You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Weinreichi sõnum leksikograafiale on, et tuleks välja arendada leksikograafiline metakeel,<br />
et klassifitseerida relevantseid kontekste. Üheks oluliseks vajakajäämiseks leksikograafias<br />
peabki Weinreich seda, et piisavalt ei pöörata tähelepanu verbi subjektiks oleva nimisõna<br />
klassile (semantilisele tüübile): tihti oleks otstarbekam määratleda subjektiks või laiendiks<br />
oleva nimisõna semantiline tüüp kui loetleda üht näidet teise järel, mille põhjal kasutaja<br />
peab otsuseid ise langetama. Näiteks võiks vaja minna metalingvistilist üldistust nagu<br />
"ütlemise nimisõnad", mis tüüpiliselt võivad esineda koos teatava(te) verbi(de)ga. Probleem<br />
on, et tähenduse põhikomponente (tuumelemente) on väga palju ja kontekste on<br />
keeruline määratleda ja liigitada, sellest hoolimata peab Weinreich vahetegemist kontrastiivse<br />
ja komplementaarse polüseemia vahel deskriptiivse semantika üheks nurgakiviks.<br />
Weinreichi komplementaarse polüseemia teooriat on nimisõnade osas edasi arendanud<br />
Pustejovsky (1995) generatiivse leksikoni teooriana.<br />
2.2.4. Regulaarne polüseemia (Apresjan 1974)<br />
Esimesena kirjeldas vene keele põhjal süstemaatilist polüseemiat põhjalikult Jurij Apresjan,<br />
kelle artikkel "Reguljarnaja polisemija" ilmus vene keeles 1971. aastal (inglise keeles<br />
1974). Polüseemia mõiste toetub leksikaalsete tähenduste eristuvale (ingl discrete) korrale:<br />
selgetel juhtudel on tegemist kinnistunud, suhteliselt hõlpsalt eristuvate tähendustega,<br />
millel on siiski ühine alus (nagu eespool näiteks toodud sõna tiib). Polüseemia definitsioon<br />
ei nõua ühist osa kõigi tähenduste jaoks – piisab, et igal tähendusel on seos vähemalt ühe<br />
teise tähendusega. Seda, et seletavad sõnaraamatud on kippunud tähenduste eristamisel<br />
liialdama, on täheldatud varemgi (Ullmann 1957, Weinreich 1964), Apresjan mainib seda<br />
samuti, osutades piirialadele, kus referentsiaalsed tähendused võivad osaliselt kattuda<br />
(overlap) ja/või kõikuda (oscillate), tähistades mõnes mõttes kogu situatsiooni.<br />
Muuhulgas räägib Apresjan leksikaalsest mitmetähenduslikkusest kui semantilisest derivatsioonist<br />
(1974b: 175), võrreldes seda sõnamoodustuse ja sünonüümiaga: polüseemsed<br />
sõnad on (samamoodi nagu mõned tuletised) lingvistilise sünonüümia vahendid ning<br />
semantilised suhted, mis iseloomustavad sõnamoodustustüüpe, on iseloomulikud ka regulaarses<br />
polüseemias, ja vastupidi. Regulaarset polüseemiat on Apresjan määratlenud järgnevalt:<br />
Sõna A polüseemia on keeles regulaarne, kui selles keeles on vähemalt üks sõna B, mille<br />
tähendusi b i ja b j eristatakse üksteisest täpselt samal viisil nagu sõna A tähendusi a i ja a j ning<br />
kui a i ja b i ega a j ja b j ei ole sünonüümid. (Apresjan 1974a: 16)<br />
Lihtsamalt ümber öeldes peab Apresjan regulaarseks polüseemiaks olukorda, kus (vähemalt)<br />
kahe polüseemse sõna (vähemalt) kahe tähenduse vahel esineb sarnane suhe.<br />
Apresjan toob näiteks sõna kastrjulja 'pott, kastrul', mille tõlgendused on: 1) 'anum', 2)<br />
'vedelik selles anumas', 3) 'aine kogus, mida see anum saab sisaldada'. Sarnased tõlgendused<br />
on ka teistel anumasõnadel, nagu pudel, kruus jt. Sellise suhte najal saab sõnastada<br />
üldisemad reeglid (Apresjanil kahe komponendi kaupa), näiteks: igal nimisõnal, millel on<br />
tähendus 'anum', on ka tähendus 'aine kogus, mida see anum saab sisaldada' (siinses töös<br />
tähistatud mallina ESE_ANUM–KOGUS), või: igal nimisõnal, millel on tähendus 'anum', on<br />
ka tähendus 'vedelik selles anumas' (ESE_ANUM–TOIT). Vedelikusõnast lähtuvalt võib<br />
esilduda paar TOIT–KOGUS, nagu siinses valimis nähtub tee_H2 puhul (tähendused 'jook' ja<br />
'tass teed') (18).<br />
36
Change language