSSUHE = kirjutama(z,x) 

sõnaraamat 

LIIGISUHE = ESE_SEMIO raamat(x) 

MOODUSTAJASUHE = sõnaartiklid ...(x) 

EESMÄRGISUHE = kasutama(y,x) 

PÕHJUSSUHE = koostama, kirjutama(z,x) 

Joonis 8. Sõnade romaan ja sõnaraamat kvaalistruktuur: nimisõnaga seotud relatsioonid 

On täheldatud, et nimisõna, täpsemalt, komplekstüüpi nimisõna teatav tähendussuhe võib 

soovitada (mõjustada) teiste sõnade, nt verbi või adjektiivi tõlgendust teatavas kontekstis, 

lausa tõlgendust peale sundida. Protseduure, mis nimisõna kontekstis tõlgenduse loovad, 

on teoorias nimetatud tüübisunduseks (ingl coercion) ja valikuliseks sidustuseks (ingl 

selectional binding): esimene seostub verbiga, mille laiend nimisõna on, teine nimisõna 

laiendiks olevate adjektiividega. Komplekstähenduse kirjeldamiseks on leksikaalsemantikas 

ja keeletehnoloogias 1990-ndate teises pooles tulnud tarvitusele termin täppismääratlemata 

esitus (ingl underspecification). 

Tüübisundus ja valikuline sidustus. Tüübisunduse näitena, mille puhul nimisõna 

semantikast lähtuv info marjaks ära kulub, on teoorias toodud lausungeid verbiga nautima, 

ka verbidega alustama ja lõpetama, mis tüüpiliselt on seotud kestva protsessiga, tegevusega, 

ning mis niisiis võiksid seostuda verbiga. EKSS-i põhjal seostuvad need kas minevormiga 

(alustas teooria tutvustamist, lõpeta mangumine), aga enamasti nimisõnaga (alustatud 

leivapäts, lõpetas kirja/viinaga/mõrtsukana, naudib kaunist vaadet / elu / silitusi / 

romaani / kohvi). Lausungi tõlgendus sünnib neil juhtudel nimisõna toel, nagu ka näidetes 

(85), (86), (87). Aga kuidas 

40 

Pethő (2001: 214) on varem väitnud, et GL-i argumendistruktuur ei ole pälvinud teiste uurijate erilist 

tähelepanu. 

89

Nimisõna (nt romaan, film, kohv, šampanja) tähendussuhetest valitakse (tüüpiline) tõlgendus, 

nt EESMÄRGISUHE = lugema (raamatut) / jooma (kohvi, šampanjat) / vaatama (filmi), 

kontrollima (dopingut), vt (85) (a–e). Dopingu puhul on üsna tavaline ka teine EESMÄRGI- 

SUHE (= tarvitama), mis siin kontekstis (e) ei esildu. Hammaste kasutus sellises tõlgenduses, 

vt (85) (f) on aga üpriski ootamatu (selgub alles järgneva loo sisust). Kui tegemist on 

ebatüüpilise tõlgendusega (siin: filmi tegema), siis on seda laienditega täpsustatud, vt (85) 

(g). Võib juhtuda, et ühe lause kontekstist jääb väheks, vt (86): info selle kohta, et Maria 

on ajakirjanik (s.t et hakkaks tööle EESMÄRGISUHE = kirjutama), on edastatud tekstis mitu 

lõiku eespool. Lause (87) tõlgendamisel aitab tugipunkti (EESMÄRGISUHE = kirjutama) 

valida fraasile alustas raamatut vahetult eelnev tsitaat, mis tsiteerib raamatu algusteksti. 

Teises näites on otseviide kirjutamisele. Lauses (85) (a) on olemas "reetlik" laiend (Peeter 

Sauteri ..), keda keelevälise teadmusena teatakse olevat kirjanik. Raamat-tüüpi (LIIGISUHE : 

ESE_SEMIO) objektide puhul vaheldub eri kontekstides kaks tähendust (kaks LIIGISUHET): 

kord osutatakse pigem raamatule kui füüsilisele objektile (ESE) (88), kord selle sisule 

(ESITUS_SISU/INFO), vt (85) ja (86), aga väga sageli mõlemale korraga (89), näiteks ühenduses 

verbiga ostma, aga ka kahe adjektiivi olemasolul (soe on 'sisult sõbralik' vmt, kena 

käib väljanägemise kohta). See on teatav sisaldamise suhe, mis sarnaneb teiste konteinerilaadsete 

mõistetega: raamat sisaldab teksti ja plaat laule nagu pudel vedelikku või saal 

inimesi. 

(85) (a) Jüri nautis Peeter Sauteri viimast romaani. (Pustejovsky näide, eestindatud) 

(EESMÄRGISUHE = lugema) 

(b) .. naudin hommikukohvi rõdul. (väljavõte blogist) (EESMÄRGISUHE = jooma, sööma) 

(c) Mari nautis eileõhtust filmi. (Pustejovsky näide, eestindatud) (EESMÄRGISUHE = 

vaatama) 

(d) .. esinemisjulgust võib vist šampanja teeneks pidada. (EKSS: sub teene) (EESMÄRGISUHE 

= jooma) 

(e) .. viidi autasustamisele, siis dopingusse 'dopingukontrolli' (Eesti Raadio, Gert Kanteri 

intervjuu) (EESMÄRGISUHE = kontrollima, tarvitama) 

(f) Hammastega hauda 'süües valesid asju' (pealkiri, Postimees) (EESMÄRGISUHE = sööma) 

(g) hr Kilmi nautis filmi asjaosalise ja operaatorina (Päevaleht) (PÕHJUSSUHE = tegema) 

(86) Nii läkski, Hubert hakkas käima Moskva saksa emigrantide koolis, Maria aga alustas 

raamatut nimega "Hubert imedemaal". (Sirp) (EESMÄRGISUHE = lugema; PÕHJUSSUHE = 

kirjutama) 

(87) "Inimese ja ilma vaheline seos on niisama vana kui inimkond, aegade jooksul on muutunud 

vaid selle seose iseloom," alustas raamatut Heino Tooming. (Maaleht) (PÕHJUSSUHE = 

kirjutama) 

minu jaoks väga raske raamat, mille kirjutamiseks kulus aastaid (Päevaleht) (PÕHJUSSUHE = 

kirjutama) 

(88) paks raamat, raamat nagu tellis (ESE) 

Piibel on väga paks raamat täis vastukäivaid lugusid (ESE) 

(89) Jüri ostis Peeter Sauteri viimase raamatu (ESE + ESITUS_SISU/INFO) 

Soe ja kena raamat Stockholmi Eesti koolist (Päevaleht) (ESITUS_SISU/INFO + ESE) 

igas mõttes raske raamat (kaalunud küll pole, aga ei teeks paha (väljavõte blogist) 

(ESITUS_SISU/INFO + ESE) 

Ikka paks, kõvakaaneline ja läikiv ning raske raamat-tellis näppude vahel. Lugeda seda .. 

vast küll ei viitsitagi (väljavõte blogist) ( ESE + ESITUS_SISU/INFO) 

(90) hea/igav/huvitav raamat (ESITUS_SISU/INFO) 

tõesti raske raamat, mõtlen, kas viitsin lõpuni lugeda (väljavõte blogist) (ESITUS_SISU/INFO) 

Valikulise sidustuse näitena on esitatud adjektiive hea (90) ja kiire – nt reklaamides: kiire 

aken 'kiirelt valmiv aken' (aknafirma hüüdlause), kiire kaubatee 'kiirelt läbitav' (pakke 

90

vedav firma), kiire kohv 'kiirelt valmiv, kiirelt joodav' (kohvikureklaam) jm –, aga esile 

tuleb see ka raamatu puhul, vt (89), kus SISU/INFO "valib" adjektiivi soe 'sisult sõbralik' 

vmt, ESE "valib" adjektiivi kena. 

Lihttüübist eristab komplekstüüpi olemusega nimisõna käitumist lauses see, et kui lihttüüpi 

nimisõnade puhul on näiteks rinnastavas lauses grammatiliselt ebakorrektne viidata ühes 

lausungis tähenduse eri komponentidele, siis komplekstähendusega nimisõnade puhul on 

see loomulik, vt (91), ka (22). 

(91) *Toitsin lamba ja hakkasin seda õhtul sööma (= lihttüüp: LOOM–TOIT) 

*Pügasin lamba ja õhtul õmblesin sellest kasuka (= lihttüüp: LOOM–MATERJAL/AINE) 

Ostsin raamatu ja hakkasin seda õhtul lugema (= komplekstüüp: ESE–ESITUS_SISU) 

Pühkisin raamatu tolmust puhtaks ja õppisin ta pähe (= komplekstüüp: ESE–ESITUS_SISU) 

Pustejovsky (1995, 1998, 2002) on rõhutanud, kuidas loomuliku keele sõnade olemus on 

olla enamikul juhtudel mitmeselt tõlgendatav, kusjuures ühesuguse suhtega sõnad käituvad 

lauses grammatiliselt sarnaselt (Pustejovsky 2002: 195-196). 

Tähenduse täppismääratlemata esitus (ingl underspecification, Buitelaar 1998a, 2000, 

Pustejovsky 2002 jt). 41 Algselt loogikatermin, on see kasutusel keeletehnoloogias, lisaks 

automaatsele semantilisele analüüsile ka süntaksianalüüsis (mitmese analüüsi vastena). 

Sisuliselt tähendab see seda, et semantilises kirjelduses kodeeritakse üldisem, mitmene, n-ö 

lahti harutamata tähendus, mille edasine, üksikasjalikum määratlemine jääb konteksti, s.t 

tegeliku keelekasutuse kanda. Automaatsel semantilisel analüüsil pole peaaegu kunagi vaja 

nii detailselt tähendust eristada, nagu seda on tehtud traditsioonilises sõnaraamatus. Piisab 

mallidest (klassidest), mis hõlmavad nimisõna süstemaatiliselt polüseemset tähendusvaheldust 

ehk süstemaatilist polüseemiat (ehk komplekstähendust). Formaalloogilises 

kirjelduses, kus kogu kvaalistruktuur on seostatud süntaksistruktuuriga, on komplekstüübid 

tähistatud punktiga (nn dot-konstruktsioonina, nt ASUTUS•KOHT_HOONE). Näiteks on 

Pustejovsky, Rumshisky (2008) kasutanud neid malle automaatses lauseanalüüsis (et 

tuvastada polüseemse verbi tõlgendused): semantiliselt mitmesed nimisõnad on jagatud 

leksikaalsetesse rühmadesse, lähtudes nendega seostuvatest verbidest. 

Leksikaalsemantilisi teooriaid, kus on kasutusel täppismääratlemata esitused ja kus on 

välditud tavapärast sõnatähenduste loetlevat mudelit, on üldiselt iseloomustatud kui leksikoni 

generatiivseid mudeleid (Pustejovsky 1995, 1998, 2002, Copestake, Briscoe 1996, 

Briscoe, Copestake 1999, Copestake 1992, 2001, Buitelaar 1998a, 1998b jt). 

Sõnaraamatus jäävad komplekstüübid traditsioonilise, tähendusi loetleva tähenduse varju: 

vahelduvad tähendused on üldjuhul esitatud, on eksplitsiitselt olemas, vt teater (145) ja 

kool (146), aga nende loogiline kokkukuuluvus jääb sellises esituses varjatuks. Kognitiivses 

leksikograafias on püütud loogiliselt kokkukuuluvaid tähendusi esitada tuumtähenduse 

juures (vt ptk 3.4), aga traditsioonilises sõnaraamatus, mis on (varasemal ajal) koostatud 

ilma lingvistilise teooria toeta ning sõnastikusüsteemi poolt pakutud abimallide abita, 

kohtab sarnaste sõnade puhul mitmeid väga erinevaid esitusmalle (mõnevõrra olen traditsioonilise 

esituse kriitikat esile toonud ptk 8.14). 

41 

Vahel on kasutatud ka terminit alamääratletud tähendused. 

91

5.3. KVAALISTRUKTUUR JA LEKSIKAALSEMANTILINE ANALÜÜS 

Sõnaraamatu seisukohalt tuleb rõhutada, et generatiivse leksikoni teooria käsitleb ennekõike 

loogilisi tähendussuhteid sõnade vahel üldiselt, tähenduste (metonüümset) loogikat 

ja tekkemehhanisme, mitte tähenduse seletamise viise endid (ümberütlevate fraaside 

sõnastamist, sünonüüme, ka tähenduste hierarhiat vm – millest eelnevalt on juttu olnud), 

ehkki loomulikult on kõik omavahel seotud. Samuti ei saa – vähemalt traditsioonilise sõnaraamatu 

puhul – eeldada, et kogu info on eksplitsiitselt esitatud või et üht ja sama tüüpi 

info on ühtmoodi vormistatud (vrd süntaktilise info esituse haralisust eesti sõnaraamatutes 

on kirjeldanud Langemets jt 2005). Küll aga olen eeldanud, et pärast loogiliste ja/või regulaarselt 

vahelduvate suhete tuvastamist on saadud teatav teoreetiliselt põhjendatud alus, 

mille toel saaks ühtlustada samasse leksikaalsesse rühma (semantilisse tüüpi) kuuluvate 

nimisõnade semantilise info esitust keelevaras ning saavutada ehk ka teatavat ökonoomiat 

veidi formaalsema esituskuju näol (leksikograafilise kirjeldusmallina). 

Analüüsis olen lähtunud nimisõna LIIGISUHTEST (ptk 5.4), täpsemalt, selle vaheldumisest 

ühe sõna piires (nt TEGEVUS–ESE) ehk esialgsest nimisõnatähenduste paaride loendist (ptk 

5.5). Üldine põhimõte on, et nimisõna tõlgendatakse kui sündmust (ingl event) vastavalt 

tegevustele ja omadustele, mis temaga tüüpiliselt seotud on. LIIGISUHE on määratud iga 

EKSS-is esitatud tähendusüksuse jaoks: valimi 843 nimisõnal on kokku 1738 tähendusüksust 

(ülevaadet valimist vt ptk 1.4 Tabel 1). Algse, kõigi sõnatähenduste andmebaasi 

põhjal on poolautomaatselt moodustatud uus, tähenduspaaride andmebaas. 42 LIIGISUHTE 

vaheldumist olen kasutanud esmase abivahendina süstemaatilise polüseemia tuvastamisel. 

Tähenduspaarina välja toodud tähendusvaheldusi olen (kvalitatiivselt) iseloomustanud 

kvaalistruktuuri terminites, seletades polüseemiat nelja tähendussuhte toel. Kui on olnud 

vajadus kvaalistruktuur kirja panna, siis on seda tehtud valemi kujul. Esiteks on nurksulgudes 

ära näidatud LIIGISUHTE seos üldisema ülemtüübiga (nn leksikaalne pärilussuhe), nt 

INIMESE ja ESEME puhul KONKREETNE ENTITEET, ASUTUSE puhul ABSTRAKTNE ENTITEET. 

Seejärel on esitatud muud tähendussuhted (eraldatud püstkriipsuga), mida tähenduses 

(resp. sõnaraamatukirjes) on oluliseks peetud. Joonis 7 (ptk 5.2) toodud suhted näeksid 

välja nii: 

INIMENE = [KONKR ENTITEET : INIMENE] 

ESE = [KONKR ENTITEET : ESE | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

ASUTUS = [ABSTR ENTITEET : ASUTUS | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE | 

MOODUSTAJASUHE] 

LIIGISUHETE (semantiliste tüüpide) tähendussuhete ehk kvaalistruktuuri valemid on üle 

võetud andmebaasist SIMPLE (Lenci jt 2000) ning on ära toodud siinse töö lisas (vt Lisa 

3). 

Eelkõige on analüüsitud esemesõnade polüseemiat (ptk 6), aga ESEME paarilistega seonduvalt 

ka muude semantiliste tüüpide polüseemiat, eesmärgiga välja sõeluda süstemaatiliselt 

polüseemsed mallid. Idee poolest peaks süstemaatiliselt polüseemne mall olema põhimõtteliselt 

produktiivne, ennustajajõuga, n-ö teed sillutama paljudele teistele sama rühma 

liikmetele. Leksikograafiliselt on mõtet kajastada käibivaid malle, võib-olla ka enam käibivaid 

malle. Üldisemad analüüsi tulemused ja järeldused olen kokku võtnud ptk 8, esitades 

muuhulgas nimisõnatähenduste süstemaatilise polüseemia loendi (vt Lisa 1). 

42 

Exceli andmebaasi 1738 tähendusüksuse põhjal programmeeris algse tähenduspaaride baasi Andres 

Loopmann. Autor täiendas seda käsitsi. 

92

Mil määral toetub (süstemaatiline) polüseemia kvaalistruktuuri suhetele, või teisipidi, mil 

määral aitavad muud (sellele sõnarühmale iseloomulikud) tähendussuhted – MOODUSTAJA- 

SUHE, EESMÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE – selgitada eri LIIGISUHTEGA iseloomustatavat polüseemiat, 

selgub analüüsi käigus. Olen eeldanud, et kui suhted on üht tüüpi, siis võib 

"kahtlustada" süstemaatilist polüseemiat. 

5.4. EESTI NIMISÕNA LIIGISUHE EHK MIDA EESTI LIHTNIMISÕNA 

TÄHISTAB 

LIIGISUHTE kodeerimisel (EKSS-i seletuste põhjal) on aluseks võetud (generatiivse leksikoni 

teooriale toetuv) SIMPLE'i süsteem, nn SIMPLE'i ontoloogia (SIMPLE: 87–91). 

Kõik tüübid on määratud käsitsi, nagu SIMPLE'is (Lenci jt 2000, vt ka ptk 3.6.2), mitte 

automaatselt, nagu CoreLexis (Buitelaar 1998a, 1998b, vt ka ptk 3.6.1), kuhu seetõttu on 

sugenud hulk veidraid esitusi ja asjatuid kordusi. 

Koos allrühmadega on kokku kodeeritud 80 erinevat LIIGISUHET (loend koos näidetega on 

tervikuna esitatud siinse töö lisana, vt Lisa 3). Osaliselt olen tüübi määramisel toetunud 

eesti keele tesauruses esitatud hüperonüümiasuhtele, kus LIIGISUHTELE vastab fraas on 

teatud liiki (tamm on teatud liiki lehtpuu) (TEKsaurus 43 ; vt ka Vider jt 2000). 

Ülatasandil jagunevad entiteedid (nimisõna referendid) viide klassi järgmiselt (järjestatud 

valimi põhjal pingereana): KONKREETNE ENTITEET (51%), SÜNDMUS (24%), OMADUS (10%), 

ABSTRAKTNE ENTITEET (7%), ESITUS (5,6%). Väike rühm nimisõnatähendusi (0,2%) kuulub 

(leksikograafilise esituse järgi) nii abstraktse kui ka konkreetse asja hulka – need on 

andmebaasis märgendatud kaksiktähisega ABSTR/KONKR). Iga peaklass sisaldab omakorda 

eri alltüüpe. (Loendit lugedes tuleb meeles pidada, et teatava LIIGISUHTE näiteks toodud 

sõna võib olla polüseemne ja esindada samal ajal ka muud LIIGISUHET, mida siin pole 

märgitud.) 

1) KONKREETNE ENTITEET (51%, kokku 893 tähendusüksust) 44 hõlmab: 

▪ ESE (35%, kokku 315), nt takso, tara, test 'kogum ülesandeid', tants 'muusikateos', tempera 

'temperamaal', teenistus 'palk v tasu'. Alltüüpe: ESE_INSTRU, ESE_RAHA, ESE_SEMIO jt; 

▪ INIMENE (23%, kokku 202), nt tai_E2_H1, taevas 'jumal', tantsija 'ka vastav elukutse', 

tigedik 'tigeda loomuga inimene'. Alltüüpe: rahvanimed (IN_RAHVAS), mütoloogilised olendid 

(IN_MÜT), tegevuse agendid, ka tegevuse kui elukutse esindajad (AGENT_TEGEVUS), 

teatava iseloomuliku omadusega inimesed (IN_OMADUS), teatavas rollis inimesed 

(IN_ROLL, nt teatraal, tibi) jt. 

▪ KOHT (11%, kokku 96), nt tara 'aiaga piiratud ala', teater 'teatrihoone', taevas 'jumala 

asupaik', taane 'tühi ruum kirjarea alguses', tee_H1 'rajatis liiklemiseks'. Alltüüpe: 

KOHT_ALA, KOHT_AVAUS, KOHT_HOONE, KOHT_LOODUS jt; 

▪ MATERJAL/AINE (8%, kokku 71), nt tainas, taft, tellis, tatt, tihkesti 'tihkestav aine', tina. 

Alltüüpe: MAT/AINE_KEEM, MAT/AINE_LOODUS jt; 

43 

44 

Vt http://test.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/ (20.08.2005). Sõnastus on teatud liiki jt on nähtav Keelevara 

kaudu, vt www.keelevara.ee (25.06.2006). 

Olen küll esitanud täpsena näivaid andmeid, kuid kuna mõndagi tüübimääratlust on tulnud analüüsi 

käigus korrigeerida, siis tuleb möönda numbrite ligikaudsust. 

93

▪ LOOM (5,7%, kokku 51), nt taimen, tibu, tarakan, teesklane, taapir, tall_E1, terjer, tigu. 

Alltüüpe: LOOM_KALA, LOOM_LIND, LOOM_PUTUKAS; 

▪ TAIM (5,7%, kokku 51), nt tatikas, tammik, tibu 'pajutibu'. Alltüüpe: TAIM_LILL, 

TAIM_SEEN; 

▪ TOIT (4,7%, kokku 42), nt tarretis, tee_H2, tasku 'täidisega pirukas', tikker. Alltüüpe: 

TOIT_JOOK, TOIT_MAITSEAINE, TOIT_VILI; 

▪ OBJEKT (4%, kokku 37), nt tahukas, taldrik '(loodusobjekti kuju kohta)', tabloid 'väiksem 

trükiformaat', tagi_H3 'kaunistav sakk'. Alltüüpe: teatava vormiga objektid OBJ_VORM, nt 

tabloid, teravik, loomulikud (looduslikud) objektid OBJ_LOODUS, nt taimik 'rohukamar'); 

▪ ELUVORM (ORGANISM) (0,02%, kokku 2), nt tarbija, tekitaja. 

Tähendusstruktuuri poolest on konkreetsed asjad erinevad: ESEME jt kunstlike asjade 

tähendusvalemis (nagu juba eespool räägitud, vt ptk 5.2) on esindatud mitu tähendussuhet, 

enamasti EESMÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE. Esemete seas on üks tüüp – kunstiesemed 

(ESE_KUNST) –, mille tähenduses EESMÄRGISUHE on võib-olla nõrgema osatähtsusega, aga 

sageli on ka kunstitööl eesmärk, näiteks kaelaehted kandmiseks, tantsud tantsimiseks- 

/suhtlemiseks, maalid vaatlemiseks jne. Loomulikel asjadel (INIMENE, LOOM/TAIM) on 

oluline üksnes LIIGISUHE. Kohasõnade semantika on erinev: looduslike kohtade puhul on 

välja toodud üksnes LIIGISUHE, samas tehislike kohtade (avaused, hooned, ruumid jm) 

puhul ka muud suhted. Materjali või ainet tähistavad sõnad kätkevad üldiselt EESMÄRGI- 

SUHET, mis on eksplitsiitselt välja öeldud ka EKSS-i seletuses (materjal – see, mis on 

vajalik millegi valmistamiseks, tootmiseks, ehitamiseks jne). EESMÄRGISUHE on oluline ka 

toidusõnadel. OBJEKT erineb ESEMEST vähemalt osaliselt selle poolest, et tema tõlgenduses 

EESMÄRGISUHE nii esmasena välja ei tule, samas võib oluline olla objekti OMADUS (nt tasku 

'taskut meenutav objekt'). 

ESE = [KONKR ENTITEET : ESE | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

INIMENE = [KONKR ENTITEET : ELUSOLEND : INIMENE] 

LOOM / TAIM / ELUVORM = [KONKR ENTITEET : ELUSOLEND] 

KOHT = [KONKR ENTITEET : KOHT] 

KOHT_HOONE JT = [KONKR ENTITEET : KOHT | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

MATERJAL/AINE = [KONKR ENTITEET : MAT/AINE | EESMÄRGISUHE] 

TOIT = [KONKR ENTITEET : TOIT | EESMÄRGISUHE] 

OBJEKT = [KONKR ENTITEET : OBJEKT | (OMADUS)] 

2) SÜNDMUS (laiemas tähenduses) (24%, kokku 411 tähendusüksust) hõlmab: 

▪ SEISUND (28%, kokku 114), nt taevas '(surma kohta)', tahtmatus 'mittetahtmine', tervis, 

tihnik (nt kahtluste tihnik). Alltüüpe: SEISUND_HAIGUS, SEISUND_SUHE; 

▪ TEGEVUS (25%, kokku 104), nt tagumik '(istumise kohta)', tants, teater 'tembutus', teivas 

'(peksaandmise kohta)', tennis 'sportmäng'. Alltüüpe: TEGEVUS_ELUKUTSE, TEGEVUS_MÄNG 

jt; 

▪ NÄHTUS (14%, kokku 58), nt takt 'rütm', tenor 'kõrge meeshääl', tamm_E2_H1 '(millegi 

takistava kohta kohta)', tara 'nähtav rõngas Kuu v Päikese ümber', taud '(see, mis nakkab)', 

taifuun, tibutus. Alltüüpe: NÄHTUS_PSÜHH/KOGN (näidetes ja analüüsiosas tähistatud 

PSÜHH_NÄHTUS) – kõigist juhtumitest umbes pooled (kokku 32) on seotud kognitiivse 

sfääriga, NÄHTUS_FÜÜS, NÄHTUS_LOODUS; 

94

▪ SÜNDMUS (kitsamas mõttes, s.t aja, koha ja tegevusega piiritletud sündmus) (14%, kokku 

55), nt talgu, talitus 'pidulik toiming', teater '(teatrietendus(t)e, lavastus(t)e kohta)', test. 

Alltüüpe eristatud ei ole; 

▪ KÕNETEGU (11%, kokku 44), nt tabu 'keeld', taplus 'sõitlemine', tarkus, teatis, telefon 

'telefonikõne'. Alltüübid: KÕNETEGU_JUHIS, KÕNETEGU_KEHTESTUS, KÕNETEGU_ TUNDE- 

VÄLJENDUS, KÕNETEGU_TÕDEMUS (eestikeelsed alltüübid Merilai (2001) järgi); 

▪ TEGU (8,5%, kokku 35), nt tabamus 'pihtasaamine' (nt sai tabamuse pähe), tasu 

'kättemaks', teenus, tembutus, terrorism 'terroriakt', tiir_H1 'pööre'. Alltüüpe eristatud ei 

ole; 

SÜNDMUSE (laiemas tähenduses) puhul võib ainsana muid tähendussuhteid välja tuua 

SÜNDMUSE (kitsamas mõttes) kirjeldamiseks, mis on aja, koha ja tegevusühtsusega piiritletud 

sündmus. PÕHJUSSUHTE olen esitanud fakultatiivsena, sest mõni sündmus n-ö juhtub, 

mitte ei ole sellisena ette nähtud, võides seeläbi sündmuseks kujuneda tagantjärele. Kognitiivse 

nähtuse, samuti haiguse puhul on välja toodud PÕHJUSSUHE (vrd EKSS-is: tõlvrooste 

1 'teatav bakter', 2 'selle tekitatud roostehaigus'). Teised alaliigid on esindatud üksnes LIIGI- 

SUHTEGA. 

SÜNDMUS (KITSAMAS MÕTTES) = [SÜNDMUS | (PÕHJUSSUHE) | EESMÄRGISUHE] 

PSÜHH_NÄHTUS = [NÄHTUS | PÕHJUSSUHE] 

SEISUND_HAIGUS = [SEISUND | PÕHJUSSUHE] 

TEGEVUS = [SÜNDMUS : TEGEVUS] 

3) OMADUS (10%, kokku 173 tähendusüksust) hõlmab: 

▪ OMADUS_FÜÜS, s.t füüsilisi omadusi (42%, kokku 74), nagu mass, heli, värv, nt temperatuur, 

tigu '(liikumiskiiruse kohta)', tiib '(asendi kohta)', taara 'pakendi kaal', terrakota 

'värvus', tiks_E1 '(kella tiksumise kohta)'; 

▪ OMADUS_PSÜHH/KOGN (näidetes ja analüüsiosas tähistatud PSÜHH_OMADUS), s.t kognitiivse 

sfääriga seotud omadusi (36%, kokku 63), nagu tundenimetused, emotsioonisõnad 

jm, nt talent 'suur võimekus', taganeja 'allaandev', taibukus, tamm_E1 '(inimese/nähtuse 

omaduse kohta)', tarm, tarkus; 

▪ OMADUS_KVAL, s.t hinnangulisi omadusi (21%, kokku 36), nt tabavus 'tabamisvõime', 

tapeet '(märkamatu kohta)', teaduslikkus, tellimine '(soovitud omaduse kohta)', taidurlikkus. 

OMADUS, eriti füüsilised omadused, on üldiselt iseloomustatud üksnes LIIGISUHTEGA. 

Kognitiivse valdkonna, psühholoogia- ja hinnangusõnadega seoses kerkib mingil moel 

nähtavale ka PÕHJUSSUHE – sageli nimetatakse omadusesõnaga asju, ka seisundit, mis seda 

omadust/nähtust põhjustavad, selle esile on kutsunud, vrd EKSS-is kiusatus 2 'ahvatlev, 

kiusav ese, asjaolu, isik vms' (Kalevi reklaam šokolaadi kohta: kiusatus aastast ...) või viha 

(OMADUS) alltähendusena SEISUNDI kohta (ära aja mind vihale 'viha kui emotsiooniga 

seotud olukorda'). 

OMADUS = [OMADUS] 

PSÜHH_OMADUS / OMADUS_KVAL = [OMADUS | PÕHJUSSUHE] 

4) ABSTRAKTNE ENTITEET (7%, kokku 121 tähendusüksust) hõlmab: 

▪ ABSTR, s.t mitmesuguseid abstraktseid mõisteid, süsteeme ja süsteemiüksusi, sh taime- ja 

loomaliike (tähistatud LIIK_LOOM/TAIM) (35%, kokku 42), nt tangens, terjer (LIIK_LOOM), 

95

taimkond 'taimkatte liigitusüksus', tekst 'keelelise suhtluse üksus', tee_H1 'liikumissuund'. 

Kui alltüüpi pole leitud või kui seda oleks olnud liialt kunstlik mahutada siinsete tüüpide 

alla, siis on piirdutud määratlusega ABSTR; 

▪ ASUTUS (24%, kokku 29), nt talu 'väikemajand', tarbija '(asutuse kohta)', telefon 

'(teenustelefonide nimetustes)', tiib 'poliitilise partei haru'; 

▪ VALD ('valdkond') (21,5%, kokku 26), nt teivas 'teivashüpe', tektoonika 'geoloogia haru', 

tekstiil 'tekstiilikunst', teater 'teatrikunst', terra incognita 'tundmatu valdkond'; 

▪ MÕTE ('mõttesuund') (11%, kokku 13), nt taksonoomia, tehnitsism, teosoofia; 

▪ AEG (9%, kokku 10), nt teismed 'eluaastad vahemikus 11–19', termidoor '11. kuu'. 

Alltüüp: AEG_HETK, nt tellimine '(soovitud ajahetke kohta)', termin 'tärmin'. 

ABSTRAKTSE ENTITEEDI tähendussuhted on alltüübiti erinevad. ASUTUSE semantikamudelist, 

mis koondab kõiki eri tähendussuhteid, on olnud juba eespool juttu (vt ptk 5.2). MÕTTE 

kui mõttevoolu või koolkonna, kirjandus- v kunstisuuna, teatava õpetuse tähendusstruktuuris 

on haaratud PÕHJUSSUHE. VALD, AEG ja LIIK_LOOM / TAIM esinevad üldiselt pelga 

LIIGISUHTENA. 

ASUTUS = [ABSTR_ENTITEET : ASUTUS | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE | 

MOODUSTAJASUHE] 

MÕTE = [ABSTR_ENTITEET : MÕTE | PÕHJUSSUHE] 

VALD / AEG / LIIK = [ABSTR_ENTITEET : VALD / AEG / LIIK] 

5) ESITUS (5,6%, kokku 99 tähendusüksust) on abstraktne entiteet, mis hõlmab kõike, mis 

mingil moel omab semiootilist tõlgendust, mida mingil moel on avaldatud, väljendatud, s.t 

abstraktseid infoedastusvahendeid (koos vahendatava sisuga), keelt, esemeid, kujundeid, 

kujutisi vm, mis (üldarusaadavalt) viitavad millelegi, tähendavad, tähistavad midagi 

(kodeeritud (algselt) ESITUS_KEEL (sh mõned tähistused hiljem muudetud: OMADUS_KEEL), 

ESITUS_ SISU/INFO jne): 

▪ KEEL (33%, kokku 32), nt taevas '(esineb hüüatustes)', tai_E1 '(tai keel)' – hiljem tähistus 

OMADUS_KEEL, teemant 'teemantkiri', tekst, teretus 'teretussõna', tiitel 'nimetus jm andmed'; 

▪ SISU/INFO (29%, kokku 28), nt tabel 'andmed lahtritena', tava '(reeglite kohta)', teema, 

tegelane 'tegelaskuju', telefon 'telefoninumber'; 

▪ KUJUTIS (16%, kokku 15), nt tasand (matemaatikas) 'pind', tembeldus '(tembeldamise 

tulemus)', tikand, tilde; 

▪ MÕÕT (19%, kokku 20), nt taaler_H1 'maa hindamise ühik', tariif, tekst 'kirjakraad', tera 

'natuke', tihu 'tihumeeter'; 

▪ TIITEL (3%, kokku 3), nt tiitel 'aunimetus', '(spordis)'. 

Tähendussuhete poolest on kõik ESITUSED sarnased, hõlmates nii PÕHJUSSUHET kui ka 

EESMÄRGISUHET. 

ESITUS = [ENTITEET : ESITUS | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

Peale nende viie peaklassi on veel rühm nimisõnatähendusi (kõigist tähendusüksustest 

2,7%, kokku 41), mis, arvestades nende leksikograafilist esitust, on jäänud kahe peaklassi 

vahele: 

96

6) nimisõnad, mille osutus on ABSTRAKTNE ja/või KONKREETNE ENTITEET (0,2%, kokku 

41 tähendusüksust – tähistatud kaksiktähisega ABSTR/KONKR). Kui alltüüpi pole leitud või 

kui seda oleks olnud liialt kunstlik mahutada siinsete tüüpide alla, siis on piirdutud 

määratlusega ABSTR/KONKR, nt takistus 'see, mis või kes takistab', teos '(loova tegevuse 

tulemus, tehtu, loodu)', tasu 'meelehea', tee_H1 'moodus, viis' (vrd sarnane: kanal piltl 'tee, 

allikas, vahendusvõimalus'), taktika 'tegevuskava', teadmine 'õpitu, omandatu, oskused'. 

Alltüübid: ABSTR/KONKR_ASI, ABSTR/KONKR_VAHEND. 

ABSTR/KONKR entiteedi tähendusstruktuuri valem on sarnane ESEMELE, haarates nii PÕHJUS- 

SUHET kui ka EESMÄRGISUHET. 

ABSTR/KONKR = [ENTITEET : ABSTR/KONKR | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

Kokkuvõtteks. Mõnevõrra üllatav on teada saada, et lihtnimisõnade tähistusjõud kulub nii 

suures mahus TEGEVUSE, täpsemalt, SÜNDMUSE (laiemas tähenduses) tähistamiseks: kokku 

ligi veerand (24%) kõigist tähendusüksustest. TEGEVUSE üllatus seostub süntaktilise pettuse 

teemaga, millest metonüümia seisukohalt on rääkinud Krikmann (2002b): "metonüümia 

püüab oma toimeala laiendada selliste mutantsete vormide kaudu, nagu nimisõnadena 

käibivad adjektiivid, verbide käändelised vormid, adjektiivset või verbaalset algupära ussõnad 

(nagu vaikus, lõikus) jne". Seda toetab Vainik, kes on välja toonud, et substantiivid 

moodustavad näiteks emotsioonisõnavarast koguni 73% (Vainik 2001: 42). Nii et nimisõnade 

abil saab kõnelda ja mõtelda kõigest, mida muidu võiks pidada omadussõnade või 

verbide pärusmaaks: väljendada emotsionaalseid protsesse, tegevusi, suhtlust ja seisundeid. 

Või nagu Krikmann on värvikalt sõnastanud: asjadest räägitakse "substantiveeritud 

vormis" .. "lapidaarses "märksõna-stiilis"" .. ""asjade" klassi kuuluvate objektidena" (Krikmann 

2002b). Tekstianalüütikud on sellega seoses rääkinud grammatilisest metafoorist ehk 

sellest, kuidas keele kategooriaid kasutatakse tähenduste loomiseks markeeritud (ehk 

mittetüüpilisel) moel. 45 Näiteks võib oletada, et verb väljendab tegevust, substantiiv viitab 

referendile, adjektiiv väljendab omadust jne. Kui nendest kasutusviisidest kõrvale kaldutakse 

– näiteks kui substantiiviga väljendatakse tegevust (ehitamine) või omadust (kallidus) 

–, siis seda ongi nimetatud grammatiliselt metafoorseks väljendiks. 

Mitmed SÜNDMUSE (laiemas mõttes), aga ka muud sõnatähendused tulevad esile üksnes 

teatava konstruktsioonina (konstruktsioonitähendusena): näiteks on tasku sõnaartiklis 

tähendus antud fraasile taskut mööda olema SEISUND '(varandusliku seisu kohta)' (92), või 

takso puhul lausungile isa sõidab taksot TEGEVUS 'töötab taksojuhina' (93) jms. Siinse 

uurimuse algses andmebaasis on sellised fraasid lahutatud semantilisteks komponentideks, 

toetudes esmalt EKSS-i enda esitusele, mis pole sedalaadi juhtumeid veel fraseologismiks 

või ühendverbiks kvalifitseerinud, vaid on nende puhul piirdunud nimisõna(ga seostuva) 

tõlgenduse täpsustamisega sõna (ühe) tähenduse juures (vt tasku 1 (92), sõitma (93)) või 

näitematerjalis (enamasti siiski viimati mainitud moel, vt tellimine (92), takso (93)). 

Analüüsi käigus on need kas seostatud või mitte seostatud süstemaatilise polüseemiaga 

(kokkuvõte on tehtud ptk 8.7). 

(92) tasku 1 .. || SEISUND (varandusliku seisu kohta) taskut mööda olema .. 

tellimine .. Ilm nagu tellimise peale OMADUS_KVAL 'nagu soovitud, väga sobiv' 

45 

Sellest on Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringus ajakirjanduskeele kohta kirjutanud Reet Kasik 

(2002), vt "Eesti kirjakeele kasutusalad ja nende seisund – ajakirjandus ja meelelahutus", 

http://www.hm.ee/index.phppopup=download&id=3969 (25.05.2008). 

97

(93) takso ESE_INSTRU sõidu- ja veoteenuseid osutav auto .. Isa sõidab taksot kõnek TEGEVUS 

'töötab taksojuhina' 

sõitma .. || TEGEVUS (elukutsena, tööna, tegevusena) Käib õhtuti taksot sõitmas 

Kui siinseid LIIGISUHTE-andmeid võrrelda EKSS-i seletussõnavara sagedusloendiga 

(Langemets 2000: 54), s.t sõnadega, mida seletustes on kasutatud kõige rohkem, siis nimisõnadest 

on tipus: inimene, osa, isik, loom, ese, tegevus. 46 Kui need esitada LIIGISUHTENA, 

siis hõivaks esikoha INIMENE (inimene, isik), mitte ESE. Rohkelt esilduvana näitab end ka 

MOODUSTAJASUHE (OSA, sõnana: osa). Seletussõnavara ja LIIGISUHET samaväärseks pidada 

ja/või võrrelda ei ole siiski alust. Kui seletuses esinev sõna tegevus viitab küll komponendile 

TEGEVUS, vt (94) (taidlus 1, tants 3), siis paljude teiste sõnade tagant pole see seos 

läbi näha: sageli on TEGEVUST või selle üksikjuhtu (nt KÕNETEGU) väljendatud teisiti, vt 

(94), näiteks sünonüümsete (liit)nimisõnade (telefon 2 'telefonikõne') või mis tahes muid 

sõnu sisaldava ümberütleva fraasi abil (vt tagumik). 

(94) taidlus 1 TEGEVUS asjaarmastajate loominguline tegevus 

tants 3 TEGEVUS piltl (mitmesuguse intensiivse tegevuse kohta) 

telefon 2 ESE_INSTRU telefoniaparaat .. Sulle on telefon KÕNETEGU 'telefonikõne' 

tagumik KEHAOSA istmik, tuharad .. kõva, vastupidav tagumik TEGEVUS (pikaajalise istuva 

töö kohta) .. tagumikku kuumaks kütma TEGEVUS 'peksa andma' 

5.5. NIMISÕNATÄHENDUSTE PAARID: ESIALGNE LOEND 

Nimisõnatähenduste paaride esialgne loend (esitatud allpool, vt Tabel 12) on analüüsi 

lähtepunkt. 12 nimisõna olen täpsema vaatluse alt kõrvale jätnud põhjusel, et nende 

tähenduse seletuseks on sünonüümiviide alussõnale, millega aga tähendusstruktuur või 

kasutus ei pruugi täielikult kokku langeda. Peamiselt puudutab see vananenud sõnu (tapet 

> tapeet) või deminutiive (tassike(ne) < tass) – sünonüümidel ei pruugi (alati) olla samalaadne 

(süstemaatiline) polüseemia. Nii seletatakse tibu 2. tähendust sünonüümi kana abil, 

aga kasutust tähenduses TOIT esineb küll väga harva (praetud tibu, *tibusalat jm), vrd 

EKSS-is 

tibu 2 LOOM_LIND kana 

kana 1 LOOM_LIND .. kodulind | TOIT (toiduna) 

LIIGISUHTEGA varustatud tähendusüksused ühendasin paaride kaupa (muidugi subjektiivselt) 

kõigepealt põhitähenduste paaride, seejärel põhitähenduse ja selle alltähendus(t)e 

paaride kaupa. Näiteks koosneb sõna tants kirje algses andmebaasis 13 tähendusüksusest: 

esitatud on 3 põhitähendust (tants 1 'tantsimine', tants 2 'see, mida tantsitakse' ja tants 3 

'(intensiivse tegevuse kohta)' – vt (95) read [1], [9] ja [11]) ja 10 alltähendust (eristajaks 

väiketähed, semikoolon, püstkriipsud – read [2–8], [10] ja [12–13]). 

(95) [1] tants 1 TEGEVUS tantsimine 

[2] a TEGEVUS_SUHTLUS inimese eneseväljendus 

[3] ; VALD vastav kunstiliik 

[4] || SÜNDMUS tantsupidu 

[5] | SEISUND_SUHE piltl tants parunite pilli järgi 

[6] b TEGEVUS_LIIKUMINE (loomade liikumisviisi kohta) sookurgede, sääskede tants 

[7] c TEGEVUS_LIIKUMINE (rabelemise, vingerdamise kohta) tantsu lööma (panema) 

46 

Enamik sagedamast seletussõnavarast on verbid: 20 sõnast 13 verbi. 

98

[8] d TEGEVUS_LIIKUMINE piltl lume tants 

[9] tants 2 ESE_KUNST see, mida tantsitakse rahvaste tantsud 

[10] ; ESE_KUNST selle rütmi kasutav muusikateos 

[11] tants 3 TEGEVUS (intensiivse tegevuse kohta) 

[12] a TEGEVUS sekeldused, vaidlused tants kunstimuuseumi ümber 

[13] b TEGEVUS madin, taplus taprite tants 

Üksikud tähendusüksused olen ühendanud tähenduspaarideks (nimetatud LIIGISUHTE järgi, 

ära on jäetud spetsiifilisem alltunnus). EKSS-i loetlevat esitust on võimalik otse järgida 

üksnes kahe tähendusega sõnade puhul, juba kolmega kerkib küsimus, mis tähendust 

millega siduda. Näiteks tantsu puhul sidusin põhitähendused 1 ja 2 ning teise paarina 1 ja 3 

(mitte 2 ja 3), kuivõrd tähendused 'see, mida tantsitakse' (tants 2) ja tantsimist meenutav 

tegevus '(intensiivse tegevuse kohta)' (tants 3) tundusid mõlemad loogiliselt lähtuvat või 

olevat seotud just tähendusega 'tantsimine' (tants 1), vt (96). Nõnda on läbi mõeldud kõik 

valimi põhitähenduste paarid. Siin tekkis kaks põhitähenduste paari: 

(96) TEGEVUS–ESE = tants 1 – tants 2 (vt (95) rida [1], [9]) 

TEGEVUS–TEGEVUS = tants 1 – tants 3 (vt (95) rida [1], [11]) 

Põhitähenduse ja selle alltähenduse paaridega on läinud mõnevõrra lihtsamalt (et mitte 

öelda automaatsemalt): enamiku olen sidunud tema põhitähendusega, toetudes leksikograafide 

otsusele (mõnel juhul olen mõned alltähendused sidunud ka omavahel). Alltähenduste 

eristajad on erinevad, siin näites on esindatud kaasalluvussuhe (a., b. jne), semikoolon, 

rööbik ja püstkriips (detailset ülevaadet vt ptk 3.1.2). Kaasalluvussuhe on üldiselt kokku 

võetud üheks tähenduspaariks (sest enamasti ongi igal allüksusel üks ja sama LIIGISUHE). 

Põhitähenduse ja selle alltähenduse paare tekkis tantsu puhul kuus (97), neist neli esimesest 

põhitähendusest: 

(97) TEGEVUS–TEGEVUS = tants 1 – a., b. jne (vt (95) read [2, 6–8]) 

TEGEVUS–VALD = tants 1 – ; (vt (95) rida [3]) 

TEGEVUS–SÜNDMUS = tants 1 – || (vt (95) rida [4]) 

TEGEVUS–SEISUND = tants 1 – | (vt (95) rida [5]) 

ESE–ESE = tants 2 – ; (vt (95) rida [10]) 

TEGEVUS–TEGEVUS = tants 3 – a., b. jne (vt (95) read [12–13]) 

Lähtudes Apresjani (1974a) süstemaatilise polüseemia definitsioonist, kus räägitakse 

kahest sõnast (A ja B), mis ei ole sünonüümid (vt ptk 2.2.4), tuleks eelkõige tähele panna 

n-ö erinimelisi tähendusi. Seetõttu olen edasise vaatluse alt kõrvale jätnud paarid, kus 

tähendusüksused kannavad sama nime, nagu siin TEGEVUS–TEGEVUS või ESE–ESE, mis 

esinevad nii põhitähenduste, vt (96), kui ka põhi- ja alltähenduse paarides (97). Nõnda 

"kaovad" tähenduspildist enamasti metafoorsel ülekandel põhinevad suhted, s.t eeldatavasti 

mitte (metonüümial põhinevad) süstemaatilised suhted. Tantsu puhul näiteks metafooril 

põhinev seos 'tantsimise' (tants 1) ja tantsimist meenutava tegevuse '(intensiivse tegevuse 

kohta)' (tants 3) vahel, vt (95), samuti 'tantsimise' (tants 1) ja selle eriliikide vahel: 'inimese 

eneseväljendus', '(loomade liikumisviisi kohta)', '(rabelemise, vingerdamise kohta)', piltlik 

kasutus lume tants. Samuti jääb kõrvale seos tähenduse '(intensiivse tegevuse kohta)' (tants 

3) ja selle eriliikide ('sekeldused, vaidlused' ja 'madin, taplus') vahel. Selliste samanimeliste 

paaride puhul oleks huvitav jälgida muid polüseemiasuhteid: taksonoomilist, rööphüponüümset 

polüseemiat, tähenduse laienemist ja kitsenemist, metafoori jm. 

Seega saavad tantsu kirje põhjal süstemaatilise polüseemia malli kandidaadiks 4 polüseemiapaari, 

mis kõik on seotud esimese põhitähendusega (TEGEVUSEGA): 

TEGEVUS–ESE = tants 1 – tants 2 (vt (95) rida [1], [9]) 

TEGEVUS–VALD = tants 1 – ; (vt (95) rida [3]) 

99

TEGEVUS–SÜNDMUS = tants 1 – || (vt (95) rida [4]) 

TEGEVUS–SEISUND = tants 1 – | (vt (95) rida [5]) 

Samamoodi on toimitud valimi kõigi polüseemsete sõnadega (mida on 185), samuti nende 

monoseemsete sõnadega (kokku 171), millel esineb alltähendusi – kokku 356 märksõnaga. 

356 märksõna on andnud kokku 834 tähenduspaari, millest samanimeliste tähendusüksuste 

paarina langeb (esialgu) välja rohkem kui kolmandik (333 paari, 40%). Ülejäänud 501 erinimeliste 

tähendusüksuste paari jaotuvad 138 eri liiki paariks. 

Järgnevalt on (esialgu) kõrvale jäetud paarid, mis valimis on esindatud üheainsa märksõnaga 

(kokku 42 paari), kuivõrd Apresjani (1974a, vt ptk 2.2.4) definitsioonile toetudes 

peab süstemaatiline polüseemia hõlmama vähemalt kaht eri sõna. Üheainsa esindajaga ehk 

ainukordsed paarid on ära toodud lisaosas (vt Lisa 2) – analüüsi käigus ilmnes nii mõnigi 

juhtum, mida sealt n-ö tagasi pidi tooma (toetudes muudele sarnastele näidetele väljaspool 

valimit). 

Kõige arvukam on esemesõnade polüseemias MOODUSTAJASUHTEGA iseloomustatav vaheldus 

ESE–OSA_ESE (esialgses loendis kokku 26 juhtumit). Kuna aga siin pole tegemist erinimeliste, 

vaid samanimeliste paaridega, siis pole neid siinses uurimuses lähemalt analüüsitud. 

Mitmed neist on küll metonüümsed OSA–TERVIKU ülekanded. Toon nad lihtsalt 

loendina ära (↔ tähistab suunamuutust leksikograafilises esituses, kui nimisõna kordub, 

siis on temaga seotud mitu paari): 

1) põhitähenduse vaheldusena esinevad: talong, talong, tekkel, tela, tempel_H3, tiigel, 

tikk_E3 ↔ tabulaator, tapp_E2_H1, tela, telg_E1, tilguti; 

2) alltähenduse vaheldusena esinevad: tapp_E2_H1, tekst, telefon, teras, tertsett ↔ tald, 

taraan, tasku, tera_H1, tila, tilguti. 

Sellise sõelumise järel jääb süstemaatilise polüseemia kandidaadina loendisse 93 malli (vt 

Tabel 12), mis tabelis on järjestatud sageduse järgi. On paratamatu, et pelk loend jääb 

esialgu osaliselt läbipaistmatuks, sest paljud tõlgendused ei ole intuitiivselt tajutavad. 

Juhtumite kaupa on malle analüüsitud uurimuse analüüsiosas (ptk 6 ja 7). 

Sagedusloendi ülaosa hõivavad pea täielikult ESEME või TEGEVUSE osalusega mallid, mis 

on ootuspärane, sest mõlemad tüübid on esil ka LIIGISUHTE pingereas. (ESE on tabelis 

varjundatud halliga.) Kahekümne sagedama paari hulka mahub ainult kolm muude osalistega 

paari (NÄHTUS–OMADUS, OMADUS–INIMENE, OMADUS–PSÜHH_OMADUS), millest 

tuleb esile kolmas oluline tähendus – OMADUS –, ehk üllatav seegi. Üldises polüseemiapaaride 

pingereas neljandal kohal on INIMENE. 

Muuhulgas torkab silma, et loendist puudub nii mõnigi kirjandusest väga tuntud paar, nt 

LOOM–TOIT ja LOOM–NAHK (sellest lähemalt järelduste osas, vt ptk 8.2). 

Eri suunaga paarid, nt TEGEVUS–ESE ja ESE–TEGEVUS, on koondatud ühise nime alla 

sagedusest või konkreetse-abstraktse suunast lähtuvalt (TEGEVUS–ESE). Ühe nimisõna sees 

võib üks ja sama mall korduda – esialgses tabelis on kokku loetud kõik märgendatud 

tähenduspaarid (sõnu endid tabelis korratud pole). 

Tabel 12. Esialgsed tähenduspaarid valimis (süstemaatilise polüseemia kandidaatmallid) 

Jrk 

(93-st) 

Mall Kokku Näide 

1. TEGEVUS–ESE 24 tants, tennis, test, tafting 

2. TEGEVUS–SEISUND 20 tagastus, tegevusetus, terror 

100

3. NÄHTUS–OMADUS 16 takt, taju, tilks 

4.-5. AGENT_TEGEVUS–INIMENE 13 teadja, tantsija, taidur 

TEGEVUS–TEGU 13 tasu, tapmine 

6. ESE–KOHT 11 tara, tagala, tesaurus 

7. TEGEVUS–ABSTR/KONKR 11 tarne, teenus, teritus 

8.-9. ESE–SEISUND 10 taba_H1, tasku 

TEGEVUS–KÕNETEGU 9 tervitus, teotus 

10.-15. ESE–OBJEKT 8 tabloid, teravik 

ESE–OMADUS 9 taara, takistus, taldrik 

KEHAOSA–ESE 9 tald, talje, tagumik 

MATERJAL/AINE–ESE 9 tina, teemant, tekstiil 

OMADUS–INIMENE 9 talent_H1, tarm, tige 

TEGEVUS–SÜNDMUS 9 talgu, teater, taplus 

16.-19. TEGEVUS–VALD 8 teater, teadus, teraapia 

ESE–TAIM 8 tari, tiib 

OMADUS–PSÜHH_OMADUS 8 taluvus, tegija, teokus 

INIMENE–ESITUS 8 tai, tigrai, tatikas 

20.-24. ABSTR/KONKR–ESE 7 tagatis, tehnika, telefon 

ESITUS–KÕNETEGU 7 tervis, tere_E2 

INIMENE–LOOM 7 taltunu, tigedik 

KEHAOSA–TEGEVUS 7 tee_H1, tagumik 

NÄHTUS–ESE 7 tenor, tiks_E2 

25.-30. KOHT–TEGEVUS (SÜNDMUS) 6 teater, tammistus 

AGENT_TEGEVUS–OMADUS 6 tapja, teadja, teenija 

ESE–KOGUS 6 taldrik, tass, tahvel 

MATERJAL/AINE–KOGUS 6 tiiter, tera_H2, tilgake(ne) 

TAIM–TOIT 6 tatar_E1, till_E2_H1 

TEGEVUS–NÄHTUS 6 tegevus, tiba, tiks_E2 

31.-42. (MOODUSTAJASUHE:) 

KOHT–OSA_KOHT 

5 tare, territoorium 

ABSTR/KONKR–SEISUND 5 tarbetus, teadmine 

ESE–INIMENE 5 tandem, tallatu, teisik 

INIMENE–ASUTUS/KOHT 5 tarbija, tegija, tellija 

INIMENE–SEISUND 5 tegelane, teener 

101

KOHT–ABSTR/KONKR 5 tee_H1, tervik 

MATERJAL/AINE–OMADUS 5 terrakota, taigen 

MÕTE–ABSTR/KONKR 5 taksonoomia, tehnika 

NÄHTUS–SEISUND 5 teesklus, taud 

OMADUS–SEISUND 5 taibutus, tasand 

TEGEVUS–ESITUS 5 tekst, tembeldus, tervitus 

TEGEVUS–OMADUS 5 tegu, tellimine, tabavus 

43.-54. KOHT_HOONE–ASUTUS 4 teater, talu, terraarium 

ESE–ESITUS 6 tara, tempel_H3 

ESE–KÕNETEGU 4 telefon, testament 

ESE–SISU/INFO 4 teatmik, teravik 

ESE–VALD 4 tempera, teivas 

ESITUS–MÕÕT 4 tekst, tiiter 

KEHAOSA–SEISUND 4 tagumik, tald, tiib 

KÕNETEGU–NÄHTUS 4 tarkus, teretus 

TAIM–MATERJAL/AINE 4 tael_E1, tamm_E1, tee_H2 

NÄHTUS–ABSTR/KONKR 4 tegur, tahe_E1 

TEGEVUS–ASUTUS 4 teenistus, teade_E1, televisioon 

TOIT–KOGUS 4 terake(ne), tee_H2 

55.-67. TAIM–ÕIS 3 takjas, tael 

ESE–MÕÕT 3 taaler_H1, talent_H2 

KOGUS–SEISUND 3 tarve, tilk_E2 

KOHT–INIMENE 4 tare, tagala, tapp_E2_H2 

KOHT– OBJEKT 3 tee_H1, tihendus 

KOHT–SEISUND 3 taevas, tall_E2 

LOOM–LIIK 3 teesklane, tigu, terjer 

MATERJAL/AINE–TOIT 3 tee_H2, tainas 

MÕÕT–OMADUS 3 tihedus, tempo 

OBJEKT–ESITUS 3 tee_H1, teljestik, tahk_H1 

OMADUS–KÕNETEGU 3 tarkus, teravus, tigedus 

KOHT–VALD 3 tander, terra incognita, taevas 

OBJEKT–NÄHTUS 3 tahk_H1, taak_E1, tamm_E2_H1 

68.-93. (MOODUSTAJASUHE:) 

SISU/INFO–OSA_SISU/INFO 

2 teema 

102

ABSTR/KONKR–ASUTUS 2 telefon, telegraaf 

ABSTR/KONKR–OMADUS 2 tehnika, tasand 

AGENT_TEGEVUS–ELUVORM 2 tarbija, tekitaja 

ASUTUS–VALD 2 teater, teenindus 

ESE–ASUTUS 2 telefon, tiib 

ESITUS–OSA_TEGEVUS 2 tekst, tekst 

KOHT–KOGUS 2 tare, taevas 

KÕNETEGU–ABSTR/KONKR 2 tabu 

LOOM–ESITUS 2 talleke(ne), tibu 

LOOM–TAIM 2 tibu, talvik 

MATERJAL/AINE–SEISUND 2 tilge, takk 

MUUTUS–ABSTR/KONKR 2 taane, tihkestus 

MÕTE –VALD 2 tehnitsism, tehnika 

MÕTE–ESE 2 tehnika, tantra 

NÄHTUS–KOGUS 2 tiba, tibake(ne) 

OMADUS–LOOM 2 tiivaline, tiivuline 

OMADUS–VALD 2 tektoonika, tasand 

ESITUS_SISU/INFO–ASUTUS 2 telg_E1, tee 

TAIM–ESITUS_SISU/INFO 2 tera_H2, terake(ne) 

TAIM–SEISUND 2 taim, tihnik 

TEGEVUS–KOGUS 2 tegu, tilk_E2 

TEGEVUS–MÕÕT 2 tee_H1, tee_H1 

TEGEVUS–ESITUS_SISU/INFO 2 teadus, tegevus 

TEGEVUS–TOIT 2 tamp, tang 

VALD–ABSTR 2 teenindus, tegevus 

103

6. ESEMESÕNADE SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA 

Peatükis on tähenduspaaride kaupa analüüsitud eelkõige esemesõnade polüseemiat – 

esemesõnaks olen nimetanud mis tahes nimisõna, millel on ESE määratletud vähemalt ühe 

tähenduse LIIGISUHTEKS. Idee poolest peaks süstemaatiliselt polüseemne mall olema põhimõtteliselt 

produktiivne, ennustajajõuga, n-ö teed sillutama paljudele teistele sama rühma 

liikmetele (väljaspool valimit). Leksikograafiliselt on mõtet kajastada käibivaid malle, 

võib-olla ka enam käibivaid malle. Esialgsete tähenduspaaride loendist (vt Tabel 12 ptk 

5.5) nähtub, et esemesõna semantikas mängivad rolli väga erinevatesse ontoloogilistesse 

rühmadesse kuuluvate nimisõnad. ESE esineb tähendusvaheldustes, mille teiseks osaliseks 

on määratletud (järjestatud esialgse loendi sageduse järgi): TEGEVUS või KÕNETEGU (6.1), 

KOHT (6.2), SEISUND (6.3), OMADUS (6.4), teatava vormiga OBJEKT (6.5), KEHAOSA (6.6), 

MATERJAL/AINE (6.7), TAIM (6.8), ESITUS_KUJUTIS (6.9), ESITUS_SISU/INFO (6.10), ABSTR- 

/KONKR entiteet (6.11), KOGUS (6.12), INIMENE (6.13), VALD (6.14) ja ASUTUS (6.15). 

Mõneti olen analüüsi käigus koondanud sisult lähedasi malle. Analüüsil olen tähelepanu 

pööranud ka EKSS-i tähendusliigenduse kahe peatasandi, põhitähenduse ja alltähenduse 

võimalikule korreleerumisele süstemaatilise polüseemiaga. Süstemaatilise polüseemia mall 

ja selle kirjeldus on iga alaosa lõpus esile tõstetud hallil taustal. Peatüki lõpetab kokkuvõte 

esemesõna (süstemaatilisest) polüseemiast (6.16). 

Iga tähenduspaari juures vaatlesin ka paari teise osalisega moodustuvaid (süstemaatilisi) 

tähenduskooslusi – teiste semantiliste tüüpide süstemaatilist polüseemiat on kirjeldatud 

omaette peatükis (ptk 7). Üldisemad analüüsi tulemused ja järeldused olen kokku võtnud 

ptk 8, esitades muuhulgas nimisõnatähenduste kuldstandardi ehk sagedamate/tüüpilisemate 

eesti keele süstemaatiliselt polüseemsete mallide loendi (vt Lisa 1). Loendi olen kuldstandardiks 

nimetanud Petersi (2004: 191 jj) regulaarse polüseemia kuldstandardi järgi. 

Sissejuhatuseks. ESEME üldist olemust iseloomustav tähendusstruktuur sisaldab PÕHJUS- 

SUHET ja EESMÄRGISUHET: 

ESE = [KONKR_ENTITEET : ESE | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

See, et ESEME tähenduse mõistmiseks tuleb aru saada asja funktsioonist, nagu ka sellest, 

kuidas asja vorm sellele vastab, ei ole muidugi uudis. Sellest on räägitud juba vähemalt 

alates Labovi kuulsatest katsetest tassi ja kruusiga 1970-ndatel (kui mitte alustada Aristotelesest). 

Leech (1981: 209–210) on samuti rääkinud nn funktsiooninimisõnadest (ingl 

function nouns), s.o nimisõnadest, mis tähistavad objekte (hrl esemeid), mida mõistetakse 

nende funktsiooni kaudu (tool on objekt istumiseks jne). Leechi arvates seisneb omadussõna 

ja nimisõna põhiline erinevus selles, et kui omadussõnu määratletakse tavaliselt ühe 

tunnuse abil (hrl polaarne või astmeline tunnus, nt suur), siis nimisõnade seletused 

koosnevad paljudest tunnustest [minu rõhutus – M.L.], kuivõrd nad esindavad üldjuhul 

objektide klassi. Samuti on Goddard (1998: 228) rõhutanud, et kuigi esemed võivad paista 

lihtlabased, sisaldavad nad ometi nii palju semantilisi detaile, et tema meelest võib lausa 

öelda, et esemesõnad on oma tähenduselt palju keerulisemad kui abstraktsed mõisted. 

Esemesõnade detailirikkust väljendab ka pikk ja rikkalik polüseemiapaaride loend. 

Samanimelised tähenduspaarid, nii põhitähenduste kui alltähenduste tasandil, jäävad 

üldiselt vaatluse alt kõrvale, olgu küll sellise polüseemia taga tuvastatav erinev EESMÄRGI- 

SUHE: näiteks on teivas 1 kasutusel tarbepuuna, vt (98), kas aiaehitusel (alltähendus: 

semikooloni järel) või kui on vaja kedagi rünnata (alltähendus: rööbiku järel), teivas 2 on 

kõrgushüppe abivahend. Võib öelda, et põhitähendused (teivas 1 ja teivas 2) kontrasteeruvad 

selgelt oma kasutuskonteksti poolest. Nelja eri tüüpi tahvlit, vt (99) (tahvel 2–5), 

104

eristab samuti otstarve, mis on esitatud eksplitsiitselt tähenduse seletuse osana, nt info 

edastamiseks (tahvel 2) ja kirjutamiseks (tahvel 3), või on otstarve välja loetav liitsõnast 

sünonüümi tagant, nt piltide taasesitamiseks või trükkimiseks (tahvel 4) ja maalimiseks 

(tahvel 5). Tahvli polüseemia näitel on näha üks eesti keelele kui liitsõnakeelele väga 

omane polüseemia tekke mehhanism – leksikaalne ellips (vt ka ptk 8.5). 


|| ESE_INSTRU malakas, kaigas (löömiseks) läks naabrimehele teibaga kallale 

teivas 2 ESE_INSTRU hüppeteivas. 

(99) tahvel 1 KOGUS tükk ainet v materjali, ESE/OSA_ESE selline ese(meosa) tahvel 

šokolaadi/pappi, tahvliteks pressitud 

tahvel 2 ESE_INSTRU (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks teadete tahvel 

|| ESE_INSTRU mälestustahvel haual polnud tahvlit 

tahvel 3 ESE_INSTRU puhastatav alus, plaat kirjutamiseks õpetaja kirjutab tahvlile 

tahvel 4 ESE_INSTRU pilditahvel värvitrükis tahvlid 

tahvel 5 ESE_INSTRU tahvelmaal püha õhtusöömaaega kujutav tahvel 

Kuigi MOODUSTAJASUHET eseme tähendusstruktuuri valem olulisena ei kajasta, on 

MOODUSTAJASUHTEGA seostuvaid tähenduste kombinatsioone palju (mall ESE–OSA_ESE), 

esialgses paaride loendis koguni kõige rohkem – kokku 26 tähenduspaari. Siinses uurimuses 

pole OSA-suhteid käsitletud (sõnaloend on esitatud ptk 5.5). 

Mõnikord õnnestub ühe ja sama sõnaga osutada sellesama eseme kahele erinevale osale: 

näiteks esemesõna talong tähistab lisaks n-ö iseendale (talong 1) ka oma olulisi osi: nii ärarebitavat 

kontsu (talong 2) kui ka sisulist infot kandvat osa (talong 3) – vt eespool näidet 

(70). Tilguti on oma esmatähenduses enamasti 'eseme osa' (tilguti 1), nt tilgutitega kõrvarõngad, 

võides samas tähistada ka tervikut ehk 'ripatsit', vrd EKSS-is on eelmise näite järel 

registreeritud ka tüdrukul on kõrvas säravad tilgutid. (Vrd ripats märgib omakorda esmalt 

tervikut ehk 'rippuvat ehet', mille kõrval figureerib ka alltähendus 'ehte rippuv osa'.) Jne. 

OSA-sõnade loendis esineb ka tahk, mida on kirjanduses toodud tüüpiliseks süstemaatilise 

polüseemia juhtumiks, nt Buitelaar (1998a) on esitanud sõna facet ('tahk') täppismääratlemata 

tüübis "frc" (9 sõna) paarina OBJ_VORM–NÄHTUS_PSÜHH/KOGN (selle tüübi piires 

võib VORMIGA seostuda ka suhtlus); Kerner (2007: 90–91) on hõlmanud nii tahu kui ka 

külje malliga FÜÜSILINE OBJEKT–ASPEKT. 

6.1. ESEMESÕNA TEGEVUSE TÄHISTAJANA: TEGEVUS–ESE 

Polüseemiasuhe TEGEVUS–ESE on nimisõnatähendustes üldse kõige sagedamini ette tulev 

tähenduspaar. Koos TEGEVUSEGA on vaadeldud ka selle üksikjuhtumit TEGU, mis (valimis) 

seondub ESEMEGA ennekõike KÕNETEONA. Valimi esialgses tähenduspaaride loendis (vt 

Tabel 12 ptk 5.5) esindavad tähendusvaheldust järgmised nimisõnad: 

tafting, taglastus, tahveldus, takso, takt, tamburiin, tamp, tango, tants, tapp_E2_H1, 

tarantella, tarastus, tarve, tarvitus, tasu, teivas, tekk_H1, tennis, tera_H1, test, tikandus, tike 

(TEGEVUS–ESE, 22 sõna, 24 tähenduspaari 47 ); 

telefon, testament (ESE–KÕNETEGU, 2 sõna, 4 tähenduspaari) 

47 

Mõni sõna (selles mallis nt teivas) on esindatud mitme tähendusüksusena. 

105

ESET ja TEGEVUST, nagu ka ESET ja KÕNETEGU, seob eelkõige esemesõna semantikast 

tulenev EESMÄRGISUHE: ESE on temaga seostuva TEGEVUSE vahend, või: ESEME eesmärk, 

funktsioon on TEGEVUS. Sellist polüseemiat esindab 2/3 juhtumitest. Teine, väiksem rühm 

sõnatähenduste vaheldusi (umbes 1/3) toetub PÕHJUSSUHTELE: ESE on TEGEVUSE tulemus. 

EESMÄRGISUHE ehk esemesõnaga seostuv TEGEVUS on tihti eksplitsiitselt väljendatud 

olulise semantilise tunnusena sõnatähenduse seletuses: 'see, mida tantsitakse' (tants 2), vt 

(100), 'teadmiste ja oskuste mõõtmiseks' (test 1) ja 'millegi kasutuskõlblikkuse .. kindlakstegemiseks' 

(test 2) (100), '(löömiseks)' (teivas 1) (102). Samamoodi KÕNETEO puhul: 

'pärandamist tõendav dokument' (testament 1) (104). Vaheldus ESE–KÕNETEGU esildub 

selgesti ka nimisõna telefon puhul: 'telefoniaparaat', mille funktsioon on võimaldada telefoni 

kaudu rääkida, teha 'telefonikõne' (sulle on telefon). 

Tants (100), tango (101), tarantella on palad/teosed (kõik ESE_KUNST), mille saatel / mida 

tantsitakse (TEGEVUS), ilma milleta tants poleks see tants. Sama suhet väljendab tamburiin 

(100), mis on nii muusikariist (ESE_INSTRU 'käsitrumm') kui ka see, mille (helide, rütmi) 

saatel tantsitakse (TEGEVUS). Tasu (ESE_RAHA 'raha vm meelehea') on vahend, mille abil 

hüvitatakse midagi (TEGEVUS); tambiga (ESE_INSTRU 'tööriist') tambitakse; tarve ja tarvitus 

(ESE 'tarbeese') on asjad, mida tarvitatakse või mille abil toimub tarbimine (TEGEVUS). 

Meenutatagu siinkohal ka eespool jutuks olnud Veski (1958 [1926]: 103) seisukohta, kes 

seisis selle eest, et menuett tähendaks nii 'tantsimist' kui ka 'selle tantsu muusikat' (vt ptk 

1.2). 

(100) tants 1 TEGEVUS tantsimine teeme tantsu ka 

tants 2 ESE_KUNST see, mida tantsitakse, selle kunstiliigi teos v pala; ESE_KUNST selle rütmi 

kasutav muusikateos tantsu looja, esitaja 

tamburiin 1 muus ESE_INSTRU väike käsitrumm 

tamburiin 2 ESE_KUNST/TEGEVUS .. rahvatants 

test 1 psühh ped ESE_SEMIO .. küsimuste kogum .. teadmiste ja oskuste mõõtmiseks Testi 

tegema. Õpilased jagati testi abil nelja rühma 

test 2 TEGEVUS uuring, katsetus v kontroll .. millegi kasutuskõlblikkuse, nõuetele vastavuse 

v vigade kindlakstegemiseks. Liitsõnad: jõudlustest 

(101) tango TEGEVUS .. seltskonna- ja võistlustants; ESE_KUNST selle tantsu muusika 

tarastus TEGEVUS tarastamine; ESE_INSTRU tara (1. täh) 

(102) takso ESE_INSTRU sõidu- ja veoteenuseid osutav auto .. Isa sõidab taksot kõnek TEGEVUS 

'töötab taksojuhina' 

takt 1 OSA_ESE_KUNST helitöö väike osa .. takti lööma TEGEVUS 'takti osi hrl 

kä(t)eliigutustega osutama' 

teivas 1 MATERJAL/AINE tarbepuu; ESE_INSTRU aiateivas Teibad ja latid. .. teibasse ajama 

TEGEVUS '.. surmama' 

|| ESE_INSTRU malakas, kaigas (löömiseks) .. teivast TEGEVUS 'peksa' oleks talle vaja 

teivas 2 ESE_INSTRU hüppeteivas teivast hüppama TEGEVUS 'teivashüpet sooritama' 

(103) "vahel mõtlesin, et teibas MMil välja minna" (ESE–VALD; Erki Nool, Postimees) 

Ühe ja sama sõnaga tähistatud ESE võib reaalses maailmas olla kasutusel mitme eri tegevuse 

juures. Sellest hoolimata suudab sama nimisõna need eri TEGEVUSED välja kanda, 

tõsi, vahel – õigemini, üsna sageli – süntaktilisest konstruktsioonist, näiteks tugiverbist abi 

otsides. Tõlgenduste teket on teoorias seletatud nimisõna tähendusstruktuuri kätketud 

tähenduspotentsiaaliga (mis on tihti ka eksplitsiitselt väljendatud). Näiteks võib teivas 

(täpsemalt, sellega seotud fraasid) tähendada nii 'surmamist', 'löömist', 'teivashüppe 

sooritamist' (kõik TEGEVUSED) (102), aga (suulise kõne üleskirjutusena) samuti 'spordiala' 

(VALD) (102), esindades malli ESE–VALD, nagu 4 muud nimisõna (vt ptk 6.14). Oma esmatähenduses 

('tarbepuu', MATERJAL/AINE) on teivas mõeldud millegi, hrl aia/tara ehitami- 

106

seks, millele osutab nii tõlgendus 'aiateivas' (ESE_INSTRU) kui ka näitematerjal (hakkas tara 

tarvis teibaid maasse lööma, taguma), samas see TEGEVUS ülejäänutega sarnasel moel esile 

ei tule (*teivast tegema 'aeda tegema'), s.t teiba ja 'aia ehitamise' ühendus suhtluses nii 

hõlpsalt ei tööta. Võib-olla on põhjus selles, et teivas on selles tähenduses erinevalt teistest 

ka MATERJAL/AINE (või materjali OSA) – aga sellist süstemaatilise polüseemia paari nagu 

MATERJAL–TEGEVUS ei ole (Vt mallide loendit Lisa 1.) 

ESE võib TEGEVUSE juurde kuuluda vahetult eelneva või kaasneva osasündmusena, vältimatu 

kaasnähuna. Näiteks on test 1 määratletud kui ESE_SEMIO, vt (102), samas "paljastavad" 

kaasneva TEGEVUSE näitelaused: Õpilased jagati testi abil nelja rühma – jagamine 

toimus ikka testimise, küsimuste kogumiga oskuste mõõtmise läbi –, või tugiverbifraas 

testi tegema. TEGEVUSE tähendus on seletuses selgelt esil test 2 puhul ('uuring, katsetus v 

kontroll'). (Vrd Pustejovsky (2001) on käsitlenud inglise sõna examination 'eksam' 

tähendust.) 

Sama toimub ka tantsu puhul, vast veidi vähem teiste, spetsiifilisemate tantsusõnade 

(tango, tarantella, tamburiin jt) puhul. Tants osutab nii tantsimise tegevusele/protsessile 

(TEGEVUS: tants ja trall, armastab tantsu ja laulu, alustas tantsu) kui ka sellele, mida 

(samal ajal) tantsitakse (ESE_KUNST: seltskondlik tants, esimene tants). Tamburiin 2 puhul, 

vt (100), on komponendid ESE_KUNST ja TEGEVUS kokku sulandunud, sest seletuseks antud 

sünonüümi rahvatants puhul on juba õige ähmane, kas tegemist on kunstiteosega, millel 

võib näiteks olla nimi (rahvatants "Kiitsakas"), või on tegemist tantsimisega (tantsime ühe 

rahvatantsu) – mõlemad kasutusnäited on EKSS-is registreeritud, kuigi seletuseks on 

pakutud pigem ESE_KUNST ('rahva pärimuslik tantsulooming'). Tamburiin tantsuna on Eesti 

kultuuriruumis võõram, nii ongi EKSS-is esikohal tuttavam 'mänguriista' tähendus, samas 

siiski tantsimisega mõistetavalt seostatav (alustas tamburiini). 

Tõlgendused kattuvad ka testamendi puhul, kus ESE ja TEGEVUS on täielikult sulandunud 

KÕNETEOS (või alltüübis ESE_SEMIO, oleneb, kuidas märgendada, vt ka näiteid (76) jj ptk 

5.2.2). Kõige selgemini tuleb kahe poole sulandumine välja juriidilises kasutuses, vt (104) 

(testament 1), kus tugiverbiühend testamenti tegema viitab eelkõige testamendiga seonduvale 

TEGEVUSELE, aga lausung ei jätnud maha mingit testamenti tõenäoliselt pigem ESE- 

MELE, füüsilisele objektile. Testamenti kui füüsilist objekti saab postiga saata, lauanurgale 

jätta jne. Ülejäänud kaks tähendust peegeldavad samuti jagunemist kahe vaatenurga vahel. 

Testament 2 ('vaadete koondväljendus') on pigem KÕNETEGU – mida tagapõhjal toetavad 

seda kinnistanud teosed (kirjatükid, kõned, helilindistused vm). See kasutus realiseerub 

lausungis adjektiivikonstruktsioonina (vaimne testament). Piibliga seotud tõlgendus (testament 

3) on EKSS-i seletuses küll ESE, täpsemalt teose osa (OSA ESE_SEMIO), mis kahtlemata 

hõlmab vaateid, seisukohti vmt (KÕNETEGU või INFO/SISU – oleneb, kuidas kodeerida). 

(104) testament 1 KÕNETEGU ka jur pärandamist tõestav dokument (= ESE) (v. ühepoolne 

tahteavaldus), millega pärandaja teeb .. korraldusi (= TEGEVUS) testamenti tegema, ei jätnud 

maha mingit testamenti 

testament 2 KÕNETEGU kellegi olulisemate vaadete, seisukohtade .. koondväljendus 

vaimne, poliitiline testament 

testament 3 ESE_SEMIO kirikl (Piibli osade nimetustes) Vana Testament 

Algne tugev EESMÄRGISUHE (ja ühendav mall ESE–TEGEVUS) on sünkroonilises kasutuses 

nõrgenenud või hoopis taandunud nimisõna tennis (ESE) puhul. EKSS-i seletuses on 

algupärane seos esemesõna EESMÄRGISUHTEGA küll nähtav (esitatud sulgudes): '.. spordijalats 

(algselt vaid tennisemänguks)' – see on nähtav ka liitsõnas tennisking –, aga sünkroonilises 

keelepildis on tähendus laienenud 'mis tahes kummitallaga ja riidest pealsega' 

107

spordijalanõule, nüüdisajal juba ka mitte enam spordi-, vaid vabaaja jalanõule (mis iseenesest 

on ka EESMÄRGISUHE, aga palju laiem). Niisiis ei seostu tänapäeval ESE (tennis 2) 

enam tüüpiliselt TEGEVUSEGA (tennis 1 'sportmäng'), samas süstemaatilist polüseemiat toetav 

alusmall on diakrooniliselt (veel) tajutav. TEGEVUSE tõlgendus esineb tennise puhul, 

nagu teistegi mängude puhul, tugiverbiühendina: tennist/korvpalli/malet jne mängima- 

/harrastama. 

Huvitav on siinjuures märkida, et kui teiste pallimängude puhul toimib vaheldus 'pallimäng' 

– 'selles mängus kasutatav pall', vrd vastavalt: (TEGEVUS:) mängib korvpalli, võrkpall 

'võrkpalli mängida' on võrratu; (ESE_INSTRU:) poisile kingiti sünnipäevaks jalgpall, 

viska võrkpall siia, siis tennis oma põhilise mänguvahendiga ei seostu (ei reketi ega 

palliga): *poisile kingiti sünnipäevaks tennis, *viska tennis siia. Teiste mängude juures 

aitab kaasa liitsõna järelosa pall kvaalistruktuur, kus TEGEVUS on olulisena sees: '(liitsõna 

järelosana) esineb pallimängude nimetustes', aga tennispalli tähendusena käibib üksnes 

ESE_INSTRU (tennispalli viskama), aga mitte 'mäng' (TEGEVUS, tennispalli harrastama). 

Näide (105) illustreerib, kuidas ühes diskursuses on korvpalli tähendused sõbralikult 

kõrvuti, nagu süstemaatilisele polüseemiale kohane: fraasis oma asi ajada seostub korvpall 

ennem TEGEVUSEGA, fraasis ümmargune asi on tõlgendusse tunginud ESE_INSTRU, kusjuures 

lause lõpp viitab juba korraga nii TEGEVUSELE kui ka ESEMELE. Polüseemia puudumist 

juhtumil, kus ta "süsteemi mõttes" võiks olemas olla, on seletatud mitmeti, muu 

hulgas nn leksikaalse tõkkega: kui keeles on olemas teise vormiga leksikaalne üksus, mis 

vahendab sama tähendust, siis ei pruugi süstemaatiline polüseemia keeles sel juhtumil 

realiseeruda. Või kui eeldataval sõnal on juba muu tähendus kanda (nt tennis 'jalanõu', 

*'pall'), siis ei pruugi samuti süstemaatilise polüseemia mall realiseeruda. (Lähemalt vt ptk 

8.10.) 

(105) Loomulikult pole Jason Coleman ja Jermaine Green tulnud Virumaale vaid rahvale 

silmarõõmu pakkuma. Mõlemal on elus oma asi ajada. See asi on ümmargune (ESE) ja 

kannab nime korvpall (ESE&TEGEVUS). (Virumaa Teataja) 

Mitmel puhul, nagu juba ka mainitud, ei kanna esemesõna polüseemiat üksi, vaid fraasina. 

