TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Juhuslik ...
TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Juhuslik ...
TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA Juhuslik ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1<br />
<strong>TÕENÄOSUSTEOORIA</strong> <strong>JA</strong> <strong>MATEMAATILINE</strong> <strong>STATISTIKA</strong><br />
<strong>Juhuslik</strong> suurus<br />
<strong>Juhuslik</strong> suurus on antud, kui on teada selle kõik võimalikud väärtused ja väärtuste ilmumise<br />
tõenäosused.<br />
Olgu X juhuslik suurus. Olgu x mingi reaalarv. Tähistame sündmuse, et juhusliku suuruse X väärtus<br />
on väiksem kui x järgmiselt: X
2<br />
Diskreetse juhusliku suuruse jaotusfunktsioon: F(x) = P(X
Definitsioon. diskreetse juhusliku suuruse dispersioon:<br />
Dispersiooni omadused<br />
1. D(c) = 0, kus c on konstant;<br />
2. D(cX)=c 2 D(X);<br />
3<br />
DX =E X −EX 2 n<br />
=∑ i =1<br />
x i<br />
−EX 2 f x i<br />
<br />
3. Kui juhuslikud suurused X ja Y on sõltumatud, siis D(X+Y) = D(X) + D(Y),<br />
4. Kui X 1<br />
, X 2<br />
,, X n on sõltumatud, siis<br />
D X 1<br />
X 2<br />
X n<br />
=D X 1<br />
D X 2<br />
D X n<br />
<br />
5. D(X+c) = D(X)<br />
Tehete hulka vähendav valem dispersiooni arvutamiseks E X −EX 2 =E X 2 −EX 2 .<br />
Definitsioon. <strong>Juhuslik</strong>u suuruse X standardhälve võrdub ruutjuurega dispersioonist σ= DX .<br />
Binoomjaotusega juhuslik suurus X ~ B(n, p)<br />
Binoomjaotusega juhusliku suuruse tekkimine<br />
1. Tehakse n sõltumatut üksikkatset, st. n sõltumatust üksikkatsest koosneva katseseeria,<br />
inglise keeles binomial trial.<br />
2. Igal üksikkatsel võib sündmus toimuda või mitte toimuda. Seega igal üksikkatsel on 2<br />
võimalikku tulemust: sündmus toimub ehk üksikkatse tulemus on "edu (success)",<br />
sündmus ei toimu, üksikkatse tulemus on "ebaedu (failure)"<br />
3. "edu" toimumise tõenäosus igal üksikkatsel katsel on p.<br />
4. Tõenäosus p ei tohi katseseeria käigus muutuda.<br />
Sündmuse "edu" toimumise arv X katseseeria jooksul on juhuslik suurus, millel on n+1 väärtust<br />
0, 1, ..., n .Seda juhuslikku suurust nimetatakse binoomjaotusega juhuslikuks suuruseks<br />
parameetritega n ja p ning selle jaotustabel on järgmine:<br />
x 0 1 2 … k … n<br />
f(x) (1–p) n np(1–p) n-1 C 2 n<br />
p 2 1− p n−2 … C k n<br />
p k 1− p n−k … p n<br />
Binoomjaotusega juhusliku suuruse X ~ B(n, p) puhul<br />
E X =np ,D X =np1− p<br />
Poissoni jaotusega juhuslik suurus X~P(μ) (Siméon Denis Poisson 1781–1840)<br />
Poissoni jaotusega juhusliku suuruse jaotustabel<br />
X 0 1 2 … k …<br />
− µ<br />
− µ<br />
f(x) e<br />
µ e 2<br />
… k<br />
…<br />
2 e− k! e−<br />
konstant, e = lim n→∞ 1 1 n<br />
n = 2,71828...≈ 2,72 .<br />
Poissoni jaotusega juhusliku suuruse X~P(μ) puhul E X = μ , D X = μ .<br />
E:\TTU_KEVAD_2010\YMR3720\LOENG02_juh_suurus\loeng02_diskr_juhuslik_suurus.odt 1.3.10