29.01.2015 Views

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Juhuslik ...

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Juhuslik ...

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Juhuslik ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

1<br />

<strong>TÕENÄOSUSTEOORIA</strong> <strong>JA</strong> <strong>MATEMAATILINE</strong> <strong>STATISTIKA</strong><br />

<strong>Juhuslik</strong> suurus<br />

<strong>Juhuslik</strong> suurus on antud, kui on teada selle kõik võimalikud väärtused ja väärtuste ilmumise<br />

tõenäosused.<br />

Olgu X juhuslik suurus. Olgu x mingi reaalarv. Tähistame sündmuse, et juhusliku suuruse X väärtus<br />

on väiksem kui x järgmiselt: X


2<br />

Diskreetse juhusliku suuruse jaotusfunktsioon: F(x) = P(X


Definitsioon. diskreetse juhusliku suuruse dispersioon:<br />

Dispersiooni omadused<br />

1. D(c) = 0, kus c on konstant;<br />

2. D(cX)=c 2 D(X);<br />

3<br />

DX =E X −EX 2 n<br />

=∑ i =1<br />

x i<br />

−EX 2 f x i<br />

<br />

3. Kui juhuslikud suurused X ja Y on sõltumatud, siis D(X+Y) = D(X) + D(Y),<br />

4. Kui X 1<br />

, X 2<br />

,, X n on sõltumatud, siis<br />

D X 1<br />

X 2<br />

X n<br />

=D X 1<br />

D X 2<br />

D X n<br />

<br />

5. D(X+c) = D(X)<br />

Tehete hulka vähendav valem dispersiooni arvutamiseks E X −EX 2 =E X 2 −EX 2 .<br />

Definitsioon. <strong>Juhuslik</strong>u suuruse X standardhälve võrdub ruutjuurega dispersioonist σ= DX .<br />

Binoomjaotusega juhuslik suurus X ~ B(n, p)<br />

Binoomjaotusega juhusliku suuruse tekkimine<br />

1. Tehakse n sõltumatut üksikkatset, st. n sõltumatust üksikkatsest koosneva katseseeria,<br />

inglise keeles binomial trial.<br />

2. Igal üksikkatsel võib sündmus toimuda või mitte toimuda. Seega igal üksikkatsel on 2<br />

võimalikku tulemust: sündmus toimub ehk üksikkatse tulemus on "edu (success)",<br />

sündmus ei toimu, üksikkatse tulemus on "ebaedu (failure)"<br />

3. "edu" toimumise tõenäosus igal üksikkatsel katsel on p.<br />

4. Tõenäosus p ei tohi katseseeria käigus muutuda.<br />

Sündmuse "edu" toimumise arv X katseseeria jooksul on juhuslik suurus, millel on n+1 väärtust<br />

0, 1, ..., n .Seda juhuslikku suurust nimetatakse binoomjaotusega juhuslikuks suuruseks<br />

parameetritega n ja p ning selle jaotustabel on järgmine:<br />

x 0 1 2 … k … n<br />

f(x) (1–p) n np(1–p) n-1 C 2 n<br />

p 2 1− p n−2 … C k n<br />

p k 1− p n−k … p n<br />

Binoomjaotusega juhusliku suuruse X ~ B(n, p) puhul<br />

E X =np ,D X =np1− p<br />

Poissoni jaotusega juhuslik suurus X~P(μ) (Siméon Denis Poisson 1781–1840)<br />

Poissoni jaotusega juhusliku suuruse jaotustabel<br />

X 0 1 2 … k …<br />

− µ<br />

− µ<br />

f(x) e<br />

µ e 2<br />

… k<br />

…<br />

2 e− k! e−<br />

konstant, e = lim n→∞ 1 1 n<br />

n = 2,71828...≈ 2,72 .<br />

Poissoni jaotusega juhusliku suuruse X~P(μ) puhul E X = μ , D X = μ .<br />

E:\TTU_KEVAD_2010\YMR3720\LOENG02_juh_suurus\loeng02_diskr_juhuslik_suurus.odt 1.3.10

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!