Siin on nimisõna analüüsitud fraasi semantilise keskmena. Selline TEGEVUSE tähendus, mis 

samuti suhestub EESMÄRGISUHTEGA, on üldjuhul edasi antud nimisõna alltähendusena 

(106), täpsemalt, näitelause osa (ülakomades) seletusena: 

(106) takso ESE_INSTRU sõiduvahend – fraas taksot sõitma TEGEVUS 'taksojuhina töötama' 

tera_H1 ESE_INSTRU terariist – fraas tera saama/näitama TEGEVUS '(kaklemise kohta)' 

teivas 1 MATERJAL/AINE tarbepuu; ESE_INSTRU aiateivas – fraas teibasse ajama TEGEVUS 

'(surmamise kohta)' 

|| ESE_INSTRU malakas, kaigas – fraas teivast vaja olema/minema TEGEVUS '(peksaandmise 

kohta)' 

teivas 2 ESE_INSTRU hüppeteivas – fraas teivast hüppama TEGEVUS '(spordiala kohta)' 

tekk_H1 ESE_RIIE kate – fraas teki all/alla TEGEVUS 'magamise kohta' 

Sellistes ühendites toetab esemesõna TEGEVUSE tähendust fraasis osalev (tugi)verb (taksot 

sõitma, teivast hüppama, tera saama/andma, teivast andma, teibasse ajama), mis mõnes 

mõttes lihtsalt "teeb" nimisõnast verbi, omandades fraasi kogutähenduse nimisõnalt, 

viimase EESMÄRGISUHTELT: takso on sõitmiseks, teivas on kasutusel tarbepuuna või hüppeteibana 

jne (ka fraasi teibasse ajama tähendus seostub (veel) üsna hõlpsalt kunagise 

hirmuäratava tapmisviisiga). Fraasis osalevate nimisõnade tähendus on seletatav üsna 

samamoodi, nagu eespool loetletud rühmal (vrd tango on tantsimiseks). Verbid ajama, 

saama, lööma ja andma on eesti keeles väga levinud tugiverbid ning ka sõitma esineb 

108

paaris muus samalaadses ühendis (traavi/sammu sõitma, merd sõitma, aga siiski mitte 

ühendis *hobust sõitma või *laeva sõitma). 

Lisaks esemesõna EESMÄRGISUHTEST tulenevale tähendusele toetab tähendust, lisades 

sellele püsiva tegevuse, töö või elukutse tähendusvarjundi, ka partitiivivormis objekt 

(taksot, teivast). Samas (samuti partitiiviga) tera andma väljendab pigem ühekordset tegevust, 

ajaliselt piiratud sündmust, nagu ka rihma/vitsa/hoopi andma või tuld/tina andma 

'tulistama' (vrd EKSS-is on andma 7. põhitähendusena toodud 'lööma, virutama'). Kondi 

väljenduses on selline partsiaalobjekt "silmatorkavalt massiline" (tsiteeritud Muischneki 

(2006: 35) vahendusel): algupäraselt on see olnud objektiline laiend, mida on hakatud 

tajuma adverbiaalina – vrd Kondi näited traavi/sammu sõitma, EKSS-i näited merd- 

/maratoni/rallit sõitma; teivast/kaugust/kõrgust hüppama. Selline nimisõna on ühendverbi 

semantiline kese, mis täpsustab (viisi, vahendi, eesmärgi vm abil) verbiga väljendatud 

(üldisema) tegevuse liiki. Keelekasutuses toimib see ühtse leksikaalse tervikuna, mis on 

sellevõrra kinnistunud, et seda ei saa modifitseerida (*sõidab uut taksot, *hüppab pikka 

teivast, *annab välkuvat tera). Tegevuse püsivust aitab sageli lisaks objektile vormistada 

ka ajamäärus (on aastaid taksot/merd sõitnud, vrd *on aastaid tera andnud). 

Esemesõna tekk_H1 omandab TEGEVUSE (või pigem küll SEISUNDI) tähenduse fraasis teki 

alla, EKSS-i näitena pragmaatiliselt väga piiritletud käskivas vormis lausungina (lapsed, 

ruttu teki alla! 'magama'), milles võib näha ka elliptilist väljajättu (puudub verb magama). 

Võib ka öelda, et siin toimib direktsionaalne kaassõna, nagu eelmistes näidetes verb, 

dünaamilise (ehk tegevust asendava) komponendina. Igal juhul on tegemist asjaga, mis 

suhteliselt vältimatult magamisele eelneb (ajaliselt ja ruumiliselt). Teine tõlgendus, mis 

selle fraasiga kaasneb, on 'varjumise, varju saamise/jõudmise' tähendus (tekk on EKSS-is 

seletatud kui 'kate'), ka ülekantud, metafoorilise tähendusena (nt on lootust eelarvevaidlustes 

teki alla pääseda – Postimees). 

Sageli on tegemist pragmaatilise tähendusega, mis esineb üsna piiratud kontekstis, näiteks 

spordiga seonduvas suhtlussituatsioonis, vt (102), nagu teibas välja minema ('teivashüppes 

võistlema', vaheldus ESE–VALD) (katke Erki Noole intervjuust). Siin on samuti tegemist 

leksikaalse ellipsiga: liitsõna tähenduse ('teivashüpe') on täielikult üle võtnud selle üks 

pool, täiendsõna teivas, ilma arusaamist kahjustamata (vt ka ptk 8.5). 

Ainsana langeb sarnaste, metonüümsete polüseemiajuhtumite reast välja esemesõna 

tapp_E2_H1 'tappliide' alltähenduses '(hrl õllenõu) ava sulgev puupulk', mis esineb TEGE- 

VUSE tähenduses ülekantud tõlgendusena '(millegi lõpetamise kohta)', fraasina [millelegi] 

tappi ette panema (nt koerustele .. kõva tapp ette panna). Fraas tugineb küll samamoodi 

selle eseme algsele EESMÄRGISUHTELE, mis on ka tähenduse seletuses sõnastatud ('ava 

sulgev'), aga metafoorse, mitte otseselt külgneva ülekandena. 

PÕHJUSSUHET väljendab seos ESE on TEGEVUSE tulemus. Sellest, kuidas ESE on siia ilma 

saadud, kõnelevad: tafting 2 'taftingvaip', vt (107), tarastus (ESE_INSTRU 'tara'), vt (108), 

taglastus (ESE_INSTRU 'taglas'), tahveldus (ESE_INSTRU 'tahveldis'), tike ja tikandus 

(mõlemad ESE_KUNST 'tikkpiste', 'tikand') – vrd vastavad TEGEVUSED: tafting(u meetod), 

tarastamine, taglastamine, tahveldamine ja tikkimine. Üks tähendusvaheldus (tafting) on 

EKSS-is vormistatud põhitähendusena, vt (107), teised alltähendusena (semikooloniga), vt 

(108). Tarastuse näitel on huvitav märkida, kuidas nõnda erinevad kategooriad (TEGEVUS 

ja ESE) on vormistatud omavahel kõige vähem eristuva ehk kõige rohkem seguneva, nn 

raskesti eristatava tähenduse osana (eraldatud semikooloniga, vt (108)). Omal moel näitab 

(kinnitab) see kindlasti osaliselt kattuvate tõlgenduse süstemaatilisust. 

109

(107) tafting 1 TEGEVUS tootmise meetod 

tafting 2 ESE_INSTRU taftingvaip 

(108) tarastus TEGEVUS tarastamine; ESE_INSTRU tara (1. täh.) 

PÕHJUSSUHTELE vastab Quine'i (2005: 179; vt ptk 2.21) välja toodud süstemaatiline mitmemõttelisus 

TEGEVUSE ja selle TULEMUSE vahel. 

Üks TEGEVUS–ESE vaheldusi on EKSS-i esituses seostatav ka MOODUSTAJASUHTEGA: 

TEGEVUS takti lööma on defineeritud 'helitöö väike osa' (OSA_ESE) kaudu (takt 1), vt (109). 

Loomulikum tunduks ehk ka siin EESMÄRGISUHE, mis tuleks esile, kui fraas oleks seostatud 

'rütmiga' (takt 2, NÄHTUS), – sel juhul TEGEVUSENA 'rütmi osutama' või 'tempot/taktimõõtu 

osutama'. Takt 1 tundub kirjeldavat pigem viisi- või muusikajuppi (vrd näitelaused kostsid 

masurka esimesed taktid ja vilistab paar takti) või ehk ka pala noodipildi osa – ühesõnaga, 

midagi füüsilise objekti sarnast. Dirigendi taktilöömist (lööb hoogsalt takti sub takt 1) 

võiks tõlgendada võrdväärselt takt 2 juures toodud fraasidega (poisid hoidsid marssides 

hästi takti, astusime ühes taktis, kiirenev / mõnusa hooga takt jt). Tähendusvahelduse paar, 

mis nõnda (s.t siinse märgenduse najal) tekib, oleks TEGEVUS–NÄHTUS või TEGEVUS–OMA- 

DUS, mis iseenesest ei ole piisav põhjendus. Loomulikum, seega olulisem tundub EES- 

MÄRGISUHTELE toetuv seletus (mis jämedalt kõlaks nõnda): NÄHTUS on TEGEVUSE vahend. 

(109) takt 1 OSA_ESE_KUNST helitöö väike osa .. takti lööma TEGEVUS 'takti osi osutama' 

takt 2 NÄHTUS_FÜÜS .. liigendatus, .. rütm poisid hoidsid marssides hästi takti .. || 

OMADUS_FÜÜS (tempo kohta) kiirenevas takstis || OMADUS_FÜÜS (taktimõõdu kohta) 

mõnusa hooga takt 

Esialgsetest tähenduspaaridest (24 sõna, 28 tähenduspaari) olen kõrvale jätnud nimisõnad, 

mis kuulusid tugiverbifraasidesse (takso, takt, teivas, tera_H1), vt (102), mida ma meelsamini 

käsitlen tervikliku struktuuriüksusena, olgugi et ka nende puhul võis näha mõneti 

reeglipärase, EESMÄRGISUHTELE toetuva malli rakendumist. Mittesüstemaatiliseks teeb 

selle tugiverbi teine osaline – verb –, mis on niisama suvaline ja juhuslikku laadi keelekasutuskokkuleppel 

põhinev kui mis tahes leksikaalne kollokatsioon. Leksikograafiliselt 

on need juhtumid esitatud näitelause osa (ülakomades) seletusena, sageli mõlema (mitme) 

fraasiosalise sõnaartiklis. 

Polüseemia näib loomulikult ja süstemaatiliselt sündivat esemesõnade puhul, kus ESE on 

TEGEVUSE vahend, nt tants, test, testament – "töötab" EESMÄRGISUHE; samuti seal, kus ESE 

on TEGEVUSE tulemus, nt tarastus, tike – PÕHJUSSUHE. Mall TEGEVUS–ESE esindab komplementaarset 

polüseemiat – Pustejovsky mõttes loogilist polüseemiat: tõlgendused esilduvad 

sarnastes kontekstides, kontekstivariandina, üksteisesse sulandunult, põimunult. MOODUS- 

TAJASUHE sedalaadi polüseemias esile ei tule. 

Süstemaatilise polüseemia mall (vt mallide loendit Lisa 1): 

TEGEVUS– ESE 

▪ ese on tegevuse tulemus või tegevuse vahend 

▪ tegevus on eseme eeldus, funktsioon või omadus 

Näited: tafting, taglastus, tahveldus, tamburiin, tamp, tango, tants, tarantella, tarastus, 

tarve, tarvitus, tasu, tennis, test, tikandus, tike; telefon, testament (18 sõna, 20 

tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia kodeeritud nii põhi- kui ka alltähenduse 

tasandil, 48 valimis esildub pigem põhitähendus, vt tants, tamburiin, test (100). Samas oleks 

48 

Põhitähenduse tasandi all on mõeldud põhitähenduste paare, alltähenduse tasandi all paare, mis moodustuvad 

põhitähenduse ja alltähenduse või kahe alltähenduse vahel. 

110

komplementaarsele (eriti loogilisele) polüseemiale kohasem alltähendus, mis koondaks 

loogiliselt seotud tõlgendused. Praeguses esituses on alltähendused enamasti kvalifitseeritud 

raskesti eristatavaks tähenduse osaks (eraldatud semikooloniga), vt tango, tarastus 

(101), mis väljendab tõlgenduste lähedust ja loogilist ühtekuuluvust, nagu ka sellest johtuvat 

ähmasust, kõige täpsemini. 

Tähenduste tuletamise üldine suund leksikograafilisest esitusest välja ei kooru: esialgses 

loendis on vaheldust TEGEVUS–ESE, nt tants (100), umbes sama palju kui vaheldust ESE– 

TEGEVUS, nt test (100). Süstemaatilise polüseemia loendis (ilma tugiverbiühenditeta) jääb 

veidi rohkem esindatuks suund TEGEVUS–ESE. 

Morfoloogilise struktuuri poolest kannavad vaheldust peamiselt deverbaalid (hrl us- ja e- 

tuletised), aga ka kaks tüvisõna (tants, test). 49 Deverbaalide puhul on tugev seos verbitüve 

tähendusega vormi poolt n-ö ette määratud ehk teisisõnu, tüve kategoriaalne tähendus on 

säilinud (EKG I: 484). Siia võib liita ka taftingu, mille puhul eesti keeles küll ing-liidet ei 

eristata, ent mis algupäraselt, inglise keeles, peidab endas ometi verbivormistiku tunnust 

-ing. Ka testament kätkeb endas (võõrast) verbitüve (lad testor 'tõendan, tunnistan') ja tegevuse 

tulemust väljendavaid nimisõnu tuletavat deverbaalsufiksit (-mentum). Vrd lihtstruktuuriga 

tüvisõnad (mis süstemaatiliseks polüseemiaks pole määratletud) toetuvad TEGE- 

VUSE tõlgenduse vahendamisel tugiverbile. 

TEGEVUS–ESE vaheldus esineb (sarnaselt us-tuletistele) ka mine-tuletistes. Neid on grammatikas 

(EKG I: 484–485) iseloomustatud kui otsesemaid tegevuse- või protsessinimesid, 

millel piiritletum tähendus puudub. Loomulikus, võimalikku ökonoomsust taotlevas keelekasutuses 

avaneb nende tähenduspotentsiaal, näides toetuvat samale mallile, võimaldades 

väljendada ka "nimisõnalikumat", ajaliselt või ruumiliselt piiritletud tähendust, asendades 

nii mõnelgi juhul olemasolevat nimisõna ennast (lähtudes tolle nimisõna tähendussuhtest). 

See tähendab, et too nimisõna (ESE) võib suruda verbile (mine-tuletisele) peale omaenda 

tõlgenduse, kusjuures eriti tõhusalt tundub taas "töötavat" EESMÄRGISUHE, kus ESE on 

TEGEVUSE vahend, vt (110). Eespool (ptk 5.2.3) oli juttu, kuidas nimisõna EESMÄRGISUHE 

mõjustas lausungi tõlgendust (nt fraasis alustas raamatut TEGEVUS 'raamatu lugemist'). 

Toodud mine-näidete toel võib öelda, et nimisõnast (kui temaga seotud sündmusest) lähtuv 

tähendussuhe, eelkõige EESMÄRGISUHE, on n-ö kogu aeg keelekasutaja käeulatuses, 

võimaldades loomulikus suhtluses väga suurt paindlikkust malli TEGEVUS–ESE piires. Teist 

tüüpi on näide (111), kus mine-tuletisega tähistatakse KOHTA (või ESEME OSA). 

(110) ostsin endale uue elamise 'korteri' (< korteri EESMÄRGISUHE = elama); 

panin lugemise 'raamatu' käest ja jäin magama (< raamatu EESMÄRGISUHE = lugema); 

keskmiselt kobe vaatamine 'film' (Postimees, pealkiri) (< filmi EESMÄRGISUHE = vaatama); 

piletid igale väljumisele 'lennuki/bussi(reisi)le' (raadioreklaam) (< sõiduriista 

EESMÄRGISUHE = väljuma, sõitma, saabuma) 

kui tuvid akna taga, otsitakse TANGUD, / et visata ka neile nokkimist 'linnutoit' (Juhan 

Viidingu luuletus "Suured topsid", 1971) (< linnutoidu/terade EESMÄRGISUHE = nokkima) 

(111) madala sisenemisega 'ukselävega' buss (Tallinna transporditeatmik) (= KOHT, kust 

sisenetakse; vt mall KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) (ptk 7.1)) 

EKSS-is on üksikud mine-tuletiste ESEME-tõlgendused ka eksplitsiitselt esitatud (mõnikord 

on kasutus määratletud kõnekeelseks): lugemine 2 'see, mida loetakse; jutt, lugemispala'; 

söömine 2 kõnek 'söök, söögikraam'; nosimine 2 'miski, mida nositakse'; nägemine 3 'silmnägu, 

vahtimine' (ehk: 'see, mis/millega näeb') jt. Aga sarnane on ka müristamine: vrd 

49 

Olen kasutanud Silvi Vare sõnaperede sõnastiku määratlusi – vrd tantsu ja testi võiks ju samuti seletada 

konversioonina, tuletusliiteta otsetuletisena, s.t deverbaalina. 

111

tõlgendused TEGEVUS (müristamine 1 '< müristama') ja selle tegevusega seostuv NÄHTUS 

(müristamine 2 'äike'). Mõnd muudki, seni üksnes TEGEVUSENA esitatud mine-tegevusnime 

(mille sisu seostub teatava ESEMEGA), on hõlbus kujutleda kasutatavat ESEMENA: otsisin 

head lutsuviskamist 'lapikut kivi'. 

Mõnes mõttes vastupidised on näited, kus tüvisõna struktuuriga ESE "saab hakkama" 

TEGEVUSE väljendamisega. Need on taas tugiverbiga ühendid (mida siin süstemaatiliseks 

polüseemiaks pole määratletud), nt EKSS-is: kirjanik elab sulest ('kirjatööst' – sub elama 

5); sulge haarama ('kirjutama hakkama' – sub haarama 1); teivast hüppama ('teivashüpet 

sooritama' – sub hüppama 1); aset/voodit jagama ('seksuaalelu elama' – sub jagama 4). 

Aga ka muu fraasi või konstruktsiooni põhised: ajasime natuke juttu tassi kohvi juures 

('tassi kohvi juues' – sub juures 1); lähme homme jõhvikale ('jõhvikaid korjama' – sub 

jõhvikas 2) 

Kui vaadata esemesõnu, mis on küll polüseemsed, aga millel puudub TEGEVUSE tõlgendus, 

siis torkab silma, et eelkõige on need morfoloogiliselt lihtsa struktuuriga tüvisõnad (taldrik, 

tara jt), mis kinnitab malli TEGEVUS–ESE tüüpilist seost deverbaaliga. Lihtsõnad, nagu 

eespool nägime, osalevad pigem (tugi)verbiühendites. Mallid, mis ilma TEGEVUSE tähenduseta 

esemesõnades esilduvad, on näiteks: ESE–KOGUS (taaler_H1, tael_E2, taldrik), ESE– 

OMADUS (taara), ESE–SEISUND → ABSTR/KONKR–SEISUND (taba_H1), ESE–KOHT (tabernaakel, 

tara), ESE–OBJ_VORM (tabloid, taldrik) jt. 

Üldiselt on us-tuletisi valimis kõige rohkem (kokku 140), mis polüseemia seisukohalt 

jagunevad järgmiselt: kõige vähem on polüseemseid ehk mitme põhitähendusega sõnu 

(14%, kokku 19), suuruselt järgmine on alltähendusega sõnade rühm (26%, kokku 37). 

Täiesti monoseemseid us-tuletisi, kus võimalikud süstemaatilised lisatõlgendused ei ole 

esildunud, on üle poole (60%, kokku 84), olles tarvitusel peamiselt (omadussõnast tuletatud) 

OMADUSENA (tahkus, tantsulisus, taibukus, tiirasus jt) ja (verbist tuletatud) n-ö puhta 

TEGEVUSENA (taidlus, targutus, tiirutus jt). 

Eesti keele polüseemiat võib piirata eesti rikkalik sõnamoodustussüsteem: kuna eesti 

keeles on palju teonimesufikseid, siis on võimalik, et vaheldus TEGEVUS–ESE "lahustub" 

mitme sufiksi vahel, samas kui näiteks inglise keeles on peaaegu kogu koormus ing-sufiksi 

kanda. 

Muid TEGEVUSEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.1. 

6.2. ESEMESÕNA KOHA TÄHISTAJANA: ESE–KOHT 

Valimi esialgses tähenduspaaride loendis (vt Tabel 12 ptk 5.5) esindavad tähendusvaheldust 

järgmised nimisõnad: 

tabernaakel, tagala, tald, tambur, tara, tarand, tarandik, terminal, terraarium, tesaurus, tihend 

(11 sõna, 11 tähenduspaari) 

KOHT on oma üldiselt iseloomult nagu ESE, hõlmates nii EESMÄRGISUHET kui ka PÕHJUS- 

SUHET: 

[KONKR_ENTITEET : KOHT | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] . 

KOHT, mis neid suhteid hõlmab, on eelkõige nn tehislik koht (sh alltüüp KOHT_HOONE), 

mitte looduslik koht (alltüüp KOHT_LOODUS, nt taiga, taevas, tiik). Tehislikud kohad on 

112

tehtud või rajatud (PÕHJUSSUHE) millegi jaoks (EESMÄRGISUHE), keelekasutuses on normaalne 

rääkida ka aksioloogilises mõõtmes, näiteks heast tarast, mis võib olla 'hästi ehitatud 

tõke' (ESE_INSTRU) või 'loomi hästi kinni hoidev ala' (KOHT_ALA). 

Looduslike kohtade (nt taiga) semantika on pisut erinev: tüüpiliselt ei kõnelda *heast 

taigast – pigem iseloomustakse seda füüsiliste mõõtmete kaudu: lage, suur jne. Looduslike 

kohtade semantikamudelis teised suhted puuduvad: 

[KONKR_ENTITEET : KOHT_LOODUS] . 

ESE–KOHT polüseemias eristub mitut tüüpi suhteid. Ühelt poolt rööphüponüümne polüseemia 

(mida ma süstemaatiliseks polüseemiaks ei ole määratlenud), teisalt metonüümne, 

teataval ruumiühtsusel, ruumilisel külgnemisel põhinev süstemaatiline polüseemia. 

Rööphüponüümset polüseemiat, kui sedagi, väljendab näiteks esemesõna tihend, vt (112), 

kus eri tõlgendused on tuletatud eri verbidest: üks sihilisest (tihend 1 < tihendama), teine 

sihitust, enesekohasest verbist (tihend 2 < tihenema). Erinevast moodustusalusest on 

EKSS-is nii mõnigi kord piisanud, et pälvida homonüümi staatust. Tihendi tõlgendused 

toetuvad ka eri tähendussuhetele: tihend 1 (ESE) on TEGEVUSE vahend, s.t 'tihendamise 

vahend' (= MOODUSTAJASUHE); tihend 2 (KOHT) on TEGEVUSE tulemus, s.t 'tihenemise 

tulemus' (= PÕHJUSSUHE). Need tõlgendused esindavad kontrastiivset polüseemiat, mida 

kinnitab ka nende kasutus väga erinevates kontekstides. 

Ka terraarium, vt (113), nagu ka tambur, terminal, tabernaakel, tald, esindavad pigem 

rööphüponüümset polüseemiat, tõlgenduste olenedes oma ehitusest ja suurusest või funktsioonist 

(ehk MOODUSTAJASUHTEST). 

(112) tara 1 ESE_INSTRU maa-ala piirav tõke, aed teivastest tara 

tara 2 KOHT aiaga piiratud ala karja jaoks lehmad lamavad taras 

tarand 1 OSA_ESE_INSTRU rinnatis rõdude tarandid olid terasvõrest 

tarand 2 arheol OSA_ KOHT.. kividest müüriga piiratud kivikalme osa tarandisse maetud 

ehted 

tarand 3 KOHT (tara 2. täh) 

tihend 1 ESE_INSTRU ka tehn vahend kummist tihend 

tihend 2 KOHT tihenenud koht tihend kõhunäärmes 

(113) tagala sõj KOHT sõdiva riigi ala .. ; ESE_INSTRU/IN jõud ja vahendid .. 

terraarium ESE_INSTRU ruum (ka puur v kast) v KOHT maa-ala roomajate kasvatamiseks 

ESEME ja KOHA polüseemia on metonüümselt seotud, kui ESEME mõte ehk esemesõna 

semantikast tulenev EESMÄRGISUHE seostub otseselt KOHAGA, on KOHA omadus, andes 

omakorda mõlemad oma panuse teatava ühise, nimisõnaga mingil moel seonduva tegevuse 

heaks, nagu tara 2 KOHT on 'aiaga (ESE) piiratud ala karja jaoks', vt (112). 

Mis puutub sünonüümidesse (tara, tarand, tarandik), siis nende polüseemia sisemine, 

loogiline sarnasus ei tule EKSS-i esituses välja (ega peagi tulema, kui kasutust pole). 

Näiteks tarand, vt (112), on küll nii 'aed' (ESE) kui ka 'ala' (KOHT), aga EKSS-i esituses n-ö 

teine teisest maailmast: üks on 'rõdupiire' (tarand 1) ja teine 'kivikalme osa' (tarand 2), 

kolmas on esitatud tara 2 '.. ala karja jaoks' (tarand 3) sünonüümina. Suhte ESE–KOHT 

olemasolu on implitsiitselt näha kohatähenduse seletuses: 'kividest müüriga (ESE) piiratud 

kivikalme osa (KOHT)' (tarand 2), niisamuti sünonüümi tara 2 seletuses ('aiaga piiratud ..'). 

Tarandik, mis on seletatud tara sünonüümide abil (tarandik 1 = tara 1; tarandik 2 = tara 

2) peegeldab küll seega täpselt sama suhet. Rõdu puhul (tarand 1), võib öelda, on 

kohatähendus seni kasutamata, aga potentsiaalsena kuskil "hõljumas". (Vrd rõdu ise on 

'ala' (KOHT), mida ümbritseb teise, liitsõnaga väljendatud rõdupiire (ESE) või kaitsetõke 

vm, seletuses: 'rinnatisega'.) Seetõttu esindavad nad igaüks iseennast omaette juhtumina 

113

(mitte ei ole arvatud üheks juhtumiks, vastavalt Apresjani (1974a) süstemaatilise polüseemia 

definitsioonile, vt ptk 2.2.4). 

ESE–KOHT polüseemia (nagu polüseemia üldse) on omajagu peavalu tekitanud keelekorraldajatele. 

XX saj algupoolel proovis Veski vabastada aeda ('maa-ala', KOHT) tülikast teisest 

tähendusest ('sellist ala ümbritsev ribaehitis', ESE). Et saksa keeles on viimasele omaette 

sõna (Gartenzaun, saksa-eesti sõnaraamatus vasteks 'aiatara'), pakkus Veski (1967: 334) 

selle tähenduse jaoks välja võrumurdelise taustaga tara: "nüüd on aed vabastatud teisest 

tähendusest, millele on antud uus vorm tara". 

EKSS-i esituses on näha, et tarale on tekkinud (kui tõesti enne pole olnud) 'ribaehitise' 

(ESE) kõrvale ka 'maa-ala' (KOHT) (112), samas pole aed millestki vabanenud: aia tähendused 

on endiselt 'ala (hrl taraga piiratud)' (KOHT, aed 1) ja ka 'tara, piirav v eraldav tõke' 

(ESE_INSTRU, aed 3). Veski üritas terminoloogilist täpsust muudegi üldkeele sõnade puhul 

saavutada: "Auk peaks tähistama põhjaga kaevandit (nt liivaauk), aga põhjata avaus olgu 

mulk" (Veski 1967: 334), mis mõistagi tarvitusele pole läinud. 

Kerner (2007: 91) on välja toonud sama malliga seonduva regulaarse polüseemia klassi 

TÕKE–AVAUS, esindajad uks ja aken – vrd EKSS-is seletused: ESE_INSTRU 'tarind' (nt akent, 

ust avama) ja alltähendus KOHT 'avaus selle tarindi jaoks' (vaatas aknast välja, tuli uksest 

sisse). Lisaks esineb EKSS-i käsitluses mõlemal veel MOODUSTAJASUHTE-põhist polüseemiat 

(OSA_ESE_INSTRU): aknal tõlgendused 'raamid' ja 'aknalaud' (panin lilled aknale); 

uksel tõlgendus 'ukselävi' (astusin üle ukse, seisab ukse peal). 

Metonüümset polüseemiat hõlmavad veel: tagala, vt (112), mis on nii 'ala' (KOHT) kui ka 

selles paigas asuvad 'inimjõud ja vahendid' (märgendatud ESE, aga võiks olla ka ABSTR- 

/KONKR, s.t mall KOHT–ABSTR/KONKR, nagu tee_H1, taevas), ja tesaurus, mis on nii 'aare, 

varamu' (ESE) kui ka 'koht selle hoidmiseks' (KOHT). 

Esialgsetest tähenduspaaridest (11 sõna, 11 tähenduspaari) esindavad süstemaatilist malli 

umbes pooled. 


ESE–KOHT 

▪ ese on/asub/toimib teatavas kohas 

▪ ese on koha omadus või osa 

▪ kohta ja eset seob ühine olukord või tegevus (tegevuse aeg/koht) 

Näited: tagala, tara, tarand, tarandik, tesaurus (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia kodeeritud nii põhitähendusena (tara, 

tarand, tarandik) (112) kui ka alltähendusena (tagala) (112). Morfoloogilise struktuuri 

poolest kannavad vaheldust nii tüvisõna (tara) kui ka tuletised (tara\nd, tara\ndik, taga\la). 

Petersi (2004: 191 jj) regulaarse polüseemia kuldstandardis pole malli ESE–KOHT välja 

toodud. CoreLexis (Buitelaar 1998a) on esitatud täppismääratlemata semantiline tüüp "avl" 

(10 sõna), mis eri kombinatsioonidena hõlmab ESET, KOHTA ja TEGEVUST (nt path 'tee', 

excavation 'kaevand'). Apresjanil (1974, vt ptk 2.2.4) esindab malli ESE–KOHT regulaarne 

tähenduspaar 'ruum' – 'mööbel (sisustus) selle ruumi jaoks' (vn kuhnja 'köök', žilaja 

komnata 'elutuba'). 

ÕS-is on tõrjutud ühe seda tüüpi sõna, tuletise kaevis KOHA-tähendust ('kaevand' või 

'kaevik'), küllap terminoloogilise täpsuse huvides. Kaevis peaks tähistama üksnes 'kaevandamise 

tulemust' (ESET või MATERJALI/AINET), aga mitte 'kaevandamise kohta' (KOHT). 

Sama tuleb esile ka sõna kolonn puhul, kus "lubatud" on üksnes üks pool süstemaatilisest 

polüseemiast: hulga-asendi-tähendus 'rivi' või 'pikk rodu' (tähistusena kas GRP või 

114

KOHT_ASEND) ning tõrjutud on tõlgendust 'sammas' (ESE) ehk selles asetuses olevat 

entiteeti. Keelekasutajate visalt "vale" pruuk peegeldab, kui raske on süstemaatiliselt 

kokku kuuluvaid tähendusi lahus hoida. EKSS-is on kaevise mõlemad kasutused registreeritud 

põhitähendusena (mall ESE–KOHT), kolonnil on mitu põhitähendust, nende hulgas 

mõlemad mainitud: nii 'rivi', 'pikk rodu' (kolonn 1, GRP või KOHT_ASEND) kui ka 'sammas' 

(kolonn 2, ESE). 

Muid KOHAGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.2. 

6.3. ESEMESÕNA SEISUNDI TÄHISTAJANA: → ABSTR/KONKR–SEISUND 



taba_H1, tangid, tapp_E2_H1, tasku, tasu, teenistus (6 sõna, 10 tähenduspaari) 

ESE–SEISUND polüseemias eristub nii metafoorset kui ka metonüümset, eelkõige ruumilisel 

külgnemisel põhinevat süstemaatilist polüseemiat. 

Rohkem on ESEMEST metafoorse ülekande najal tuletatud SEISUNDI-tõlgendusi. ESE–SEI- 

SUND vahelduse puhul torkab silma ka see, et (ühest) ESEMEST on tuletatud mitu erinevat 

või veidi varieeruvat SEISUNDIT. 

Metonüümne polüseemiaseos lähtub otseselt ESEME EESMÄRGISUHTEST: ESEME kaasabil 

saavutatakse teatav SEISUND, nagu taba_H1 1 ('tabalukk', ESE) mõte on olla/hoida lukus 

(alltähendus, SEISUND), vt (114). Kui vaatenurka vahetada ja lähtuda SEISUNDIST, siis tuleb 

esile PÕHJUSSUHE: miski põhjustab teatava seisundi / seisund on millestki põhjustatud. See 

on hästi tajutav metafoorsetes tähendusülekannetes, näiteks piltlik fraas hing on taba taga, 

vt (114), näitab suletud oleku põhjust (hing on nagu lukku keeratud). Samuti tuleb see hästi 

esile haiguslike seisundite korral, mil tähenduse seletuses on põhjus sageli ära näidatud, vt 

(115) – näites alla joonitud. SEISUNDI puhul ongi (SIMPLE-i) semantikamudelis välja 

toodud selle PÕHJUSSUHE: 

SEISUND_HAIGUS = [NÄHTUS : SEISUND | PÕHJUSSUHE] 

Piir ESEME ja (metonüümse) SEISUNDI vahel on üsna ähmane, näiteks hoiab oma varandust 

kirstus mitme taba taga on tõlgendatav nii ESEMENA, kui kirstul on mitu lukku ees, aga 

samal ajal ka SEISUNDINA, kui kinnitatakse, et kirst on korralikult lukus (EKSS-is on see 

paigutatud ESEME-tõlgenduse juurde). 

Enamik valimis esindatud ESE–SEISUND suhteid toetub metafoorsele ülekandele, nt hing on 

taba taga, mees võeti tangide vahele, tappide ja tabade taga 'vangis', kaks kätt taskus 

'vaesena'. ESEME ja (metafoorse) SEISUNDI vahel toimib assotsiatsioon (või analoogia), mis 

tugineb ESEME algsest funktsioonist (ehk EESMÄRGISUHTEST) lähtunud PÕHJUSSUHTELE. 

Kui tangide (ESE) (algne) mõte on midagi nende vahel kinni/paigal hoida (EESMÄRGISUHE), 

siis kui mees võeti tangide vahele, siis on tekkinud SEISUND, mille on tekitanud (PÕHJUS- 

SUHE) assotsiatsioon ESEME algse funktsiooniga. 

Tasku (ESE) mõte on hoida asju, olla häid või vajalikke asju täis, mis tuleb EESMÄRGI- 

SUHTENA välja esemesõna põhitähenduse kasutusnäidete juures (tühi, täis tasku), vt (116). 

Kui on kaks kätt taskus SEISUND 'ilma milletagi, vaesena', siis põhineb see eeldusel, et 

taskus peaks olema mingi käegakatsutav asi, mitte ainult käsi, mis sealt midagi kätte ei saa. 

115

Fraas kellelgi on diplom/leping taskus SEISUND 'omanduses' kõnelebki abstraktsemalt 

sellest, kuidas omandatud (taskusse pandud) on väärt asi. Kui taskusse on pandud rusikas 

(mille üks EESMÄRGISUHE on kakelda, jõudu näidata, vrd käed tõmbuvad tahtmatult rusikasse 

– sub rusikas 1), siis on EKSS-is sedagi tõlgendatud kiiduväärsena: taskus olev- 

/hoitud rusikas väljendab halva asja allasurumist, enesesse peitmist (vrd kannab rusikat 

taskus 'varjab oma viha' – sub rusikas 2). On hea, kui tasku on täis või miski on taskut 

mööda olema (SEISUND '(varandusliku seisu kohta)', vt (116)). Kõik, aga eriti metafoorsed 

SEISUNDID on seotud teatava süntaktilise konstruktsiooniga, fraasiga, mitte üksiksõnaga. 

(114) taba_H1 1 ESE_INSTRU tabalukk roostetanud taba, uksel ripub taba ees 

| SEISUND (sisekohakäänetes olukorda tähistavana) panime värava tabasse 

| SEISUND piltl hinge peab taba taga hoidma 

teenistus 1 ESE_INSTRU palk vm teenitud tasu arsti teenistus, aastane, hea teenistus 

teenistus 2 SEISUND amet, töökoht, palgaline töösuhe ajutine teenistus 

(115) gripp äge viiruseline nakkushaigus 

janupalavik vedelikupuudusest tingitud temperatuuri kõrgenemine 

(116) tasku 1 OSA_ESE_INSTRU kotike riietusesemel tühi, täis tasku 

kaks kätt taskus SEISUND 'ilma milletagi, vaesena', rusikat taskus hoida SEISUND 'oma viha 

varjata' 

|| SEISUND piltl (varandusliku seisu kohta) täis tasku, taskut mööda olema 

Metonüümsena mõjuvad – lisaks taba otsesele 'lukus'-tõlgendusele, vt (114) – ka tasu ja 

teenistus. Tasu on nii 'rahasumma (tegevuse eest)' (tasu 1, ESE) kui ka alltähendusena 

esitatud muutevorm tasuta (SEISUND), tõlgendus adjektiivi- või adverbilaadses konstruktsioonis 

umbes 'ilma sellise rahasummata (toimuv tegevus)', nt tasuta arstiabi, kondoome 

jagati tasuta. Teine nimisõna, teenistus, tähistab ühelt poolt samuti 'raha' (teenistus 1, ESE), 

nt aastane, hea teenistus, teisalt aga selle rahasummaga hüvitatud 'ametit, töökohta, palgalist 

töösuhet' (teenistus 2, SEISUND), nt ajutine teenistus, teenistust leidma, teenistuses 

olema. Metonüümsed SEISUNDID on samuti seotud süntaksiga, esinedes teatavas, sageli 

sisekohakäände muutevormis. 

Esialgsetest tähenduspaaridest (6 sõna, 10 tähenduspaari) esindavad süstemaatilist polüseemiat 

umbes pooled. Valim toetab tundmust, et sageli sünnib SEISUNDI-tõlgendus pigem 

metafoorse kui metonüümse (ja süstemaatilise) polüseemia toel, samuti on see tugevasti 

seotud süntaktilise konstruktsiooniga. Mõned tähenduspaarid võiks siiski süstemaatilist 

polüseemiat esindada, näiteks taba_H1, tasu, ja tuletis teenistus. Need on ühendatud 

üldisema malliga ABSTR/KONKR–SEISUND (vt ptk 7.3). 

Petersi (2004: 191 jj) regulaarse polüseemia kuldstandardis pole malli ESE–SEISUND välja 

toodud. CoreLexis (Buitelaar 1998a) esineb see paar mitme tüübi koosluses, mis lisaks 

hõlmavad veel OMADUST, PSÜHH_NÄHTUST jm. 

Muid SEISUNDIGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.3. 

6.4. ESEMESÕNA OMADUSE (JA NÄHTUSE) TÄHISTAJANA: ESE–OMADUS 

Valimi esialgses tähenduspaaride loendis (vt Tabel 12 ptk 5.5) esindavad tähendusvaheldusi 

ESE–OMADUS, OBJEKT–OMADUS, NÄHTUS–ESE järgmised nimisõnad: 

taak_E1, taara, tahk_H1, takistus, takt, tala, taldrik, tamm_E2_H1, tanu, tapeet, tasand, taust, 

tenor, tera_H1, tiba, tikk_E3, tiks_E2 (17 sõna, 19 tähenduspaari) 

116

ESE–OMADUS, nagu ka ESE–NÄHTUS polüseemias eristub nii metafoorset kui ka metonüümset, 

eelkõige ruumilisel külgnemisel põhinevat süstemaatilist polüseemiat. 

Metafoorset OMADUSE-polüseemiat esindavad näiteks talast kui 'kandetarindist' (ESE) tuletatud 

'see, kes või mis on tõhus' ehk 'nagu tala' (IN/NÄHTUS_OMADUS), tapeedist kui 'paberist 

vm kattest' (ESE) tuletatud '(millegi ühetoonilise, märkamatu kohta)' ehk 'nagu tapeet' 

(IN/NÄHTUS_OMADUS), samuti tikk_E3 'puupulk' (ESE) ja fraas nagu tikk ('sirgelt', KONKR 

ENTITEET_OMADUS). 

Metonüümne polüseemiaseos lähtub ESEME (OBJEKTI) MOODUSTAJASUHTEST: ESEME teatavast 

iseloomulikust tunnusest, temaga kaasnevast OMADUSEST või NÄHTUSEST. Üks ja 

sama nimisõna tähistab nii ESET kui ka näiteks selle kaalu, suurust, häält või heli jm, nt 

taara 2 maj 'pakendi kaal', takistus 2 füüs 'takistavat toimet iseloomustav suurus', tiks_E2 1 

NÄHTUS 'heli', vt (117), tenor 1 NÄHTUS 'kõrge (mees)hääl' (ja tenor 3 ESE 'teatav vaskpuhkpill'), 

vt (118). Ka kvalitatiivset omadust, nt tasand 1 OBJEKT_VORM 'tasane pind' ja 

OM_KVAL 'tase, aste, järk'). OMADUS võib olla esitatud (väljendatud) ka fraasina, nt käias 

vikatil tera ette 'käias vikati teravaks' (sub tera_H1). 

(117) tiks_E1 OMADUS (NÄHTUS) annab edasi kella tiksumist 

tiks_E2 1 NÄHTUS kella tiksumise heli kell ei teinud enam tiksugi 

tiks_E2 2 OSA_ESE_INSTRU hrv kella pendel, tikats 

(118) tenor 1 NÄHTUS (OMADUS) muus kõrge meeshääl laulab tenorit 

tenor 2 INIMENE sellise häälega laulja maailmakuulus tenor 

tenor 3 ESE_INSTRU teat. pehmelt kõlav vaskpuhkpill mängib tenorit 

Fraas istub nina taldrikus 'inimese asendi kohta' (OMADUS, sub taldrik 1) on ühtpidi 

metonüümne, tähistades asendit (ühises tegevuses), vrd EKSS-i näide sööb, nina taldrikus 

'liiga kummargil taldriku kohal'. Teistpidi aimub metafoorne tõlgendus, kui väline asend 

assotsieerub sisemise hingeseisundi, näiteks ebamugavus- või häbitundega (nagu mall 

OMADUS–SEISUND), vrd: 

Samas restoranis lõunatanud isiku kinnitusel istusid kõik külastajad pärast lauljapoolset žesti 

oma laua taga nina taldrikus ja ei püüdnudki enam Williamsilt autogramme välja pressida. 

(Postimees) 

Nimisõna tiks ja teiste samalaadsete puhul on sõna semantika lahutatud kahte eri artiklisse, 

vastavalt EKSS-i homonüümieristuse põhimõttele (homonüüm on üksnes täishomonüüm). 

Semantikast lähtuv esitus võiks olla umbes säärane: 

tiks 1 OMADUS (NÄHTUS) kella tiksumise heli kell ei teinud enam tiksugi, kell 

käib tiks, tiks 

tiks 2 OSA_ESE_INSTRU hrv kella pendel, tikats 

Kahe eri põhitähendusega abstraktset substantiivi ega deminutiivi ei leidugi, eristada on 

saadud ainuüksi peensuhteid: nt märksõna edevus juures on välja toodud metonüümne 

tähendusvarjund 'edev (riietus)ese vm'. (Langemets 2004b) 


umbes pooled. Kõrvale olen jätnud metafoorsed ülekanded (mida neis mallides on 

vähemalt sama palju kui metonüümseid), samuti fraasitähenduse (nina taldrikus 'inimese 

asendi kohta'). 

Tähendussuhe, millele süstemaatiline polüseemia toetub, on MOODUSTAJASUHE: ESE ja 

selle (semantikas oluliseks peetud) iseloomulik tunnus, ese on X-i omadusega / omab X-i – 

OMADUST või NÄHTUST. Apresjan (vt ptk 2.2.4) on välja toonud vahelduse 'mõõtühik' – 

'mõõteinstrument' (meeter, arssin 'arssinapuu', kraad 'kraadiklaas'). Eesti keeles on see 

117

samuti esindatud, nt kraad, meeter, vt näidet (119), aga valimis ei ilmnenud. Omaette 

süstemaatilise polüseemia malli ma sellele vaheldusele siiski ei loo, vaid ühendan ta 

üldisema malliga ESE–OMADUS. 

Veel näiteid: allegro – 'kiiretempoline helitöö' (ESE) ja (tsitaatsõnana allegro) 'kiirelt' 

(OMADUS), forte jt (EKSS-is on need esitatud omaette sõnaartiklina). 

(119) kraad 1 MÕÕT teat mõõtühik 

kraad 5 ESE_INSTRU kõnek kraadiklaas 

meeter MÕÕT pikkusühik 300 meetrit lai 

|| ESE_INSTRU meetripikkune mõõtmisvahend mõõtis meetriga riiet 


ESE–OMADUS 

▪ ese on X-i omadusega, ese omab X-i 

Näited: taaler_H1, taara, tabloid, tael_E2, tagi_H3, takistus, takt, tasand, taust, tekst, 

tenor, tiba, tiks_E2 (13 sõna, 15 tähenduspaari) + allegro, kraad, meeter jt 50 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud ainuüksi põhitähendusena, vt (117) ja (118). 

Morfoloogilise struktuuri poolest kannavad vaheldust nii tüvisõnad (tahk, tiba) kui ka 

tuletised (takist\us). 

Muid OMADUSEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.4. 

6.5. ESEMESÕNA MUU OBJEKTI TÄHISTAJANA: → ESE–OMADUS 



tabloid, tagi_H3, taldrik, tasku, tekk_H1, telg_E1, teravik, tesaurus (8 sõna, 8 tähenduspaari) 

ESEME ja teatava OBJEKTI polüseemias eristub nii metafoorset, analoogial põhinevat kui ka 

metonüümset (süstemaatilist) polüseemiat. 

Metafoori esindab tekk_H1 '(tekki meenutava kohta)', nt lume valge tekk, analoogiat taldrik 

('taldrikut meenutav ese', nt muusikariista kohta). Mitme muugi nimisõna puhul on 

tegemist pigem analoogiaga ja/või rööphüponüümse suhtega: nii on tasku ühelt poolt ESE, 

täpsemalt, selle OSA, teisalt sellise kujuga, taskut meenutav objekt (OBJ_VORM), nt pirukas 

(taskud täideti kohupiimaga), sõidutee laiendus (bussipeatustesse rajati taskud) vm. 

Tesauruse tõlgendusi 'sõnaraamat' (tesaurus 1) ja 'aare, varamu' (tesaurus 4) seob nii analoogia 

kui ka hüperonüümiasuhe, nagu ka telg_1 tõlgendusi 'masina detail' ja 'mõtteline 

sirgjoon'. 

Metonüümse, ruumilisel külgnemisel põhineva polüseemia alus on ESEME teatav iseloomulik 

tunnus, temaga kaasnev spetsiifiline vorm (MOODUSTAJASUHE), tähistatud OBJEKT _ 

VORM – üsna samamoodi nagu vahelduses ESE–OMADUS jt (vt ptk 6.4). Väga selgelt on see 

näha tabloidi esituses, vt (120): kord on esil teatava omadusega (vormiga) ESE (tabloid 1), 

kord sellise eseme tüüpiline VORM (tabloid 2). Enam-vähem sama suhe valitseb ka tagi_H3 

tõlgenduste vahel. 

50 

Siin ja edaspidi: plussmärgi järel on (sama tüüpi) sõnad, mis on pärit EKSS-ist väljaspool valimit. 

118

(120) tabloid 1 ESE_SEMIO kõmuleht (millel on väiksem formaat) kvaliteetlehed ja tabloid 

tabloid 2 OBJ_VORM väiksem ajalehe trükiformaat formaadiks valiti tabloid 

tagi_H3 tekst OBJ_VORM kaunistav sakk ; ESE_KUNST sakiline tikand 


vaid tabloid ja tagi_H3 (2 sõna, 2 tähenduspaari). Kuna tegemist on sisult sarnase 

vaheldusega malliga ESE–OMADUS jt, siis olen siinsed näited liitnud tolle malliga (vt ptk 

6.4). 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud nii põhitähendusena (tabloid) kui ka alltähendusena 

(tagi_H3) (120). 

Muid OBJEKTIGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.5. 

6.6. ESEMESÕNA KEHAOSA TÄHISTAJANA: KEHAOSA–ESE 



tagument, tagumik, taht, tald, talje, tiib (6 sõna, 9 tähenduspaari) 

KEHAOSA ja ESEME polüseemias esineb vähem metafoorset polüseemiat, ka analoogiat, 

rohkem on metonüümset (süstemaatilist) polüseemiat. 

Metafoorsena võib tõlgendada nimisõna taht (ESEME OSA) kõnekeelseks märgitud kasutust 

'(näkkulöömise kohta)' (taht 4). Seletust täiendab ka märkus, et kasutus esineb väljendites: 

vastu tahti valama, andma. 

Tald ja tiib peegeldavad analoogiat, täpsemalt, oma MOODUSTAJASUHTE ehk OSADE 

analoogiat (eri liiki entiteetide osad) ja/või rööphüponüümiat: tald kui OSA_IN (= KEHA- 

OSA) 'jala osa' (tald 1) ja OSA_ESE 'tööriista osa' (tald 3); tiib kahe paarina: kui OSA_LOOM 

(= KEHAOSA_LOOM) 'kulgemiselund' ja OSA_ESE 'tööriista osa' (tiib 2) või OSA_ESE 

'külgmine osa' (tiib 3). 

Metonüümse polüseemia alus on taas ESEME iseloomulik tunnus, mida saab kirjeldada 

MOODUSTAJASUHTENA: ESE asub/on KEHAOSA piirkonnas, külgneb sellega ruumiliselt ning 

seda nimetatakse sama sõnaga, nagu tagument, tagumik, tald ja talje, vt (121). Peamiselt 

on tegemist rööpsete OSADE vaheldusega (KEHAOSA–OSA_ESE), aga ühel juhul ka tervikliku 

ESEMEGA (talje 3 'pihik', vaheldus KEHAOSA–ESE). 

(121) tagumik KEHAOSA istmik || OSA_ESE vastav koht pükstel pükstel tagumik katki 

tald 1 KEHAOSA jala v käpa alumine pind 

tald 2 OSA_ESE seda kattev jalakatte v jalatsi osa suka tald, lambanahast tald 

talje 1 KEHAOSA roiete ja puusade vaheline kehaosa 

talje 2 OSA_ESE riietuseseme taljeosa teisest riidest talje, taljes kleit 

talje 3 ESE van pihik 

Seesütlevas vormis lausung taljes kleit tõlgenduses 'keha taljejoone järgi õmmeldud kleit' 

esineb üksnes selle nimisõnaga seoses, muudes ühendustes on see ebatavaline (*tagumikus 

püksid 'kitsad, vastu tagumikku', *tallas sukad ''). Seda seletab tõenäoliselt elliptiline, 

EESMÄRGISUHET näitav seos fraasiga taljesse võtma jt, millesarnast tegevust teiste siinsete 

kehaosasõnade puhul ei ole. Tagument ja tagumik on sünonüümid, mistõttu nad lähevad 

arvesse ühe juhtumina (vastavalt Apresjani definitsioonile, vt ptk 2.2.4). 

119


umbes pooled. 


KEHAOSA–ESE 

▪ ese on/asub kehaosa kohas 

▪ kehaosa külgneb esemega 

Näited: tagumik (tagument), tald, talje (4 sõna, 5 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud alltähendusena (tagumik), aga ka põhitähendusena 

(tald, talje) (121). Süstemaatilist polüseemiat kannavad nii tüvisõna (tald, talje) kui 

ka tuletis (tagu\mik või tagu\ment). 

Muid näiteid: sõrm – 'kehaosa' (sõrm 1) ja 'vastav sõrmkinda osa' (sõrm 2, OSA ESE_RIIE), 

õlg – sh 'vastav osa rõival' (OSA ESE_RIIE), nt kasuka õlad. 

Muid KEHAOSAGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.6. 

6.7. ESEMESÕNA MATERJALI TÄHISTAJANA: MATERJAL/AINE–ESE 



taft, tahkis, tallukas, teemant, tekstiil, tellis, tempera, teras, terrakota, tina (10 sõna, 10 


MATERJAL/AINE–ESE polüseemias esineb valdavalt metonüümne (süstemaatiline) polüseemia. 

Üksainus juhtum esindab metafoorset polüseemiat: tellis on 'tehiskivi' (MAT/AINE, 

tellis 1) ning ka 'paks ja mahukas raamat' (ESE_SEMIO, on alles tellis!), assotsieerudes 

ehituskivi iseloomuliku tunnusega. 

Kõik ülejäänud nimisõnad vahendavad üsna ühtmoodi paljudes keeltes tuntud tüüpilist 

vaheldust, mis kvaalistruktuuri terminites toetub MOODUSTAJASUHTELE, ESEME iseloomulikule 

tunnusele ehk MATERJALILE, millest ESE on tehtud, vt (122), – taas üsna samamoodi, 

nagu vahelduses ESE–OMADUS (vt ptk 6.4 ja 6.5). 

(122) taft MAT/AINE (siid)riie taftist kleit ; ESE_RIIE sellest materjalist riietus(ese) kandis tafti 

tina 1 MAT/AINE metall ; MAT/AINE seda elementi rohkelt sisaldav sulam 

tina 2 MAT/AINE piltl ka kõnek plii, seatina tina valama, vanaduse tina SEISUND 

tina 3 ESE_INSTRU nendest metallidest v sulamitest esemete kohta sai tina rindu 

Samamoodi nimetatakse materjalisõnaga muid ESEMEID: teemant 'teemandist nuga', tekstiil 

'riietusese', tempera 'temperavärviga maalitud maal', teras 'sellest sulamist relv', terrakota 

'saviesemed', tahkis 'tahke aine v keha'. 


sama hästi kui kõik nimisõnad. 


MATERJAL/AINE–ESE 

▪ ese koosneb / on tehtud sellest materjalist/ainest 

▪ materjali/ainet kasutatakse eseme valmistamiseks 

120

Näited: taft, tahkis, teemant, tekstiil, tempera, teras, terrakota, tina (8 sõna, 8 


Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud üldiselt alltähendusena, vaid ühe sõna puhul 

põhitähendusena (tina) (122). Alltähenduse eristajana on kasutusel pea kõik esitusviisid: 

semikoolon, 'või', näitelause osa (ülakomades) seletus, rööbikutega tähendusvarjund. 

Morfoloogilise struktuuri poolest on ülekaalus tüvisõnad, vaid üks on tuletis (tahk\is). 

Vaheldus MATERJAL/AINE–ESE on universaalselt väga levinud ja produktiivne, s.t uutele 

tõlgendustele avatud, ka eesti keeles leidub palju muid näiteid: hõbe, klaas, siid, raud, 

paber ('dokument', 'paberraha') jpt. Tingimus on, et ESE on sellest MATERJALIST tehtud, vrd 

muld, millest meie kultuuris ESET ei tehta, tähistab "vaid" metafoorselt ülekantud tähenduses 

'väga vana inimest' (kes küll ise peatselt mullaks ehk mullast tehtuks saab). 

Muid MATERJAL/AINEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.7. 

6.8. ESEMESÕNA TAIME TÄHISTAJANA: SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA 



tahk_H1, tanu, tari, telg_E1, tera_H2, tiib, tiivik (7 sõna, 8 tähenduspaari) 

ESEME–TAIME polüseemia toetub enamasti analoogiale, ka metafoorile. Metonüümset 

(süstemaatilist) polüseemiat ei näi üldse esinevat. 

Metafoorset ülekannet esindab tanu, mis on nii 'naise peakate' (tanu 1, ESE_RIIE) kui ka 

'taimede eoskupart kattev moodustis' (tanu 2, OSA_TAIM). Ülejäänud juhud on pigem 

seletatavad analoogiaga ja/või rööphüponüümiaga: tiib on 'moodustis' (OSA) nii 'õhu-, 

veesõidukil' (ESE) kui ka 'taimel' (TAIM), tera_H2 on 'taime vili, seeme' (OSA_TAIM) või 

muu söödav 'väike asi' (OBJ_VORM). Nõndasamuti telg_E1 ja tahk_H1, ka tiivik. 

Tarja puhul on mitu tähenduspaari: ESE–TAIM on tekkinud tõlgenduse 'vitspunutis' (tari 2, 

ESE) põhjal, mille ma seoksin analoogia taustaga: punutis meenutab 'marjakobarat' (tari 1, 

OSA_TAIM). Teine tarja paar, TAIM–ESITUS_KUJUTIS, on metonüümia hõnguga (vt ptk 7.8). 

Niisiis võib öelda, et esialgsetest tähenduspaaridest (7 sõna, 8 tähenduspaari) ei esinda 

süstemaatilist polüseemiat ESE–TAIM ükski nimisõna. 

Inglise CoreLexi andmebaasis (Buitelaar 1998a, 1998b) esineb kooslus ESE ja TAIM klassis 

"pan", hõlmates näiteks nimisõnu viola ('vioola' ja 'kannike') ja belvedere ('küpress' ja 

'(ilusa vaatega) suvemaja'). Sellist ESEME ja TAIME ühendust ma põhjendatuks ei pea – see 

on tekkinud WordNeti automaatse töötluse "viljana". 

Muid TAIMEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.8. 

6.9. ESEMESÕNA KUJUTISE TÄHISTAJANA: → KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 



tabulatuur, tara, tekst, tempel_H3, tiitel (5 sõna, 7 tähenduspaari) 

121

ESEME ja tema KUJUTISE polüseemias toimib enamasti ruumiliselt külgnev, s.t metonüümne 

seos: üks ja sama sõna väljendab nii asja kui ka selle asja kujutist. ESITUSE, sh KUJUTISE 

olemusse kuulub PÕHJUSSUHE ehk teadmine, kuidas kujutis on tekkinud, samuti EESMÄRGI- 

SUHE, s.t üldiselt on kujutisel teatav eesmärk, seda kasutatakse millekski (valem on esitatud 

ptk 5.4). 

KUJUTISE olemusse kuuluv PÕHJUSSUHE võib ühtlasi olla ESEME EESMÄRGISUHE (tähenduse 

seletuses katkendjoonega), nagu tempel_H3 on 'jäljendit jättev vahend' (tempel_H3 1, 

ESE_INSTRU) ja ka 'vastav jäljend' (tempel_H3 2, ESITUS_KUJUTIS). S.t nimisõnaga seotud 

sündmuse eri aspekte tähistatakse sama sõnaga, nagu süstemaatilisele polüseemiale omane. 

Tiitel, mille eesmärk on esitada teose olulised andmed, ning tekst ja tabulatuur, esindavad 

pigem OSA-suhtega (s.t MOODUSTAJASUHTEGA) seonduvat polüseemiat (mida siin uurimuses 

eraldi ei analüüsita). Tiitel tähistab nii vastavat teose osa, 'tiitellehte (koos andmetega)' 

(tiitel 2, OSA_ESE_SEMIO), kui ka 'teose pealkirja' (ESITUS, tiitel 3) – pealkiri on omakorda 

andmete olulisim osa. Tekst ja tabulatuur on mõlemad (kunsti)teosed, vastavalt 

'teose osa' (tekst, OSA_ESE_SEMIO), vt (123), ja 'kogum laule' (tabulatuur, ESE_KUNST), mis 

koosnevad või mille tunnuslik osa on 'sõnad järjend' (tekst) või 'noodikiri' (tabulatuur). 

Ehk teisisõnu: teos (tekst) – 'libreto' (ESE_KUNST) või laulusõnad (ESE_KUNST) – on 

sõnadest "tehtud". Kirjapanduna – sümboli või märgina – on tegemist ESITUSEGA. 

(123) tekst 1 ESITUS kirjutatud v trükitud sõnade järjend ; OSA_ESE_SEMIO kirjutise v trükise 

sõnaline osa seaduse tekst, vähese tekstiga osa (näitlejal) 

|| ESE_KUNST libreto ; ESE_KUNST laulu v vokaalteose sõnad 

Mis tarasse puutub, siis tara on nii 'aed' (ESE) kui ka 'rõngas Kuu ümber' (ESITUS 

_KUJUTIS), aga metonüümse suhte peale mõtlemast segab asjaolu, et Kuu ümber ei saa olla 

see tara. Siin on tegemist pigem siiski analoogiaga (mida praegu süstemaatilise malliga ma 

ei seo). 

Esialgsetest tähenduspaaridest (5 sõna, 7 tähenduspaari) esindab süstemaatilise polüseemia 

malli üksainuke esemesõna (tempel_H3). Kuivõrd ESE toimib mallis sarnaselt teistele 

konkreetsetele entiteetidele (INIMENE, LOOM, TAIM), siis on need tüübid üldistatud kujule 

KONKR_ENTITEET. INIMEST ja tema KUJUTIST (nt peegelpildina) esindab valimis teisik. 

TAIME esindab tari, mis on nii 'marjakobar' (tari 1, OSA_TAIM) kui ka seda kobarat jäljendav 

'tikand' (tari 3, ESITUS_KUJUTIS ja/või ESE_KUNST). 

Sarnast malli, kus ESEME või INIMESE ja LOOMA, ka TAIME jt puhul on esitatud ka metonüümne 

tõlgendus 'selle kujutis' esineb mujal EKSS-is küllaga: nt kroon on nii 'peaehe' 

(ESE) kui ka 'selle kujutis' (ESITUS), kuju on nii INIMENE kui ka 'selle kujutis', kukk on 'isaslind' 

(LOOM), aga esineb ka '(kujutisena)', nt aabitsakaane kukk, kull on (omaette põhitähendusena) 

ka 'vapikotka kujutis', lill ja roos on nende 'kujutis kaunistusena', surnupealuu 

on 'kujutis märgina' jne jne. Mõni sõna esinebki (meie kultuurikontekstis) üksnes 

ESITUSE-tõlgenduses, nt lohepea ('lohe pea kujutis') või puto. 


KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

▪ konkreetset entiteeti esindab teatav kujutis, pilt vm 

Näited: tempel_H3 (ESE), tari (TAIM), teisik (INIMENE) (3 sõna, 3 tähenduspaari) + 

kukk, lill, roos jt 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud nii põhitähendusena (tempel_H3, tari) kui ka 

alltähendusena (teisik). 

Muid ESITUSE (KUJUTISEGA) seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.9. 

122

6.10. ESEMESÕNA SISU TÄHISTAJANA: ESE–SISU/INFO 



teatmestik, teatmik, telg_E1, teravik (4 sõna, 4 tähenduspaari) 

ESEME ja SISU/INFO polüseemias esineb nii metonüümsena tõlgendatavat (süstemaatilist) 

polüseemiat kui ka metafoorset polüseemiat. 

Kõikidele semiootilistele teostele omasest kahe komponendi – füüsilise objekti ja selle sisu 

– omavahel põimunud olemusest on juttu olnud eespool, nii Cruse'i seisukohti tutvustavas 

peatükis (2.2.5, vt näide (21)), samuti süntaksit käsitlevas teooriapeatükis (5.2.3, vt näited 

(85) jj). Suhe toetub MOODUSTAJASUHTELE ('on/asub/toimib X-is'). Valimis on see metonüümne 

seos näha nimisõnade teatmestik ja teatmik tähenduse seletuses, vt (124). Teatmiku 

puhul võiks tõlgendus 'andmekogumik' olla määratletud ka kaashüponüümiana, pisut 

eristuva teosena (ESE_SEMIO). Sel juhul jääks tõlgendus SISU/INFO eksplitsiitselt väljendamata, 

aga muidugi oleks ta alati käeulatuses, mida tõendavad ESEME eri küljega seonduvad 

adjektiivid, vrd huvitav teatmik/teatmestu (SISU/INFO); paks teatmik/teatmestu (ESE). 

Metafoori esindavad teravik, vt (125), ja telg_E1. 

(124) teatmestik SISU/INFO teatmete kogum; OSA ESE_SEMIO bibl raamatu teatmeosa 

teatmik ESE_SEMIO (väiksem) teatmeteos; SISU/INFO andmekogumik 

(125) teravik OSA_ESE millegi terav v teravnev ots mäeaheliku teravik | SISU/INFO piltl satiiri 

teravik 

Sarnasena näivat metonüümset vaheldust esindab ka tasku: ühelt poolt teatava eesmärgiga 

'kotikest (riietusesemel, tarbeesemete v raha kandmiseks)' (tasku 1, ESE), teisalt seda, mis 

selle kotikese sees on / võiks olla (alltähendus || '(raha kohta)', SISU). Niisamuti toimib ka 

paljutsiteeritud ANUMA ja selle SISU (hrl TOIT) vaheldus, mis valimis esile ei tulnud (vt ptk 

8.2), aga millest on juttu ka süstemaatilise malli ESE–KOGUS juures (vt ptk 6.12). 

Esialgsetest SISU/INFO tõlgendusega tähenduspaaridest (4 sõna, 4 tähenduspaari) esindab 

süstemaatilist polüseemiat ESE–SISU/INFO kaks (sünonüümset) nimisõna: 

teatmestik, teatmik (2 sõna, 2 tähenduspaari) 

Kuna sarnast polüseemiat on tuvastatud muude näidete põhjal (raamat, romaan), siis on 

see mall lülitatud nonde toel süstemaatilise polüseemia loendisse. 


ESE–SISU/INFO 

▪ ese on nii füüsiline objekt (teos) kui ka tema sisu/info 

▪ sisu/infot esindab ese, mille sisu ta on 

Näited: teatmestik, teatmik (2 sõna, 2 tähenduspaari) + raamat, romaan jt 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud alltähendusena. 

Muid SISU/INFOGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.10. 

123

6.11. ESEMESÕNA ABSTRAKTSE/KONKREETSE ENTITEEDI 

TÄHENDUSES: ABSTR/KONKR–ESE 

ABSTR/KONKR on mingis mõttes "üle jäänud" juhtumite märgend, mis sai kasutusele võetud, 

kui muud ei osanud panna (vt ka selgitust ptk 5.4). Seetõttu on ta tõenäoliselt liiga 

ähmaselt piiritletud, liiga üldine määratlus, et sellega seonduvat süstemaatilist polüseemiat 

otsida. Valimi esialgses tähenduspaaride loendis (vt Tabel 12 ptk 5.5) esindavad tähendusvaheldust 


tagatis, takistus, takt, tehnika, telefon, telegraaf (6 sõna, 7 tähenduspaari) 

Metonüümiale vihjavat selle-seost võib tuvastada sõnade tehnika, telefon ja telegraaf polüseemia 

juures: tehnika on nii 'tehniliste vahendite kogum' (GRP_ESE) kui ka nende vahendite 

kasutamise ehk 'tegevusvõtete kogum' (GRP_ABSTR/KONKR). Telefon ja telegraaf 

(ABSTR/KONKR 'süsteem') on nabanööri pidi, siin MOODUSTAJASUHTE kaudu, seotud kõigi 

selle süsteemi toimimiseks vajalike osadega: nii vahendiga ('aparaat', ESE_INSTRU) kui ka 

'telefoninumbriga' (ESITUS, mõeldav oleks ka määratlus OSA_ABSTR/KONKR). Teoorias on 

ABSTR/KONKR entiteedi tähendusstruktuuri komponendina mainitud, sarnaselt ESEMELE, nii 

PÕHJUSSUHET kui ka EESMÄRGISUHET (vt ptk 5.4), mis suuresti toetab TEGEVUSEGA seonduvat 

polüseemiat (vt ptk 7.1). ESEMEGA seotud polüseemia alusena töötab siinsete näidete 

puhul hoopis MOODUSTAJASUHE. 

Tagatise ja takistuse puhul on pigem tegemist taksonoomilise polüseemiaga (mida on 

samuti seostatud metonüümiaga): pisut üldisemas tõlgenduses vastavalt 'see, kes v mis 

tagab' (tagatis, ABSTR/KONKR) ja 'see, kes v mis takistab' (takistus, ABSTR/KONKR); alltähenduses 

kitsamalt, konkreetsemalt: 'laenu/võlga tagav vara/leping' (tagatis, ESE/KÕNE- 

TEGU) või 'rajatud tara' (takistus, ESE). 

Takti polüseemia on rööphüponüümset laadi ja toetub MOODUSTAJASUHTELE (OSA-suhtele): 

takt on 'helitöö osa' (OSA_ESE_KUNST) või 'töötsükli osa' (OSA_ABSTR/KONKR) (eristatud 

põhitähendusena). 

Esialgsetest tähenduspaaridest (6 sõna, 7 tähenduspaari) esindab enamik süstemaatilist 

polüseemiat. 


ABSTR/KONKR–ESE 

▪ ese on abstaktse või konkreetse entiteedi (töö) vajalik osa 

▪ eset ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine tegevus 

Näited: tehnika, telefon, telegraaf (3 sõna, 4 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud üksnes põhitähendusena. 

Muid ABSTR/KONKR entiteediga seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.11. 

6.12. ESEMESÕNA KOGUSE TÄHISTAJANA: ESE–KOGUS 



taak_E1, taakam, tablett, tahvel, taldrik, tass (6 sõna, 6 tähenduspaari) 

124

ESEME ja KOGUSE polüseemias esineb peamiselt metonüümne (süstemaatiline) polüseemia. 

Mõnel üksikul juhul tuleb esile ka metafoorset polüseemiat. 

Selged metonüümse polüseemia juhtumid on taldrik ja tass, vt (126). Polüseemia toetub 

ühelt poolt ESEME EESMÄRGISUHTELE: kui 'nõu' (ESE_INSTRU) on mõeldud söögi või joogi 

manustamise ja serveerimise abivahendiks, siis võib sama nimisõna väljendada ka selle 

söögi või joogi kogust, mille mõõt on seesama nõu. Generatiivse leksikoni teoorias on 

KOGUST ennast kirjeldatud MOODUSTAJASUHTENA (samuti nagu OSA või GRP, vt ptk 5.2.2): 

selliste sõnade tähenduses on olulisena esil teatav mõõdu komponent – 'kogus, mida ese 

võib sisaldada' (taldrik, tass). Esemesõna KOGUSE-tõlgendus esineb tüüpiliselt (arvsõnafraasiga 

sarnase) hulgasõnafraasina, kus peasõnaks on nimisõna (ESE) ja laiendiks partitiivivormis 

nimisõna, millest jutt käib: pool taldrikut suppi, tass teed, taak mesikuid – kõik 

(126), tahvel šokolaadi (127). 

Veidi teist tüüpi semantikaga on tablett ja tahvel, vt (127), mis on justkui veidi otsesemad 

kogusesõnad, mille esmane tähendus on pigem 'kogus', mitte 'ese', ning mis esindavad 

malli liikmete vahel pigem teisipidist suunda (KOGUS–ESE). Polüseemia liigi mõttes on 

samuti tegemist metonüümse polüseemiaga: kogusesõna on hakanud tähistama entiteeti, 

näiteks eset, ainet või toitu, mille tüüpiline mõõt ta on, nt võtsin kaks tabletti ('kaks tabletti 

rohtu'), kas sa oled juba terve tahvli ('tahvli šokolaadi') ära söönud Mõlema komponendi 

põimumist, kattumist tähistab määratlus KOGUS/ESE, vt (127). Tahvli ülejäänud põhitähendused 

tähistavadki kõik tahvli mõõdus või tahvlikujulisi, aga eri tüüpi esemeid: 

teadetetahvlit (tahvel 2), klassitahvlit (tahvel 3), trükise piltidega lehte (tahvel 4), maali 

(tahvel 5), vt eespool näidet 105. Tablett seondub hõlpsamini ilmselt siiski arstirohuga 

(MATERJAL/AINE), mitte niivõrd selle mõõdu või vormiga ('kettake', KOGUS), kuigi EKSS-i 

seletustes on viimane alati hoolikalt esitatud (nt unetablett 'unerohi tablettides'). 

(126) taldrik 1 ESE_ANUM lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks 

|| KOGUS taldrikutäis pool taldrikut suppi 

tass ESE_ANUM väiksem jooginõu 

|| KOGUS tassitäis tass teed 

(127) tablett 1 KOGUS/ESE pulbrist doseeritud kettake valuvaigistavad tabletid 

|| KOGUS mõne muu aine kettake tablett vesinikku, süüteaine tablettides 'tablettideks 

pressituna' 

tahvel 1 KOGUS/ESE tükk ainet v materjali, selline ese(meosa) tahvel šokolaadi/pappi, 

tahvliteks pressitud 

(128) taak_E1 OBJEKT kandam, koorem raske taak seljas .. üks taak KOGUS mesikuid 

Teistest erinevad taak_E1 (128) ja selle sünonüüm taakam, mis tähistavadki pigem objekti 

olulist tunnust (MOODUSTAJASUHET), teatavat OMADUST – taaga puhul: olla rõhuvalt raske, 

ka metafoorses, ülekantud tähenduses. Näiteks esinevad EKSS-is: ande taak rõhus turja 

(sub rõhuma), raske taak (sub taak), vajub taaga all looka (sub taak), taaga all kühmus 

(sub purlak). See tähendab, et need nimisõnad ei ole niivõrd esemesõnad, kuivõrd "puhtamad" 

kogusesõnad (osutavad teatava objekti OMADUSELE). 

Tavaline on eesti keeles väljendada KOGUSE-tõlgendust täis-järelosaga liitsõna abil. Kui 

vaadata sõnu, mis EKSS-is on märksõna staatuses, siis võib siingi välja tuua mitu rühma 

sõnu: esiteks tüüpilised esemesõnad (nagu valimis taldrik), ka kohasõnad (vt ka ptk 7.12), 

kus täiendosa osutab asjale, mis on KOGUSE mõõt, ning laiend objektile, millest räägitakse, 

näiteks: kahvlitäis (seeni), karahvinitäis (veini), lusikaotsatäis (soola), kindatäis (lõnga), 

seelikutäis (riiet), kõrtsitäis (rahvast), rehatäis (heina) jt. Kõik sellised liitsõnad ei ole 

asendatavad lihtsõnaga, aga mõned on käibel või mõeldavad kasutada: *kahvel seeni, 

karahvin veini, lusikaots soola, *kinnas lõnga, *seelik riiet, kõrts rahvast, *reha heina 

125

jne. Mõõduks oleva ESEME/KOHA ja objekti vahel on selgesti tajutav külgnev (s.t metonüümne) 

seos. 

Teiseks on kaudsemalt, aga siiski külgnevalt (s.t metonüümselt) on seotud pigem KOGU- 

SELE kui KOHALE osutavad liitvormid: peatäis (juua/nutta/mõtteid), silmatäis (magada- 

/nutta/niiti), janutäis (kalja) jt. EKSS-is on nad objektist sõltuvalt mitmetähenduslikud. 

Nende puhul polüseemia üldiselt mõeldav ei ole, sest tõlgendus ei pruugi olla arusaadav: 

*pea (juua/nutta/mõtteid), *silm (magada/nutta/niiti), janu (kalja). 

Kolmandaks on sõnad, mis sünkrooniliselt tähistavadki kogust (nagu valimis taak): kamalutäis 

(vrd kamal 2 'pihk, peopeopesa'), koormatäis, kukenokatäis jt. Nende täiendosade 

seos laiendiga ei ole harilikult metonüümne, pigem talitlevad nad adverbilaadselt: kamaluga 

piltl 'hulgi, rohkesti', kukenokatäis ('väga vähe'). 

Esialgsetest tähenduspaaridest (6 sõna, 6 tähenduspaari) esindavad rohkem kui pooled 

süstemaatilist polüseemiat. 


ESE–KOGUS 

▪ ese iseloomustab oma sisu kogust 

▪ kogus on esemetäis 

Näited: tablett, tahvel, taldrik, tass (4 sõna, 4 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud alltähendusena (126) ja (127). Lähedust rõhutab 

eriti tableti ja tahvli esitus, kus tõlgendus 'kogus' on 'esemest' sama hästi kui lahutamatu 

(127). 

Malliga ESE–KOGUS liitub sageli ka kolmas osaline, sisukomponent, nt TOIT. Kolmiksuhe 

ESE_ANUM–TOIT–KOGUS esineb näiteks toiduga seotud anumasõnade puhul: ühes tähenduses 

osutatakse füüsilisele objektile ('anum'), teises ainele, mida see objekt sisaldab 

('vedelik selles anumas'), kolmandas kogusele, mida see objekt mahub sisaldama, mis on 

määratud selle objekti kuju ja suurusega ('anumatäis') (129). 

(129) ESE_ANUM ('anum'), nt: portselanist tass; kannu kaas 

TOIT (= SISU) ('vedelik anumas'), nt: tass loksus üle ääre; kann keeb 

KOGUS ('X anuma täis'), nt: Kohvivalik on trahteris suur ning tass maksab 10 kuni 20 krooni 

('üks tassitäis kohvi'); kann ('kannutäis') teed 

Polüseemiat ESE–KOGUS väljendavad samamoodi paljud nimisõnad (sulgudes EKSS-i 

näited): karahvin (veini), kann (õlut), klaas (piima), korv (õunu), matt (herneid), peeker 

(mürki), pits (viina), pudel (piima), topsike(ne) (viina), tuub (punast värvi), vaat (õlut), 

ämber (vett) jt. Enamasti on need esitatud alltähendusena (tähendusvarjundina, mõnel 

üksikul juhul ka näitelause osa (ülakomades) seletusena). 

Muid KOGUSEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.12. 

6.13. ESEMESÕNA INIMESE TÄHISTAJANA: ESE–INIMENE 



tallatu, tallukas, tandem, taraan, teisik (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

126

ESE–INIMENE polüseemias esineb metafoorset, ülekantud polüseemiat (taraan (130), tallukas), 

samuti analoogial põhinevat rööphüponüümset polüseemiat (tallatu, teisik, tandem – 

tähistavad nii elusat kui ka elutut entiteeti). Tandemi puhul, vt (131), osaleb nimisõna 

semantikas ühine MOODUSTAJASUHE (siin: 'kahest koosnev'), mis olulise joonena iseloomustab 

nii ESEMEID (tandem 1–3) kui ka INIMEST (tandem 4). Samalaadsed nimisõnad 

on (väljaspool valimit) duo, trio (132), kvartett, oktett jt. Leksikograafiline esitus kõigub: 

kord on vaheldus näidatud alltähendusena (tähendusvarjundina || või semikooloniga), kord 

jõulisemalt eristuva põhitähendusena. Kvarteti puhul on alltähendus 'nelik' (GRP_IN, nt 

teatesuusatajate kvartett) veidi ootamatult märgistatud 'ansambli' (kvartett 1, GRP_IN) 

piltlikuks kasutuseks – vrd trio 1, mis esitatud ilma piltliku tähiseta –, teine põhitähendus 

on 'helitöö' (kvartett 2, ESE_KUNST). 

Metonüümset (süstemaatilist) polüseemiat valimis ei esine. 

(130) taraan ESE_INSTRU palk kindluse müüri v värava lõhkumiseks EESM: lõhkuma, rammima 

| IN_OMADUS piltl Robert on taraan, läheb alati võidu peale välja 

(131) tandem 1 ESE_INSTRU tehn paaritiste elementidega seade 

tandem 2 ESE_INSTRU kahe järjestikku rakendatud hobusega kaarik 

tandem 3 ESE_INSTRU kahekohaline jalgratas v kanuu 

tandem 4 GRP_IN kaheliikmeline meeskond 

(132) trio 1 GRP_IN kolmik naissuusatajate trio 

trio 2 GRP_IN kolmest interpreedist koosnev ansambel trio koosseis 

trio 3 ESE_KUNST helitöö (kolmele muusikariistale) Mozarti trio 

Teataval moel tuleb ESEME ja INIMESE vaheldus valimis esile ka tiiva puhul, kus see toimib 

samuti MOODUSTAJASUHTE, täpsemalt OSA-suhte tasandil, kus inimeste rühma hõlmab 

(abstraktsem) ASUTUS (poliitiline tiib), vt näidet (72). 

ESEME ja INIMESE polüseemiat seob sageli (nt EESMÄRGISUHTENA) ühine tegevus, nt vahustaja, 

vt näidet (142), või kalkulaator ('kalkulatsioonide koostaja' ja 'klahvarvuti') jt. ÕS 2006 

on mõnevõrra üritanud INIMESE ja ESEME tõlgendust üksteisest lahus hoida, taunides üht 

või teist poolt, soovitades näiteks koordinaatorit ja moderaatorit kasutada üksnes ESEMENA 

(mitte sama tegevust sooritava INIMESENA), samas trükkalit jälle vastupidi, üksnes INI- 

MESENA. Üldkeelekasutuses on see loomulik tähendusnihe. 

EKSS-i seletustes esineb rööbitine sõnastus 'see, kes või mis ..' (ka vastupidi: 'see, mis või 

kes ..') eelkõige abstraktsema sisuga, teatavas SEISUNDIS olijat märkivate tuletiste puhul, nt 

nõiutu '.. on nõiutud', olev, tulnu jt. Samuti on nõnda seletatud TEGEVUSE elus või eluta 

agenti, nt vingerdis, eelkäija, ilmutis, SEISUNDI põhjustajat, nt needus ('.. rõhub või piinab'), 

takistus, täiendus, teatava OMADUSEGA entiteeti, nt hall '.. on hall', punane, augutäide, 

naabruskond '.. moodustavad naabruse' jt. 

Esialgsetest tähenduspaaridest (5 sõna, 5 tähenduspaari) ei esinda süstemaatilist polüseemiat 

ESE–INIMENE mitte ükski nimisõna. 

Petersi (2004: 191 jj) regulaarse polüseemia kuldstandardis on küll sarnane metafoorne või 

rööphüponüümne mall ESE–INIMENE välja toodud (nt gun 'relv' – nii ese kui ka isik 'meremeeste 

slängis teatava ohvitseri kohta'). Apresjanil (1974, vt ptk 2.2.4) seda malli mainitud 

ei ole. 

CoreLexis (Buitelaar 1998a) on mall ESE–INIMENE hõlmatud täppismääratlemata semantilises 

tüübis "arh" (165 sõna), mis lisaks siin nimetatud rööphüponüümsetele juhtumitele 

sisaldab suurel hulgal metonüümseid pärisnimevaheldusega seotud juhtumeid, nt Mozart 

'inimene' (INIMENE) ja 'tema teos' (ESE_KUNST) (mängisin Mozartit). Pärisnime leksikaliseerumise 

eesti näiteid olen varem juba esitanud (vt Langemets 2004), siin on ära toodud 

127

vaheldust ESE–INIMENE iseloomustavad kasutusnäited ((Lydia) Koidula, ka koidula – 

'inimene' ja '(selle inimese pildiga) rahatäht'): 

ESE_RAHA: rahakoti vahel on kaks koidulat ('sajakrooniline rahatäht'); otsin taskust neli 

Lydia Koidulat ('sajakrooniline rahatäht'); see maksab pool Koidulat ('100 krooni') 

INIMENE: rahvas on ümbritsenud Koidula nime aupaistega 

Veel näiteid: Need, kellel on Kafkaga sama maitse, ja need, kellele Kafka maitseb .. (K. 

Kõusaar, Postimees); Maailma esireket pääses ehmatusega avaringist edasi (pealkiri, Eesti 

Päevaleht 2008 – 'parim tennisemängija'); kandekoti mõõtu "kellyd" ja "birkinid" (Eesti 

Ekspress – 'Grace Kelly ja Jane Birkini järgi ristitud naiste käekotid'). 

