eesti kunsti ajaloo (1860 – 1940) - Tallinna Ülikool

Hindamisprotsess sisaldab kahte hinnangut:
• varases staadiumis;
• vaheetappidel, kus muutusi on võimalik mõõta.
Hindamise läbiviimise viisid:
• kirjalik testimine on kõige lihtsam viis hindamist läbi viia;
• intervjuu;
• proovimine on samuti hindamise põhivahendiks. Ei ole võimalik küsitleda õpilasi
nende kogu teadmiste ulatuses. Selle tõttu tuleks anda õpilasele ülesanne, mille
lahendamisel ta saaks rakendada õpitut.
Hindamistulemuste kasutamine
Hindamistulemusi kasutatakse tugevuste ja nõrkuste analüüsimiseks ja järelduste
tegemiseks nende tekkimise kohta.
Kokkuvõtteks on hindamise eesmärkideks:
• leida, millised muutused on toimunud õpilastes,
• selgitada, kas oleme saavutanud eesmärgid, kas on vaja teha muudatusi õpitarkvara
efektiivsuse suurendamiseks (Kapral).
2.1.7 Testid
Kordamine, kontroll ja tagasiside (hindamine) on oma individualiseerituse tõttu
aeganõudvad protseduurid, sestap pole ime, et neid juba ammusest ajast on püütud
automatiseerida. Samas on enamik mittedigitaalsetest harjutus- ja kontrollivahenditest
kadunud pedagoogikamuuseumisse: programmeeritavad õpikud, perfokaardid värviliste
reiteritega, mehaanilised/elektrilised testimasinad.
Digitaalsetest harjutus- ja kontrollivahenditest aga puudust pole – eelkõige pakuvad seda
võimalust lihtsamad nõnda nimetatud trenažööri (drill & practice ) tüüpi õpiprogrammid.
Omaette õpitarkvaraliik on testimisprogrammid (Laanpere, a).
32