eesti kunsti ajaloo (1860 – 1940) - Tallinna Ülikool

Tarkvara on uuritud klassidest toodetud kõige enam 9. klassile, 5. klassis rakendatakse
eelkõige Miksikese arvukaid võimalusi, kuid spetsiaalselt gümnaasiumile koostatud
tarkvara on tõesti vähe. Esmajärjekorras tuleb kõrvaldada kriisisituatsioon 5. ja 12. klassis
ning muusika- ja kunstiõpetuses.
Uuringus esitati õpetajatele selline küsimus: Mis omadused peavad olema heal
õpitarkvaral Õpetajad tõid üksmeelselt välja eelkõige vastavuse õppekavaga. Sellele
lisandusid kasutajalihtsus, kvaliteetne sisu ja eakohasus (Marandi, Luik jt 2003).
Nimetatud on kaks kitsaskohta:
1. Et idee kvaliteetse tulemuseni jõuaks, ei ole enamikul autoritel piisavalt tehnilisi
oskusi. Ei saa eeldada, et iga ainedidaktik või õpetaja-metoodik oleks ka
programmeerija ja kunstnik. Idee autoril peab olema võimalus pöörduda vastava ala
spetsialistide poole, kes aitaksid väärtuslikku mõtet professionaalsel tasemel
realiseerida. Võib ju väita, et selliste oskustega inimesi on Eestis küllalt. Kui
luuakse õpitarkvara põhitöö kõrvalt, ei saa tulemus olla kuigi resultatiivne. Samas
pole ükski hea spetsialist nõus oma töökohast loobuma, ning hakkama pärast
pooleaastast arendusprojekti uut töökohta otsima.
2. Teine kitsaskoht seostub valmiva õpitarkvara rakendusuuringutega. Ei saa tahta, et
iga autor oleks teadustöö organisaator ja läbiviija. Samas on arendustööga
paralleelselt toimuv rakendusuuring just see, mis annab väärtuslikku tagasisidet
idee autorile ning lubab tööjärgus projekti sedavõrd kohendada, et tulemus oleks
igati positiivne. Ka seda peab tegema vajaliku ettevalmistuse saanud
teadustöötajate kaasabil. (Sarapuu 2004).
Läbitöötatud allikate põhjal arvab autor, et õpitarkvara turg jääb Eestis ka tulevikus
väikeseks. Tekkinud probleem õpitarkvara osas ei lahene veel niipea.
1.3 Sihtrühmad
Sihtrühmade loetelu tähtsuse järjekorras:
1) gümnaasiumide õpilased;
2) üliõpilased;
3) kunstikoolide õpilased;
4) põhikoolide õpilased;
10