Valimis (ja kogu EKSS-is) ei saa sellised juhtumid välja tulla põhjusel, et pärisnimesid 

pole EKSS sõnaraamatusse sisse võtnud. Mõni üldnimestunud erand siiski on, aga siis on 

ikkagi kajastamata selle semantiline (loogiline) lähtepunkt, mis jätab ühenduse algallikaga 

sõnaraamatu kasutaja sõlmida (või mitte), vrd robinson: 

robinson INIMENE üksikul saarel randunud merehädaline; INIMENE loodusrahvaste kombel 

vabas looduses elav inimene 

Apresjan (vt ptk 2.2.4) on välja toonud ka vahelduse 'muusikainstrument' – 'sellel muusikainstrumendil 

mängija' (kontrabass, klaver). Talle ja CoreLexile ja eesti kasutusnäidetele 

toetudes esitan malli ka siin: 


ESE–INIMENE 

▪ ese esindab isikut 

▪ isik on eseme looja, eseme oluline omadus (nt pildina) või muud moodi esemega 

seotud (nt eseme kasutaja) 

Näited: (valimis 0) + Mozart, koidula/Koidula, Kafka, reket jt 

Muid INIMESEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.13. 

6.14. ESEMESÕNA VALDKONNA TÄHISTAJANA: ESE–VALD 



teivas, teleks, tempera, tantra (4 sõna, 5 tähenduspaari) 

ESEME ja VALDKONNA polüseemias esineb valimis ainuüksi metonüümne (süstemaatiline) 

polüseemia. Polüseemia toetub peamiselt EESMÄRGISUHTELE: ESE on VALDKONNA vahend, 

ESEME mõte on olla kasutatud sellel tegevus- või erialal, näiteks teivashüppes ({uus 

kasutusnäide}) või temperatehnikas (tempera 2, VALD), vt (133). Tantra on 'õpetus' ja selle 

vahend ehk 'õpetustekstid' (ESE_SEMIO). Teleks tähistab samuti lisaks valdkonnale ka selle 

põhivahendit, telegraafiaparaati (ESE). Tempera, vt (133), tähistab ühelt poolt temperatehnikaga 

seotud MATERJALI/AINET ('värvi', tempera 1) – toetudes EESMÄRGI- ja MOODUS- 

TAJASUHTELE ('tegevuse vahend / ühine tegevus'). Teiselt poolt tähistab sama sõna ka lõpptulemust 

– maali (tempera 3) –, mille semantikas mängib rolli PÕHJUSSUHE ('tegevuse 

tulemus' = temperavärvitehnikas tehtud). Vormiliselt on polüseemiat kujundanud leksikaalne 

ellips: kõigil kolmel juhul on tegemist põhisõna-ellipsiga, s.t "alla neelatud" on 

128

põhisõna (näites on allaneelaja ehk säilinud täiendsõna joonitud katkendjoonega) (vt ka ptk 

8.5). 

(133) teivas 2 ESE_INSTRU hüppeteivas {uus kasutusnäide} VALD teivashüpe (spordiala), nt teibas 

võistlema 

tempera 1 MAT/AINE temperavärv kasutab temperat 

tempera 2 VALD temperatehnika harrastab temperat 

tempera 3 ESE_KUNST temperamaal seinal rippus paar temperat 

Mall ESE–VALD on väga sarnane malliga TEGEVUS–ESE (vt ptk 6.1). Sageli tähistabki nimisõna 

mõlemat, nii TEGEVUST kui ka VALDA, olenevalt taas keelevälistest asjaoludest, nt 

tants, vt (95) read [1] ja [3], samuti teade_E1, teadus, teater, teivas, teleks, teraapia jt 

(tõsi, kõigis neis ei ole esindatud ESEME tõlgendus). 

Esialgsetest tähenduspaaridest (3 sõna, 4 tähenduspaari) esindavad kõik süstemaatilist 

polüseemiat. 


ESE–VALD 

▪ ese on valdkonna(ga seotud tegevuse) põhivahend 

▪ valdkonna iseloomulik tunnus, oluline osa on ese 

▪ eset ja valda seob ühine tegevus 

Näited: teivas, teleks, tempera, tantra (4 sõna, 4 tähenduspaari) + joonistus, portree jt 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud põhitähendusena (tempera) (133), samas ülejäänud 

kahe puhul on üks tõlgendustest EKSS-is esitamata (registreeritud andmebaasis 

Interneti põhjal {uue kasutusena}) – teibal VALD (Erki Nool: mõtlesin teibas välja minna) 

ja teleksil ESE (nt teleksil vastu võetud info). 

Väljaspool valimit leiab mitmeid sarnase polüseemiamalli esindajaid: joonistus – 'joonistamise 

tulemus' (joonistus 1, ESE_KUNST) ja 'vastav graafika liik' (alltäh, VALD), peale selle 

ka TEGEVUS (joonistus 3, nt liitsõnas joonistusalbum); portree – 'kunstiteos' (portree 1), ka 

'portreelugu' (portree 2, KÕNETEGU) ja 'publitsistikažanr' (alltäh, VALD); muusika 1 ('kunstiliik'; 

'muusikateos(ed)') jt. Näide kirjandusest: [keraamikaringis] on inimesed .. hoopis 

teistsugused kui õlimaalis (tõlkinud A. Kütt). 

Muid VALLAGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.14. 

6.15. ESEMESÕNA ASUTUSE TÄHISTAJANA: → ABSTR/KONKR–ASUTUS 



telefon, tiib (2 sõna, 2 tähenduspaari) 

ESEME ja ASUTUSE polüseemias esindab telefon metonüümset, EESMÄRGISUHTELE toetuvat 

polüseemiat: ESE on ASUTUSE tüüpiline töövahend. 

Tiib on pigemini OSALE toetuv analoogiajuhtum, tähistades nii 'eseme külgmist osa' 

(OSA_ESE) kui ka 'poliitilise partei haru' (OSA_ASUTUS). 

Esialgsetest tähenduspaaridest (2 sõna, 2 tähenduspaari) esindab süstemaatilise polüseemia 

malli üksainuke esemesõna (telefon). Kuivõrd ESE toimib mallis sarnaselt teistele konk- 

129

eetsetele ja abstraktsetele entiteetidele (ABSTR/KONKR), siis on mall üldistatud kujule 

ABSTR/KONKR–ASUTUS. Abstraktse süsteemi tõlgendus tuleb esile telegraafi polüseemias. 


ABSTR/KONKR–ASUTUS 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on asutuse tüüpiline töövahend (ESE või 

ABSTR/KONKR) 

▪ asutust ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine tegevus 

Näited: telefon, telegraaf (2 sõna, 2 tähenduspaari) + ooper 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud põhitähendusena. 

Väljaspool valimit illustreerib ESEME ja ASUTUSE vaheldust (mallina ABSTR/KONKR– 

ASUTUS) ka ooper, mida EKSS-is on esmalt defineeritud kui 'muusikalist lavateost' 

(ESE_KUNST, nt koomiline ooper), selle alltähendusena ka 'ooperiteater v. -trupp' (ASUTUS- 

/HOONE, nt lähme ooperisse). Valimis esinev teater ei tule selle tüübi juures esile põhjusel, 

et teatri vastav tähendus (teater 4) on sõnaraamatus defineeritud (ja seetõttu märgendatud) 

pisut teisiti: pigem SÜNDMUSE/TEGEVUSENA '(teatrietenduse, -lavastuse kohta)', nt peale 

teatrit mindi kohvikusse – vt eespool näide (24). Päevalehe (2007) loos pealkirjaga "Kas 

Tallinn saab ooperi" räägitakse ooperiteatri remondist, hoone värvimisest jm, s.t ASU- 

TUSEST/HOONEST – see tähendus on esitatud ka sõnaraamatus. Aga linnapea kõnes esinenud 

kasutust, mille tähendus on lauses otse sõnastatud ("Täna tähistab ooper kui kunstitegemise 

vorm oma 400. sünnipäeva" – s.t VALD), sõnaraamatus ei ole. Samas on selline tähendus 

esindatud teatri puhul, vt näide (24), kus ühenduse ASUTUSEGA (kui silmas pidada ooperi 

esitust) loovad süstemaatilise polüseemia mallid KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS ja TEGE- 

VUS–VALD. Kui pidada ooperit sama rühma liikmeks, siis laienevad loomulikult ka talle 

teatri najal tuvastatud tähendusvaheldused, kui selleks vajadus peaks ilmnema. 

Et teatril pole tõlgendust ESE_KUNST (nagu ooperil), võib johtuda veidi erinevast sõnaraamatu 

esitusest, millest tuleneb erinev LIIGISUHE: ooper on defineeritud kui 'muusikaline 

lavateos' (ESE_KUNST, nt koomiline ooper), aga teater pigem SÜNDMUSE/TEGEVUSENA 

'(teatrietenduse, -lavastuse kohta)', nt peale teatrit mindi kohvikusse – vt eespool näide 

(24). Siingi on selge, et potentsiaalselt olemas ehk ootel on mõlemad: nii ESE_KUNST kui ka 

SÜNDMUSTEGEVUS – sest sellesse rühma kuuluvad sõnad on semantiliselt, s.t kvaalistruktuuri 

poolest sarnased. Mõni tõlgendus võib olla tõkestatud muul põhjusel: näiteks kui 

tähendust kannab muu sõna (teatril kui ESE_KUNSTIL lavateose liigina komöödia, draama 

jt). 

Muid ASUTUSEGA seotud tähendusvaheldusi vt ptk 7.15. 

6.16. KUIDAS ISELOOMUSTADA ESEMESÕNA POLÜSEEMIAT 

ESEME-tõlgendusi on kõige rohkem. Ühelt poolt leidub valimis (keeles) ESEME-tõlgendusi 

igal teisel polüseemsel lihtsõnal: valimi 185 polüseemse, s.t mitme põhitähendusega 

lihtsõna seas on 92 esemesõna. Kui aga vaadata kõiki tähendusüksusi (mida kokku on 

1738), siis on neist ESEME-tõlgendus ligi viiendikul (kokku 315). ESEME-tõlgendusi leidub 

ka nimisõnatähenduste rühmas, mis on sisult üldisemad ja (andmebaasis) määratletud ühtaegu 

kuuluma nii abstraktse kui ka konkreetse asja hulka (tähistatud ABSTR/KONKR), nt 

teos, tehnika, tarne (seletus antud enamasti abstraktsevõitu laadis, nt 'see, mida tarnitakse'). 

130

(Vt ptk 5.4.) Kuna esemesõnu endid on umbes pool, aga tähendusüksusi umbes viiendik 

valimist, siis järelikult sobib ESE koos esinema mitme muu kategooriaga (LIIGISUHTEGA). 

Täiesti monoseemseid esemesõnu on 89, nt tanker, teler, taburet, termos, talmud jt – see 

moodustab vähem kui viiendiku (18%) täiesti monoseemsete sõnade kogumahust (kokku 

487) (vt Tabel 8 ptk 4.1). 

Esemesõnu, mis on küll ühe põhitähendusega (ESE), aga mille juures on toodud ka alltähendusi, 

on valimis 19: nt tass tähistab ka KOGUST (mall ESE–KOGUS), tikandus on lisaks 

kunstiesemele ka TEGEVUS (mall TEGEVUS–ESE). 

Alltähendusena on ESE välja toodud 94 korda – sh üksnes veerandil juhtudest (kokku 21 

paari) samanimelise paarina (ESE–ESE), mis peamiselt toetub rööphüponüümsele polüseemiale, 

nt tambits ('tampnui' ja 'tampseadis'), tekk_H1 ('kaunistusvaip' ja 'põrandavaip'). 

Ülejäänud alltähendusepaarid esindavad eri LIIGISUHTEID ning on koos erinimeliste põhitähenduse 

paaridega hõlmatud esialgses lähteloendis (vt Tabel 12 ptk 5.5). 

Morfoloogiliselt struktuurilt peamiselt tüvisõnad. Lihtstruktuuriga esemesõnade seas on 

rohkem tüvisõnu kui tuletisi. Tüvisõnade hulgas on rohkem nii polüseemseid kui ka täiesti 

monoseemseid esemesõnu (suhe umbkaudu: 2/3 tüvisõnu, 1/3 tuletisi). Enam-vähem 

vastab see valimi üldisele suhtele (vt Tabel 7 ja Tabel 8 ptk 4.1). 

Enamasti on ESEME-tõlgendus esimene põhitähendus. Polüseemsete nimisõnade puhul 

esineb ESEME-tõlgendus sõnaraamatus valdavalt esimese põhitähendusena (valimis 49 

korda), mis on igati loomulik, eeldades, et esemesõna tuleb keelde koos esemega, mida ta 

tähistab. Ligi kolm korda harvemini (18 korda) esineb ESE teise (vm) põhitähendusena: nt 

tafting on eeskätt TEGEVUS, alles seejärel ESE 'vaipkate' (mall TEGEVUS–ESE), tald on 

esmalt KEHAOSA, siis ESEME OSA (nt sokil), samamoodi talje (mall KEHAOSA–ESE), tenor on 

enne NÄHTUS/OMADUS ('hääl'), seejärel sellise häälega INIMENE ('laulja'), kolmandana ESE 

('puhkpill') (mallid vastavalt ESE–OMADUS ja INMENE/LOOM–OMADUS). Põhi- ja alltähendusena 

esineb ESE ühtekokku 226 tähendusüksuses (täiesti monoseemseid on 89). 

ESEME-tõlgendus esineb sageli ühe sõna piires koos teise LIIGISUHTE esindajatega. 

Nimisõnu, mis tähistaksid läbivalt – kas põhi- või alltähenduse vaheldusena – ainuüksi 

ESET, laienemata muudele kategooriatele, on valimis suhteliselt vähe (kokku 20 sõna). 

Enamjaolt on need spetsiifilise, kitsama kasutusalaga sõnad, nt taaler_H2 (kaht eri tüüpi 

'metallplaat'), tabulaator, taklaaž, tali_E1, tambits, tampoon, tamtamm, tank, tatami, tela, 

telekas, teljed , tender, tent, tertsett, tiaara, tihv, tiigel, tiisel, tikand, tila, tilguti. Kõige 

"harilikum" on nende seas vast tahvel, millel EKSS on määratlenud koguni 5 põhitähendust 

(4 ESEME-tõlgendust, 1 OBJEKT, vt näidet (99)). Palju sagedamini – valimis umbes 100 

nimisõna puhul – võib esemesõna tähenduspaletis kohata muud LIIGISUHET, kas siis mittesüstemaatilise 

või süstemaatilise polüseemiana. 

Vaadeldes esemesõna tähendusvahelduste hulka nii esialgses loendis (vt Tabel 12 ptk 5.5) 

kui ka süstemaatiliselt polüseemsete mallide loendis (vt Lisa 1), võib väita, et esemesõna 

tähendused laienevad teistele kategooriatele üsna hõlpsasti, samuti et kategooriate skaala 

on üsna lai. Esemesõnade semantiliste detailide rohkust on rõhutanud ka Goddard (1998: 

228), mille tõttu nad ongi tema arvates tähenduselt palju keerulisemad kui abstraktsed 

mõisted. 

ESEME-tõlgendus vaheldub üsna sageli (metonüümse) süstemaatilise polüseemia malli 

järgi ehk teisisõnu: ESE on oma olemuselt üsna generatiivne tüüp. Kui esialgses loendis 

oli ESEMEGA seotud paare kokku ligi 120 (sh mõned OSA–TERVIKU paarid), siis sellest 

(metonüümse) süstemaatilise polüseemia esindajaks on määratletud rohkem kui pooled, 

131

isegi ligi 2/3 juhtumeist (72 tähenduspaari). Süstemaatilise polüseemiana osaleb esemesõna 

järgmistes mallides (kokku 12 malli, järjestatud valimi esinemissageduse pingereana): 

TEGEVUS–ESE (20 tähenduspaari), nt tikandus, 

ESE–OMADUS (NÄHTUS–ESE) (15 tähenduspaari), nt tenor, 

MATERJAL/AINE–ESE (7 tähenduspaari), nt teras, 

ESE–KOHT (5 tähenduspaari), nt tara, 

ESE–VALD (5 tähenduspaari), nt tempera, 

KEHAOSA–ESE (5 tähenduspaari), nt tald, talje, 

ESE–KOGUS (4 tähenduspaari), nt tass, 

ABSTR/KONKR–ESE (4 tähenduspaari), nt tehnika, 

ESE–SEISUND (3 tähenduspaari), nt taba_H1 → ABSTR/KONKR–SEISUND, 

KONKR_ENTITEET–ESITUS_KUJUTIS (3 tähenduspaari), nt tempel_H3, 

ESE–SISU/INFO (2 tähenduspaari), nt teatmik, 

ESE_ANUM–TOIT (1 tähenduspaar), nt (väljaspoolt valimit) pudel. 

Esialgsetest paaridest ei esindanud süstemaatilist polüseemiat ESE–INIMENE (ptk 6.13) ja 

ESE–TAIM (ptk 6.8). Skeemina kujutab ESEME süstemaatilisi seoseid Joonis 9. (Vt mallide 

loendit Lisa 1.) Niisiis võiks ennustamisi väita, et peaaegu mis tahes samasse leksikaalsesse 

rühma (ESEME alltüüpi) kuuluval esemesõnal on rohkem või vähem eeldusi "venida" 

vajadusel tähistama samu referente. 

Ühtekokku on süstemaatilise polüseemia mallidega kogu valimis hõlmatud 305 tähendusvaheldust, 

millest ESEMEGA seostub ligi veerand (72 tähenduspaari). Teiste semantiliste 

tüüpide süstemaatiline polüseemia on (veidi) vähema ulatusega kui esemesõna polüseemia 

(kokkuvõtet vt ptk 7.4). 

SEISUND 

(3) 

TEGEVUS 

(KÕNETEGU) 

(20) 

VALD 

(5) 

KEHAOSA 

(5) 

KOHT 

(5) 

KUJUTIS 

(3) 

ESE 

OMADUS 

(NÄHTUS) 

(15) 

KOGUS 

(4) 

MATERJAL/ 

AINE 

(7) 

ABSTR/ 

KONKR 

(6) 

SISU/INFO 

(2) 

TOIT (SISU) 

(1) 

Joonis 9. ESEMEGA süstemaatiliselt seostuvad LIIGISUHTED 

132

Metafoorset polüseemiat on suhteliselt vähe. Paarikaupa analüüsitud erinimelistes ESE- 

ME-kooslustes on metafoori määratletud suhteliselt harva – üksnes 15 korda, nt tallukas, 

taraan (ESE ja INIMENE), tapeet, tellis (ESE ja OMADUS), taba_H1, tapp_E2_H1, tangid 

(ESE ja SEISUND) jt. Veidi rohkem on määratletud analoogia- või rööphüponüümiasuhet 

(nt tahvli ESEME-tähenduste vahel, vt näidet (99)), tabernaakel (ESE ja KOHT). Võiks 

peaaaegu öelda, et metafoorsele kujundiloomele ESE oma käegakatsutavas asjalikkuses ei 

innusta. ESE on pigem metonüümse polüseemia põhivahend. Valimis on lühendit piltl kasutatud 

kokku 76 tähendusüksuse juures, sh ESEME puhul ainult üks kord – tasku juures, et 

edasi anda tõlgendust '(raha kohta'), vt näidet (92). Sageli on ülekantud ka (püstkriipsuga 

esitatud) tarvitusjuhtum. Rohkema metafoorsusega tõusevad ootuspäraselt esile abstraktsemad 

tüübid SEISUND ja OMADUS, eriti kvalitatiivne OMADUS, ka TEGEVUS ja NÄHTUS. 

Kuna siinses uurimuses pole tegeldud metafooriga, siis saan (lisaks esemesõnadele) välja 

tuua vaid üksikud paarid, mis muu analüüsi käigus on metafoorseks polüseemiaks määratletud 

(kokku 100 paari): nt taigen, teras jt (MATERJAL/AINE ja OMADUS), tants, tapp_E2_H2 

(TEGEVUS ja SEISUND), taim, tihnik (TAIM ja SEISUND) sõnale (tapeet), tall_E1, tibu (INI- 

MENE ja LOOM) jt. Muidugi jääb pelk loend üleni puudulikuks ilma (osalt korduvaid) 

assotsiatsioone tuvastamata. 

Esemesõna kvaalistruktuur ja süstemaatiline polüseemia. ESEME üldist olemust (teoorias) 

iseloomustav tähendusstruktuur sisaldab eeskätt PÕHJUSSUHET ja EESMÄRGISUHET: 

ESE = [KONKR_ENTITEET : ESE | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE] 

Samas on esemesõnade polüseemias kõige arvukam vaheldus ESE–OSA_ESE (esialgses 

loendis kokku 26 juhtumit), mis toetub just MOODUSTAJASUHTELE. Põhjusel, et tegemist 

pole erinimeliste, vaid samanimeliste paaridega, ei ole neid siinses uurimuses lähemalt 

analüüsitud. Mitmed neist on küll metonüümsed OSA–TERVIKU ülekanded. (Sõnad on loetletud 

ptk 5.5) 

Aga MOODUSTAJASUHTEGA saab seletada ka sellise esemesõna polüseemiat, mis kuulub 

süstemaatilise polüseemia malli. Eriti hästi näiteks mallis MATERJAL/AINE–ESE, mida 

ühendab seos 'koosneb/tehtud X-ist': nt taft, teemant, tekstiil, terrakota. Võib-olla võiks 

siin kaaluda ka seostamist PÕHJUSSUHTEGA, mis ju samuti seletab ESEME tulemist olemisse, 

samas näib too paremini sobivat selle kohta, kuidas ESE on valmistatud, nagu sõnaraamatut 

koostatakse ja romaani kirjutatakse, vt näiteid (80) ja (81). 

MOODUSTAJASUHTENA on määratletud ka seos 'X omadusega': nt tabloid, tenor (mall ESE– 

OMADUS); samuti seos 'X kogusega': nt tahvel (šokolaadi), taldrik (suppi) (mall ESE– 

KOGUS). MOODUSTAJASUHE sobib kirjeldama mis tahes iseloomulikku tunnust. Kokku on 

esemesõnadega seotud mallides süstemaatilist polüseemiaseost kirjeldatud MOODUSTAJA- 

SUHTEGA 39 juhtumil, seega tegelikult isegi üle pooltel kordadel. Seetõttu täiendan ESEME 

valemit MOODUSTAJASUHTEGA: 

ESE = [KONKR_ENTITEET : ESE | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE | MOODUSTAJASUHE] 

EESMÄRGISUHE on süstemaatilise polüseemia seost aidanud seletada 25 juhtumil, põhiliselt 

on määratletud seda mallis TEGEVUS–ESE, kus eseme eesmärk on teatav sellega seostuv 

tegevus (seos 'ühise tegevuse jaoks' või 'mõeldud X tegevuseks'): nt tamburiin, tango, telefon, 

tennis. Ka siin võiks seletada teisipidi, MOODUSTAJASUHTE-põhiselt: ESE on TEGEVUSE 

vahend, TEGEVUSES oluline osaleja. Aga EESMÄRGISUHET toestab leksikograafilises esituses 

kasutatud sõnastus (nt 'see, mida tantsitakse'). 

133

PÕHJUSSUHE seob tõlgendusi, mis on omavahel ühendatud seosega 'tegevuse tulemus', 

esinedes peamiselt mallis TEGEVUS–ESE (tafting, tikandus jt) ja ESE–VALD (tempera 

'temperatehnikas tehtud maal'). 

Kvaalistruktuuri ja süstemaatilise polüseemia seoste üle on lisaks arutletud allpool, üldiste 

järelduste peatükis, vt ptk 8.12. 

Miks mõned sõnad on monoseemsed Kui esialgu, vt ptk 4.2, on monoseemseks sõnaks 

loetud ka ühe põhitähendusega (s.t EKSS-is ilma tähendusnumbrita) märksõnad, mille 

juures on esitatud üks (või mitu) alltähendus(t), siis siin (ja edaspidi) on kõne all ainult 

täiesti monoseemsed sõnad. Põhjus on nüüdseks selge: tihtilugu ei ole vahet, kas tähendusvaheldus 

on leksikograafiliselt esitatud mitme põhitähendusena või ühe põhitähenduse alltähendusena 

– näited, mis esindavad sama malli, võivad vormistuse poolest erineda. Olulisem 

tundub tõlgenduse kasutussagedus ehk kinnistumus keeles. Kuna esemesõnade 

monoseemne-olek ei eristu põhimõtteliselt teistest tüüpidest, siis olen kõigist üheskoos 

kirjutanud allpool, üldiste järelduste peatükis, vt ptk 8.8. 

134

7. TEISTE SEMANTILISTE TÜÜPIDE SÜSTEMAATILINE 

POLÜSEEMIA 

Peatükki on koondatud eelmises peatükis (ptk 6) käsitletud esemesõnapaaride teise osalisega 

seostuvad (süstemaatilised) tähendusvaheldused, s.t tähenduspaarid, mis ESET ei 

sisalda, aga on lähtunud tolle paarilisest. Analüüsitakse (süstemaatilist) polüseemiat, mis 

on seotud muude semantiliste tüüpidega: TEGEVUS või KÕNETEGU (7.1), KOHT (7.2), SEI- 

SUND (7.3), OMADUS (7.4), teatava vormiga OBJEKT (7.5), KEHAOSA (7.6), MATERJAL/AINE 

(7.7), TAIM (7.8), ESITUS_KUJUTIS (7.9), ESITUS_SISU/INFO (7.10), ABSTR/KONKR entiteet 

(7.11), KOGUS (7.12), INIMENE (7.13), VALD (7.14) ja ASUTUS (7.15). Süstemaatilise polüseemia 

mall ja selle kirjeldus on esile tõstetud halliga varjundatud taustal. Iga alaosa lõpus 

on esitatud valimi põhjal esildunud selle tüübiga seostuvate kõigi mallide loend (kuhu on 

kaasatud ka esemesõna paar). Peatüki lõpetab kokkuvõte teiste semantiliste tüüpide (süstemaatilisest) 

polüseemiast (7.16). 

7.1. MUUD TEGEVUSEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Nagu juba eespool öeldud (ptk 7.4), on üllatav, et lihtnimisõnade tähistusjõud kulub nii 

suures mahus SÜNDMUSE (laiemas mõttes) tähistamiseks. SÜNDMUS (laiemas mõttes) hõlmab 

koguni ligi neljandiku lihtnimisõna tähendustest (24%, kokku 411 tähendusüksust), 

sellest omakorda neljandiku hõlmab TEGEVUS (kokku 104 üksust). Lisaks esemesõnadele 

võivad TEGEVUSE tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUHTEKS tähenduspaaris on 

määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ TEGU/KÕNETEGU – see on teataval moel piiritletud TEGEVUS, ühise eesmärgiga (EES- 

MÄRGISUHE) konkreetne üksikjuhtum, nt taotlus on nii 'taotlemine' (TEGEVUS) kui ka selle 

eesmärgi konkreetne väljendus ('sooviavaldus', KÕNETEGU), tervitusega (KÕNETEGU) tervitatakse 

(TEGEVUS), teade_E1 sisaldab nii 'teatamist' (TEGEVUS) kui ka 'sõnumit' (KÕNE- 

TEGU). Torkab silma, et enamik kõneteosõnu on us-tuletised, muud tegu väljendavad sõnad 

on mitmekesisemad: peale us-tuletiste esineb nii mine-, e- ja u-sõnu kui ka nulltuletust. 

(134) taotlus TEGEVUS taotlemine ; ABSTR/KONKR see, mida taotletakse kannatanu taotlusel .., 

täpsuse taotlus, poliitilised taotlused || KÕNETEGU sooviavaldus korteri erastamise taotlus 

tembutus TEGEVUS tembutamine ; TEGU temp lapsik tembutus, nooruspõlve tembutused 

teostus TEGU teostamise tulemus ; TEGEVUS teostamine leidlik/kunstiline teostus, projekti 

teostus on takerdunud 

tervitus 1 TEGEVUS tervitamine (kedagi kohates) ; KÕNETEGU žestid, sõnad, väljendid, 

millega tervitatakse viipab tervituseks, jahe tervitus | KÕNETEGU (kellegi lahkumisel) 

lahkujaile lehvitati tervituseks järele || KÕNETEGU (kedagi vastu võttes, mingit üritust 

avades) pidulik tervitus ilutulestikuga || kõnek KÕNETEGU (tervitussõnana) tervitus, poisid! 

(135) tasu 2 TEGEVUS millegi eest saadav hüvitus, kompensatsioon ; ABSTR/KONKR vaevatasu; 

ABSTR/KONKR meelehea võla/ootamise tasuks, loom sai oma õhtuse tasu 

tasu 3 TEGU kättemaks 

Tasu põhitähenduste (2 ja 3) puhul, vt (135), on TEGEVUS–TEGU polüseemia teise tagapõhjaga, 

tekkinud tuletuse käigus verbi spetsiifilisest tähendusest (tasu 3 < verb tasuma 3 .. 

|| 'kätte maksma') või leksikaalse ellipsi toel verbiühendist kätte tasuma. Seega ei saa seda 

juhtumit sisuliselt ühendada sama, süstemaatiliselt polüseemse malliga, muuhulgas ka 

135

põhjusel, et see on pigem metafoorne. Sel moel tekkinud polüseemia on omapärane (aga 

mitte ainukordne) oma vastandtähenduste, nn antonüümse polüseemia poolest: 'hüvitus, 

vaevatasu, meelehea' (tasu 2) vs. 'kättemaks' (tasu 3). Teaduse näol on tegemist abstraktsemat 

laadi sõnaga, mille tähenduse seletuses on siiski selge viide metonüümsele, kattuvale 

semantilisele komponendile, vrd 'tegevus, mille eesmärk on uute teadmiste saamine' 

(teadus 1, TEGEVUS) ja 'teade/informatsioon' (teadus 2, KÕNETEGU SISU/INFO). 


TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU 

▪ tegu (kõnetegu) on tegevuse tulemus või vahend 

▪ tegevuse eesmärk on tegu (kõnetegu) 

▪ tegu on tegevuse üksikjuhtum 

▪ tegevus hõlmab tegu (kõnetegu) 

Näited: tahe_E1, tahtmine, taotlus, tapmine, tarne, teadus, teade_E1, teenistus, 

tegemine, tegu, tehing, tembutus, teostus, teotus, teravdus, tere_E2, teretus, terrorism, 

tervis, tervitus (20 sõna, 25 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt esildub vaheldus enamasti alltähendusena, vt (134), harilikult raskesti 

eristatava tähenduse osana (eraldatud semikooloniga, nt tembutus, teostus, tervitus 1) või 

tähendusvarjundina (eraldatud rööbikuga, nt taotlus, tervitus 1). 

▪ ABSTR/KONKR ja ESITUS – polüseemia toetub EESMÄRGISUHTELE: TEGEVUSE siht on 

saavutada teatav tulemus, nt taotlus on nii 'taotlemine' (TEGEVUS, nt autori taotlus on .. 

'autor taotleb ..') kui ka 'see, mida taotletakse' (ABSTR/KONKR, nt poliitilised taotlused) – 

esitatud raskesti eristatava alltähendusena (semikooloniga). Sisuldasa samastub vaheldus 

malliga TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU, eriti mis puudutab KÕNETEGU. Näiteks taotlus ongi 

mõlemat: nii abstraktsem 'see, mida taotletakse' (ABSTR/KONKR) kui ka konkreetsem 'sooviavaldus' 

(esitatud tähendusvarjundina (||), KÕNETEGU), vt (134). Tasu 2 osutab TEGEVUSELE 

(mida EKSS-i seletus küll selgelt ei väljenda – aga see tuleb esile võõrsõnavastes ('kompensatsioon') 

ja näidetes, vt (135)). Mõnikord on loomulikum seletada teisipidi, toetudes 

PÕHJUSSUHTELE: tembeldus on tembeldamise tulemus. Malliga on ühendatud ka toidusõna 

tamp, mis tähistab nii 'tampimist' (TEGEVUS) kui ka selle tulemust 'tambitud toitu' (TOIT – 

siin: ABSTR/KONKR). Vaheldus on lähedane ka mallile TEGEVUS–ESE (vt ptk 6.1). 


TEGEVUS–ABSTR/KONKR 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on tegevuse tulemus või tegevuse vahend 

▪ tegevus on selle entiteedi eeldus, funktsioon või omadus 

Näited: taane, tagatis, tamp, taotlus, tarindus, tarne, tasu, tava, teene, teenus, 

tehnitsism, tekst, tellimine, tembeldus, tervis, tervitus, tihkestus, tilge (18 sõna, 21 


Leksikograafiliselt on sagedamini kasutatud alltähendust (aga on ka vormistust põhitähendusena); 

▪ SÜNDMUS – vaheldus TEGEVUSEGA sarnaneb TEO/KÕNETEO vaheldusele samalaadse tegevusühtsuse 

ning SÜNDMUSE aja-kohaga piiritletud olemuse poolest. Teisisõnu, kui on tants 

('tantsupidu', SÜNDMUS), siis tantsitakse (TEGEVUS), või vastupidi, tavaliselt tantsitakse, kui 

on tants ('tantsupidu', SÜNDMUS), vt (95) jj. Kui tantsu puhul on sündmusetõlgendus esitatud 

alltähendusena (tähendusvarjund ||), siis teatri puhul seostuvad nad eristamatult 

(teater 4 SÜNDMUS/TEGEVUS '(teatrietenduse, -lavastuse kohta)', vt (24). 

Sarnane regulaarne suhe valitseb ka söögisõnade tõlgenduste vahel (mall TOIT–SÜNDMUS), 

s.t sõna, mille üks tähendus on 'söögikord, söömine', kannab teisel juhul tähendust 'söök, 

136

toit' – valimis esindab seda tüüpi üks sõna (tee_H2 – 'jook' ja 'teejoomine', vt näide (41)), 

aga see on üsna levinud regulaarne mall. Nagu lõuna võib tähistada söögikorda (mind 

kutsuti lõunale) ja toitu (maitsev lõuna), nii võidakse samamoodi – teatavate tingimuste (nt 

konteksti, diskursuse) täitmise korral – tõlgendada keeles ka suurt hulka teisi söögisõnu 

(dinee, kehakinnitus, eine, keskhommik jt), vt (136): 

(136) TOIT ('söök, toit'), nt: maitsev lõuna; dinee lõppes kaubamaja kaalukoogiga; õhtuseks 

kehakinnituseks on seljanka; keetsin keskhommiku valmis (keelejuhi lause) 

SÜNDMUS ('söögikord, söömine'), nt: mind kutsuti lõunale; pidulikud dineed ning galaõhtud 

ei ole tema maitse; kehakinnituseks kulunud aeg 

Süstemaatilise polüseemia mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

TEGEVUS–SÜNDMUS 

▪ sündmusega kaasneb tegevus, tegevus on sündmuse tüüpiline omadus (komponent) 

▪ sündmuse eesmärk on teatav tegevus 

▪ sündmusel ja tegevusel on ühine koht ja aeg 

Näited: talitus, tants, tantsing, teater, tegevus (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

TOIT–SÜNDMUS 

▪ sündmusega kaasneb toit (söömine) 

▪ toit (söömine) on sündmuse (selle/sel ajal toimuva söögikorra) oluline osa, 

tüüpiline tunnus (komponent) 

▪ sündmuse eesmärk on see toit (süüa seda toitu) 

▪ sündmusel ja toidul (söömisel) on ühine koht ja aeg 

Näited: tee_H2 (1 sõna, 1 tähenduspaar) + kohv, kokteil, lõuna, keskhommik, dinee 

jt 

Leksikograafilises kirjelduses on kasutatud mõlemat, nii põhitähendust kui ka alltähendust; 

▪ KOHT, sh KOHT_HOONE, ja ASUTUS – tõlgendusi võib siduda PÕHJUSSUHE: KOHT on TEGE- 

VUSE tulemus / TEGEVUSE eesmärk on KOHT, nt tammistus ('tammistamine' ja alltähendus 

'tamm_e2_h1'), samuti on seotud tasandus_H1 ja tihendus. Aga enamasti seob tõlgendusi 

MOODUSTAJASUHE: KOHT on TEGEVUSE tüüpiline toimumispaik, nt tapp_E2_H2 ('vangide 

edasisaatmine (etappide kaupa)' ja alltähendus 'peatuskoht küütimisel'), teater, vt eespool 

näide (24) – põhitähendused 'hoone', 'asutus' ja 'teatrietendus/tegevus'), tee_H1 (põhitähendused 

'pinnaseriba' ja 'teekond/liikumine'), talitus on nii 'talitamine' (TEGEVUS) kui ka 

'korraldav asutus' (ASUTUS). 

Sarnaselt teatriga toimib hulk muid nimisõnu: kino, kool, vt (146), ooper jt. 

Sama ka võõrsõnades, nt uur-lõpuga teonimedes, mis tähistavad nii TEGEVUST kui ka selle 

tegevusega seotud ASUTUST või KOHTA: inspektuur on nii 'järelevalveasutus' kui ka 'inspekteerimine', 

tsensuur nii 'tsenseerimine' kui ka 'tsenseeriv asutus'. Mõni nimisõna kaldub 

kasutuses olema pigem üks (ja mitte teine), nt dressuur pigem TEGEVUS ('dresseerimine') ja 

registratuur pigem KOHT/ASUTUS ('registreerimisruum või -punkt'). Võib-olla on ka siin 

tegemist teatava leksikaalse tõkkega: nt ASUTUS on koerte kool või, nagu EKSS esitab, kool 

6, vt näidet (146), vmt. Ometi aga, kui pidada silmas süstemaatilist polüseemiat, siis põhimõtteliselt 

on need "teised" tõlgendused alati käeulatuses. 

Apresjan (1974, vt ptk 2.2.4) on välja toonud vahelduse TEGEVUS–KOHT sellistes deverbaalsetes 

nimisõnades nagu peatus ja algus (137): 

(137) peatus 1 TEGEVUS peatumine 

peatus 2 KOHT peatuskoht (2. täh) 

algus 1 TEGEVUS alustamine 

137

algus 3 KOHT koht, paik, piir, millest miski algab, lähtepunkt; OSA ESE_SEMIO esimene osa 

raamatu algus 


KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) 

▪ koht/asutus/hoone on tegevuse (sündmuse) tüüpiline toimumispaik 

▪ tegevus (sündmus) on/toimub kohas/asutuses/hoones 

▪ koht on tegevuse tulemus 

▪ tegevuse eesmärk on koht/asutus/hoone 

Näited: talitus, tammistus, tapp_E2_H2, tasandus_H1, teade_E1, teater, tee_H1, 

teenindus, teenistus, televisioon, tihendus (11 sõna, 11 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldus esitatud nii põhi- kui ka alltähendusena; 

▪ INIMENE ja/või OMADUS – INIMENE hõlmab kaht alltüüpi: teatava elukutsega inimest 

(IN_ELUKUTSE) või inimest teatavas rollis (IN_ROLL). Erijuhul on kasutatud näitelause osa 

(ülakomades) seletust, kui "ametinime" kandja on personifitseeritud SEISUND (tallaja), siin 

alltüüp IN_MÜT (138). 

Quine (2005 [1960]) on seda tüüpi mitmemõttelisust käsitlenud nime TEGEVUS–TAVA all 

(vt tsitaati ptk 2.2.1), mis peegeldab tegevuse piiritletust ajas (ajutisust või püsivust) ning 

ka vaataja vaatenurka. Näiteks tantsija (Quine'il uisutaja), kes parajasti (vaadeldaval 

hetkel) tantsib, osutab nii ajutiselt nimisõnaga seostuvale tegevusele (selle sooritaja, agendi 

kaudu), vrd AGENT_TEGEVUS: põrandal keerlesid tantsijate paarid (EKSS-is sub paar), 

tantsijaid jälgis tädikeste luurav pilk (sub tädike(ne)) kui ka inimesele, keda võidakse 

nimetada tema iseloomuliku, püsiva tegevuse/omaduse kaudu (IN_ ELUKUTSE/OMADUS: 

kange tantsija 'tantsib palju'; sellest poisist pole õiget tantsijat 'ei oska tantsida'; võistluses 

osales palju tantsijaid). Kuivõrd see tähendus paistab sageli nõudvat intensiivistavat 

täiendit (vrd suur/kõva/kehv kakleja/viinavõtja/lubaja), võib see tunduda pigem konstruktsiooni- 

kui sõnatähendus, vt ka (138) (teadja 1 ja (adjektiivina) 3). Samas on täiend 

semantiliselt motiveeritud: inimest ei saa iseloomustada tegevuse kaudu, mida ta lihtsalt 

aeg-ajalt teeb – aga saab iseloomustada selle kaudu, kuidas / mil viisil ta seda teeb, kas 

silmatorkavalt palju või vähe, hästi või halvasti. (Tegevuse VIIS ehk troponüümia ongi 

leksikaalsetes hierarhiates tegusõnade puhul sama oluline suhe kui nimisõnadel LIIGISUHE, 

vt ptk 3.2.) Tegevus, mis räägib rohkem midagi inimese iseloomust (OMADUSEST), võib 

olla ilma täiendita: ta on valetaja, kiitleja. Fraasides, kus nimisõna esineb täiendi positsioonis 

(tapja riist, teadja(m) inimene, *tantsija mees), ongi see morfosüntaktiliselt määratud 

omadussõnaks, pälvides mõnel juhul ka omaette esitusüksuse (adjektiivina) EKSS-is 

(teadja 3, tegija 3). Sõnatähenduste vaheldust võiks minu meelest kirjeldada mall TEGE- 

VUS_AGENT–OMADUS, kus TEGEVUST esindab EKSS-is alusverbile viitav tulenemisseletus, 

vt näiteid (138)–(140). 

Olenevalt ühiskondlikest reaaliatest võib püsivale suhtele osutav nimisõna (eesti keeles 

tüüpiliselt ja-tegijanimi) seostuda ka elukutsega, vrd IN_ELUKUTSE: töötab tantsijana; 

tantsijal peab olema hea rütmitaju – sellele on sõnaraamatus (EKSS-is) üldjuhul siis ka 

osutatud, vt (138). Valimis on neli elukutsesõna: tantsija, teadja 2, teadustaja, tegija. 

Muudel juhtudel ei saa püsisuhet seostada elukutsega, vaid see iseloomustab pigem 

inimese juhuslikumat, ajutisemat rolli, inimest kui (talle omase) tegevuse sooritajat (alltüüp 

IN_ROLL), nt alltähendusena tarbija/tarvitaja ('isik, kes tarbib'), teeline ('rändur'), terrorist 

('terroriaktide toimepanija'; 'terrorismi pooldaja'), taidur ('virtuoos'), tasuja ('rahvatasuja'). 

Viimasel juhtumil pole üheselt selge, millise alusverbi tasuma tähendusega alltähendus 

'rahvatasuja' seostub (õige oleks: tasuma 3 '(teole) vastama'), samas on tõsi, et normaalse 

138

kasutusega ja-tegijanime annab moodustada ka mõnest muust verbitähendusest (hoolas 

maksude tasuja). 


teadustaja AGENT_TEGEVUS < teadustama; IN_ELUKUTSE diktor, konferansjee 

tallaja 1 AGENT_TEGEVUS tühja tuule tallaja .. meest pidi tallaja IN_MÜT 'luupainaja' 

vaevamas käima 

(139) teadja 1 AGENT_TEGEVUS < teadma saladuse teadja ; IN_OMADUS asjatundja hea läti keele 

teadja 

teadja 2 IN_ELUKUTSE nõid, tark, posija teadja ei suutnud teda aidata 

teadja 3 adj OMADUS teadev; OMADUS asjatundlik teadja(m) inimene 

(140) tapja 1 AGENT_TEGEVUS < tapma vanakese tapja 

tapja 2 adj OMADUS tappev tapja riist 

EKSS-is on vihjet elukutsele, püsivamale suhtele sõnastatud mitmel eri moel, sageli tähenduse 

kasutusinfona tulenemisseletuse järel (AGENT_TEGEVUS–IN_ELUKUTSE): nt luuraja < 

luurama (eriti luureorgani teenistuses oleva isiku kohta); matkaja < matkama (ka matkasportlase 

kohta); passija < passima (hrl. tööalana); vormija < vormima (ka ametinimetusena) 

jne. 

Sooritajaga seostuvat püsivamat laadi suhet (nii elukutset kui ka rolli) võib iseloomustada 

EESMÄRGISUHTE abil, sõnastades umbes nõnda: teatava (elukutsega/omadusega) inimese 

eesmärk on sooritada seda teatavat tegevust. Valemina: 

INIMENE_ELUKUTSE/ROLL = [KONKR : INIMENE | EESMÄRGISUHE] 

Ühe juhtumi (tallaja) polüseemia on pigem metafoorne: tallaja IN_MÜT 'luupainaja' on 

'tunne, mis tekitab kujutluse, nagu rõhuks või tallaks keegi magajat' (EKSS-i seletus). Kui 

lähtuda seletuses antud LIIGISUHTEST ('tunne'), siis on see SEISUND, mis on millestki tingitud 

(PÕHJUSSUHE) – siin: nagu mingist tallajast olendist (IN_MÜT). 

Tüübiga AGENT_TEGEVUS seostuvad veel teisedki elusolendi liigid, peamiselt MOODUS- 

TAJASUHTE ehk neile iseloomuliku tunnuse/OMADUSE/tegevuse kaudu. Näiteks ELUVORM 

(tarbija, tekitaja) ja LOOM (tallaja – liitsõna järelosana, nt veetallaja), aga ka ASUTUS (kui 

inimeste rühm), vt (141), mis kõik väljendavad samalaadset EESMÄRGISUHET: tarbija 2 

'organism 

(141) tarbija 1 AGENT_TEGEVUS < tarbima ; INIMENE/ASUTUS maj isik(ud), asutus, kes v mis 

tarbib 

tarbija 2 ELUVORM biol organism, kes toitub produtsendi loodud orgaanilisest ainest 

tallaja 1 AGENT_TEGEVUS 

tallaja 2 LOOM (liitsõna järelosana mõnes loomanimetuses) Liitsõnades: tuule-, 

veetallaja 

Morfoloogilise struktuuri poolest on kõik mallis TEGEVUS_AGENT–OMADUS osalevad sõnad 

tuletised, peaaegu ainuliselt deverbaalsed ja-tegijanimed. Muud tuletusliited on (igaüks 

ühe esindajaga): -ist (terrorist), -Vr (taidur), -line (teeline). Teeline on tuletatud nimisõnast 

tee_H1, täpsemalt, toetudes selle semantikasse kuuluvale EESMÄRGISUHTELE ('pinnaseriba 

käimiseks ja sõitmiseks') ehk sellega seostuvale TEGEVUSELE. 


TEGEVUS_AGENT–OMADUS 

▪ tegevus on agendi omadus (roll) / agent on tegevuse sooritaja (omadusega) 

▪ agendi (püsiv või ajutine) tegevus esindab omadust 

▪ omadus seostub (püsiva või ajutise) tegevuse sooritajaga 

139

Näited: taganeja, taidur, tallaja, tantsija, tapja, tarbija, tarvitaja, tasuja, teadja, 

teadustaja, teeline, teenija, tegija, tekitaja, tellija, terrorist (16 sõna, 21 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldus esitatud nii põhi- kui ka alltähendusena. Algne tähenduspaar 

AGENT_TEGEVUS–INIMENE esildub üsna üldiselt alltähendusena (138) ning on esitatud 

alati raskesti eristatava tähenduse osana (eraldatud semikooloniga) (tantsija, teadustaja). 

Tähenduspaar AGENT_TEGEVUS–OMADUS esineb sõnaraamatus üldiselt põhitähendusena, 

kusjuures komponendiga OMADUS kaasneb sageli ka morfosüntaktiline erisus (EKSS-is 

sõnaliik adjektiiv või grammatilise kasutuse määratlus adjektiivselt), vt (139) (teadja 1 ja 

3) ja (140). 

Muid selle süstemaatilise tüübi näiteid (EKSS-is on kokku 69 ja-tegevusnime) – OMADUS: 

armastaja kõnek 'armastav', lugeja rahvas, valetaja, võtja pea 'pea võtab', õppija laps, ka 

ülekantud tähenduses (kriminullide õgija); IN_ELUKUTSE: väljaviskaja, värvija, õhkija jt. 

Peale selle: LOOM (kobija, õgija, ümiseja) vm olend (vedaja müt 'pisuhänd'); ESE (avaja, 

keetja (üldkeeles), värskendaja, ärataja kõnek 'äratuskell') või ABSTR vahendit (vähendaja 

mat 'lahutatav'). Mõned ja-tuletised on esitatud üksnes (AGENT_)TEGEVUSENA (vastaja, 

õhutaja), vahel pole tuletusalust üldse välja toodud (värskendaja). Kujukalt iseloomustab 

süstemaatiliselt toimivat metonüümset polüseemiat tegijanimi vahustaja, hõlmates mitmed 

vahustamise tegevusega seotud vaatenurgad, vt (142): ühelt poolt TEGEVUS ühes vihjega 

agendile, seejuures tema omadusele – nobe munavalge vahustaja ('vahustab nobedasti'), 

teiselt poolt TEGEVUSE abivahend, see, mille abil vahustatakse (ESE või MATERJAL/AINE). 

Vajadusel võiks vahustaja tähistada ka elukutset (nt töötab vahustajana). Siinkohal on 

paslik veel kord tsiteerida Veskit (1967: 336), kes "polüseemia vältimise huvides [minu 

rõhutus – M. L.]" on soovitanud "edaspidi tarvitada ja-sufiksit ainult elusoleste tähistamiseks, 

näit. laulja (isik), roomaja (loom), koovitaja (lind)." ESET peaks Veski meelest ka 

üldkeeles tähistama -ti vm sufiks (vrd kuivataja–kuivati). 

(142) vahustaja 1 AGENT_TEGEVUS < vahustama nobe munavalge vahustaja 

vahustaja 2 ESE_INSTRU vahusti käsitsi ringiaetav vahustaja 

vahustaja 3 MATERJAL/AINE vahtu tekitav aine vannivahu vahustaja 

▪ SEISUND – vaheldus TEGEVUS–SEISUND toetub üldjuhul PÕHJUSSUHTELE, mis lähtub abstraktse 

entiteedi SEISUNDI semantikamudelist: SEISUND on üldjuhul millestki tingitud, sageli 

piiritletud ka teatava ajahetkega. Selle malli piires tingib SEISUNDI teatav TEGEVUS, või 

teisipidi, kui toimub teatav TEGEVUS, siis tulemuseks on/tekib teatav SEISUND. Tihti on 

raske ajalist järgnevust tuvastada: pigem esilduvad komponendid üheaegselt (nt 'tagastamine' 

ja 'tagastumine', vt (144)). Mitmel juhtumil on lingvistiliselt tegemist alusverbist 

lähtuva transitiivse-intransitiivse vaheldusega, nt tagastus, vt (144), või taastus (seletused 

vastavalt: 'tagastamine'–'tagastumine' ja 'taastamine'–'taastumine'), mis sellisena EKSS-i 

esituses peegeldavad seda, et tegelikku kasutust neil ei ole: mõlemad on seletatud üksnes 

mine-sünonüümide abil ning ilma kasutusnäideteta, s.t sama hea kui üksnes registreeritud 

märksõna tasandil. (Tähenduse seletust tuleks otsida vastavate verbide artiklitest: tagastama, 

tagastuma, taastama, taastuma.) Nimisõna tarve hõlmab tähendused '(tarbimisalane) 

vajadus' (SEISUND, tarve 1) ja 'tarbimine' (TEGEVUS, tarve 2), alltähendusena ka 'roojamine' 

(TEGEVUS, tarve 1), nt ihulikud, loomulikud tarbed, eufemistlik fraas tarbele minema. 

Viimasel juhul võib öelda, et SEISUND tingib TEGEVUSE (mida vahendab sama nimisõna). 

Tähenduskomponentide TEGEVUS ja SEISUND leksikaalsemantiline, metonüümial põhinev 

tingitus on paljudel juhtudel küllalt hästi tajutav: millegi tagastumine saab toimuda üksnes 

siis, samal ajal, kui keegi selle tagastab (tagastus); kui keegi (või abstraktsemalt, nt aeg, 

olukord) on midagi taastanud, siis miski (selle tulemusena) taastub (taastus); kui on tarve, 

siis tuleb midagi teha (tarve); kui ei tegutse, siis on tegemist sellise olekuga (tegevusetus); 

140

kui teed vallatuid/teotavaid/vägivaldseid tegusid, tekib kentsakas/alandav/vägivaldne 

olukord (temp_E2, teotus, terror). 

Teadmise puhul on tegemist teistpidi suunaga vaheldusega: on (mentaalne) SEISUND (tulenemisseletus 

'< teadma') ja selle SISU/INFO (alltähendus 'põhjendatud arvamus' on tähistatud 

KÕNETEONA, sestap koondunud paari SEISUND–TEGEVUS alla. Paslikum oleks see 

ühendada malliga ABSTR/KONKR–SEISUND (vt ptk 7.3). 

(143) tegemine 1 TEGEVUS < tegema uue katuse tegemine 

tegemine 3 SEISUND vaevanägemine, sekeldus, tüli(n) oli (tükk) tegemist, et .. suure 

tegemisega sai ründajate käest lahti 

tegemine 5 SEISUND (.. osutamaks, mis v. kes see on või mis v. kes need on) mis joogiga on 

tegemist 

(144) tagastus TEGEVUS tagastamine; SEISUND tagastumine 

terror SEISUND poliitiliselt motiveeritud vägivald; TEGEVUS sellised vägivalla-, hirmuteod 

tapp_E2_H2 TEGEVUS vangide edasisaatmine etappide kaupa saadeti tapiga, tapi korras 

Siberisse .. viige kas või tapiga SEISUND 'vägisi' 

Mitmed esialgses tähenduspaaride loendis (vt Tabel 12 ptk 5.5) olnud tõlgendused 

esindavad pigem metafoorset polüseemiat (nt tants). PÕHJUSSUHTEGA ei saa seletada nimisõnade 

tants ja tapp_E2_H2 tähendusvaheldust, siin on tegemist metafoorse, mitte metonüümse 

ülekandega: vrd tants TEGEVUS 'tantsimine' – fraas tants kellegi pilli järgi SEISUND 

'toimimine kellegi sunnil'; tapp_E2_H2, vt (144), TEGEVUS 'vangide edasisaatmine' (fraas 

saadeti tapiga / tapi korras saatma ) – tapiga SEISUND 'vägisi'. Tapi juhul kaasneb SEISUND 

('vägisi') TEGEVUSEGA väga tugevasti juba tõlgenduses 'edasisaatmine'. Kahtlane on ka 

tegemine, vt (143), kus SEISUNDIT ('vaevanägemine, sekeldus') oleks hõlpsam seletada 

tegevuste paljusega ja/või tülikusega ('tuleb teha väga palju asju' vmt). 

Nimisõnade tegemine ja tegu puhul on andmebaasis SEISUNDINA tähistatud (ja ühendatud 

paari TEGEVUSEGA) üksused, mis esinevad samas tähenduses 'mis v kes miski on' (tegemine 

5, tegu 6) ning ühesuguses konstruktsioonis (on tegemist/tegu (millega), nt mis 

joogiga on tegemist, pole teineteisega vähematki tegu. Neid tõlgendusi ei ole samuti 

võimalik nimisõna PÕHJUSSUHTEGA seletada, siin tuleb tähelepanu pöörata konstruktsioonitähendusele. 


TEGEVUS–SEISUND 

▪ tegevuse tulemus on teatav seisund, tegevusega kaasneb/tekib teatav seisund 

▪ seisundi tingib teatav tegevus 

Näited: taastus, tagastus, talletus, taltumus, talvitus, tarve, tegemine, tegevusetus, 

temp_E2, teotus, terror (12 sõna, 13 tähenduspaari) 

Leksikograafilise esitusviisina domineerib alltähendus (144). Tähendusvahelduse suund on 

põhitähenduste puhul pigem TEGEVUSELT SEISUNDILE, alltähendustes on esindatud mõlemad 

suunad. 

Morfoloogilise struktuuri poolest on süstemaatilise polüseemiana määratletud juhtumitest 

(kokku 13) tuletiste ülekaal väga suur (11 tuletist, 2 tüvisõna): kõige rohkem on us-tuletisi 

(tegevusetus, taastus jt, kokku 6), 2 mine-tuletist (teadmine, tegemine) ja 1 e-tuletis (tarve). 

Lihtstruktuuriga tüvisõnad on: võõrpäritolu terror ning temp_E2, mida võiks määratleda 

tuletusliiteta otsetuletiseks, s.t samuti deverbaaliks, kui Silvi Vare sõnaperede andmebaasis 

ei oleks tuletuskäik antud vastupidiselt: nimisõnalt verbile; 

141

▪ VALD – VALLA tõlgendus sõltub ühiskondlikest reaaliatest samamoodi nagu tähendusüksus 

IN_ELUKUTSE. Kui teatav TEGEVUS on ühiskonnas tuntud (või saab tuntuks) kui 

tegevusala, siis on VALLA tõlgendus reeglipäraselt hõlpsalt tuletatav: tants (lähtudes TEGE- 

VUSEST) on lisaks 'tantsupeole' (SÜNDMUS) ka 'vastav kunstiliik' (VALD), vt (95). 


TEGEVUS–VALD 

▪ tegevus on valdkonna/kunstiliigi iseloomulik tunnus (vahend) 

▪ valdkonda esindab sellega tüüpiliselt seostuv tegevus 

Näited: tants, teade_E1, teadus, teater, tegevus, teleks, televisioon, teraapia (8 sõna, 9 



▪ KEHAOSA – tähenduspaar KEHAOSA–TEGEVUS peegeldab valimi põhjal pigem metafoorset 

polüseemiat (või analoogiat) kui metonüümset süstemaatilist polüseemiat. Metonüümsele 

polüseemiale tundub ainsana lähemal olevat tagumik, kus TEGEVUSE tõlgendus esildub 

fraasides, nt tagumikku kuumaks kütma ('peksa andma') või kõva, vastupidav tagumik 

('pikaajalise istuva töö kohta'). Võib-olla ka tee_H1, kui "paari panna" tõlgendused 'liikumine/teekond' 

ja 'elund (mida mööda miski liigub)' (viimane hrl pl ja liitsõna järelosana, nt 

hingamisteed). 

Väljaspool valimit leidub metonüümseid seoseid veel, nt käsi 5 ('käekiri', sh alltähendus 

'allkiri'), kus saab tuvastada PÕHJUSSUHTE ('see, mis on põhjustatud millegi poolt'). Käekirja 

(ega allkirja) ei saa küll hästi TEGEVUSEKS määratleda, pigem ESITUSEKS, aga kuna 

ESITUST võib tõlgendada kui TEGEVUSE TULEMUST, siis ühendan ta siiski selle malliga. 


KEHAOSA–TEGEVUS 

▪ kehaosa on tegevuse vahend (ja/või tulemus) 

▪ tegevust "teeb" (vahendab) teatav kehaosa 

Näited: tagumik, tee_H1 + käsi ('allkiri') jt 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud nii põhi- kui ka alltähendusena; 

▪ KOGUS – see on selgelt metonüümne, tegevusega külgnev suhe: millegi mõõt on selle 

tekitanud / selleks kuluva TEGEVUSE määr, nt tegu – KOGUS 'korraga tehtav kogus', nt tegu 

leiba. Liikumisega (TEGEVUSEGA) on seotud aja- ja vahemaa mõõt nimisõna tee_H1 puhul 

('ruumis mõõdetud vahemaa' ja 'vahemaa ajas tagasi'). Monoseemsete deverbaalide puhul 

toestab KOGUSE-tõlgendust samuti TEGEVUS, nt kaalutis 'kaalutud kogus'). Muid näiteid: 4 

pööret pipart (Postimees, retsept). 


TEGEVUS–KOGUS 

▪ kogus on tegevuse ühik, üksus (nt üksiktegu) 

▪ kogus on tegevuse mõõt (nt tegevuseks kulunud aeg) 

▪ tegevus esindab oma tüüpilist kogust või ühikut 

Näited: tee_H1, tegu (2 sõna, 3 tähenduspaari) 


▪ MATERJAL/AINE – nt tilge_H1 (TEGEVUS 'tilkumine', nt mets seisab tilkes) ja tilge_H2 

(MATERJAL/AINE 'tilkuv v tilkunud vedelik', nt hobuse mokkadelt pudenes tilget). Selgelt 

ühist tähendusosa omavad sõnad on morfosüntaksi survel esitatud omaette sõnaartiklina 

142

(põhjenduse homonüümiaks annab erinev sõnamuutmine: omastav vastavalt tilke ja tilkme 

– samas on sõna kasutus nii harv, et seda on raske tõestada). 

Kokkuvõtteks. TEGEVUSE tõlgendust esineb nimisõnades (ESEME kõrval) kõige rohkem. 

Süstemaatiliselt võib ta esilduda nimisõnades, mis tähistavad: TEGU/KÕNETEGU, SÜND- 

MUST, AGENTI/OMADUST, KOHTA ja/või ASUTUST/HOONET, ABSTR/KONKR entiteeti, SEISUN- 

DIT, VALDA, KOGUST. Eri sõnades saavad need komponendid eri koosluses kokku. Teistest 

oluliselt hõlpsamini osaleb TEGEVUS tähendusvahelduses (tegevuse sooritaja kaudu) 

OMADUSEGA, samuti ESEMEGA ja TEO/KÕNETEOGA, ka ABSTR/KONKR entiteediga ja SEISUN- 

DIGA. 

TEGEVUSEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

TEGEVUS–ESE, 

TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU, 

TEGEVUS–SÜNDMUS (sh SÜNDMUS–TOIT), 

TEGEVUS_AGENT–OMADUS, 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS), 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR, 

TEGEVUS–SEISUND, 

TEGEVUS–VALD, 

TEGEVUS–KOGUS. 

7.2. MUUD KOHAGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad KOHA tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUHTEKS 

tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ ASUTUS – abstraktne entiteet ASUTUS (vt ka ptk 5.2 Joonis 7) on tüüpiliselt komplekstüüpi 

tähendusega, hõlmates mitut LIIGISUHET, mis mingil moel jagavad ühist konteksti ning mis 

tähendussuhete osas esilduvad sarnaselt, vt näiteid teater (145) ja kool (146). Mõlemal on 

esimese põhitähendusena esitatud ASUTUS, seejärel esildub tõlgendus KOHT_HOONE (teatril 

omaette põhitähendusena, koolil ASUTUSE alltähendusena), mida võib seletada MOODUS- 

TAJASUHTEGA (nt OSANA): konkreetse kohana (ruumina), kus abstraktne asutus toimib. 

MOODUSTAJASUHTENA (OSANA) võib tõlgendada ka isikuid, kes määravad selle entiteedi 

(ASUTUSE) olemuse, kes kuuluvad selle "sisse": teatri puhul näitlejaid, kooli puhul õpetajaid 

ja õpilasi. See tõlgendus (GRP_INIMENE) on eksplitsiitselt esitatud üksnes kooli 

juures, teatril pole seda välja toodud, ehkki samalaadset kasutust on küll – vrd (Pärnu 

Postimees, intervjuu lavastajaga): Ugalas .. viimne kui üks näitleja laval .. Rakveres 

“Cyrano de Bergerac”, samuti kogu teater ('näitlejad') laval. Kui EKSS toob näite teater 

mängib seda tükki kolmandat hooaega esimese põhitähenduse (teater kui ASUTUS) juures, 

siis peaaegu sama hästi võiks teatrit tõlgendada kui 'näitlejaid' (GRP_INIMENE). Fraasid 

moodne teater ja esinduslik teater võivad kõhklema panna HOONE ja ASUTUSE piiri üle, 

eriti kui jätta tähelepanuta asukohta kirjeldav laiend (südalinnas asuv). 

Asutusesõna EESMÄRGISUHE, milleks on teatav tegevus, on teatril (sõnaraamatus) seotud 

nii kohatähendusega (teater 2, 'koht etenduste andmiseks') kui ka asutusetähendusega, 

väljendatuna liitsõna esiosa poolt (teater 1, 'kunstiasutus'). Koolil samuti asutusetähendusega 

ning samuti liitsõna esiosaga (kool 1, 'õppe- ja kasvatusasutus'). 

Metonüümse polüseemiana tuleb igakülgselt esile ASUTUSES viljeldav TEGEVUS, mida saab 

samuti seletada EESMÄRGISUHTEGA: teatril omaette põhitähendusena (teater 4, 'teatri- 

143

etendus, -lavastus'), koolil järjekordse alltähendusena (kool 1 ||, 'vastavas asutuses toimuv 

õpetus'), aga ka omaette põhitähendusena (kool 3, 'oskuste omandamine, koolitus'). TEGE- 

VUSE kui tegevusliigi, s.t igavikulisema, üldisema, püsivama tegevusena tuleb omakorda 

esile tõlgendus VALD (teater 3, 'teatrikunst'; kool 2, 'haridus-, koolisüsteem'). Ei saa illustratsiooniks 

jätta tsiteerimata mänglemist muuseumi kahe tõlgendusega (olgu märgitud, et 

EKSS-is on ära toodud üksnes ASUTUS): 

Tuleva aasta sügisel peab valmima Eesti Kunsti Muuseum. Ja mitte üksnes majana. .. peab 

niisiis valmima funktsioneeriv teadusasutus. Märgid lubavad karta, et esialgu valmib siiski 

vaid muuseumihoone, KUMU-nimeline kultuurimaja. (L. Priimägi, Eesti Ekspress 2004) 

Seega, võib ilmselt öelda, et sama hästi kui ühe (metonüümse) põhikimbuna kuuluvad 

kokku: (abstraktne entiteet) ASUTUS, KOHT (kus see asub), GRP_INIMENE (kes seal töötavad) 

ja TEGEVUS (mida seal viljeldakse), nii ajutisemat laadi kui ka püsivama suhtena (VALD). 

Kooliga (mis siinsesse valimisse ei kuulu) seonduvad veel tähenduselt abstraktsem ABSTR- 

_SÜSTEEM (kool 4, 'koolkond', fraasina, nt inglise kool) ning OMADUS (kool 5, fraasina, nt 

vana kooli inimene). 

Lisaks sarnasele põhikimbule esineb (EKSS-is) veel muid tähendusi, aga mis tulenevad 

sama nimega LIIGISUHTEST: tekivad paarid nagu TEGEVUS–TEGEVUS ja ASUTUS–ASUTUS. 

Neid tähendusüksusi seob omavahel muu seos kui metonüümia, pigem analoogia, ülekantud 

(metafoorne) tähendusvaheldus või kaashüponüümia. TEGEVUS–TEGEVUS malli 

esindavad 'teatrietendus' (teater 4) ja 'tembutus, vaatamisväärne sündmus' (teater 5); mall 

ASUTUS–ASUTUS seob 'õppe- ja kasvatusasutust' (kool 1) ja genitiivse täiendiga konstruktsioonis 

esinevat kirjasaatjate kooli 'kursusetaoline .. sari' (kool 1 ||), teisalt 'koerte jm kooli' 

(kool 6). 

(145) teater 1 ASUTUS kunstiasutus. Estonia teater. Teater mängib seda tükki kolmandat hooaega 

(EESMÄRGISUHE = kunsti teha) 

teater 2 KOHT_HOONE koht etenduste andmiseks, hrl teatrihoone Linn saab moodsa teatri. 

Esinduslik südalinnas asuv teater (EESMÄRGISUHE = etendusi andma) 

teater 3 VALD teatrikunst. Teatri sünd, areng. Armastab teatrit. 

teater 4 SÜNDMUS/TEGEVUS (teatrietenduse, -lavastuse kohta). Peale teatrit mindi 

kohvikusse. Armastab teatris käia. 

teater 5 TEGEVUS piltl teesklus, tembutus ; SÜNDMUS vaatamisväärne sündmus. Ta sügavad 

tunded on puhas teater. Nende kohtumine oli omamoodi teater. 

(146) kool 1 ASUTUS õppe- ja kasvatusasutus .. (EESMÄRGISUHE = õpetada/õppida, kasvatada) 

|| KOHT_HOONE hoone, maja, kus asub vastav asutus 

|| GRP_INIMENE koolikollektiiv (õpilased ja õpetajad) saali mahtus kogu kool 

|| TEGEVUS vastavas asutuses toimuv õpetus Kool algab kell 8 

|| TEGEVUS kursusetaoline teadmiste ja oskuste andmise sari kirjasaatjate kool 

kool 2 VALD haridus-, koolisüsteem kool lahutati kirikust 

kool 3 NÄHTUS/TEGEVUS mingisuguste oskuste omandamine, koolitus ; 

NÄHTUS/AGENT_TEGEVUS (kui) koolitaja kõva, hea, karm kool 

kool 4 ABSTR_SÜSTEEM koolkond inglise, viini ja saksa kool 

kool 5 OMADUS käitumiskultuur vana kooli seltskonnainimene 

kool 6 ASUTUS (hrl liitsõna järelosana) (loomade, taimede jaoks) koerte kool, puukool 


KOHT_HOONE–ASUTUS 

▪ (abstraktne) asutus on/asub/toimib (konkreetses) kohas (hoones) 

▪ asutust ja kohta (hoonet) seob ühine tegevus (samuti seal tegutsevad isikud) 

Näited: talu, teater, terraarium (3 sõna, 4 tähenduspaari) 

144

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia kodeeritud alltähendusena, teater põhitähendusena. 

Mall KOHT_HOONE–ASUTUS on kõige sagedam regulaarse polüseemia mall soome keeles 

(vt ptk 3.6.2 Tabel 5). Petersi (2004: 191 jj) regulaarse polüseemia kuldstandardis on see 

esindatud kahe tüübina: ORGANISATSIOON–HOONE ja STRUKTUUR–ASUTUS (mõned sõnad 

kattuvad), samuti esineb see paar CoreLexis (Buitelaar 1998a) mitme tüübi koosluses, mis 

lisaks hõlmavad muid tõlgendusi (nt TEGEVUST jm). EKSS-is on palju sellise tähendusvaheldusega 

sõnu, nt kino, konsulaat, kirik, kauplus jt, kusjuures sageli laieneb polüseemia 

regulaarselt ka inimestele (GRP_INIMENE), kes ASUTUSES/HOONES toimivad, vt näiteks kool 

(146), samuti prokuratuur (alltähendus 'prokurörid (kogumina)'). Polüseemia võib hõlmata 

ka TEGEVUST, vt kool (146). Kerner (2007: 90) on nimetanud samasugusesse klassi kuuluvana: 

kool, haigla, ülikool, ministeerium, kontor. 

ASUTUSE/KOHA-tõlgendusega seostuvad valimis järgmised süstemaatilise polüseemia mallid: 

ASUTUS–KOHT/HOONE, KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS), TEGEVUS–VALD ja 

TEGEVUS–SÜNDMUS, samuti KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (vt mallide loendit Lisa 

1). Kõigi asutusesõnade puhul need tõlgendused eksplitsiitselt ei esildu, aga nad on potentsiaalselt 

olemas, ootel, kohe valmis kasutusele tulema; 

▪ INIMENE – täpsemalt, inimeste rühm ehk GRP_INIMENE. Petersi (2004: 191 jj) regulaarse 

polüseemia kuldstandardis on mall esindatud kümnekonna tüübina, sh kohanimedega 

seostuvad metonüümsed paarid. EKSS-is on esindatud: kool, vt (146), esindus (147), linn 

(GRP_INIMENE 'linna rahvas' või ASUTUS 'linnavalitsus'), küla, maailm jpt. 

(147) esindus 2 esindajad. a. GRP_INIMENE isikud, keda on valitud esindama b. ASUTUS .. esindav 

asutus. Eesti esindus Moskvas 

Sama suhet vahendab ka võõrsufiks -uur: kui aluseks on isikut märkiv sõna, märgivad tuletised 

nii inimeste rühma (GRP_INIMENE) kui ka KOHTA, ASUTUST, ka TEGEVUST vmt, nt 

advokatuur on 'advokaatkond' ja 'advokaadikutse'; dotsentuur on 'dotsendid, dotsentkond' 

ja 'dotsendikoht' jm. 


KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE 

▪ isikute rühm on/asub/toimib kohas/asutuses 

▪ (abstraktse) asutuse moodustavad seal (kohas) tegutsevad isikud 

kogunimena (isikute rühmana) 

Näited: taevas, tagala, tapp_E2_H2, tare, tiib (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia kodeeritud alltähendusena, teater põhitähendusena; 

▪ TAIM, nt taimik ('rohttaimede kogum' ja KOHT_ALA 'rohukamar'). Kuigi valimis on ainult 

üks esindaja, on sarnase kohatähendusega ('selle taimega kaetud ala') nimisõnu veel, nt 

kartul ('selle kultuuri all olev maa-ala', nt kitkus kartulist rohtu), porgand ('maa-ala, kus 

see kultuur kasvab'), vt (149), samuti ristik, hernes ('hernepõld') jt, mistõttu võib öelda, et 

tegemist on süstemaatilise malliga (toetub MOODUSTAJASUHTELE). Mõnikord markeerib 

(dubleerib) kohatähendust mitmus: kõrkjas (tähendusvarjund (||) pl 'seda taime täis kasvanud 

ala', nt peitis end kõrkjatesse). Sageli kaasneb TAIME tähendusega ka TOIT – süstemaatiline 

mall TAIM–TOIT (vt ptk 7.8) 


145

TAIM–KOHT_ALA 

▪ koht on X-i omadusega / omab X-i: kohta iseloomustab seal kasvav taim 

▪ taim (kogunimena) esindab kohta, kus ta asub/kasvab 

Näited: taimik (1 sõna, 1 tähenduspaar) + kartul, ristik, hernes jt 

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia tavaliselt kodeeritud alltähendusena; 

▪ KEHAOSA, nt talje ('vöökoht' ja alltähendus OSA_KOHT 'eseme/hoone keskosa') – siin on 

tegemist pigem analoogiaga, mitte metonüümse süstemaatilise polüseemiaga; 

▪ OMADUS – nt tagune ('millegi taga asetsev' ja alltähendus KOHT 'ala millegi taga'). Valimis 

on küll üksainuke näide, aga kuna mall on väga sarnane mallidele ESE–OMADUS (vt ptk 6.4) 

või ESE–KOHT (vt ptk 6.2), siis olen ta lülitanud siiski süstemaatiliselt polüseemsete mallide 

loendisse. 


OMADUS–KOHT 

▪ koht on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus esindab kohta 

Näited: tagune (1 sõna, 1 tähenduspaar) 

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia kodeeritud alltähendusena; 

▪ ABSTR/KONKR, nt taevas, tagala, tee_H1, tervik. Metonüümne suhe esildub liikumisteena 

KOHA suunas või piki seda (taevas, tee_H1), aga tagala puhul on pigem tegemist analoogiaga, 

nt tagala ('koht sõjaväljal' ja '(igapäevases elus)'). Jätan selle praegu loendisse 

liitmata; 

▪ KOGUS – süstemaatiline mall KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (vt ptk 7.12); 

▪ SEISUND, nt taevas, tall_E2. SEISUNDI tõlgendus on KOHAGA seotud metafoorse, mitte 

metonüümse ülekandega, vormistatud fraasina: nt taevas 'õndsalik olek' (olime õnnelikud, 

tõelises taevas), ka 'surnud olek' (taevasse saatma); 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) (vt ptk 7.1); 

▪ VALD, nt tander, terra incognita, taevas. Tähenduspaar KOHT–VALD näib toetuvat pigem 

metafoorsele või analoogiasuhtele, vrd taevas ('osa maailmaruumist' ja alltähendus 'poliitiline 

taevas'). 

Kokkuvõtteks. Metonüümne KOHA tõlgendus esildub süstemaatilise polüseemia mehhanismi 

toel eelkõige asutusesõnades (ASUTUS), mille polüseemia hõlmab sageli kõiki tahke: 

peale ASUTUSE ja KOHA ka INIMESI (GRP_IN), kes seal tegutsevad, samuti seal viljeldavat 

TEGEVUST. Eri sõnades saavad need komponendid eri koosluses kokku. Teistest oluliselt 

rohkemate juhtumitega esindatud tähendusvaheldust KOHA puhul esile ei tule. 

Peale selle võib KOHALE nime anda TAIM (GRP_TAIM), mis teataval alal kasvab, samuti 

paigale (ruumile) iseloomulik OMADUS. 

KOHAGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

KOHT_HOONE–ASUTUS, 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS), 

KOHT–GRP_INIMENE, 

TAIM–KOHT_ALA, 

OMADUS–KOHT. 

146

7.3. MUUD SEISUNDIGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele, mille hulgas on süstemaatilist SEISUNDI-polüseemiat üsna tagasihoidlikult, 

võivad SEISUNDI tõlgendust, siiski enamasti metafoorselt, väljendada nimisõnad, 

mille LIIGISUHTEKS tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall TEGEVUS–SEISUND, vt 7.1; 

▪ SÜNDMUS – valimis on vaid üksainuke näide (taud), mis on väga selgelt metonüümne 

juhtum ja mille aspektid on peaaegu eristamatult põimunud: taud on nii 'suure levikuga 

nakkushaigus' (NÄHTUS_SEISUND) kui ka selle 'nakkushaiguse ulatuslik puhang' (SÜND- 

MUS). Tõlgendused on tõesti väga seotud, raskesti eristatavad (esitatud semikooloniga). 

Samalaadne suhe kumab ka epideemia, samuti katku puhul, aga seal on SÜNDMUSE tõlgendus 

ülekantud, metafoorse taustaga, millega kaasneb ka genitiivne konstruktsioon (minimoe 

epideemia, liikumisvaegus on meie sajandi katk). Ülekantud tõlgendus on välja toodud 

ka taudil (omavoli on taud). Samas nad esinevad samalaadsetes konstruktsioonides nagu 

SÜNDMUSE-sõnad, vrd puhkes katk/epideemia/sõda, aga mitte *puhkes kopsupõletik/gripp; 

vrd ka suure katku/epideemia/sõja ajal. Seetõttu lisangi siiski ka süstemaatilise malli – 

põhiliselt, et juhtida tähelepanu (kitsamas tähenduses) SÜNDMUSE polüseemiale. 

Vastupidise loogikaga, kus SEISUNDI tingib teatav abstraktne või konkreetne entiteet, on 

mall ABSTR/KONKR–SEISUND (vt sama ptk allpool). 


NÄHTUS/SEISUND–SÜNDMUS 

▪ seisund (nähtus) tingib teatava sündmuse, seisundiga kaasneb teatav sündmus 

▪ sündmus on seisundi tulemus, sündmuse on põhjustanud teatav seisund (nähtus) 

Näited: taud (1 sõna, 1 tähenduspaar) + epideemia, katk jt 


▪ KEHAOSA tõlgendus esineb SEISUNDIGA paaris mitu korda, aga polüseemia tekkeviisiks 

sobib samuti pigem metafoor, ka on tõlgendus seotud süntaktilise konstruktsiooni, fraasiga: 

tagumik ja palja tagumikuga (SEISUND, 'vaeselt') või tiib ja tuule tiivul (SEISUND, 'väga 

kiiresti'); 

▪ metafoorne on ka KOHT–SEISUND, vt ptk 7.2; 

▪ samuti on metafoorne TAIM–SEISUND, nt tihnik (TAIM_GRP, 'tihe mets') ja taim, mis ülekantud 

tähendust annavad edasi genitiivse täiendi konstruktsioonina: kahtluste tihnik, viha 

kibe taim; 

▪ OMADUS – metonüümne suhe SEISUNDIGA avaldub kahe kvaalirollina. Ühelt poolt 

MOODUSTAJASUHTENA ('on X-i omadusega / omab X-i'): nt taibutus on 'taibutu olek' 

(SEISUND, nt (Interneti näide:) see võib tähendada nii mäluhäiret kui taibutust), mis "koosneb" 

erilisest OMADUSEST ('taibuta, taipamatu', nt ei saanud oma taibutuse tõttu hakkama). 

Teiselt poolt eeldab SEISUND ka põhjustajat, PÕHJUSSUHET, milleks siin tähendusülekandes 

on OMADUS. Ehk umbes nii: (sellega, kes on) 'taipamatu' kaasneb 'taibutu olek'. Abstraktsema 

sisuga, ent siiski tajutavalt metonüümne, on tasand, mis ühelt poolt tähistab 'teatavat 

astet' (SEISUND), teisalt seda seisundit tingivat OMADUST ('sel astmel asuv'). Mõnel juhul 

ongi üks tõlgendustest n-ö puhas adjektiiv, nt tiidus (adj 'kiire, kärme' ja subst 'rutt'). 


147

OMADUS–SEISUND 

▪ seisund on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus tingib seisundi, omadusega kaasneb seisund 

▪ seisund on omaduse tulemus 

Näited: taibutus, tasand, teadus, teadvus, tiidus_E2 (5 sõna, 5 tähenduspaari) 


▪ ABSTR/KONKR – tuleb tunnistada, et siia rühma kuuluvad sõnad on liiga abstraktsed, et 

"normaalset" LIIGISUHET määratleda. Kui tähenduse seletuseks on antud abstraktne substantiiv, 

näiteks tulenemisseletusena '< tarbetu' (tarbetus 1, SEISUND), nt pensionärile kippusid 

pähe mõtted enese tarbetusest, või 'miski tarbetu' (tarbetus 2, ABSTR/KONKR), nt õpetati 

igasuguseid tarbetusi, siis on adutav küll, et SEISUND (tarbetus 1) võib olla põhjustatud 

konkreetsetest üksikjuhtumitest (tarbetus 2). Võib-olla sobiks (SEISUNDI asemel) paremini 

tõlgendus OMADUS Siis oleks üksikjuhtumit ('miski tarbetu', ABSTR/KONKR) nimetatud 

OMADUSE kaudu, vrd malli ESE–OMADUS (vt ptk 6.4 ja 6.5) Aga kas tegelikkuse korral – 

'kõik olemasolev/reaalsus' (SEISUND) ja 'reaalne elu v olukord/tõsielusarnane' (ABSTR- 

/KONKR) – on seos samalaadne või mitte, on keeruline otsustada. Vist isegi on: mõlema 

puhul võib polüseemiat seletada SEISUNDI semantikasse kuuluva PÕHJUSSUHTE abil. Tegelikkus 

võib tegelikult ka väljendada OMADUST, vrd EKSS-i näidet saime reisil aimu vene 

elu tegelikkusest, samuti (muu näide) kahtlen probleemi tegelikkuses. Enam-vähem sama 

on teadu ja teadmisega. Konkreetsema sisuga on tang, kus esialgse määratluse (LOOM) 

olen üldistanud samuti ABSTR/KONKR entiteediks – SEISUNDI tõlgendust esindab nendest 

paelussivastetest (tang 2) põhjustatud 'tangtõbi' (alltähendusena). Väga sarnane on taud. 

Kõrvale jätan esialgu terviku, mis SEISUNDINA esineb teatavas konstruktsioonis, oleva 

käändena (tervikuna 'täies ulatuses'). 

SEISUNDI-tõlgendus esineb morfosüntaktiliselt sageli adjektiivi- ja adverbilaadselt (tasuta, 

taba taga), samuti sisekohakäänetes (tabas olema, teenistusse asuma). 

Väljaspool valimit leiab süstemaatiliselt polüseemseid nimisõnu veel, nt kiusatus ('ahvatlev 

ese vm' – vrd Kalevi kommivabriku šokolaadireklaam: Kiusatus aastast 1806), mugavus 

('see, mis on mugav'), vt (148), mille tõlgenduste vahel valitseb metonüümselt külgnev 

PÕHJUSSUHE ('see, mis põhjustab midagi'). 

Vastupidise loogikaga, kus SEISUND ise on teatava SÜNDMUSE põhjustaja, on mall SEISUND- 

/NÄHTUS–SÜNDMUS (vt sama ptk eespool). 

(148) kiusatus 1 SEISUND tugev tahtmine teha midagi lubamatut 

kiusatus 2 ESE (KONKR_ENTITEET) ahvatlev, kiusav ese, asjaolu, isik vm suurlinna 

kiusatused 

mugavus 1 SEISUND < mugav 

mugavus 2 ESE (KONKR_ENTITEET) see, mis teeb elu mugavaks kõigi mugavustega korter 


ABSTR/KONKR–SEISUND 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet tingib teatava seisundi 

▪ seisundi on põhjustanud abstraktne või konkreetne entiteet või seisund kaasneb 

abstraktse või konkreetse entiteediga 

▪ seisund on tegevuse tulemus 

Näited: tarbetus, tead, teadmine, teesklus, tegelikkus, tehnika, tervik; tang, taud; 

taba_H1, tasu, teenistus (11 sõna, 12 tähenduspaari) + kiusatus, mugavus jt 

148

Leksikograafiliselt on süstemaatiline polüseemia kodeeritud pigem alltähendusena, mõnel 

juhtumil ka põhitähendusena (tarbetus, teadmine); 

Kokkuvõtteks. SEISUNDI metonüümne tõlgendus tuleneb enamasti TEGEVUSEST, muid 

metonüümseid võimalusi on üsna piiratult, kui, siis ESEMEST (selle funktsioonist) või OMA- 

DUSEST, millest ta "koosneb" või üldistatumalt, ABSTR/KONKR entiteedist (mis põhimõtteliselt 

hõlmab ju ka ESET). Enamasti tähistab SEISUND psühholoogilist, mitte füüsilist 

seisundit, või vähemalt on psühholoogiline olek kohe (süstemaatiliselt) käeulatuses. 

SEISUNDIGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

TEGEVUS–SEISUND, 

OMADUS–SEISUND, 

ABSTR/KONKR–SEISUND, 

NÄHTUS/SEISUND–SÜNDMUS. 

7.4. MUUD OMADUSEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad OMADUSE tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 

TEKS tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall TEGEVUS_AGENT–OMADUS (vt ptk 7.1); 

▪ KOHT – süstemaatiline mall OMADUS–KOHT (vt ptk 7.2); 

▪ INIMENE (ka LOOM) – süstemaatiline mall OMADUS–INIMENE (OMADUS–LOOM); INIMESE 

puhul ka mall INIMENE– OMADUS_KEEL (vt ptk 7.13); 

▪ SEISUND – süstemaatiline mall OMADUS–SEISUND (vt ptk 7.3); 

▪ NÄHTUS – NÄHTUS, nagu SEISUNDKI, on nagu anum, mis "koosneb" teatavast, nii füüsilisest, 

kvalitatiivsest kui ka psühholoogilisest OMADUSEST, toetudes seega MOODUSTAJA- 

SUHTELE. Valimis on see üks suuremaid rühmi. 


NÄHTUS–OMADUS 

▪ nähtus on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus on nähtuse iseloomulik tunnus 

▪ nähtust ja omadust võib siduda teatav ühine tegevus (protsess) 

Näited: tahe_E1, taju, tajumus, takt, teadvus, tektoonika, tendents, tiks, tiks_E2, tiksatus, 

tilks, tilulii (12 sõna, 16 tähenduspaari) (EKSS-is sageli homonüümina) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud enamasti alltähendusena. Samas on osa süstemaatiliselt 

seotud tähendusi esitatud lahus, omaette sõnaartiklina, lähtudes EKSS-i homonüümia 

morfosüntaktilistest esituspõhimõtetest. Nii on mitme homonüümi n-ö täiesti läbinähtav 

polüseemia eraldi artiklites, nt onomatopoeetilised helisõnad: tilks, vt näited (3) ja 

(4), samamoodi tiks, tilk, tilulii jt. Seletavat tüüpi sõnaraamatus võiks eelistada seotud 

tähenduste põhist esitusviisi; 

▪ KÕNETEGU – OMADUS annab KÕNETEOLE iseloomu (s.t toetub MOODUSTAJASUHTELE): nt 

tarkus – kellegi loomulik tarkus on OMADUS, vanarahva tarkus on tarkust täis ütlemine ehk 

vanasõna (KÕNETEGU). Peale nende on rühmaga ühendatud tabu, mis on 'keeld' (KÕNE- 

TEGU) ning ühtlasi ka 'sellise keelu all olev ese, paik, olend, sõna, nähtus või toiming' 

149

(ABSTR/KONKR), mida võib käsitada keelu põhjusena, aga sama hästi ka OMADUSENA 

(toetub PÕHJUSSUHTELE). 


OMADUS–KÕNETEGU 

▪ kõnetegu on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus esindab kõnetegu, annab kõneteole iseloomu 

Näited: tabu, tarkus, teravus, tigedus (4 sõna, 5 tähenduspaari) 


▪ KOGUS – süstemaatiline mall OMADUS–KOGUS (vt ptk 7.12); 

▪ MATERJAL/AINE – valimis leidub ainult üks seda tüüpi nimisõna (terrakota), siiski söandan 

eeldada süstemaatilist malli (muude näidete põhjal väljaspool valimit). Tõlgenduste 

'põletatud savi' ja selle/selline 'matt roostepruun värvus' on tegemist kõige tüüpilisemat 

laadi metonüümse ülekandega. Sama sõna esindab ka malli MATERJAL/AINE–ESE – nõnda 

on nähtaval taas kolmiksuhe: MATERJAL/AINE–ESE–OMADUS. Teised materjalisõnad (takk, 

teras, tina) esindavad OMADUSENA pigem metafoori, nt poeetiline härmatise takk, terasest 

pilk/närvid, väsimus nagu tina. 


MATERJAL/AINE–OMADUS 

▪ materjal/aine on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus on materjali/aine iseloomulik tunnus 

Näited: terrakota (1 sõna, 1 tähenduspaar) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud põhitähendusena. 

Muid näiteid: akvamariin ('vääriskivi' ja 'selle värvus'), granaat, hõbe, kuld, pronks, purpur 

('tigudest saadav värvaine' ja 'selle .. värvus') jt; 

Kokkuvõtteks. OMADUS on entiteedi sisu ja iseloom, piltlikult nagu anuma sisu, mis 

võimaldab sama sõnaga väljendada ka anumat ennast, olgu selleks siis ESE, KOHT, INIMENE 

(või LOOM), SEISUND, NÄHTUS, TEGEVUS (sh KÕNETEGU) või KOGUS, aga kindlasti ka muud 

entiteedid, mis siinses valimis on võib-olla ühe nimisõnaga esindatud. Teistest oluliselt 

hõlpsamini osaleb OMADUS tähendusvahelduses NÄHTUSEGA, ESEMEGA ja INIMESEGA. 

OMADUSEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

ESE–OMADUS, NÄHTUS–ESE, 


OMADUS–KOHT, 

OMADUS–INIMENE (OMADUS–LOOM), 

INIMENE– OMADUS_KEEL, 

OMADUS–SEISUND, 

NÄHTUS–OMADUS, 

OMADUS–KÕNETEGU, 

OMADUS–KOGUS, 

MATERJAL/AINE–OMADUS. 

OMADUSEGA seotud süstemaatilisus paistab läbi ka morfosüntaksis: nimisõnal võib olla 

mitu sõnaliigitähist (subst–adj) või on (alltähenduse, enamasti tarvitusjuhtumina) lisatud 

grammatilise kasutusinfona "adjektiivselt". Teiselt poolt vaadates ehk adjektiivi artiklis on 

näha selgitust "substantiivselt". Näiteks adjektiiv värviline 1 tähistab ühe alltähendusena 

(inimesega seostuvat) 'rassi tunnust' (OMADUS, nt palju värvilisi elanikke), võides ellipti- 

150

liselt esineda ka '(substantiivselt)', tähistades teatava tunnusega inimest (INIMENE_OM, nt 

mustad ja värvilised). Selgitust "substantiivselt" võikski õigupoolest asendada määratlus 

"elliptiliselt": substantiiv, olles lausungist välja jäetud, on (generatiivse leksikoni teooria 

järgi) sundinud adjektiivile peale oma põhiülesande – tähistada objekti, sedasama, millega 

adjektiiv tüüpiliselt koos esineb. Veel substantiivse kasutuse näiteid: blond (sellise inimese 

kohta), linane (sellise riidematerjali kohta), soolane (sellise toidu kohta) jt. 

Vastupidine on kasutada substantiivi adjektiivina, kusjuures EKSS-i põhjal võib öelda, et 

sageli on tegu INIMESEGA, s.t adjektiivivormis substantiiv iseloomustab sellise OMADUSEGA 

inimest: tuntud näide koer (poiss), aga ka põrnikas (poiss), logard (poiss, mees), kitsipung 

(sugulane) jpt. Muid näiteid: surimuri (tehingud), nutsakas (sõlm) jt. 

7.5. MUUD OBJEKTIGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad OBJEKTI tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 


▪ KOHT – vaheldus esindab pigem analoogiat või rööphüponüümset polüseemiat, nt tasand 

on nii 'tasane pind' (OBJ_VORM) kui ka '(eri kõrgusastmel liiklustee)' (KOHT), tee_H1 on nii 

'pinnaseriba' (OBJ_VORM) kui ka 'miski teed meenutav rada' (OBJ_VORM); 

▪ ESITUS_KUJUTIS – põhineb samamoodi analoogial või rööphüponüümsel polüseemial, nt 

teljestik on nii 'kogum (telgesid)' (OBJ_VORM) kui ka (matemaatikas) 'paar v kolmik 

(koordinaattelgi)' (ESITUS_KUJUTIS). 

Kokkuvõtteks. OBJEKT_VORM tõlgendus esildub süstemaatilise polüseemia mallile toetudes 

nimisõnades, mis tähistavad ESET. Muudel juhtudel on tegemist pigem analoogia või 

rööphüponüümiaga. 

OBJEKT_VORM on hõlmatud malliga (vt mallide loendit Lisa 1): 

ESE–OMADUS. 

7.6. MUUD KEHAOSAGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad KEHAOSA tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 


▪ KOHT – valimis esinev talje esindab pigem analoogiat kui metonüümset polüseemiat, 

võides tähistada ka eseme või hoone keskosa (EKSS-is on see määratletud piltlikuks kasutuseks), 

nt põrandavaasi talje, heinakuhja tüse talje; 

▪ SEISUND – samuti metafooril põhinev ülekanne (vt ptk 7.3); 

▪ TEGEVUS – eelkõige metafooriga seotud, mõnel juhul seostatav ka metonüümselt (vt ptk 

7.1); 

▪ LOOM – samuti metafoorse seosega (või analoogial põhinev), nt tigu ('sisekõrv' ja 

'limune'); 

151

▪ MATERJAL/AINE – nimisõna (tatt) sobiks esindama metonüümset polüseemiat ('lima' ja 

'nägu', vrd fraas tatti üles lööma), aga kuna teisi sama malli esindajaid pole ning tegemist 

on ka konstruktsiooniga, jääb ta süstemaatilise polüseemia loendist välja; 

Kokkuvõtteks. Ainus tõlgendus, mis KEHAOSAGA metonüümselt ja süstemaatiliselt võib 

seostuda, on ESE. KEHAOSA muud tõlgendused on eelkõige metafoorset laadi. 

Süstemaatiline mall (vt mallide loendit Lisa 1): 

KEHAOSA–ESE. 

7.7. MUUD MATERJALI/AINEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad MATERJAL/AINE tõlgendust väljendada nimisõnad, mille 

LIIGISUHTEKS tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ INIMENE – esialgses loendis esinev tatt (põhitähendused 'lima' ja 'nolk, tattnina') on ühendatud 

süstemaatilise polüseemia malliga OMADUS–INIMENE (vt ptk 7.13); 

▪ OMADUS – valimis üksainus esindaja (terrakota), mis aga sobib metonüümse malli 

MATERJAL/AINE–OMADUS alla (vt ptk 7.4). Sama sõna esindab ka malli MATERJAL/AINE– 

ESE – nõnda on nähtaval taas kolmiksuhe: MATERJAL/AINE–ESE–OMADUS; 

▪ TAIM – süstemaatiline mall TAIM–MATERJAL/AINE (vt ptk 7.8); 

▪ TOIT – süstemaatiline mall TAIM–TOIT (vt ptk 7.8); 

▪ KOGUS – süstemaatiline mall MATERJAL/AINE–KOGUS (vt ptk 7.12); 

▪ VALD – materjalisõna võib nime anda valdkonnale, mis seda materjali kasutab, nt tekstiil 

on nii 'kangas' (MATERJAL/AINE) kui ka (alltähendusena) 'riideese' (ESE), nagu ka (kõnekeelseks 

määratletuna) 'tekstiilikunst; vastav eriala' (VALD). Samamoodi võib VALLALE 

nime anda ESE (vt ptk 6.14) või TEGEVUS (vt ptk 7.1). Valimis on küll üks näide, aga sarnast 

polüseemiat leidub mujal: nt klaas (näide Internetist: õpib klaasi). 


MATERJAL/AINE–VALD 

▪ materjal/aine on valdkonna(ga seotud tegevuse) põhivahend 

▪ valdkonna iseloomulik tunnus, oluline osa on materjal/aine 

▪ materjali/ainet ja valda seob ühine tegevus 

Näited: tekstiil, tempera (2 sõna, 2 tähenduspaari) + klaas, kivi jt 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud põhitähendusena; 

▪ AEG – nt talv, mis esmajoones märgib 'aastaaega' (AEG), võib metonüümselt tähistada ka 

'lund' (MATERJAL/AINE), nt fraasina talve alla jääma, talv tuli maha, vt näide (43). Samas 

teiste aastaaegadega sellist tüüpilist "asja" ei seostu. Kaks aastaaega neljast – suvi ja talv – 

esindavad OSA–TERVIK metonüümiat, võides tähistada tervet aastat, nt viisteist suve/talve 

vana, viisteist suve tagasi (vrd viisteist *kevadet/*sügist vana, viisteist kevadet tagasi). 

Kevade ja sügisega kaasneb pigem metafoorne tähendusülekanne, vastavalt 'hääbuva' või 

'tärkava kohta': juustes on sügise halli, inimelu/rahvuslik kevad, liitsõnad elusügis ja elukevad. 

Valimis leidub aga veel üks sõna, kus AJA polüseemia on metonüümse taustaga: 

tellimine – nii 'tellimine' (TEGEVUS) kui ka '(soovitud ajahetke kohta)' (AEG). Nõnda ühendasin 

(esialgu) need süstemaatiliseks malliks. 

152


AEG–ABSTR/KONKR 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on iseloomulik teatavale ajale (perioodile või 

hetkele) 

▪ aega ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine olukord või tegevus 

Näited: talv, tellimine (2 sõna, 2 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud alltähendusena; 

▪ TEGEVUS – nt tilge (vt ptk 7.1); 

Kokkuvõtteks. MATERJALI/AINE tõlgendus esildub süstemaatilise polüseemia mallile 

toetudes nimisõnades, mis tähistavad ESET, TAIME, OMADUST, KOGUST ja VALDA. 

MATERJALI/AINEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

MATERJAL/AINE–ESE, 

TAIM–MATERJAL/AINE, 

MATERJAL/AINE–OMADUS, 

MATERJAL/AINE –KOGUS, 

MATERJAL/AINE–VALD, 

MATERJALI/AINE–AEG → AEG–ABSTR/KONKR. 

7.8. MUUD TAIMEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Eelnevast selgus, et esemesõnad TAIMEGA süstemaatilise polüseemiana ei seostu. Aga 

TAIME tõlgendust võivad edasi anda mõned muud nimisõnad, näiteks sõnad, mille LIIGI- 

SUHTEKS tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ KOHT – süstemaatiline mall TAIM–KOHT_ALA (vt ptk 7.2). Sageli kaasneb TAIME (ja 

KOHA) tähendusega ka TOIT ('söödav osa') (vt allpool); 

▪ MATERJAL/AINE – see on väga levinud vaheldus, kus MATERJALIKS saab TAIME teatav osa, 

harilikult suurim, näiteks puude puhul tüveosa ('puiduna', nt tamm_E1, vt näide (23)) ja/või 

jämedamad oksad ('küttematerjalina', nt puu 2), aga ka tüvel kasvav moodustis ('küttematerjalina', 

nt tael_E1). Selgelt tuleb esile MATERJALI/AINE juurde olemuslikult kuuluv 

EESMÄRGISUHE (valem on esitatud ptk 5.4): TAIM, mis muidu on looduslik (loomulik) asi, 

on inimese käes omandanud eesmärgipärase kasutuse MATERJALI/AINENA, mida sageli 

väljendatakse süstemaatilise polüseemiana. 

Üks juhtum (tera_H2), mis esialgse määratluse järgi kuulus samuti siia rühma, osutus 

lähemal vaatlusel pigem analoogiajuhtumiks (või metafooriks), mida toetab ka ühelaadne 

OSA-suhe (MOODUSTAJASUHE): vrd taime osa 'vili v seeme' (TAIM_VILI või OSA_TAIM) ja 

'väike kompaktne aineosake' (OSA_MATERJAL/AINE) 


TAIM–MATERJAL/AINE 

▪ taimest saadakse/tehakse teatav materjal (millegi valmistamiseks), sageli 

kasvatatakse taime sel otstarbel 

▪ materjal/aine on taime oluline, hrl suurim osa 

Näited: tael_E1, tamm_E1, tee_H2 (3 sõna, 3 tähenduspaari) 


153

▪ TOIT – vaheldus on väga sarnane mallile TAIM–MATERJAL/AINE: TOIT on nagu MATERJAL- 

/AINE, aga oma spetsiifilise eesmärgiga, tähistades taime 'söödavat osa', tavaliselt samuti 

suurimat osa (kogumit), mida süüakse, nt (kartuli) mugulat, (porgandi) juurikat jne, vt 

(150). Sageli võivad esineda mõlemad, nii MATERJAL/aine kui ka TOIT – ilmekalt kujutab 

seda pihlakas, olles nii 'taim', 'puit' kui ka 'pihlakamari', vt (149). 

Tee_H2 puhul, vt näide (74), on (esmase) põhitähendusena antud 'kuivatatud lehed' 

(tee_H2 1, MATERJAL/AINE), seejärel teise põhitähendusena nendest tehtud 'jook' (tee_H2 1, 

TOIT) – seega pole siin (esialgu) näha malli üht tarvilikku osalist, TAIME. Esitus lähtub 

kohalikest oludest (ja kasutusest), kus kuivatatud teepuru on palju rohkem tuntud kui teepõõsas: 

nii on TAIME-tõlgendus esitatud MATERJAL/AINE ('kuivatatud lehed', tee_H2 1) 

juures alltähendusena (tähendusvarjund || 'teepõõsas'). Sisulisest loogikast lähtuvalt tuleks 

tõlgendused seostada teisipidi: enne TAIM, siis sellest saadud MATERJAL/AINE, seejärel 

sellest tehtud TOIT. Just nii on see esitatud tuumtähendustest lähtuvas (kognitiivses) 

Oxfordi inglise keele seletussõnaraamatus (NODE), kuigi Inglismaal ka teadupärast teepõõsaid 

ei kasva. 

(149) pihlakas 1 TAIM väike puu v põõsas 

pihlakas 2 MATERJAL/AINE selle puit pihlakast tööriistad 

pihlakas 3 TOIT_VILI pihlakamari sõime pihlakad ära 

(150) kartul 1 TAIM põllukultuur .. || KOHT_ALA selle kultuuri all olev maa-ala Kitkus kartulist 

rohtu 

kartul 2 TOIT eelmise mugul (ka toiduna) 

porgand 1 TAIM põllukultuur .. || KOHT_ALA maa-ala, kus see kultuur kasvab 

porgand 2 TOIT eelmise söödav mahlakas juurikas 

(151) hernes 1 TAIM .. || KOHT_ALA maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld 

hernes 2 TOIT OSA_TAIM hrl pl selle taime seeme Herned sealihaga 

Kaunvilja tähistavad sõnad, nt hernes, vt (151), samuti uba, on toidusõnana harilikult 

mitmuses. EKSS-is ei ole seemnete "söödavust" eksplitsiitselt välja toodud, samas näited 

kõnelevad sellest otsesui: herned sealihaga, oad seajalgadega. Vrd näited mujalt: banaan 

taime ja toiduna (pealkiri Kodukirjas). 

Suur hulk taimi on kasutusel maitsetaimena (TOIT_MAITSEAINE), valimis esindab seda 

rühma till_E2_H1. Tähendus ('maitseainena' vm sõnastuses, sageli koos) on EKSS-is enamasti 

esitatud omaette põhitähendusena (valimis: till_E2_H1; muud näited: aniis, ingver, 

köömen, sinep, vanill jt). Ilmselt on seda, muidu nii ilmset ja sõnastuses viitava asesõna või 

adjektiiviga (selle .., eelmise ..) toetatud lähiseotust mõjutanud valdkonnamärgendid: 

TAIMEL harilikult märgend bot ja MAITSEAINEL kokandusele viitav kul. Harvemini on 

tõlgendus esitatud alltähendusena, nt valge pipar (sub valge). Nii mõnigi uuemal ajal 

Eestisse jõudnud maitseaine pole omaette tähendusüksust pälvinud (kappar), kuigi taime 

kasutus võib implitsiitselt välja tulla tähenduse seletuses (nt kappar: '.. mõne liigi õienuppe 

tarvitatakse maitseaineks'). 

Sageli on eraldi välja toodud ka vaheldus TAIM–TOIT_VILI 

Mall TAIM–TOIT on keelekasutuses väga levinud, nagu ka LOOM–TOIT (mis aga huvitaval 

kombel valimis üldse välja ei tule – mallidest, mida valimis pole, on juttu ptk 8.2). 


TAIM–TOIT 

▪ taimest saadakse/tehakse teatav toit, sageli kasvatatakse taime sel otstarbel 

▪ toit on taime osa, hrl vili 

Näited: taro, tatar_E1, tee_H2, tikker, till_E2_H1 (5 sõna, 6 tähenduspaari) 

154


▪ LOOM – nt talvik on TAIMEGA seotud eelkõige analoogiana: sõna tähistab nii 'üle talve 

kasvavat püsikut' (TAIM) kui ka 'talvel sündinud noorlooma' (LOOM); 

▪ INIMENE – nt tatikas (vt ptk 7.13); 

▪ PSÜHH_NÄHTUS/OMADUS – nt tamm_E1. Psühholoogiline vaatenurk seostub, nagu ikka, 

pigem metafoorselt aluselt, vt näide (23); 

▪ SEISUND – samamoodi metafoorne on seos SEISUNDIGA, nt tihnik ja taim (vt ptk 7.3); 

▪ ESITUS_KUJUTIS – ainus esindaja on tari. Polüseemiaseos on metonüümia hõnguga, 

täpselt samasugune, nagu INIMESE või LOOMA, aga ka ESEME puhul: polüseemia tekib asja 

ja tema kujutise vahel – üldistatud malliks KONKR_ENTITEET–ESITUS_KUJUTIS (vt ptk 7.9). 

Kokkuvõtteks. TAIME tõlgendus seostub süstemaatiliselt suhteliselt väheste LIIGISUHE- 

TEGA, ennekõike MATERJALI/AINE ja TOIDUGA, aga ka KOHAGA. Muud polüseemiajuhtumid 

(LOOM, INIMENE, PSÜHH_NÄHTUS, SEISUND) on metafoorset laadi või esindavad analoogiat. 

TAIMEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

TAIM–KOHT_ALA, 

TAIM–MATERJAL/AINE, 

TAIM–TOIT, 

TAIM–ESITUS_KUJUTIS → KONKR_ENTITEET–ESITUS_KUJUTIS. 

7.9. MUUD ESITUSEGA (KUJUTISEGA) SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad ESITUSE tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 


▪ ABSTR/KONKR – valimis üksainus esindaja (telefon). Tõlgendused 'süsteem' (ABSTR- 

/KONKR) ja MOODUSTAJASUHTEL põhinev 'telefoninumber' (ESITUS, mõeldav oleks ka OSA- 

_ABSTR/KONKR) esilduvad koos sama sõna teiste süstemaatiliste tõlgendustega, moodustades 

sellisena üsna tüüpilise metonüümsete tähendussuhete kimbu (ennekõike ESE ja 

TEGEVUS ja seejärel kõik, mis sellega seondub, vt ka ptk 7.1). Seetõttu sobiks telefon esindama 

metonüümset malli ABSTR/KONKR–ESITUS, aga otstarbekam tundub see liita malliga 

ABSTR/KONKR–OSA_ABSTR/KONKR (mida samanimelise LIIGISUHTE (ja OSA-suhte) tõttu siin 

uurimuses ei käsitleta); 

▪ LOOM – ühelt poolt hõlmatud süstemaatilise polüseemia malliga KONKR_ENTITEET–KUJU- 

TIS (vt 6.9). Teisalt moodustavad loomasõnad paare teist tüüpi, kõnevormis ESITUSEGA, kus 

loomasõna kasutatakse kutsuva või meelitussõnana (ESITUS_KEEL). Valimis on küll üksainus 

esindaja (tibu), aga sarnane mall on iseenesest tuntud ja laiem. Nii on EKSS-is need 

ESITUSE-tõlgendused välja toodud mitme loomasõna puhul: nt kutsu, kiiss, piilu, utu 

(lammaste kutsumiseks) ja vissi. Notsu kutsumishäälitsus on (lisaks notsule) ka kotsu, 

põrsal põssa. Kui sõna on esitatud hüüdsõnana, siis on tähenduse (loogiline) seotus peidetud 

kahte eri artiklisse, vrd utu_E1 (interj 'kutsumishäälitsus') ja utu_E2 (subst 'loom'). 

Valimis esineva tibu puhul pole nii toimitud: siin on kutsumishäälitsus esitatud alltähendusena 

(tähendusvarjund ||) põhitähenduse (LOOM) juures. EKSS-i muudele näidetele toetudes 

esitan siiski süstemaatilise malli. 


155

LOOM–ESITUS_KEEL 

▪ looma esindab meelitussõna (ka lapsekeele sõna) 

Näited: tibu (1 sõna, 1 tähenduspaar) + kutsu, utu, notsu jt 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud alltähendusena; 

▪ INIMENE – valimis esindab vaheldust INIMENE–ESITUS 8 sõna (taevas, tatikas, teener, 

teisik, tai, telugu, tigrai) kokku 9 tähenduspaarina, millest kolme, nn KEELE-tõlgendust on 

vaadeldud omaette rühmana (OMADUS_KEEL, vt ptk 7.4). Ülejäänud 6 tõlgendust on selgelt 

metonüümse taustaga, tõsi, iga ESITUST ei saagi seostada INIMESE/OLENDIGA, nt fraasid 

taevale tänu ja taevas teab kannavad jätkuvalt pigem süstemaatilist suhet KOHT/ASU- 

TUS/HOONE–GRP_INIMENE (vt ptk 7.2.), kuigi on algselt märgendatud ESITUSEKS. Nimisõna 

tatikas esindab tähenduspaaris MOODUSTAJASUHTELE ehk tunnuslikule omadusele toetuvat 

sõimusõnade rühma, mis EKSS-is enamasti on välja toodud eri tasemel alltähendusena 

otsese () tähenduse juures, nt hirmutis, koerapoeg, kopsik, lehm, loom, paavian), vahel 

siiski ka omaette põhitähendusena (elajas, idu, matakas, totakas). Sõimusõna toetub pigem 

kõneleja "leiutatud" analoogiale (ei saa päris öelda, et suhe on metonüümne). On ka ilma 

nähtava ülekandeta, metafoorseid liitsõnu (haisukott). Ka teener esineb tõlgenduses '(kirja 

allkirjana)', nt teie alandlik teener põhitähenduse analoogiana. 

Ainsana võimaldab metonüümset sidet selgemalt tajuda teisik, mis tähistab nii INIMEST/- 

OLENDIT kui ka tema KUJUTIST (nt peegelpildina) – hõlmatud süstemaatilise polüseemia 

malliga KONKR_ENTITEET–KUJUTIS (vt ptk 6.9); 

▪ TAIM – ainus esindaja on tari – hõlmatud süstemaatilise polüseemia malliga KONKR_ENTI- 

TEET–KUJUTIS (vt ptk 6.9); 

▪ TEGEVUS – tõlgendus ESITUS (tekst, tembeldus, tervitus) on ühendatud tüübiga ABSTR- 

/KONKR, olles nõnda hõlmatud süstemaatilises mallis TEGEVUS–ABSTR/KONKR (vt ptk 7.1). 

Kokkuvõtteks. ESITUSE (KUJUTISE) tõlgendus esildub süstemaatilise polüseemiana nimisõnades, 

mis tähistavad ühelt poolt mis tahes konkreetset entiteeti – ESET, INIMEST, LOOMA 

ja TAIME –, väljendades nende kujutist (ESITUS_KUJUTIS). Teisalt võib ESITUS kui kujutis 

(liidetud tüübiga ABSTR/KONKR) tähistada TEGEVUSE tulemust. Omaette rühma moodustavad 

loomasõnad, mis ühtlasi esinevad meelitussõnana (ESITUS_KEEL). 

ESITUSEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

ESE/ INIMENE/LOOM/TAIM–KUJUTIS → KONKR_ENTITEET–KUJUTIS, 

LOOM–ESITUS_KEEL, 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR. 

7.10. MUUD SISU/INFOGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad SISU/INFO tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 


▪ TEGEVUS, nt teadus – kuigi tegemist on abstraktsemat laadi sõnaga, on selle tähenduse 

seletuses selge viide metonüümsele, kattuvale semantilisele komponendile, vrd 'tegevus, 

mille eesmärk on uute teadmiste saamine' (teadus 1, TEGEVUS) ja 'teade/informatsioon' 

(teadus 2, KÕNETEGU SISU/INFO). Siin uurimuses on see SISU/INFO juhtum seostatud 

malliga TEGEVUS–KÕNETEGU, millest oli juttu ptk 7.1; 

156

▪ ABSTR/KONKR, nt tava. Kuivõrd tegemist on väga abstraktse sõnaga, mille tõlgendusi 

võib määratleda mitut moodi, vrd siin: 'käitumisviis' (ABSTR/KONKR) ja lausungis hea tava 

'kirjutamata reeglid' (ESITUS_SISU/INFO), siis ei ole selle najal võimalik rohkemaid otsuseid 

teha; 

▪ TAIM, täpsemalt OSA_TAIM, nt tera_H2, terake(ne), mis mõlemad peegeldavad pigem 

metafoorset polüseemiat, vrd sõnades näib tera sees olevat ('midagi sisukat, väärtuslikku', 

ESITUS_INFO/SISU); 

Kokkuvõtteks. ESITUS_INFO/SISU tõlgendus võib metonüümsena (ja süstemaatiliselt) esilduda 

põhiliselt nimisõnades, mis tähistavad ESET (hrl ESE_SEMIO). TEGEVUSEGA seostub ta 

samuti, ent pigem mallina TEGEVUS–KÕNETEGU. 

Muud laadi SISU-tõlgendus (hrl TOIT) tuleb esile anumasõnades. 

Mall (vt mallide loendit Lisa 1): 

ESE–SISU/INFO. 

7.11. MUUD ABSTR/KONKR ENTITEEDIGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad ABSTR/KONKR tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGI- 

SUHTEKS tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ VALD – süstemaatiline mall ABSTR/KONKR–VALD (vt ptk 7.14); 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall TEGEVUS–ABSTR/KONKR (vt ptk 7.1); 

▪ SEISUND – süstemaatiline mall ABSTR/KONKR–SEISUND (vt ptk 7.3). 

Kokkuvõtteks. ABSTR/KONKR tõlgendus esildub süstemaatilise polüseemia mallile toetudes 

nimisõnades, mis tähistavad ESET, VALDA ja TEGEVUST. Teistest rohkem on esil TEGE- 

VUSEGA seostuv polüseemia. Omalt poolt võib ABSTR/KONKR olla teatava SEISUNDI põhjustaja. 

Tüübiga ABSTR/KONKR kaasnev süstemaatiline polüseemia meenutab TEGEVUSE oma (vt 

ptk 7.1), mis koondab jõuliselt kõik selle nimisõnaga seotud sündmuses osalevad aspektid. 

ABSTR/KONKR nii kõikehõlmav siiski ei ole, aga siin mängib kindlasti rolli algandmete 

ähmasem, ehk liiga üldiseks jäänud märgendamine. 

ABSTR/KONKR entiteediga süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

ABSTR/KONKR–ESE, 

ABSTR/KONKR–VALD, 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR, 

ABSTR/KONKR–SEISUND. 

7.12. MUUD KOGUSEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad KOGUSE tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 


157

▪ KOHT – valimis esindab seda vaheldust inimeste rühmaga seostuv süstemaatiline mall 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (vt ptk 7.2), kus poolpiltlikult võib öelda, et inimesed 

on koha (nagu anuma) sees, on selle sisu. 

KOGUSENA talitleb sageli ka looduslik kohasõna, nt mägi, mis põhitähenduses tähistab mis 

tahes moodustist, vt näidet (14). EKSS-is on (| kasutusjuhtumina) välja toodud ka alltähendus 

KOGUS, mis arusaadavalt toetub mäe 1 olulisele semantilisele tunnusele (MOODUS- 

TAJASUHTELE) – suurusele (EKSS-i seletuses: kõrgus). Tähenduse ülekandena ei tähista see 

enam KOHTA (resp. selle koha suurust/kogust), vaid analoogia alusel sellise omadusega 

(vormiga), millesti kokku kuhjatud muud OBJEKTI (152). Ilma et seda oleks eksplitsiitselt 

märgitud, on näidetest selgelt näha, et seda tähendust kannab teatav grammatiline konstruktsioon, 

fraas või sõnavorm: määrsõnafraas (mägede viisi), nimisõnafraas genitiivse 

metafoorina (patjade mägi), oleva käände vorm (mägedena), nimisõnaline kvantorifraas 

(mägi raamatuid), samuti võrdlus (X kui mägi). 

(152) mägi 1 .. | KOGUS_OBJ_VORM hunnik, kuhjatis, suur kogus. Killustikku, kruusa on 

mägedena kokku veetud. Voodi peal pehmete patjade mägi. Ladudes on kaupa mägede viisi, 

mägedena. Sel teemal on terve mägi raamatuid (kokku) kirjutatud. Mees kui mägi 'suur ja 

tugev'. 

Konkreetsemalt abstraktsema suunas kaldumine, mille vaheastmeks on algse, loodusliku 

kohaga võrreldes muud ruumilised (konkreetsed) objektid, on ootuspärane konteksti ja 

tähenduse laienemise tee. Ma ei ole seda süstemaatiliseks malliks võtnud põhjusel, et olen 

seostanud selle metafoorse polüseemiaga (samas metafoorse ülekande süstemaatilisusele 

on samuti tähelepanu juhitud). Mõnegi kohasõna puhul on EKSS-i piltlikkus ka tähistatud: 

näiteks ookean 2 KOGUS_OBJ_VORM piltl '(millegi mõõtmatult suure ja avara kohta)', nt 

puulatvade ookean. Sarnaseid näiteid on üldiselt palju: nt riit on tüüpiliselt 'küttepuude 

virn', aga ka 'muu virn' (alltähendus eristatud semikooloniga), nt riit õlut (Tarmo Tedre 

kasutuses). Koos asesõnaga terve tähistavad (algselt suuremõõtmelise referendiga seostuvad) 

fraasid kõik üht ja sama: 'suurt kogust' (terve riit/mägi/ookean X-i jne) – vahemärkusena 

olgu öeldud, et EKSS-is pole sellele terve juures osutatud, kuigi nimetatud fraasid on 

mujal (ülakomades) seletatud. Algselt väikse referendiga või millegi väikse osaga (vt ka 

järgnev osa MATERJAL/AINE) seostuvad nimisõnad tähistavad vastavalt 'väikest kogust' (nt 

tera tõtt, hirmuhigi pisar, pisar (alkoholi)). 

Apresjan (1974, vt ptk 2.2.4) on KOGUSE välja toonud tähenduspaarina 'sadamine, sademed' 

– 'suur hulk või kogus' (rahe, valing); ja 'vool, voog' – 'suur hulk või kogus' (laviin, 

voog, vn reka), mille mina paaristaksin kujul NÄHTUS–KOGUS või ka KOHT–KOGUS (aga 

metafoorina); 

▪ MATERJAL/AINE – nt toidu(aine)sõnad (tee_H2 – 'jook' ja 'tass teed'). On ka muud laadi 

näiteid, nt tilk_E2, tilgake(ne), mis algselt tähistavad aine osa. 


MATERJAL/AINE–KOGUS 

▪ materjal/aine esindab oma tüüpilist kogust 

▪ materjal/aine (nt toit) esindab oma tüüpilist portsjonit 

▪ kogus on materjali/aine tüüpilise osa suurus 

Näited: tee_H2, tilgake(ne), tilk_E2 (3 sõna, 4 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud alltähendusena (tee_H2), aga ka põhitähendusena 

(tilgake(ne), tilk_E2). 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall TEGEVUS–KOGUS, vt 7.1: KOGUST võidakse "mõõta" ka 

tegevusesõna kaudu (tegu (leiba)); 

158

▪ OMADUS – KOGUST võidakse "mõõta" OMADUSE, nt konkreetse entiteedi raskuse, hulga, 

kiiruse jm kaudu. 


OMADUS–KOGUS 

▪ kogus on X-i omadusega / omab X-i 

▪ kogus on omaduse tüüpiline ühik või mõõt 

▪ omadus esindab oma tüüpilist kogust või ühikut 

Näited: taak_E1, taakam, tempo, tihedus, tilk (5 sõna, 6 tähenduspaari) 

Kokkuvõtteks. Tüüpiliselt väljendatakse KOGUST analüütilise täis-lõpuga liitsõna abil 

(EKSS-is märksõnana: peekritäis, vagonetitäis, jalatäis jt). Peale selle võib KOGUSE 

tõlgendus esilduda lihtstruktuuriga nimisõna polüseemiana sõnades, mis algselt tähistavad 

ESET, KOHTA, MATERJALI/AINET, ka TEGEVUST. Üldisemalt: KOGUSE mõõduks on anum 

(ESE, KOHT) või selle sisu (MATERJAL/AINE, OMADUS, TEGEVUS). KOGUS on millegi mõõt, 

näitab kui palju midagi on. Mida mõõdetakse, seda näitab partitiivivormis laiend. Generatiivse 

leksikoni teoorias on KOGUST üldiselt tõlgendatud semantiliselt olulise MOODUSTAJA- 

SUHTENA – samuti nagu OSA-või GRP-suhet (vt ptk 5.2.2), mis iseenesest viitab metonüümsele 

seosele. Samas tuleb KOGUSE-tõlgendus esile ka abstraktsemalt, mitte nii otse algse 

referendiga seotult, kohati lausa süstemaatiline näiva metafoorina (puulatvade ookean, tera 

tõtt). 

Valimi täiesti monoseemsete sõnade hulgas on kaks anumasõna (tann 'tõrs', termos). Ei saa 

öelda, et nendega KOGUSE-tõlgendust pole võimalik edasi anda: tann 'tannitäis' õunu või 

termos 'termosetäis' kohvi Viimane näide on Internetis esindatud. Ka monoseemsete kohasõnade 

(KOHT_HOONE) puhul on KOGUSE-tõlgendus hõlpsasti kujutletav: taru (mesilasi). 51 

KOGUSEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

ESE–KOGUS, 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (KOGUS), 

MATERJAL/AINE–KOGUS, 

TEGEVUS–KOGUS, 

OMADUS–KOGUS. 

7.13. MUUD INIMESEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks (metafoorsetele) esemesõnadele võivad KOGUSE tõlgendust väljendada nimisõnad, 

mille LIIGISUHTEKS tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ OMADUS – isikuomaduste sõnade puhul on väga levinud tähistada sama sõnaga ka selle 

omadusega isikut (INIMEST). Valimis on OMADUSEGA ühendatud ka üks algselt NÄHTUSENA 

määratletu (tenor), üks SEISUND (terror, nt (Interneti-näide) terror tapab Jeruusalemmas), 

samuti üks MATERJAL/AINE (tatt), kui seda pidada metonüümseks ülekandeks, vrd 'ninast 

erituv lima', ka 'sülg' (tatt 1, MAT/AINE) ja 'nolk, tattnina' (tatt 2, IN_OMADUS). INIMESE 

kõrval on OMADUS nime andnud ka LOOMALE, tähistades iseloomuliku tunnuse kaudu 

näiteks lindude klassi (tiivaline, tiivuline), vt ka (154). 

OMADUSEST lähtuv tähendusülekanne on väga levinud, vt muid näiteid (153) ja (154): 

51 

Mesilasi pidanu kommentaar oli siiski kahtlev: mesilaste kindla korraldusega tervikkogum on pere (mitte 

taru). 

159

(153) bass 1 NÄHTUS_FÜÜS madal meeshääl mahe bass 

bass 2 IN_OM] bassihäälega inimene kuulus bass 

anne 1 PSÜHH_OM andekus, võimekus, talent tal on ärimehe annet 

anne 2 IN_OM silmapaistvalt andekas inimene kirjanduses on vähe säravaid andeid 

geenius 1 IN_OM harukordselt andekas inimene, suurvaim 

geenius 2 PSÜHH_OM geniaalsus 

(154) iludus 1 IN_OM ilus inimene (hrl naine), kaunitar 

|| LOOM_OM (looma, taime, eseme vm kohta) 

iludus 2 OMADUS ilu, kaunidus, veetlus 

OMADUSEKS saab pidada ka isiku tiitlit (ESITUS_TIITEL), mis siiski on loendis esitatud omaette 

mallina ESITUS_TIITEL–INIMENE, vt ptk 8.2. 


OMADUS–INIMENE (LOOM) 

▪ isik või loom on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus on isiku või looma iseloomulik tunnus 

Näited: taevaline, taevane, tagurlus, talent_H1, tarm, tatt, teismeline, tenor, terror, 

tige, tiivaline, tiivuline, tilluke(ne) (13 sõna, 14 tähenduspaari) 

Leksikograafiliselt on vaheldust käsitletud nii põhi- (taevaline, tenor) kui ka alltähendusena 

(tarm, tige); 

▪ KEEL, täpsemalt OMADUS_KEEL – tuletab rahvanimesid, rahvuse esindajaid. KEEL seostub 

INIMESEGA ligikaudu samal viisil kui OMADUS (mall OMADUS–INIMENE) – iseloomuliku 

tunnuse (ehk MOODUSTAJASUHTE) kaudu. Olen malli eraldi välja toonud, kuivõrd see on 

selgelt spetsiifiline, hõlmates ainult INIMEST ja tema keelt (rahvust). 


INIMENE–OMADUS_KEEL 

▪ isik on X-i omadusega, isik omab X-i 

▪ omadus esindab isikut 

Näited: tai, telugu, tigrai (3 sõna, 3 tähenduspaari) (EKSS-is esitatud homonüümina) 

Mall INIMENE–OMADUS_KEEL põrkub ühelt poolt eesti keele sõnamoodustusega: eesti 

keeles tuletatakse rahva- ja isikunimesid tüüpiliselt lane-liite abil, s.t rahvanimed on 

enamasti omaette sõnad: Ameerika > ameeriklane, Eesti > eestlane, Udmurtia > udmurt. 

Sarnased on ainult need, millel omastav ja nimetav kokku langevad: Tai > tai, Mari > mari 

jt – need põrkuvad aga homonüümide morfosüntaksist lähtuva esitusega EKSS-is, mistõttu 

pole nad sõnaraamatus samuti kokku saanud, vaid on esitatud eri artiklina (vt ptk 3.1.3, 

näited (52)-(53)). See tähendab, et eesti keeles on süstemaatilise polüseemia malli 

INIMENE–OMADUS_KEEL leksikograafiliselt keeruline välja tuua, hoolimata et see teatava 

mentaalse, metonüümiale toetuva alusmallina töötab. Võimalikke polüseemiakandidaate 

on siiski eesti keeleski mitmeid: eskimo, esperanto, komi, maia, malagassi, maoori, merja, 

mokša, nanai, setu jt. Mõnel juhul on tarvitusel mõlemad, nii tüvisõna kui ka tuletis: nt 

tai_H1 'tailane' – tailane; mari_E2, pl marid 'soome-ugri rahvas' – marilane. 

Mõnel üksikul juhul on mall INIMENE–OMADUS_KEEL esitatud ka polüseemiana: vene_H2 1 

('vene keel', nt kõneldi venet, õpin venet) ja vene_H2 2 ('venelane', nt ristikoerad on 

venedele vaenlased). Aga seda kasutust on EKSS-is peetud kõnekeelseks. Samasugust 

lühenemist on märgata ka pärisnime Venemaa puhul: Leedu ei kaasa Venet juurdlusse 

(Internet, ERR uudised). (Aja)kirjandusest leiab samuti polüseemse INIMESE-kasutuse näiteid: 

nt malaid on moslemid .. (Postimees), somaal (Hanzelka ja Zikmundi raamat "Aafri- 

160

ka"). Ühenduses kohanimega Georgia on Ain Kaalep 2005. aastal Päevalehes maininud Ott 

Kursi kasutatud rahvanime georgid, millest sobivamaks on ta pidanud siiski georglasi. 

Harvaesineva või kõnekeelse nimisõnakasutusena on omaette artiklina välja toodud ka 

mõned elliptilised keelenimed, nt eesti, rootsi või saksa (kõneles sulaselget eestit, Ruhnu 

saarel võib jälle rootsit kuulda, kõneles saksat); 

▪ ESITUS – süstemaatiline mall INIMENE/LOOM–KUJUTIS, vt 7.9; 

▪ TEGEVUS_AGENT – süstemaatiline mall TEGEVUS_AGENT–OMADUS, vt 7.1; 

▪ KOHT – süstemaatiline mall KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE, vt 7.2; 

▪ ASUTUS – süstemaatilised mallid INIMENE–ASUTUS, vt 7.15, ja KOHT/ASUTUS/HOONE– 

GRP_INIMENE, vt 7.2; 

▪ TAIM, nt tatikas. Siin on ilmselt tegemist leksikaalse ellipsiga (vrd tatt < tattnina), millele 

on liitunud tuletusliide -kas, mistõttu võiks sedagi seostada malliga OMADUS–INIMENE 

(oleks seal tati sünonüüm). Tüve kaudu on tati tähendusega seotud ka seen tatikas; 

▪ KEHAOSA – kordagi ei tulnud valimis ette väga tuntud ja tüüpiline metonüümne tähendusvaheldus 

KEHAOSA–INIMENE, mille lisan süstemaatilise polüseemia malliks muude näidete 

põhjal: vrd EKSS-is on esitatud INIMESE-tõlgendused nina 2, pea 4 ja 5, suu 5, keel 6 jt – 

vrd suured ninad murdsid päid, kroonitud pea, mitu suud toita, kurjad keeled rääkisid jt. 

Vt ka näidet (155). Valimis esines küll KEHAOSA-sõnu (tagumik, tald, talje), mis aga 

leksikograafilises esituses seostusid kõik malliga KEHAOSA–ESE (vt ptk 6.6). Kuid võib ka 

leida niisuguse kasutuse: Tagumik ('INIMENE oma tagumiku kaudu') tunnistab Haapsalu 

peatänava remondi läbikukkunuks (Eesti Päevaleht). KEHAOSA-tõlgendus on seotud inimest 

iseloomustava tegevuse või omadusega (s.t MOODUSTAJASUHTEGA), esindades tüüpilist 

OSA–TERVIKU metonüümiat. 

(155) käsi 2 INIMENE piltl isik, kes midagi teeb hoolitsev, lahke käsi, vajab kõva kätt 

kael 4 INIMENE (liitsõna järelosana) märgib inimest või looma ihnuskael, kenuskael 


KEHAOSA–INIMENE 

▪ isik on kehaosa olulise omadusega 

▪ kehaosa esindab isikut kehaosa tüüpilise/olulise tunnuse kaudu (tegevus, omadus) 

Näited: (valimis 0) + nina, pea, suu, keel jt 

Kokkuvõtteks. INIMESE tõlgendus võib metonüümsena (ja süstemaatiliselt) esilduda nimisõnades, 

mis tähistavad eri tüüpi OMADUST, sh TEGEVUST ja KUJUTIST. INIMEST esindab ka 

KOHT ning ASUTUS. Tüüpiline on (omaduse või tegevuse kaudu esilduv) vaheldus KEHAOSA 

näol. 

INIMESEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

OMADUS–INIMENE, 

INIMENE– OMADUS_KEEL, 


INIMENE/LOOM–ESITUS_KUJUTIS, 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE, 

INIMENE–ASUTUS, 

ABSTR/KONKR–ASUTUS, 

KEHAOSA–INIMENE. 

161

7.14. MUUD VALLAGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad VALLA tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUHTEKS 

tähenduspaaris on määratletud (vt esialgset loendit Tabel 12 ptk 5.5): 

▪ ASUTUS – nt teater, teenindus. Lähtuvalt EKSS-i esitusest, kus teatri esimene põhitähendus 

on ASUTUS ja VALD järgneb sellele (enne kui muud), olen esialgu ühendanud paariks 

ASUTUSE ja VALLA ('kunstiliik'). Loomulikumaks (ja tüüpilisemaks) olen pidanud VALLA 

seost selles asutuses viljeldava/toimuva TEGEVUSEGA/SÜNDMUSEGA, arvestades süstemaatilise 

malli TEGEVUS–VALD küllalt rohket esindatust (vt ptk 7.1). Teeninduse puhul on 

tõlgendus 'teenindamine' märgendatud esialgu VALLAKS, mille analüüsi käigus olen muutnud 

TEGEVUSEKS – sellisena liitub see polüseemiapaar süstemaatilise malliga KOHT/ASU- 

TUS/HOONE–TEGEVUS (vt ptk 7.1); 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall TEGEVUS–VALD (vt ptk 7.1); 

▪ ABSTR/KONKR – valdkonna nimetus võib kattuda abstraktsema või konkreetsema entiteediga, 

millega valdkond kokku puutub, näiteks oma uurimisobjektiga, nt tektoonika on 

nii 'maakoore ehitus' (ABSTR/KONKR) kui ka seda uuriv 'geoloogia haru' (VALD). Tehnika on 

nii 'oskuste kogum' (ABSTR/KONKR) kui ka 'vastav rakendusteadus' (VALD), sarnased on 

taktika ja tantrism. Pigem ehk analoogiaga on seletatav tasand 2 – 'tase, järk' (ABSTR- 

/KONKR) ja alltähendus 'valdkond, aspekt' (VALD), viimast kasutust toetab ka süntaktiline 

(adjektiivitäiendiga) konstruktsioon (poliitiline tasand). 


ABSTR/KONKR–VALD 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on valdkonna iseloomulik tunnus, oluline osa 

▪ valda ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine tegevus 

Näited: taksonoomia, taktika, tantrism, teenindus, tehnika, tektoonika (6 sõna, 8 



▪ KOHT – nt taevas, tander, terra incognita. Nende nimisõnade puhul ei ole tegemist süstemaatilise 

polüseemiaga, vaid analoogiaga (või metafooriga): taevas esineb lisaks 'maailmaruumi 

osale' ka ülekantud tähenduses 'tegevusvaldkonna kohta', enamasti fraasina, nt 

juriidiline, poliitiline taevas; samamoodi tander: nii 'lahingupaik' kui ülekantuna ka 'tegevusväli'; 

terra incognita on 'tundmatu koha' ülekandena 'tundmatu valdkond'; 

▪ MATERJAL/AINE – süstemaatiline mall MATERJAL/AINE–VALD (vt ptk 7.7). Materjalisõna 

võib valdkonnale nime anda üsna samamoodi nagu ESE (vt ptk 6.14) või TEGEVUS (vt ptk 

7.1). 

Kokkuvõtteks. Üsna loomulikult, s.t süstemaatiliselt ja produktiivselt toimiva mehhanismi 

toel võib VALD nime saada paljudelt komponentidelt, mis temaga seotud on: nii ESEMELT, 

(selle) MATERJALILT/AINELT, aga enamasti TEGEVUSELT (millega omakorda seostub KOHT- 

/ASUTUS/HOONE). Tõsi, nii mõnigi tõlgendus võib esialgu sõnaraamatusse sattuda kõnekeelsena 

(nt tekstiil 2 VALD kõnek 'tekstiilikunst'). Teistest rohkem esildub, nagu juba 

öeldud, TEGEVUS. 

VALLAGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

162

ESE–VALD, 

TEGEVUS–VALD (vrd ka KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS), 

ABSTR/KONKR–VALD, 

MATERJAL/AINE–VALD. 

7.15. MUUD ASUTUSEGA SEOTUD TÄHENDUSVAHELDUSED 

Lisaks esemesõnadele võivad ASUTUSE tõlgendust väljendada nimisõnad, mille LIIGISUH- 


▪ INIMENE, täpsemalt GRP_INIMENE – süstemaatiline mall KOHT/ASUTUS/HOONE–GRPINI- 

MENE (vt ptk 7.2) nt tiib. ASUTUS koosneb INIMESTEST (MOODUSTAJASUHE), nii on nende 

tõlgenduste vaheline kattumine väga loomulik. Asutust võibki tõlgendada kui isikute 

rühma, kes seal töötavad (koguminimena) (GRP_INIMENE). 

Omaette allrühma moodustab süstemaatiline mall INIMENE–ASUTUS, nt tarbija, tarnija, 

tegija, tellija. Üksikisiku tõlgendust soodustab tuletise vorm: ennekõike inimesesõnu 

moodustav ja-tegijanimi, mis aga tüves väljendatud TEGEVUSE kaudu kandub väga produktiivselt 

tähistama ka ASUTUST, mis toimib kui INIMENE. Seda tähenduspaari võiks polüseemia 

seisukohalt iseloomustada ka kui rööphüponüümset polüseemiat (tähistades 

kummagi AGENT_TEGEVUSENA vmt). Kuna vaheldus on niivõrd produktiivne, siis esitasin 

ta omaette mallina. 


INIMENE–ASUTUS 

▪ isikut ja asutust seob ühine tegevus 

▪ isik ja asutus on sarnase tegevuse agendid 

▪ asutus (rühm inimesi) toimib nagu üksikisik 

Näited: tarbija, tarnija, tegija, tellija (4 sõna, 4 tähenduspaari) + ehitaja, vedaja, organ 

jt 

▪ ABSTR/KONKR – valimis üksainuke sõna: telegraaf. Ühendatud (koos ESEMEGA) süstemaatilise 

malliga ABSTR/KONKR–ASUTUS (vt ptk 6.15); 

▪ KOHT/HOONE – süstemaatiline mall ASUTUS–KOHT/HOONE (vt ptk 7.2); 

▪ TEGEVUS – süstemaatiline mall KOHT/HOONE/ASUTUS–TEGEVUS (vt ptk 7.1); 

Kokkuvõtteks. ASUTUST on teoorias näiteks toodud kui tüüpilist mitmese osutusega, s.t 

kompleksse olemusega semantilist tüüpi. Seda kinnitab ka valimis esile tulnud süstemaatiline 

polüseemia. ASUTUS, nagu teisedki sisult "avaramad" tüübid, nagu TEGEVUS, VALD, ka 

KOHT/HOONE/ASUTUS, koondavad enda ümber kimbu olulisi osalisi, kes võivad ühiselt 

jagada asutusesõna polüseemiat. Näiteks INIMENE, ka GRP_INIMENE, ESE ja/või abstraktsem 

süsteem (ühendatud tüübiks ABSTR/KONKR), KOHT/HOONE ja TEGEVUS. Teistest rohkem 

esildub TEGEVUS (kokku 11 tähenduspaari). 

ASUTUSEGA süstemaatiliselt seotud mallid (vt mallide loendit Lisa 1): 

ABSTR/KONKR–ASUTUS, 

ASUTUS–KOHT/HOONE, 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE, 

INIMENE–ASUTUS, 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS. 

163

7.16. KUIDAS ISELOOMUSTADA TEISTE SEMANTILISTE TÜÜPIDE 

POLÜSEEMIAT 

Teiste semantiliste tüüpide süstemaatiline polüseemia on (veidi) vähema ulatusega kui 

esemesõna polüseemia. Teisi sõnarühmi pole päris samaväärselt, s.t läbivalt analüüsitud, 

siiski võib nende kohta üht-teist võrdlevalt öelda, toetudes siia peatükki (ptk 7) koondatud 

süstemaatilise polüseemia ESEME teiste paarilistega seonduvatele lühikokkuvõtetele. (Vt ka 

mallide loendit Lisa 1.) 

ESEMEGA võrreldes suuruselt järgmise polüseemiakimbu (kokku 10 süstemaatilist malli) 

koondab enda ümber OMADUS – entiteedi sisu ja iseloom, piltlikult nagu anuma sisu, mis 

võimaldab sama sõnaga väljendada ka anumat ennast, olgu selleks siis ESE, KOHT, INIMENE 

(või LOOM), SEISUND, NÄHTUS, TEGEVUS (sh KÕNETEGU) või KOGUS, aga kindlasti ka muud 

entiteedid, mis siinses valimis on võib-olla ühe nimisõnaga esindatud. Teistest oluliselt 

hõlpsamini osaleb OMADUS tähendusvahelduses NÄHTUSEGA, ESEMEGA ja INIMESEGA. 

OMADUSEGA seotud süstemaatilisus paistab läbi ka morfosüntaksis: nimisõnal võib olla 

mitu sõnaliigitähist (subst–adj) või on lisatud grammatilise kasutusinfona "adjektiivselt" 

või (adjektiivile) "substantiivselt". 

Suure polüseemiakimbu (kokku 9 süstemaatilist malli) hõlmab TEGEVUS, mis kõige hõlpsamini 

osaleb tähendusvahelduses OMADUSE, ESEME ja TEO/KÕNETEOGA, samuti ABSTR- 

/KONKR entiteediga ja SEISUNDIGA. Peale nende veel SÜNDMUSE, KOHA ja/või ASUTUSE- 

/HOONEGA, VALLA ja KOGUSEGA. Eri sõnades saavad need komponendid eri koosluses 

kokku. 

INIMESE tõlgendus võib esilduda 7 süstemaatilise mallina, eeskätt nimisõnades, mis tähistavad 

OMADUST ja sellele osaliselt lähedast ESITUST, samuti TEGEVUSE_AGENTI ja KOHTA 

ning ASUTUST. Tüüpiline on ka OSA–TERVIK vaheldus KEHAOSA näol. 

Küllalt rikkaliku valikut haarab MATERJALI/AINE tõlgendus, võides esilduda 6 mallina nimisõnades, 

mis tähistavad ESET, TAIME, OMADUST, KOGUST ja VALDA. 

Paindlik on ka KOGUS, mida eesti keeles tüüpiliselt väljendatakse analüütilise täis-järelosaga 

liitsõna abil (peekritäis), mis aga võib 5 mallina esilduda lihtstruktuuriga nimisõna 

polüseemiana sõnades, mis algselt tähistavad ESET, KOHTA, MATERJALI/AINET, ka TEGE- 

VUST. Üldisemalt: KOGUSE mõõduks on anum (ESE, KOHT) või selle sisu (MATERJAL/AINE, 

OMADUS, TEGEVUS). Generatiivse leksikoni teoorias on KOGUST üldiselt tõlgendatud 

semantiliselt olulise MOODUSTAJASUHTENA – samuti nagu OSA-või GRP-suhet (vt ptk 5.2.2), 

mis iseenesest viitab metonüümsele seosele. 

Samavõrra paindlik (5 süstemaatilist malli) on KOHT, mis esildub eelkõige asutusesõnades 

(ASUTUS), mille polüseemia hõlmab sageli kõiki tahke: peale ASUTUSE ja KOHA ka INIMESI 

(GRP_IN), kes seal tegutsevad, samuti seal viljeldavat TEGEVUST. Eri sõnades saavad need 

komponendid eri koosluses kokku. Peale selle võib KOHALE nime anda TAIM (GRP_TAIM), 

mis teataval alal kasvab, samuti paigale (ruumile) iseloomulik OMADUS. 

Abstraktseid sõnu esindab seisundisõnade rühm, kus SEISUNDI metonüümne tõlgendus tuleneb 

enamasti TEGEVUSEST, muid metonüümseid võimalusi on üsna piiratult (kokku siiski 

ka 5 malli): nt ESEMEST (selle funktsioonist) või OMADUSEST, millest ta "koosneb" või 

üldistatumalt, ABSTR/KONKR entiteedist (mis põhimõtteliselt hõlmab ju ka ESET). Enamasti 

tähistab SEISUND mentaalset, mitte füüsilist seisundit, või vähemalt on psühholoogiline 

olek kohe (süstemaatiliselt) käeulatuses. 

164

TAIME tõlgendus seostub süstemaatiliselt (4 mallina) ennekõike MATERJALI/AINE ja 

TOIDUGA, aga ka KOHAGA; üldistatult (KONKR_ENTITEEDINA) ka KUJUTISEGA. Muud polüseemiajuhtumid 

(LOOM, INIMENE, PSÜHH_NÄHTUS, SEISUND) on metafoorset laadi või 

esindavad analoogiat. 

VALD võib (4 mallina) nime saada mitmelt komponendilt, mis temaga seotud on: nii ESE- 

MELT, (selle) MATERJALILT/AINELT, aga enamasti TEGEVUSELT (millega omakorda seostub 

KOHT/ASUTUS/HOONE). Tõsi, nii mõnigi tõlgendus võib esialgu sõnaraamatusse sattuda 

kõnekeelsena (nt tekstiil 2 VALD kõnek 'tekstiilikunst'). 

ASUTUS (sh ühendatult ka KOHT/ASUTUS/HOONE), nagu teisedki sisult "avaramad" tüübid, 

nagu TEGEVUS, VALD, KOHT jt, koondab (3 mallina) enda ümber kimbu olulisi osalisi, kes 

võivad ühiselt jagada asutusesõna polüseemiat. Teistest rohkem esildub TEGEVUS (kokku 

11 tähenduspaari), peale selle INIMENE ja ESE (ühendatud tüübiks ABSTR/KONKR), KOHT- 

/HOONE ja TEGEVUS. 

165

8. NIMISÕNA SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA: JÄRELDUSI 

Peatükis tehakse valimi põhjal kokkuvõte süstemaatilise polüseemia mallidest eesti keeles 

(8.1), eraldi on toodud välja mallid, mis valimis välja ei tulnud (8.2). Peale selle käsitletakse 

järgmisi süstemaatilise polüseemia analüüsimisel esile kerkinud nähtusi: polüseemia 

liike (8.3 ja 8.4), ellipsit (8.5), süstemaatilise polüseemia pragmaatikat (8.6), konstruktsioonitähendusi 

(8.7), täiesti monoseemseid sõnu (8.8), sõnade (reeglipäraseid) uusi tähendusi 

(8.9), leksikaalset tõke (8.10), tähendusvahelduse ulatust (8.11), kvaalisuhete ja süstemaatilise 

polüseemia vahekorda (8.12), asja- ja ainesõnu (8.13). Viimaks on välja pakutud 

süstemaatiliselt polüseemse sõnatähenduse leksikograafilise esituse üldised põhimõtted (nn 

leksikograafiline profiil) eesti keele leksikaalsemantilises andmebaasis (8.14). 

8.1. SÜSTEMAATILISE POLÜSEEMIA MALLIDE LOEND 

Eesti keele süstemaatilise polüseemia kuldstandard ehk sagedamate mallide loend on esitatud 

siinse töö lisana (vt Lisa 1). Valimi analüüsi põhjal kogunes loendisse kokku üle 40 

malli. 

Loend võtab kokku kõik peatükkides 6 ja 7 süstemaatilise polüseemia malliks määratletud 

nimisõnatähenduste paarid, sisaldades kahel viisil kogutud malle. Esiteks esemesõna polüseemiast 

(tähenduspaaridest) lähtunud mallid, kus üks LIIGISUHE on alati ESE (kokku 13) – 

kas paarina ESE–X või X–ESE: 

▪ ESE–X (8 malli): ESE_ANUM–TOIT (SISU); ESE–ESITUS_KUJUTIS; ESE–KOGUS; ESE–KOHT; 

ESE–OMADUS (NÄHTUS–ESE); ESE–SEISUND → ABSTR/KONKR–SEISUND; ESE–SISU/INFO; ESE– 

VALD; 

▪ X–ESE (5 malli): TEGEVUS–ESE; ABSTR/KONKR–ESE; KEHAOSA–ESE; KONKR_ENTITEET– 

ESITUS_KUJUTIS; MATERJAL/AINE–ESE. 

Teiseks sisaldab loend malle, mille tuvastasin ESEME paarilisega seonduvaid tähendusvaheldusi 

analüüsides (nt ESE–TOIT > TOIT–SÜNDMUS). 

Kaks esialgsest tähenduspaaride loendist võetud paari – ESE–INIMENE ja ESE–TAIM – ei 

sisaldanud polüseemiat, mida määratleda (metonüümseks) süstemaatiliseks polüseemiaks. 

Need on tabelis siiski kirjas, aga esinemissagedusega 0. Põhjendusi vt ptk 6.13 (ESE– 

INIMENE) – eriti mis puudutab pärisnimesid; ptk 6.8 (ESE–TAIM). 

Iga mall võib omakorda hõlmata mõlema suunaga malle – olenevalt sõnatähenduste 

leksikograafilisest esitusest (nt on ühes mallis koos nii ESE–TEGEVUS kui ka TEGEVUS–ESE). 

Nii mõnigi algne tähenduspaar on analüüsi käigus ühendatud mõne teise sarnase paariga 

või astme võrra üldistatud (nt mall ABSTR/KONKR–VALD hõlmab ka malli ESE–VALD) – 

võimalik, et tegeliku andmebaasi töö juurde asudes on neid siiski otstarbekas kitsamas 

määratluses kirjeldada. 

Kas 40 süstemaatilise polüseemia malli on vähe või palju Kui vaadata inglise keele andmeid, 

siis võib tunduda, et vähe: vrd CoreLexi andmebaasis (Buitelaar 1998b) on 126 malli 

(kimpu) ja Petersi (2004: 151–166) kuldstandardis on kokku 138 malli (vt ptk 3.6.1). Kui 

aga vaadata leksikograafilise ühisprojekti SIMPLE vaimus kodeeritud leksikone, siis 

näiteks soome leksikonis on Salmisuo (2000) välja toonud üksnes 16 süstemaatilise polü- 

166

seemia malli (vt ptk 3.6.2 Tabel 5). Veelgi vähem on malle hollandi keele andmebaasis 

(Vliet 2007), kus sõnastikusüsteem hõlmab üksnes 11 regulaarset tähendusvaheldust (vt 

ptk 3.6.3 Tabel 6). Suuri erinevusi nähtuse puhul, mida üldiselt on peetud universaalseks, 

saab osaliselt seletada paaride tuvastamise meetodiga: automaatne WordNeti analüüs 

(Corelexis, kuldstandardis) on "tootnud" hulganisti liiaseid ja ligilähedaselt korduvaid 

paare, käsitsi eristamine (SIMPLE-is) on aeganõudvam, aga täpsem. SIMPLE-i projekti 

tuleks pidada katseprojektiks või prototüübiks, kuivõrd ühegi osalenud keele puhul pole 

kogu keelt hõlmavat leksikoni koostatud. Hollandi sõnastikusüsteemis on kaasatud 

arvatavasti kõige tüüpilisemad tähendusvaheldused, kusjuures loendit saab kindlasti 

edaspidi täiendada (nagu sõnastikusüsteemile kohane). Seega ütleksin kokkuvõtteks, et 

eesti mallide arv on sellisena üsna paras lähtealus mis tahes jätkutööks. 

Kui eesti mallid (vt Lisa 1) järjestada esinemissageduse pingereana, siis on ülekaalukalt 

esikohal nimisõna TEGEVUSE tõlgendusega seonduvad mallid (vt Tabel 13 – varjundatud 

halliga). Kümnest sagedamast paarist on TEGEVUS esindatud koguni 7 mallis (kokku üle 

120 juhtumi, eri paaride sagedus ulatub 26-st 9-ni). Esikümnesse mahuvad ka ESE ja OMA- 

DUS: vrd mallid NÄHTUS–OMADUS (16 juhtumit), ESE–OMADUS (15 juhtumit) ja OMADUS– 

INIMENE (LOOM) (14 juhtumit). 

Nimisõnatähendustes torkab silma ka SEISUNDI küllalt kõrge osalus mallides, vrd TEGE- 

VUS–SEISUND (13 juhtumit), ABSTR/KONKR–SEISUND (8 juhtumit), ka OMADUS–SEISUND (5 

juhtumit). Palju on ka tüüpi ABSTR/KONKR, aga kuna see on oluliselt üldisem tüüp kui 

teised (hõlmab muuhulgas mõnes mallis ka ESET jt), siis seda ma sagedamana esile ei too. 

Muud LIIGISUHTED tulevad süstemaatilise polüseemia loendi sagedustipus esile vähem. 

Tabel 13. Sagedamad süstemaatilise polüseemia mallid (EKSS-valimi põhjal) 

Mall (süstemaatilise polüseemia tähenduspaar) 

Kokku 

TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (SISU/INFO) 26 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR 21 

TEGEVUS_AGENT–OMADUS 21 

TEGEVUS–ESE 20 

NÄHTUS–OMADUS 16 

ESE–OMADUS 15 

OMADUS–INIMENE (LOOM) 14 

TEGEVUS–SEISUND 13 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) 11 

TEGEVUS–VALD 9 

ABSTR/KONKR–SEISUND 8 

ABSTR/KONKR–VALD 8 

ABSTR/KONKR–ASUTUS 7 

MATERJAL/AINE–ESE 7 

ABSTR/KONKR–ESE 6 

OMADUS–KOGUS 6 

167

TAIM–TOIT 6 

ESE–KOHT 5 

ESE–VALD 5 

KEHAOSA–ESE 5 

OMADUS–KÕNETEGU 5 

OMADUS–SEISUND 5 

TEGEVUS–SÜNDMUS 5 

Pärast põgusat tagasipilku esialgsele tähenduspaaride loendile (vt Tabel 12 ptk 5.5) 

torkavad silma vaid üksikud paarid, mis sel, ESEME (ja ta paariliste) kaudu vaadeldud viisil, 

on võinud loendist välja jääda, võides samuti kuuluda süstemaatilise polüseemia loendisse, 

kui neid lähemalt uurida. Olen koostanud valiku (vt Tabel 14), kus loetlen paare, mille taga 

veel võiks haista süstemaatilisi malle. Teatavat süstemaatilisust paistab välja ka metafoorsetes 

või analoogiale toetuvates polüseemiapaarides. (Vrd Buitelaar (1998a, 1998b) on 

CoreLexi andmebaasis hõlmanud ka metafoorseid suhteid – kuivõrd need lihtsalt koorusid 

nõnda automaatsel analüüsil välja.) 

Tabel 14. Valik kandidaate (süstemaatilise polüseemia loendi juurde) 

Mall Näide Kokku 

OMADUS–PSÜHH_OMADUS taluvus, tegija, teokus 8 

INIMENE–LOOM taltunu, tigedik 7 

(MOODUSTAJASUHE:) 

KOHT–OSA_KOHT 

tare, territoorium 5 

TOIT–KOGUS terake(ne), tee_H2 4 

TAIM–ÕIS takjas, tael 3 

NÄHTUS–KOGUS tiba, tibake(ne) 2 

8.2. MALLID, MIDA VALIMIS EI OLE 

Sellise meetodiga – mahuka sõnaraamatu juhusliku valimi põhjal korduvaid paare otsides – 

ei ole esile tulnud mitmed tuntud metonüümsed mallid. Olen nad küll esitanud (kirjanduse 

põhjal) süstemaatiliste mallide kuldstandardis koos näidetega väljaspool valimit, aga et 

uurimuse piire mitte ähmastada, olen nad siin peatükis eraldi välja toonud (loendis, vt Lisa 

1, on malli järel viide siinsele peatükile). Mõned mallid esinevad küll ka valimis, aga kuna 

nad ei sattunud esemesõna (ja tema paarilise) analüüsis välja tulema, siis on nad samuti 

siin. Seega ei esinda valim, umbes 25-ndik kogu keelest (resp. sõnaraamatust), kogu süstemaatilise 

polüseemia varamut. 

▪ KEHAOSA–INIMENE – mall ei tulnud valimis kordagi ette, aga kuna tegemist on väga 

tuntud, universaalse ja tüüpilise metonüümse tähendusvaheldusega, siis on seda muude 

näidete põhjal (nina, pea, suu, keel) käsitletud muude INIMESEGA seotud süstemaatilise 

168

polüseemia mallide juures (vt ptk 7.13). Valimis esines küll KEHAOSA-sõnu (tagumik, tald, 

talje), mis aga seostusid kõik malliga KEHAOSA–ESE (vt ptk 6.6); 

▪ LOOM/TAIM–LIIK – valimis esindas seda tähendusvaheldust 3 sõna (ja 3 tähenduspaari): 

teesklane, terjer, tigu. Polüseemia väljendab suhet teatava rühma, kogunime (LIIK), ja selle 

üksikesindaja (TAIM/LOOM) vahel: terjer on 'koeratõug' ja 'seda tõugu koer', tigu on 

'limune' ja 'klass selliseid limuseid'. Kvaalistruktuuri mõttes on tegemist MOODUSTAJA- 

SUHTEGA. Taime- ja loomanimede esitus EKSS-i mikrostruktuuris hõlmab mitut esitusviisi, 

vt (156): märksõna on ainsuses, kui keeles funktsioneerib ka üksikesindaja (nt tigu), sel 

juhul on kogunime tõlgendusele üldjuhul lisatud grammatiline kasutusinfo (pl), aga mitte 

nt tõunimena, vt terjer. Hulk liiginimesid esineb üksnes (mitmusliku) liiginimena (nt 

iguaanlased – ainsuslik iguaan puudub EKSS-is hoopis, ehkki teame tuntud näidendit ja 

filmi "Iguaani öö"), aga paljude puhul on ära näidatud ka (harvaesinev) ainsuslik vorm (nt 

konlane). Suhe LOOM/TAIM–LIIK jääb eksplitsiitselt välja toomata, kui ta jääb polüseemiast 

väljapoole (vrd konn ja konlane). 

(156) tigu LOOM limune; LIIK pl zool klass selliseid limuseid karbid ja teod, söödavad teod 

terjer LIIK teat koeratõug; LOOM seda tõugu koer Šoti terjer 

iguaanlased LIIK pl zool sugukond sisalikke 

konlane, konlased LIIK pl zool sugukond kahepaikseid 

konn 1 LOOM kahepaikne 

Oma liigilt on mall LOOM/TAIM–LIIK tüüpiline taksonoomiline polüseemia (ehk Cruse 

mõistes lineaarne polüseemia), milles on nähtud mõnel määral süstemaatilisust ja mida 

seetõttu on iseloomustatud metonüümiaseosena (Blank 2003, ka Cruse 2004: 111). Üldiselt 

pole ma (metonüümseid) taksonoomilisi suhteid loendisse võtnud põhjusel, et nad esindavad 

harilikult sama LIIGISUHET, nt taba_H1 kui 'tabalukk' ja (laiemalt) 'lukk' – mõlemad 

ESE, või tegelane kui 'isik' ja (kitsamalt) 'tüüp, sell' – mõlemad INIMENE. Aga siinjuhul, kui 

LIIGISUHE on leksikograafilises esituses erinev, olen kirjeldanud seda omaette mallina. 

Põhimõtteliselt võiks ka siin tähistada liiginime looma/taime rühmana (nt GRP_LOOM), aga 

kuna teoorias on eriliselt rõhutatud sõnaraamatuesituse olulisust (ka eesti keele tesauruses 

on määratlus LIIK), siis hoian ka mina sellest kinni. Cruse (2004: 111) on rääkinud juhtumitest, 

kus ülemmõiste kannab (süstemaatiliselt) kaht, üla- ja allmõiste sisu. Näiteks kui 

mõne loomasõna puhul on sookategooria markeeritud ainult ühepoolselt, emase esindaja 

osas (koera puhul eesti keeles hatt, lita, koeralita, litakoer 'emane koer'), siis ülemmõiste 

täidab (süstemaatiliselt) koer, samas möönab ta ise, et võib esineda ka vastupidist: tüüpilisem 

allkategooria hakkab esindama ülemmõistet. 


LOOM/TAIM–LIIK 

▪ loom või taim on liigi tüüpiline üksikesindaja 

▪ liik on looma või taime looma omadusega 

▪ üksikesindaja kuulub (sama nimega) kogumisse 

Näited: teesklane, terjer, tigu (3 sõna, 3 tähenduspaari) 


▪ LOOM–TOIT – huvitaval kombel ei tulnud see mall valimis kordagi ette, samas näiteid on 

EKSS-is küllaga: lammas, kalkun, kilu, vt eespool näide (83), samuti haug, kala, kana, siig 

jpt. SIMPLE-i soome leksikonis on see suhe nimisõnatähenduste hulgas üsna eesotsas (vt 

ptk 3.6.2 Tabel 5), aga see johtub spetsiaalsest sõnavalikust. 

Kas valimis olevaid LOOMI ei sööda Süüakse kindlasti – sest maailma eri nurkades tarvitatakse 

toiduks igasuguseid loomi ja linde –, aga kuna neid meil ei ela, siis söögisõna 

169

kasutust pole (taapir, taimen). Paljud loomad-linnud saavad elada ka meil, ilma et neid 

söödaks (tikutaja, teder). Tõunime söögisõnana üldiselt ei kasutata (terjer, kõnek taksi_ 

H2), pigem ikka rahvalikumat, ülataseme üldnime, vrd *praetud terjer ja (Interneti-näide) 

Koplis on Hiina söögikoht, kus müügil praetud koera neerud. Söögisõnana ei esine ka 

lastekeelne loomasõna (*sõime utut, vrd sõime lammast – valimis tiisu). 

EKSS-is on LOOMI, keda harilikult süüakse ka meil, aga kus TOIT pole välja toodud (jänes) 

või on see olemas implitsiitselt, näitelausena, vt tigu (156) – söödavad teod, ka angerjas, 

hani, nutria jt. Nende puhul võiks (andmebaasi) lisada ka malli LOOM–TOIT. 

Enamasti esineb loomasõna tõlgendus TOIT liitsõnana järelosaga -liha, vahel rööbiti polüseemse 

vormiga (lambaliha), haruldasematel juhtumitel üksnes liitsõnana (vaala-, känguruliha 

jt). Mõnikord võiks eeldada ka polüseemiat, aga on (juhuslikult) üksnes liitsõna 

(sealiha, talleliha – vrd peidetud tall (menüüst) või pärast liturgiat söödi praetud siga 

(Postimees)). Tänapäeva keelekasutus on EKSS-is kirjeldatuga võrreldes mõnevõrra 

muutunud, kuivõrd võõraid olusid ja kombeid tuntakse nii isikliku reisikogemuse kui ka 

rahvustoite pakkuvate restoranide menüüde põhjal, samuti on palju näiteid ajakirjanduses, 

nt 

.. tuleb reisida New Orleansi, kus .. võib oma supist leida vähkide, austrite või krabide kõrval 

ka konnakoibi, alligaatoriliha, oravat, nutriat, opossumit, parti või jänest. (Eesti Naine 1, 

2004) 

praetud gorilla (dokfilm, ETV) 

maitsti ilvest (B. Pilvre, Eesti Ekspress) 

.. Barbara pubis pakutud krokodilli, põhjapõtra, känguru ning ees ootab jaanalind. 

(Lihahimuliste paradiis Rannus, Õhtuleht 2001) 

Mida te täna sööte, kas madu Jah, madu. (film "2046") 

.. rohutirtsud olid õlle kõrvale justkui loodud; täidetud mardikad (Eesti Ekspress) 


LOOM–TOIT 

▪ loomast saadakse/tehakse teatav toit, sageli kasvatatakse looma sel otstarbel 

Näited: (valimis 0) + lammas, kalkun, kilu, haug, kala jt 


▪ LOOM–MATERJAL/AINE (NAHK) – ka see loomasõna mall ei tulnud valimis kordagi ette, 

samas näiteid EKSS-is leidub, enamasti karuslooma puhul: jänes (alltähendus 'jänese- või 

küülikunahk karusnahana'), kotik (põhitähendus 'selle looma karusnahk', nt kotikust krae), 

naarits, nugis, nutria, orav, saarmas, soobel, suslik (nt suslikust jakk), tšintšilja, tuhkur. 

Mõni sõna esineb üksnes (loomast saadud) materjali/aine sõnana (merluška 'kuni neljanädalase 

lambatalle karusnahk', ka mutoon). Mitmele on lisatud märgend kõnekeelne (orav, 

suslik). 

Sageli esineb loomasõna tõlgendus MATERJAL/AINE (NAHK) liitsõnana järelosaga -nahk, 

vahel rööbiti polüseemse vormiga (jänesenahk), haruldasematel juhtumitel üksnes liitsõnana 

(kala-, krokodilli-, leopardi-, muti-, pesukarunahk jt). Nii mõnigi kord võiks eeldada ka 

tavapärast polüseemiat, mis aga (juhuslikult) puudub (kopranahk, kährikunahk – vrd 

koprast/kährikust müts). Kirjapandust võib lisaks kalanahast kleidile (Postimeees, Eesti 

Päevaleht – aga siiski veel mitte kalast kleit) ja jaanalinnunahast pihikule, vööle (Postimees 

– *jaanalinnust vöö) ka polüseemiale värvikat lisa leida: 

170

Vanaproua teeb kassidest mütse (pealkiri, Eesti Päevaleht 2008, loos räägitakse Austraalia 

ettevõtlikust daamist) 


LOOM–MATERJAL/AINE (NAHK) 

▪ loomast saadakse/tehakse teatav materjal (millegi valmistamiseks), sageli 

kasvatatakse looma sel otstarbel 

Näited: (valimis 0) + jänes, kotik, orav, soobel, tšintšilja jt 


▪ ESE_ANUM–TOIT – mall sarnaneb suuresti teosesõnade malliga ESE–SISU/INFO (vt ptk 

6.10). Valimis "päris õigeid" näiteid polnud, kõige lähemana esindab metonüümset vaheldust 

tasku: ühelt poolt teatava eesmärgiga 'kotikest (riietusesemel, tarbeesemete v raha 

kandmiseks)' (tasku 1, ESE), teisalt seda, mis selle kotikese sees on / võiks olla / ei ole 

(alltähendus || '(raha kohta)', SISU). Vaheldus toetub MOODUSTAJASUHTELE ('on/asub/toimib 

X-is'). Valimi "kõige harilikumad" anumasõnad on taldrik ja tass, mis EKSS-i esituses 

seda vaheldust ei esinda, aga kasutusnäiteid võib leida mujalt küll: tass TOIT loksus üle 

ääre, vt näide (18), võta järgmine taldrik TOIT ja söö ja ahheta, et oi kui maitsev. Täiesti 

monoseemne sõna on termos, millele võiks aga konstrueerida samalaadse näite: termos 

loksus üle ääre. 

Väljaspool valimit leiab selliseid anumasõnu palju: katel, teekann, pudel – nt annad sa 

titele rinda või pudelit 'pudelist piima' või poiss on hakanud pudeli poole piiluma ('alkoholipudel, 

selle sisuks olev alkohoolne jook') jt. Või K. A. Hindrey näide: .. või tahab 

härra minuga teha keskmise karahvini ('karahvinitäis viina', TOIT). Liitsõna teekruus seletuses 

on vaheldus ka eksplitsiitselt sõnastatud: 'teekruus veega v. tee joomiseks', nt pani 

teekruusi ohtrasti suhkrut. 

Toiduga seotud anumasõnade puhul on kolmiksuhe ESE_ANUM–TOIT–KOGUS üsna tüüpiline: 

ühes tähenduses osutatakse füüsilisele objektile ('anum'), teises ainele, mida see 

objekt sisaldab ('vedelik selles anumas'), kolmandas kogusele, mida see objekt mahub 

sisaldama, mis on määratud selle objekti kuju ja suurusega ('anumatäis'), vt näide (129). 

Seda regulaarset suhet on kirjeldanud Apresjan (vt ptk 2.2.4 – vt ka sealjuures toodud 

näiteid (16)–(18)). Mallist ESE_ANUM–TOIT ongi juttu ka ühenduses malliga ESE–KOGUS (vt 

ptk 6.12). 


ESE_ANUM–TOIT 

▪ ese on nii füüsiline objekt (anum) kui ka tema sisu (toit) 

▪ toitu esindab anum, mille sisu ta on 

Näited: tasku (1 sõna, 1 tähenduspaar) + katel, teekann, pudel jt 

▪ TAIM–ÕIS (LILL) – vaheldus 'taim' – 'selle õis' on välja toodud Apresjanil (vt ptk 2.2.4). 

Eesti keeles on see ka esindatud, aga paremini väljaspool valimit: nt tulp, roos, vt näidet 

(20). SIMPLE-i soome leksikonis on see mall samuti esindatud (vt ptk 3.6.2 Tabel 5). 

Valimis sobitub malliga takjas ('rohttaim' ja 'selle õisik'), mis ongi ära toodud süstemaatilise 

polüseemia kandidaadina ptk 8.1 Tabel 14. Vaheldust toetab MOODUSTAJASUHE: õis on 

taime (kasutatav) OSA. 


TAIM–ÕIS (LILL) 

▪ taimest saadakse teatav (kasutatav) osa, sageli kasvatatakse taime sel otstarbel 

▪ õis (lill) on taime iseloomulik osa (tunnus) 

171

Näited: takjas (1 sõna, 1 tähenduspaar) + tulp, roos jt 

▪ ESE–MÕÕT → ESE–OMADUS – vaheldus 'mõõtühik' – 'mõõteinstrument' (meeter, arssin 

'arssinapuu', kraad 'kraadiklaas') on välja toodud Apresjanil (vt ptk 2.2.4). Eesti keeles on 

see samuti esindatud, nt kraad, meeter, vt näidet (119), aga valimis ei ilmnenud. 

Omaette süstemaatilise polüseemia malli ma sellele vaheldusele siiski ei loo, vaid ühendan 

ta üldisema malliga ESE–OMADUS (vt ptk 6.4). 

▪ ESITUS_TIITEL–INIMENE – vaheldus 'tiitel' – 'isik, kes seda kannab' (parun) on välja toodud 

Apresjanil (vt ptk 2.2.4), samuti Ilsonil (1990), kes toob nimisõnade tiitlisõnade vahelduse 

välja lisaks tüüpilisele regulaarsele verbivaheldusele (transitiivne-intransitiivne, nt bake 

'küpsetama, küpsema' jts verbid, vrd he baked a cake 'ta küpsetas koogi' – these apples 

bake well 'õunad küpsevad hästi'). Eesti keeles nt professor, leedi, major, doktor, vt näited 

(157), monsenjöör, naabob ('haldur' ja 'tiitel'), neegus, nõunik, pan jt. Vaheldus toetub 

MOODUSTAJASUHTELE ('isik on X-i omadusega / isik omab X-i'). Üks ja sama nimisõna 

tähistab nii tiitlit, aukraadi, aunimetust kui ka selle tiitli kandjat. Sageli on nendel sõnadel 

täpsustus 'ka tiitlina/kõnetlussõnana' vms (157), mis viitab võimalusele kasutada otsesel 

pöördumisel ainult tiitlit INIMESE tõlgenduses (ilma järgneva nimeta). Alati ei ole tähendusülekanne 

eksplitsiitselt esitatud, aga esile tuleb ta siiski, vt (158). Ilson (1990) on kinnitanud, 

et mida tavalisem aukraad, seda hõlpsamini kannab ta mõlemat tähendust. (Vrd Zipf 

(1949): mida sagedam sõna, seda rohkem tähendusi.) 

(157) leedi ESITUS_TIITEL kõrgaadlisse kuuluva naise tiitel Inglismaal || INIMENE (daami kohta, ka 

kõnetlussõnana). Keegi noor leedi. Leedid ja džentelmenid! 

major ESITUS_TIITEL ohvitseriauaste; INIMENE selles auastmes ohvitser 

doktor 1 ESITUS_TIITEL (kõrgeim) teaduslik kraad; INIMENE selle kraadiga isik (ka tiitlina) 

doktor 2 kõnek ESITUS_TIITEL (eriti tiitlina:) arst 

(158) parun ESITUS_TIITEL üks (alam)aadli tiitleid parun Stackelberg; parunite INIMENE seltskond, 

Liivimaal võimutsesid saksa parunid INIMENE 


ESITUS_TIITEL–INIMENE 


▪ tiitel esindab isikut 

Näited: (valimis 0) + leedi, major, doktor jt 

8.3. METAFOORSE JA METONÜÜMSE POLÜSEEMIA VAHEKORRAST 

Tavalisemad diakroonilise tähendusmuutuse tõukemehhanismid on kujundlikud tähenduse 

laiendused – metafoor ja metonüümia. Polüseemiat on (kognitiivses lingvistikas) peetud 

motiveerituks, mitte suvaliseks, s.t iga uus tähendus on seostatav vähemalt ühe eelnenud 

tähendusega metafoori või metonüümia kaudu. Generatiivse leksikoni teooria (jt generatiivsed 

teooriad) on hõlmanud eeelkõige metonüümsete tähendusülekannete ennustatavust: 

kui on tegemist (nimi)sõnaga, mis kuulub süstemaatilise polüseemia mallis osalevasse 

leksikaalsesse rühma, siis võib vajaduse kerkides ja konteksti sobides teatav uus tähendus 

realiseeruda – mis muidugi seob uue tähenduse ikkagi eelnenud tähendusega (sel juhul siis 

metonüümia kaudu). 

172

Metafoorne polüseemia on üldiselt olnud tuntuim polüseemialiik. Selle aluseks sünkroonilises 

kasutuses on enamikul juhtudel metafoor – rohkem või vähem esilduv SARNASUS 

kahe (erineva) mõiste vahel, mis kuuluvad erinevatesse, teineteisest kaugetesse valdkondadesse. 

Mõisteid ühendab (omamoodi süstemaatiliselt) taju- või funktsionaalne analoogia 

või mõni muu ühine aspekt, teatav ühtviisi toimiv suhete süsteem – metafoor on teatav uus 

ja huvitav vaatenurk. Metafoori sisu on 'ülekanne' (kr meta 'ümber, järel, koos' + pherein 

'kandma'). Tüüpilist metafoorset laiendust (diakroonilist muutust) "juhivad" teatavad 

reeglid: tähendused laienevad konkreetsemalt abstraktsemale, sh ruumiliselt ajalisele: nt 

(valimis) tee_H1 3 alltähendus || '(pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta)', nt mõnikümmend 

kilomeetrit teed, paari tunni tee kaugusel. Vrd ladina brevis tähendus on laienenud 

samuti niimoodi: 'lühike (ruumis)' > 'lühike (ajas)' (Blank 2003), esinedes sõnaraamatutes 

sünkrooniliselt kõrvu polüseemiana. ("Ladina-eesti sõnaraamatus" on sel kokku 

6 tähendust, sh nimisõna 'lühike silp'.) 

Apresjan (vt ptk 2.2.4) on välja toonud hulga regulaarseid tähenduspaaride tüüpe, sh neid, 

mis põhinevad semantilisel analoogial või metafooril, näiteks: 

'sadamine, sademed' – 'suur hulk või kogus' (rahe, valing); 

'vool, voog' – 'suur hulk või kogus' (laviin, voog, vn reka) 

EKSS-is esindavad seda tüüpi loodusnähtusesõnad sedasama tähendusvaheldust: saju ja 

tuisu, vt (159)-(160), puhul annavad analoogiaks alust tähenduskomponendid, mille Apresjan 

on sõnastanud sellisena: VÄIKESED OSAD, PALJU, LIIGUVAD KIIRESTI. Kaskaadi (161) 

metafooria lähtekomponendid oleksid: ÜHTLANE VOOL, PALJU. (Generatiivse leksikoni 

teooria termineis võiks neile vastata MOODUSTAJASUHE, mis aga sellisel üldistusastmel 

seletab väga vähe.) Kõik tuletatud tähendused realiseeruvad genitiivse konstruktsioonina 

(küsimuste sadu, helide kaskaad). Tähendused, mis "väljuvad" looduse vallast, on märgistatud 

ülekantud tähenduseks (piltl). Vrd inglise (kognitiivses) sõnaraamatus (NODE) on 

shower ja cascade vastavad tõlgendused omavahel seotud tuum- ja alltähenduse suhtega. 

Sarnasus, nagu paljud muud keelenähtused, on astmeline nähtus: Blank (2001) on välja 

toonud, et kõige kõrgem sarnasusaste on kontseptuaalne identsus, mis esineb näiteks tautoloogias. 

(159) sadu 1 NÄHTUS_LOODUS sademed 

sadu 2 TEGEVUS/NÄHTUS väikeste esemete rohkearvuline lend tähtede sadu 

sadu 3 SEISUND piltl rohkearvuline toimumine, esinemine küsimuste sadu 

(160) tuisk 1 NÄHTUS_LOODUS sademed 

tuisk 2 TEGEVUS/NÄHTUS millegi rohkearvuline lend sügislehtede tuisk 

(161) kaskaad 1 NÄHTUS_LOODUS astmeline juga 

kaskaad 2 KOGUS piltl suur kogus, tihe järgnev hulk helide, muljete, koosolekute kaskaad 

Leksikograafia seisukohalt keerukamaks on Apresjan (1974) pidanud niisuguseid metafooriliselt 

motiveeritud tähendusi, kus seletus ei peegelda isegi osalist sarnasust põhitähendusega 

võrreldes – need on juhtumid, mis põhinevad semantilisel assimilatsioonil, nt vene 

gromkij golos ('kõva hääl') – gromkij process ('sensatsiooniline kohtuprotsess'). Sellise 

polüseemia esitamiseks on Apresjan, toetudes Lev Štšerba ideele 1958. aastast arvestada 

seletavas sõnaraaamatus "kõigi traditsiooniliste piltlike kasutustega", soovitanud täpsustada 

seletava sõnaraamatu tähenduste esitusviisi. Et oleks võimalik mõista seletuste sarnasust 

ka gromkij-juhtumitel, tuleks iga üksuse otsesele definitsioonile lisada ka semantiliste 

assotsiatsioonide kirjeldus: kui molnija ('äike') assotsiatiivsed tunnusjooned oleksid KIIRUS, 

KIRKUS, siis oleksid seotud-kaetud molnija tähendused lausungites molnija sverknula ('äike 

lõi') ja redkollegija vypustila molniju ('toimetus üllitas ekspressväljaande'). 

173

Valimis esindavad metafoorsed paarid muuhulgas järgmisi kooslusi: ESE–INIMENE (tallukas, 

taraan), ESE–OMADUS (tala, tamm_E2_H1, tapeet), ESE–SISU/INFO (teravik), INIMENE– 

LOOM (tibu, tall_E1), MATERJAL/AINE–OMADUS (taigen, takk, teras, tina), MATERJAL/AINE– 

ESE (tellis) jt. Mitmed paarid esinevad ka süstemaatilise (metonüümse) polüseemia loendis 

(nt MATERJAL/AINE–ESE, ESE–OMADUS). See tähendab, et automaatselt polüseemiasuhet 

määrata ei saa (niiviisi on WordNeti põhjal toiminud CoreLex, aga ta sisaldabki väga palju 

müra). 

On väidetud, et metafoorse tähendusülekande kaudu on tulnud ja tuleb keelde suurem osa 

uusi tähendusi, et polüseemia tüüpiline tekitaja on metafoorne kasutus (H. Õim 2000b, 

Ravin jt 2000: 2), et enamasti on polüseemia mittesüstemaatiline, mida ei saa ette ennustada 

jne. See väide siinse valimi põhjal paika ei pea: metonüümset suhet tähenduste vahel 

on määratletud vähemalt neli korda rohkem kui metafoorset ülekannet. 52 Vanasõnade osas 

on küll Krikmann (1998b) polüseemia põhiallikana nimetanud metafoori, täpsemalt, metafoori 

semantilist mitmetimõistetavust ehk määramatust. 

Metonüümne polüseemia on kaua aega olnud uurijate peahuviorbiidist kõrval. Metonüümia 

on, kui Apresjani (1974) uurimus kõrvale jätta, tõusnud metaforisatsiooni kõrvale 

alles suhteliselt hiljuti, umbes 1990-ndatel (Pustejovsky 1995, Traugott, Dasher 2002 jt). 

Metonüümse polüseemia aluseks sünkroonilises kasutuses on enamikul juhtudel metonüümia 

(sh meronüümia) – ruumiline, ajaline, põhjuslik vm loogiline KÜLGNEVUS ühe 

valdkonna sees, näiteks tüüpiliste või esilduvate elementide koosesinemine või järgnevus 

diskursuses (freimis/kujundskeemis). Metonüümia sisu on 'ümbernimetus, nimevahetus' (kr 

meta 'ümber, järel, koos' + onoma 'nimi'). EKSS-is aitavad metonüümiat tuvastada sõnaseletustes 

esinevad nn selle-fraasid, nt: 'rohttaim' ja 'selle õisik' (takjas), 'riidematerjal' ja 

'sellest tehtud ese' (tekstiil), 'poliitilise partei haru' ja 'inimesed selles harus' (tiib), 'toiming' 

ja 'selle tulemus' (tegu) jt. 

Mõlemad, nii metafoor kui ka metonüümia, kujutavad endast tähenduse (motiveeritud) 

kujundlikku ülekannet/laiendust, aga metonüümi on peetud ebahuvitava(ma)ks, sest ta loob 

ettearvatavaid, liiga "külgnevaid", tegelikke ja lihtsaid, mitte üllatuslikke ja huvitavaid 

uudseid seoseid. 

Metonüümia on väga produktiivne ja loomulikuna näiv tähendusmuutuse põhjustaja. Valimi 

põhjal on selgesti näha, et metonüümset polüseemiat esineb (eesti) keeles palju rohkem 

kui metafoorset, vähemalt nimisõnapolüseemias. Kui metafoorseks polüseemiaks on analüüsi 

käigus määratletud 100 tähendusülekande paari, siis metonüümseks 380 – ligi neli 

korda rohkem. Keele tähendusmuutuste protsessi tähtsamaks mõjutajaks on just metonüümiat, 

mitte metafoori, pidanud ka Traugott, Dasher (2002). Süstemaatilise polüseemia 

malliga olen (esemest ja tema paarilisest lähtuvalt) seostanud 300 tähendusülekande paari. 

Tähenduspaare on valimis kokku 834 – seega on metafoorne umbes iga kaheksas ja metonüümne 

umbes iga teine tähendusülekanne. Süstemaatiliselt polüseemne on jämedalt 

öeldes iga kolmas nimisõna tähendusvaheldus, s.t et metonüümiale toetuvast tähendusmuutusest 

lähtunud polüseemia kvalifitseeritakse süstemaatiliseks polüseemiaks väga 

sageli. 

Cruse (2004) on loetlenud kolm peapõhjust, mis motiveerivad metonüümse suhte kasutamist: 

1) ökonoomia, 2) referendini jõudmise lihtsus (ease of access to referent), 3) külgnevate 

(assotsiatiivsete) suhete äramärkimine. Sellisena mahutuvad nad kõik Zipfi (1949) 

vähima pingutuse printsiibi alla: keelekasutaja on "leiutanud" lihtsaimad abivahendid oma 

52 

Kuna siinse uurimuse autor pole kognitiivse lingvistika asjatundja, siis on võimalik, et seal on metafoorsena 

hõlmatud ka teatav hulk siin metonüümseks määratletud polüseemiast. 

174

teate edasiandmiseks, tagatud on ka teate vastuvõtmine. Keeleliselt aitab metonüümiat 

vormida ellips, nii leksikaalne (vt ptk 8.5) kui ka süntaktiline (vrd kann keeb – 'vesi kannus 

keeb'). 

Blank (2003) on metonüümse polüseemiaga seostanud ka diakrooniliselt rahvataksonoomiale 

toetuvat tähendussuhet. Sellise polüseemia levik on aga tema arvates vähene ja ruumiliselt 

kitsendatud (esinedes näiteks murdealal või diasporaas, ka muus sotsiaalses rühmas), 

nt ld somnium 'unenägu' > 'magama' > hsp sueño 'unenägu' ja 'uni', soñar 'unistama'. 

Metonüümiaga on osaliselt seostatud ka muid polüseemialiike, näiteks rööphüponüümse 

polüseemia üht alaliiki, rahvaetümoloogiale toetuvat tähendusmuutust, samuti taksonoomilise 

polüseemia seda osa, mis toetub leksikaalsele ellipsile (eriti kui tegemist on põhisõnaellipsiga, 

kus allaneelajaks on piiritleja ehk täiendsõna, vt ptk 8.5). Metonüümne polüseemia 

on ka konversiooniline polüseemia. 

8.4. MUUD POLÜSEEMIALIIGID 

Peatüüpide – metafoorse ja metonüümse polüseemia – kõrval on valimis eristatud ka muid 

polüseemia liike, esmajoones rööphüponüümset ja taksonoomilist polüseemiat. Neid pole 

siinse uurimuse tarvis lähemalt uuritud, annan ainult väikese ülevaate. 

Rööphüponüümne polüseemia põhineb teataval sarnasusel ühe ja sama mõistevaldkonna 

sees. Sünkrooniliselt seob tähendusi assotsiatiivne, teataval analoogial põhinev side. Ontoloogiliselt 

kuuluvad sõnatähendused enam-vähem ühele liigitustasandile, kuuludes üldjuhul 

ühe ja sama ülemmõiste juurde, nt: taat 1 'vanamees' ja taat 2 'isa' – mõlemad INI- 

MESE (võrdsed) alltüübid; tald – KEHAOSA, kas inimesel või loomal; tambits – ESE_INSTRU, 

'tampnui' ja 'tampseadis'; tatami – ESE_INSTRU, 'õlgmatt' ja 'maadlusmatt'; tardumus – 

'tardunud olek' (SEISUND_FÜÜS) ja '(vaimsete tegevuste kohta)' (SEISUND_PSÜHH); tabavus 

– OMADUS_KVAL, 'püssi tabavus' ja 'tabavus (korvpallis)' jt. Kokku on rööphüponüümset 

polüseemiat valimis määratletud rohkem kui 150 tähenduspaaris. 

Taksonoomiline polüseemia põhineb samuti teataval sarnasusel ühe ja sama mõistevaldkonna 

sees. Sünkrooniliselt seob tähendusi pigem liigitav, mahult laienev või kitsenev 

taksonoomiline suhe (mitte assotsiatiivne, teatavale analoogiale toetuv side, nagu rööphüponüümses 

polüseemias). Üks, laiem tähendus, on (enam-vähem) teise hüperonüüm 

(kusjuures ühest mõistest võib saada kategooria tüüpiline esindaja), nt: taba_H1 'tabalukk' 

ja (laienenult) 'lukk', vt näidet (114); tabel 'tabel' ja (kitsenenult) 'edetabel'; tainas 'taigen' 

ja (laienenult) 'tainjas mass'; tegelane 'isik' ja (kitsenenult) 'tüüp, sell'; tempel_H2 'pühamu' 

ja (laienenult) 'hoonete kohta, kus paiknevad austusväärsed asutused' jt. Keeleliselt vormilt 

on taksonoomilises polüseemias sageli kaastegev leksikaalne ellips (vt ptk 8.5). Kokku on 

taksonoomilist polüseemiat valimis määratletud 45 tähenduspaaris. 

Konversiooniline polüseemia põhineb vastastikusel, ümberpööratud seosel ühe ja sama 

mõistevaldkonna sees (diskursuse/freimi osaliste vahel). Suhe kujutab endast külgnevuse 

erijuhtu, mida klassifitseeritakse kui metonüümiat. Valimis sedalaadi nimisõnapolüseemiat 

esile ei tulnud, aga väljaspool valimit võiks seda kuigivõrd esindada näiteks laenutus, mis 

kasutuses hõlmab ruumiliselt külgnevaid, aga sisult vastamisi tõlgendusi: nii 'laenutamist' 

kui ka '(välja)üürimist'. Blank (2003) on seda tüüpi polüseemiat illustreerinud ladina 

sõnaga hospes, mis on algselt tähistanud 'võõrustajat', hiljem nihkunud tähistama ka 'küla- 

175

list'. Sünkrooniliselt tähistavad nii prantsuse hôte kui ka itaalia ospite mõlemat, nii 'võõrustajat' 

kui ka 'külalist'. 

Antonüümne polüseemia põhineb kontrastil, vastupidisel (negatiivsel) suhtel. Blank 

(2003) on väitnud selle suhteliselt harvaks, kusjuures sageli kuuluvad tõlgendused eri 

registritesse. Valimist võiks välja tuua tasu, vt näidet (135), kus sõna tähistab nii 'hüvitust, 

vaevatasu, meelehead' (tasu 2) kui ka 'kättemaksu' (tasu 3 < verb tasuma 3 .. || 'kätte maksma' 

või leksikaalse ellipsi toel verbiühendist kätte tasuma). Omamoodi antonüümiat 

väljendab ka tibu 3, mis tähistab hellitavalt (last), aga ka irooniliselt (neidu). 

8.5. ELLIPS 

Polüseemia üheks oluliseks mõjustajaks on ellips – (diakrooniline) fraasi või sõnaosa 

kadumine või väljajätt, vormi lühenemine. Tähenduse, kas siis alltähenduse (kasutusnihke) 

või uue põhitähenduse tekkepõhjusena on ellipsit maininud paljud uurijad, sh nii Ullmann 

(1957) kui ka Apresjan (1974) (vt ptk 2.2.2 ja 2.2.4), Pustejovsky (1995), Blank (2003), 

Peters (2004) jt. Ellipsi esinemist on üldiselt seostatud pigem suulise kui kirjaliku keelega, 

kusjuures ellipsit vältiva seisukohana. S.t kui oletada, et midagi on välja jäetud, oletatakse 

automaatselt, et see miski seal enne oli – mida üldiselt on keeruline kui mitte võimatu tõestada. 

Polüseemia (ja leksikograafia) puhul on olukord veidi teistsugune. Polüseemse lihtsõna 

puhul on sõnaraamatus, täpsemalt, sõnatähenduse seletuses, sageli eksplitsiitselt 

eksponeeritud liitsõna või fraas, mis ühelt poolt on küll sisu seletus, aga mis samas "paljastab" 

ka (vormilise) väljajätu. Näiteks kui kirss 2 on seletatud liitsõna 'kirsipuu' abil, siis 

võimaldab see öelda, et tegemist on leksikaalse ellipsiga: kirsi polüseemia on sündinud liitsõna 

kirsipuu põhisõna väljajätu teel. Sellist – ja leksikograafiliselt niiviisi vormistatud – 

polüseemiat on eesti keeles päris palju. Lähiseosele suulise keelega vihjab märge kõnekeelne, 

mida neil juhtumitel võib samuti sõnaraamatus näha. Nagu siin töös juba mainitud, 

tekivadki uued üldkeele tähendused suulise keele (resp. kõnekeele) kaudu, jõudes seejärel 

enamasti ajakirjanduskeele vahendusel ka üldkeele sõnaraamatusse. 

Polüseemiat sünnitav ellips võib olla nii süntaktiline (grammatiline), lähtudes fraasist, kui 

ka leksikaalne, lähtudes eesti keelele nii omasest liitsõnast. Vastavalt sellele, kumb osa 

(fraasis või liitsõnas) on "allaneelatu" ehk väljajätu rollis, võib rääkida põhisõna- või 

täiendsõna-ellipsist (valimis on ellips niiviisi märgistatud). Liitsõna ja fraasi vahekord 

sõltub sageli õigekirjutuslikust kokkuleppest, samuti (juhuslikust) leksikograafilisest esitusest, 

mistõttu seda eristada pole siin oluline. Blank (2003: 285–287) seobki leksikaalse 

ellipsi eelkõige seda tüüpi semantilise muutusega, mis põhineb üldisel lingvistilisel reeglil, 

aga mitte kontseptuaalsel mudelil. 

Põhisõna-ellips – (liitsõna või fraasi) kogutähendust kannab täiendsõna, kadunud ("alla 

neelatud") on põhisõna. Liitsõnast lähtuvat põhisõna-ellipsit esindavad valimis näiteks: 

tahvel 5 'tahvelmaal'; tang 2 'tangtõbi'; tank 3 'tanksaabas'; teemant 2 'teemantkiri'; tekstiil 

2 'tekstiilikunst', vt (163); tempera 1 'temperavärv', tempera 2 'temperatehnika', tempera 3 

'temperamaal', vt näide (133). Fraasist on (leksikograafilises esituses) lähtunud näiteks: 

teemant 1 (alltähendus) 'teemandist nuga', vt (162), peale selle mitmeid muid. Vormiliselt 

ei säilita ellips täiendsõna genitiivset vm vormi, vaid võtab üheselt nominatiivse kuju: 

176

tekstiil 2 (< 'tekstiilikunst'), teemant 1 (< 'teemandist nuga'). Mõnikord on ellipsile otsesõnu 

osutatud ka sõnaseletuses, vt (164). 

(162) teemant 1 MATERJAL/AINE looduslik mineraal .. teemant ESE_INSTRU 'teemandist nuga' 

(163) tekstiil 1 MATERJAL/AINE .. materjal 

tekstiil 2 kõnek VALD tekstiilikunst; vastav eriala 

(164) jaoskond OSA ASUTUS allüksus 

ASUTUS || kõnek (elliptiliselt politseijaoskonna kohta) politseinik viis mind jaoskonda 

kange 5 OMADUS tugeva mõjuga .. kange kohv .. 

| kõnek TOIT_JOOK (elliptiliselt viina vm vägevama alkohoolse joogi kohta) klaasike 

kangemat 

gramm MÕÕT massiühik 

|| KOGUS TOIT_JOOK kõnek (elliptiliselt alkoholi hulga kohta) tegin väikesed grammid 

Muid näiteid: jooga 'joogatreening'; kraad 5 kõnek 'kraadiklaas'; krõbe 3 (alltähendus) 

kõnek '(elliptiliselt .. alkohoolse joogi kohta)'; kõva 2 kõnek 'kõvakübar'; välk 'välklamp', 

nt fotomees võtku ikka välk 'välklamp' kaasa; teksad/teksased 'teksaspüksid'; maksi 2 

'maksipikkusega rõivas', nt kannab maksit; mini 2 'sellise pikkusega rõivas' jt. Ellips ei 

pruugi tähenduse seletuses alati nähtav olla: ka asesõna selle taga võib peituda ellips (vrd 

maksi 2 ja mini 2). 

Sünkrooniliselt on täiendsõna-ellips üldjuhul seotud metonüümse polüseemiaga, mis LIIGI- 

SUHTELT esindab enamasti entiteedi (põhisõna) OMADUST (tahvel 5 < 'tahvelmaal') või 

MATERJALI/AINET (teemant 1 'teemandist nuga'), esindades ühtlasi ka süstemaatilist polüseemiat 

– mallid vastavalt ESE–OMADUS ja MATERJAL/AINE–ESE. Võib ilmselt öelda, et 

metonüümne tähendusülekanne on võimalik tänu teatavatele sisemistele eeldustele, sellele 

sõnarühmale iseloomulikule kvaalistruktuurile, ja muidugi kontekstile (pragmaatikale), 

kuid et seda soosib keeles olemas olev analüütilisem lingvistiline vorm (liitsõna või fraas). 

Peters (2004: 16) on veendunud, et metonüümia on rohkem ekstra- kui intralingvistiline 

nähtus. 

Sõnaraamatuesituses torkab silma, et sageli saadab täiendsõna-ellipsit märge sellise kasutuse 

kõnekeelsuse kohta, vt näited (163) ja (164), samuti näiteid teksti sees (tähis kõnek on 

varjundatud halliga) (vt ka ptk 8.6). 

Täiendsõna-ellips – (liitsõna või fraasi) kogutähendust kannab põhisõna, kadunud ("alla 

neelatud") on täiendsõna. Liitsõnast lähtuvat täiendsõna-ellipsit esindavad valimis näiteks: 

taat 5 'taevataat'; tahvel 2 'teadetetahvel', sh (alltähendus) 'mälestustahvel', tahvel 4 'pilditahvel'; 

teenindus (alltähendus) 'autoteenindus'; teivas 1 'aiateivas', teivas 2 'hüppeteivas', vt 

näidet (25); tald 2 'sisetald'; takistus 2 'elektritakistus'; temperatuur 2 'kehatemperatuur'; 

teenistus 5 'jumalateenistus'; tibu 3 'pajutibu' jt. Kuna põhisõna on nominatiivis, siis ellipsi 

vorm ei muutu. 

Sünkrooniliselt on põhisõna-ellips seotud pigem rööphüponüümse polüseemiaga, mis esineb 

sama taseme LIIGISUHETE vahel (teivas – 'aiateivas' ja 'hüppeteivas'), samuti taksonoomilise 

polüseemiaga, mis seob ala- ja ülataseme LIIGISUHTEID (teenindus – 'teenuste 

osutamisega tegelev süsteem' ja 'autoteenindus'). 

On sõnu, mille polüseemias esineb nii täiendsõna- kui ka põhisõna-ellipsit, nt tahvel, vt 

eespool näide (99). Keeleökonoomia sallib mõlema poole "allaneelamist": kord võtab 

kogutähenduse kanda järelosa ehk põhisõna (tahvel 2 < 'mälestustahvel'), kord esiosa ehk 

täiendsõna (tahvel 5 < 'tahvel+maal'). 

Leksikograafiliselt ei eristu kumbki: nii täiendsõna- kui ka põhisõna-ellips esinevad nii 

põhitähenduse kui ka alltähendusena. 

177

Leksikaalne ellips on ka üks homonüümia allikaid (165): 

(165) taks_H1 1 ESITUS_MÕÕT tasu-, maksumäär, hind 

taks_H2 LOOM urukoer, taksikoer 

tiir_H1 1 TEGEVUS ringjoone kujuline liikumine 

tiir_H2 LOOM_LIND veelind 

tiir_H3 KOHT lasketiir 

8.6. SÜSTEMAATILISE POLÜSEEMIA PRAGMAATIKAST 

Üks aluseid, mis suhtlussituatsiooni vaos hoiab, on teatavasti (Grice'i) koostööprintsiip. 

Süstemaatilise (metonüümse) polüseemia puhul tõuseb eriti esile koostööprintsiibi üks 

osaline – asjakohasusmaksiim, mis tähendab, et räägitakse (ainult) asjassepuutuvast, tegutsetakse 

ühises kontekstis, hoitakse sama teemat ega vahetata seda suvalisel hetkel. Eespool 

oli juba Krikmanni (2002b) vahendusel välja toodud, kuidas nimisõnade toel – "substantiveeritud 

vormis" .. "lapidaarses "märksõna-stiilis"" – saab kõnelda ja mõtelda kõigest, 

mida muidu võiks pidada omadussõnade või verbide pärusmaaks: väljendada emotsionaalseid 

protsesse, tegevusi, suhtlust ja seisundeid. See tähendab, et nimisõna semantiline 

ulatus ("venivus"), miks mitte öelda ka vägi, on nii võimas, et paindub üsna loomulikult 

väljendama väga paljut, mis situatsiooniga kaasneb. Näilise paindumisvabaduse taga on 

siiski teatavad taustajõud, mis seda suunavad, muuhulgas ka süstemaatilise polüseemia 

mallid. 

Sellest, et tihti saadab sõnaraamatuesituses metonüümset polüseemiat (sh ellipsit) märgend 

kõnekeelne, on eespool juba mitut puhku juttu olnud. Märgendi kõnek kasutamist põhjendab 

kindlasti sõnatähenduste kinnistumise aste: juhuslikumat laadi (ja tihti suulisest pruugist 

pärit) tõlgendused ei kuulu veel tavalisse üldkeele registrisse. Aga samuti viitab 

märgend kõnek pragmaatikale ehk keeleliste tähenduste väljendamisele ja mõistmisele eri 

situatsioonides, sealhulgas spetsiifilisele erialasuhtlusele, kitsendatud erikeelele ehk 

argoole. 

Süstemaatilise polüseemia juhtumid on märgendit kõnek pälvinud silmahakkavalt sageli, vt 

(166)–(170), ellipsi näiteid vt (163) ja (164) (tähis kõnek on varjundatud halliga). Ei oska 

seda muud moodi kommenteerida, kui et paljud üldkeele uued tähendused kipuvad algul 

mõjuma "liiga" kõnekeelsena, kuivõrd nad sünnivad suulises keeles. Ilmselt mõjub üldiselt 

kõnekeelsena ka keeleökonoomiline kalduvus kokkusurutusele ja väljenduse lühidusele, 

"lapidaarsusele". Mitmed juhtumid jäävad ka põhjenduseta, juhuslikeks esinemusteks, eriti, 

kui on näha, et samalaadsed mallid korduvad mujal ilma kõnekeelse märgendita, nt paljud 

LOOM–MATERJAL/AINE (NAHK) juhtumid. 

(166) kraad 1 MÕÕT teat mõõtühik 

kraad 5 ESE_INSTRU kõnek kraadiklaas 

(mall MÕÕT–ESE) 

(167) pudel .. || ka piltl kõnek ESE alkoholipudel, TOIT selle sisuks olev alkohoolne jook poiss on 

hakanud pudeli poole piiluma 

(mall ESE_ANUM–TOIT) 

(168) orav LOOM näriline .. 

|| MATERJAL/AINE (NAHK) kõnek orava nahk karusnahana 

(mall LOOM–MATERJAL/AINE (NAHK)) 

178

(169) armastus 1 OMADUS_PSÜHH/SEISUND sügav kiindumus 

armastus 3 INIMENE_ROLL kõnek armastatu tal on nüüd uus armastus 

(mall OMADUS–INIMENE (LOOM)) 

(170) reket 1 ESE_INSTRU palli löömise vahend 

reket 2 INIMENE kõnek tennisisti kohta 

(mall ESE–INIMENE) 

Internetist (ajakirjandusest) ja kirjandusest võib substantiveeritud stiili (ehk nimisõnapolüseemia) 

kohta hõlpsalt näiteid leida. Kõik nad illustreerivad omal moel ka asjakohasusmaksiimi: 

kõige ökonoomsemal moel öeldakse ära, tuuakse välja kõnealuse asja/inimese- 

/tegevuse kõige olulisem asjaolu/tunnus. Aga tõsi, paljud juhtumid ongi otsese kõne tsitaadid. 

Enamasti on tegemist leksikaliseerumata juhtumitega – s.t üldkeele sõnaraamatus 

neid ei kajastata. Järgnevates näidetes esindatud polüseemia juures olen ära näidanud 

(mitteleksikaliseerunud) tähendusülekande aluseks oleva süstemaatilise polüseemia malli, 

vt (171) (a–g). 

Tilk (näide a) asendab siin 'tilgutusvahendit' (tilguti 3): tilk on tilgutamisvahendiga (ESE) ja 

üldse tilgutamisega (TEGEVUS) vältimatult kaasnev nähtus (mall ESE–OMADUS). Jalg (näide 

b) asendab 'hästi treenitud kehaosa' (OMADUST, mis on kõnealusel spordialal määrava 

tähtsusega). Malli KEHAOSA–OMADUS valimis siiski esile ei tulnud. Ainesõnale omast abstraktsemat, 

OMADUSE-sisu toetab partitiivikonstruktsioon (vrd temas on luuletajat – TEGE- 

VUS_AGENT–OMADUS). Tagumik (näide c) tähistab 'INIMEST, kes autos sõites tunneb 

tänavakonarusi oma tagumikuga' (mall KEHAOSA–INIMENE). Reketi (esireketi) (näide d) 

tähistab 'INIMEST, kes on hetkel parim tennisemängija' (mall ESE–INIMENE, vt näide (170)). 

Valu (näide e) tähistab 'INIMEST, kelle esmatunnus on valutav hammas' (mall OMADUS–INI- 

MENE (LOOM)). Maks (näide f), mis arstisituatsioonis toimib haigusliku SEISUNDINA, valuna 

(OMADUSENA) teatavas KEHAOSAS, on teises, kunstlikus situatsioonis (siin: anekdoodis) 

"sunnitud" tähistama maksa üht muud alltähendust '(loomade elund lihasaadusena)' (TOIT). 

Doping (näide g) illustreerib, kuidas nimisõna hõivab TEGEVUSE/SÜNDMUSE tõlgenduse 

endale, toetudes EESMÄRGISUHTELE, vt ka näide (85). 

(171) (a) Räägib meedik: "Veri kinni – lahased peale – tilk püsti" (Eesti Ekspress 2007) 

(b) Jalgrattasportlane osalemisest MM-võistlustel: "Kui jalga on, siis lähen." 

(c) Tagumik tunnistab Haapsalu peatänava remondi läbikukkunuks (pealkiri, Eesti Päevaleht 

2006) 

(d) Maailma esireket pääses ehmatusega avaringist edasi (pealkiri, Eesti Päevaleht 2008) 

(e) Hambaarst: "Kell neli tuleb valu" 

(f) Patsient: "Doktor, ma tulin teie juurde maksaga". Arst: Pange see sinna külmkappi. 

(anekdoot) 

(g) .. viidi autasustamisele, siis dopingusse 'dopingukontrolli' (Eesti Raadio, Gert Kanteri 

intervjuu) (EESMÄRGISUHE = kontrollima, tarvitama) 

Pragmaatiliselt kitsendatud polüseemia on keeles väga levinud, ta võib olla ka üsna universaalne, 

samuti allub ta reeglipärastele tähendusülekannetele (süstemaatilise polüseemia 

mallidele) – aga üldkeeles ta leksikaliseerunud pole. Vrd Blank (2003: 285–287) ongi ühe 

polüseemia tüübina välja toonud reeglipõhise, mitteleksikaliseerunud polüseemia, mis 

kitsas freimis võib olla laialt käibel ning niiviisi levinud üle kogu maailma (nt TELLITUD 

TOIT–KLIENT). Kõnelejad eelistavad tihti diskursuse tava ja rakendavad sageli just sellega 

seotud mudeleid. Üksikud näited, mis sõnaraamatusse jõuavad, on sageli märgendiga kõnekeelne 

või on nad esitatud näite seletusena (EKSS-is: ülakomades). 

179

8.7. ÜHENDID JA FRAASID (KONSTRUKTSIOONITÄHENDUSED) 

Algses andmebaasis on fraasid lahutatud semantilisteks komponentideks, toetudes EKSS-i 

esitusele, mis pole sedalaadi juhtumeid veel fraseologismiks või ühendverbiks kvalifitseerinud, 

vaid on nende puhul piirdunud nimisõna(ga seostuva) tõlgenduse täpsustamisega 

sõna (ühe) tähenduse juures või näitematerjalis (enamasti siiski viimati mainitud moel). 

(Alltähenduse tüübist, näitelause osa (sõna või fraasi) seletusest oli juttu ptk 3.1.2, vt ka 

näiteid (44)–(48) ning (92)-(93)). Leksikaalsele esitusele julgustab toetuma ka generatiivse 

leksikoni teooria, mis "sunnib" nimisõna semantikast lähtepunkti otsima. Aga komponentide 

eraldi vaatlemist on õigustanud ka mitme püsiühendi uurija seisukoht (vt Muischnek 

(2006: 15), kus on refereeritud Nunbergi, Sagi ja Wasowi (1994), Gibbsi (1990) jt 

seisukohti), mille järgi mõned ühendid ei ole täiesti üheks "sulanud", vaid on omal moel 

säilitanud suure osa oma komponentide iseseisvast tähendusest. 

Mõneti võib tunduda, et ühendite, eriti näidetena (mitte fraseologismidena) esitatud ühendite 

näol tegemist juhtumitega, mis justkui sobiksid illustreerima tüüpilisi süstemaatilise 

polüseemia malle, eriti TEGEVUSEGA seostuvaid. Nagu paljud muudki keelenähtused, nii on 

ka kompositsioonilisus skalaarne tunnus: mõni nimisõna mõnes ühendis on aktiivsem 

sundija kui mõni teine, ühendisse kuuluv nimisõna võib näida mõnel juhtumil iseseisvam 

kui teisel, püsiühend võib varieeruda muul moel. Seegi on uurimuste põhjal ühendite 

semantilise jagunemisega seotud. 

Valimis on näitelause osa (sõna või fraasi) seletust kaalutud süstemaatilise polüseemia 

kandidaadina üksnes juhul, kui ülakomades selgitus käib tõesti ühe sõna kohta, nt talv 

tõlgenduses 'lumi' (MATERJAL/AINE, vt (43)). Muudel juhtudel on ikka nii, et ühendi 

tähendust pole võimalik osade vahel ära jagada: nimisõnal ei õnnestu tähendust üksi kanda, 

nagu leksikaalse polüseemia puhul üldiselt eeldatud. Ühesõnaga, see, et mitmed ühendid 

on esialgses andmebaasis komponentideks lahutatud, ei tähenda, et nad analüüsi käigus 

tagasi tervikuks ei ole saanud. Nii tuleb ka EKSS-i üht eristusviisi – näitelause osa (sõna 

või fraasi) seletust (ülakomades) – paljudel juhtudel pidada pigem kollokatsioonile kui 

süstemaatilisele polüseemiale viitavaks tunnuseks. Sellised kollokatsioonid, millel on oma 

terviklik fraasitähendus, on valimis näiteks: taksot sõitma (isa sõidab taksot TEGEVUS 

'töötab taksojuhina'), teibasse ajama 'surmama, tapma', taskut mööda olema SEISUND 

'(varandusliku seisu kohta)' jt. Küll on nimisõna semantika võinud oluliselt mõjutada verbi 

vm osalise tõlgendust kollokatsioonis. 

Üks ja seesama (või väga lähedane) fraas on üsna tihti esitatud kasutusnäitena mõlema 

osalise artiklis: näiteks ühend taksot sõitma on enam-vähem sarnaselt seletatud nii sõitma 

kui ka takso artiklis, siiski, ühel juhul märksõna alltähendusena (tähendusvarjundina) 

(sõitma), teisel juhul näitelause ülakomades täpsustatud selgitusena (takso) – vt (93). 

Esitusviisi erisusele ei tasu liialt kaalu anda: kuivõrd kollokatsioonidega pole EKSS-i 

tegijad saanud sõnaraamatu koostamise käigus terviklikult tegelda, siis polnud välja töötatud 

ka kollokatsioonide esitusviise – püsiühendite loendeid hakkasid Muischnek ja Kaalep 

(TÜ keeletehnoloogiaprojektide käigus) koostama alles 2000-ndate alguses. Ilmselt ei saa 

midagi erilist järeldada sellest, et verbikesksete ühendite andmebaasis 53 esineb ühend merd 

sõitma, aga mitte taksot sõitma (sub sõitma) Mõlemas fraasis annab (partitiivivormis) 

nimisõna (tugi)verbile tähenduse, lisades sellele nimisõnaga seostuva püsiva tegevuse, töö 

53 

Eesti keele verbikesksete püsiühendite andmebaas, vt http://www.cl.ut.ee/ressursid/pysiyhendid/. 

Andmebaas sisaldab ühend- ja väljendverbe, kollokatsioone, ahelverbe – kokku umbes 13 000 ühendit 

(21.1.2008). 

180

või elukutse tähendusvarjundi (vt vahelduse TEGEVUS–ESE analüüsi ptk 6.1). Mõlemad 

juhtumid on ka EKSS-is (mitmekordselt) esitatud: nii sõitma juures kui ka nimisõna 

artiklis (takso, meri). Mõlemad on nimisõnaartiklis seletatud näitena, vrd sõitis mitu aastat 

merd ('oli meremees', TEGEVUS) (sub meri). Näide mõned inimesed ei talu lennusõitu, merd 

'meresõitu' (TEGEVUS – sub taluma) tõendaks justkui ka komponendi teatavat iseseisvust 

TEGEVUSE-tõlgenduse väljendamisel. Seletamata esineb merd sõitma näitena veel mitmes 

sõnaartiklis (sõitis merd kiprina – sub kipper; oma mehepõlves oli ta merd sõitnud – sub 

mehepõli jt). 

Püsiühendite andmebaasis on sarnaseid, sõitmisviisile või vahendile viitavaid ühendeid 

veel: peamiselt seostuvad need metonüümselt kõik hobusega sõitmisega, nt jalga/nelja- 

/ratsa/sammu sõitma, metafoorse taustaga on jänest sõitma. 

EKSS-is esineb (koos seletusega) ka muid metonüümsel ülekandel põhinevaid fraase, nt 

merd püüdma (poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata – sub püüdma), 

merd sõudma ('sõudepaadiga merel käima, näit. kalastamas' – sub sõudma). Merd püüdma 

on isegi esitatud püsiühendite andmebaasis. Metonüümse tagapõhjaga tähendusülekanne ei 

õigusta nimisõnatähenduse "väljalõikamist" fraasist. 

Valimit analüüsides ilmnes, et selliste fraasiseletustena esinevad kõige sagedamini TEGE- 

VUSE ja SEISUNDI tõlgendused, nt teeb teadust 'tegeleb teadusega', teibasse ajama 'surmama', 

ei võta tilkagi 'ei tarvita alkoholi', tina valama 'ennustama', proovima tiibu 'lendamist', 

tiiru peale tegema 'läbi käima või sõitma', taeva saatma 'surmama, tapma', palja tagumikuga 

'väga vaene', maine teekond 'elu', hobuse tervis 'väga tugev tervis', täie teadmisega 

'endale selgelt aru andes' jt. 

Püsiühendite andmebaasis puuduvad omakorda neist mitmed, nt teibasse ajama, ei võta 

tilkagi, tina valama, tiibu proovima jt. Nagu ka vastupidi: andmebaas sisaldab palju ühendeid, 

mis EKSS-is eksplitsiitselt välja ei ole toodud, nt tina andma, tina maitsma, tina 

saama. Viimased kasutused on esitatud ESEMENA – tina 3 '(nendest metallidest v. Sulamitest 

esemete kohta)', täpsemalt 'püssikuul') –, hõlmates nõnda nii püsiühendi näiteid (sai 

tina rindu) kui ka süstemaatilist polüseemiat MATERJAL/AINE–ESE (vanamehe peale ei 

hakkavat tina ega teras). Tiiva-ühenditest on püsiühendite baasis esindatud tiiba ripsutama, 

tiibu saama jt, mis EKSS-is enamasti samuti olemas, aga mitte alati eksplitsiitselt. 

Kokkuvõtteks tuleb vaid kinnitada, mis on niigi selge: hädavajalik on (lisaks fraseoloogiale) 

eraldi tegelda ka kollokatsioonide leksikograafilise esitusega (suureks abiks on siinjuures 

juba nimetatud TÜ püsiühendite andmebaas, samuti Muischneki (2006) uurimus). 

8.8. TÄIESTI MONOSEEMSED SÕNAD 

Polüseemia seisukohalt näivad täiesti monoseemsed sõnad esialgu kõige ebahuvitavamad. 

Siinse uurimuse seisukohalt on siiski huvitav pärida, kui suletuks võib neid pidada Kas 

neil on varuks tähenduspotentsiaali, millest seni on teataval põhjusel kasutusel üksnes üksainus 

(esimene põhiline) tähendusaspekt Kas need on sõnad, mida eesti õigekeelsussõnaraamatus 

on hakanud saatma märkus "ei tähenda" või (uuemas trükis) "ei soovita 

kasutada tähenduses" – juhul, kui neile kipub uusi tähendusi külge kasvama Kas kalduvust 

tähendusnihkele saab seostada süstemaatilise polüseemiaga Või on need millegi 

poolest mingil põhjusel tõepoolest suletumad kui teised sõnad 

181

Valimis (eesti keeles) on täiesti monoseemseid sõnu väga palju: lihtnimisõnade koguhulgast 

moodustavad sellised sõnad koguni üle poole (57,8%, kokku 487 valimi 843-st). 

Uurigem alustuseks täiesti monoseemsete sõnade semantilist tüüpi – kas mõni LIIGISUHE on 

monoseemsem kui teine Pelk kokkulugemine annab sellised arvud: kõige rohkem on 

esemesõnu (18%, kokku 89, nt teler), teine suur rühm on isikut tähistavad sõnad (17%, 

kokku 84, nt tadžikk) ning päris palju on ka monoseemseid omadusesõnu (10%, kokku 48, 

nt tiirasus). Need numbrid ei ütle suurt midagi, kui neid ei ole mingil moel suhestatud 

polüseemiaga. Oleks hea võrdlusaluseks võtta polüseemia indeks (vt ptk 4.4.2), tuues selle 

välja LIIGISUHTE kaupa, aga kahjuks ei võimalda autori andmestik paindlikult sellist arvutust 

teha (kuivõrd üht liiki sõnaks on nimetatud kõiki sõnu, mille juures see tõlgendus mis 

tahes astmel ette tuleb). Püüan monoseemiat suhestada tähendustega siis pisut teisipidi: kui 

võrdlusaluseks võtta LIIGISUHTE kõik tähendusüksused, siis on monoseemsemate tüüpide 

pingerida selline (vt Tabel 15, varjundatud halliga): kõige monoseemsemad on MATERJALI- 

/AINE- ja LOOMA-tõlgendused (mõlemad 56% – s.t kõigi seda liiki tähendusüksuste kohta 

on monoseemseid 56%), kolmandal kohal on INIMESE-tõlgendused (42%), neljandana TAIM 

(33%). Järgmise, umbes võrdse suhtega rühma (neljandik-viiendik monoseemseid) moodustavad: 

OMADUS (28%), ESE (28%), ASUTUS (24%), VALD (23%), TEGEVUS (22%) ja 

SEISUND (21%). Kõige vähem monoseemsed konkreetsed entiteedid on KOHA-tõlgendused 

(14%). 

Abstraktsed tähendused (ABSTR, sh AEG) pole väga monoseemsed (25%), eriti aga ABSTR- 

/KONKR, kus polüseemsus juba nimetuses välja paistab (7%). Selle üks põhjus on tõenäoliselt 

see, et mitmed abstraktsed tähendused on süstemaatiliselt seotud konkreetsete entiteetidega 

või tuletatud nendest: nt mallid LOOM/TAIM–LIIK (terjer), MATERJAL/AINE–VALD 

(tempera), KOHT_HOONE–ASUTUS (teater). Veidi monoseemsem on ESITUS (34%, sh 

ESITUS_KEEL). 

Tabel 15. Täiesti monoseemsed sõnad: tähendusüksuste jaotumus LIIGISUHTE järgi 

Tähendusüksusi 

kokku 

Täiesti 

monoseemsed 

Kokku % Näide 

71 MATERJAL/AINE 40 56% tamiil, tavott, tinakas 

51 LOOM 17 56% taapir, tarakan, tarvas, tiiger, 

tikutaja 

202 INIMENE 84 42% taadu, tadžikk, tapetu, 

teoreetik, tiisiker 

99 ESITUS 34 34% tariif, telugu_E1 

51 TAIM 17 33% tamarisk, terebint, timut 

42 TOIT 12 29% tarrend, timp, tamarillo 

315 ESE 89 28% tahveldis, teler, termos, tilgats 

173 OMADUS 48 28% tahkus, tiirasus 

51 ABSTR 13 25% tangens, talve 

29 ASUTUS 7 24% tankla, tele 

26 VALD 6 23% taksondus, teoloogia 

182

124 TEGEVUS 27 22% targutus, tamka 

115 SEISUND 24 21% tahmasus, tiinus 

44 KÕNETEGU 9 20% tauning, teatis, telegramm 

96 KOHT 13 14% taiga, tasandik, terramaare 

16 KEHAOSA 2 12,5% teps, tillu 

34 SÜNDMUS 3 9% tentaamen, taksatsioon 

41 ABSTR/KONKR 3 7% tellitu, tagaja 

.. 

Põhiliselt mõjutab polüseemia-monoseemia vahekorda register, millesse sõna kuulub, s.t 

kas tegemist on üld- või erikeele sõnaga. Kui vaadata üht kõige monoseemsemat rühma 

(MATERJAL/AINE), siis on enamik sõnu märgistatud erialamärgendiga, s.t tegemist on terminiga, 

millel soovitatavalt peakski olema üks sisu. Mõni ainesõna on kõnekeelne variant (nt 

tinakas 'piiritus'). Markeerimata, s.t tavalisi üldkeele sõnu on vähe, nt tamiil, tartaan, 

tavott, ternes. Mõnel võiks ilmselt ka valdkonna- vm eristus olla, nt teiinil ('varasemal ajal 

kofeiini kohta', vrd kofeiin keem farm) või tetrüülil ('lõhkeaine'). 

MATERJAL/AINEGA seostub (valimi põhjal) päris mitu süstemaatilise polüseemia malli, 

kõige suurema rühmana on esil esemesõnad, mis on sellest materjalist tehtud (mall MATER- 

JAL/AINE–ESE). Tamiili seletuse järgi on tegemist materjaliga ('tehisjõhv'), millel on kindel 

otstarve ('õnge- või spinningunööriks kasutatav'). Materjalisõna üldises struktuurivalemis 

(vt ptk 5.4) on EESMÄRGISUHE välja toodud. ESEME poolt vaadates "moondub" see nii 

mõnigi kord MOODUSTAJASUHTEKS, eriti kui tõlgendust on sel moel seletatud ('tehtud X- 

ist'). Kas võiks tamiil sobida tähistama ka ESET ennast ('õnge') Vastus oleks, et põhimõtteliselt 

võiks, kuivõrd see on õnge oluline osa (mille roll on mainitud ka õnge seletuses – 

seal küll nöörina). Aga keelekasutuses ta selle asendusena siiski ei realiseeru (*võttis 

tamiili/nööri ja läks kalale), nagu ei realiseeru ka teine oluline osa – konks (*võttis konksu 

ja läks kalale). Küll aga realiseerub selles rollis kolmas oluline osa, mida tähistab samuti 

materjalisõna – ritv (võttis ridva ja läks kalale), mis nõndaviisi on tõkestanud ülejäänud 

osaliste võimalikku tähendusnihet. Ridva enda põhitähendus ei viita mingil viisil õngitsemisele, 

see on lihtsalt 'pikk peenike latt'. Ridva 'õnge'-polüseemia toetub leksikaalsele 

ellipsile (ritv < õngeritv) täidab seda samale metonüümsele polüseemiale toetuvat rolli ilmselgelt 

hõlpsamini. Mis puutub konksu, siis esiteks pole ta määratletud materjalisõnana, 

vaid ainult ESEMENA, kusjuures on ka temal oma spetsiifiline roll põhitähenduse ('kõvera 

otsaga ese millegi haaramiseks', ESE) kõrval, nimelt 'varn' (ESE). 

Tartaan on 'jooksuraja kattematerjal', aga näiteid, kus töötab mall MATERJAL/AINE–ESE (või 

pigem: KOHT, mallina OMADUS–KOHT) ei ole raske leida, vrd (Internetis): 6 jooksurajaga 

tartaan, eile käisin tartaanil, jooksen/lebab tartaanil, istus tartaani äärde maha. Siin võib 

öelda, et tähendusnihe on kinnistumata, aga hõljumisi on ta ometi olemas. 

LOOMA-sõnade puhul on pilt umbes sama: hulk loomi on märgendiga zool (taapir, taimen, 

tikutaja, teder), üks kõnekeelne (taksi_h2), üks lastekeelne (tiisu), üks tähisega paleont 

(tentakulit). LOOMA puhul võiks eeldada malli LOOM–TOIT, samuti malli LOOM–MATERJAL- 

/AINE, mida huvitaval kombel valimis üldse ette ei tulnud (nendest oli juttu ptk 8.2). Põhiliselt 

seostus nende mittepolüseemsus kohaliku reaaliaga. Aga loomasõna osaleb ka mallis 

LOOM–ESITUS_KEEL, tähistades nii looma kui olles kasutusel selle kutsumishäälitsusena 

(nagu tibu või kutsu) – monoseemsete hulgas leidub sõna tiisu, mis seletuse järgi on lihtsalt 

183

'kass', aga kasutuses hõlpsasti ka enamasti korduvana öeldud kutsumissõna (tiisu-tiisu, 

ESITUS_KEEL). 

Esialgu oletasin, et monoseemsete sõnade võimalikke süstemaatilisi tähendusnihkeid saab 

ennustada, kui uurida eeskätt ühe tähendusega sõnade alltähendusi, s.t LIIGISUHTE esimest 

tähendusnihet. Et monoseemsete sõnade alltähenduste pilt ongi võib-olla sõna loomulikuks 

olemuseks peetud mitmese tõlgendatavuse "kõige reetlikum" tunnistaja. Aga kõrvutades 

põhitähenduste ja alltähenduste paare süstemaatiliselt polüseemsete mallide otsingul on 

sugenenud veendumus, mida olen juba eespoolgi maininud, et tähendusvahelduse (loogiline, 

malli järgiv) sisu pole siin sugugi nii oluline kui tähenduse kinnistumise aste – nii 

oleks alltähendus nagu sageduse näitaja (mis alati nõnda ka ei tööta). 

Põgus pilk loomasõnadele ei näita midagi täpsemat: üks ühe tähendusega LOOM (tihane) on 

alltähenduses taksonoomiliselt kitsenenud (tihane '(eeskätt:) rasvatihane)'), toetudes taas 

leksikaalsele ellipsile (tihane < rasvatihane). Teine ühe tähendusega sõna (tall_E1) on 

metafoorse polüseemia toel laienenud INIMESELE. Mingi muu ühe tähendusega sõna alltähendusena 

esineb LOOM kas rööphüponüümselt koos INIMESEGA (taltunu – 'taltunud 

inimene või loom', samamoodi tigedik) või, nagu äsjamainitud tihane, taksonoomilise 

kitsenemisega. Ainsana näitab malli terjer (LOOM/TAIM–LIIK), tähistades 'koeratõugu' ja 

'seda tõugu koera'. See tähendab, et ühe põhitähendusega sõnadel on küll alltähendused, 

millest mõni võib esindada ka süstemaatilist malli, aga midagi üldistavamat siit välja ei 

kooru. 

Ühe tähendusega esemesõnu, millel on alltähendusi, on valimis 17, enamasti on igal sõnal 

1 alltähendus (paaril üksikul ka 2). Kõige harilikum tähendusnihe on esemesõna ülevõtmine 

teise samalaadse eseme jaoks (ESE–ESE), näiteks vastavalt tehnika arengule, nagu 

teljed 'kangaspuude' ja 'kudumismasina' kohta, või tähenduse taksonoomiline kitsenemine 

või laienemine, nagu tatami 'maadlusmati' ja 'õlgmati' kohta. Tähendused on leksikaalsemantiliselt 

seotud rööphüponüümia või taksonoomilise polüseemia suhtega. 

Mitmed esemesõnade alltähendused põhinevad metafoorsel polüseemial, teotsedes samuti 

ühtmoodi, süstemaatilise (ehk reeglipärase) mudeli järgi, tähistades INIMEST või NÄHTUST- 

/SEISUNDIT esemele tunnusliku omaduse (MOODUSTAJASUHTE) kaudu, nagu tala on 'kandetarind' 

ja ülekantult '(midagi kandvat, vägevat)', nt riigivõimu talad, tapeet on 'kate' ja 

'(midagi ühetoonilist)', tallukas 'kalts, räbal' ja '(iseloomutu inimese kohta)' jne. Metafoorne 

polüseemia on sageli genitiivse konstruktsioonina, nagu juba eespool mainitud (ühiskonna 

talad), vahel veidi kunstlikuna näivalt näitelauses üle seletatud (Robert on taraan, läheb 

alati võidu peale välja). 

Mõnd n-ö täiesti monoseemset sõna lähemalt uurides võib siiski visandada võimalikke 

tähendusnihkeid. Näiteks tele on esialgu käibel (kõnekeelseks kirjatuna) ühesainsas tähenduses 

('televisiooniasutus', ASUTUS). Samas televisioon, millest tele ju tuleneb, on polüseemne, 

kahe põhitähendusega sõna, väljendades TEGEVUST ('kujutiste edastamist') ja ASU- 

TUST, kus seda tehakse ('televisiooniasutus') – täpselt nagu kirjeldab ja võimaldab süstemaatiline 

mall KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS), vt ptk 7.1. Peale selle tähistab 

see (TEGEVUSE alltähendusena) kogu kujutiste edastamise süsteemi, liitudes ka teise malliga 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR, vt ptk 7.1. On üsna loomulik, kui tegelikult (või peatselt) 

võiks sama malli tõlgendused korduda ka tele puhul. 

Targutuse (praegu üksnes TEGEVUS) puhul meenuvad kergesti teised samalaadsed ütlemissõnad, 

mille sisestruktuuris on koos TEGEVUS ja KÕNETEGU ehk nii see, mil viisil kui ka 

see, mida öeldakse-kirjutatakse (nagu teade_E1, taotlus või teotus) (mall TEGEVUS–TEGU/- 

KÕNETEGU, vt ptk 7.1). Sellele viitab juba praegu ka targutuse kasutusnäide EKSS-is 

(raamatus oli lehekülgede kaupa targutusi ..). 

184

Kaht täiesti monoseemset anumasõna (tann 'tõrs', termos) saab normaalselt kasutada 

KOGUSE-tõlgenduse jaoks (mall ESE–KOGUS): tann 'tannitäis' õunu või termos 'termosetäis' 

kohvi (Viimane näide on Internetis esindatud.) Sama normaalne on ka malli ESE_ANUM– 

TOIT järgi konstrueeritud termos TOIT loksus üle ääre. Ka monoseemsete kohasõnade 

(KOHT_HOONE) puhul on KOGUSE-tõlgendus hõlpsasti kujutletav: taru (mesilasi). 

Kokkuvõtteks võib öelda, et ei saa väita, et teatav LIIGISUHE (semantiline tüüp) on tõrksam 

uusi tähendusi vastu võtma kui teine – põhiline on ikka üldine kasutuse laienemine ja sagedus: 

kui sõna "murrab välja" termini- või äsja laenatu (või muust kitsendavast) staatusest, 

siis algab tema iseseisev elu mitmekesises universaalsete alusmallide ja keeleliste realiseerumivõimaluste 

maailmas. Kusjuures paljudel juhtudel on ilmnenud, et suhted olemasolevate 

ja võimalike tähenduste vahel kalduvad järgima samu reegleid, mis kehtivad 

olemasolevate tähenduste vahel (nt süstemaatilise polüseemia mallide näol), sestap tuleks – 

vähemalt osaliselt – rääkida sõnade reeglipäraselt loovast kasutusest. 

8.9. SÕNADE (REEGLIPÄRANE) LOOV KASUTUS VS. SOBIMATUD 

TÄHENDUSED 

Uus sõnatähendus võib keelde tulla mitmel viisil: uue sõnana – eesti keeles enamasti liitsõnana 

–, aga ka olemasoleva sõna uue tähendusena – polüseemiana. Kuigi eesti keel on n-ö 

liitsõna-keel, nagu aglutineerivat tüüpi soome keel, kus polüseemiat on suhteliselt vähem 

kui (isoleerivas) inglise ja prantsuse keeles (sellest oli juttu ptk 4.4.1, vt Čermák 2002, 

Koch 2001), siis sageli on siiski ka nii, et iga kord ei looda uue/teise asja tähistamiseks uut 

(liit)sõna, vaid püütakse hakkama saada sama sõna sisu pisut nihutades või tähendust üle 

kandes. Samuti võib juhtuda, et millegipärast ei jääda rahule keeles juba käibiva sõnaga 

(sõnatähendusega), vaid haaratakse selle kõrvale teise sõna n-ö uus sõnatähendus, mis sisu 

poolest võib kattuda olemasolevaga. Miks Otsene mõjutaja on siin muidugi kontaktkultuur, 

nüüdisajal peamiselt ingliskeelne, mida osaliselt tõesti võidakse saamatult vahendada. 

Aga miks uute tähenduste ülevõtmine toimub nõnda sujuvalt ja miks on sellisele keelekasutusele 

raske, peaaegu võimatu vastu seista Keelekorralduse asi, nagu on 1976. aastal 

ilmunud "Keelehäälingus" (lk 740) öelnud Henn Saari, on püüda eristada aegade voolu 

keelde toodud mitmesuguseid muutusi – neid, mis parandavad, ja neid, mis halvendavad 

keele väljendusvõimet, ja neid, mis selle suhtes ükskõiksed –, ja kirjakeelt vastavalt 

suunata. See on minu meelest asja üks pool. Teine pool oleks juhtumile põhjendust otsida. 

Üks loomulik põhjus näibki olevat süstemaatiline polüseemia: kui teisest keelest laenatakse 

üks tähendus, siis on teatavas mõttes samahästi laenatud teisedki – seda juhul, kui sõna 

sobitub süstemaatilise polüseemia malliga. Tähendusi, mis tüüpiliselt süstemaatilise polüseemia 

malli toel kokku (paari, kimpu) kuuluvad, ei ole võimalik ühekaupa tõrjuda. Järgnevas 

vaatlen mõningaid problemaatilisi uusi sõnatähendusi. 

Keelekorraldajatele on nii mõnigi kord tundunud põhjendamatu, et emakeeles käibivale 

sõnale antakse "teise keele eeskujul juurde uus tähendus", nn laentähendus (Erelt jt 2007 

[1997]: 604). Vanema aja, Veski ja Aaviku vaidlusi polüseemia üle olen vahendanud eespool 

(vt ptk 1.2). Õigekeelsussõnaraamatus, mis üldiselt sõnatähendusega ei tegele, on 

alates 1999. a väljaandest (ÕS 1999) hakatud lisaks kirjakuju või väljenduse soovitamisele 

suunama ka tähendust. Esiteks (ÕS 1999) üsna karmis sõnastuses: hoiatusena !HV.SOB 

('harva sobiv') või ei tähenda: ..; hiljem (ÕS 2006) mõnevõrra leebemalt: ei soovita tähenduses: 

.. N-ö vildakate tähenduste üle on arutatud ka seletava sõnaraamatu algusaegadel 

185

(1961. aastal toimunud nõupidamiselt "Missugune peaks olema seletav sõnaraamat" on 

märkmeid teinud Eeva Ahven (2007: 279–280)). 

ÕS-is (1999 ja 2006) on sobimatuks tähenduseks tunnistatud sadakond nimisõnatähendust. 

Oletan, et paljude sobimatute tähenduste taga on peidus universaalne ja loomupärane polüseemia 

tekkimise mehhanism – süstemaatiline polüseemia. See võiks põhjendada nende 

hõlpsat läbilöögivõimet keelekasutajate hulgas. (Nende kõrval leidub muidugi "laenatud" 

metafoorseid tähendusülekandeid – olen lisanud jutumärgid, sest suures osas on noodki 

kognitiivselt universaalsed.) Toon ÕS-ist mõned näited. 

EKSS-is, mis on iseloomult deskriptiivne, mitte normatiivne (nagu ÕS), on omaette sõnatähendusena 

esitatud lõviosa 115-st ÕS-is mittesoovitatud tähendustest. Esitamata on 

üksnes 6 sõnatähendust, mida ÕS on ebasobivaks pidanud: abiturient tähenduses 'kõrgkooliastuja', 

divisjon tähenduses 'osakond, sektor vm allasutus', keham tähenduses 'hoone v 

hooneosa' (EKSS-is puudub märksõna tervenisti), konditsioneer tähenduses '(juukse)- 

palsam', moderaator tähenduses 'väitlusjuht' ja mogul tähenduses 'küngaslaskumine'. Metonüümset 

(ajaliselt külgnevat) suhet tõrjutud tähendusega peegeldab abiturient, kes, olles 

keskkoolilõpetaja, on paljudel juhtudel (automaatselt) kõrgkooliastuja, mida mõjutab mõlemat 

seisundit fikseeriv dokument. Polüseemia liigi mõttes on abituriendi puhul tegemist 

rööphüponüümse polüseemiaga. (Ajaliselt külgneva metonüümse sisu poolest on sarnane 

ka leinamaja, mis EKSS-is esineb mõlemas tähenduses, nii 'surnu koduna' kui ka 'kabelina' 

– ÕS-is on viimane taunitud.) Divisjon esindab tähenduse laienemist (taksonoomilist polüseemiat), 

mis on keeles väga tavaline nähtus. Oluline mõjutaja, mõistagi ka kontaktkeele 

toel, on siin MOODUSTAJASUHE (OSA), mis nihutab end tähistama mis tahes asja osa (eesti 

keeles esialgu veel asutuse või organisatsiooni osa – vrd inglise Collinsi sõnaraamatus on 

sel sõnal koguni 11 (!) erisuguse osa tähendust). Isegi konditsioneeri polüseemia on metonüümne, 

kui mõelda, et tüvi tähistab millegi paremaks muutmist, tingimuste loomist 

millegi edendamiseks. Kas nimisõnaga seotud TEGEVUSELE aitab kaasa seade (konditsioneer 

kui 'kliimaseade', ESE_INSTRU) või aine ('juuksevedelik', MATERJAL/AINE), ei ole oluline. 

Võrreldagu täpselt samasugust kimpu eesti keeles (vt vahustaja, näide (142). Ise küsimus 

on, et konditsioneer ei tundu oma võõruse ja pikkuse tõttu lihtsam kui juuksevedelik. 

Aga miks tükib eesti tuletis keham tähistama HOONET ÕS-i suunatud tähenduses 'organiseeritud 

inimrühm nõupidamiseks, nt komisjon, parlament' tähistab keham üldistatult ASU- 

TUST. Siinses ontoloogias esindab ASUTUS abstraktsemat laadi LIIGISUHET, mis sageli seostub 

selle asutuse tööks vajaliku KOHAGA (HOONEGA). Aga keham ei ole seostatav hoonega, 

kus see asutus töötab, vaid mis tahes hoonega või esemega, nt (Internetist): viinavabriku 

keham, end. pesuköök; purje keham, raudbetoonist / maakividest laotud keham. Siin tungib 

pigem jõuliselt peale tüve keha põhitähendus 'inimese v looma kogu organism', aga eriti 

selle raskesti eristatav, metonüümselt põhjendatud MOODUSTAJASUHTELE toetuv alltähendus: 

'(üldkeeles ka:) selle keskosa, kere'. Kui kehakas võib olla nii INIMENE kui ka ESE 

(kehakas savinõu), siis on raske seda mitte lubada kehami puhul. Üks asjaolu võib ka olla, 

et kehami algselt abstraktsem tähendus otsib tuge (seost) konkreetsema tähenduse poolelt. 

Samuti ei ole tuletusliide -m kuigi läbipaistev (valimis leidub vaid üks sarnane (vahevokaaliga), 

seegi kasutuselt harv: taak\am). 

Muudest, EKSS-is juba esindatud sõnatähendustest, eristuvad rühmana us-tuletised (kokku 

7, sh 6 deverbaali): hüvitus, jaotus, kasvatus, kõnelus, külastus, laenutus + 1 arvsõnatuletis: 

üksus. Deverbaalide jagunemine us- ja is-lõpuga sõnade vahel võib töötada (resp. peab 

töötama) terminoloogias, aga see ei tööta üldkeeles, kus keelekasutajat toetavad teised 

mehhanismid. Kui võib öelda, et kõiki nende us-sõnade mittesoovitatud sõnatähendusi 

seob lubatuga metonüümne tähendusülekanne, siis süstemaatilise polüseemia malliks saab 

186

määrata mõned neist (vt Tabel 16). Eelkõige hüvitus ja jaotus, mis mõlemad väljendavad 

deverbaalile omaselt TEGEVUST, seekõrval ka tegevuse vahendit (ESET) või rohkem või 

vähem abstraktset tulemust (siin: ABSTR/KONKR). Hüvitusega sisult (ESE_RAHA) sarnased 

on tasu, kompensatsioon, ka kate. Jaotusega toimuvat aitab mõista rubritseerima, mis 

'jaotise' tähenduses käibib eesti keeles küll omaette sõnana rubriik, aga mille inglise vaste 

hõlmab mõlemat (rubrification). Süstemaatilise malliga võib seostada ka kasvatuse, mis 

ÕS-i esituses peaks püsima TEGEVUSENA ega mitte nihkuma kasvanduse (KOHA/ASUTUSE) 

toimealale (ÕS-is toodud halb näide on kalakasvatus). 

Teised us-sõnad esindavad oma mittesoovitavate tähendustega muud liiki, näiteks rööphüponüümset 

polüseemiat: kõnelus olgu 'jutuajamine, vestlus', ärgu nihkugu 'läbirääkimistele') 

– mõlemad SÜNDMUS/TEGEVUS; külastus olgu 'külas käik', mis ei laiene teatrile 

(teatrikülastuse asemel soovitatakse teatriskäiku – mõlemad SÜNDMUS/TEGEVUS). Laenutus 

esindab konversioonilist, ümberpööratud polüseemiat, mis kipub ühe sõnaga hõlmama 

ruumiliselt külgnevaid, aga sisult vastamisi tõlgendusi: ÕS-i soovitusel olgu ainult 'laenutamine', 

aga mitte '(kodumasinate, matkatarvete jms) üürimine'. Üksus peaks olema üksik 

entiteet, aga mitte '(mõõt)ühik'. 

110-st ÕS-is tõrjutud tähendusest sobitub süstemaatilise polüseemia malliga tervelt 37 

sõnatähendust – see on pisut üle kolmandiku. Toon tabelis (vt Tabel 16) esile vaid mõned 

süstemaatilise polüseemia juhtumid. Malli sisumääratlust ja näitesõnu vt mallide loendis 

(Lisa 1). 

Tabel 16. Mittesoovitatavad tähendused (ÕS-is) ja süstemaatiline polüseemia 

Süst polüs mall Märksõna Soositud tähendus Mittesoovitatav tähendus 

TEGEVUS–ESE hüvitus heakstegemine 

(TEGEVUS) 

see, mille abil heastatakse 

(nt rahasumma) (ESE) 

KOHT/ASUTUS/HOONE– 

TEGEVUS (SÜNDMUS) 

KONKR_ENTITEET– 

KUJUTIS 

MATERJAL/AINE–ESE 

retseptuur 

transport 

ühistransport 

abonement 

ravimite 

valmistamine ja 

väljastamine 

(TEGEVUS) 

veondus; vedu 

(TEGEVUS) 

ühisveondus 

(TEGEVUS) 

eeltellimus; seda 

tõendav kaart 

retsept (ESE) 

veokid, sõidukid (ESE) 

ühissõidukid (ESE) 

laenutusosakond BIBL 

(KOHT) 

kasvatus kasvatamine kasvandus (KOHT) 

pitsat 

pitseri löömise 

vahend 

(KONKR_ENTITEET : 

ESE) 

pitser (KUJUTIS) 

plastik plastsuusk (ESE) plast(mass) 

(MATERJAL/AINE) 

transparent 

loosung 

(läbipaistval 

kileleht, lüümik 

(MATERJAL/AINE) 

187

materjalil) (ESE) 

TEGEVUS– 

ABSTR/KONKR 

jaotus 

jaotamine 

(TEGEVUS); selle 

tulemus 

(ABSTR/KONKR) 

jaotamise saadus = jaotis, 

alaosa 

(OSA_ABSTR/KONKR) 

Ses mõttes saaks tähenduslaenust rääkida üksnes seevõrra, kui on tuvastatud nende keelde 

tuleku aeg või rada – oma aluspõhjalt on nad paljudele keeltele ühiselt omased keele 

loomuliku muutumise käigud. 54 Kui emakeelsele sõnale antakse uus tähendus, siis tähendab 

see ühtlasi, et seda on võimalik anda, et on olemas miski, mille najal see toimib. Keele 

muutumise uurijad on rõhutanud, kuidas keel võtab vastu ainult neid mõjusid, mis talle 

tüpoloogiliselt sobivad ja on kooskõlas ta üldiste arengusuundadega (Erelt, Metslang 1998: 

658). Täiesti monoseemsete sõnade võimalikust elavnemisest oli äsja juttu (vt ptk 8.8). 

Seda, et keeles ei ole ei monoseemseid sõnu ega ka lõpliku (püsiva) tähenduste hulgaga 

sõnu, on kinnitanud ilmselt kõik semantikauurijad, sh generatiivse leksikoni teooria, mille 

järgi ei ole sõnadel ette kindlaks määratud (loetletud) tähendusi – pigem on nimisõnadel 

tähenduse potentsiaal ehk võimalus väljendada teatavaid tähendusi. Ehk teisisõnu, kõik 

sõnad on (potentsiaalselt) polüseemsed või aina polüseemsemad, kui seni. Uute tähenduste 

teke on mõneti nagu ringmäng: kord sees (s.t kasutusel), kord väljas (s.t kasutusest kõrvale 

jäänud), aga teatavas mõttes alati mängus kaasas. (Sõnade jumekas ja mõnus taaskasutusest 

vt Langemets 2004b.) Kilgarriff (1992: 2) ongi pidanud polüseemia analüüsimise eelduseks 

uute sõnatähenduste uurimist. 

Erelt, Metslang (1998: 659) on loetlenud keelesiseseid, tihti vastandlikke tendentse, mis 

suunavad ja püüavad otstarbekamaks muuta keelde juurduvat väljendit. Polüseemiaga võib 

toodud loendist seostada (tsiteeritu on kursiivis): 

1) signaali lihtsuse, ökonoomia tendentsi (tingib näiteks vormide lühenemist) – töö sissejuhatuses 

olen juba kõrvutanud keeleelu, mida juhib vähima pingutuse printsiip (Zipf 

1949), inimese igapäevaeluga, mille loomulik koostisosa on laiskus, mis võib olla ka 

liikumapanev jõud. Polüseemia teeb elu mugavamaks, sest ta "teeb sõnad lühemaks": 

polüseemiat esineb lühemates lihtsõnades kordi rohkem kui pikemates liitsõnades. Eespool 

on välja toodud, et eesti nimisõnadest on polüseemne iga viies lihtsõna (22%), 

samas liitsõnad on valdavalt monoseemsed (95%) (vt ptk 4.3 Tabel 9 ja Joonis 4). Polüseemia 

üks märgatavaid keelde tulemise viise eesti keeles on liitsõnade lühenemine ehk 

leksikaalne ellips (vt ptk 8.5); 

2) vastuvõtu optimaalsuse tendents (kuulajat arvestades on vaja näiteks selget sõnajärge ja 

väljenduse liiasust) – tähenduse mõistmist toetab pragmaatika: kitsamalt piiritletud ümbruses 

on võimalik tähenduse väljendusvormi õige oluliselt kärpida (vt ptk 8.6). Liitvormi 

või liiase fraasi kärbet toetab süstemaatilise polüseemia mall; 

3) selguse, läbinähtavuse tendents: eelistatakse sisu ja vormi vahelisi selgeid ja ühemõttelisis 

vastavusi. Üks läbinähtavuse avaldusi on ikoonilisus (vorm peegeldab mingis mõttes 

sisu). Läbinähtavusega on vastuolus homonüümia ja polüseemia – polüseemiat on 

tõesti peetud üheks keele kõige vähem läbipaistvaks nähtuseks (vt eespool ptk 4.4.1 

54 

Ross ja Soosaar (2008) on osutanud, et see, kas sihtkeel võtab võõraste kontaktkultuuride mõjul 

kasutusele sõna- või tähenduslaenu, võib sõltuda mõnevõrra ka vastava mõiste sisust (näiteks kirikuelu 

välist külge kirjeldavad varasaksa keeles sõnalaenud, aga usuelu sisulist poolt omasõnad või nende 

tuletised). 

188

Joonis 5). Polüseemia "taga" töötavad süstemaatilise polüseemia mallid peaksid olulisel 

määral läbinähtavust suurendama – täpsem oleks vist öelda: tajutavat kindlustunnet andma, 

jalgealust tagama vmt. 

8.10. LEKSIKAALNE TÕKE 

Polüseemia puudumist juhtumil, kus ta "süsteemi mõttes" võiks olemas olla, on seletatud 

nn leksikaalse tõkkega: kui keeles on olemas muu leksikaalne üksus, mis vahendab sama 

tähendust, siis ei pruugi süstemaatiline polüseemia keeles realiseeruda. Näiteks ei realiseeru 

loomasõna lehm puhul mall LOOM–TOIT (*praetud lehm, *sõime lehma – vrd praetud 

lõhe, siga), sest toidusõnana käibib liha-lõpuga liitsõna, kas kõnekeelsem loomaliha (tähistatud 

kõnek) või standardkeelsem veiseliha. Luuleliselt vaba keelekasutuse poolest tuntud 

K.-M. Sinijärv on küll (Eesti Naises ilmunud retseptis) kõnelnud lapikust lehmalihast ehk 

veise välisfileest, aga see on pigem erand, mis kinnitab reeglit. Vähem tarvitatud liha on 

samuti pigem liitsõna vormis (praetud põdraliha – praetud põder), aga polüseemianäiteid 

(Internetist) leiab küll: praetud jänes, praetud ussid jm. Esineb ka praetud veis, aga mitte 

*praetud loom (mis ellipsina ei seostu enam loomalihaga). Pragmaatiliselt kitsendatud 

rühmas või territooriumil võivad siiski välja kujuneda oma keelereeglid, nii võib kelnerite 

ja lihamüüjate kõnepruugis kuulda ka fraasi kas võtate looma ('loomaliha'). 

Võib ka olla, et sõna on juba koormatud muu, (algselt) samasse diskursusse kuuluva 

tõlgendusega – ka siis ei pruugi eeldatav tähendusülekanne realiseeruda. Näiteks tennis 

tähistab 'sportmängu' (TEGEVUS) ja 'spordijalatsit (algselt vaid tennisemänguks)' (ESE_RIIE), 

aga mitte oma põhilist mänguvahendit, ei 'tennispalli' ega 'reketit' (ESE_INSTRU), nagu 

teised sportmängusõnad, mis esindavad üldiselt malli TEGEVUS–ESE (vrd viska mulle pall- 

/korvpall/võrkpall/*tennis). Tennise puhul on mall TEGEVUS–ESE realiseerunud, aga selle 

sisu on teine kui teistel sportmängudel. Tennisemängu teine oluline mänguvahend reket 

seostub omakorda INIMESEGA (kõnek '(tennisisti kohta)', reket 2), mitte mänguga, vt näidet 

(170). Samas ei "veni" korvpall tähistama korvpallurit. 

Mallis KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) eristusid näiteks võõrtuletised dressuur, 

mis tähistab pigem TEGEVUST ('dresseerimine') ja registratuur pigem KOHT/ASUTUS ('registreerimisruum 

või -punkt'). Tõsi, dressuur ei toimugi hoones, pigem õues, aga ka kohatähendus 

ei esildu (*kogunesime dressuuri). Võib-olla on ka siin tegemist teatava leksikaalse 

tõkkega: nt ASUTUS on koerte kool või, nagu EKSS esitab, kool 6, vt näidet (146). 

On ka sõnu, mis keelekorraldajate meelehärmiks võtavad üle olemasolevate sõnade käibivaid 

tähendusi. Paljudel juhtudel toimub ülevõtmine reeglipäraselt, süstemaatilise polüseemia 

malli järgi (vt ptk 8.11). 

8.11. TÄHENDUSVAHELDUSE PIIRIDEST: PAAR VÕI KIMP 

Apresjani (1974, vt ptk 2.2.4) definitsioonist lähtuvalt on siinses uurimuses analüüsitud 

sõnatähendusi paarikaupa. Analüüsi käigus ilmnes selgelt, et paljudel juhtudel liitub 

paariga (või paari ühe liikmega) süstemaatiliselt ka mõni muu LIIGISUHE, esindades omakorda 

muud paari (kui paaridest rääkida). Keerulisema polüseemiaga sõnadel – milleks on 

189

muidugi keele kõige sagedamad ja "lühemaks kulunud" sõnad – on LIIGISUHETE palett 

päris aukartustäratav, vt nt asutusesõnad teater (145) ja kool (146) või näiteks valimi kõige 

polüseemsem sõna tee_H1 ('pinnaseriba', KOHT), mis tähenduspaaride andmebaasis on 

esindatud 20 paarina. Huvitaval kombel on tee_H1 juures süstemaatilist polüseemiat üsna 

vähe (samas kui teater ja kool sellest lausa kubisevad). Tee_H1 polüseemia siirdub ruttu 

abstraktsemale, metafoorsele rajale (kus siiski võib tuvastada ka külgnevaid tunnuseid), 

tähistama 'liikumissuunda' (tee_H1 2, ABSTR/KONKR), seejärel üldisemalt 'teekonda/- 

liikumist', mitte niivõrd liikumist sellel pinnaseribal (tee_H1 3, TEGEVUS), seejärel veel 

abstraktsemat 'kujunemist/suunda' (tee_H1 4, ABSTR/KONKR), 'abinõu/vahendit' (tee_H1 5, 

ABSTR/KONKR), rööphüponüümset 'rada' (tee_H1 6, KOHT), viimaks ka (liitsõna järelosana) 

'elundit, mida mööda miski liigub' (tee_H1 7, KEHAOSA_OM). 

Rõhuv enamik süstemaatilise polüseemia mallis osalevaid nimisõnu esindab ühtainsat 

reeglipärast tähendusülekande paari: tafting (TEGEVUS–ESE), tai (INIMENE–OMADUS_KEEL), 

tara (ESE–KOHT) jt. Kahe erineva süstemaatilise malliga on esindatud üle paarikümne 

nimisõna, nt: 

tagala – ASUTUS/KOHT–GRP_INIMENE ja ESE-KOHT, 

tapp_E2_H2 – ASUTUS/KOHT–GRP_INIMENE ja KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS, 

talitus – KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS ja TEGEVUS–SÜNDMUS, 

tee_H1 – KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS ja TEGEVUS–KOGUS, 

tahe_E1 – NÄHTUS–OMADUS ja TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU, 

tamp – TEGEVUS–ESE ja TEGEVUS–ABSTR/KONKR, 

taotlus, tarne – TEGEVUS–ABSTR/KONKR ja TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU, 

tarbija – TEGEVUS_AGENT–OMADUS ja INIMENE–ASUTUS, 

tarkus – OMADUS–ABSTR/KONKR ja OMADUS–KÕNETEGU, 

tarve – TEGEVUS–ESE ja TEGEVUS–SEISUND, 

tekstiil – MATERJAL/AINE–ESE ja MATERJAL/AINE–VALD, 

tenor – ESE–OMADUS ja OMADUS–INIMENE (LOOM). 

Kahe paari kombinatsioonid varieeruvad oluliselt: nimisõnu, mis esindaksid kaht ühesugust 

paari, on (valimis) väga vähe (taotlus, tarne). Enamik kahepaarilistest on edasi laienenud 

n-ö oma suunas. 

Ka kolme eri paari kooslused näitavad välja pigem teatavat isepäisust, laienemist oma 

suunas, kui ühtset joont pidi kulgemist, vrd tants – TEGEVUS–ESE, TEGEVUS–SÜNDMUS ja 

TEGEVUS–VALD; teenistus – TEGEVUS–ESE, KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS ja TEGEVUS– 

TEGU/KÕNETEGU; teadus – OMADUS–SEISUND, TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU ja TEGEVUS– 

VALD jt. 

Et suurem kimp selgelt välja ei joonistu, johtub ühelt poolt valimi suurusest, aga teiselt 

poolt keele tüüpilisest omadusest – alluda reeglipärale ainult keskel, aga olla äärealal 

hajuv, ähmane, siia-sinna teisenev. See põhjendaks ka paaride juurde jäämist. Teisalt 

joonistub mingisugune kalduvus ikkagi välja. Inglise keele andmebaasis CoreLex (Buitelaar 

1998a, 1998b, vt ptk 3.6.1) võivad paari (või kimbu) osalised kuuluda korraga mitmesse 

eri klassi: näiteks TEGEVUS–ESE võib moodustada nende klasside piires erinevaid 

kombinatsioone koos muude osalistega, nagu TEGEVUS–ESE–KOHT või TEGEVUS–ESE– 

OMADUS–SÜNDMUS–MUUTUS–SEISUND. 

Eesti keele polüseemiat võib piirata eesti rikkalik sõnamoodustussüsteem: kuna eesti 

keeles on palju teonimesufikseid, siis on võimalik, et vaheldus TEGEVUS–ESE "lahustub" 

mitme sufiksi vahel, samas kui näiteks inglise keeles on peaaegu kogu koormus ing-sufiksi 

kanda. 

190

Kõige paaririkkamad on valimis asutusesõnad (teater, teade_E1, televisioon, telefon), 

samuti sündmuse- ja tegevusesõnad (tee_H2, tants, talitus), mis võivad süstemaatilise 

polüseemiana hõlmata pea kõiki diskursuses/freimis osalejaid. 

Eri LIIGISUHETE eri ulatusega võimekusest saab ülevaate esemesõnade paarilisi analüüsivate 

alapeatükkide lõpus, kus LIIGISUHTEGA seonduvad süstemaatilised mallid on loendina 

välja toodud (nt ptk 7.2 "Muud KOHAGA seotud süstemaatilised mallid" jts) (kokkuvõtet vt 

ptk 6.16). Kokkuvõtteks võib öelda, et olen välja toonud leksikaalsete klasside juures 

täheldavad reeglipärased kalduvused, mis ja kui palju seal sees täpselt on, seda tuleb 

(esialgu) ikka käsitsi uurida. 

8.12. KVAALISUHTED JA SÜSTEMAATILINE POLÜSEEMIA 

Generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995) põhimõte on tõlgendada nimisõna kui 

sündmust vastavalt tegevustele ja omadustele, mis temaga tüüpiliselt seotud on. Teooria on 

väitnud ka end usaldavat mahukat sõnaraamatut, mida analüüsides tulevad eeldatavasti 

välja olulisemad nimisõnaseosed. Nimisõnapolüseemia analüüsi abivahendina kasutasin 

nimisõna semantiliste tüüpide ehk LIIGISUHETE hierarhiat (vt ptk 5.4), jälgides LIIGISUHETE 

vaheldumist ühe sõna piires. Tähendusülekanded registreerisin leksikograafilise esituse 

põhjal paarikaupa (esialgset loendit vt ptk 5.5). Nimisõnatähenduste vaheldusi analüüsisin 

kvaalistruktuuri terminites, püüdes seletada polüseemiat nelja tähendussuhte toel. Kui kahe 

eri sõna sees (mõnel juhtumil võtsin teiseks sõnaks nimisõna väljaspool valimit) oli 

tuvastatav samalaadne, sarnasele alusele – s.t sarnastele kvaalistruktuuri suhetele – toetuv 

tähendusvaheldus, siis lisasin selle süstemaatiliselt polüseemsete mallide loendisse ehk 

süstemaatilise polüseemia kuldstandardisse (vt Lisa 1). See on ideaal. Tegelikkuses osutus 

kvaalistruktuur paljuski liiga abstraktseks üldistuseks, et otse sellele toetuda. Paljudel 

juhtudel oleks olnud võimalik seletada polüseemiat mitmest eri suhtest lähtuvalt. Paljudel 

juhtudel oli polüseemiat toetavat kvaalisuhet üldse raske määratleda. Teiselt poolt piirab 

üldistuste tegemist semantiliste tüüpide süsteem ise, jäädes liiga kitsaks. Aga sellest pisut 

allpool. Järgnevas olen püüdnud kokku võtta süstemaatilise polüseemia ja kvaalisuhete 

vastastikuse seose, nagu valim (andmebaas) seda peegeldab. 

Süstemaatilise polüseemia malliks on valimis kokku määratletud 305 tähenduspaari. Kui 

tuletada meelde, et esialgses tähenduspaaride loendis (vt ptk 5.5) oli kokku 501 erinimelise 

LIIGISUHTEGA paari (millest umbes 40 jäi veel kõrvale, sest olid ainukordsed), siis võib 

liialduseta öelda, et enamik – kaks kolmandikku (66%) – LIIGISUHTE (semantilise tüübi) 

vaheldusega kaasnevast lihtnimisõna polüseemiast kujutab endast reeglipärast metonüümset 

tähenduse ülekannet, kuuludes säärasena teatavasse süstemaatilise polüseemia malli. 

Kõige üldisemas plaanis toetub süstemaatiline polüseemia enamasti MOODUSTAJASUHTELE 

(42%, kokku 127 paari), sageduselt järgmisena EESMÄRGI- ja MOODUSTAJASUHTE kooslusele 

(30%, kokku 94 paari). PÕHJUSSUHTELE toetub 60 tähenduspaari (20%). Vähem on 

"puhtale" EESMÄRGISUHTELE toetuvaid tähendusvaheldusi (6%, kokku 20 paari). Mõne 

üksiku tähendusvahelduse aluseks on MOODUSTAJA- ja PÕHJUSSUHTE kooslus (1,6%, kokku 

5 tähenduspaari). Selle taseme süsteem on leksikograafiliste üldistuste tegemiseks kaugelt 

liiga üldine. Teiselt poolt piirab üldistuste tegemist semantiliste tüüpide (LIIGISUHETE) süsteem 

ise, jäädes liiga kitsaks: LIIGISUHETE abil ei ole võimalik näiteks hästi väljendada 

üldistust, et polüseemiamall on tegelikult TEGEVUS–TULEMUS (nagu toovad välja ka Quine, 

vt ptk 2.2.1, ja Apresjan, kui ta räägib substantiivi kui aktandi ehk situatsioonis osaleja 

191

tähendusvaheldustest, vt ptk 2.2.4). Kuna tulemus on ühel juhul ESE, teisel juhul KÕNE- 

TEGU, kolmandal juhul TOIT jne, siis lahustub see ilma ülema üldistuseta erinevate mallide 

vahel ära. 

Tabel 17 ühendab kvaalisuhted ja LIIGISUHTED (semantilised tüübid) vahepealse üldistusastme 

kaudu: lühiseletuse abil on kirjeldatud süstemaatilist polüseemiat toetavat/suunavat 

sisemist seost tähenduspaari osaliste vahel. Esemesõna kvaalistruktuurist oli juttu eespool 

(vt ptk 6.16). Peamisena sai seal samuti välja toodud MOODUSTAJASUHTE roll, millega 

täiendasin esemesõna struktuurivalemit: s.t eseme süstemaatiline polüseemia toetub enamasti 

eseme teatavale iseloomulikule, olulisele tunnusele (omadusele, kohale, tegevusele, 

OSALE vm komponendile) (tabelis on esemesõnade mallid varjundatud halliga). 

1) MOODUSTAJASUHTEGA on tegemist, kui kahe LIIGISUHTE vahelist seost saab kirjeldada 

järgmiselt: 

▪ 'on X-i omadusega / omab X-i' – iseloomustab paljusid malle, peamiselt neid, kus üks 

osapooli ongi OMADUS. Vahelduse teine liige on enamasti konkreetne entiteet: ESE, MATER- 

JAL/AINE, INIMENE (sh LOOM) või KOHT (nt tabloid, talent_H1, tagune). Teine osaline võib 

olla ka abstraktsem: NÄHTUS (sh psüühilised nähtused), ABSTR/KONKR või KOGUS (tiksatus, 

taak_E1). Teine osaline võib seostuda ka tegevusega, olles kas KÕNETEGU või TEGE- 

VUSE_AGENT. 

Peale selle toimib samalaadne omaduse/omaja-suhe LIIGISUHETE vahel, kus üks osaline 

toimib teise omadusena. Näiteks võib abstraktne või konkreetne entiteet esindada AEGA, 

meelitussõna LOOMA, konkreetne looma- või taimeisend LIIKI, taim(ed) KOHTA; 

▪ 'on/asub/toimib X-is' – iseloomustab peamiselt eseme- ja kohasõnade malle, kus ESEME ja 

KOHA "sees" midagi on (SISU/INFO, TOIT, ASUTUS), midagi toimub või miski toimib (TEGE- 

VUS, ASUTUS), keegi tegutseb (GRP_INIMENE) (nt teater, talje); 

▪ 'X-i kogusega / X-täis' – iseloomustab koguse mõõtu või ühikut, mida võib esindada ESE, 

MATERJAL/AINE või TEGEVUS (nt taldrik, tee_H2); 

▪ 'koosneb / on tehtud X-ist' – iseloomustab esemesõnu, mis on oma nime saanud MATER- 

JALILT/AINELT (nt teemant, tekstiil); 

▪ 'X-i osa' – iseloomustab abstraktseid tõlgendusi, nt tervikteost ja tema esituskuju (nt tabulatuur, 

tekst). 

2) EESMÄRGI- ja MOODUSTAJASUHTE kooslusega on tegemist, kui kahe LIIGISUHTE 

vahelist seost saab kirjeldada järgmiselt: 

▪ 'tegevuse vahend / ühine tegevus' – iseloomustab peamiselt nimisõnu, mis väljendavad ka 

(sellega seotud) TEGEVUST: nt eseme-, kehaosasõnad, abstraktset või konkreetset entiteeti 

väljendavad sõnad (nt tango, telefon, tagumik). Peale selle sõnad, mis tähistavad eri entiteete, 

mida omakorda seob ühine tegevus: nt sündmuse- või valdkonnasõnad (tekstiil). 

Ühine tegevus hõlmab ka TEGEVUST (laiemas mõttes) ja selle üksikjuhtumit (TEGU) (tervitus); 

▪ 'X-i omadusega / X-i tegevus' – iseloomustab nimisõnu (peamiselt ja-tuletisi), mis tähistavad 

nii püsiva tegevuse sooritajat (agenti) kui ka sellise isiku omadust (nt tantsija, tellija, 

teeline, terrorist); 

▪ 'tegevuse koht või aeg / ühine tegevus' – iseloomustab sõnu, mille tõlgendusi seob ühine 

sündmus, sh koht, aeg ja tegevus: nt sündmuse- või valdkonnasõnad (nt tants, tee_H2 'teejoomine'); 

192

▪ 'sama tegevuse agent' – nimisõna tähistab nii üksikisikut kui ka isikute rühma kogumina 

(nt tarbija, tegija). 

3) PÕHJUSSUHTEGA on tegemist, kui kahe LIIGISUHTE vahelist seost saab kirjeldada järgmiselt: 

▪ 'tegevuse tulemus' – iseloomustab tegevusega seostud sõnu, mis ühtlasi väljendavad tegevuse 

tulemust: sageli TEGU/KÕNETEGU või ABSTRAKTSET/KONKREETSET ENTITEETI ja ESET 

(nt tammistus, tarastus, tapmine); 

▪ 'põhjustatud X-ist / kaasneb X-iga' – iseloomustab seisundisõnu, kus teine tõlgendus 

väljendab, kuidas seisund on tekkinud, millest põhjustatud või millega ta kaasneb (nt taltumus, 

teotus, taud). 

4) EESMÄRGISUHTEGA on tegemist, kui kahe LIIGISUHTE vahelist seost saab kirjeldada 

järgmiselt: 

▪ 'X-i (osa) kasutatakse millenagi (Y)' – iseloomustab peamiselt taime- ja loomasõnu, 

keda/mida kasvatatakse millegi tarbeks, kellest/millest midagi valmistatakse (nt tee_H2, 

tamm_E1); 

▪ 'tegevuse siht' – iseloomustab tegevusesõnu, mis väljendavad (kõne)teo näol teatavat eesmärki 

(nt teotus, teade_E1); 

▪ 'on/esindab midagi (X-i kujutis)' – iseloomustab kujutist, mille eesmärk on esindada 

konkreetset "päris" asja (nt teisik, tempel_H3). 

5) MOODUSTAJA- JA PÕHJUSSUHTE kooslusega on tegemist, kui kahe LIIGISUHTE vahelist 

seost saab kirjeldada järgmiselt: 

▪ 'põhjustatud X-ist / kaasneb X-iga + omadus' – esineb seisundisõnade puhul, kus tõlgenduse 

iseloomulik komponent on, kuidas seisund on tekkinud, samas on see ka seisundi 

OMADUS (nt teadvus, tiidus_E2) 

▪ 'X-i omadusega / omab X-i + põhjus' – esineb seisundisõnade puhul, kus tõlgenduse iseloomulik 

komponent on OMADUS, samas tähistab ka, kuidas seisund on tekkinud (nt 

taibutus). 

Tabel 17. Valimis esildunud kvaalisuhete tüübid (järjestatud viimases veerus esitatud 

tähenduspaaride arvu järgi; esemesõnade mallid on varjundatud halliga) 

Seose kirjeldus Kvaalisuhe Mall (täh-paaride arv) Kokku 

on X-i omadusega 

/ omab X-i 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

NÄHTUS–OMADUS (16) 

ESE–OMADUS (15) 

OMADUS–INIMENE (LOOM) (14) 

OMADUS–KOGUS (6) 

TEGEVUS_AGENT–OMADUS (6) 

INIMENE–OMADUS_KEEL (3) 

LOOM/TAIM–LIIK (3) 

OMADUS–KÕNETEGU (3) 

AEG–ABSTR/KONKR (2) 

LOOM–ESITUS_KEEL (1) 

MATERJAL/AINE–OMADUS (1) 

OMADUS–ABSTR/KONKR (1) 

OMADUS–KOHT (1) 

TAIM–KOHT_ALA (1) 

73 täh-paari 

(14 malli) 

193

tegevuse vahend / 

ühine tegevus 

EESMÄRGI- 

SUHE, 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

TEGEVUS–ESE (14) 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR (11) 

TEGEVUS–VALD (9) 

ABSTR/KONKR–VALD (8) 

TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (8) 

ABSTR/KONKR–ESE (5) 

ESE–VALD (4) 

KEHAOSA–TEGEVUS (3) 

ABSTR/KONKR–ASUTUS (2) 

MATERJAL/AINE–VALD (2) 

TEGEVUS–SÜNDMUS (2) 

OSA–ABSTR/KONKR (1) 

tegevuse tulemus PÕHJUSSUHE TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (11) 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR (10) 

TEGEVUS–ESE (6) 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (3) 

ABSTR/KONKR–SEISUND (1) 

põhjustatud X-ist / 

kaasneb X-iga 

on/asub/toimib X- 

is 

X-i omadusega / 

X-i püsiv tegevus 

X-i kogusega / X- 

täis 

PÕHJUSSUHE TEGEVUS–SEISUND (13) 

ABSTR/KONKR–SEISUND (11) 

OMADUS–KÕNETGEU (2) 

NÄHTUS/SEISUND–SÜNDMUS (1) 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

EESMÄRGI- 

SUHE, 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (8) 

KEHAOSA–ESE (5) 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_IN (5) 

KOHT_HOONE–ASUTUS (4) 

ESE–KOHT (3) 

ESE–SISU/INFO (2) 

ESE_ANUM–TOIT (1) 

69 täh-paari (12 

malli) 


malli) 


malli) 


malli) 

TEGEVUS_AGENT–OMADUS (15) 15 täh-paari (1 

mall) 

ESE–KOGUS (4) 

MATERJAL/AINE–KOGUS (4) 

TEGEVUS–KOGUS (3) 


malli) 

X-i (osa) 

kasutatakse 

millenagi (Y) 

EESMÄRGI- 

SUHE 

TAIM–TOIT (6) 

TAIM-MAT/AINE (3) 

TAIM–ÕIS (1) 


malli) 

koosneb / on 

tehtud X-ist 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

MATERJAL/AINE–ESE (8) 

8 täh-paari 

(1 mall) 

X-i osa 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

ESE–ESITUS (5) 

ABSTR/KONKR–OSA (2) 

7 täh-paari 

(2 malli) 

tegevuse koht või 

aeg / ühine 

tegevus 

EESMÄRGI- 

SUHE, 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

TEGEVUS–SÜNDMUS (3) 

ESE–KOHT (2) 

TOIT–SÜNDMUS (1) 

6 täh-paari 

(3 malli) 

tegevuse siht 

EESMÄRGI- 

SUHE 

TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (6) 

6 täh-paari 

(1 mall) 

194

on/esindab midagi 

(X-i kujutis) 

EESMÄRGI- 

SUHE 

KONKR–KUJUTIS (3) 

6 täh-paari 

(1 mall) 

sama tegevuse 

agent 

EESMÄRGI- 

SUHE, 

MOODUSTAJA- 

SUHE 

INIMENE–ASUTUS (4) 

4 täh-paari 

(1 mall) 

põhjustatud X-ist / 

kaasneb X-iga + 

omadus 

MOODUSTAJA- 

SUHE, 

PÕHJUSSUHE 

OMADUS–SEISUND (3) 

3 täh-paari 

(1 mall) 

X-i omadusega / 

omab X-i + põhjus 

MOODUSTAJA- 

SUHE, 

PÕHJUSSUHE 

OMADUS–SEISUND (2) 

2 täh-paari 

(1 mall) 

Siinses uurimuses LIIGISUHTE vaheldumise kaudu iseloomustatud polüseemiat on kirjanduses 

nimetatud ka referentsiaalseks polüseemiaks (nt Warren 2003). Warren on käsitlenud 

sellist polüseemiat samamoodi implitsiitse seosena kahe referendi – tema terminites: 

implitsiitse põhja ja eksplitsiitse piiritleja – vahel (umbes nagu liitsõnade täiend- ja põhisõna 

vahekorda). Metonüümiamudel kirjeldab (implitsiitse seosena), kuidas polüseemia 

sõltub põhja olemusest (olulisest tunnusest) (Warren 2003: 244). Warren on samuti toetunud 

generatiivse leksikoni teooriale ning väidab kokkuvõtteks, et põhja-piiritleja seosed 

haakuvad kvaalistruktuuri suhetega üsna hästi: kompositsioonilised ja omaja-seosed sobivad 

MOODUSTAJASUHTEGA, kausatiivsed ja eesmärgisuhted vastavalt PÕHJUS- ja EESMÄRGI- 

SUHTEGA; kohasuhted on Warren seostanud LIIGISUHTEGA (Warren 2003: 249) – vrd mina 

olen need enamasti seostanud MOODUSTAJASUHTEGA (vt Tabel 17). Pustejovsky mudelit 

Warren lõpetatud tooteks siiski ei pea. 

Kuigi teoreetiliste üldistuste jaoks on semantiliste tüüpide (LIIGISUHETE) süsteem liiga 

kitsas, siis leksikograafia jaoks, s.t leksikograafiliste kirjeldusmallide väljatöötamiseks ja 

nende kasutamiseks keelevaras, on just see süsteem sobivam, kuivõrd ta ei kaugene liiga 

tavapärasest tähenduse seletusest: tähenduse seletuse koostamiseks on spetsiifilisem mall 

LOOM–TOIT kindlasti paslikum kui üldisem mall KONKR_ENTITEET–TULEMUS. Sõnaraamatu 

seisukohalt tuleb veel rõhutada, et generatiivse leksikoni teooria käsitleb ennekõike loogilisi 

tähendussuhteid sõnade vahel, tähenduste (metonüümset) loogikat ja tekkemehhanisme, 

mitte tähenduse seletamise viise endid. See, kuidas tõlgenduste loogikat sõnaraamatus 

edasi anda, sõltub konkreetsest esitusest. Olen eeldanud, et pärast loogiliste ja/või 

regulaarselt vahelduvate suhete tuvastamist on saadud teatav teoreetiliselt põhjendatud 

alus, mille toel saaks ühtlustada samasse leksikaalsesse rühma (semantilisse tüüpi) kuuluvate 

nimisõnade semantilise info esitust keelevaras ning saavutada ehk ka teatavat ökonoomiat 

veidi formaalsema esituskuju näol (leksikograafilise kirjeldusmallina). Idee 

poolest peaks süstemaatiliselt polüseemne mall olema põhimõtteliselt produktiivne, ennustajajõuga, 

n-ö teed sillutama paljudele teistele sama rühma liikmetele. Leksikograafiliselt 

(andmebaasis) on mõtet kajastada käibivaid malle, võib-olla ka enam käibivaid malle. 

195

8.13. ASJASÕNAD JA AINESÕNAD 

Vaheldust ASI–AINE on nimisõnade puhul indoeuroopa keeltes tõenäoliselt enim uuritud, 

on koguni väidetud, et teist nii olulist semantiliste omaduste peegeldajat polegi (Pustejovsky 

2003: 3). Leksikaalse üksuse loendatavust (määratust-määramatust) tähistavad eksplitsiitselt 

inglise sõnaraamatud, samuti (inglise keele hõimlase) hollandi keele andmebaas (vt 

ptk 3.6.3). Eesti keele sõnaraamatutes pole see tavaks olnud. Eesti keel eristab määratustmääramatust 

eelkõige positsiooniliselt ja intonatsiooniliselt (Rajandi, Metslang 1979). 

Kõikumises asja- ja ainetähenduse vahel, mida on täheldatud nii inglise kui ka eesti keeles 

(Rajandi, Metslang 1979), on ometi näha ka reeglipära, s.t süstemaatilist vaheldumist. 

Noomeniga tähistatus vastandub ruumiline terviklikkus selle puudumisele: ASI on loomu 

poolest tervik, AINE on loomu poolest terviklikkuseta. Ainesõnade objekt on oma tähenduse 

poolest kvantitatiivselt piiritlemata, jääb määratlemata, kas sel objektil on minimaalseid 

osi (aatomeid), üldjuhul pole ainet võimalik tajuda rohkem kui ühena (*kaks vett). 

Aine tervet klassi saab kirjeldada ilma mitmust kasutamata (vesi). ASJA–AINE kategooriaga 

seostub ka märksõna ainsuslik-mitmuslik kasutus, mida eesti leksikograafias on soovitatud 

eksplitsiitsemalt märkida juba paarkümmend aastat tagasi (Tiits 1983). (Vt ka Langemets 

2004a) 

Vaheldus suunaga ASJALT→AINELE toimub näiteks mallides TAIM–MATERJAL/AINE, LOOM– 

MATERJAL/AINE, LOOM–TOIT, TAIM–TOIT, ka TAIM–VILI, nt hernes (172), kaer, maapähkel, 

uba, vaarikas). EKSS-i andmebaasis on üksus grammatiline kasutusinfo, kus muu hulgas 

registreeritakse tähelepanekud ainsusliku märksõna mitmusliku kasutuse kohta (pl, hrl pl, 

hrl sg). Sageli tähistab hrl pl loendatavaid üksikindiviide nt helves (suured helbed, tuha 

helbed), aga ka AINET, siin täpsemalt: TOITU (kaerahelbed). Mõnikord pole mitmust märgitud 

(uba, vaarikas), kuigi kasutus seda näitab. 

(172) hernes 1 TAIM .. || KOHT_ALA maa-ala koos selle kaunviljaga; KOHT_ALA hernepõld 

hernes 2 TAIM hrl pl selle taime seeme. Peotäis herneid. Herned sealihaga TOIT 

Pustejovsky (1995) ongi LOOM–TOIT (nt lammas) vahelduse esitanud vaheldusena LOENDA- 

TAV–LOENDAMATU. 

Keeliti on ülekanded erinevad: ei inglise ega eesti keeles kasutata sellist vaheldust näiteks 

puuviljast tehtud toote jaoks: *jõin õuna ('õunamahla'), *juukseid kaitseb apelsin ('apelsinist 

tehtud vaha'). 

Asjasõna võib toimida ainesõnana, kui asjasõna abil tuuakse välja mingi iseloomulik OMA- 

DUS, vt (173) (a), kusjuures mõnel juhtumil on asjasõna tähendusnihe kinnistunud leksikonis, 

vt (173) (b). Süntaktiliselt aitab omaduse kvantitatiivselt piiritlemata kogusele (ebamäärasele 

hulgale) osutada aluse partitiivivorm. Harilikum on selles konstruktsioonis abstraktne 

ainesõna (temas on jõudu/salapära) või asesõnafraas (temas on midagi ..). 

(173) (a) temas on luuletajat 

(b) töös on sädet (EKSS: säde 3 piltl 'loominguline ind, sisemine põlemine') 

Vastupidine, vaheldus suunaga AINELT→ASJALE puudutab esmajoones ainenimesid nagu 

leib, juust, kohv, sool, mineraal, nisu jt, aga ka teisi, abstraktnähtusi tähistavaid sõnu, kus 

ainesõnad muutuvad kvantitatiivselt piiritletuks (Erelt jt 1993: 43, 141). Üleminek toimub 

näiteks selliste tähenduste puhul, vt (174): (a) 'teatavat liiki X'; (b) 'teatav kogus X-i' (see 

rühm on sageli seotud toiduaine serveerimisega, aine portsjoniks jaotamisega); (c) 'teatav 

üksus Xi'; (d) 'palju erinevaid X-e'; (e) 'Xi allikas' (näiteks asi, mis põhjustab mingit emotsiooni). 

196

(174) (a) müügil on eri maade kohvid ja maitsekohvid; kõvad ja pehmed juustud; orgaanilised 

mineraalid; Hiina, Tiibeti jt Ida meditsiinid; 

(b) võtame (väiksed) kohvid ('tass kohvi'); heeringaga leivad ('viil leiba'); leivad pandi ahju 

('päts leiba'); pane keema kaks vett ('kahe supikruusi jagu vett'); 

(c) esimesed tunnid olid matemaatikad ('X arv tundi matemaatikat'); müügil on koerakuudid, 

kassimajad, uued aiamööblid ja palju muud; neiu Marlandi elutuba täidavad nägusad 

mööblid ('mööbliese' – vorm mööblid esineb ka eesti lapsekeeles (Vider 1995); 

(d) neerukivid tekivad sadestunud sooladest; antakse ülevaade sündmustikust: diplomaatia 

areng, sõjad, rahud; pikkused ja läbimõõdud materjali kaupa; 

(e) Nüüd jääb vaid kaks muret. Üks: kuidas liikuda Teine: mida selga panna; inimestele 

meeldivad sensatsioonid; Hirmud ja kuidas neist jagu saada. 

Lekseemide jaotumine asja- ja ainetähenduse vahel on keeliti erinev, kõikumist esineb nii 

inglise kui ka eesti keeles (Rajandi, Metslang 1979: 10–12). 

8.14. POLÜSEEMIA ESITUSEST KEELEVARAS: KOKKUVÕTTEKS 

Eri keelte leksikaalsemantilistes ja/või leksikaalgrammatilistes andmebaasides on (lisaks 

morfofonoloogilisele infole) esitatud aina mitmekesisemat infot nimisõna süntaksi, semantika 

ning kollokatsioonide jt sõnaühendite kohta. Oma osa on siin leksikaalse semantika 

arengul, kuid oluline on ka keeletehnoloogia (automaattöötluse) roll. Süntaktilise info 

esituse väljavaateid ja probleeme eesti sõnastikes on käsitlenud Langemets jt 2005, nimisõna 

kombinatoorikat hollandi andmebaasis vt Vliet (2007: 247 jj). Semantiliste suhete 

süstemaatilisus (regulaarsus) polüseemse sõna tähenduste vahel on leksikograafia jaoks 

äärmiselt põnev idee, mis võib aidata vähendada leksikograafilist liiasust. Siinne kokkuvõte 

haakub eespool käsitletud polüseemia esitusviisidega (vt ptk 3.5), samuti eeskujuna 

esitletud süstemaatilist polüseemiat kajastavate keelevaradega (ptk 3.6). 

8.14.1. Mida eristada 

Põhimõtteliselt pooldatakse, et kuidagimoodi tuleks tähendusi jagada, mitte jätta jagamata, 

nagu saksa Trübneri sõnaraamatus (1. kd 1939), millest oli juttu ptk 3 alguses. Üldiselt 

kalduvad sõnaraamatud (kontrastiivset) polüseemiat esitama väga massiliselt, kuid enamasti 

tehakse seda ad hoc, ilma selgete juhiste või üldiste põhimõteteta. Wierzbicka (1996: 

244) on koguni kasutanud väljendit õigustamata polüseemia (ingl unjustified). 

Eespool oli juba mainitud, et suuremaks lingvistiliseks puudujäägiks on peetud seda, et 

(järjekindlalt) ei eristata kontrastiivset ja komplementaarset polüseemiat – sellele on osutanud 

nii Weinreich (1964) kui ka Pustejovsky (1995) (vt ptk 2.2.3 ja 2.2.6). Ka Ilson 

(1990) on kritiseerinud seda, et tähenduste juures selgelt tuvastatavat semantilist regulaarsust 

on sõnaraamatus käsitletud äärmiselt ebaühtlaselt. Mitme sõnaraamatu vaatluse 

põhjal on ta järeldanud, et mida tavalisem (sagedam) sõna, seda kindlamini on mõlemad 

tähendused sõnaraamatus eraldi välja toodud, kusjuures verbivaheldusi on leksikograafias 

eksplitsiitselt esitatud palju sagedamini kui nimisõna omi. Selle põhjuseks peab ta asjaolu, 

et verbivaheldusega kaasneb mõningaid muutusi süntaktilises konstruktsioonis (Ilson 1990: 

124, 128). Lisaks tüüpilisele regulaarsele verbivaheldusele (transitiivne-intransitiivne, nt 

197

ake 'küpsetama, küpsema' jts verbid, vrd he baked a cake 'ta küpsetas koogi' – these 

apples bake well 'õunad küpsevad hästi') on Ilson välja toonud kaks nimisõnadega seotud 

semantilist regulaarsust: 1) kohasõnadega seostuva tõlgenduse 'inimeste rühm', nt teater, 

esindus jt – siin mallina KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (vt ptk 7.2); 2) tiitlisõnadega 

seostuva vahelduse ESITUS_TIITEL–INIMENE, nt professor, leedi, major, doktor jt (vt ptk 

8.2). 

Tähenduste eristamisel on kõige olulisemaks peetud, et eri tähendused oleksid seotud sõna 

endaga, mitte sõna kasutuskontekstiga. Aga eks olegi see üks igipõlisemaid ja keerulisemaid 

leksikograafi ees seisvaid probleeme, meenutatagu vaid Mart Mägra (1971: 41) hoiatust: 

"eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit 

käsitab tähendusena". Apresjan (1974a) on soovitanud hoiduda mitmetähenduslikkusest 

sõnade puhul, mis eri kontekstides (diskursuses) omandavad eri tõlgenduse. Pigem jäägu 

nende puhul markeerimata teatav sellest kontekstist sõltuv semantiline tunnusjoon (nt 

verbid, mida võib tõlgendada kui tahtlikke või mittetahtlikke tegevusi). Aga kuidas ikkagi 

teha vahet eri (kontrastiivse) tähenduse ja kontekstinäite vahel 

Blank (2003: 275) on ühe eristusvõimaluse välja pakkunud: kui kaks kontekstitähendust 

kattuvad küll semantiliselt selgelt, aga neid ei õnnestu sellest hoolimata seostada ühegi 

sünkroonilise suhtega (metafoorse, metonüümse, rööphüponüümse või taksonoomilise 

polüseemiaga, vt ptk 8.3), siis on tegemist ühe tähenduse kontekstivariandiga. Metonüümse 

suhte puhul on üldiselt tegemist süstemaatilise (s.t komplementaarse) polüseemiaga. 

Umbes sama on väitnud Cruse (1986, 2004), kes on sidunud üheks tähenduseks 

juhtumid, mis on ühendatavad nende semantiliste indikaatorite abil: partic., by ext., meton., 

by anal., fig. 

Mis veel konteksti puutub, siis on Weinreich (1964) soovitanud välja arendada leksikograafilise 

metakeele, et klassifitseerida relevantseid kontekste, näiteks verbi subjektiks või 

laiendiks oleva nimisõna klassi (semantilist tüüpi). Kolmkümmend aastat hiljem tuletab 

sedasama meelde seoses kontekstivariandi määratlemisega Wierzbicka (1996: 243): "Sõna 

võib küll esineda eri süntaktilistes konstruktsioonides (nt verbi objektiks võib olla isik või 

abstraktne nimisõna), aga sõnal endal võib olla invariantne tähendus (mitte kaks erinevat)". 

Ja omakorda kümme aastat hiljem on Hanks (2008) kahjatsenud, et "sõnaraamatud piirduvad 

parimal juhul esmataseme, regeeriva verbi süntaksiga, jättes mainimata muid (semantiliselt) 

olulisi laiendeid." 

Samas võibki polüseemia kahe põhitüübi lahkamist alustada n-ö teisest otsast, komplementaarse 

polüseemia tuvastamisest. Pustejovsky (1995) väitel esindavad seda kõige selgemini 

tüüpilised süstemaatilise polüseemia juhtumid. Ning just süstemaatilise polüseemia esitust 

traditsioonilises sõnaraamatus peab Pustejovsky (1995: 38) iseäranis ebaökonoomseks: 

"nähtus, mis oma olemuselt on süstemaatiline (regulaarne), on esitatud üksiksõna idiosünkraatilise 

ja meelevaldse (arbitraarse) tunnusena. Seetõttu on sõnaraamat asjatult liiane" 

[minu rõhutus – M.L.]. Muidugi võib arutleda seeüle, mis, millal ja kelle jaoks on liiane, 

aga see, et süstemaatilise polüseemia malle arvestades on esitust võimalik optimeerida, on 

ometi tõsi. Pustejovsky (1995) rõhutab, et loogiliselt vale on loetleda tähendusi, mis on 

süstemaatiliselt (regulaarselt) seotud. 

Võib üldiselt öelda, et tähenduste loetlemise meetod pigem rõhutab muljet, et (nummerdatud) 

tähendused on üksteisest lahus ega ole aimatavalt, loogiliselt seotud. Seda, et 

EKSS-i tüüpi sõnaraamatus jääb ühele sõnale antud kümnete tähenduste omavaheline seos 

tihti selgusetuks, on kurtnud ka R. Pajusalu (2001: 250). Ning kui nõnda on esitatud süstemaatiline 

polüseemia, siis jäävad sõnatähendustevahelised regulaarsed seosed eksplitsiitselt 

väljendamata ning nende ühtesõlmimine saaks toimuda üksnes kasutaja keeletunde 

198

najal. Meer (2000), kelle kriitikat kognitiivset leksikograafiat esindava sõnaraamatu kohta 

olen vahendanud juba eespool (vt ptk 3.4), on rõhutanud, et kasutajale (eriti keeleõppijale) 

tuleks ära näidata nii ülekande alus kui ka tuletatud tähendus. Kuidas muidu saab üldse 

mõista, et tähendused on omavahel seotud Tähenduse seletused peaksid sisaldama selle 

võrra parallelismi, et semantiline seos oleks läbinähtav: näiteks on otstarbekas kasutada 

asesõnavorme selle, seda jt, adjektiive vastav, järgnev jne – vrd tamm 1 ja 2, vt (23): 

tähendused 'puu' ja 'sellest saadud materjal'. Mõisted põhi- või tuumtähendus ja alltähendus, 

mis põhimõtteliselt ju sedasama sidet väljendavad, võivad ühendajana jääda liiga 

abstraktseks. Kui semantilist seost toetaks seletuse sõnastus, oleks kasutajal hõlpsam. Ka 

metafoorseid nihkeid tuleks esitada (seotud) alltähendusena, mitte omaette (kontrastiivse) 

põhitähendusena. 

Esialgu oletasin, et süstemaatiline polüseemia võiks korreleeruda polüseemia esitusviisiga, 

proovides tähelepanu pöörata EKSS-i seletusmeetodite hierarhias eristatud kahele peatasandile, 

põhi- ja alltähendusele (vt ptk 3.1). Aga EKSS-is – ega ilmselt üheski teises 

traditsioonilises ükskeelses sõnaraamatus (andmebaasis) – ei ole seesugust korrelatsiooni 

võimalik tuvastada. Põhi- ja alltähenduste paare kõrvutades on sugenenud veendumus, mis 

kinnitab Ilsoni (1990) tähelepanekut, et mida sagedam kasutus, seda kindlamalt on tõlgendus 

esitatud põhitähendusena ning et tähendusvahelduse (loogiline, malli järgiv) sisu pole 

olulise asjaoluna esile tõusnud. Traditsioonilise seletussõnaraamatu puhul on leksikograafilise 

esituse ebaühtlus ja juhuslikkus väga tavaline (sest teoreetilist alust pole olnud): samalaadne 

polüseemiajuhtum võib eri sõnade puhul olla esitatud eri moodi, vrd teatri (24) 

puhul on ASUTUS ja KOHT_HOONE esitatud põhitähendusena (s.t pigem kontrastiivse polüseemiana), 

aga kino puhul (175) on need ühendatud alltähenduse tasandil (komplementaarse 

polüseemiana), kusjuures vahetunud on ka üksuste omavaheline järjestus: 

(175) kino 1 KOHT_HOONE hoone (v ruum) avalikuks filmide näitamiseks .. 

|| ASUTUS vastav filmide näitamise asutus 

Vaheldus TAIM–MATERJAL/AINE on kord esitatud põhitähendusena, vt tamm (23), kord 

seostatud alltähendusena, vt tee_H1 (31). Erinevusi on ka alltähenduste liigi osas: mõnikord 

on vahelduse LOOM–TOIT toidutähendus ('toiduna') määratletud juhuslikumat laadi 

tarvitusjuhtumiks (tähistatud püstkriipsuga, nt angerjas, haug, kana jt), teinekord taas 

tähendusvarjundiks (tähistatud rööbikuga, nt kilu, räim jt), vt ka (82). TAIM–TOIT vahelduses 

võib samalaadne toidutähendus esineda ka põhitähendusena (tatar_E1, till_E2_H1, 

kapsas, kartul). 

Kokkuvõtteks arvan siiski, et hästi läbikaalutud traditsiooniline, tähendusi loetlev leksikon 

suudab (seotud) tähendusi esitada üsna edukalt, aga siis, kui leksikograafiline esitus on teoreetiliselt 

põhjendatud ja ühtlustatud. Leksikograafias on generatiivse leksikoni (Pustejovsky 

1995) ideid rakendatud osaliselt, näiteks sõnaraamatuprojektis SIMPLE (vt ptk 3.6.2). 

Niisiis, tähendusi tuleks korraldada, lähtudes teoreetilisest alusest. 

8.14.2. Süstemaatilise polüseemia esitus eesti keele andmebaasis: projekt 

Järgnevas olen välja pakkunud üldised põhimõtted nimisõna süstemaatilise polüseemia 

käsitlemiseks eesti keele leksikaalsemantilises andmebaasis ehk sõnastikusüsteemis EELex 

(Langemets jt 2006a, 2006b), sealhulgas üheköitelises eesti keele sõnaraamatus (Langemets 

2008). (Kolme eeskuju kirjeldasin eespool, vt ptk 3.6.) 

199

1) Süstemaatiline polüseemia esitatakse nimisõna kirjes – nimisõna süstemaatilisi, metonüümselt 

motiveeritud tähendusi peetakse üsna üksmeelselt nimisõna semantiliseks omapäraks 

(Apresjan 1974, vt ptk 2.2.4). Näiteks mall ESE_ANUM–TOIT peaks eksplitsiitselt 

olema esitatud nimisõnade pudel, katel jt kirjetes (andis lapsele pudelit – 'pudelist juua- 

/piima'; katel keeb – 'vesi katlas'). Andmebaasi (sõnaraamatu) juhend (leksikograafiline 

profiil) peaks kirjeldama, kas ja kuidas näidata tõlgendusi ka teistes, näiteks verbi artiklis. 

Verbi keema puhul vaheldub verbi tüüpiline subjekt ESEME_ANUMA ja selle sisu ehk TOIDU 

vahel, kusjuures verbi enda tähendus ei muutu – vrd praegu on verbi tähendus eristatud alltähendusena 

(tähendusvarjundina ||) sõnastuses: '... samuti vastavast nõust kõneldes' (!). 

Muidugi tuleks püüelda ühtse esitusviisi poole, nii võiks näiteks artiklis keema piirduda 

näite ülakomades selgitusega: katel ('vesi katlas') keeb vmt; 

2) Süstemaatiline polüseemia esitatakse komplementaarse tähendusena – leksikograafilises 

mõttes (tuletatud) alltähendusena (alltähenduste kimbuna) põhitähenduse juures. 

Andmebaasis peaks süstemaatiline polüseemia kui polüseemia eriliik moodustama omaette 

üksuse. Kontrastiivset ja komplementaarset polüseemiat tuleks põhimõtteliselt kodeerida 

kahel eri viisil: näiteks nummerdatud põhitähendusena (kontrastiivne polüseemia) ja (teataval 

viisil tähistatud) alltähendusena (komplementaarne polüseemia). Eri tüüpi tähenduse 

mitmesust väljendab seega üks või teine esitusviis. (Lahus kodeerimist on soovitanud ka 

Pustejovsky.) Esialgu oleks eesti keeles esindatud vaid nimisõna süstemaatiline polüseemia, 

kui lisandub uurimusi muude sõnaliikide polüseemiast, siis ka nood; 

3) Sõnastikusüsteemis on ette antud valik süstemaatilise polüseemia malle, millega 

leksikograaf saaks alltähendust märgistada (vt mallide loendit Lisa 1). Tähendusvahelduste 

liike endid, mida teoorias on eristatud (vt ptk 5.2.3) – lihttüüpi, nt LOOM–TOIT, ja komplekstüüpi, 

nt ESE–SISU/INFO, KOHT_HOONE–ASUTUS –, ei ole leksikaalses andmebaasis 

mõtet eristada. Need esitatakse ühtmoodi, süstemaatilise polüseemia mallina (nagu SIMP- 

LE-is on need kõik määratletud komplekstähenduseks). Eristus võiks olla oluline süntaksi 

seisukohalt, nagu Pustejovskyl (1995) silmas peetud, aga see on omaette uurimisteema; 

4) Esituses jälgitakse ja arvestatakse kasutussagedust – s.t vaheldust ei tohiks tuimalt 

reeglistada (vt ka Hanks 2001). Kanoonilised, üldkeeles leksikaliseerunud juhtumid tuleks 

sisse võtta, pragmaatiliselt kitsendatud, väga erilistes situatsioonides ja registrites tarvitatud 

juhuliikmed jääksid (esialgu) kõrvale. Leksikograaf peab tegema, mida ta alati on 

teinud – tegema otsused kriitiliselt, hinnates keelekasutust (korpuse, Interneti põhjal). Kui 

mõnes kultuuriruumis ja keeles esindab känguru kinnistununa malli LOOM–TOIT, siis eesti 

keeles (veel) mitte. On küll ka eesti keeles lauseid, nagu kauplused pakuvad krokodilli ja 

kängurut (Tarbija24) või et supist võib leida .. alligaatoriliha, oravat, nutriat, opossumit 

(Eesti Naine), aga sõnaraamatusse ei pruugi need toidusõnana niipea jõuda, kuigi nende 

taga "töötab" üks ja sama sama süstemaatilise polüseemia mall; 

5) Andmebaasis määratletakse põhitähenduse semantiline tüüp (siin: LIIGISUHE) – teisiti 

ei ole võimalik süstemaatilisi malle selle sõnatähendusega seostada. Semantiliste tüüpide 

kodeerimine keelevaras on üks esimesi samme leksikaalsemantilise info formaalsema 

esituse suunas. Nimisõna semantiliste tüüpide arv võib varieeruda väga suurel määral: kui 

äsja kirjeldatud hollandi andmebaasis oli kasutusel ainult 11 tüüpi (Vliet 2007), siis inglise 

sõnaraamatu LDOCE andmebaasis on tarvitusel 32 semantilist koodi (Langemets jt 2005), 

rääkimata SIMPLE'ist, mille ontoloogias on loetletud 153 tüüpi (SIMPLE: 87–91). Siinses 

töös on sõnatähendused (kokku 1738 tähendusüksust) kodeeritud 80 LIIGISUHTE abil (vt 

Lisa 3). 

Semantilise tüübi vajalikkuse/mittevajalikkuse üle on arutlenud Hanks (2008, vt ptk 5.2.1), 

soovitades sõnaraamatus sellist infot ära kasutada näiteks verbi sõnatähendusi eristades, 

200

hõlmates semantilise tüübi toel tüüpilisi verbi laiendeid (süntaktilisi konstruktsioone ehk 

verbimalle). Jutuks olnud keema juurde tagasi pöördudes oleks üks selle verbi laiendeid 

(subjekt) kas ESE_ANUM või TOIT (SISU). 

Niisugust infot saab osaliselt kasutada ka automaatse analüüsi abivahendina, kus lauset 

analüüsitakse fraasi põhisõna semantilisele tüübile toetudes (nt lause ”*kivi armastab 

Marti” ei ole vastuvõetav, sest kivi kui konkreetne elutu asi (OBJEKT_LOODUS) ei saa 

kedagi armastada); 

6) Süstemaatiliselt tuletatud tähenduste kirjeldamisel raamatus võiks kaaluda ühtse sõnastusega 

lühikeste tähendusvihjete andmist. Näiteks kui andmebaasis valida põhitähenduse 

LOOM juures süstemaatiline mall LOOM–TOIT, siis sõnaraamatu vaates ilmub toidutähenduse 

jaoks seletus 'sellest tehtud toit'; kui keeles on esindatud ka tõlgendus MATER- 

JAL/AINE (mall LOOM–MATERJAL/AINE), siis 'selle karusnahk' vmt; 

7) Eri tüüpi püsiühendid esitatakse mitmesõnalise ühendina koos omaette seletusega, ilma 

seostamata seda süstemaatilise polüseemiaga. Kuigi ühendite tähendust võib mõnel määral 

analüüsida fraasi komponendist, s.t üksiksõna semantikast lähtuvalt, seletades tähenduse 

tekkemehhanismi kvaalistruktuuri (ja süstemaatilise polüseemia malli) toel, on andmebaasis 

otstarbekas esitada nad fraasina, s.t nii, nagu nad keeles funktsioneerivad. Selliseid 

fraase pole süstemaatilise polüseemia malliga hõlmatud ka siin uurimuses. Kindlasti tuleks 

andmebaasis püsiühenditega eraldi tegelda, määratleda nende tüüp (skaalal kollokatsioonist 

fraseoloogiani) ja seejärel otsustada nende esitusviis (koht ja kuju) keelevaras. 

201

LÕPPSÕNA 

Siinse uurimuse lingvistiline eesmärk oli analüüsida eesti nimisõna süstemaatilist polüseemiat 

ning tuvastada süstemaatiliselt vahelduvad nimisõnatähendused ehk nimisõna 

süstemaatilise polüseemia mallid. Polüseemiat analüüsides lähtusin polüseemia leksikaalsest 

perspektiivist ehk selle leksikograafilisest esitusest "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" 

(1988–2007) ning sellist vaatenurka toetavast generatiivse leksikoni teooriast 

(Pustejovsky 1995). Analüüsi abivahendina kasutasin nimisõna semantiliste tüüpide hierarhiat, 

mis teatavas mõttes võimaldab tähendusi "mõõta". Hierarhia kohandasin uurimuse 

tarbeks inglise sõnaraamatuprojekti SIMPLE ja eesti keele tesauruse liigituse põhjal. 

Semantiliste tüüpide hierarhial võiks (Eesti Keele Instituudi) eesti keele leksikaalsemantilises 

andmebaasis semantilise info kodeerimisel kasutust olla ka edaspidi, näiteks süntaktilise 

konstruktsiooniinfo kodeerimisel. 

Rakenduslik, metaleksikograafiline (ja keeletehnoloogiline, täpsemalt, arvutileksikoloogiline) 

eesmärk oli välja töötada sõnasemantilise info ühe osa, nimisõna süstemaatilise polüseemia 

esituse põhimõtted eesti keelevaras: nii üheköitelises, nn indoeuroopa tüüpi ükskeelses 

põhisõnaraamatus (vt Langemets 2008) kui ka EKI sõnastikusüsteemis EELex (vt 

Langemets jt 2006a, 2006b). Süstemaatilisi malle kodeerides on võimalik korrastada ja 

ühtlustada semantilise info esitust keelevaras, näidata ja selgitada sõnatähenduste vahelisi 

loogilisi ja reeglipäraseid seoseid, vähendada traditsioonilisele sõnaraamatule omast polüseemia 

loetlevat esitust. Süstemaatiliselt polüseemsete mallide loendist võiks kasu tõusta 

ka eesti keele automaatse semantilise analüüsi jaoks, kui järgida tähenduse täppismääratlemata 

esituse (ingl underspecification, Buitelaar 1998a, 2000, Pustejovsky 2002) põhimõtet. 

Peamise uurimisküsimuse sõnastasin enda jaoks nõnda: kuidas ühendada teoreetilise, 

eeldatavasti tegelikku keelekasutust adekvaatselt kirjeldava keeleteaduse tulemusi leksikograafilise 

esitusega, olles ühtaegu nii hõlmav, ülevaatlik ja kasutajale mõistetav ning samal 

ajal ka teoreetiliselt järjepidev Süstemaatilise polüseemia osas eeldasin, et nimisõna 

tähendused on suures osas reeglipäraselt seotud ning et need on tuvastatavad leksikaalsest 

(resp. leksikograafilisest) perspektiivist lähtudes. Ühtlasi olen lootnud, et pärast loogiliste 

ja/või regulaarselt vahelduvate suhete tuvastamist on saadud teatav teoreetiliselt põhjendatud 

alus, mille toel saaks ühtlustada samasse leksikaalsesse rühma (semantilisse tüüpi) 

kuuluvate nimisõnade semantilise info esitust keelevaras ning saavutada ehk ka teatavat 

ökonoomiat veidi formaalsema esituskuju näol (leksikograafilise kirjeldusmallina). Järgnevas 

võtan kokku oma uurimuse olulisemad tulemused. 

Teoreetilises ülevaateosas (ptk 2) olen selgitanud, mis on süstemaatiline polüseemia ja 

kuidas see suhestub teiste, üldiste polüseemialiikidega. Ülevaate süstemaatilise polüseemia 

käsitlusviisidest olen teinud n-ö leksikograafilise kallakuga, pidades silmas eelkõige neid 

käsitlusi, millel on kokkupuutepunkte keelevaraga, eriti traditsioonilise ükskeelse sõnaraamatuga. 

Töö teoreetiliseks aluseks võetud generatiivse leksikoni teooriat (Pustejovsky 

1995) on põhjalikumalt lahti seletatud omaette peatükis (ptk 5). 

Süstemaatilise polüseemia all peetakse silmas olukorda, kus vähemalt kahe eri sõna mitu 

tähendust peegeldavad reeglipäraselt sarnast tähendusstruktuuri. Sellises tähenduste vaheldumises 

ilmneb teatav korrapära, regulaarsus või süstemaatilisus (Weinreich 1964, 

Apresjan 1974, Pustejovsky 1995), kusjuures tähenduste vaheldumine toetub põhiliselt 

metonüümiale (Apresjan 1974). Metonüümselt süstemaatiline polüseemia esineb ennekõike 

nimisõna semantikas – see on nimisõna semantiline omapära. Nimisõnal oleks nagu 

võime vabalt laieneda, "venida" tähistama mitmesuguseid külgnevaid omadusi, tegevusi, 

202

kohta, aega, osalisi jm – mis aga siiski toimub teatavate reeglite järgi ja teatavas (pragmaatilises) 

kontekstis, mitte päris juhuslikult. Reeglipäraseid (metonüümseid) tähendusvaheldusi 

on generatiivse leksikoni teoorias (Pustejovsky 1995) analüüsitud ja seletatud 

kvaalistruktuurist lähtuvalt. Kui (kontrastiivse) polüseemia puhul tähenduste kontekstid 

kontrasteeruvad, siis süstemaatilise polüseemia puhul on vastupidi: kontekst on enamvähem 

üks ja sama (s.t analüüsis kontekstile toetuda pole väga otstarbekas). Põhitähendus 

on küll konteksti mõjul nihkunud (Ullmann 1956, Weinreich 1964), aga teatav tähenduse 

tuumelement on suures joones üks ja sama, üldine referentsiaalne klass (diskursus, freim) 

ei muutu (Weinreich 1964, Pustejovsky 1995), vaatluse all on tähenduse eri aspektid (Ullmann 

1956, Cruse 1986, 2004, Pustejovsky 1995. Sellised tähendused kattuvad, kõiguvad, 

vahelduvad (Quine 1960, Apresjan 1974), esinevad tihti ühtaegu, nad ei välista üksteist 

(Cruse 1986, 2004), neil on osaliselt kattuv, sõltuv või ühine (jagatud) tähendus (Pustejovsky 

1995). 

Süstemaatiline polüseemia ei iseloomusta mitte üksikuid sarnase semantikaga nimisõnu, 

vaid sarnased suhted esilduvad või võivad esilduda terves nimisõnade rühmas – muidugi, 

nagu keelenähtusele omane: keskmes nähtavamalt ning äärtel hägusamalt. Näiteks tähistavad 

mitmed söögisõnad ühelt poolt söömist kui tegevust või sündmust ('söögikord, söömine'), 

teiselt poolt seda, mida süüakse ('söök, toit') – sellelt aluselt on kodeeritud süstemaatilise 

polüseemia mall TOIT–SÜNDMUS (8), vt ka Lisa 1. Vaheldus on EKSS-is eksplitsiitselt 

või implitsiitselt esil mitme söögisõna puhul (eine, kehakinnitus, lantš, lõuna, 

kohv, tee_H2, nuum, söök, söömine jt), aga potentsiaalselt oleks võimalik nõnda kasutada 

näiteks: a) iga söögisõna, kui see söök/jook on sellise söögikorra oluline komponent (nt 

kokteil 'jook' – vrd kutse kokteilile), või b) iga päeva piiridesse mahutuvat ajasõna, kui see 

aeg on sellise söögikorra oluline komponent (nt keskhommik 'vastav söögikord ning töövaheaeg' 

– vrd keetis keskhommiku valmis). Tähenduse loomulikuna näivat laiendust 

võimaldab süstemaatilise polüseemia mall. 

Leksikograafilisi allikaid käsitlevas peatükis (ptk 3) on kvalitatiivselt iseloomustatud polüseemia 

levinumaid esitusviise ehk leksikaalsemantilisi mudeleid, mida keelevaras on kasutatud 

kõige sagedamini. Iga esitusviisi juures on tähelepanu pööratud sellele, kuidas on 

esitatud süstemaatilise polüseemiana käsitatavaid tähendusi, et välja selgitada, mis tüüpi 

keelekogu võiks parimini sobida süstemaatilise polüseemia tuvastamiseks. Võrdlevalt on 

analüüsitud traditsioonilist ükskeelset sõnaraamatut, leksikaalset hierarhiat, freimisemantilist 

esitust ja kognitiivset sõnaraamatut. Kui inglise keele puhul võiks kõne alla tulla mitu 

keelekogu – nt leksikaalne hierarhia (WordNet) või kognitiivne, tuumtähendustel põhinev 

sõnaraamat (NODE) või mis tahes mahukas traditsiooniline ükskeelne sõnaraamat –, siis 

eesti keele puhul tuleb kõne alla üksnes traditsiooniline ükskeelne sõnaraamat (EKSS), sest 

ta on ainuke ammendav keelekogu. Eesti keele tesaurus on esialgu lihtsalt liiga väike, et 

seda pädeva allikana kasutada saaks. Traditsioonilises sõnaraamatus on loetletud n-ö kõik 

tähendused (kuigi ebaühtlases esituses): põhitähendused ning mitut eri tüüpi alltähendused 

ja tähendusnüansid. Üks töö hüpoteese oli, et süstemaatiline polüseemia paljastub olemasolevatest 

alltähendustest, mida seepärast on selles peatükis põhjalikult kirjeldatud. Analüüs 

seda siiski ei kinnitanud: sageli on üht ja sama tähendusülekande juhtumit esitatud mitmel 

eri moel, võib lausa öelda, et seletamisviiside skaala (vt ptk 3.1) kogu ulatuses – nummerdatud 

põhitähendusest kuni näite seletuseni (ülakomades). 

Eesti nimisõna polüseemiat on iseloomustatud kvantitatiivselt (ptk 4). Valim, mis koosneb 

seletussõnaraamatu ühe, T-algulise vihiku nimisõnadest, hõlmab üksnes lihtsõnu (kokku 

843 märksõna), aga võrdluseks on esitatud andmeid ka liitsõnade polüseemia kohta, samuti 

kõigi eesti keele sõnade kohta (kogu EKSS-i, s.t 26 vihiku põhjal). Polüseemsete ja monoseemsete 

lihtnimisõnade puhul on vaadeldud ka nende morfoloogilist struktuuri, jagune- 

203

mist tüvisõnadeks ja tuletisteks – sihiga teha tähelepanekuid polüseemia ja morfoloogilise 

struktuuri seose kohta. 

Eesti keeles (resp. EKSS-is) on polüseemne ligikaudu iga kümnes sõna: 137 767 märksõnast 

on enam kui ühe põhitähendusega sõnu kokku 14 432 (10,5%). Verbidest on 

(EKSS-i esituse põhjal) kõige polüseemsemad käima ja tõmbama – kummalgi 22 nummerdatud 

põhitähendust (vt ptk 2.2.3). Partiklitest "juhib" tõenäoliselt peale, millel postpositsioonina 

on eristatud 21 tähendust, prepositsioonina 4 ja adverbina 14 tähendust (kokku 39 

(!) põhitähendust). Omadussõnadest on esikohal raske – kokku 18 tähendust. Nimisõnadest 

on enim tähendusi sõnal põhi ('alumine osa') – kokku 11 –, selle kõrval on ka homonüüm 

põhi ('ilmakaar') oma 4 tähendusega. 11 tähendust on ka nimisõnal vorm. 10 põhitähendusega 

on ots, pesa, vari ja deverbaal käik. Polüseemsemate nimisõnade puhul torkab 

silma nende ülim lühidus – igaühel on pikkust vaid 3-4 tähe jagu –, kinnistades säärasena 

Zipfi (1949) vähima pingutuse seadust. Valimi kõige polüseemsem sõna on niisama lühike: 

homonüüm tee_H1 ('pinnaseriba', 7 tähendust). EKSS-is kõige polüseemsemad pole sugugi 

keeles kõige sagedamad: sagedussõnastiku järgi on esikohal aasta (pingereas 26.), mees 

(34.), aeg (35.), inimene (41.) jt (15 sagedamat on toodud ptk 4.3, vt näidet (66)). 

Polüseemseid sõnu on valimis kokku 185 (22%), sh 30 homonüümi. Tüvisõnu ja tuletisi on 

enam-vähem ühepalju, umbes pooleks (vastavalt 53% ja 47%). Ka põhitähenduste polüseemia 

poolest on tüvisõnad ja tuletised üsna sarnased, siiski väike ülekaal tundub olevat 

tüvisõnade poolel (vastavalt 2,7 ja 2,5 tähendust sõna kohta). Alltähenduste osas on pilt 

oluliselt erinev: tuletistel on poole vähem alltähendusi kui tüvisõnadel, s.t tähendusnihete 

osas on nad palju suletumad kui tüvisõnad. Täpsem oleks vist väljenduda teisipidi: kõige 

polüseemsemad on kõige lühemad ehk tüvisõnad. 

Homonüümide polüseemia eristub pisut üldisest. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik polüseemsed 

homonüümid on tüvisõnad, nt tee_H1 ('pinnaseriba') ja tee_H2 ('jook'). Põhitähendusi 

on tüvisõna-homonüümidel pisut vähem: keskmiselt 2,4 – vrd nimisõnade keskmine 

2,6 (tüvisõnadel 2,7, tuletistel 2,5). Alltähendusi on aga märgatavalt rohkem kui 

polüseemsetel nimisõnadel üldiselt: keskmiselt 2,6 – vrd nimisõnade keskmine 2,0 (tüvisõnadel 

2,4 ja tuletistel 1,5). Erinevust põhitähenduste osas saab ehk seletada sellega, et 

mitmed läbipaistvad polüseemiajuhtumid on vormistatud homonüümiaks vormikriteeriumist 

lähtudes. Alltähenduste erinevus tuleneb morfoloogilisest struktuurist: kuna kõik 

polüseemsed homonüümid on tüvisõnad, siis tuletised, millel üldiselt on oluliselt vähem 

alltähendusi kui tüvisõnadel, siin tulemust ei mõjuta. 

Monoseemseid ehk ühe põhitähendusega sõnu on valimis kokku 658 (78%), sh 70 homonüümi. 

Monoseemsete lihtnimisõnade seas on rohkem tuletisi ja vähem tüvisõnu (vastavalt 

60% ja 40% – sama suhe kehtib loomulikult ka põhitähenduste osas). Ka alltähenduste 

osas on pilt sarnane: kummaski rühmas suhteliselt vähe, keskmiselt 1,4 alltähendust sõna 

kohta. Alltähendusi on võimaldanud umbes veerand (26%) monoseemsetest sõnadest. 

Täiesti monoseemseid sõnu, millel ei ole esitatud ühtki alltähendust, on kogumassist kolmveerand 

– kokku 487 (74%), neist 52 homonüümi. Sama suhe (74%) kehtib tüvisõnade ja 

tuletiste sees. Tuletistest on kõige monoseemsemad lane-tuletised (86%), aga neid on 

valimis vähe (nt tallinlane, teadlane), järgnevad us- ja ik-tuletised (umbes kaks kolmest). 

Ja-tuletised on tähendusnihete suhtes märgatavalt "avatumad": täiesti monoseemsed on 

vaid 43% kõigist (ühe tähendusega) ja-tuletistest. 

Täiesti monoseemseid tõlgendusi on hiljem analüüsitud ka semantilise tüübi (ehk LIIGI- 

SUHTE) seisukohalt (vt ptk 8.8): kõige monoseemsemad on MATERJALI/AINE- ja LOOMAtõlgendused 

(mõlemad 56%) – s.t üle pooled kõigist seda liiki tähendusüksustest on monoseemsed, 

järgnevad INIMENE (42%) ja TAIM (33%). Kõige vähem monoseemsed konk- 

204

eetsed entiteedid on KOHA-tõlgendused (14%). Abstraktsed tähendused (ABSTR, sh AEG) 

pole väga väga monoseemsed (25%), eriti aga ABSTR/KONKR, kus polüseemsus juba nimetuses 

välja paistab (7%). 

Homonüümide monoseemia üldisest ei eristu. 

Eesti nimisõnadest on polüseemne iga viies lihtsõna (22%), liitsõnad on valdavalt monoseemsed 

(95%). Eesti keeles on nimisõnu umbes kaks kolmandikku kõigist sõnadest: 

valimi järgi hinnates vähemalt 70%, eesti keele tesauruses on nimisõnu 66% (Kahusk, 

Vider 2005: 273). Sõnaraamat ei peegelda loomuliku keele lihtsõna-liitsõna suhet kuigi 

täpselt. Leksikograafias – eriti ükskeelses sõnaraamatus – on tavaliselt püütud liitsõnade 

osa piirata ja "võimalike liitsõnade määratust hulgast" sisse võtta "üksnes sagedamini esinevad, 

eeskätt need, mille tähendus ei selgu osiste tähenduste põhjal" (EKSS: 6). Vormilt 

analüütilise(ma)d ja seevõrra läbipaistvamad liitsõnad on eesti keeles märgatavalt monoseemsemad 

kui lihtnimisõnad. 

Eesti keele andmeid on omakorda kõrvutatud inglise keele andmetega, välja on arvutatud 

eesti nimisõna polüseemia indeks. Eesti keeles (resp. EKSS-is) on polüseemne ligikaudu 

iga kümnes sõna: 137 767 märksõnast on enam kui ühe põhitähendusega sõnu kokku 14 

432 (10,5%) – see annab eesti keele kõigi sõnade polüseemia indeksiks 1,08 (vt ptk 4.4.2 

Tabel 10). Võrdluseks: inglise keele kõigi sõnade polüseemia indeks (WordNeti nelja 

sõnaliigi põhjal) on 1,51. See tähendab, et üldiselt on inglise keeles polüseemiat rohkem 

kui eesti keeles. Kui aga võrrelda nimisõnu, sh üksnes polüseemseid nimisõnu, siis muutuvad 

kahe keele näitajad mõnevõrra sarnasemaks. Kõigi nimisõnade polüseemia indeks on 

eesti keeles 1,16 ning inglise keeles 1,23. Sellest võiks järeldada, et nimisõna roll tähenduse 

vahendajana on kahes keeles suhteliselt sarnane. (Ilmselt on siiski ka see vahe veidi 

suurem, kuivõrd valimi aluseks olnud materjalis on üle loetud vaid osa liitsõnu, vt ptk 1.4 

Tabel 1). Polüseemsete (liht)nimisõnade polüseeemia indeks on ligilähedane: eesti keeles 

2,6 ja inglise keeles 2,77. Kvantitatiivsete andmete põhjal võiks niisiis öelda, et eesti (liht)- 

nimisõna polüseemia ei erine oluliselt inglise nimisõna polüseemiast: (liht)nimisõnade ja 

nendega seostatud tähenduste hulk on suhteliselt võrdväärne mõlemas keeles ehk teisisõnu, 

kui keeles on olemas teatav hulk (liht)nimisõnu, siis seostub nendega enam-vähem ettearvatav 

hulk tähendusi (kasutusi). Čermák (2002) päris nii ei väitnud, aga tema uuriski 

eelkõige kolme leksikalisatsioonimalli osatähtsust tüpoloogiliselt erinevates keeltes. 

Generatiivse leksikoni teooria (Pustejovsky 1995, vt ptk 5) generatiivsuse idee toetub 

eeldusele (mis sobitub ka kognitiivse lingvistika seisukohaga), et kõik loomuliku keele 

sõnad on polüseemsed. Polüseemiat aitab käsitleda kvaalistruktuur, mis nimisõna tähenduse 

omakorda komponentideks lahutab ning sellest lähtuvalt on analüüsitud ka süstemaatilist 

polüseemiat. Pustejovsky on väitnud, et "suur osa lause struktuuri puudutavast 

infost on kõige paremini kodeeritud leksikaalsest perspektiivist lähtudes" (Pustejovsky 

1995: 5), mis tähendabki seda, et sõnaraamatusse on koondatud kogu vajalik tähendusinfo 

või on see sinna koondunud implitsiitsena. Kvaalistruktuuris on lisaks liigitavale ehk LIIGI- 

SUHTELE (ehk semantilisele tüübile) kaasatud veel kolm tähendussuhet: MOODUSTAJASUHE, 

EESMÄRGISUHE ja PÕHJUSSUHE. Üldine põhimõte on, et nimisõna tõlgendatakse kui sündmust 

(ingl event) vastavalt tegevustele ja omadustele, mis temaga tüüpiliselt seotud on. 

Kvaalistruktuur on kui lähtepakk, millelt alustada tõlgenduse konstrueerimist. 

Sõnaraamatu seisukohalt tuleb rõhutada, et generatiivse leksikoni teooria käsitleb ennekõike 

loogilisi tähendussuhteid sõnade vahel üldiselt, tähenduste (metonüümset) loogikat 

ja tekkemehhanisme, mitte tähenduse seletamise viise endid (ümberütlevate fraaside sõnastamist, 

sünonüüme, ka tähenduste hierarhiat vm – millest eelnevalt on juttu olnud), ehkki 

loomulikult on kõik omavahel seotud. Kui Pustejovsky ise kasutab tegelikult nimisõna 

205

kvaalistruktuuri lauseanalüüsi abivahendina (kuidas täpsemalt, sellest on kõrvalepõikena 

juttu ptk 5.2.3), siis leksikograafias – nt andmebaasis SIMPLE (vt ptk 3.6.2) – on seda 

kasutatud polüseemia analüüsimiseks ja sõna semantika esituse korrastamiseks keelevaras. 

Samasugust leksikaalsemantilist ja (meta)leksikograafilist eesmärki on silmas peetud ka 

siinses töös. Analüüsi lähtepunktiks võtsin LIIGISUHTEL põhineva nimisõnatähenduste 

paaride esialgse loendi (vt Tabel 12 ptk 5.5). Koos allrühmadega on kokku kodeeritud 80 

erinevat LIIGISUHET (loend koos näidetega on tervikuna esitatud siinse töö lisana, vt Lisa 

3). 

Analüüsiosas on tähenduspaaride kaupa analüüsitud eelkõige esemesõnade polüseemiat 

(ptk 6) – esemesõnaks olen nimetanud mis tahes nimisõna, millel on ESE määratletud vähemalt 

ühe tähenduse LIIGISUHTEKS. Iga ESEMEGA seonduva tähenduspaari juures on vaadeldud 

ka paari teise osalisega moodustuvaid (süstemaatilisi) kooslusi (need on koondatud ptk 

7): näiteks peatükis ESE–KOHT on käsitletud ka malle KOHT_HOONE–ASUTUS ja KOHT/- 

ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE jne. Ühtekokku on süstemaatilise polüseemia mallidega 

kogu valimis hõlmatud 305 tähendusvaheldust, millest ESEMEGA seostub ligi veerand (72 

tähenduspaari). Teiste semantiliste tüüpide süstemaatiline polüseemia on (veidi) vähema 

ulatusega kui esemesõna polüseemia (kokkuvõtet vt ptk 7.4). Kui tuletada meelde, et esialgses 

tähenduspaaride loendis (ptk 5.5) oli kokku 501 erinimelise LIIGISUHTEGA paari 

(millest umbes 40 jäi veel kõrvale, sest olid ainukordsed), siis võib liialduseta öelda, et 

enamik – kaks kolmandikku (66%) – LIIGISUHTE (semantilise tüübi) vaheldusega kaasnevast 

lihtnimisõna polüseemiast kujutab endast reeglipärast metonüümset tähenduse ülekannet. 

Nii mõnigi sõna võib olla n-ö üleni metonüümne: näiteks toidusõnal tee_H2 on EKSS-is 

eristatud 8 tähendusüksust, millest koguni 5 on omavahel seotud (metonüümsel) süstemaatilisel 

moel: TAIMEST ('teepõõsas') saadakse MATERJAL/AINE ('kuivatatud lehed ja 

pungad, teepuru'), millest valmistatakse TOIT ('jook'), mida serveeritakse tüüpilise KOGU- 

SENA ('tass teed') ja millega seondub TEGEVUS/SÜNDMUS ('teejoomine'). Mallid: TAIM– 

MATERJAL/AINE, TAIM–TOIT, MATERJAL/AINE–KOGUS ja TOIT–SÜNDMUS (vt Lisa 1). 3 

tähendusüksust on algupärase teega seotud analoogia alusel: teeks nimetatakse ka muudest 

TAIMEDEST saadud osi (varsi, lehti) ja sellest tehtud jooki või tõmmist (TOIT) – mall TAIM– 

TOIT. 

Süstemaatiline polüseemia – nagu polüseemia üldse – esineb pigem lihtsõna kui liitsõna 

struktuuriga sõna puhul, s.t pigem lühema (ja sünteetilisema) kui pikema (ja anlüütilisema) 

vormiga üksuse puhul. Võib öelda, et potentsiaalset polüseemiat kannab sõnatüvi. Kui 

vaadata märksõnaga tee_H2 moodustatud tee-lõpulisi liitsõnu, siis süstemaatilist polüseemiat 

(ega polüseemiat üldse) ei esine ühegi liitsõna puhul. Samas, kui vaadata liitsõnade 

rühma tervikuna, esilduvad needsamad tõlgendused, mis lihtsõna polüseemias on ühe sõna 

semantikas nähtaval: esindatud on TAIM (aed-liivatee, nõmm-liivatee), taime osad ehk 

MATERJAL/AINE (taimetee 'taime osad joogi valmistamiseks', ka 'sellest valmistatud jook'), 

ka teejoomisega seotud SÜNDMUS/TEGEVUS (kellaviietee), aga valdavalt on tegemist teatavat 

liiki, teatavast taimest või teataval viisil tehtud joogiga ehk TOIDUGA (jasmiinitee, jäätee_H2, 

köömnetee, matetee, raudrohutee, ravimtee, vaarikatee jt). Kvaalisuhetest esildub 

siin eelkõige PÕHJUSSUHE (seletab, kuidas tee on tehtud/saadud). Et teel (TOIDUL, ka selleks 

kasvatataval TAIMEL) on otstarve, näitab eksplitsiitselt liitsõna ravimtee. Silma torkab, et 

tõlgendus SÜNDMUS/TEGEVUS toetub (toidusõnade puhul) AJALE – vrd liitsõna kellaviietee, 

samuti EKSS-i näited lihtsõna artiklist (hommikune, õhtune tee 'teejoomine'). 

206

Eelnev kinnitab Čermáki poolt (2002, vt ptk 4.4.1) välja pakutud kaht implikatsioonilist 

universaali: 1) mida lühem keskmiselt on lekseem, seda rohkem on keeles polüseemiat (ja 

vastupidi), 2) mida pikem keskmiselt on lekseem, seda rohkem on keeles tuletust (flektiivsetes 

keeltes) või liitmist (aglutineerivates keeltes). Vahemärkusena olgu öeldud, et 2007. a 

seisuga neid keeleuniversaalide arhiivis 55 registreeritud ei ole. Polüseemia suhtelist rohkust 

germaani ja romaani keeltes, mis mõlemad kasutavad ühe aluskihina ladina ja kreeka keelt, 

on välja toodud ka varem (nt Ullmann 1966. a ilmunud artiklis "Semantic Universals"), 

aga nii ulatuslikku paljude keelte statistilist analüüsi pole läbi viidud, mis tõestaks, et polüseemia 

on keeles universaalselt kasvanud sõnamoodustuse (liitmise ja tuletuse) kahanemise 

arvelt, ehkki üksikute keelte andmed seda toetavad. Eesti keele puhul ei ole uuritud, 

kas liitsõnast leksikaalse ellipsi teel sündinud polüseemia tõrjub keelekasutusest ühetähendusliku 

liitsõna välja või asendab seda siiski ainult teatavas, sageli pragmaatiliselt 

kitsendatud kontekstis. 

Esemesõna polüseemia kohta olen kokkuvõtvalt väitnud järgmist (ptk 6.16): 

1) ESEME-tõlgendusi on kõige rohkem – valimis (keeles) leidub ESEME-tõlgendusi igal 

teisel polüseemsel lihtsõnal (valimi 185 polüseemse sõna seas on 92 esemesõna). Kui 

vaadata kõiki tähendusüksusi (mida kokku on 1738), siis on neist ESEME-tõlgendus ligi 

viiendikul (kokku 315); 

2) morfoloogiliselt struktuurilt on esemesõnad peamiselt tüvisõnad (suhe umbkaudu: 2/3 

tüvisõnu, 1/3 tuletisi); 

3) enamasti on ESEME-tõlgendus esimene põhitähendus – see on igati loomulik, eeldades, 

et esemesõna tuleb keelde koos esemega, mida ta tähistab. Ligi kolm korda harvemini 

esineb ESE teise (vm) põhitähendusena: nt tafting on eeskätt TEGEVUS, alles seejärel ESE 

'vaipkate' (mall TEGEVUS–ESE); 

4) ESEME-tõlgendus esineb sageli ühe sõna piires koos teise LIIGISUHTE esindajatega – nimisõnu, 

mis tähistaksid läbivalt ainuüksi ESET, laienemata muudele kategooriatele, on 

valimis suhteliselt vähe (kokku 20 sõna). Esemesõna tähendused laienevad teistele 

kategooriatele üsna hõlpsasti, samuti on kategooriate skaala üsna lai. Esemesõnade semantiliste 

detailide rohkust on rõhutanud ka Goddard (1998: 228), mille tõttu nad on 

tema arvates tähenduselt palju keerulisemad kui abstraktsed mõisted; 

5) ESEME-tõlgendus vaheldub üsna sageli (metonüümse) süstemaatilise polüseemia malli 

järgi ehk teisisõnu: ESE on oma olemuselt üsna generatiivne tüüp. Kui esialgses loendis 

oli ESEMEGA seotud paare kokku ligi 120, siis sellest (metonüümse) süstemaatilise 

polüseemia esindajaks on määratletud rohkem kui pooled, isegi ligi 2/3 juhtumeist (72 

tähenduspaari). Süstemaatilise polüseemiana osaleb esemesõna 12 mallis, mille esikolmik 

on: TEGEVUS–ESE (20 tähenduspaari), nt tikandus, ESE–OMADUS (NÄHTUS–ESE) (15 

tähenduspaari), nt tenor, MATERJAL/AINE–ESE (7 tähenduspaari), nt teras; 

6) metafoorset polüseemiat on suhteliselt vähe. Võiks peaaaegu öelda, et metafoorsele kujundiloomele 

ESE oma käegakatsutavas asjalikkuses ei innusta. ESE on pigem metonüümse 

polüseemia põhivahend. Rohkema metafoorsusega tõusevad ootuspäraselt esile 

abstraktsemad tüübid SEISUND ja OMADUS, eriti kvalitatiivne OMADUS, ka TEGEVUS ja 

NÄHTUS. 

55 

The Universals Archive (Lexicon), vt http://typo.uni-konstanz.de/archive/ (4.7.2007). Leksikaalseid 

universaale on arhiivis üldse väga vähe: 2028 universaalist puudutab leksikoni üksnes 158 (7,7%), 

põhiliselt on universaale otsitud ja leitud süntaksist (1129 universaali). Näiteks kirjeldab universaal nr 

1178 metafoorset tähendusülekannet: Kehaosatermin muskel on tuletatud väikesi imetajaid tähistavatest 

sõnadest nagu hiir või rott (ld musculus 'väike hiir', ingl mouse 'hiir'). 

207

Teoorias esitatud esialgset ESEME üldist olemust iseloomustavat tähendusstruktuuri, mis 

sisaldas eeskätt PÕHJUSSUHET ja EESMÄRGISUHET, olen analüüsi tulemusel täiendanud 

MOODUSTAJASUHTEGA, sest esemesõnadega seotud mallides on süstemaatilist polüseemiaseost 

seletatud MOODUSTAJASUHTEGA üle pooltel kordadel (39 juhtumil): 

ESE = [KONKR_ENTITEET : ESE | PÕHJUSSUHE | EESMÄRGISUHE | MOODUSTAJASUHE] 

Kui esemesõna süstemaatilist polüseemiat võrrelda muude LIIGISUHETEGA, siis "võimekuselt" 

järgmine on OMADUS (koondab enda ümber kokku 10 süstemaatilist malli), edasi 

TEGEVUS (9 süstemaatilist malli) ja INIMENE (7 süstemaatilist malli) (kokkuvõtet vt ptk 

7.4). 

Üldised tähelepanekud nimisõna süstemaatilise polüseemia kohta olen koondanud peatükki 

8. Süstemaatiliselt polüseemsete mallide loend ehk süstemaatilise polüseemia kuldstandard 

on esitatud töö lisana (Lisa 1). Eraldi on toodud välja mallid, mis valimis välja ei tulnud 

(8.2). Kui mitmed uurijad on väitnud, et metafoorse tähendusülekande kaudu on tulnud ja 

tuleb keelde suurem osa uusi tähendusi (H. Õim 2000b, Ravin jt 2000: 2), siis siinse valimi 

põhjal see väide paika ei pea: metafoorseks polüseemiaks on analüüsi käigus määratletud 

100 tähendusülekande paari, samas metonüümseks 380 – ligi neli korda rohkem. Metonüümia 

on väga produktiivne ja loomulikuna näiv (nimisõna) tähendusülekande põhjustaja. 

Keele tähendusmuutuste protsessi tähtsamaks mõjutajaks on just metonüümiat, mitte metafoori, 

pidanud ka Traugott, Dasher (2002). 

Polüseemiat sünnitav ellips (ptk 8.5) võib olla nii süntaktiline (grammatiline), lähtudes 

fraasist, kui ka leksikaalne, lähtudes eesti keelele nii omasest liitsõnast. Vastavalt sellele, 

kumb osa (fraasis või liitsõnas) on "allaneelatu" rollis, võib siis rääkida põhisõna- või 

täiendsõna-ellipsist. Sünkrooniliselt on põhisõna-ellips, kus säilinud on täiendsõna, üldjuhul 

seotud metonüümse polüseemiaga (nt tahvel 5 < 'tahvelmaal' või teemant 1 'teemandist 

nuga'), esindades ühtlasi ka süstemaatilist polüseemiat – mallid vastavalt ESE–OMADUS 

ja MATERJAL/AINE–ESE. Täiendsõna-ellips, kus säilinud on põhisõna, on seotud pigem 

rööphüponüümse polüseemiaga (nt teivas – 'aiateivas' ja 'hüppeteivas'), samuti taksonoomilise 

polüseemiaga (nt teenindus – 'teenuste osutamisega tegelev süsteem' ja 'autoteenindus'). 

Pragmaatiliselt kitsendatud polüseemia (ptk 8.6) on keeles väga levinud, ta võib olla ka 

üsna universaalne, samuti allub ta reeglipärastele tähendusülekannetele (süstemaatilise 

polüseemia mallidele) – aga üldkeeles ta leksikaliseerunud pole. Kõnelejad eelistavad tihti 

diskursuse tava ja rakendavad sageli just sellega seotud mudeleid. Üksikud näited, mis 

sõnaraamatusse jõuavad, on sageli märgendiga kõnekeelne või on nad esitatud näite seletusena 

(EKSS-is: ülakomades). Sellest, et tihti saadab sõnaraamatuesituses süstemaatilist 

(metonüümset) polüseemiat märgend kõnekeelne, on uurimuses juttu mitut puhku (näiteks 

seoses ellipsiga). Märgendi kõnek kasutamist põhjendab kindlasti sõnatähenduste kinnistumise 

aste: juhuslikumat laadi (ja tihti suulisest pruugist pärit) tõlgendused ei kuulu veel 

tavalisse üldkeele registrisse. Aga samuti viitab märgend kõnek pragmaatikale ehk keeleliste 

tähenduste väljendamisele ja mõistmisele eri situatsioonides. 

Algses andmebaasis on konstruktsioonitähendused (ptk 8.7) lahutatud semantilisteks 

komponentideks, toetudes EKSS-i esitusele, mis pole sedalaadi juhtumeid veel fraseologismiks 

või ühendverbiks kvalifitseerinud, vaid on nende puhul piirdunud nimisõna(ga seostuva) 

tõlgenduse täpsustamisega sõna (ühe) tähenduse juures või näitematerjalis (enamasti 

siiski viimati mainitud moel). Analüüsi käigus on nad siiski "tagasi kokku pandud": tervikliku 

fraasitähendusega on näiteks kollokatsioonid taksot sõitma (isa sõidab taksot TEGEVUS 

'töötab taksojuhina'), teibasse ajama 'surmama, tapma', taskut mööda olema SEISUND 

208

'(varandusliku seisu kohta)' jt. Küll on nimisõna võinud oluliselt mõjutada verbi vm osalise 

tõlgendust kollokatsioonis. 

Süstemaatiline polüseemia näib olevat üks loomulik põhjus uute, ka laenatud tähenduste 

vastuvõtmiseks (ptk 8.9): kui teisest keelest laenatakse üks tähendus, siis on teatavas 

mõttes samahästi laenatud teisedki – seda juhul, kui sõna sobitub süstemaatilise polüseemia 

malliga. Tähendusi, mis tüüpiliselt süstemaatilise polüseemia malli toel kokku 

(paari, kimpu) kuuluvad, ei ole võimalik ühekaupa tõrjuda. Nõnda võiks kõnelda pigem 

sõnade (reeglipärastest) uutest tähendustest. Kilgarriff (1992: 2) ongi pidanud polüseemia 

analüüsimise eelduseks uute sõnatähenduste uurimist. 

Polüseemia puudumist juhtumil, kus ta "süsteemi mõttes" võiks olemas olla, on seletatud 

mitmeti, muu hulgas nn leksikaalse tõkkega (ptk 8.10.): kui keeles on olemas teise vormiga 

leksikaalne üksus, mis vahendab sama tähendust, siis ei pruugi süstemaatiline polüseemia 

keeles sel juhtumil realiseeruda. 

Rõhuv enamik süstemaatilise polüseemia mallis osalevaid nimisõnu esindab ühtainsat 

reeglipärast tähendusülekande paari (ptk 8.11): tafting (TEGEVUS–ESE), tai (INIMENE–OMA- 

DUS_KEEL) jt. Kahe erineva süstemaatilise malliga on esindatud üle paarikümne nimisõna. 

Kõige paaririkkamad on valimis asutusesõnad (teater), samuti sündmuse- ja tegevusesõnad 

(tee_H2, tants), mis võivad süstemaatilise polüseemiana hõlmata pea kõiki diskursuses- 

/freimis osalejaid. Eri LIIGISUHETE eri ulatusega võimekusest saab ülevaate esemesõnade 

paarilisi analüüsivate alapeatükkide lõpus, kus LIIGISUHTEGA seonduvad süstemaatilised 

mallid on loendina välja toodud (nt ptk 7.2 "Muud KOHAGA seotud süstemaatilised mallid" 

jts) (kokkuvõtet vt ptk 6.16). 

Kvaalistruktuur osutus paljuski liiga abstraktseks üldistuseks, et otse sellele toetuda (ptk 

8.12). Paljudel juhtudel oleks olnud võimalik seletada polüseemiat mitmest eri suhtest 

lähtuvalt. Paljudel juhtudel oli polüseemiat toetavat kvaalisuhet üldse raske määratleda. 

Kõige üldisemas plaanis toetub süstemaatiline polüseemia enamasti MOODUSTAJASUHTELE 

(42%, kokku 127 paari), sageduselt järgmisena EESMÄRGI- ja MOODUSTAJASUHTE kooslusele 

(30%, kokku 94 paari). PÕHJUSSUHTELE toetub 60 tähenduspaari (20%). Vähem on 

"puhtale" EESMÄRGISUHTELE toetuvaid tähendusvaheldusi (6%, kokku 20 paari). Mõne 

üksiku tähendusvahelduse aluseks on MOODUSTAJA- ja PÕHJUSSUHTE kooslus (1,6%, kokku 

5 tähenduspaari). Selle taseme süsteem on leksikograafiliste üldistuste tegemiseks kaugelt 

liiga üldine. Teiselt poolt piirab üldistuste tegemist semantiliste tüüpide (LIIGISUHETE) süsteem 

ise, jäädes liiga kitsaks: LIIGISUHETE abil ei ole võimalik näiteks hästi väljendada 

üldistust, et polüseemiamall on tegelikult TEGEVUS–TULEMUS (nagu toovad välja ka Quine, 

vt ptk 2.2.1, ja Apresjan, kui ta räägib substantiivi kui aktandi ehk situatsioonis osaleja 

tähendusvaheldustest, vt ptk 2.2.4). Kuna tulemus on ühel juhul ESE, teisel juhul KÕNE- 

TEGU, kolmandal juhul TOIT jne, siis lahustub see ilma ülema üldistuseta erinevate mallide 

vahel ära. Kuigi teoreetiliste üldistuste jaoks on semantiliste tüüpide (LIIGISUHETE) süsteem 

liiga kitsas, siis leksikograafia jaoks, s.t leksikograafiliste kirjeldusmallide väljatöötamiseks 

ja nende kasutamiseks keelevaras, on just see süsteem sobivam, kuivõrd ta ei 

kaugene liiga tavapärasest tähenduse seletusest: tähenduse seletuse koostamiseks on spetsiifilisem 

mall LOOM–TOIT kindlasti paslikum kui üldisem mall KONKR_ENTITEET–TULE- 

MUS. 

Peatüki viimases osas (ptk 8.14) visandasin võimalust kajastada süstemaatilist polüseemiat 

eesti keele leksikaalsemantilises andmebaasis. Loogiliselt ja reeglipäraselt seotud komplementaarsed 

tõlgendused – ehk süstemaatiline polüseemia – oleks otstarbekas esitada alltähendusena. 

See aitaks keelevaras eristada ja lahus hoida kontrastiivset ja komplementaarset 

polüseemiat – põhimõte, mille järgimist on leksikaalsemantikas rõhutatud ja igatse- 

209

tud juba ammu (vt Weinreich 1964, ptk 2.2.3). Üldine polüseemia esitamise põhimõte 

võiks olla: kontrastiivset polüseemiat markeerib nummerdatud põhitähendus, komplementaarset 

(eritähisega) alltähendus. Andmebaasis peaks süstemaatiline polüseemia olema 

tähistatud omaette polüseemia liigina (pabersõnaraamatus pole see vajalik). Süstemaatiliselt 

polüseemsete tõlgenduste kimbu moodustab põhitähendus koos tema juurde kuuluvate 

(eritähisega) alltähendus(t)ega. Idee poolest peaks süstemaatiliselt polüseemne mall 

olema põhimõtteliselt produktiivne, ennustajajõuga, n-ö teed sillutama paljudele teistele 

sama rühma liikmetele. Leksikograafiliselt (andmebaasis) on mõtet kajastada käibivaid 

malle, võib-olla ka enam käibivaid malle. Kui alltähendus on teist liiki, näiteks metafoorselt 

polüseemne, siis tuleks see varustada omaette tähisega (näit märgendiga piltlik). 

Iseenesest on põhi- ja alltähenduste korraldus täiesti olemas ka "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" 

(1988–2007), mistõttu oletasin esialgu, et süstemaatiline polüseemia võiks 

korreleeruda polüseemia esitusviisiga, proovides tähelepanu pöörata EKSS-i seletusmeetodite 

hierarhias eristatud kahele peatasandile, põhi- ja alltähendusele (vt ptk 3.1). Aga 

EKSS-is – ega ilmselt üheski teises traditsioonilises ükskeelses sõnaraamatus (andmebaasis) 

– ei ole seesugust korrelatsiooni võimalik tuvastada. Traditsioonilise seletussõnaraamatu 

puhul on leksikograafilise esituse ebaühtlus väga tavaline ning paljud tüüpilised 

süstemaatiliselt polüseemsed alltähenduse kandidaadid on esitatud (kontrastiivse) põhitähendusena, 

mille ühtekohendamisele ja sarnaselt sõnastatud esitusele võiks kaasa aidata 

siinne uurimus. 

210

SYSTEMATIC POLYSEMY OF NOUNS IN ESTONIAN AND ITS 

LEXICOGRAPHIC TREATMENT IN ESTONIAN LANGUAGE 

RESOURCES 

Summary 

The linguistic aim of this study is to analyse systematic polysemy of the Estonian noun and 

find out the systematically alternating noun meanings, i.e. the systematic patterns of Estonian 

noun polysemy. The present analysis of polysemy is based on the lexical perspective, 

i.e. on the lexicographic representation of polysemy in the Defining Dictionary of Standard 

Estonian ["Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (1988–2007), hereinafter: DDSE], and the 

supportive theory of generative lexicon (Pustejovsky 1995). A hierarchy of the semantic 

types of nouns was used as an ancillary means of analysis enabling, in a way, to “measure“ 

word senses. For the present study the hierarchy from the English lexicographic project 

SIMPLE and the classification of the Estonian thesaurus were adapted by the author of the 

present thesis. This hierarchy of semantic types could be of future use in encoding semantic 

information (e.g. on syntactic constructions) for the Estonian lexico-semantic database 

kept at the Institute of the Estonian Language. 

The applicational metalexicographic (and language technological or, to be more precise, 

computational lexicological) aim of the study was to elaborate the principles of how to 

represent systematic polysemy, as a part of word semantic information, of nouns in Estonian 

language resources, covering both the one-volume (so-called Indo-European type) 

monolingual basic dictionary (see Langemets 2008) and the EELex lexicographic system 

of the Institute of the Estonian Language (see Langemets et al 2006a, 2006b). Systematic 

pattern encoding enables one to systematize and unify the way semantic information is 

represented in such language resources, to demonstrate and explain the logical and regular 

relations between word senses, and to reduce the lists of senses characteristic of word 

representation in traditional dictionaries. A systematic list of polysemous patterns could 

also be of use for automatic semantic analysis of Estonian, on the condition the principle of 

underspecification (Buitelaar 1998a, 2000, Pustejovsky 2002) is followed. 

The main research question is how to incorporate the results of theoretical linguistics, 

presumably providing an adequate description of actual language use, in lexicographic 

representation, remaining at the same time comprehensive, lucid and comprehensible for 

the user, yet without losing theoretical consistency. As for systematic polysemy, the author 

assumed that noun senses are, in a large part, regularly related and they can be identified 

from a lexicalized (resp. lexicographical) perspective. Also, the author has been hoping 

that successful identification of logical and/or regularly alternating relations could provide 

one with a sound theoretical foundation enabling, first, a unified representation of the 

semantic information pertaining the nouns of one and the same lexical class (semantic 

type) and, second, to economize a little on space due to a slightly more formalized 

representation as a lexicographic pattern. In the following, the major results of the study 

will be summarized. 

The theoretical survey (Ch. 2) sets out to explain the essence of systematic polysemy and 

its relation to other, more general kinds of polysemy. The survey of the available approaches 

is lexicographically biased, laying more emphasis on those treatments of systematic 

polysemy that have a common ground with language resources, in particular with the 

traditional monolingual dictionary. A separate chapter (Ch. 5) is devoted to the theory of 

211

generative lexicon (Pustejovsky 1995) providing the theoretical foundation for the dissertation 

at hand. 

Systematic polysemy is a situation where several senses of at least two words regularly 

imply a similar semantic structure. There is a certain regularity, or system in such sense 

alternation (Weinreich 1964, Apresjan 1974, Pustejovsky 1995), while in most cases the 

alternation is based on metonymy (Apresjan 1974). Metonymy based systematic polysemy 

can mostly be observed in nouns; it is, indeed, their semantic peculiarity. It seems as if 

nouns had an almost free capacity to expand, stretching to embrace various adjacent 

properties, activities, place, time , participants etc. – which process, however, proceeds 

according to certain rules and in a certain (pragmatic) context, not quite at random. The 

theory of generative lexicon (Pustejovsky 1995) analyses and explains regular (metonymy 

based) sense alternations on the basis of a qualia structure. In the case of contrastive polysemy 

contrast occurs between sense contexts, whereas in systematic polysemy the context 

is more or less the same, thus providing little ground for analysis. Even though the basic 

meaning has been shifted by context (Ullmann 1956, Weinreich 1964), a certain core 

element of the meaning is still the same as the general class of reference (discourse, frame) 

remains unchanged (Weinreich 1964, Pustejovsky 1995), thus the spotlight should be on 

different aspects of meaning (Ullmann 1956, Cruse 1986, 2004, Pustejovsky 1995). The 

senses may coincide, fluctuate and alternate (Quine 1960, Apresjan 1974), they often occur 

simultaneously, without excluding each other (Cruse 1986, 2004) as they have a partly 

overlapping, dependent, or shared meaning (Pustejovsky 1995). 

It should be noted that systematic polysemy is not an attribute of individual nouns with a 

similar meaning, but similar relations apply, actually or potentially, to a whole group of 

nouns, while – as in any linguistic phenomenon – the centre looks clearer than the edges. 

Several food words, for example, denote eating, on the one hand, as an act or event 

(söögikord 'meal', söömine 'eating') and, on the other hand, as the object of eating (söök, 

toit 'food'), whence the FOOD–EVENT alternation has been encoded for systematic polysemy 

(8), see also Supplement, Ch. 12.1. In the Defining Dictionary of Standard Estonian 

(DDSE) one may find that alternation applies, either explicitly or implicitly, to several 

food words (Est. eine, kehakinnitus, lantš, lõuna, kohv, tee_H2, nuum, söök, söömine, etc.), 

but potentially it could refer, for example, to: a) any food word, if the food/drink happens 

to be an essential component of such a meal (e.g. kokteil 'cocktail' – cf. kutse kokteilile 

'invitation to a cocktail party'), or to b) a time word applicable to any day, if the time is an 

essential attribute of such a meal (e.g. keskhommik 'midmorning meal; midmorning rest 

break' – cf. keetis keskhommiku valmis '[someone] cooked the midmorning meal'). Such a 

natural-looking meaning extension falls nicely into the pattern of systematic polysemy. 

The chapter on lexicographic sources (Ch. 3) provides a qualitative description of major 

representations of polysemy, i.e. of the lexico-semantic models that are most frequently 

applied in the resources discussed. In the case of each model the main emphasis is placed 

on the way it represents the senses implying systematic polysemy, in order to find out what 

kind of lexicographic resource could be best for discovering systematic polysemy. Our 

comparative analysis involved a traditional monolingual dictionary, a lexical hierarchy, a 

frame semantic representation, and a cognitive dictionary. For English there are several 

options, e.g. lexical hierarchy (WordNet), a cognitive dictionary based on core meanings 

(NODE), or any voluminous traditional monolingual dictionary; for Estonian, however, 

there is nothing but the traditional monolingual dictionary (DDSE) as the only exhaustive 

resource. There is also the Estonian thesaurus (Estonian WordNet), but it is too limited for 

the time being. A traditional dictionary purports to enumerate possibly all senses and 

nuances of a word, despite the resulting representation being far from regular. The chapter 

212

gives a detailed analysis of subsenses as, according to one of our working hypotheses, that 

is where systematic polysemy could be revealed. This was, however, not confirmed by the 

analysis: often a similar case of metonymic transfer is represented in various ways, sometimes 

covering a whole range of options (see Ch. 3.1) from numbered core senses to an 

example explained in single quotation marks. 

There follows a quantitative survey of Estonian noun polysemy (Ch. 4). Although the 

sample (843 headwords) contains simple words only, their data are compared to those on 

the polysemy of compound words, as well as those of the whole Estonian vocabulary 

(based on DDSE). In addition, simple nouns, both polysemous and monosemous, are 

analysed for their morphological structure and classified into stems and derivatives, all that 

with a view to disclosing a connection between polysemy and morphological structure. 

Polysemy applies to practically every tenth Estonian word included in the DDSE; to be 

more precise, 14,432 (10.5%) of the 137,767 headwords have more than one core sense. 

The most polysemous verbs are käima ('walk') and tõmbama ('pull') – with 22 core senses 

both (see Ch. 2.2.3). The most polysemous particle is probably peale ('on, upon, at') with 

21 senses as a postposition, 4 senses as a preposition, and 14 as an adverb (altogether 39 (!) 

core senses). The most polysemous adjective is raske ('heavy, difficult') – altogether 18 

senses. The most polysemous noun in DDSE is põhi ('bottom') – altogether 11 senses –, 

together with homonymous põhi ('north') with its 4 senses. 11 senses apply also to noun 

vorm ('form'). 10 senses apply to nouns ots ('head, end'), pesa ('nest'), vari ('shade, 

shadow') and deverbal käik ('gear, walk, stroke'). One can notice the utmost brevity of the 

most polysemous nouns – 3-4 symbols each –, asserting the Zipf's (1949) law of the least 

effort. The most polysemous word in the sample is as short: homonym tee_H1 ('road', 7 

senses). Note that the most polysemous nouns in DDSE are not the most frequent ones, 

which are: aasta ('year', ranked 26th), mees ('man', 34th), aeg ('time', 35rd), inimene 

('human', 41st), etc. (see 15 most frequent nouns in Ch. 4.3, example (66)). 

In the sample studied there are 185 (22%) polysemous words, including 30 homonyms 

(marked _H1, _H2, etc.). Stem words and derivatives do not differ much in numbers 

(covering 53% and 47% of the sample, respectively). Their core sense polysemy is also 

rather similar, the stem words with their average of 2.7 core senses having a slight 

superiority over the derivatives (2.5 core senses). Subsenses, however, make a clear difference: 

the derivatives have twice fewer of subsenses than the stem words, which means 

that the former are considerably less open to meaning shifts than the latter. In other words, 

the shortest words, i.e. the stem words are the most polysemous. 

The polysemy of homonyms differs slightly from the general picture. This is due to all 

polysemous homonyms being stem words. The homonymous stem words have a little 

fewer core senses: 2.4 on average, while nouns in general have 2.6 (2.7 for stem words and 

2.5 for derivatives). Their average number of subsenses (2.6), however, is considerably 

higher than that of polysemous nouns in general (2.0 for an average noun, 2.4 for stem 

words and 1.5 for derivatives). The core sense difference could perhaps be explained by 

the fact that, on the basis of formal criteria, many a transparent case of polysemy has been 

treated as homonymy. The reason for subsense difference lies in morphological structure: 

as all polysemous homonyms are stem words the remarkably lower subsense level of the 

derivatives has no bearing on the total score of homonym subsenses. 

The number of monosemous words (words with just one core sense) in the sample is 658 

(78%), incl. 70 homonyms. In simple monosemous nouns derivatives dominate over stem 

words (60% and 40%, respectively, which ratio also holds for their core senses, of course). 

As for subsenses the two groups look rather similar with a scanty average of nearly 1.4 

213

subsenses for word. Actually only every fourth monosemous word can have a subsense, 

while 74% of the monosemous words are represented without any subsenses (52 of the 487 

such fully monosemous words are homonyms). The same percentage (74%) holds for stem 

words and derivatives. The most monosemous derivatives are those on -lane (86%), but 

their proportion in the sample is low (e.g. tallinlane 'inhabitant of Tallinn', teadlane 

'scientist'), there follow the us- and ik-derivatives (about two-thirds of which are fully 

monosemous). Derivatives on -ja are considerably more open to semantic shifts: only 43% 

of all monosemous ja-derivatives are fully monosemous. 

Next, the fully monosemous headwords are analysed in reference to their semantic type (or 

FORMAL ROLE) (see Ch. 8.8). The most monosemous are the headwords belonging to the 

classes of MATERIAL/SUBSTANCE and ANIMAL (both 56%, which means that monosemy 

applies to more than a half of the members of those semantic classes), the runners-up are 

HUMAN (42%), and PLANT (33%). The least monosemous concrete entities are entries of 

PLACE (14%). Abstract words (ABSTR, incl. TIME) are not too monosemous either (25%), let 

alone ABSTR/CONCR (7%), where polysemy is given away by the very class name. 

The monosemy of homonyms falls into the general pattern of nouns. 

Of Estonian nouns, 22% of simple nouns are polysemous, whereas an absolute majority 

(95%) of compound nouns are monosemous. Nouns make up about two-thirds of the Estonian 

vocabulary: our sample estimate is 70%, while in the Estonian thesaurus the noun 

percentage is 66% (Kahusk, Vider 2005: 273). A dictionary is hardly a reliable source if 

one wants to estimate the simple/compound ratio in the natural language. Lexicographers, 

particularly when compiling a monolingual dictionary, usually try to limit the amount of 

compounds by searching "the enormous huge amount of possible compounds" for "the 

most frequent ones, in particular those the meaning of which cannot be deduced from that 

of their components" (DDSE: 6). Those Estonian compounds that are more analytical in 

form and, therefore, more transparent semantically are much more monosemous than 

simple nouns. 

Estonian data are compared to English data; also, a polysemy index has been computed for 

the Estonian noun. Nearly every tenth Estonian (resp. DDSE) word is polysemous: more 

than 14,432 words (10.5%) of the 137,767 DDSE headwords have more than one core 

sense; this will leave the polysemy index of all Estonian words at 1.08 (see Ch. 4.4.2 Tabel 

10). For comparison: the polysemy index of all English words (computed from the use of 

four parts of speech in WordNet) is 1.51. Thus in general, English has more polysemy than 

Estonian. Considering nouns, however, in particular the polysemous ones, the readings of 

the two languages converge to some extent. The polysemy index of all Estonian nouns is 

1.16, the respective English index being 1.23. Hence one could almost conclude that the 

two languages are relatively similar as far as the role of nouns in communicating meaning 

is concerned. (Still, the actual difference must be slightly bigger as not all compounds in 

the sample were taken into account, see Ch. 1.4 Tabel 1). The polysemy index of simple 

polysemous nouns is more or less equal: 2.60 for Estonian and 2.77 for English. Thus, 

quantitative data seem to suggest that the polysemy of Estonian simple nouns does not 

significantly differ from English noun polysemy, which means that in the two languages 

the amount of the different senses associated with simple nouns is relatively similar, in 

other words, there is a possibility that if a language has a certain amount of simple nouns, 

then the language has a more or less predictable amount of senses (uses) associated with 

those nouns. True, this is not quite what Čermák (2002) said, but his main interest lay, after 

all, on the role of certain three patterns of lexicalization in typologically different 

languages. 

214

The idea of generativity in the theory of generative lexicon (Pustejovsky 1995, see Ch. 5) 

rests on the assumption (which also matches the perspective of cognitive linguistics) that in 

a natural language all words must be polysemous. Polysemy can be analysed by means of a 

qualia structure, which differentiates the noun meaning into still finer components, and 

which has been used as a basis for analysing systematic polysemy as well. Pustejovsky has 

argued that "much of the structural information of a sentence is best encoded from a 

lexicalized perspective" (Pustejovsky 1995: 5), which means that dictionary is the source 

where the necessary semantic information has either intentionally (explicitly) or unintentionally 

(implicitly) been collected and compressed. A qualia structure consists of four 

semantic relations: FORMAL ROLE (or semantic type), CONSTITUTIVE ROLE, TELIC ROLE and 

AGENTIVE ROLE. The general idea is that, according to the activities and qualities typically 

associated with a certain noun, the noun is interpreted as an event. Thus, qualia structure is 

like a starting block for building up the interpretation of a word. 

From the lexicographic perspective it should be emphasized that the theory of generative 

lexicon applies, first and foremost, to interword logical relations in general, the (metonymic) 

logic of meanings and their generative mechanisms, not the ways meanings are explicated 

(formulation of periphrastic expressions, synonyms, sense hierarchy and the like), 

even though nothing stands alone here, being naturally interrelated. Pustejovsky uses 

qualia structure as an aid to sentence analysis (how exactly this is done has, by way of digression, 

been described in Ch. 5.2.3), but in lexicography – e.g. in the SIMPLE database 

(see Ch. 3.6.2) – it has been used to analyse polysemy and to regulate the representation of 

word semantics in language resources. The present dissertation follows the same lexicosemantic 

and (meta)lexicographic aim. The starting point of the analysis was a preliminary 

list of pairs of noun meanings based on the FORMAL ROLES of the nouns (see Tabel 12 Ch. 

5.5). The list of encoded FORMAL ROLES, together with subgroups, contains 80 different 

ROLES (for the whole list, examples included, see Supplement 3). 

The analysis consists in a pairwise treatment of the polysemy of nouns denoting artefacts 

mainly (Ch. 6), while the noun denoting artefact is, according to the definition of the 

author of the present treatise, any noun with at least one sense that has ARTEFACT as the 

FORMAL ROLE. Every semantic pair associated with an ARTEFACT has also been analysed 

for the (systematic) combinations of the other member of the pair (Ch. 7): e.g. the chapter 

for ARTEFACT –PLACE also contains an analysis of the patterns PLACE_BUILDING–INSTITU- 

TION and PLACE/INSTITUTION/BUILDING–GROUP_HUMAN etc. In total the sample contains 

305 sense alternations that can be interpreted as revealing systematic polysemy. Of those, 

nearly every fourth (72 pairs) involves an ARTEFACT sense. The rest of the semantic types 

display a (slightly) less extensive tendency to systematic polysemy (for a survey see Ch. 

7.4). Considering that the original list of semantic pairs (Ch. 5.5) included 501 pairs, each 

with a different FORMAL ROLE, (of which 40 were left aside as nonce-pairs), it would hardly 

be an exaggeration to claim that an absolute majority (two-thirds, 66%) of simple noun 

polysemy related to FORMAL ROLE (semantic type) alternation is nothing but a regular 

metonymical transfer. 

Many a word can be, if one may say so, metonymic all over: the food word tee_H2 ('tea'), 

for example, has got eight senses in DDSE, as many as five of which are systematically 

(metonymically) related: the PLANT ('tea plant') provides MATERIAL/SUBSTANCE ('dried 

leaves and buds, broken or crushed tea') for FOOD ('beverage') which is served as a typical 

AMOUNT ('cup of tea') and which is associated with an ACT/EVENT ('having tea'). Thus, the 

patterns involved are as follows: PLANT–MATERIAL/SUBSTANCE, PLANT–FOOD, MATERIAL- 

/SUBSTANCE–AMOUNT and FOOD–EVENT (see Supplement 1). Three semantic units are 

connected with the original tea by analogy: in Estonian, parts (stalks, leaves) of other 

215

PLANTS and a beverage or brew (FOOD) made thereof is also called tee 'tea', thus reproducing 

the pattern PLANT–FOOD. 

Systematic polysemy – as polysemy in general – is more likely to occur with a simple 

word than with a compound one, thus preferring shorter (and more synthetic) units over 

longer (and more analytic) ones. It can be argued that the polysemic potential is carried by 

the word stem. Upon scrutinizing the tee-final compound words derived from the entry 

word tee_H2, no polysemy, systematic or not, was found for any compound word. However, 

the class of compounds in general appears to elicit the same interpretations as are 

revealed in the semantics of a simple polysemous word: there are a PLANT (aed-liivatee 

'garden thyme', nõmm-liivatee 'wild thyme'), plant parts or MATERIAL/SUBSTANCE (taimetee 

'parts of plant for preparing a beverage', also 'a beverage made thereof, herbal tea'), as well 

as an ACT/EVENT associated with having tea (kellaviietee 'five o'clock tea'), while in most 

cases the word refers to a beverage, i.e. FOOD of a specific kind, made of a specific plant or 

using a specific method (jasmiinitee 'jasmine tea', jäätee_H2 'ice tea', köömnetee 'caraway 

tea', matetee 'mate', raudrohutee 'milfoil tea' , ravimtee 'medicinal tea', vaarikatee 'raspberry 

tea' etc). The main qualia relation at work here is the AGENTIVE ROLE (explaining 

how the tea is prepared or obtained). The purpose of tea (FOOD, as well as the PLANT grown 

for it) becomes explicit in the compound word ravimtee 'medicinal tea'. Note that in food 

words the interpretation ACT/EVENT relies on TIME – cf. the compound word kellaviietee 

'five o'clock tea', as well as the following examples from the DDSE simple word entry 

(hommikune tee 'morning tea', õhtune tee 'evening tea'). 

The above discussion seems to confirm the two implicational universals proposed by 

Čermák (2002, see Ch. 4.4.1): (1) the shorter an average lexeme the more polysemy there 

is in the language (and vice versa), and (2) the longer the average lexeme the more 

derivation (in inflected languages) or compounding (in agglutinative languages) is used in 

the language. True, as of 2007 neither of the two had been registered in the Universals 

Archive. The relative abundance of polysemy in Germanic and Romance languages, both 

having a Latin and Greek substrate, has been pointed out before (e.g. Ullmann in his article 

"Semantic Universals" published in 1966), yet special statistical analysis has never been 

conducted on a sufficient number of languages to prove that an increase of polysemy at the 

expense of word formation (compounding and derivation) is a linguistic universal, although 

this is exactly what the data of single languages seem to suggest. For Estonian, it 

has never been researched whether the polysemy resulting from lexical ellipsis having 

acted on a compound word will oust the monosemous compound word entirely or just 

replace it in a certain, often pragmatically restricted context. 

The author's findings about polysemy of nouns denoting artefacts have been summarized 

as follows (Ch. 6.16): 

1) most of the interpretations fall in the ARTEFACT class: every second simple polysemous 

word in our sample (language) has at least one ARTEFACT-sense (92 of the 185 polysemous 

words in the sample are nouns denoting artefacts). Of the total of 1738 semantic 

units, nearly every fifth (315 words) has an ARTEFACT-sense; 

2) from the morphological point of view most nouns denoting artefacts (two-thirds) are 

stem words, while one third are derivatives; 

3) most of the ARTEFACT-interpretations occupy the position of the first core sense; this is 

only natural, assuming that an artefact word travels together with its referent. The occurrence 

of ARTEFACT as a non-first core sense is nearly three times less frequent: e.g. tafting 

qualifies, first and foremost, as an ACT 'method of producing textiles', and only after 

that as an ARTEFACT 'carpeting' (pattern ACT–ARTEFACT); 

216

4) an ARTEFACT-sense usually shares the word with other FORMAL ROLES, while nouns 

standing for ARTEFACT only, without extending to other categories, are relatively rare (20 

words in all). The senses of nouns denoting artefacts tend to move on to other categories 

quite easily, covering a wide range of those. Goddard (1998: 228) has also emphasized 

the abundant semantic detail of nouns denoting artefacts, due to which he considers 

nouns denoting artefacts much more complicated semantically than abstract ones; 

5) an ARTEFACT-sense quite often alternates according to the pattern of (metonymic) systematic 

polysemy, which means that ARTEFACT is quite a generative semantic type. Of 

the 120 artefact-related semantic pairs in the original list, more than a half, almost twothirds 

even (72 pairs) revealed (metonymic) systematic polysemy. Nouns denoting artefacts 

participate in 12 patterns of systematic polysemy; the three most salient are: ACT– 

ARTEFACT (20 semantic pairs), e.g. tikandus 'obs. embroidery; embroidering', ARTEFACT– 

PROPERTY (PHENOMENON–ARTEFACT) (15 semantic pairs), e.g. tenor 'voice; singer', 

MATERIAL/SUBSTANCE–ARTEFACT (7 semantic pairs), e.g. teras 'steel; steely quality'; 

6) metaphoric polysemy is relatively rare in nouns denoting artefacts. It looks as if an artefact 

in its essential concreteness hardly inspires figurative creativity and thus ARTEFACT 

rather becomes the main vehicle of metonymic polysemy. As expected, metaphoric 

polysemy is more characteristic of more abstract roles such as STATE and PROPERTY, particularly 

the latter, but also ACT and PHENOMENON. 

Although my first, hypothetical semantic structure for ARTEFACT mainly consisted of the 

AGENTIVE and TELIC ROLES, upon analysis the CONSTITUTIVE ROLE has been added, because 

in more than half the cases systematic polysemy in artefact word patterns has been interpreted 

by the CONSTITUTIVE ROLE (39 cases): 

ARTEFACT = [CONCRETE_ENTITY : ARTEFACT | AGENTIVE ROLE | TELIC ROLE | 

CONSTITUTIVE ROLE] 

Comparing the systematic polysemy of nouns denoting artefacts with other FORMAL ROLES, 

the next in potency would be PROPERTY (ATTRIBUTE) (with 10 systematic patterns), to be 

followed by ACT (9 systematic patterns) and HUMAN (7 systematic patterns) (for a summary 

see Ch. 7.4). 

General observations of the author on noun systematic polysemy have been gathered in the 

Ch. 8. The list of systematically polysemous patterns as the "golden standard" of systematic 

polysemy can be found in the Supplement of the treatise (Supplement 1). A separate 

list has been made of the patterns that were not represented in the sample studied (8.2). 

According to several scholars, most of the new senses enter a language as a result of a 

figurative, metaphoric transfer (H. Õim 2000b, Ravin jt 2000: 2). This here sample, however, 

does not prove it: the 100 cases of metaphoric transfer established by our analysis are 

surpassed by the 380 metonymic ones by almost fourfold. For nouns, metonymy is an 

extremely productive and natural-looking motor of semantic transfer. Traugott, Dasher 

(2002) have also argued for metonymy, not metaphor, as the main factor of semantic 

change. 

The ellipsis resulting in polysemy (Ch. 8.5) may be either syntactical (grammatical), if 

based on a phrase, or lexical, if based on a compound word, which are, after all, so typical 

of Estonian. Depending on which component of the phrase or compound is the "swallowed 

one", one can speak either of a principal component ellipsis or of a modifying component 

ellipsis. Synchronically, principal component ellipsis goes, as a rule, with metonymic 

polysemy (e.g. tahvel 5 < 'tahvelmaal' 'easel painting' or teemant 1 'teemandist nuga' 

'diamond knife'), representing, at the same time, systematic polysemy, with the respective 

217

patterns ARTEFACT–PROPERTY and MATERIAL/SUBSTANCE–ARTEFACT. Modifying component 

ellipsis, however, has more to do with co-hyponomic polysemy, e.g. teivas – 'aiateivas' 

'pale, picket' and 'hüppeteivas' 'pole (sports implement)', as well as with taxonomic 

polysemy (e.g. teenindus – 'servicing system' and 'autoteenindus' 'car servicing'). 

Pragmatically restricted polysemy (Ch. 8.6), which is extremely widespread in the 

language, can be rather universal and is also open to regular semantic transfer (patterns of 

systematic polysemy), yet it has not been lexicalized in standard language. Speakers often 

tend to prefer the manners of the discourse and use the patterns thereof. The single 

examples that make their way to dictionaries are often either labelled as informal/colloquial 

or used as glosses (in the DDSE in single quotation marks). The fact that in a 

dictionary, systematic (metonymic) polysemy often gets labelled as informal/colloquial is 

pointed out more than once in the present paper (at ellipsis, for example). The use of the 

label kõnek 'informal' is certainly justified by the degree of establishing of the meaning: 

occasional interpretations (often found in oral use mainly or only) do not (yet) belong to 

the general standard. At the same time the informal/colloquial label refers to pragmatics, 

i.e. to the manifestation and understanding of linguistic senses in different situations. 

In the original database, grammatical constructions (Ch. 8.7) were analysed into semantic 

components, considering that those cases had not qualified for a phraseological expression 

or phrasal verb for the DDSE, which had but specified the meaning of the word, doing it 

either by glossing the sense word or, in most cases, by giving an appropriate example. 

Upon closer scrutiny, however, those collocations were "reassembled" as they actually 

have a fully phrasal nature, e.g. taksot sõitma (isa sõidab taksot ACT 'töötab taksojuhina' 

'father works as a taxi driver, lit. drives a taxi'), teibasse ajama 'surmama, tapma' 'to kill, 

lit. impale', taskut mööda olema STATE '(varandusliku seisu kohta)' 'about property status, 

lit. to match the pocket' etc. True, the noun may well have affected the interpretation of the 

verb or some other member of the collocation. 

Systematic polysemy looks like a natural pass for a language to get new, incl. borrowed 

meanings (Ch. 8.9): if one sense is borrowed, some others may, in principle, follow suit, if 

only the word matches the pattern of systematic polysemy. The meanings that belong to a 

pair or bunch due to systematic polysemy cannot be fended off separately. Thus, one could 

rather speak of words (regularly) acquiring new senses. Kilgarriff (1992: 2) has also 

pointed out that investigation of new meanings is the prerequisite of polysemantic analysis. 

Several explanations have been offered for absence of polysemy in "systematically 

possible" cases; one is the so-called lexical block (Ch. 8.10.): if a language already has a 

different lexical unit referring to the systematically possible meaning, systematic polysemy 

may refuse to work. 

An absolute majority of systematically polysemous nouns belong to a single pair of regular 

semantic transfer (Ch. 8.11): tafting (ACT–ARTEFACT), tai (HUMAN–PROPERTY_LANGUAGE) 

etc. A score of nouns have two different systematic patterns. In our sample, institution 

nouns (teater 'theatre') were the richest in semantic pairs, and also event and act nouns 

(tee_H2 'tea', tants 'dance'), which may involve nearly all elements of the patterns in systematic 

polysemy. The potency differences of different FORMAL ROLES can be deduced from 

the chapters on word pairs of other semantic types (Ch. 7), where the systematic patterns of 

FORMAL ROLES have been listed. 

As for the qualia structure it occurred to be too abstract to be relied on directly (Ch. 8.12). 

In many cases the polysemy observed could have been explained on the basis of more than 

one roles. Often the qualia structure fell short of explaining the polysemy altogether. On 

the most general level, systematic polysemy is mainly based on the CONSTITUTIVE ROLE 

218

(42%, 127 pairs in total), which is followed by a combination of the TELIC and CONSTI- 

TUTIVE ROLES (30%, 94 pairs in total). Sixty pairs (20%) are based on the AGENTIVE ROLE. 

Alternations based purely on the TELIC ROLE are fewer (6%, 20 pairs in total). Just a few 

single alternations are based on the combination of the CONSTITUTIVE and AGENTIVE ROLES 

(1.6%, 5 pairs in total). It turns out that a system of this level is far too abstract for enabling 

lexicographic generalizations. On the other hand, the system of semantic types (FORMAL 

ROLES) is too limited: the FORMAL ROLES are, for example, not really suitable for expressing 

the fact that on a higher level of abstraction ACT–RESULT is the polysemy pattern 

(which has also been pointed out by Quine, see Ch. 2.2.1, and Apresjan, when speaking of 

the semantic alternations of the noun as an actant, i.e. a participant of a situation, see Ch. 

2.2.4). As the RESULT may be either an ARTEFACT, or a SPEECH ACT, or FOOD etc., it would 

get dissolved between the different roles, unless a higher level generalization is applied. 

However, although the system of semantic types (FORMAL ROLES) is too limited for theoretical 

generalizations it is fine for lexicography, i.e. for developing patterns for lexicographic 

descriptions and their use in language resources, as it is not too far removed from 

the traditional meaning explanation, for which the more specific pattern of ANIMAL–FOOD 

suits certainly better than the more abstract one of CONCRETE_ENTITY–RESULT. 

The final part of the chapter (Ch. 8.14) contains an attempt to depict systematic polysemy 

in the Estonian lexico-semantic database. It would be practicable if logically and regularly 

related complementary interpretations – in other words, systematic polysemy – were represented 

as subsenses. This would help differentiate contrastive and complementary polysemy 

and keep them apart in language resources – a principle long emphasized and desired 

in lexical semantics (see Weinreich 1964, Ch. 2.2.3). By way of conclusion, the general 

principle for representing polysemy should be as follows: contrastive polysemy is marked 

by numbered core senses, whereas complementary polysemy is found in subsenses (with a 

special marker). In databases, systematic polysemy should be marked as a special kind of 

polysemy (it is not necessary, though, in a hard copy dictionary). A bunch of systematically 

polysemous interpretations consists of a core sense together with the relevant 

(specially marked) subsenses. In principle, a systematically polysemous pattern should be 

productive, having a predictive power and a potency to ”pave the way” for many other 

members of the same group. From the lexicographic (database) point of view, it is reasonable 

to represent patterns currently in use, maybe even just the more frequent ones. If a 

subsense is of a different kind, for example metaphorically polysemous, it should appear 

under a different marker (e.g. fig.). 

The hierarchy of core and subsenses being a regular feature of the meaning explanations in 

DDSE (1988–2007), the author of the present study first assumed that systematic polysemy 

might perhaps correlate with the representation of polysemy in that dictionary (see Ch. 

3.1). Unfortunately such correlation could not be discovered in the DDSE – and hardly can 

be in any other traditional monolingual dictionary or database. Unevenness in lexicographic 

representation is actually very common for traditional explanatory dictionaries, 

where many typical, systematically polysemous candidates for a subsense are represented 

as a (contrastive) core sense. The present study, however, might well contribute to the 

regularization and standard formulation of polysemy representation in future language 

resources. 

219

VIITEALLIKAD 

AAVIK, Johannes 1932. Keeleline käsiraamat. Niihästi uuendusliku kui ka ametliku keele tundmaõppimiseks. 

Tallinn, Tartu: Istandik. 

AHVEN, Eeva 2007. Pilk paberpeeglisse. Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993. Eesti 

Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

APRESJAN, Jurij D. 1974a. Regular Polysemy. – Linguistics, 142. Hague–Paris: Mouton & Co, 5–32. 

[Esmailmunud vene keeles Vene TA toimetistes nr 6, 1971; uuesti ilmunud Apresjan 1974b osana: III 

ptk "Slovoobrazovanie i mnogoznačnost'", 164–215.] 

APRESJAN, Jurij D. 1974b. Leksičeskaja semantika: sinonimičeskie sredstva jazyka. Moskva: Nauka. 

APRESJAN, Jurij D. 1992/93. Systemic Lexicography as a Basis of Dictionary-Making. – Dictionaries, 

14, 79–87. 

APRESJAN, Jurij D. 2000. Systematic Lexicography. Oxford: Oxford University Press. 

ATKINS, Beryl T. Sue 1991. Building a Lexicon: Reconciling Anisomorphic Sense Differentiations in 

Machine-Readable Dictionaries. – International Journal of Lexicography, 1, Vol. 4, 84–126. 

ATKINS, Beryl T. Sue 1992/93. Theoretical Lexicography and its Relation to Dictionary-Making. – 

Dictionaries, 14, 4–43. 

ATKINS, Beryl T. Sue 1993. Building a Lexicon: The Contribution of Lexicography. – International 

Journal of Lexicography, 3, Vol. 6, 167–204. 

ATKINS, Beryl T. Sue, GRUNDY, Valerie 2006. Lexicographic Profiling: An Aid to Consistency in 

Dictionary Entry Design. – Elisa Corino, Carla Marello, Cristina Onesti (eds.). Euralex 2006. Proceedings 

of the XII Euralex International Congress. Vol. I–II. Alessandria: Edizioni dell'Orso, 1097–1107. 

AYTO, John 1983. On Specifying Meaning: Semantic Analysis and Dictionary Definitions. – R. R. K. 

Hartmann (ed.). Lexicography: Principle and Practice. London: Academic Press, 89–98. 

BADIA, Toni, SAURI, Roser 2000. Towards a Filtering of the Relevant Semantic Information from 

MRDs. – Ulrich Heid, Stefan Evert, Egbert Lehmann, Christian Rohrer (eds.). Proceedings of the Ninth 

EURALEX International Congress. EURALEX 2000. Vol. I–II. Institut für Maschinelle 

Sprachverarbeitung, Universität Stuttgart, 651–662. 

BAKER, Mark C. 2003. Lexical Categories: Verbs, Nouns and Adjectives. Cambridge Studies in Linguistics 

102. Cambridge University Press. 

BÉJOINT, Henri 2000 [1994]. Modern Lexicography: An Introduction. Oxford: Oxford University 

Press. 

BENSON, Morton, BENSON, Evelyn, ILSON, Robert 1986. Lexicographic Description of English. 

Studies in Language Companion Series 14. Amsterdam: John Benjamins. 

BLANK, Andreas 2001. Words and Concepts in Time: Towards Diachronic Cognitive Onomasiology. – 

Regine Eckardt, Klaus von Heusinger, Christoph Schwarze (eds.). Words in Time: Diachronic 

Semantics from Different Points of View. Trends in Linguistics. Studies and Monographs 143. Berlin & 

New York: Mouton de Gruyter, 37–66. http://www.metaphorik.de/01/blank.htm (11.7.2005). 

BLANK, Andreas 2003. Polysemy in the Lexicon and in Discourse. – Brigitte Nerlich, Vimala Herman, 

David D. Clarke, Zazie Todd (eds.). Polysemy: Flexible Patterns of Meaning in Mind and Language. 

Trends in Linguistics. Studies and Monographs 142. Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 267–296. 

BLOOMFIELD, Leonard 1945 [1933]. Language. New York: Henri Holt & Co. 

BRISCOE, Edward J., COPESTAKE, Ann 1999. Lexical Rules in Constraint-based Grammars. – Computational 

Linguistics, 4, Vol. 25, 487–526. 

BROWN, Cecil H., WITKOWSKY, Stanley R. 1981. Figurative Language in a Universalist Perspective. 

– American Ethnologist, 8, 596–615. 

220

BUITELAAR, Paul 1998a. CoreLex: Systematic Polysemy and Underspecification. PhD Thesis. Computer 

Science, Brandeis University. http://dfki.de/~paulb/thesis.pdf (8.8.2005). Vt ka CoreLex Online. 

BUITELAAR, Paul 1998b. CoreLex: An Ontology of Systematic Polysemous Classes. – Proceedings of 

FOIS98. International Conference on Formal Ontology in Information Systems, Trento, Italy, June 6–8. 

Amsterdam: IOS Press. 

BUITELAAR, Paul 2000. Reducing Lexical Semantic Complexity with Systematic Polysemous Classes 

and Underspecification. – Proceedings of the ANLP2000: Workshop on Syntactic and Semantic Complexity 

in Natural Language Processing Systems. Seattle, USA, April 30. http://dfki.de/~paulb/anlp- 

00.html (11.7.2005). 

BUSA, Federica, CALZOLARI, Nicoletta, LENCI, Alessandro 2001. Generative Lexicon and the 

SIMPLE Model: Developing Semantic Resources for NLP. – Pierrette Bouillon, Federica Busa (eds.). 

The Language of Word Meaning. Studies in Natural Language Processing. Cambridge: Cambridge University 

Press, 333–349. 

ČERMÁK, Frantisek 2002. Types of Language Nomination: Universals, Typology and Lexicographical 

Relevance. – Anna Braasch, Claus Povlsen (eds.). Proceedings of the Tenth EURALEX International 

Congress, EURALEX 2002. Vol. I-II. Copenhagen: Center for Sprogteknologi, 237–247. 

COMPUTATIONAL Linguistics 1987. Special Issue on the Lexicon. Vol. 13, No. 3-4. 

COPESTAKE, Ann 1992. The Representation of Lexical Semantic Information. Doctoral dissertation. 

Cognitive Science Research Paper CSRP 280. University of Sussex. 

COPESTAKE, Ann 2001. The Semi-generative Lexicon: Limits on Lexical Productivity. – Proceedings 

of the 1st International Workshop on Generative Approaches to the Lexicon. Geneva. http://www.- 

cl.cam.ac.uk/~aac10/papers/glex2001.pdf (10.11.2006). 

COPESTAKE, Ann, BRISCOE, Ted 1996. Semi-productive Polysemy and Sense Extension. – James 

Pustejovsky, Branimir Boguraev (eds.). Lexical Semantics: The Problem of Polysemy. Oxford: Clarendon, 

15–67. 

CoreLex Online = CoreLexi elektrooniline andmebaas ja täielik sõnaloend. http://www.cs.brandeis.edu- 

/~paulb/CoreLex/corelex.html (8.8.2005). 

CRUSE, Alan D. 1986. Lexical Semantics. Cambridge Textbooks in Linguistics. Cambridge: Cambridge 

University Press. 

CRUSE, Alan D. 2004 [2000]. Meaning in Language: An Introduction to Semantics and Pragmatics. 

2nd edition. New York: Oxford University Press. 

DEGEL, Larissa 2005. Eesti ja vene värvinimede semantikast. – Keel ja Kirjandus, 2, 99–114. 

DEGEL, Larissa 2006. Teadmine eesti ja vene maailmapildis. – Helle Metslang, Margit Langemets, 

Maria-Maren Sepper (toim.). Eesti Rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele 

Sihtasutus, 5–9. 

DEGEL, Larissa 2007. Intellektuaalsfäär intellektuaalseid võimeid tähistavate sõnade kasutuse põhjal 

eesti ja vene keeles. Dissertationes linguisticae universitatis Tartuensis 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

EAGLES 1998 = Preliminary Recommendations on Semantic Encoding: Interim Report. The EAGLES 

Lexicon Interest Group. May 1998. http://www.ilc.cnr.it/EAGLES96/rep2/ (11.5.2005). 

EELex = EKI sõnastike haldussüsteem EELex. http://eelex.dyn.eki.ee/shslogin.htm (20.1.2008). 

EKSS 1961 = Eesti kirjakeele seletava sõnaraamatu prospekt. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi 

sõnaraamatute sektor. Tallinn, 1961. 185 lk. 

EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. I–VII. 1988–2007. Eesti Keele Instituut [Keele ja Kirjanduse 

Instituut]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

EMS 1968 = Eesti murrete sõnaraamatu prospekt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. 207 lk. 

ERELT, Mati, METSLANG, Helle 1998. Oma või võõras – Keel ja Kirjandus, 10, 657–668. 

221

ERELT, Mati 1999. 1990. aastad eesti keele uurimises. – Akadeemia, 10, 2053–2067. 

ERELT, Mati 2006. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu. 

ERELT, Mati, KASIK, Reet, METSLANG, Helle, RAJANDI, Henno, ROSS, Kristiina, SAARI, Henn, 

TAEL, Kaja, VARE, Silvi 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti 

Keele Instituut. Tallinn. 

ERELT, Mati, KASIK, Reet, METSLANG, Helle, RAJANDI, Henno, ROSS, Kristiina, SAARI, Henn, 

TAEL, Kaja, VARE, Silvi 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Eesti Teaduste 

Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn. 

ERELT, Mati, ERELT, Tiiu, ROSS, Kristiina 2007 [1997]. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele 

Sihtasutus. 

ERELT, Mati, SEDRIK, Meeli, UUSPÕLD, Ellen (toim.) 1997b. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu 

Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

ERELT, Mati, ERELT, Tiiu, VELDI, Enn 2003. Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik. Tallinn: Eesti 

Keele Sihtasutus. 

ERELT, Tiiu 1982. Eesti oskuskeel. Tallinn: Valgus. 

ERELT, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

ERILT, Lumme 2001a. Nimed ja nimisõnad. – Jaan Õispuu (koost.), Marje Joalaid (toim.). Keelteoskus 

kui kultuuri osa. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 58–67. 

ERILT, Lumme 2001b. Grammatika- ja semantikaanalüüsi meetodite võrdlus. http://www.ehi.ee/- 

~lumme/ut_AL/ (11.7.2005). 

FELLBAUM, Christiane (ed.) 1998. WordNet: An Electronic Lexical Database. Language, Speech, and 

Communication. Cambridge, Massachusetts, London: The MIT Press. 

FELLBAUM, Christiane 2000. Autotroponymy. – Yael Ravin, Claudia Leacock (eds.). Polysemy: 

Theoretical and Computational Approaches. Oxford: Oxford University Press, 52–67. 

FILLMORE, Charles J. 2003. Form and Meaning in Language. Vol. 1: Papers on Semantic Roles. 

CSLI Lecture Notes 121. Stanford, California: CSLI Publications. 

FILLMORE, Charles J. 2005. Frame Semantics. – Brown, K. (ed.). Encyclopedia of Language and 

Linguistics. Oxford: Elsevier. 

FILLMORE, Charles J., ATKINS, Beryl T. Sue 2000. Describing Polysemy: The Case of 'Crawl'. – 

Yael Ravin, Claudia Leacock (eds.). Polysemy: Theoretical and Computational Approaches. Oxford: 

Oxford University Press, 91–110. 

FRAWLEY, William, STEINER, R. (eds.) 1985. Special Issue: Advances in Lexicography. –Papers in 

Linguistics, 18. 

GEERAERTS, Dirk 2002. The Theoretical and Descriptive Development of Lexical Semantics. – Leila 

Behrens, Dietmar Zaefferer (eds.). The Lexicon in Focus: Competition and Convergence in Current 

Lexicology. Frankfurt am Main: Peter Lang, 23–42. 

GIL, David 1992. Scopal Quantifiers: Some Universals of Lexical Effability. – Michel Kefer, Johan van 

der Auwera (eds.) 1992. Meaning and Grammar. Cross-Linguistic Perspectives. Empirical Approaches 

to Language Typology 10. Berlin: Mouton de Gruyter, 303–345. 

GODDARD, Cliff 1998. Semantic Analysis: A Practical Introduction. Oxford Textbooks in Linguistics. 

Oxford: Oxford University Press. 

GREENBERG, Joseph H. (ed.) 1966. Universals of Language. Cambridge, Massachusetts, London: 

MIT Press. 

GREENBERG, Joseph 1980. Universals of Kinship Terminology. – Jacques Maquet (ed.). On Linguistic 

Anthropology: Essays in Honor of Harry Hojer. Malibu: Undena, 9–32. 

222

HABICHT, Külli, KEEVALLIK, Leelo, TRAGEL, Ilona 2006. Keele muutumine kasutuskontekstis. – 

Keel ja Kirjandus, 8, 609–625. 

HANKS, Patrick 2000. Contributions of Lexicography and Corpus Linguistics to a Theory of Language 

Performance. – Ulrich Heid, Stefan Evert, Egbert Lehmann, Christian Rohrer (eds.). Proceedings of the 

Ninth EURALEX International Congress. EURALEX 2000. Vol. I–II. Institut für Machinelle 

Sprachverarbeitung, Universität Stuttgart, 3–13. 

HANKS, Patrick 2001. The Probable and Possible: Lexicography in the Age of the Internet. – Lee 

Sangsup (ed.). Asialex 2001 Proceedings. Seoul, Korea. 

HANKS, Patrick 2008. Lexical Patterns: From Hornby to Huston and Beyond. – Bernal, Elisenda; 

DeCesaris, Janet (eds.). Proceedings of the 13th EURALEX International Congress. EURALEX 2008. 

Vol. I–II. Barcelona: Universitat Pompea Fabra, 89–130. 

HARTMANN, Reinhard Rudolf K. 2001. Dictionary of Lexicography. Pearson Education Ltd. 

HEINE, Bernd 1997. Cognitive Foundations of Grammar. Oxford: Oxford University Press. 

HENNOSTE, Tiit 2003. Keelekasutuse uurimine. – Mati Erelt (koost.). Eesti keele uurimise analüüs. 

Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Tallinn: Emakeele Selts, 217–262. 

HINT, Mati 1978. Häälikutest sõnadeni: emakeele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: 

Valgus. 

HINT, Mati 1983. Eesti keele õpik IX klassile. Tallinn: Valgus. 

HINT, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni: eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Teine, 

ümbertöötatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

ILSON, Robert 1990. Semantic Regularities in Dictionaries. – J. Tomaszyk, B. Lewandowska–Tomaszyk 

(eds.). Meaning and Lexicography. Linguistic and Literary Studies in Eastern Europe 28. Amsterdam: 

John Benjamins. 

JORGENSEN, Julia 1990. The Psychological Reality of Word Senses. – Journal of Psycholinguistic 

Research, 3, Vol. 19, 167–190. 

KAALEP, Heiki-Jaan, MUISCHNEK, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli 

Kirjastus. 

KAHUSK, Neeme, KALJURAND, Kaarel 2002. Semyhe tulemusi: kas tasub naise pärast WordNet 

ümber teha – R. Pajusalu, T. Hennoste (toim.). Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur 

Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 3. 

Tartu: Tartu Ülikool, 185–195. 

KAHUSK, Neeme, VIDER, Kadri 2005. TEKsaurus – the Estonian WordNet online. – Margit Langemets, 

Priit Penjam (eds.). The Second Baltic Conference on Human Language Technologies. Proceedings. 

April 4-5, 2005, Tallinn, Estonia: Institute of Cybernetics, Tallinn University of Technology, 

Institute of the Estonian Language, 273–278. 

KARELSON, Rudolf 1962. Sõnade seletustest sõnaraamatus "Nykysuomen sanakirja". – Emakeele 

Seltsi aastaraamat 8 (1962). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 132–145. 

KARELSON, Rudolf 1972. Koostamisel on eesti kirjakeele seletussõnaraamat. – Kodumurre, 10-11, 

44–52. 

KARELSON, Rudolf 1977. Eesti keele seletussõnaraamat ja grammatikaprobleemid. – Emakeele Seltsi 

aastaraamat 22 (1976). Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Raamat, 29–50. 

KARELSON, Rudolf 1990. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat'' tegija pilgu läbi. – Keel ja Kirjandus, 

1, 24–34. 

KARELSON, Rudolf 1991. Mure. [Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu väljaandmisest]. – Looming, 4, 

562–564. 

KARELSON, Rudolf 1997. Ernst Nurm ja ''Eesti kirjakeele seletussõnaraamat''. – Jüri Viikberg (toim.). 

Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 294–307. 

223

KARELSON, Rudolf 1999. Seletussõnaraamat ja teised kirjakeele sõnaraamatud. – Keel ja Kirjandus, 

12, 865–873. 

KARLSSON, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tõlkinud ja kohandanud Renate Pajusalu, Jüri Valge ja Ilona 

Tragel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

KASIK, Reet 1994. Verbid ja verbaalsubstantiivid tänapäeva eesti keeles. Tuletusprotsess ja tähendus. 

Dissertationes philologiae estonicae universitatis Tartuensis 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

KASIK, Reet 2004. Eesti keele sõnatuletus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

KERNER, Kadri 2004. Sõnatähendused tekstides ja tesauruses ühestajate erimeelsuste põhjal. 

Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üldkeeleteaduse õppetoolis. Tartu: 

Tartu Ülikool. 

KERNER, Kadri 2007. Sõnatähenduste ühestamise tulemuste parandamise meetodeid eesti keele jaoks. 

Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. Tartu: Tartu Ülikool. 

KERNER, Kadri, VIDER, Kadri, KAHUSK, Neeme 2006. Sõnatähendused ja nende ühestamine tekstides. 

– Mare Koit, Renate Pajusalu, Haldur Õim (toim.). Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse 

õppetooli toimetised 6. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97–104. 

KILGARRIFF, Adam 1992. Polysemy. PhD thesis. University of Sussex. Internetis (I pool) http://www- 

.itri.bton.ac.uk/~Adam.Kilgarriff/publications.html#1992 (15.7.2005). 

KILGARRIFF, Adam 1994. The Myth of Completeness and Some problems with Consistency. – Willy 

Martin et al. (eds.). EURALEX '94. Proceedings of the 6th EURALEX International Congress. Amsterdam: 

Vrije Universiteit, 101–106. 

KILGARRIFF, Adam, GAZDAR, Gerald 1995. Polysemous relations. – Palmer, Frank (ed.) 1995 [digitally 

printed version 2008]. Grammar and meaning. Cambridge University Press, 1–25. 

KILGARRIFF, Adam 2001. Generative Lexicon Meets Corpus Data: The Case of Non-standard Word 

Uses. ITRI technical reports. ftp://ftp.itri.bton.ac.uk/reports/ITRI-01-10.pdf (11.7.2005). 

KILGARRIFF, Adam 2003. "I don't believe in word senses". – Brigitte Nerlich, Vimala Herman, David 

D. Clarke, Zazie Todd (eds.). Polysemy: Flexible Patterns of Meaning in Mind and Language. Trends in 

Linguistics: Studies & Monographs 142. Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 361–392. 

KOCH, Peter 2001. Lexical Typology from a Cognitive and Linguistic Point of View. – Martin Haspelmath, 

Ekkehard König, Wulf Oesterreicher, Wolfgang Raible (eds.). Language Typology and Language 

Universals. An International Handbook. Vol. 2. Berlin, New York: Walter de Gruyter, 1141–1177. 

KOCH, Peter 2004. Metonymy between pragmatics, reference, and diachrony. – metaphorik.de 

07/2004, 6–54. http://www.metaphorik.de/07/koch.pdf (7.3.2006). 

KONT, Ilse 1968. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. – Keel ja Kirjandus, 7, 385–394. 

KONT, Ilse, PIKAMÄE, Arno 1962. Sõnade tähenduste avamisest eesti kirjakeele seletavas sõnaraamatus. 

– Emakeele Seltsi aastaraamat VIII (1962). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 122–131. 

KOSKI, Mauno 1994. Leksikaalse struktuuri erijooni eri keeltes. – Raili Pool, Jüri Valge (toim.). 

Emakeel ja teised keeled. 8.–10. okt. 1993. Ettekanded. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 45–53. 

KRIKMANN, Arvo 1994. Suure Ahela Metafoor – võti või muukraud vanasõnade semantikasse – 

Keel ja Kirjandus, 2, 93–98. 

KRIKMANN, Arvo 1995. Sõnapaarid ja -read vanemas eestikeelses kirikukirjanduses. – Jaak Peebo 

(toim.). Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1. 

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 81–101. 

KRIKMANN, Arvo 1998a. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Elektrooniline publikatsioon: 

http://www.folklore.ee/~kriku/LEX/KATUS.HTM (21.01.2008). Eesti Kirjandusmuusem, folkloristika 

osakond. Tartu. 

KRIKMANN, Arvo 1998b. Vanasõnaraamatu sisulisest süsteemist. Elektrooniline publikatsioon: 

http://www.folklore.ee/~kriku/VSR/SYSTEM.HTM (21.01.2008). 

224

KRIKMANN, Arvo 2002a. Sissejuhatavat huumorist ja rahvanaljast: ained, mõisted, teooriad. – Keel ja 

Kirjandus, 12, 833–847. 

KRIKMANN, Arvo 2002b. Ütluste semantikast I. Elektrooniline publikatsioon: http://www.folklore.ee/~kriku/RETSEM/ 

(21.01.2008). Eesti Kirjandusmuusem, folkloristika osakond. Tartu. 

KRIKMANN, Arvo 2003. Kaasaegse metafooriteooria panus parömioloogiasse. – Arvo Krikmann 

(toim.). Reetor 1. Reetor 2. Eesti Kirjandusmuusem, folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika 

Keskus. Tartu, 9–51. 

LANDAU, Sidney I. 2001 [1984]. Dictionaries: The Art and Craft of Lexicography. Cambridge: 

Cambridge University Press. 

LANGEMETS, Margit 1993. Kirjakeele sõnaraamat poole peal. – Keel ja Kirjandus, 10, 601–604. 

LANGEMETS, Margit 2000. Sõnaraamatu arvutilingvistiline analüüs. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikoolis. 

Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut. 

LANGEMETS, Margit 2002. Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. – Renate Pajusalu, 

Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim (toim.). Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu Ülikooli 

üldkeele õppetooli toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikool, 146–163. 

LANGEMETS, Margit 2003. Leksikoloogia. – Mati Erelt (koost.). Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele 


LANGEMETS, Margit 2004a. Mõnda nimisõnade semantikast. – Keel ja Kirjandus, 10, 736–754. 

LANGEMETS, Margit 2004b. Polüseemia ja leksikograafia. – Mati Erelt (peatoim.), Maria-Maren 


LANGEMETS, Margit 2008. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 50 aastat. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 

53. Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 181–199. 

LANGEMETS, Margit, MÄGEDI, Merike, VIKS, Ülle 2005. Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja 

väljavaateid. – Margit Langemets (koost.), Maria-Maren Sepper (toim.). Eesti Rakenduslingvistika 

Ühingu aastaraamat 1 (2004). Estonian Papers in Applied Linguistics 1 (2004). Tallinn: Eesti Keele 

Sihtasutus, 71–98. 

LANGEMETS, Margit, LOOPMANN, Andres, VIKS, Ülle 2006a. The IEL Dictionary Management 

System of Estonian. – Gilles-Maurice de Schryver (ed.). DWS 2006: Proceedings of the Fourth 

International Workshop on Dictionary Writing Systems. Turin: Turin University, 11–16. 

LANGEMETS, Margit, LOOPMANN, Andres, VELDI, Enn 2006b. Märkmeid Torino leksikograafiakongressilt 

Euralex 2006. – Keel ja Kirjandus, 12, 1012–1016. 

LAPATA, Maria 2001. A Corpus-based Account of Regular Polysemy: The Case of Context-sensitive 

Adjectives. – Proceedings of the 2nd Meeting of the North American Chapter of the Association for 

Computational Linguistics (NAACL). Pittsburgh, PA, 63–70. 

LDOCE = Procter, P. (ed). Longman Dictionary of Contemporary English. 1978, 3. trükk 1995. Harlow 

and London: Longman Group Ltd. 

LEECH, Geoffrey 1981 [1974]. Semantics. Middlesex: Penguin Books. 

LENCI, Alessandro, BEL, Nuria, BUSA, Federica, CALZOLARI, Nicoletta, GOLA, Elisabetta, 

MONACHINI, Monica, OGONOWSKI, Antoine, PETERS, Yvonne, PETERS, Wim, RUIMY, Nilda, 

VILLEGAS, Marta, ZAMPOLLI, Antonio 2000. SIMPLE: A General Framework for the Development 

of Multilingual Lexicons. – International Journal of Lexicography, 4, Vol. 13, 249–263. 

LEPASAAR, Jane 2005. Leksikaalsest homonüümiast eesti keeles. Magistritöö. Käsikiri Eesti Keele 

Instituudis. Tallinn: Tallinna Ülikool. 

LEVIN, Beth 1991. Building a Lexicon: The Contribution of Linguistics. – International Journal of 

Lexicography, Vol. 4, No. 3, 205–226. 

LEVIN, Beth 1993. English Verb Classes and Alternations. Chicago and London: University of Chicago 

Press. 

225

LÖBNER, Sebastian 2002. Understanding Semantics. London: Arnold. 

LYONS, John 2001 [1977]. Semantics. I-II. Cambridge: Cambridge University Press. 

MACWHINNEY, Brian 1989. Competition and Lexical Categorization. – Roberta L. Corrigan, Fred R. 

Eckman, Michael Noonan (eds.). Linguistic Categorization. Proceedings of an International Symposium 

in Milwaukee, Wisconsin, April 10–11, 1987. Current Issues in Linguistic Theory 61. Amsterdam/Philadelphia: 

Benjamins, 195–242. 

MALMGREN, Sven-Göran 1988. On Regular Polysemy in Swedish. – Martin Gellerstam (ed.). Studies 

in Computer-Aided Lexicology. Stockholm: Almqvist & Wiksell International, 179–20. 

MEER, Geart van der 2000. Core, Subsense and the New Oxford Dictionary of English (NODE). On 

How Meanings Hand together, and not Separately. – Ulrich Heid, Stefan Evert, Egbert Lehmann, 

Christian Rohrer (eds.). Proceedings of the Ninth EURALEX International Congress. EURALEX 2000. 

Vol. I–II. Institut für Machinelle Sprachverarbeitung, Universität Stuttgart, 419–431. 

MELČUK, Igor 1996. Lexical Functions: A Tool for the Description of Lexical Relations in the 

Lexicon. – Leo Wanner (ed.). Lexical Functions in Lexicography and Natural Language Processing. 

Studies in Language Companion Series 31. Amsterdam/Philadelphia: Benjamins, 37–102. 

MELČUK, Igor, WANNER, Leo 1994. Towards an Efficient Representation of Restricted Lexical 

Cooccurrence. – Willy Martin et al. (eds.). EURALEX '94. Proceedings of the 6th EURALEX International 

Congress. Amsterdam: Vrije Universiteit, 325–338. 

MERESTE, Uno 2003. Majandusleksikon. I-II. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 

MERILAI, Arne 2001. Poeetilised kõneteod. Kaks konteksti. – Keel ja Kirjandus, 1, 13–24. 

MILLER, George A. 1990. WordNet. An Online Lexical Database. – International Journal of Lexicography, 

Vol. 3, No. 4, 235–312. 

MILLER, George A. 1998. Nouns in WordNet. – Christiane Fellbaum (ed.). WordNet: An Electronic 

Lexical Database. Language, Speech, and Communication. Cambridge, Massachusetts, London: The 

MIT Press, 23–46. 

MORAVCIK, J. M. 1975. Aitia as Generative Factor in Aristotle's Philosophy. – Dialogue, 14, 622– 

636. 

MUISCHNEK, Kadri 2004. Verbi ja noomeni püsiühenditest eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, 8, 574– 

589. 

MUISCHNEK, Kadri 2006. Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles. Dissertationes philologiae 

estonicae universitatis Tartuensis 17. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

MÄGER, Mart 1971. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu proovivihiku puhul. – Keel ja Kirjandus, 1, 

39–46. 

NERLICH, Brigitte, CLARKE, David D. 2003. Polysemy and Flexibility: Introduction and Overview. – 

Brigitte Nerlich, Vimala Herman, David D. Clarke, Zazie Todd (eds.). Polysemy: Flexible Patterns of 

Meaning in Mind and Language. Trends in Linguistics. Studies and Monographs 142. Berlin, New 

York: Mouton de Gruyter, 3–30. 

NIMB, Sanni, PEDERSEN, Bolette S. 2000. Treating Metaphoric Senses in a Danish Computational 

Lexicon – Different cases of regular polysemy. – Ulrich Heid, Stefan Evert, Egbert Lehmann, Christian 

Rohrer (eds.) 2000. EURALEX 2000 Proceedings I-II. Institut für Machinelle Sprachverarbeitung, 

Universität Stuttgart, 679–692. 

NODE = New Oxford Dictionary of English. 2002 [1998, 1. trükk, lüh ODE: Oxford Dictionary of 

English]. Judy Pearsall, Patrick Hanks (eds.). Oxford: Oxford University Press. 

NUNBERG, Geoffrey 1996. Transfers of Meaning. – James Pustejovsky, Branimir Boguraev (eds.). 

Lexical Semantics: The Problem of Polysemy. Oxford: Clarendon, 109–132. 

NUNBERG, Geoffrey, Zaenen, Annie 1992. Systematic Polysemy in Lexicology and Lexicography. – 

H. Tommola, K. Varantola, T. Tolonen, J. Schopp (eds.). Proceedings of Euralex II. Tampere: 

University of Tampere, 387–396. 

226

NURM, Ernst 1983. Seletava sõnaraamatu algusaegadest. – Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele 

Seltsi aastaraamat 26-27 (1980-1981). Tallinn: Eesti raamat, 143–146. 

ORAV, Heili 1998. Eesti keele direktiivverbide semantilise välja struktuur tesaurusena. Magistritöö 

üldkeeleteaduse alal. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis. Tartu: Tartu Ülikool. 

ORAV, Heili 2006. Isiksuseomaduste sõnavara semantika eesti keeles. Dissertationes linguisticae 

universitatis Tartuensis 6. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

ORAV, Heili, VIDER, Kadri 2006. Millist leksikoni vajab arvuti tähenduse mõistmiseks – Mare Koit, 

Renate Pajusalu, Haldur Õim (toim.). Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli 

toimetised 6. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 85–96. 

OSTLER, Nicholas, ATKINS, Beryl T. Sue 1992. Predictable Meaning Shift: Some Linguistic Properties 

of Lexical Implication rules. – James Pustejovsky, Sabine Bergler (eds.). Lexical Semantics and 

Knowledge Representation. Lecture Notes in Artificial Intelligence 627. Berlin: Springer-Verlag, 87– 

98. 

PAJUSALU, Renate 2001. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga seisma. – Reet 

Kasik (toim). Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. Tartu Ülikooli eesti keele 

õppetooli toimetised 17. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 250–274. 

PAJUSALU, Renate, TRAGEL, Ilona, VEISMANN, Ann, VIJA, Maigi 2004. Eesti keele tuumsõnade 

semantikat ja pragmaatikat. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 5. Tartu: Tartu 

Ülikooli Kirjastus. 

PEDERSEN, Bolette 1997. Lexical Ambiguity in Machine Translation: Expressing Regularities in the 

Polysemy of Danish Motion Verbs. PhD Thesis. 

PETERS, Wim 2004. Detection and Characterization of Figurative Language Use in WordNet. PhD 

thesis. Natural Language Processing Group, Department of Computer Science, University of Sheffield. 

http://www.dcs.shef.ac.uk/~wim/thesis_web.pdf (15.11.2005). 

PETERS, Wim, PETERS, Ivonne, VOSSEN, Piek 1998. Automatic Sense Clustering in EuroWordNet. 

– Proceedings of the 1st Conference on Language Resources and Evaluation (LREC). Granada, Spain, 

409–416. 

PETERS, Wim, KILGARRIFF, Adam 2000. Discovering Semantic Regularity in Lexical Resources. – 

International Journal of Lexicography, 4, Vol. 13, 287–312. 

PETERS, Wim, PETERS, Ivonne 2001. Restructuring the Inter-Lingual Index. Deliverable 2D004, 

WP11, EuroWordNet, LE4-832. 

PETERS, Wim, GUTHRIE, Louise, WILKS, Yorick 2002. Cross-Linguistic Discovery of Semantic 

Regularity. – Proceedings of the First Global WordNet Association Conference, Mysore. http://www- 

.dcs.shef.ac.uk/~wim/xling.pdf (15.12.2004). 

PETHŐ, Gergely 2001. What is polysemy – A survey of current research and results. – Károly Bibok, 

T. Enikő Németh (eds.). Pragmatics and the Flexibility of Word Meaning. Oxford: Elsevier, 175–224. 

PIKAMÄE, Arno 1961. Tänapäeva kirjakeele seletav sõnaraamat ja selle koostamise põhimõtted. – 

Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VI. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Riiklik 

Kirjastus, 21–45. 

PROCTER, P. (ed.) 1995. Cambridge International Dictionary of English [= CIDE]. Cambridge: Cambridge 

University Press. 

PRUVOST, Jean 2003. Some Lexicographic Concepts Stemming from a French Training in Lexicology 

(1). – Kernerman Dictionary News, No. 11. July 2003. http://kdictionaries.com/newsletter/kdn11- 

03.html (21.01.2008). 

PUSTEJOVSKY, James (ed.) 1993. Semantics and the Lexicon. Studies in Linguistics and Philosophy 

49. Kluwer Academics Publishers. 

PUSTEJOVSKY, James 1995. The Generative Lexicon. Language, Speech, and Communication Series. 

The MIT Press. 

227

PUSTEJOVSKY, James 1998. The Semantics of Underspecification. – Folia Linguistica, Vol. 32, No. 

3-4, 323–347 

PUSTEJOVSKY, James 2002. Polysemy and Underspecification. – Leila Behrens, Dietmar Zaefferer 

(eds.) 2002. The Lexicon in Focus: Competition and Convergence in Current Lexicology. Frankfurt am 

Main: Peter Lang, 187–208. 

PUSTEJOVSKY, James 2003. Generative Lexicon and Lexically-Based Inference. – Bouillon, Pierrette; 

Kanzaki, K. (eds.) 2003. Second International Workshop on Generative Approaches to the Lexicon. 

Geneva: Université de Genève. 

PUSTEJOVSKY, James, BOGURAEV, Branimir 1996. Lexical Semantics: The Problem of Polysemy. 

Oxford: Clarendon Press. 

PUSTEJOVSKY, James, RUMSHISKY, Anna 2008. Between Chaos and Structure: Interpreting 

Lexical Data Through a Theoretical Lens. – International Journal of Lexicography, Vol. 21, No. 3, 

337–355. 

QUINE, Willard van Orman 2005. Sõna ja objekt. Tõlkinud Anto Unt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

RAIET, Erich 1976. Mõnda eesti kirjakeele sõnaraamatust. – Mart Mäger (koost.). Keel, mida me 

uurime. Tallinn: Valgus, 150–153. 

RAIET, Erich 1983. "Eesti kirjakeele sõnaraamat" ilmumisjärgus. – Keel ja Kirjandus, 3, 134–136. 

RAJANDI, Henno, METSLANG, Helle 1979. Määramata ja määratud objekt. Eesti NSV Teaduste 

Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. 

RAVIN, Yael, LEACOCK, Claudia 2000. Polysemy: An Overview. – Yael Ravin, Claudia Leacock 

(eds.). Polysemy: Theoretical and Computational Approaches. Oxford: Oxford University Press, 1–29. 

REITSAK, Agnes 1971. Esimene süvakünd eesti fraseoloogia uudismaal. (F. Vakk. Suured ninad murdsid 

päid...) – Keel ja Kirjandus, 4, 246–251. 

ROBINS, R. H. 1987. Polysemy and the Lexicographer. – R. Burchfield (ed.). Studies in lexicography. 

Oxford: Clarendon Press, 52–75. 

ROSS, Kristiina, SOOSAAR, Sven-Erik 2008. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel 

kord ristimisest. – Keel ja Kirjandus, 1, 769–781. 

RÄTSEP, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi 

toimetised 12. Tallinn: Valgus. 

RÄTSEP, Huno 1987. Eesti keele uurimise status quo: lünki ja väljavaateid. – Keel ja Kirjandus, 3, 

129–135. 

RÄTSEP, Huno 2002. Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa. 

SAG, I. 1981. Formal semantics and extralinguistic context. – Cole, Peter. (ed.). Radical Pragmatics. 

Academic Press, New York, 273–294. 

SAHKAI, Heete 2005. Teonimi perifrastilises verbivormis. – Keel ja Kirjandus, 10, 790–807. 

SAHKAI, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse 

näitel. – Keel ja Kirjandus, 10, 816–831. 

SAINT-DIZIER, Patrick, VIEGAS, Evelyne 1995. Computational Lexical Semantics. Studies in Natural 

Language Processing. Cambridge: Cambridge University Press. 

SALMISUO, Sari 2000. SIMPLE lexicon documentation [soome keele andmed]: http://www.ub.es/gilcub/SIMPLE/reports/simple/D35_HELrev.htm 

(8.5.2005). 

SEIDEL, Helmuth 1984. Aristoteles und der Ausgang der antiken Philosophie. Berlin: Dietz Verlag. 

SEPP, Aldi 1991. Tähenduse esitamisest "Eesti murrete sõnaraamatus" võrrelduna "Soome murrete 

sõnaraamatuga". – Sõna ja termin. Emakeele Seltsi aastaraamat 34 (1988). Tartu: Tartu Trükikoda, 5– 

12. 

228

SILK, Anni 2004. Polüseemsete sõnade seletamine ja nende tähenduste eristamine sõnaraamatutes. – 

Helle Metslang (koost.), Maria-Maren Sepper, Jane Lepasaar (toim.). Toimiv keel II. Töid rakenduslingvistika 

alalt. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 3. Tallinna Pedagoogikaülikool, 

Eesti Keele Instituut. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 253–261. 

SIMPLE = Lenci, Alessandro, Busa, Frederica, Ruimy, Nilda, Gola, Elisabeta, Monachini, Monica, 

Calzolari, Nicoletta, Zampolli, Antonio, Pustejovsky, James et al. 2000. Linguistic Specifications. SIM- 

PLE Work Package 2. Deliverable D2.1. March 2000. Projekti kodulehekülg: http://www.ub.es/gilcub/SIMPLE/simple.html 

(15.8.2006). 

STERKENBURG, Piet van (ed.) 2004. Linguistics Today – Facing a Greater Challenge. Amsterdam: 

John Benjamins. 

STEVENSON, Mark 2003. Word Sense Disambiguation: The Case for Combinations of Knowledge 

Sources. CSLI Publications. United Stes: Stanford, California. 

ŠIPKA, Danko 2000. SerboCroatian-English Colloquial Dictionary. An Exercise in Cross-Cultural 

Cognitive Linguistics. Dunwoody Press. 

ZALIZNJAK, Anna A. 2006. Mnogoznačnost' v jazyke i sposoby ee predstavlenija. Moskva: Jazyki 

Slavjanskix Kul'tur. 

ZALIZNJAK, Anna A. 2007. The Phenomenon of Polysemy and Ways to Describe it. – Marina 

Rakova, Gergely Pethő, Csilla Rákosi (eds.). The cognitive basis of polysemy: New Sources of Evidence 

for Theories of Word Meaning. Peter Lang, 93–122. 

ZIPF, George K. 1949 [faksiimiletrükk 1972]. Human Behaviour and the Principle of Least Effort: An 

Introduction to Human Ecology. New York: Hafner. 

TARP, Sven, BERGENHOLTZ, Henning 2002. Die moderne lexikographische Funktsionslehre. Diskussionsbeitrag 

zu neuen and alten Paradigmen, die Wörterbücher als Gebrauchsgegenstände verstehen. 

– Lexicographica, 18, 253–263. 

TEKsaurus = Tartu Ülikooli eesti kirjakeele tesaurus. http://test.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/ 

(6.06.2007). 

TIITS, Mai 1983. Lüngad eesti noomenivormistikus. – Keel ja Kirjandus, 7, 356–365. 

TOMASZYK, Jerzy, LEWANDOWSKA-TOMASZYK, Barbara (eds.) 1990. Meaning and Lexicography. 

Linguistic and Literary Studies in Easte 28. Amsterdam: John Benjamins. 

TRAGEL, Ilona 2001. Eesti saama ja võima ning soome saada ja voida: tähendused ja vastavused 

kognitiivse grammatika vaatenurgast. – Keel ja Kirjandus, 2, 99–110. 

TRAGEL, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. Dissertationes linguisticae universitatis Tartuensis 3. 

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 

TRAGEL, Ilona, ÕIM, Haldur, VEISMANN, Ann 2000. Kognitiivse keeleteaduse konverentsist ja teoreetilise 

keeleteaduse arengust selle taustal. – Keel ja Kirjandus, 4, 260–268. 

TRAUGOTT, Elisabeth Closs, DASHER, Richard B. 2002. Regularity in Semantic Change. Cambridge 

Studies in Linguistics Series 97. Cambridge: Cambridge University Press. 

TRIER, Jost 1931. Der deutsche Wortschatz im Sinnbezirk des Verstandes; die Geschichte eines 

Sprachlichen Feldes. Heidelberg: C. Winter. 

UIBO, Udo 2007. Etümoloogilisi märkmeid (I–III). – Keel ja Kirjandus, 1, 51–58; 4, 305–312; 7, 571– 

575. 

ULLMANN, Stephen 1957. The Principles of Semantics. Oxford: Blackwell. 

VAINIK, Ene 1992. Genereerib inimene, mitte grammatika. – Keel ja Kirjandus, 3, 153–160. 

VAINIK, Ene 1995. Eesti keele väliskohakäänete semantika kognitiivse grammatika vaatenurgast. 

Tallinn: Eesti TA Eesti Keele Instituut. 

VAINIK, Ene 2001. Eestlaste emotsioonisõnavara. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus. 

Tallinn: Eesti Keele Instituut. 

229

VAINIK, Ene 2002. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara – Keel ja Kirjandus, 8, 537–553. 

VAINIK, Ene, ORAV, Heili 2005. Tee tööd ja näe vaeva, … aga ikka oled vihane. – Keel ja Kirjandus, 

4, 257–277. 

VAINIK, Ene, VELT, Anneli 2006. Viha metafoorid ja kognitiivne mudel eesti keeles. – Keel ja 

Kirjandus, 2, 104–122. 

VARE, Silvi 2004. Põgusalt ühest leksika ja süntaksi piirinähtusest. – Keel ja Kirjandus, 12, 915–922. 

WEINREICH, Uriel 1964. Webster's Third: A Critique of its Semantics. – International Journal of 

American Linguistics, 4, Vol. 30, 405–409. [Uustrükk Weinreich, Uriel 1980. On Semantics. Ed. by 

William Labov, Beatrice S. Weinreich. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 361–367.] 

VEISMANN, Ann 2000. Aega väljendavad ruumimetafoorid : teoreetiline mudel ja rakendus eesti 

keelele. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis. Tartu: Tartu Ülikool. 

VEISMANN, Ann 2001. On the conceptualization of time in Estonian. – Ilona Tragel (ed.). Papers in 

Estonian Cognitive Linguistics. Publications of the Department of General Linguistics 2. Tartu: University 

of Tartu, 22–47. 

VEISMANN, Ann 2006. Peale ja pärast. – Mati Erelt (peatoim.), Maria-Maren Sepper (tegevtoim.). 

Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Tallinn: Emakeele Selts, 170–183. 

VERONIS, Jean 2001. Sense tagging: does it make sense – Paper presented at the Corpus Linguistics'2001 

Conference, Lancaster, UK. http://www.up.univ-mrs.fr/~veronis/ (12.10.2005). 

VERSPOOR, Cornelia Maria 1997. Contextually-Dependent Lexical Semantics. PhD thesis. The University 

of Edinburgh. public.lanl.gov/verspoor/pubs/phd/thesis.pdf (21.01.2008). 

VESKI, Johannes Voldemar 1958 [1913]. Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest. – Arnold Kask 

(toim.). Johannes VoldemarVeski keelelisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 39–56. 

VESKI, Johannes Voldemar 1958 [1926]. Mõned märkused eelavaldatu puhul. [Vastuseks Tallinna 

kooliõpetajale J. Väinastele] – Arnold Kask (toim.). Johannes VoldemarVeski keelelisi töid. Tallinn: 

Eesti Riiklik Kirjastus, 101–104. 

VESKI, Johannes Voldemar 1958 [1936]. Eesti kirjakeelest ja selle serveerimisest. [Põhimõtteid seoses 

Joh. Aaviku "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatikaga"] – Arnold Kask (toim.). Johannes VoldemarVeski 

keelelisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 169–179. 

VESKI, Johannes Voldemar 1958 [1955]. Märkmeid eesti ajalehtede keele kohta. – Arnold Kask 

(toim.). Johannes VoldemarVeski keelelisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 212–224. 

VESKI, Johannes Voldemar 1958 [1956a]. Ebakohti eesti kirjakeele sõnavaras. – Arnold Kask (toim.). 

Johannes VoldemarVeski keelelisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 234–248. 

VESKI, Johannes Voldemar 1958 [1956b]. Eesti keele korraldamise huvides. – Arnold Kask (toim.). 

Johannes VoldemarVeski keelelisi töid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 248–250. 

VESKI, Johannes Voldemar 1967. Keele sõnavara vaesestumise vastu. – Keel ja Kirjandus, 6, 333–336. 

VETTIK, Aime 1996. Polüseemia, sünonüümia ja paronüümia oskuskeeles. – Õiguskeel, 1, 29–38. 

VIDER, Kadri 1995. 2-3-aastaste eesti laste sõnavara. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetool. Bakalaureusetöö. 

VIDER, Kadri 1999. Sagedasemad eesti verbid semantilises andmebaasis. Magistritöö. Käsikiri Tartu 

Ülikooli üldkeeleteaduse õppetoolis. Tartu: Tartu Ülikool. 

VIDER, Kadri, ORAV, Heili 1998. Sõna tasandilt mõiste ruumi. – Keel ja Kirjandus, 1, 57–64. 

VIDER, Kadri, KAHUSK, Neeme, ORAV, Heili, ÕIM, Haldur, PALDRE, Leho 2000. Eesti keele 

tesaurus. – Tiit Hennoste (toim.). Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse toimetised 

1. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 127–152. 

230

VIDER, Kadri, ORAV, Heili 2003. Idee ja rakenduse vahe tesauruse näitel. – Margit Langemets, Heete 

Sahkai, Maria-Maren Sepper (toim.). Toimiv keel I. Töid rakenduslingvistika alalt. Eesti Keele Instituudi 

toimetised 12. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 

313–322. 

WARREN, BEATRICE 2003. The role of links and/or qualia in modifier–head constructions. – Nerlich, 

Brigitte; Todd, Zazie; Herman, Vimala; Clarke, David D. (eds.) 2003. Polysemy: Flexible Patterns of 

Meaning in Mind and Language. Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 233–251. 

WIEGAND, Herbert Ernst 1984. On the Structure and Contents of a General Theory of Lexicography. – 

R.R.K. Hartmann (ed.). LEXeter Proceedings. Papers from the International Conference on Lexicography 

at Exeter 9.-12. September 1983. Lexikographica. Series Maior 1. Tübingen, 13–30. 

WIEGAND, Herbert Ernst 1998. Wörterbuchforschung. Untersuchungen zur Wörterbuchbenutzung, zur 

Theorie, Geschichte, Kritik und Automatisierung der Lexikographie. 1. Teilbd. Mit 159 Abbildungen 

im Text. Berlin. New York. 

WIEGAND, Herbert Ernst 2001. Was eigentlich sind Wörterbuchfunktionen Kritische Anmerkungen 

zur neueren und neuesten Wörterbuchforschung. – Lexicographica, 17, 217–248. 

VIEGAS, Evelyn (ed.) 1999. Breadth and Depth of Semantic Lexicons. Text, Speech and Language 

Technology. Dordrecht: Kluwer Academic. 

WIERZBICKA, Anna 1996. Semantics: Primes and Universals. Oxford: Oxford University Press. 

VIHMA, Helgi 1966. Homonüümide määramisest. – Keel ja Kirjandus, 2, 89–96. 

WILENSKY, Robert 1990. Extending the Lexicon by Exploiting Subregularities. – Carlgren, Hans 

(ed.). Coling-90. Helsinki, 407–412. http://acl.ldc.upenn.edu/C/C90/C90-2070.pdf (21.01.2008). 

WILKS, Yorick A., SLATOR, Brian M., GUTHRIE, Louise M. 1996. Electric Words: Dictionaries, 

Computers, and Meanings. ACL-MIT Press Series in Natural Language Processing. Cambridge, Massachusetts, 

London: The MIT Press. 

VILLEGAS, M., BEL, N., LENCI, A., CALZOLARI, N., RUMY, N., ZAMPOLLI, A., SADURNÍ, T., 

SOLER, J. 2000. Multilingual linguistic resources: from monolingual lexicons to bilingual interrelated 

lexicons. – LREC 2000. Proceedings of the Second International Conference on Language Resources 

and Evaluation. Vol. I–III, 1193–1200. 

VLIET, Hennie van der 2007. The Referentiebestand Nederlands as a multi-purpose lexical database. – 

International Journal of Lexicography, 3, Vol. 20, 239–258. 

VOSSEN, Piek 2001. Condensed meaning in EuroWordNet. – Pierrette Bouillon, Federica Busa (eds.). 

The Language of Word Meaning. Studies in Natural Language Processing. Cambridge: Cambridge University 

Press, 363–383. 

VÄÄRI, Eduard, KLEIS, Richard, SILVET, Johannes 2006. Võõrsõnade leksikon. 7., parand. ja täiend. 

tr. Tallinn: Valgus. 

ÕIM, Asta 1980. Tähenduse diferentseerumine eesti ja vene keeles. – Keel ja Kirjandus, 4, 208–214. 

ÕIM, Asta 1981. Emotsionaalsest sõnavarast tõlkesõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, 1, 17–23. 

ÕIM, Asta 2001. Isikunimetustest eesti fraseoloogias. – Keel ja Kirjandus, 8, 554–562. 

ÕIM, Asta 2002. Hing keeles ja meeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001). Tallinn: Emakeele 

Selts, 126–139. 

ÕIM, Asta 2003. Armastus ja õnn eestlaste maailmapildis. – Keel ja Kirjandus, 11, 802–813. 

ÕIM, Asta 2004. Sõna õhk semantika. – Mati Erelt (peatoim.), Maria-Maren Sepper (tegevtoim.). Emakeele 


ÕIM, Asta 2005. Ree- ja kelgu-kujundist eesti fraseoloogias. – Mati Erelt (peatoim.), Maria-Maren 


ÕIM, Haldur 1965. Tulema, saama ja pidama tähenduste strukturaalsest analüüsist. – Keel ja struktuur 

1. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 27–45. 

231

ÕIM, Haldur 1966. Polüseemiliste sõnade tähenduste eristamisest. – Keele modelleerimise probleeme 1. 

Tartu Ülikooli toimetised 188. Tartu, 199–219. 

ÕIM, Haldur 1971. Isiku mõistega seotud sõnarühmade semantiline struktuur eesti keeles. Kandidaadiväitekiri. 

Keele modelleerimise probleeme 4. Tartu, 5–260. 

ÕIM, Haldur 1976. Elementaartähendused keele semantilises struktuuris. – Keel ja Kirjandus, 10, 598– 

605; 11, 675–682. 

ÕIM, Haldur 1983. Semantika i teorija ponimanija jazyka. Analiz leksiki i tekstov direktivnogo 

obščenija èstonskogo jazyka. Avtoreferat dissertacii na soiskanie učenoj stepeni doktora filologičeskih 

nauk. Tartu. 

ÕIM, Haldur 1990. Kognitiivse lähenemise võimalusi keeleteaduses. – Akadeemia, 9, 1818–1839. 

ÕIM, Haldur 1997. Eesti keele mentaalse maailmapildi allikaid ja piirjooni. – Mati Erelt, Meeli Sedrik, 

Ellen, Uuspõld (toim.). Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 

7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 255–268. 

ÕIM, Haldur 2000a. Otse, sirge and õige: A Domain of Metaphoric Extension in Estonian. [Kokkuvõte 

eesti keeles: Otse, sirge ja õige: ühest metafoorse ülekande alast eesti keeles.] – Mati Erelt (ed.). Estonian: 

Typological studies IV. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14. Tartu: Tartu Ülikool, 

198–220. 

ÕIM, Haldur 2000b. Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade. – Oma Keel, nr 1, lk 7–17. 

ÕIM, Haldur 2001. Is there a Folk Theory of Self. The Case of Estonian ise and enese ~ enda. – Ilona 

Tragel (ed.). Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Tartu Ülikooli üldkeele õppetooli toimetised 2. 

Tartu: Tartu Ülikool, 7–21. 

ÕIM, Katre 2002. Võrdluste metafoorsusest/metonüümilisusest. – Keel ja Kirjandus, 7, 475–488. 

ÕIM, Katre 2003. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast. Reetor 2. Arvo Krikmann (toim.). Eesti 

Kirjandusmuusem, folkloristika osakond, eesti kultuuriloo ja kolkloristika keskus. Tartu. 

ÕIM, Katre 2007. Metafoor ELU ON TEEKOND ebaõnne-väljendites. – Mati Erelt (peatoim.), Maria- 

Maren Sepper (tegevtoim.). Seltsi aastaraamat 52 (2006). Tallinn: Emakeele Selts, 179–194. 

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Tiiu Erelt (toim.), Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire 

Raadik, Tiiu Erelt (koost.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

ÕS 2006 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Tiiu Erelt (toim.), Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, 

Maire Raadik (koost.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

232

LISAD 

Töö lisana on esitatud: nimisõnatähenduste kuldstandard ehk sagedamate/tüüpilisemate 

eesti keele süstemaatiliselt polüseemsete mallide loend (Lisa 1), valimi ainukordsed sõnatähenduste 

paarid (Lisa 2), eesti nimisõna LIIGISUHE ehk semantilised põhitüübid (Lisa 3). 

LISA 1. Süstemaatilise polüseemia kuldstandard 

Süstemaatilise polüseemia mallid on esitatud kapiteelkirjas ja varjundatud halliga, lisatud 

on viide peatükile, kus tähenduspaari on käsitletud. Malli juures on seletatud süstemaatilise 

polüseemia osaliste (LIIGISUHETE) implitsiitset, metonüümselt külgnevat seost (tähise ▪ 

järel). Omaette real on näited (nt:) koos esinemissageduse infoga (sõnade ja tähenduspaaride 

arv valimis), kohati on lisatud näiteid väljaspoolt valimit (tähise + järel). Malli 

teine osaline on loendis välja toodud viitekirjena. Nii mallid kui ka viited on järjestatud 

tähestiku järgi – see annab võimaluse näha LIIGISUHTEGA (semantilise tüübiga) seostuvaid 

kõiki malle üheskoos, ühe kimbuna. 

Mallid, mis valimis ette ei tulnud, aga keeles olemas on, olen samuti loendis esitanud koos 

näidetega väljaspoolt valimit. Et uurimuse piire mitte ähmastada, on neid käsitletud omaette 

peatükis (vt ptk 8.2 – selle viite kaudu eristuvad nad ülejäänutest ka loendis). 

Loendi olen kuldstandardiks nimetanud Petersi (2004: 191 jj) regulaarse polüseemia kuldstandardi 

järgi. 

Süstemaatilise polüseemia kuldstandard ehk tüüpilisemad süstemaatiliselt polüseemsed 

mallid eesti keeles: 

abstr/konkr, vt AEG–ABSTR/KONKR 

abstr/konkr, vt TEGEVUS–ABSTR/KONKR 

ABSTR/KONKR–ASUTUS (6.15) 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on asutuse tüüpiline töövahend (ESE või 

ABSTR/KONKR) 

▪ asutust ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine tegevus 

nt: telefon, telegraaf (2 sõna, 2 tähenduspaari) + ooper 

ABSTR/KONKR–ESE (6.11) 

▪ ese on abstaktse või konkreetse entiteedi (töö) vajalik osa 

▪ eset ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine tegevus 

nt: tehnika, telefon, telegraaf (3 sõna, 4 tähenduspaari) 

ABSTR/KONKR–SEISUND (7.3) 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet tingib teatava seisundi 

▪ seisundi on põhjustanud abstraktne või konkreetne entiteet või seisund kaasneb 

abstraktse või konkreetse entiteediga 

▪ seisund on tegevuse tulemus 

nt: tarbetus, tead, teadmine, teesklus, tegelikkus, tehnika, tervik; tang, taud; taba_H1, 

tasu, teenistus (11 sõna, 12 tähenduspaari) + kiusatus, mugavus jt 

ABSTR/KONKR–VALD (7.14) 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on valdkonna iseloomulik tunnus, oluline osa 

233

▪ valda ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine tegevus 

nt: taksonoomia, taktika, tantrism, teenindus, tehnika, tektoonika (6 sõna, 8 tähenduspaari) 

AEG–ABSTR/KONKR (7.7) 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on iseloomulik teatavale ajale (perioodile või 

hetkele) 

▪ aega ja abstraktset või konkreetset entiteeti seob ühine olukord või tegevus 

nt: talv, tellimine (2 sõna, 2 tähenduspaari) 

agent, vt TEGEVUS_AGENT–OMADUS 

asutus, vt ABSTR/KONKR–ASUTUS 

asutus, vt INIMENE–ASUTUS 

asutus, vt KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE 

asutus, vt KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) 

asutus, vt KOHT_HOONE–ASUTUS 

ese = abstr/konkr, vt ABSTR/KONKR–SEISUND 

ese, vt ABSTR/KONKR–ESE 

ese, vt KEHAOSA–ESE 

ese, vt KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

ese, vt MATERJAL/AINE–ESE 

ese, vt TEGEVUS–ESE 

ESE_ANUM–TOIT (8.2) 

▪ ese on nii füüsiline objekt (anum) kui ka tema sisu (toit) 

▪ toitu esindab anum, mille sisu ta on 

nt: tasku (1 sõna, 1 tähenduspaar) + katel, teekann, pudel jt 

ESE–INIMENE (6.13) 

▪ ese esindab isikut 

▪ isik on eseme looja, eseme oluline omadus (nt pildina) või muud moodi esemega 

seotud (nt eseme kasutaja) 

nt: (valimis 0) + Mozart, koidula/Koidula, Kafka, reket jt 

ESE–KOGUS (6.12) 

▪ ese iseloomustab oma sisu kogust 

▪ kogus on esemetäis 

▪ (vrd ESE_ANUM–TOIT) 

nt: tablett, tahvel, taldrik, tass (4 sõna, 4 tähenduspaari) 

ESE–KOHT (6.2) 

▪ ese on/asub/toimib teatavas kohas 

▪ ese on koha omadus või osa 

▪ kohta ja eset seob ühine olukord või tegevus (tegevuse aeg/koht) 

nt: tagala, tara, tarand, tarandik, tesaurus (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

ESE–OMADUS (6.4; 6.5) 

▪ ese on X-i omadusega, ese omab X-i 

nt: taaler_H1, taara, tabloid, tael_E2, tagi_H3, takistus, takt, tasand, taust, tekst, tenor, 

tiba, tiks_E2 (13 sõna, 15 tähenduspaari) + allegro, kraad, meeter jt 

ESE–SISU/INFO (6.10) 

▪ ese on nii füüsiline objekt (teos) kui ka tema sisu/info 

234

▪ sisu/infot esindab ese, mille sisu ta on 

nt: teatmestik, teatmik (2 sõna, 2 tähenduspaari) + raamat, romaan jt 

ESE–TAIM (6.8) 

(valimis 0) 

ESE–VALD (6.14) 

▪ ese on valdkonna(ga seotud tegevuse) põhivahend 

▪ valdkonna iseloomulik tunnus, oluline osa on ese 

▪ eset ja valda seob ühine tegevus 

nt: teivas, teleks, tempera, tantra (4 sõna, 4 tähenduspaari) + joonistus, portree jt 

esitus_keel, vt LOOM–ESITUS_KEEL 

esitus_kujutis, vt KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

ESITUS_TIITEL–INIMENE (8.2) 


▪ tiitel esindab isikut 

nt: (valimis 0) + leedi, major, doktor jt 

inimene = tegevus_agent, vt TEGEVUS_AGENT–OMADUS 

inimene, vt ESE–INIMENE 

inimene, vt ESITUS_TIITEL–INIMENE 

inimene, vt KEHAOSA–INIMENE 

inimene, vt KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE 

inimene, vt KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

inimene, vt OMADUS–INIMENE (LOOM) 

INIMENE–ASUTUS (7.15) 

▪ isikut ja asutust seob ühine tegevus 

▪ isik ja asutus on sarnase tegevuse agendid 

▪ asutus (rühm inimesi) toimib nagu üksikisik 

nt: tarbija, tarnija, tegija, tellija (4 sõna, 4 tähenduspaari) + ehitaja, vedaja, organ jt 

INIMENE–OMADUS_KEEL (7.13) 


▪ omadus esindab isikut 

▪ (vrd OMADUS–INIMENE (LOOM)) 

nt: tai, telugu, tigrai (3 sõna, 3 tähenduspaari) (EKSS-is esitatud homonüümina) 

keel = esitus_keel, vt LOOM–ESITUS_KEEL 

keel = omadus_keel, vt INIMENE–OMADUS_KEEL 

KEHAOSA–ESE (6.6) 

▪ ese on/asub kehaosa kohas 

▪ kehaosa külgneb esemega 

nt: tagumik (tagument), tald, talje (4 sõna, 5 tähenduspaari) 

KEHAOSA–INIMENE (7.13) 

▪ isik on kehaosa olulise omadusega 

▪ kehaosa esindab isikut kehaosa tüüpilise/olulise tunnuse kaudu (tegevus, omadus) 

nt: (valimis 0) + nina, pea, suu, keel jt 

KEHAOSA–TEGEVUS (7.1) 

▪ kehaosa on tegevuse vahend (ja/või tulemus) 

▪ tegevust "teeb" (vahendab) teatav kehaosa 

nt: tagumik, tee_H1 + käsi ('allkiri') jt 

235

kogus, vt ESE–KOGUS 

kogus, vt MATERJAL/AINE–KOGUS 

kogus, vt OMADUS–KOGUS 

kogus, vt TEGEVUS–KOGUS 

koht, vt ESE–KOHT 

koht, vt OMADUS–KOHT 

koht, vt TAIM–KOHT_ALA 

KOHT/ASUTUS/HOONE–GRP_INIMENE (7.2) 

▪ isikute rühm on/asub/toimib kohas/asutuses 

▪ (abstraktse) asutuse moodustavad seal (kohas) tegutsevad isikud 

kogunimena (isikute rühmana) 

nt: taevas, tagala, tapp_E2_H2, tare, tiib (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) (7.1) 

▪ koht/asutus/hoone on tegevuse (sündmuse) tüüpiline toimumispaik 

▪ tegevus (sündmus) on/toimub kohas/asutuses/hoones 

▪ koht on tegevuse tulemus 

▪ tegevuse eesmärk on koht/asutus/hoone 

nt: talitus, tammistus, tapp_E2_H2, tasandus_H1, teade_E1, teater, tee_H1, teenindus, 

teenistus, televisioon, tihendus (11 sõna, 11 tähenduspaari) 

KOHT_HOONE–ASUTUS (7.2) 

▪ (abstraktne) asutus on/asub/toimib (konkreetses) kohas (hoones) 

▪ asutust ja kohta (hoonet) seob ühine tegevus (samuti seal tegutsevad isikud) 

nt: talu, teater, terraarium (3 sõna, 4 tähenduspaari) 

KONKR_ENTITEET–KUJUTIS (6.9) 

▪ konkreetset entiteeti esindab teatav kujutis, pilt vm 

nt: tempel_H3 (ESE), tari (TAIM), teisik (INIMENE) (3 sõna, 3 tähenduspaari) + kukk, lill, 

roos jt 

kujutis, vt KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

kõnetegu = tegevus, vt TEGEVUS–ESE 

kõnetegu, vt OMADUS–KÕNETEGU 

kõnetegu, vt TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (SISU/INFO) 

liik, vt LOOM/TAIM–LIIK 

lill = õis (lill), vt TAIM–ÕIS (LILL) 

loom, vt KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

loom, vt OMADUS–INIMENE (LOOM) 

LOOM/TAIM–LIIK (8.2) 

▪ loom või taim on liigi tüüpiline üksikesindaja 

▪ liik on looma või taime looma omadusega 

▪ üksikesindaja kuulub (sama nimega) kogumisse 

nt: teesklane, terjer, tigu (3 sõna, 3 tähenduspaari) 

LOOM–ESITUS_KEEL (7.9) 

▪ looma esindab meelitussõna (ka lapsekeele sõna) 

nt: tibu (1 sõna, 1 tähenduspaar) + kutsu, utu, vissi jt 

LOOM–MATERJAL/AINE (NAHK) (8.2) 

▪ loomast saadakse/tehakse teatav materjal (millegi valmistamiseks), sageli kasvatatakse 

236

looma sel otstarbel 

nt: (valimis 0) + jänes, kotik, orav, soobel, tšintšilja jt 

LOOM–TOIT (8.2) 

▪ loomast saadakse/tehakse teatav toit, sageli kasvatatakse looma sel otstarbel 

nt: (valimis 0) + lammas, kalkun, kilu, haug, kala jt 

materjal/aine, vt LOOM–MATERJAL/AINE (NAHK) 

materjal/aine, vt TAIM–MATERJAL/AINE 

MATERJAL/AINE–ESE (6.7) 

▪ ese koosneb / on tehtud sellest materjalist/ainest 

▪ materjali/ainet kasutatakse eseme valmistamiseks 

nt: taft, tahkis, teemant, tekstiil, tempera, teras, terrakota, tina (8 sõna, 8 tähenduspaari) 

MATERJAL/AINE–KOGUS (7.12) 

▪ materjal/aine esindab oma tüüpilist kogust 

▪ materjal/aine (nt toit) esindab oma tüüpilist portsjonit 

▪ kogus on materjali/aine tüüpilise osa suurus 

nt: tee_H2, tilgake(ne), tilk_E2 (3 sõna, 4 tähenduspaari) 

MATERJAL/AINE–OMADUS (7.4) 

▪ materjal/aine on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus on materjali/aine iseloomulik tunnus 

nt: terrakota (1 sõna, 1 tähenduspaar) 

MATERJAL/AINE–VALD (7.7) 

▪ materjal/aine on valdkonna(ga seotud tegevuse) põhivahend 

▪ valdkonna iseloomulik tunnus, oluline osa on materjal/aine 

▪ materjali/ainet ja valda seob ühine tegevus 

nt: tekstiil, tempera (2 sõna, 2 tähenduspaari) + klaas, kivi jt 

nähtus, vt ESE–OMADUS 

NÄHTUS/SEISUND–SÜNDMUS (7.3) 

▪ seisund (nähtus) tingib teatava sündmuse, seisundiga kaasneb teatav sündmus 

▪ sündmus on seisundi tulemus, sündmuse on põhjustanud teatav seisund (nähtus) 

nt: taud (1 sõna, 1 tähenduspaar) + epideemia, katk jt 

NÄHTUS–OMADUS (7.4) 

▪ nähtus on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus on nähtuse iseloomulik tunnus 

▪ nähtust ja omadust võib siduda teatav ühine tegevus (protsess) 

nt: tahe_E1, taju, tajumus, takt, teadvus, tektoonika, tendents, tiks, tiks_E2, tiksatus, 

tilks, tilulii (12 sõna, 16 tähenduspaari) (EKSS-is esitatud sageli homonüümina) 

omadus, vt MATERJAL/AINE–OMADUS 

omadus, vt ESE–OMADUS 

omadus, vt NÄHTUS–OMADUS 

omadus, vt TEGEVUS_AGENT–OMADUS 

omadus_keel, vt INIMENE–OMADUS_KEEL 

OMADUS–INIMENE (LOOM) (7.13) 

▪ isik või loom on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus on isiku või looma iseloomulik tunnus 

▪ (vrd INIMENE–OMADUS_KEEL) 

nt: taevaline, taevane, tagurlus, talent_H1, tarm, tatt, teismeline, tenor, terror, tige, 

tiivaline, tiivuline, tilluke(ne) (13 sõna, 14 tähenduspaari) 

237

OMADUS–KOGUS (7.12) 

▪ kogus on X-i omadusega / omab X-i 

▪ kogus on omaduse tüüpiline ühik või mõõt 

▪ omadus esindab oma tüüpilist kogust või ühikut 

nt: taak_E1 (taakam), tempo, tihedus, tilk (5 sõna, 6 tähenduspaari) 

OMADUS–KOHT (7.2) 

▪ koht on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus esindab kohta 

nt: tagune (1 sõna, 1 tähenduspaar) 

OMADUS–KÕNETEGU (7.4) 

▪ kõnetegu on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus esindab kõnetegu, annab kõneteole iseloomu 

nt: tabu, tarkus, teravus, tigedus (4 sõna, 5 tähenduspaari) 

OMADUS–SEISUND (7.3) 

▪ seisund on X-i omadusega / omab X-i 

▪ omadus tingib seisundi, omadusega kaasneb seisund 

▪ seisund on omaduse tulemus 

nt: taibutus, tasand, teadus, teadvus, tiidus_E2 (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

seisund, vt ABSTR/KONKR–SEISUND 

seisund, vt NÄHTUS/SEISUND–SÜNDMUS 

seisund, vt OMADUS–SEISUND 

seisund, vt TEGEVUS–SEISUND 

sisu, vt ESE_ANUM–TOIT (SISU) 

sisu/info, vt ESE–SISU/INFO 

sündmus, vt KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) 

sündmus, vt NÄHTUS/SEISUND–SÜNDMUS 

sündmus, vt TEGEVUS–SEISUND 

sündmus, vt TOIT–SÜNDMUS 

taim, vt ESE–TAIM 

taim, vt KONKR_ENTITEET–KUJUTIS 

taim, vt LOOM/TAIM–LIIK 

TAIM–KOHT_ALA (7.2) 

▪ koht on X-i omadusega / omab X-i: kohta iseloomustab seal kasvav taim 

▪ taim (kogunimena) esindab kohta, kus ta asub/kasvab 

nt: taimik (1 sõna, 1 tähenduspaar) + kartul, ristik, hernes jt 

TAIM–MATERJAL/AINE (7.8) 

▪ taimest saadakse/tehakse teatav materjal (millegi valmistamiseks), sageli kasvatatakse 

taime sel otstarbel 

▪ materjal/aine on taime oluline, hrl suurim osa 

nt: tael_E1, tamm_E1, tee_H2 (3 sõna, 3 tähenduspaari) 

TAIM–TOIT (7.8) 

▪ taimest saadakse/tehakse teatav toit, sageli kasvatatakse taime sel otstarbel 

▪ toit on taime osa, hrl vili 

nt: taro, tatar_E1, tee_H2, tikker, till_E2_H1 (5 sõna, 6 tähenduspaari) 

TAIM–ÕIS (LILL) (8.2) 

▪ taimest saadakse teatav (kasutatav) osa, sageli kasvatatakse taime sel otstarbel 

238

▪ õis (lill) on taime iseloomulik osa (tunnus) 

nt: takjas (1 sõna, 1 tähenduspaar) + tulp, roos jt 

tegevus, vt KEHAOSA–TEGEVUS 

tegevus, vt KOHT/ASUTUS/HOONE–TEGEVUS (SÜNDMUS) 

TEGEVUS_AGENT–OMADUS (7.1) 

▪ tegevus on agendi omadus (roll) / agent on tegevuse sooritaja (omadusega) 

▪ agendi (püsiv või ajutine) tegevus esindab omadust 

▪ omadus seostub (püsiva või ajutise) tegevuse sooritajaga 

nt: taganeja, taidur, tallaja, tantsija, tapja, tarbija ('organism'), tarvitaja, tasuja, teadja, 

teadustaja, teeline, teenija, tegija, tekitaja, tellija, terrorist (16 sõna, 21 tähenduspaari) 

TEGEVUS–ABSTR/KONKR (7.1) 

▪ abstraktne või konkreetne entiteet on tegevuse tulemus või tegevuse vahend 

▪ tegevus on selle entiteedi eeldus, funktsioon või omadus 

nt: taane, tagatis, tamp, taotlus, tarindus, tarne, tasu, tava, teene, teenus, tehnitsism, 

tekst, tellimine, tembeldus, tervis, tervitus, tihkestus, tilge (18 sõna, 21 tähenduspaari) 

TEGEVUS–ESE (6.1) 

▪ ese on tegevuse tulemus või tegevuse vahend 

▪ tegevus on eseme eeldus, funktsioon või omadus 

nt: tafting, taglastus, tahveldus, tamburiin, tamp, tango, tants, tarantella, tarastus, 

tarve, tarvitus, tasu, tennis, test, tikandus, tike; telefon, testament (18 sõna, 20 


TEGEVUS–KOGUS (7.1) 

▪ kogus on tegevuse ühik, üksus (nt üksiktegu) 

▪ kogus on tegevuse mõõt (nt tegevuseks kulunud aeg) 

▪ tegevus esindab oma tüüpilist kogust või ühikut 

nt: tee_H1, tegu (2 sõna, 3 tähenduspaari) 

TEGEVUS–SEISUND (7.1) 

▪ tegevuse tulemus on teatav seisund, tegevusega kaasneb/tekib teatav seisund 

▪ seisundi tingib teatav tegevus 

nt: taastus, tagastus, talletus, taltumus, talvitus, tarve, tegemine, tegevusetus, temp_E2, 

teotus, terror (12 sõna, 13 tähenduspaari) 

TEGEVUS–SÜNDMUS (7.1) 

▪ sündmusega kaasneb tegevus, tegevus on sündmuse tüüpiline omadus (komponent) 

▪ sündmuse eesmärk on teatav tegevus 

▪ sündmusel ja tegevusel on ühine koht ja aeg 

nt: talitus, tants, tantsing, teater, tegevus (5 sõna, 5 tähenduspaari) 

TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (7.1) 

▪ tegu (kõnetegu) on tegevuse tulemus või vahend 

▪ tegevuse eesmärk on tegu (kõnetegu) 

▪ tegu on tegevuse üksikjuhtum 

▪ tegevus hõlmab tegu (kõnetegu) 

nt: tahe_E1, tahtmine, taotlus, tapmine, tarne, teadus, teade_E1, teenistus, tegemine, 

tegu, tehing, tembutus, teostus, teotus, teravdus, tere_E2, teretus, terrorism, tervis, tervitus 

(20 sõna, 25 tähenduspaari) 

TEGEVUS–VALD (7.1) 

▪ tegevus on valdkonna/kunstiliigi iseloomulik tunnus (vahend) 

▪ valdkonda esindab sellega tüüpiliselt seostuv tegevus 

239

nt: tants, teade_E1, teadus, teater, tegevus, teleks, televisioon, teraapia (8 sõna, 9 


tegu, vt TEGEVUS–TEGU/KÕNETEGU (SISU/INFO) 

tiitel = esitus_tiitel, vt ESITUS_TIITEL–INIMENE 

toit, vt ESE_ANUM–TOIT (SISU) 

toit, vt LOOM–TOIT 

toit, vt TAIM–TOIT 

TOIT–SÜNDMUS (7.1) 

▪ sündmusega kaasneb toit (söömine) 

▪ toit (söömine) on sündmuse (selle/sel ajal toimuva söögikorra) oluline osa, tüüpiline 

tunnus (komponent) 

▪ sündmuse eesmärk on see toit (süüa seda toitu) 

▪ sündmusel ja toidul (söömisel) on ühine koht ja aeg 

nt: tee_H2 (1 sõna, 1 tähenduspaar) + kohv, kokteil, lõuna, keskhommik, dinee jt 

vald, vt ABSTR/KONKR–VALD 

vald, vt ESE–VALD 

vald, vt MATERJAL/AINE–VALD 

vald, vt TEGEVUS–VALD 

õis (lill), vt TAIM–ÕIS (LILL) 

240

LISA 2. Ainukordsed sõnatähenduste paarid 

Tabel hõlmab paarid, mis esialgsest tähenduspaaride loendist (vt Tabel 12 ptk 5.5) on (esialgu) 

kõrvale jäetud põhjusel, et nad valimis on ainukordsed. Nii mõnigi neist on analüüsi 

käigus liidetud mõne süstemaatilise malliga või on välja toodud muude, väljaspool valimit 

esinenud kasutusnäidete põhjal (nt LOOM–TOIT). _METAF tähistab metafoorset polüseemiat. 

Mall Näide Muid näiteid 

(EKSS-ist) 

(MOODUSTAJASUHE:) ASUTUS– 

OSA_ASUTUS 

(MOODUSTAJASUHE:) ESITUS– 

OSA_ESITUS 

ABSTR/KONKR–ESITUS 

ABSTR/KONKR–SISU/INFO 

ABSTR_SUUND–ABSTR/KONKR 

AEG–MATERJAL/AINE 

AGENT_TEGEVUS–LOOM 

AGENT_TEGEVUS–NÄHTUS 

AGENT_TEGEVUS–OSA_ABSTR 

ASUTUS–OMADUS 

KEHAOSA–OSA_KOHT 

KÕNETEGU–ESE 

LIIK–ESITUS 

LOOM–ESE 

LOOM–KEHAOSA 

LOOM–OSA_ESE 

LOOM–SEISUND 

LOOM–TOIT 

MATERJAL/AINE–ESITUS 

MATERJAL/AINE–INIMENE 

MATERJAL/AINE–KEHAOSA 

MATERJAL/AINE–TEGEVUS 

MATERJAL/AINE–VALD 

MÕTE–KÕNETEGU 

NÄHTUS–INIMENE 

talitus 

termin 

telefon 

tava 

tee_H1 

talv 

tallaja 

tallaja 

tegija 

tiib 

talje 

testament 

taimkond 

tigu_METAF 

tigu_METAF 

tigu_METAF 

tang 

teemant_METAF 

tatt 

tatt 

tina_METAF 

tekstiil 

teooria 

tenor 

lammas, kalkun, part, kilu 

241

OMADUS–ESITUS 

OMADUS–KOHT 

OMADUS–MUUTUS 

SEISUND–ESITUS 

SEISUND–MUUTUS 

SEISUND–SÜNDMUS 

SISU/INFO–NÄHTUS 

TAIM–INIMENE 

TAIM–KEHAOSA 

tekstuur 

tagune 

tektoonika 

tervis 

taltumus 

taud 

teadus 

tatikas 

tentaakel 

TAIM–KOHT taimik kartul, ristik, hernes 

('hernepõld'), uba ('oapõld') 

TAIM–NÄHTUS 

tamm_E1_METAF 

TAIM–OMADUS takjas_METAF oliiv (ingl violet 'kannike'– 

'lilla') 

TEGEVUS–AEG tellimine algus, lõpp 

TEGU–SÜNDMUS 

TOIT–SEISUND 

tegu 

tang_METAF 

TOIT–SÜNDMUS tee_H2 kohv (nt kohvil käima/olema, 

kohvile paluma/kutsuma), 

lõuna 

242

LISA 3. LIIGISUHE ehk semantilised põhitüübid 

Esitatud andmed hõlmavad valimi kõiki tähendusüksusi (kokku 1738). Ülevaatlikkuse 

huvides on LIIGISUHTED rühmitatud ülatasandi viie kategooria, s.t kõige üldisema jaotuse 

järjestuses (vt ptk 5.4, põhikategooriad on varjundatud halliga): KONKREETNE ENTITEET, 

ABSTRAKTNE ENTITEET, OMADUS, ESITUS ja SÜNDMUS (laiemas mõttes). Tähendusstruktuuri 

valemid on üle võetud leksikograafilisest andemebaasist SIMPLE (SIMPLE, Lenci jt 

2000). Seletused (glossid) ja näited on pärit EKSS-ist. Näiteid on lisaks valimile toodud ka 

EKSS-i teistest osadest. Viimases lahtris on võrdlevalt ära toodud vastav sünohulk eesti 

keele tesauruses. 56 

56 

TEKsaurus Internetis: http://test.cl.ut.ee/tesaurus.cgi (20.02.2005). Märkus: siin on ära jäetud sünohulga 

number – vrd siin: {kehaliige, liige, ihuliige, jäse}, ja tesauruses: {kehaliige 1, liige 1, ihuliige 1, jäse 1}. 

243

Nr 

LIIGISUHE 

(sem põhitüüp) 

Ülemklass 

Tähstruktuuri valem 

(SIMPLE: 87–91) 

1 ABSTR ABSTR [ENTITEET : 

ABSTR_ENTITEET] 

Seletus (gloss) 

abstraktsõna, abstraktsioon, 

süsteem 

2 ABSTR_SÜSTEEM ABSTR [ABSTR_ SÜSTEEM] omavahel seotud 

objektide terviklik 

kogum, millegi üldine 

korraldus 

3 ABSTR/KONKR ABSTR [ENTITEET : 

ABSTR/KONKR_ENT 

ITEET| PÕHJUSSUHE 

| EESMÄRGISUHE] 

4 ABSTR/KONKR_ASI ABSTR [ABSTR/KONKR | 

PÕHJUSSUHE | 

EESMÄRGISUHE] 

5 ABSTR/KONKR_VAHEND ABSTR [ABSTR/KONKR | 

PÕHJUSSUHE | 


vahend, võttestik, 

tegevus (nii abstraktselt 

kui ka 

konkreetselt) 

asi (nii abstraktselt 

kui ka konkreetselt) 

vahend, võttestik 

(nii abstraktselt kui 

ka konkreetselt) 

Näited (sh väljaspoolt 

EKSS-valimit) 

tangens, taolisus, teadmus, 

tegur, talvik 2, 

teesklane 2, terjer, tigu 

1, taimkond 'taimkatte 

liigitusüksus', tarind, 

tasand 2, tekst 2 'keelelise 

suhtluse üksus', 

tee_H1 'liikumissuund' 

tervik 'üksikosadest 

moodustuv kogum' 

tehnika 'kunstiteose 

loomise menetlus', 

tee_5 

takistus 'mis v kes takistab', 

tabu 'mis v kes 

on keelu all', tasu 'meelehea' 

tagala '(igapäevases 

elus)', teadmine 'õpitu, 

omandatu, oskused', 

tee_H1 'moodus, viis' 

Vrd sünohulk eesti 

keele tesauruses 

{vahekord, suhe} 

{suhe, side, seos} 

{suhe} 

{struktuur, ülesehitus, 

ehitus} {süsteem} 

{suund, siht} {ruumisuhe} 

{seos, side, suhe} 

{abstraktsioon} 

{tegevuskava} {plaan, 

kava} {süsteem, reeglid} 

{süsteem} 

{vahend, abinõu, meede, 

viis, kanal, tee, 

mood} 

{teguviis, ettevõtmine, 

samm} {taktika} 

244

6 AEG ABSTR [ABSTR_AEG] piiratud v piiramata 

kestus, ajalõik 

7 AEG_HETK ABSTR [ABSTR_AEG] lühike ajalõik, 

moment, silmapilk 

8 ASUTUS ABSTR [ASUTUS | 

PÕHJUSSUHE | 


9 LIIK_LOOM 

LIIK_TAIM 

erisuguseid ülesandeid 

täitev organ 

peamiselt teenistujatest 

koosneva 

personaliga 

ABSTR [ABSTR_LIIK] taime- või loomaliigi 

nimetus 

10 MÕTE ABSTR [ABSTR_MÕTE | 

PÕHJUSSUHE] 

(ühiskondlik, kirjanduslik) 

vool, 

koolkond; mõttesuund, 

kirjandus- v 

kunstisuund, õpetus 

11 VALD ABSTR [ABSTR_VALD] teaduse, tehnika, 

kunsti vms kitsam, 

suhteliselt kindlamini 

piiritletud ala; 

ainevaldkond, eriala, 

distsipliin, tegevusala 

teismed 'eluaastad vahemikus 

11–19', tera 

'natuke', termidoor '11. 

kuu' 

tellimine '(soovitud ajahetke 

kohta)', termin 3 

'tärmin' 

talu 'väikemajand', tarbija 

'(asutuse kohta)', 

telefon 

'(teenustelefonide nimetustes)', 

tiib 'poliitilise 

partei haru' 

terjer 'koeratõug', talvik 

'talvel sündinud poeg', 

tigu 'klass limuseid' 

taksonoomia, tehnitsism, 

teosoofia 

teivas 'teivashüpe', tektoonika 

'geoloogia haru', 

tekstiil 'tekstiilikunst', 

teenindus, teater 

'teatrikunst', terra 

incognita 'tundmatu 

valdkond' 

{periood, ajavahemik} 

{ajaühik} 

{aeg} 

{moment, silmapilk, 

hetk, viiv} 

{institutsioon, asutus} 

{grupp} 

{tüüp, liik, sort, kategooria, 

järk, rühm, 

selts} 

{teooria} {abstraktsioon} 

{käsitus, kontseptsioon, 

arusaam} 

{ainevaldkond, vald, 

valdkond, ala} 

{distsipliin, aine, teadusharu, 

teadus, teadusala} 

{tegevusala, tegevusvaldkond, 

kutse, ala 

245

12 ESITUS ESITUS [ENTITEET : ESITUS 

| PÕHJUSSUHE | 


13 ESITUS_KUJUTIS ESITUS [ESITUS | 

PÕHJUSSUHE | 


14 ESITUS_SISU/INFO ESITUS [ESITUS | 

PÕHJUSSUHE | 


15 ESITUS_KEEL ESITUS [ESITUS | 

PÕHJUSSUHE | 


kõik, mida mingil 

moel on avaldatud, 

väljendatud, s.t infoedastusvahendid, 

nagu ese, kujund, 

kujutis vm, mis 

(üldarusaadavalt) 

viitavad millelegi, 

tähendavad, tähistavad 

mida13gi 

(keel, nimetus, 

märk, tähis, sümbol, 

number, kujutis) 

kujutamise tulemus, 

pilt millestki 

(vrd ESE_KUNST) 

informatsioon, teate 

v andmete sisu; sh 

numbrid 

keel, keeleüksus, 

suhtlusüksus 

tahk_H1 'pind', tara 

'nähtav rõngas Kuu v 

Päikese ümber', tasand 

(mat 'pind', tikand, tilde 

tabel 'andmed lahtritena', 

tava '(reeglite kohta)', 

teema, tegelane 'tegelaskuju', 

telefon 'telefoninumber'; 

viisteist, 

kümme, null, tosin 

taevas '(esineb hüüatustes)', 

tai_E1 '(tai keel)', 

teemant 'teemantkiri', 

tekst, teretus 'teretussõna', 

tiitel 'nimetus jm 

andmed' 

{info, teave, informatsioon} 

{kommunikatsioon, 

suhtlus} 

{keeleüksus} 

{kujutis, kujutus} 

{info, teave, informatsioon} 

{sõnum, sisu, tuum} 

{naturaalarv} 

{kommunikatsioon, 

suhtlus} 

{nimetus} {nimi} {keeleüksus} 

{signaal} 

{suhtlus} 

246

16 ESITUS_MÕÕT ESITUS [ESITUS | 

PÕHJUSSUHE | 


17 ESITUS_TIITEL ESITUS [ESITUS | 

PÕHJUSSUHE | 


18 AGENT_TEGEVUS KONKR [INIMENE | 

PÕHJUSSUHE] 

[INIMENE | 


ühikuks võetud 

suurus, mõõtühik 

(vrd 

MOODUSTAJASUHE 

: KOGUS) 

seisust, teaduskraadi 

vms tähistav nimetus; 

aunimetus 

agent, hrl inimene 

vahel ka asutus vm 

19 ELUVORM KONKR [ELUSOLEND] igasugune elusolend, 

eriti mikroorganism 

20 ESE KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 


21 ESE_ANUM KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 


igasugune konkreetne 

materiaalne 

asi, enamasti tarbeasi, 

tööriist vms 

nõu, riist millegi 

mahutamiseks, 

hoidmiseks 

taks_H1, tariif, tekst 

'kirjakraad', tihu 'tihumeeter' 

tiitel 'aunimetus', parun, 

doktor, tenno 'Jaapani 

valitseja tiitel' 

taidleja 'taidlusega tegeleja', 

teeline, teoreetik, 

tellija (< tellima), 

tamada, testaator 'testamendi 

tegija' 

tarbija 'organism', tekitaja 

'mikroob', plankton, 

kloon, batsill, viirus, 

neuron 

taldrik, tass, termos, 

kirst, vann 

{kogus, määr, jagu, 

mõõt, kvantum, hulk} 

{mõõde, dimensioon} 

{mõõt, suurus, mõõde} 

{kestus, vältus, pikkus} 

{pikkus} 

{nimetus} {nimi} 

{isend, elusolend, elusorganism, 

organism} 

{mikroorganism, mikroob} 

{tehisasi, artefakt, asi} 

{asi, objekt} 

{anum, mahuti, nõu} 

22 ESE_INSTRU KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 


ese, mille abil midagi 

tehakse; sh 

mööbel 

takso, taburet, teivas 

'hüppeteivas', tigu 'tigukruvi', 

timpan 

{töövahend, tööriist, 

tarberiist} 

{mänguasi}{sõiduk, 

247

23 ESE_KUNST KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 

(EESMÄRGISUHE)] 

24 ESE_RAHA KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 


25 ESE_RIIE KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 


26 ESE_SEMIO KONKR [ESE | PÕHJUSSUHE | 


27 IN (INIMENE) KONKR [ELUSOLEND : 

INIMENE] 

28 IN_ELUKUTSE KONKR [INIMENE | 


loometöö tulemus, 

kunstiteos, käsitöö 

üldine ametlik 

maksevahend müntide 

ja rahatähtede 

kujul 

riietusese 

trükitoode 

ühiskondlik olend; 

üksikisik (koos 

MOODUSTAJASUHT 

EGA : ÜKS) 

teatava elukutsega 

inimene; õpitud 

tööalal tegutsev inimene 

tahvel 'tahvelmaal', 

tango, tants, thriller, tikand 

taaler, talent, tasku (raha 

kohta), dollar, kroon 

talje 'pihik', tanu, tennis 

'spordijalats', tekk 

tabloid, teatmik, teos, 

ajaleht, raamat, köide, 

maakaart 

isik, kirjastaja, samurai, 

naine, demagoog, monopolist, 

taevapoeg 

'Hiina keiser', teismeline, 

Madonna, Byron, 

Karl Suur, Zarathustra 

teadlane, tantsija (ka 

vastav elukutse), teenijanna 

veok, sõiduriist, liiklusvahend, 

sõiduvahend} 

{mööbliese, mööblitükk, 

mööbel} 

{kunstiteos, kunst, taideteos, 

taies} 

{rahaühik} 

{riideese, riietusese, 

rõivastusese, riie, rõivas} 

{trükitoode, üllitis, trükis} 

{inimolend, inimene, 

hingeline, indiviid, isik, 

persoon, hing} 

{looja, loomeinimene} 

{teadusmees, uurija, 

õpetlane, teadlane} 

{käsitööline} 

{inimene, inimolend ..} 

{tegevusala, tegevusvaldkond, 

kutse, ala} 

248

29 IN_MÜT KONKR [INIMENE] mütoloogiline 

olend 

30 IN_OMADUS KONKR [INIMENE | esilduva omadusega 

OMADUS] 

olend, üksikisik 

31 IN_RAHVAS KONKR [INIMENE] etniliste tunnuste v 

paikkonna alusel 

alusel piiritletav 

inimrühm 

32 IN_ROLL 

(ideol/staatus/sugulus) 

KONKR [INIMENE] esilduva (ideoloogilise) 

rolliga 

olend, üksikisik; 

mõttesuuna, staatuse 

esindaja v pooldaja 

(vrd 

IN_OMADUS); 

teat mõttesuuna 

esindaja; 

teat sotsiaalse staatuse 

esindaja; 

teat sugulussuhte 

esindaja 

33 KOHT KONKR [KOHT] ruumi, pinna, joone 

punkt v. piirkond, 

asukoht; 

sh geopoliitiline 

koht 

taat 'taevataat', tallaja 

'luupainaja' 

taidur, taraan (inimese 

kohta), tegelinski, 

tigedik 

tai, tibla, taanlane, tai, 

tartlanna, mari, komi 

tante, tarikas 'vanamees', 

teatraal 'teatri asjatundja', 

teisik, tibi; 

tarapitalane, terrorist 

'terrorismi pooldaja'; 

tallatu, tegelane 'juht', 

tegija 'edukas isik, oma 

ala meister', keiser, 

juht, alluv, ülemus; taat 

'isa', taat 'vanaisa', taat 

'abikaasa', vend, vanaisa, 

abikaasa 

sh Tallinn, Okeaania, 

Thule, Eesti 

34 KOHT_ALA KONKR [KOHT] maa-ala, piirkond taane, taevaala, taevavõlv, 

õu, oaas, park 

35 KOHT_AVAUS KONKR [KOHT | 

ava, läbiulatuv auk; värav, uks, aken, sõõre 

PÕHJUSSUHE | sisse-, välja- v. läbipääsukoht 


{üleloomulik olend} 


{inimkogu, rahvas, 

inimhulk} 


{sugulane} 

{koht, asukoht, paik, 

asupaik} 

{geograafiline piirkond} 

{asula} 

{piirkond, maa-ala} 

{tõke, takistus, tõkestus} 

{ava, auk, avaus} 

249

36 KOHT_HOONE KONKR [KOHT | 

PÕHJUSSUHE | 


(inimestele v. koduloomadele, 

samuti 

millegi tootmiseks 

v. hoidmiseks 

määratud) suurem 

siseruumidega 

ehitis 

37 KOHT_LOODUS KONKR [KOHT] looduslik piirkond, 

asukoht 

38 KOHT_MÜT KONKR [KOHT] mütoloogiline piirkond, 

asukoht 

39 KOHT_RUUM KONKR [KOHT] kolmemõõtmeline 

koht 

40 KOHT_TEHIS KONKR [KOHT | 

tehislik piirkond, 

PÕHJUSSUHE | asukoht 


41 LOOM KONKR [ELUSOLEND] kulgemisvõimeline 

elusolend; sh selgroogsete, 

eelkõige 

imetajate kohta; 

maismaaloom 

42 LOOM_PUTUKAS KONKR [LOOM] liigestunud kehaga 

lülijalgne 

mausoleum, periheel, 

meierei, ateljee, tagahoone, 

taane 

taiga, taarn 'kuristik', 

päike, jõgi, mägi, 

Siirius 

taevas 'paradiis' 

taevaavarus, taevaruum 

tamm, kivikalme, teestik, 

tiik 'tehisveekogu' 

(s.o see, mis ei ole hoone) 

taapir, tall_E1, tarvas, 

terjer, tigu 

tarantel, teesklane 

'mardikas' 

{hoone, ehitis, maja} 

{looduslik objekt} 

{abstraktsioon, üldmõiste} 

{elusolend, organism, 

elusorganism, olend} 

{loom} 

{lülijalgne} 

{putukas, mutukas, insekt} 

43 LOOM_KALA KONKR [LOOM] vees elav loom taimen, terpuug {selgroogne} 

{kala} 

44 LOOM_LIND KONKR [LOOM] õhus liikuv loom teder, tibu 'kanapoeg', 

tiivuline 'tiibadega 

olend', tihane 

{selgroogne} 

{lind, tiivuline, suleline} 

250

45 MATERJAL/AINE KONKR [MATERJAL/AINE] 

[MATERJAL/AINE | 


see, mis on vajalik 

millegi valmistamiseks, 

tootmiseks, 

ehitamiseks jne; 

aine 

46 MATERJAL/AINE_KEEM KONKR [MATERJAL/AINE] keemiline materjal 

v aine 

47 MATERJAL/AINE_LOODUS KONKR [MATERJAL/AINE] looduslik materjal v 

aine 

48 MATERJAL/AINE_OMADUS KONKR [MATERJAL/AINE | 

OMADUS] 

teat omadusega materjal 

v aine 

49 OBJEKT KONKR [OBJEKT] füüsiline objekt, 

konkreetne materiaalne 

elutu asi 

50 OBJEKT_LOODUS KONKR [OBJEKT] looduslik (loomulik) 

füüsiline objekt 

51 OBJEKT_VORM KONKR [OBJEKT | OMADUS] teat omadusega 

füüsiline objekt 

52 TAIM KONKR [ELUSOLEND] kasvupinnale kinnitunud 

isetoituv organism, 

mille kõrgematel 

vormidel 

on juur, vars ja lehed 

(sh TAIM_VILI vt 

TOIT_VILI) 

251 

talk, terrakota, tainas, 

tang, tapiokk 'maniokitärklis', 

tõmmis, 

tee_H2 1 

tallium, tina 

tahm, talv 'lumi', tatt 1, 

teemant 1, ternes 'ternespiim' 

taigen 'tainjas mass' 

taak_E1 'kandam', 

tahkis 'tahke keha', 

tilbats 'tilpnev ese' 

taimik 'rohukamar', teratoom 

'kaasasündinud 

kasvaja' 

tahukas 'tahuline keha', 

taldrik 'taldrikut meenutav 

ese', tasku 'taskut 

meenutav objekt', teisend 

'kuju', teravik 'kujundi 

kohta' 

takjas, tamm_E1, talvik 

'igihaljas püsik', tee_H2 

'teepõõsas', tikker, timut 

{aine, ollus, mateeria} 

{algaine, element} 

{materjal} 

{element, keemiline 

element} 



{olev} 

{objekt, asi} 

{taim} 

{taimkate, floora, taimestik} 

{puittaim} 

{köögiviljakultuur} 

{söödav}

53 TAIM_LILL KONKR [TAIM] õitsev taim, õisik, 

taime õis (koos varrega) 

54 TAIM_SEEN KONKR [TAIM] kandja kottseente 

maapealne viljake- 

55 TOIT KONKR [ TOIT | 


56 TOIT_MAITSEAINE KONKR [TOIT | 


57 TOIT_MATERJAL/AINE KONKR [TOIT | 


58 TOIT_JOOK KONKR [TOIT | 


59 TOIT_VILI KONKR [TAIMNE 

ORGANISM] 

60 TOIT_VORM KONKR [TOIT | 


61 OMADUS OMADUS [ENTITEET : 

OMADUS] 

ha 

aine, mida tarvitatakse 

toiduks v millest 

valmistatakse 

toitu 

aine v maitsetaim, 

mida kasutatakse 

toitude ja jookide 

maitse ning lõhna 

mõjustamiseks 

aine, millest valmistatakse 

toitu 

vedelik joomiseks 

(sageli selleks spetsiaalselt 

valmistatud) 

toiduks tarvitatav 

vili 

takjas 'õisik', liilia, iiris, 

tulp, magnoolia 

tael_E1, tanuk 'kännuseen', 

tatik, seen 

šokolaad, vein, toit, pitsa, 

madeira, piim, kokteil, 

manna, pasta, taar 

till_E2_H1 2 'maitseainena' 

taigen, tainas (hakklihamassi 

kohta), tee_H2 

'ravimtaimedest tõmmis' 

tee_H2 2 'jook', 

taherber 'lahja õlu' 

tamarillo 'tomatipuu 

mari', tatar_E1 'vili', 

tikker 

teat vormiga toit tasku (piruka kohta) 

kellegi v millegi 

iseloomulik tunnus, 

erijoon vms; see, 

mis kellelegi v mil- 

{õistaim} 

lill} 

{söödav} 

{seen} 

{söök, toit} 

{toit, toitaine} 

{roog, toit, söök} 

{maitsetaim 1, maitserohi 

1} 

{vürts 1} 

{toit, toitaine} 

{jook 1} 

{söödav vili} 

252

lelegi on püsivalt v 

oluliselt omane 

62 OMADUS_KVAL OMADUS [OMADUS] hinnanguline omadus, 

positiivne või 

negatiivne omadus 

63 PSÜHH_OMADUS 

sh OMADUS_PÕHJUSTAJA 

OMADUS 

[OMADUS] 

[OMADUS | 

PÕHJUSSUHE] 

tabavus 'tabamisvõime', 

tapeet '(märkamatu 

kohta)', teaduslikkus, 

tellimine '(soovitud 

omaduse kohta)', tasuvus, 

taidurlikkus, tee- 

63nekus 

ta6ganeja 'allaandev', 

talent 'suur võimekus', 

taibukus, tarm, tarkus, 

tava; 

psühholoogiliskognitiivne 

omadus, 

tundenimetused, 

emotsioonide 

väljendustegevuste 

nimetused 

(vrd 

PSÜHH_NÄHTUS) 

võim, õigus 

64 OMADUS_FÜÜS OMADUS [OMADUS] füüsiline omadus tase, temperatuur, tempo, 

tigu '(liikumiskiiruse 

kohta)', tiib 

'(asendi kohta)', tihedus 

'aine mass', taara 'pakendi 

kaal', terrakota 

'värvus', terts, tiks_E1 

'(kella tiksumise kohta)' 

65 KÕNETEGU_ TÕDEMUS, 

_JUHIS, _KOHUSTUMINE, 

_TUNDEVÄLJENDUS 

SÜNDMUS [TEGEVUS : TEGU] suhtlusakt, sh alltüübid 

66 NÄHTUS SÜNDMUS [NÄHTUS | 

PÕHJUSSUHE] 

nähtuste, asjade (nt 

asukoha, oleku vm) 

muutumine ajas, 

mis põhjustab (kes- 

tabu 'keeld', taplus 'sõitlemine', 

teatis 

{atribuut, omadus} 

{võimelisus, suutelisus, 

võime} 

{esilekutsuja, põhjus, 

tekitaja, põhjustaja} 

{seisukord, seisund, 

olek, seis} 

{füüsiline omadus} 

{ajaline omadus} 

{kuju, vormilisus, 

vorm} {mass} 

{kuju, figuur, kujund} 

{heli, hääl} 

{spektrivärv} 

{kõneakt, suhtlusakt} 

{toiming, tegu} 

{protsess} 

{protsess, menetlus, 

protseduur} 

{protsess, tunnetusprot- 

253

tuseta seisundis) 

ülemineku ühest 

seisundist teise; 

see, mis mingil kujul 

ilmneb, eksisteerib, 

mingitel tingimustel 

tekib jne, 

see, mida tunnetatakse 

67 NÄHTUS_LOODUS SÜNDMUS [NÄHTUS] loodusnähtus, maailma 

olek, isetekkeline 

nähtus 

68 psühh_nähtus SÜNDMUS [NÄHTUS] 

[NÄHTUS | 

PÕHJUSSUHE] 

254 

inimese tunnetusvõimega 

seotud, 

psühholoogiliskognitiivne 

nähtus; 

kognitiivne fakt, tajumisprotsessiga 

seotud asjad (vrd 

SEISUND) 

69 NÄHTUS_FÜÜS SÜNDMUS [NÄHTUS] füüsikaline nähtus 

(vrd OM_FÜÜS) 

70 SEISUND SÜNDMUS [SEISUND] olendi tervisest jm 

teguritest tingitud 

olek teat ajahetkel; 

millegi olek, seis 

taifuun, terendus 'atmosfäärinähtus', 

tiba 'vihmapiisk', 

taud 'nakkushaiguse 

puhang', tetism 

'häälduspuue' 

tahtmatus 'mittetahtmine', 

teadvus, teesklus, 

tava, tahe, tamm_E1 1, 

taud 1, aklimatsioon, 

kaotus, kogemus, ime, 

häbi, kadedus, õnn, hullus, 

emotsioon, arvamus, 

karistus, tõlge, 

väärtus, sümpaatia 

takt 'rütm', tenor 'kõrge 

meeshääl', tektoonika 

'maakoores toimuvad 

muutused' 

taevas 'surma kohta', 

teadvusetus 'uneseisundi 

kohta', tegelikkus, 

õnn 

sess} 

{muutumine} 

{asi, nähtus} {fenomen, 

nähtumus, nähtus, 

ilming} 

{looduslik fenomen, 

loodusnähtus} 

{fenomen, nähtumus, 

nähtus, ilming} 

{tunne, tundmus} 

{tundeelamus} 

{emotsioon, tundmus, 

tunne} 

{tunnetamine, taju, 

tunne} 

{asi iseeneses, idee, 

abstraktsioon} 

{füüsikaline nähtus} 

{heli, hääl} 

{muutumine} 

{seisukord, seisund, 

olek, seis}

71 SEISUND_HAIGUS SÜNDMUS [SEISUND | 

PÕHJUSSUHE] 

teat ajahetkel; üldine 

olukord, staatiline 

situatsioon 'on 

olemas' 

haiguslik seisund 

teadvusetus, tiisikus, 

tang 'tangtõbi', tiirud 

'valuhood hobustel', 

teetanus 

72 SEISUND_SUHE SÜNDMUS [SEISUND] seisund teat suhtena tants 'alluvuses olemise 

kohta', teener, taolisus 

'sarnasus', teenistus 'alluvuses 

olemise kohta', 

teenistus 'valduses olemise 

kohta' 

73 SÜNDMUS (laiemas mõttes) SÜNDMUS [ENTITEET : 

SÜNDMUS] 

74 SÜNDMUS (kitsamas mõttes) SÜNDMUS [SÜNDMUS | 

(PÕHJUSSUHE) | 


juhtuv v juhtunud 

asi, nähtus, olukord 

jne; teadlik vaimne 

v. kehaline aktiivsus 

(tegevus üldse, 

teat liigina v konkreetse 

juhuna); tegutsemine, 

askeldamine, 

nähtused 

(nn nomina 

actionis) 

aja, koha ja tegevusega 

piiritletud 

sündmus, olukord 

jne (midagi, mis 

toimub, juhtub teat 

paigas) (nt konverents, 

tüli, pidu) 

talitus 'pidulik toiming', 

teater 'vaatamisväärne 

sündmus', teekond, tabamus, 

tee_H2 'teejoomine', 

lõuna 'söögikord' 

{seisund, seisukord} 

{häire, korratus, rike} 

{haigus, tervisekahjustus} 

{sündmus} 

255

75 TEGEVUS SÜNDMUS [TEGEVUS] teadlik vaimne v 

kehaline aktiivsus 

(üldse, teat liigina v 

konkreetse juhuna); 

tegutsemine, askeldamine; 

dünaamiline 

protsess, 

agentiivne kestev 

situatsioon 

76 TEGEVUS_LIIKUMINE SÜNDMUS [TEGEVUS] tegevus, mille käigus 

muudetakse 

asendit v asukohta 

77 TEGEVUS_MÄNG SÜNDMUS [TEGEVUS] meelelahutuslik tegevus, 

mängimine 

78 TEGEVUS_SUHTLUS SÜNDMUS [TEGEVUS] meelelahutuslik tegevus, 

suhtlemine 

79 TEGEVUS_TANTS SÜNDMUS [TEGEVUS] meelelahutuslik tegevus, 

tantsimine 

80 TEGU SÜNDMUS [TEGEVUS : TEGU] tegevus, toimetus, 

toiming; tegevuse, 

toimingu tulemus 

(tegevuse üksikjuhtum) 

tagumik '(istumise kohta)', 

takso '(taksojuhina 

töötamise kohta)', tamp 

'tampimine', tasu 'hüvitamine', 

teraapia 'ravimine', 

tina '(ennustamise 

kohta)' 

tants '(loomade liikumisviisi 

kohta)', tiib 

'(lendamise kohta)', 

tee_H1 'kuhugi liikumine' 

tarokk, tennis 

tants 'eneseväljendus', 

tegemine 'suhtlemine, 

läbikäimine', tehtelmehtel 

'armusuhe' 

tamburiin, tango, tants, 

tarantella 

tabamus 'pihtasaamine', 

tasu 'kättemaks', teenus, 

tembutus, tiir_H1 'pööre' 


{tegevus, tegutsemine, 

toimetus, toiming} 

{suhtlus, suhtlemine, 

lävimine, kommunikatsioon} 







{suhtlus, suhtlemine, 

lävimine, kommunikatsioon} 




256

ELULOOKIRJELDUS 

Nimi: Margit Langemets 

Sünniaeg: 8.01.1961 

Kodakondsus: Eesti 

Haridus 

2008 Århus School of Business, University of Århus, centre for 

Lexicography, PhD course "Lexicography. Lexicographical theory and 

challenge in the information society" 

2002 Lexicom workshop in lexicography and lexical computing, 

Copenhagen 

2001– doktorantuur, Tallinna Ülikool 

2000 magister artium (eesti keel, Tartu Ülikool) 

1992 Dictionary Research Centre, University of Exeter, International Lexicography 

Course 

1984 Tartu Ülikool, eesti keel ja kirjandus 

1979 Tartu 2. Keskkool 

Teenistuskäik 

2008– Eesti Keele Instituut, teadur, sõnaraamatute peatoimetaja 

1993–2008 Eesti Keele Instituut, sektorijuhataja 

1987–1992 Eesti Keele Instituut, nooremteadur 

1984–1987 Eesti Keele Instituut, assistent 

257

CURRICULUM VITAE 

Name: Margit Langemets 

Date of birth: 8 January, 1961 

Citizenship: Estonian 

Education 

2008 Århus School of Business, University of Århus, centre for 

Lexicography, PhD course "Lexicography. lexicographical theory and 

challenge in the information society" 

2002 Lexicom workshop in lexicography and lexical computing, 

Copenhagen 

2001– doctoral studies, Tallinn University 

2000 magister artium (Estonian language, University of Tartu) 

1992 Dictionary Research Centre, University of Exeter, International Lexicography 

Course 

1984 University of Tartu, Estonian language and literature 

1979 Tartu Secondary School No. 2 

Professional experience 

2008– Institute of the Estonian Language, researcher, editor-in-chief of 

dictionaries 

1987–1992 Institute of the Institute of the Estonian Language Keele Instituut, head 

of the department 

1984–1987 Institute of the Estonian Language, assistant 

258



1. СЕРГЕЙ ДОЦЕНКО. Проблемы поэтики А. М. Ремизова. Автобиографизм как конструктивный 

принцип творчества. Таллинн: Изд-во ТПУ, 2000. 162 стр. Таллиннский педагогический 

университет. Диссертации по гуманитарным наукам, 1. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-135-0. 

2. MART KIVIMÄE. Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga (lisades tõlgitud 

R. Koselleck, J. Rüsen, E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid. Tallinn: TPÜ 

kirjastus, 2000. 201 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 2. ISSN 1406– 

4391. ISBN 9985-58-164-4. 

3. НАТАЛЬЯ НЕЧУНАЕВА. Минея как тип славяно–греческого средневекового текста. Таллинн: 

Изд-во ТПУ, 2000. 177 стр. Таллиннский педагогический университет. Диссертации по 

гуманитарным наукам, 3. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-125-3. 

4. ОЛЕГ КОСТАНДИ. Раннее творчество В. Каверина как литературный и культурный феномен. 

Таллин: Изд-во ТПУ, 2001. 142 стр. Таллиннский педагогический университет. Диссертации по 

гуманитарным наукам, 4. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-180-6. 

5. LAURI LINDSTRÖM. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Rahvus, sugu, sünnikoht 

ja keskhariduse omandamise koht üliõpilaskonna kujunemist ja kõrghariduse omandamist mõjutavate teguritena. 

Tallinn: TPU Press, 2001. 92 p. Tallinn Pedagogical University. Dissertations on Humanities Sciences, 

5. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-190-3. 

6. AУРИКA MEЙMPE. Руccкиe литератoры-эмигрaнmы в Эcmoнии 1918–1940. Нa матepиaлe пеpиoдическoй 

печaти. Таллин: Изд-во ТПУ, 2001. 165 стр. Таллиннский педагогический университет. 

Диссертации по гуманитарным наукам, 6. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-205-5. 

7. AIVAR JÜRGENSON. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 312 

lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 7. ISSN 1406–4391. ISBN 9985- 

58-239-X. 

8. DAVID VSEVIOV. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist 

maailmasõda Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 104 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste 

dissertatsioonid, 8. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-242-X. 

9. ROMAN KALLAS. Eesti kirjanduse õpetamise traditsioon XX sajandi vene õppekeelega koolis. Tallinn: 

TPÜ kirjastus, 2003. 68 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 9. ISSN 

1406–4391. ISBN 9985-58-256-X. 

10. KRISTA KERGE. Keele variatiivsus ja mine-tuletus allkeelte süntaktilise keerukuse tegurina. Tallinn: 

TPÜ kirjastus, 2003. 246 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 10. 

ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-265-9. 

11. АННА ГУБЕРГРИЦ. Русская драматургия для детей как элемент субкультуры: 1920–1930-е 

годы. Таллинн: Изд-во ТПУ, 2004. 168 стр. Таллиннский педагогический университет. Диссертации 

по гуманитарным наукам, 11. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-302-7. 

12. VAHUR MÄGI. Inseneriühendused Eesti riigi ülesehituses ja kultuuriprotsessis (1918–1940). Tallinn: 

TPÜ kirjastus, 2004. 146 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 12. 

ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-344-2. 

13. HEIKKI OLAVI KALLIO. Suomen ja Viron tiedesuhteet erityisesti Viron miehitysaikana vuosina 

1940–1991. Tallinn: Tallinnan Pedagogisen Yliopiston kustantamo, 2004. 243 lk. Tallinnan Pedagogisen 

Yliopiston. Humanististen tieteiden väitöskirjat, 13. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-350-7. 

14. ÜLLE RANNUT. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile 

Eestis. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. 

ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-394-9. 

15. MERLE JUNG. Sprachspielerische Texte als Impulse für schriftliche Textproduktion im Bereich 

Deutsch als Fremdsprache. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 186 S. Universität Tallinn. 

Dissertationen in den Geisteswissenschaften, 15. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-409-0 

16. ANDRES ADAMSON. Hertsog Magnus von Holmsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. 

Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 156 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 16. ISSN 

1736-3624. ISBN 9985-58-427-9. 

17. АИДА ХАЧАТУРЯН. Роман В.С. Маканина «Андеграунд, или Герой нашего времени»: Homo 

urbanis в поле «усреднения». Таллинн: Изд-во ТПУ, 2006. 146 стр. Таллиннский педагогический 

259

университет. Диссертации по гуманитарным наукам, 17. ISSN 1736–3624. ISBN-10 9985-58-435- 

X. ISBN-13 987-9985-58-435-4. 

18. JULIA TOFANTŠUK. Construction of Identity In The Fiction of Contemporary British Women Writers 

(Jeanette Winterson, Meera Syal, and Eva Figes). Tallinn: Tallinn University Press, 2001. 160 p. Tallinn 

University. Dissertations on Humanities Sciences, 18. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-479-8. 

19. REILI ARGUS. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2007. 242 lk. 

Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 19. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6. 

20. ÕNNE KEPP. Identiteedi suundumusi Eesti luules. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 222 lk. Tallinna 

Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 20. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-574-0. 

21. ANNELI KÕVAMEES. Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi “Itaalia capriccio” ja Amée 

Beekmani “Plastmassist südamega madonna”. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 141 lk. Tallinna 

Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 21. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6. 

ILMUNUD VEEBIVÄLJAANDENA 

http://www.tlulib.ee/LangID=1&CatID=81 

1. ИННА АДАМСОН. Модальный смысл дезидеративности: от семантической зоны к 

семантической типологии высказываний (на материале русского языка). Таллинн: Изд-во ТЛУ, 

2006. 131 стр. Таллиннский педагогический университет. Диссертации по гуманитарным наукам. 

ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-455-2. 

2. MARIS SAAGPAKK. Deutschbaltische Autobiographien als Dokumente des zeit- und selbstempfindens: 

vom ende des 19. Jh. Bis zur umsiedlung 1939. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 163 S. 

Universität Tallinn. Dissertationen in den Geisteswissenschaften. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58- 

469-9. 

3. JANIS EŠOTS.Mullā Sadrā’s Teaching on Wujūd: A Synthesis of Mysticism and Philosophy. Tallinn: 

Tallinn University Press, 2007. 150 p. Tallinn University. Dissertations on Humanities Sciences. ISSN 

1736-5031. ISBN 978-9985-58-492-7. 

4. ГРИГОРИЙ УТГОФ. Проблема синтактического темпа. Таллинн: Изд-во ТЛУ, 2007. 145 стр. 

Таллиннский педагогический университет. Диссертации по гуманитарным наукам. ISSN 1736-5031. 

ISBN 978-9985-58-507-8. 

5. ДИМИТРИЙ МИРОНОВ. Глагольность в сфере имен: к проблеме семантического описания 

девербативов (на материале русского языка). Изд-во ТЛУ, 2008. 98 стр. Таллиннский педагогический 

университет. Диссертации по гуманитарным наукам. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58- 

563-4 

6. INNA PÕLTSAM-JÜRJO. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. 

sajandi esimesel poolel. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 257 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste 

dissertatsioonid. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-570-2. 

7. TIIT LAUK. Džäss Eestis 1918–1945. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 207 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste 

dissertatsioonid. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-594-8. 

8. ANDRES ADAMSON. Hertsog Magnus ja tema “Liivimaa kuningriik”. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2009. 

173 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58- 

615-0. 

9. OLESJA LAGAŠINA. Mark Aldanov ja Lev Tolstoi: retseptsiooni probleemist. Tallinn: TLÜ kirjastus, 

2009. 151 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985- 

58-654-9. 

DISSERTATSIOONINA KAITSTUD MONOGRAAFIAD 

(ilmunud iseseisva väljaandena) 

1. ANNE VALMAS. Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000. I-II. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli 

kirjastus, 2003. 205, 397 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. ISBN 9985-58-284-5. ISBN 9985-58-285-3. 

2. ANNE LANGE. Ants Oras. Monograafia. Tartu: Ilmamaa, 2004. 493 lk. ISBN 9985-77-163-X. 

3. KATRI AASLAV-TEPANDI. Eesti näitlejanna Erna Villmer. Monograafia. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2007. 

495 lk. ISBN 78-9985-860-41-0. 

260

Download (1905Kb) - E-Ait

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?